Aia Rein on minu kaugeim teada olev esiisa meesliinis. Ta on minu isa-isa-isa-isa-isa-isa-isa. Reinu täpne sünniaeg ja -koht teada ei ole, aga arvatavasti on ta sündinud enne 1720. a. Kuuste mõisapiirkonnas /Kusthof/ Kambja kihelkonnas. Reinust on juttu Hans Hankot käsitlevas peatükis (vt. Hans Hanko nr. 8). Võtsin ette kokku panna Reinu järglaskond, sest lisaks minu esiisaks olemisele oli Reinul veel kaks tütart, kes jõudsid täiskasvanuikka, lõid pere ja kellel sündisid lapsed. Uurimistööd alustades olin üsna kindel, et ega ma kuigi palju uut teada ei saa – enam-vähem selge oli Reinu vallaspoja Märdi järglaskond ning olin millegipärast jõudnud veendumusele, et kahe tütre jäljed kaovad aegade hämarusse. Aga võta näpust – uurimine ja kõigi tulemuste kirja panemine kujunes lausa mitme aasta pikkuseks pusimiseks. Ikka ja jälle tuli juurde uusi andmed, ikka ja jälle sattusin uutele jälgedele, mis innustas edasi otsima. Tulemus sai selline nagu allpool lugeda. Mõned märkused ka – enam-vähem kõik sünni-, surma- ja muud taolised kuupäevad on kirja pandud nii nagu nad algses allikas olid. Kui inimene sünnikuupäev oli meetrikas kirja pandud Julius kalendri järgse kuupäevana, siis ma ei teisendanud seda Gregoriuse kalendri kuupäevaks isegi kui hilisemates allikates pandi kirja juba Gregoriuse kalendri järgne kuupäev. 20. sajandi teises pooles elanud ning praegu elus olevate inimeste eluloolisi andmeid ma ei avalda – välja arvatud sünnikuupäev ja muu taoline, mis niikuinii juba allikates avalikult kättesaadav.

I põlvkond

1. Aia Rein /Aia Rein, Kuuste aednik Rein, Aija Rein, Aidnikko Rein, Kuste Aidnik Rein, der Kusthoffsche Gärtner Rein/, päritolu teadmata. Sündis arvatavasti enne 1720. Oli Kuuste mõisa aednik. Abieluvälisest suhtest Annuka Hansu tütre Mariga sündis 1745. a. poeg Märt, keda kirikuraamatutes aeg-ajalt nimetatakse Aia Reinu pojaks. Annuka Hansu tütar Mari /Hannuka Hanso T. Marri/ sündis arvatavasti umbes 1725. a. paiku, isa Hans. 1745. a. sündis Maril vallaspoeg Märt. Viis aastat hiljem läks mehele Voitka Jürile Sipe külast, Märt jäi ilmselt vanaisa kasvatada. Pärast Jüri surma abiellus Mari Sautra Hindrikuga. Kambja abielumeetrikas ei ole kirjas, kust Hindrik pärit oli, ent talunime järgi võib oletada, et tõenäoliselt elas Hindrik Unipiha mõisapiirkonnas /Unnipicht/ Nõo kihelkonnas. Sautri või Sautra talunimega seostatavaid inimesi elas Unipiha, Pangodi ja Unipihast eraldatud Vana-Nõo riigimõisate aladel, kuid ka Kuuste mõisale kuulunud Aakaru külas. Viimases siiski Sautra Hindriku nimelist meest Kambja kirikuraamatute põhjal ei olnud. Paraku pole aga Nõo koguduse kirikuraamatuid sellest ajast säilinud (põlesid ära 1804. a.) ja seega pole Mari edaspidist elukäiku enam võimalik jälgida. Niisiis oli Mari teada olevalt vähemalt kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 27.05.1750 leskmehe Voitka Jüri-ga /Woitka Jürri/ Sipe külast Kuuste mõisapiirkonnast. Jüri oli selleks ajaks olnud vähemalt kaks korda abielus. Oli taluperemees. Jüri suri veebruaris 1754. Teistkordselt laulatati Mari Kambjas oktoobris 1758 Sautra Hindrik-uga.

Kambja koguduse 1760. a. alustatud personaalraamatu järgi elas Aia Rein koos perega Timsu /Timso, Timpso/ talus. Rein suri 07.03.1760 arvatavasti Kuuste või Sipe külas, olles üle 40 aasta vana. Maeti 08.03.1760.

Laulatati Kambjas märtsis 1749 Loku Iisaki tütre Mari-ga /Lokko Isaki T. Marri/ Sipe külast Kuuste mõisapiirkonnast. Mari sündis enne 05.12.1725 Sipe külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Rodi Toomu manuline Loku Iisak /Roddi Tomo kottop Lokko Isak/, ema Anu /Anno/. Ristiti 05.12.1725, vaderid: Rodi Toomu naine Mari, Tolgu Andrese naine Eeva, Tootsi Jüri Jaan. Pärast Reinu surma abiellus Mari Kambjas 17.08.1763 Rätsepa Jaaguga. Jaak oli pärit Ungru mõisapiirkonnast /Linden/ Ridala kihelkonnast Läänemaalt. Ungru mõisa tollasele omanikule maanõunik Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile kuulusid ka Kuuste, Erastvere /Errestfer/ ja Kooraste mõisad /Korast/, sestap liigutati nende mõisate vahel talupoegi üsna usinalt. 13.09.1764. a. sündis Jaagul ja Maril tütar Mai. Järgmisel aastal Jaak suri ning Mari jäi taas leseks. Mai läks teenima Kuuste mõisa toatüdrukuks ning viidi varsti üle Ungern-Sternbergide poolt omandatud Kõrgessaare mõisa /Hohenholm/ Reigi kihelkonnas Hiiumaal. Seal abiellus ta Kõrgessaare mõisa tisleri Andrusega, kes samuti oli Kõrgessaarde toodud Kuuste mõisast. Mari suri 76-aastaselt 24.12.1801 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnas ja maeti 29.12.1801.

