Mari Anon oli minu isapoolne vaarvanaema. Erinevalt teistest nõnda kaugetest esivanematest on mulle teada Mari haua asukoht – see asub Kambja kalmistul. Veelgi enam – säilinud on ka hauda tähistav raudrist niisugusena, nagu ta arvatavasti algselt sinna asetati. Muidugi on ajahammas teda üksjagu purenud, kuid kiri on ristilt veel täiesti loetav: „Siin hingab Mari Kolk“. […]
Kambja kalmistul asub perekond Hanko hauaplats. See on tähistatud vaid ühe graniitkiviga, kuid aegu tagasi olid seal raudristid, mis tähistasid platsile maetuid. Neist ristidest on tänaseni säilinud vaid kolm ja neist kolmest vaid üks asub oma õigel kohal. Hauaplats peaks olema viimane puhkepaik kaheksale inimesele. Mul on olemas minu isa joonistatud plaan maetute tegeliku asetsemise […]
Hans Hanko on minu isapoolne esivanem, kelle sugupuu ulatub tagasi päris mitmesse Tartumaa Kambja kihelkonna mõisa, sh. Kuuste, Vana-Prangli, Tõdu, Kammeri ja Haaslava. Ent Hankode kaugeim teadaolev esiisa näikse olevat pärit hoopis Laiuse kihelkonnast. Kambja kihelkonnast pärit esivanemaid on üldiselt üsna hea uurida – meetrikad on hästi säilinud ja olemas on ka personaalraamatud, millest vanima […]
1835. a. pandi Eestimaa kubermangus kirja talupoegade perekonnanimed. Üldiselt käis nimede panemine kindlate põhimõtete järgi, millest peamine oli ehk see, et ühe ja sama mõisa piires anti sama nimi vaid ühe pere liikmetele. Sellest reeglist kalduti kohati ka kõrvale, ent vähemalt nende perede puhul, keda ma seni uurinud olen, pidas see põhimõte enam-vähem paika ja […]
Liisu Kalsbert oli minu isapoolne vaarvanaema, pärit Hageri kihelkonnast. Tema juured ulatuvad Kirna, Kohatu ja Ruila mõisapiirkondadesse. Liisu sugupuu kokkupanemisel tuli eriti selgelt välja Hageri meetrikate 55 aasta pikkuse „augu“ mõju – naisliinide uurimine oli sama hästi kui võimatu andmete puudumise tõttu. Sestap sai see sugupuu üsna napp – ainult meesliini pidi oligi võimalik 17. […]
Perekonnanimi Simsivart pandi 1835. a. vaid ühes kohas Eestimaa kubermangus – Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Oma isapoolse vanaema kaudu põlvnen ma Simsivartidest. Tänaseks on see nimi vist sama hästi kui kadunud – minule teadaolevalt on veel elus vaid üks seda nime kandev inimene ja temagi sai selle abiellumise kaudu. Veel enne II Maailmasõda olid Simsivartid […]
Selle loo kirjutamine langes kokku ajaga, mil ilmus trükist Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamat „Karla küla läbi sajandite“. Et kogu alljärgnev seltskond minu sugupuust on Karlast või selle naaberküladest pärit, siis loomulikult uurisin toda raamatut suure põnevusega. Kui vaid rohkem oleks neid külasid, mille kohta sedavõrd sisutihedaid raamatuid ilmuks! Et ma ise omaette olen […]
Aprilli alguses toimus Kose-Uemõisa Külakeskuses Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamatu „Karla küla läbi sajandite“ esmaesitlus. Õigupoolest ootasin selle raamatu ilmumist põnevusega, sest olin kuulnud Ülo Roosnurme aastatepikkusest uurimistööst ja rikkalikust andmekogust. Ulatuvad ju minugi juured Karla külla Kõlli tallu – Meetuate suguvõsa algkoju. Tuleb kohe avaldada täit tunnustust autoritele tehtud töö eest – raamatu […]
Leenu Tender oli minu emapoolse vanaisa emaema, kelle esivanemate juured viivad Kose kihelkonda Paunküla, Uue-Harmi ja Habaja mõisatele kuulunud aladele. Tema sugupuus on nii Paunküla mõisa kupjaid kui ka Uue-Harmi ja Habaja kõrtsmikke. Põnevaimateks uuritavateks osutusid kunagise Soosaare kõrtsi elanikud – vabaks lastud talupojad, kes ühe allika järgi võisid olla hoopis venelased või ingerlased. Et […]
Anu Pruun oli minu emapoolse vaarisa ema, pärit Väike-Maarja kihelkonnast Unikülast. Osa tema esivanemastest olid omakorda Uniküla naabermõisa Triigi talupojad ning minule üllatuseks viisid jäljed üht haru pidi hoopis Järvamaale Paide kihelkonda Mäo ja Prääma mõisa. Perekonna mälus oli põlvnemine Väike-Maarjast võrdlemisi hägusalt teada. Ema käest teadsin, et Spiegelid ja Müllerbeckid olid pärit „sealt kuskilt […]