Reinu ja Mari (Annuka Hansu tütar) abieluväline laps:

1) poeg Märt – vt. nr. 2

Reinu ja Mari (Loku Iisaki tütar) lapsed:

2) tütar Liis – vt. nr. 3

3) tütar Anu – vt. nr. 4

4) poeg Rein – vt. nr. 5

5) tütar Ann – vt. nr. 6

II põlvkond

2. Märt (Aia Rein ¹), /Annuka Märt, Annuka Hansu kasvandik Märt, Aia Reinu poeg Märt, Indi Annuka Märt, Hannoka Mert, Annoka Hanso K. Mert, Hannoko Hanso Kasw. Mert, Aija Reino Mert, Hinti Annuka Mart/, isa Rein, ema Mari – vt. nr. 1, sündis vallaslapsena /Hora Lats/ enne 06.10.1745 Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Ristiti 06.10.1745, vaderid: Kürsa Märt, Vihtla Jüri, Päärendi Jaani naine Anu. Märdi isaks on märgitud Aia Rein – tegemist oli Kuuste mõisa aedniku Reinuga. Märt kasvas vanaisa Annuka Hansu juures, teda on kirikuraamatutes korduvalt nimetatud Annuka Hansu kasvandikuks. Sai ilmselt Annuka talu peremeheks pärast vanaisa surma (on peremehena kirjas Vastse-Kuuste mõisa /Neu-Kusthof/ 1805. a. vakuraamatus, Vastse-Kuuste mõisa 1811. a. revisjonis on talu nimeks Indi Annuka Märdi talu). Leeritati Võnnus 1. advendil 1768. 1800. a. vahetas kogudust ja astus Kambja koguduse liikmeskonda. See võis olla seotud elukoha muutusega – 1805. a. vakuraamatus on Märt peremeheks Voore külas. Varasemad andmed lubavad oletada, et ta elas Logina külas asunud Annuka talus. Järgnevates hingeloendites on Märdi lapsed siiski kirjas Annuka talus, kuid hiljem siirdusid nad samuti Voore külla. Märt suri 64-aastaselt 22.11.1809 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 25.11.1809.

Laulatati Võnnus 15.11.1774 Mihkle Jaani tütre Epu-ga Logina külast Kuuste mõisapiirkonnast (Vastse-Kuuste mõis eraldati Vana-Kuuste mõisast alles 1789. a.). Mihkle Jaani tütar Epu /Mihkle Jani T. Ebbo/, isa Jaan, ema Ann (Suusa Märdi tütar), sündis enne 08.01.1749 Kärevere külas Kuuste mõisapiirkonnas /Kusthof, hiljem Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnas. Ristiti 08.01.1749, vaderid: Raudsepa Jaagu Epu, Mihkli Märdi naine Ann, Liudsepa Madise Märt. Ema suri üsna varsti pärast Epu sündi. Isa abiellus teistkordselt ning läks elama Logina külla. Epu leeritati Võnnus 1. pühapäeval pärast kolmainupüha 1770. Suri 65-aastaselt 23.02.1814 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.03.1814.

Lapsed:

1) ristimata poisslaps (elas kaks tundi) – vt. nr. 7

2) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 8

3) poeg Hans HANKO – vt. nr. 9

4) tütar Mari – vt. nr. 10

5) poeg Rein HANKO – vt. nr. 11

6) tütar Els – vt. nr. 12

7) tütar Eeva – vt. nr. 13

8) poeg Jaan – vt. nr. 14

3. Liis (Aia Rein ¹), /Aia Reinu tütar Liis, Lis, Aija Reins t. Liis/, isa Rein, ema Mari – vt. nr. 1, sündis enne 09.08.1750 Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 09.08.1750, vaderid: Kõrbküla Karja Juhan, Els, preestri emand, Kutsari Hans. Leeritati Kambjas 1769.

Liis oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas 20.11.1771 leskmees Vaska Lilu poja Peebuga /Waska Lillo Sohn Peep, Waska Peeb, Aebro Peeb,/ Aakaru külast Kuuste mõisapiirkonnast. Peep sündis enne 01.12.1736 Sipe külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Rodi Käspre Lilu, ema Ann (pärit Urvaste kihelkonnast). Ristiti 01.12.1736, vaderid: Märdi Paali Peep, Raiga Jaani Jüri, Kalipera Peedu naine Liis. Peep abiellus esimest korda novembris 1759 Lalli Jaani tütre Ann-iga. Neil sündis neli poega ja üks tütar, kellest poeg Aadu sai 1826. a. perekonnanimeks TODTBERG ning poeg Hans sai perekonnanimeks ÄBBER. Ann suri umbes 40-aastaselt 25.04.1771 Aakaru külas ja maeti 26.04.1771. Teisest abielust Liisiga sündis kaks tütart, kellest vaid Mari jõudis täiskasvanu ikka. Millalgi pärast Mari sündi läks pere elama Sipe külla Küti Märdi Andrese manuliseks. Vana-Kuuste mõisa 1782. a. revisjoni ajal elasidki Peep ja Liis Sipe külas Küti Jüri talus vabadikena. 1795. a. revisjoni ajaks oli Peep pandud Kuuste külla Äbru talu peremeheks. Peep suri 61-aastaselt 09.09.1798 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.09.1798.

Liis laulatati teist korda Kambjas teisel pühapäeval pärast kolmainupüha 1799 leskmehe Põka Andres-ega /Pökka Andres/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Abielukandest võib välja lugeda, nagu oleks Liis Vaska Peebu tütar, ent Peebul ei olnud kõigi andmete põhjal Liisi-nimelist tütart. Õigemini tal küll sündis esimesest abielust tütar, kellele pandi nimeks Liis, ent tema suri lapseeas. Ka hingeloendite andmed annavad üsna kindla aluse väita, et Põka Andresega abiellus just nimelt Vaska Peebu lesk Liis. Vana-Kuuste mõisa 1811. a. hingeloendi järgi oli samasse tallu Aakaru külas, kus elas Põka Andres, pandud peremeheks Liisi väimees, kel nimeks samuti Andres. 1816. a. revisjoni ajal elas Liis endiselt samas talus oma väimehe juures. Põka Andres sündis enne 17.03.1738 Aakaru külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Põka Jaani või Põka Märdi Hans, ema Madle (abielludes Kuuste mõisa tüdruk). Ristiti 17.03.1738, vaderid: Vaska Jaagu Andres, Parmu Mihkli Saamuel, Tiidu Jüri naine Madle. Leeris käis ta Kambjas 1760. a. 1764 laulatati ta Mikkeli Märdi tütre Ellu-ga. Vana-Kuuste mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas Andres vabadikuna Põka Peetri talus. Peres sündisid lapsed, kellest täiskasvanu ikka jõudsid tütar Anu ja poeg Andres. Andres sai 1826. a. perekonnanimeks PISSON. Ellu suri umbes 60-aastaselt 28.03.1799 ja maeti 31.03.1799. Põka Andres suri 68-aastaselt 20.04.1806 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 29.04.1806. Tema abikaasa Liis suri 73-aastaselt 09.12.1823 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 16.12.1823. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Liisi ja Peebu lapsed:

1) tütar Mai – vt. nr. 15

2) tütar Mari – vt. nr. 16

4. Anu (Aia Rein ¹), /Aia Reinu tütar Anu, Rätsepa Jaagupi kasutütar Anu, Aidnik Rein T. Anno, Retseppa Jaakobs Stieftochter Anno/, isa Rein, ema Mari – vt. nr. 1, sündis enne 22.08.1753 Kuuste mõisas ja ristiti 22.08.1753, vaderid: Zuura Toomu naine Anu, Lilu Reinu naine Liis, kokk Mihkli. Suri 11-aastaselt 20.06.1765 Sipe külas Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.06.1765.

5. Rein (Aia Rein ¹), /Aia Reinu poeg Rein, Aija Reino P. Rein, des verstobenen Kustschen Gärtner Rein s. K. Rein/, isa Rein, ema Mari – vt. nr. 1, sündis enne 04.08.1756 Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.08.1756, vaderid: Kolga Jaani Rein, meie poiss Märt, Timsu Lilu naine Ann. Suri 5-aastaselt 09.02.1762 Timsu Lilu talus Sipe külas Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 10.02.1762.

6. Ann (Aia Rein ¹), /Aia Reinu tütar Ann, Aija Reino T. An/, isa Rein, ema Mari – vt. nr. 1, sündis enne 04.11.1759 Sipe külas Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.11.1759, vaderid: Timsu Lilu naine Ann, Köstre Jaagu naine Mari, Lilu Jaani poeg Toomas. Ann käis 1770. a. kaks nädalat koolis – sellise märkuse on Kambja koguduse õpetaja personaalraamatusse teinud. Leeritati Kambjas 1777.

Laulatati Kambjas 18.11.1778 Paali Jüri poja Jaan-iga /Pali Jürri P. Jaan, Pali Jan/ Kuuste külast. Jaan sündis enne 17.01.1747 Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Paali Hansu Jüri, ema Epu (Utte Siimu tütar). Ristiti 17.01.1747, vaderid: Vaska Jaan, Köstre Jaak, Äbru Peetri naine Krõõt. Leeritati Kambjas 1766. Jaan õppis selgeks rätsepa ameti ning sai pärisorjast vabaks meheks. Õigem oleks vist öelda, et mõisnik lasi ta vabaks. Kambja koguduse personaalraamatus kirjapandu põhjal asus 1778. a. paiku elama Matsi Tooma juurde Reola mõisapiirkonda /Rewold/ Kambja kihelkonnas ning liitus Tartu Maarja linnakogudusega. 1782. a. revisjoni ajal elasid Jaan ja Ann Reola mõisapiirkonnas. 1795. a. revisjoni ajaks olid nad kui vabad inimesed ümber kirjutatud Tartu linna hingekirja, kuigi otsustades kirikumeetrikates kirja pandud laste sünnikohtade järgi nad tegelikult elukohta ei vahetanud, vaid elasid vähemalt kuni sajandivahetuseni Reola kandis. 1800. a. oli Jaan Reola mõisapiirkonna koolmeister. 19. sajandi algusaastatel hakkas Jaan kõrtsmikuks Valgeristi kõrtsis Nõo kihelkonnas ning ühtlasi liitus pere Nõo kogudusega. Nõo koguduse ajavahemikus 1802-1819 peetud personaalraamatus on Jaan ja Ann kirja pandud Meeri mõisa /Meyershof/ elanikena. Ann suri 47-aastaselt 02.09.1807 Nõo kihelkonnas ja maeti 04.09.1807. Pärast Anni surma laulatati Jaan teist korda Kambjas 20. pühapäeval pärast kolmainupüha 1810 Vaska Reinu lese Mari-ga /Waska Reino L. Marri/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis kaks poega – Jüri ja Jaan. Teada olevalt kumbki neist täiskasvanuikka ei jõudnud. Jaan läks 1812. a. tagasi Kambja kihelkonda Reola mõisapiirkonda, kus ta 69-aastaselt 12.04.1816 suri ning 16.04.1816 maeti. Jaani lesk Mari abiellus 1817. a. Külitse küla koolmeistri Jaaniga.

Teada olevad lapsed:

1) poeg Märt – vt. nr. 17

2) poeg Mihkel PAHL – vt. nr. 18

3) poeg Jüri – vt. nr. 19

4) poeg Kristjan – vt. nr. 20

5) poeg Juhan – vt. nr. 21

6) poeg Aleksander – vt. nr. 22

7) tütar Mari – vt. nr. 23

8) tütar Mai – vt. nr. 24

9) tütar Mari – vt. nr. 25

III põlvkond

7. Ristimata poisslaps (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Aia Reinu Märdi poisslaps, Aija Reino Merti P. L./, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 11.10.1775 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Elas kaks tundi, mistõttu laps jäi ristimata. Maeti 13.10.1775.

8. Surnult sündinud tütarlaps (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi surnult sündinud tütarlaps, Annoko Merti K. s. T. L./, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 01.09.1776 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 04.09.1776.

9. Hans HANKO (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Aia Reinu Märdi poeg Hans, Annuka Märdi Hans, Hans ANKO, Aija Reino Mert P. Hans, Hannoka Märti Hans/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 08.02.1778 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 11.02.1778, vaderid: Päärli Jaani Hans Logina külast, Rasva Andrese Mikk Lootvina külast, Pori Mihkle naine Krõõt Unikülast. Vastse-Kuuste mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas Logina külas Indi Annuka Märdi talus. Sajandivahetuse paiku läks koos perega Võnnu kogudusest üle Kambja kogudusse, ent järgnevate hingeloendite järgi elas ta manulisena edasi Annuka talus Logina külas, mis ei pruugi vastata tegelikkusele. Nimelt ilmneb just 19. sajandi hingeloendites juba nähtus, et inimese kirja pandud ning tegelik elukoht ei lange kokku. 1826. a. sai Hans koos perega perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Hans suri 51-aastaselt 02.04.1829 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1829. Surmapõhjus – tiisikus /an Auszehrung/.

Hans oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ta Kambjas 23. pühapäeval pärast kolmainupüha 1802 Labi Jaani tütre Ellu-ga /Labbi Jani T. Ello/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Ellu sündis 14.10.1782 Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Labi Jaan, ema Mari (Matu Hansu Päärli tütar). Ristiti 16.10.1782, vaderid: Matu Päärli Jaani naine Ellu, Rasva Andrese naine Sohvi, Matu Päärli poeg Jüri. Ellu suri 41-aastaselt 30.01.1824 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1824. Surmapõhjus – suri sünnituse tagajärjel /an der Entbindung/. Hans laulatati teist korda Kambjas 16. pühapäeval pärast kolmainupüha 1824 Nuusa Juhani tütre Mari-ga /Nusa Juhani T. Marri/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast. Mari sündis 30.12.1795 Vana-Prangli mõisapiirkonnas, isa Nuusa Jüri Juhan Rosmann, ema Ann (Sarapuu Jaagu tütar). Ristiti 01.01.1796, vaderid: Nuusa Peetri naine Mari, Kulla Peetri naine Mari, Puhmu Jaagu poeg Toomas. Pärast Hansu surma abiellus Mari uuesti Kambjas 1834. a. leskmehe Rein PALTS-iga /PALS, PALTZ/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks poeg – Hindrik. Mari suri 63-aastaselt 18.05.1859 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.05.1859. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Hansu ja Ellu lapsed:

1) poeg Rein – vt. nr. 26

2) tütar Mari – vt. nr. 27

3) poeg Jüri HANKO – vt. nr. 28

4) tütar Sohvi HANKO – vt. nr. 29

5) poeg Juhan – vt. nr. 30

6) tütar Liis HANKO – vt. nr. 31

7) poeg Jaan – vt. nr. 32

8) poeg Jaan – vt. nr. 33

9) poeg Märt HANKO – vt. nr. 34

10) poeg Andres – vt. nr. 35

Hansu ja Mari lapsed:

11) poeg Jaak HANKO – vt. nr. 36

12) tütar Krõõt HANKO – vt. nr. 37

10. Mari (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Aia Reinu Märdi tütar Mari, Aija Reino Merti T. Marri/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 05.03.1780 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Ristiti 08.03.1780, vaderid: Mihkle Jaagu naine Mari Logina külast, Käärike Jaani naine Katre Sootaga külast, Mihkle Jaani poeg Jüri Logina külast. Mari suri pooleteist aastasena 02.09.1781 Logina külas ja maeti 05.09.1781. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/. Samal ajal oli Võnnu kihelkonnas suurem düsenteeria puhang.

11. Rein HANKO (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Aia Reinu Märdi poeg Rein, Annuka Märdi poeg Rein, Rein ANKO, Aija Reino Mert P. Rein, Hannoka Merti P. Rein/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 12.07.1782 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Ristiti 14.07.1782, vaderid: Kõllametsa Rein Logina külast, Tõlgu Jüri Jüri Padarimäelt, Oleski Jaani naine Triin Logina külast. Leeris käis Kambjas 1802. Vastse-Kuuste mõisa 1782. ja 1795. a. hingerevisjonid ei ole nähtavasti säilinud, kuid 1795. a. kohta saab informatsiooni ka 1811. a. revisjonist. 1795. a. revisjoni ajal elas Rein Hinti Annuka talus nr. 25 Logina külas. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks HANKO /ANKO/. 1834. a. revisjoni ajaks oli läinud elama Voore külla Hüti tallu nr. 39. Tegelikkuses toimus see üleminek nähtavasti palju varem. Rein oli seisuselt vabadik. Suri 57-aastaselt 08.05.1840 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.05.1840. Surmapõhjus – tiisikus /an der Auszehrung/.

Laulatati Kambjas 1. advendil 1810 Peedu Jüri tütre Sohvi-ga /Pedo Jurri T. Sohwi/ Tõdu mõisapiirkonnast /Tödwenshof/ Põlva kihelkonnast. Sohvi sündis 07.10.1789 Tõdu mõisapiirkonnas, isa Peedu Jaagu Jüri, ema Ann (Tisleri Tooma tütar). Ristiti 11.10.1789, vaderid: Raudsepa Märt, Villemi Jaagu naine Epu, Härmike Aadu Jaan. Leeritati Kambjas 1806. 1795. a. revisjoni ajal elas Tõdu mõisapiirkonnas Peedu Paabu Jaagu talus, kus isa Jüri oli peremees. Sohvi isa Jüri suri, kui Sohvi oli 9-aastane. Ema Ann abiellus Rootsi Andrese poja Jüriga, kellest sai sama talu peremees. Sohvi kasvas üles kasuisa peres. Põlva koguduse õpetaja pani talupoegadele perekonnanimed juba 1822. a. – Sohvi oli selleks ajaks küll abielus, ent tema vend Hans sai perekonnanimeks ROOTS /ROOTZ/ koos kasuisa perega. Sohvi suri 66-aastaselt 20.12.1855 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1855. Surmapõhjus – tundmatu haigus /unbekannt/.

Lapsed:

1) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 38

2) tütar Ann HANKO – vt. nr. 39

3) tütar Liis – vt. nr. 40

4) poeg Hans HANKO – vt. nr. 41

5) tütar Liis – vt. nr. 42

6) poeg Jüri HANKO – vt. nr. 43

7) tütar Mari HANKO – vt. nr. 44

8) poeg Juhan HANKO – vt. nr. 45

9) poeg Märt HANKO – vt. nr. 46

10) poeg Mihkli HANKO – vt. nr. 47

11) poeg Rein HANKO – vt. nr. 48

12. Els (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi tütar Els, Annoka Mert t. Els/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 20.03.1785 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 23.03.1785, vaderid: Mihkli Jaani tütar Els Logina külast, Otsa Madise naine Kreet Palsist (?), Kolli Aadu Logina külast. Elsi edasine elukäik jäi mulle tükiks ajaks selgusetuks. Ta oli kirja pandud oma vanemate juurde Kambja koguduse ajavahemikul 1808-1844 peetud personaalraamatusse. Pere siirdus Võnnu kogudusest üle Kambja kogudusse ilmselt 19. sajandi alguses arvatavasti seoses elukoha muutusega. Ilmselt läksid nad Logina küla Annuka talust ära ning asusid elama Hüti tallu Voore külla. Els leeritati Kambjas 2. advendil 1803, kuid sealt edasi otsesed viited tema elukäigule justkui puuduvad. Annuka Märdi järglaste laste ristimiskannetest hakkas silma, et nii mõnigi kord oli laste vaderiks Peetre Märdi Jaani naine Els ja Peetre Märdi Jaan (või Peetri Jaan). Nende nimede korduv esinemine andis põhjust oletada, et tegemist pidi olema lähedaste sugulastega. Kambja koguduse abielumeetrikast võib leida kande selle kohta, et keegi Utte Märdi tütar Els Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast abiellus 1809. a. Peetri Märdi Jaani poja Jaaniga. Edasisel uurimisel selgus, et see Jaan elas Haaslava mõisapiirkonnas ning Kambja koguduse personaalraamatus on omakorda kirjas, et Els oli pärit Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast (Vastse-Kuuste mõisa maad asusid peamiselt Võnnu kihelkonnas, ent osaliselt ka Kambja kihelkonnas). Veelgi enam, Jaani ja Elsi laste vaderite seas olid edaspidi korduvalt esindatud Annuka Märdi pere liikmed. Kõik see kokku viis üsna kindlale veendumusele, et Utte Märdi tütar Els oli Hüti Märdi ehk Annuka Märdi tütar Els. Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ühtki teist Märti, keda võidi kutsuda Utte Märdiks, ei olnud. Olles suhteliselt äsja Võnnu kogudusest üle tulnud Kambja kogudusse, nimetas Kambja pastor Märti nähtavasti kord nii, kord naa – mõnikord Annuka Märdiks, mõnikord Hüti Märdiks. Segadust võis võimendada ka asjuolu, et Haaslava mõisapiirkonnas Mõra külas oli täiesti olemas Utte-nimeline talu. Pärast abiellumist läks Els elama oma abikaasa juurde Haaslava mõisapiirkonda. Haaslava mõisa 1811. a. revisjoni järgi oli Jaan pandud peremeheks Mõra külla Laugi tallu nr. 5, kus pere elas ka 1816. a. revisjoni ajal. 1826. a. pandi neile perekonnanimeks MÄRTEN. Selleks ajaks oli pere läinud elama Kübarsepa Mällu tallu nr. X Mõra külas, kus pereisast Jaanist oli saanud peremees. 1834. a. revisjoni ajal elasid nad endiselt Kübarsepa Mällu talus. Els suri 54-aastaselt 22.01.1840 õhtul Mõra külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 28.01.1840. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Niisiis laulatati Els Kambjas 25. pühapäeval pärast kolmainupüha 1809 Peetre Märdi Jaani poja Jaan-iga /Petre Märti Jani p. Jaan/ Haaslava mõisapiirkonnast. Jaan sündis 23.06.1789 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Märdi Hansu Jaan /Merti Hanso Jaan/, ema Mai (Adra Klause Markuse tütar). Ristiti 24.06.1789, vaderid: Utte Kitse Jaan, Jakabi Jüri poeg Markus, Hintsu Jüri naine Anu. Leeritati Kambjas 1808. Haaslava mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas Kiivite talus nr. 14, kus tema vanaisa Hans oli varem olnud peremees. Jaan oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Elsi surma laulatati ta teist korda Kambja kirikus pastori poolt 27.10.1840 taluperemees Utte Siimu Jaani tütre Mai Siimon-iga /Mai Simon/ Haaslava mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis kaks last, kellest üks jõudis täiskasvanu ikka. Jaan suri 71-aastaselt 12.01.1861 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.01.1861. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Lapsed:

1) tütar Eeva MÄRTEN – vt. nr. 49

2) poeg Rein – vt. nr. 50

3) tütar Liis MÄRTEN – vt. nr. 51

4) poeg Juhan MÄRTEN – vt. nr. 52

5) tütar Ann MÄRTEN – vt. nr. 53

6) tütar Mari – vt. nr. 54

7) poeg Hans MÄRTEN – vt. nr. 55

8) poeg Jüri MÄRTEN – vt. nr. 56

9) poeg Jaan MÄRTEN – vt. nr. 57

13. Eeva (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi tütar Eeva, Annoka Mert t. Ewa/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 03.02.1788 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.02.1788, vaderid: Tigase Jüri naine Eeva, Päärli Jüri naine Els, Mihkli Jaani Jüri, kõik Logina külast. Leeritati Kambjas 1806. Eeva suri 59-aastaselt 08.11.1847 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 16.11.1847. Surmapõhjus – tundmatu haigus /unbekannt/.

Laulatati Kambjas 1. advendil 1811 leskmees Konksi Juhan-iga /Kongsi Juhhan, Kongsi Hindrike Juhhan/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Juhan sündis 29.11.1778 Lootvina külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Konksi Jaani Hindrik, ema Ellu. Ristiti 02.12.1778, vaderid: Padarimäe Hansu Juhan, Päärtli Jüri Põlva kihelkonnast, Kurvitse Joonase naine Anu Põlva kihelkonnast. Vastse-Kuuste mõisa 1811. a. revisjoni ajal pandi Juhan kirja Padarimäe Konksi tallu nr. 15, hilisemate revisjonide ajal oli Juhan sama talu peremees. Kambja koguduse ajavahemikus 1808-1844 peetud personaalraamatu andmetel liitus Juhan 19. sajandi alguses koos perega Kambja kogudusega. Juhani esimene abikaasa oli Mari, kelle täpne päritolu on teadmata. Arvatavasti sõlmiti see abielu 1799. või 1800. a. Võnnus, nende aastate abielumeetrika aga puudub. Teada olevalt sündis Juhanil ja Maril kolm poega, kellest vaid Jakkab jõudis täiskasvanuikka. Mari suri umbes 28-aastaselt 27.07.1811 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.07.1811. 1826. a. revisjoni ajal pandi perele perekonnanimeks KONSEN. Juhan suri 62-aastaselt 24.01.1841 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1841. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Eeva ja Juhani lapsed:

1) poeg Jüri – vt. nr. 58

2) tütar Mari KONSEN – vt. nr. 59

3) tütar Ann – vt. nr. 60

4) poeg Jaak KONSEN – vt. nr. 61

5) poeg Juhan KONSEN – vt. nr. 62

6) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 63

7) poeg Rein KONSEN – vt. nr. 64

14. Jaan (Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi poeg Jaan, Annuka Märdi Jaan, Annoka Mert p. Jaan, Hannoka Merti Jaan/, isa Märt, ema Epu – vt. nr. 2, sündis 06.02.1791 Logina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 09.02.1791, vaderid: Käisu Juhani Jaan, Sepa Jaagu Hans, Mihkli Jaagupi naine Mari, kõik Logina külast. Leeritati Kambjas 1810. Vastse-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni andmetel võeti Jaan 1813 nekrutiks, ent Kambja koguduse kirikuraamatute andmetel suri ta 22-aastaselt 30.04.1813 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.05.1813.

15. Mai (Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Vaska Lilu Peebu tütar Mai, Vaska Peebu tütar Mai, Waska Lillo Peeb T. Maj, Waska Pebo t. Maj/, isa Peep, ema Liis – vt. nr. 3, sündis 03.11.1772 Aakaru külas Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 04.11.1772, vaderid: Sula Hansu naine Mai, Möldre Jüri naine Liis, Lilu Jaani Jüri. Mai suri 12-päevaselt 15.11.1772 Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 16.11.1772.

16. Mari (Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Vaska Lilu Peebu tütar Mari, Äbru Peebu tütar Mari, Waska Lillo Peeb T. Marri, Äbro Pebo T. Marri/, isa Peep, ema Liis – vt. nr. 3, sündis 24.02.1774 Aakaru külas Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 26.02.1774, vaderid: Koka Tanni naine Mari, Kallipera Jaagu naine Liis, Äbru Jakab. Mari suri 70-aastaselt 05.03.1844 hommikul Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.03.1844. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Kambjas 23. pühapäeval pärast kolmainupüha 1795 Kangru Peetri poja Andres-ega /Kangro Petre P. Andres/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Andres sündis 23.02.1767 Voore külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kangru Peeter, ema Mari (Lilu Hindriku tütar). Ristiti 25.02.1767, vaderid: Soola Andres, Lilu Hindriku Jaagup, Zobi Päärli naine Epp. Andres kanti esimest korda Vana-Kuuste hingeloendisse alles 1811. a. revisjoni ajal, eelmise revisjoni ajal jäi ta kirja panemata /übergangen/. Kambja koguduse ajavahemikus 1796-1808 peetud personaalraamatus on ta kõigepealt kirjas oma äia Äbru Peebu juures. Samas on kirikuõpetaja lisanud märkuse, et Andres on mõisa aednik /Gärtner auf dem Hofe/. 1811. a. revisjonis on ta kirjas kui Aakaru küla Põka talu peremees. Kambja koguduse ajavahemikus 1808-1844 peetud personaalraamatus on Andres kirjas Kuuste külas kui Aia Andres /Aija Andres/. Tundub, et Vana-Kuuste mõisa hingeloendites ei peetud kuigi oluliseks kajastada talupoegade täpset liikumist talude vahel, sest ka järgnevates revisjonides on Andres endiselt Põka talu peremees. Kiriku ja hingerevisjonide andmete erinevust võib täheldada ka teiste isikute puhul. 1826. a. sai Andres perekonnanimeks KRIBUSK /KRIBUSCH/. Andres suri 63-aastaselt 14.04.1830 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.04.1830. Surmapõhjus – hall ehk külmtõbi (malaaria) /am kalten Fieber/. 1827-1830 oli Eestis malaariaepideemia.

Lapsed:

1) tütar Liis – vt. nr. 65

2) tütar Ann – vt. nr. 66

3) tütar Krõõt – vt. nr. 67

4) poeg Rein KRIBUSCH – vt. nr. 68

5) poeg Jaan – vt. nr. 69

6) tütar Leenu KRIBUSCH – vt. nr. 70

7) tütar Mari – vt. nr. 71

8) tütar Mari KRIBUSCH – vt. nr. 72

17. Märt (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poeg Märt, Tapu Märt, Pahli Jaani S. Mert, Tappo Mert/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis umbes 1781 lõpus. Märdi ristimiskanne ei ole leitav, ent ta oli Reola mõisa 1782. a. revisjoni ajal kirja pandud kui veerandaastane poiss oma vanemate külarätsep Jaani ja Anni peres. 1782. a. revisjon viidi läbi märtsikuu alguses. 1795. a. revisjoni ajaks oli Märt koos vanematega ümber kirjutatud Tartu linna hingekirja. Kuna isa Jaan oli seisuselt vaba mees, siis kuulus ka Märt vabade hulka. 19. sajandi esimesel kümnendil elas ta arvatavasti Meeri mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas. 1810. a. paiku läks Märt elama Räni mõisapiirkonda /Renningshof/ Tartu-Maarja kihelkonda ja pidas seal kõrtsmiku ametit. Märt suri umbes 31-aastaselt 17.10.1813 Räni mõisapiirkonnas ja maeti 21.10.1813.

Laulatati Nõos 26.10.1805 Kose Kärsna tütre Ann-iga /Kosse Kersna T. Ann/ Soosilla külast Ropka mõisapiirkonnast /Ropkoy/ Nõo kihelkonnast. Ann sündis umbes 1786. a. Ropka mõisapiirkonnas, isa Kose Kärsten. Kahjuks hävisid Nõo koguduse kirikuraamatud 1804. a. tulekahjus ära, mistõttu tollal Nõo kihelkonnas elanud inimeste kohta kindlad andmed puuduvad. Ann elas Soosilla külas, kus tema isa oli taluperemees. Pärast esimese abikaasa Märdi surma laulatati Ann teist korda Tartu Maarja kirikus 25.10.1814 Siimoni Jüri poja Karl-iga /Simoni Jürri S. Carl/ Maarjamõisa mõisapiirkonnast /Marienhof/ Tartu-Maarja kihelkonnast. Karl oli Maarjamõisa 1816. a. revisjoni ajal sai mõisas kubjas. 1823. a. kirjutati ta koos perega ümber Raanitsa mõisapiirkonda /Neuhof/ Kambja kihelkonda. Seal sai ta koos perega perekonnanimeks SIMONSON. Karli ja Anni edasine käekäik on teadmata.

Märdi ja Anni lapsed:

1) poeg Mihkel – nr. 73

2) tütar Tiiu PAHL – nr. 74

3) tütar Viiu – nr. 75

18. Mihkel PAHL (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Rätsepa Jaani poeg Mihkel, Paali Jaani poeg Mihkel, Paali Jaani Mihkel, Rätseppi Jaan S. Michel, Pali Jani P. Mihkel, Pali Jani Mihkel, Mihkli Pahl/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 21.12.1783 Reola mõisapiirkonnas ja ristiti 21.12.1783, vaderid: Matsi Mihkel, Matsi Tooma naine Ann, Möldri Mihkel. Mihkel pandi 1795. a. revisjoni ajal kirja Tartu linna tööliste maksukategooriasse (oklaadi) oma vanemate juurde, ent pere elas nähtavasti peamiselt Reola mõisapiirkonnas. Edaspidi muutus päritolutalu nimetus Mihkli perekonnanimeks. 1834. ja 1850. a. revisjonides on see kirjas kujul PAHLI, kirikuraamatutes aga kujul PAHL. Kambja koguduse õpetaja on Mihkli perekonnanimena kõigepealt kirja pannud PAAL, ent parandanud siis kujule PAHL. Ka edaspidi oli eranditult kasutuses nimekuju PAHL, kuigi sarnase perekonnanime saanud teised pered Kambja koguduses on kirjas ka kujul PAAL või PAL. Seepärast kasutan siinkohal nimekuju PAHL. Kirikuraamatute ning laste sünnikohta järgi võib järeldada, et Mihkel liikus oma elu jooksul üsna palju ühest kohast teise. Ta pidas siin-seal kõrtsmiku ametit. 1810. a. paiku elas ta Meeri mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas, kust 1811. aastaks oli ümber asunud Pühi külla Unipiha mõisapiirkonda Kambja kihelkonnas. 1824. a. paiku kolis Mihkel koos perega elama Voore külla Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja sai seal talu peremeheks. 1846. a. sügisel läks pere elama Karaski mõisapiirkonda /Karraski/ Kanepi kihelkonda. Mihkel suri 63-aastaselt 11.10.1847 hommikul Karaski mõisapiirkonda ning maeti 19.10.1847 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Mihkel oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Mihkel Kambjas 21. pühapäeval pärast kolmainupüha 1800 Iisi Jaani tütre Liis-iga /Isi Jani T. Liis/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Liis sündis 17.10.1787 Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Iisi Albri Jaan, ema Anu (Rodi Mihkli tütar). Ristiti 19.10.1787, vaderid: Iisi Jaani õde Liis, Iisi Juhani naine Kristin, Jaama Peetri poeg Joosep. Liis suri 43-aastaselt 15.09.1831 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.09.1831. Surmapõhjus – sünnitusega seotud komplikatsioonid /im Kindbett/. Teist korda laulatati Mihkel Kambjas 3. pühapäeval pärast vastlaid 1832 Zobi Jaagu Andrese tütar Ann Mitter-iga /Zobbi Jago Andrese T. An/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast /Groß-Kamby/ Kambja kihelkonnast. Ann sündis 17.12.1806 Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Zobi Andres, ema Epu (Könimäe Hindriku tütar). Ristiti 20.12.1806, vaderid: Sirvaku Peetri naine Ann, Mutsu Juhani naine Tiiu, Mutsu Jaak. Leeritati Kambjas 1823. 1826. a. sai Ann koos vanematega perekonnanimeks MITTER. Hingeloendi andmetel elas Ann sellal Voitka talus Kaatsi külas. 1859. a., olles juba mõnda aega lesk, läks Ann koos poegade Jaani ja Juhaniga elama Haaslava mõisapiirkonda /Haselau/ Kambja kihelkonda. 1861. a. siirdusid nad Peterburgi ning nende edasine elukäik on teadmata.

Mihkli ja Liisi lapsed:

1) poeg Jüri – vt. nr. 76

2) tütar Ann – vt. nr. 77

3) poeg Jaan – vt. nr. 78

4) tütar Mari – vt. nr. 79

5) tütar Liis PAHL – vt. nr. 80

6) tütar Mari PAHL – vt. nr. 81

7) tütar Ann PAHL – vt. nr. 82

8) tütar Mai PAHL – vt. nr. 83

9) tütar Leena PAHL – vt. nr. 84

10) poeg Jaan PAHL – vt. nr. 85

Mihkli ja Anni lapsed:

11) poeg Jaan PAHL – vt. nr. 86

12) tütar Liis PAHL – vt. nr. 87

13) poeg Kusta PAHL – vt. nr. 88

14) poeg Kusta PAHL – vt. nr. 89

15) tütar Mari PAHL – vt. nr. 90

16) poeg Juhan PAHL – vt. nr. 91

19. Jüri (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jüri Jaani poeg Jüri, Paali Jaani poeg Jüri, Rätsepa Jaani poeg Jüri, Pali Jürri Jaan P. Jürri, Pali Jani p. Jürri/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 07.05.1786 Reola mõisapiirkonnas ja ristiti 07.05.1786, vaderid: Aia Jüri, Märt Loorits, Kokkaja Aadu tütar Ellu. Jüri kuulus vabade inimeste hulka nagu ta isagi. Arvatavasti läks ta 19. sajandi alguses koos vanematega elama Nõo kihelkonda Valgeristi kõrtsi. Jüri suri 28-aastaselt 01.04.1815 Meeri mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1815.

Laulatati Nõos 22.05.1811 Roa Hansu tütre Mari-ga /Roa Hanso T. Mari/. Mari sündis umbes 1788 Tähtvere mõisapiirkonnas /Techlefer/ Nõo kihelkonnas. Nõo koguduse personaalraamatu andmetel elas ta enne abiellumist Nõgiaru külas. Pärast esimese abikaasa surma abiellus Mari teist korda Nõos 28.10.1817 Araka Peetri Jaagup-ga /Arraka Petre Jacob/ Tähtvere mõisapiirkonnast. Nõo koguduse personaalraamatust selgub, et Jaagup oli seisuselt samuti vaba mees ning elas koos vanematega Nõo kihelkonnakooli maal. Hiljem läksid nad elama Keeri mõisa /Kehrimois/ Nõo kihelkonnas. Jaagupil ja Maril sündis veel seitse last. Kuna tegemist oli vabade inimestega, siis olid nad Tartu linna hingekirjas. Jaagupi perekonnanimena pandi kirja ARAK /ARRAK/. Mari suri 47-aastaselt 02.11.1835 hommikul Tähtvere mõisapiirkonnas ja maeti 05.11.1835. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustübel/.

Jüri ja Mari lapsed:

1) tütar Liisu – vt. nr. 92

2) poeg Aadam – vt. nr. 93

3) poeg Johann PAHL – vt. nr. 94

20. Kristjan (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jüri Jaani poeg Kristjan, Pali Jurri Jaan S. Christian/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 27.12.1788 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 27.12.1788, vaderid: härra Holm, Vaska Peep, Alex Raudjalli tütar Maria Elisabeth. Kristjan oli 1795. a. revisjoni ajal kirjas oma vanemate juures Tartu linna tööliste maksukategoorias. Tema kohta on tehtud märkus, et ta on väga haige ja haletsusväärses seisundis laps /ein sehr gebrechliches und elendes Kind/. 1811. a. revisjoni ajal Kristjanit enam kirjas ei ole, seega suri ta tõenäoliselt ajavahemikus 1795 kuni 1811. Surmakannet ei ole võimalik leida.

21. Juhan (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jüri Jaani poeg Juhan, Pali Jürri … P. Johann/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 02.03.1791 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 02.03.1791, vaderid: Kõrtsi Juhan, Rätsepa Hans, Matsi Märdi naine Mari. Ristimiskandes on isanimi ekslikult kirjas kui Paali Jüri. Tartu linna 1816. a. revisjoni andmetel võeti Juhan 1812. a. nekrutiks. Edasine käekäik teadmata.

22. Aleksander (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poeg Aleksander, Pahli Jaan P. Alexander/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 19.03.1794 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 19.03.1794, vaderid: Alexander Raudjall, Möldri Mihkel, mõisa … naine Mai. Tartu linna 1816. a. revisjoni andmetel suri umbes 10-aastaselt 1804. a. Surmakannet ei ole võimalik leida.

23. Mari (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani tütar Mari, Pali Jaan T. Marri/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 30.10.1796 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 30.10.1796, vaderid: Kärneri Andrese naine Mari (tõenäoliselt Aia Andrese naine Mari – vt. nr. 16), Alexander Raudjalli tütar Maria Elisabeth, Koka Mihkel. Mari suri täenäoliselt enne 1800. a., sest samal aastal sündis tal õde, kellele pandi taas nimeks Mari. Surmakannet ei ole võimalik leida.

24. Mai (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani tütar Mai, Pahli Jaan T. May/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 05.05.1799 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 05.05.1799, vaderid: Äbru Hansu naine Liisu, Tatra Everti Mari, Kärneri Andres. Mai suri arvatavasti lapsena, sest 1816. a. revisjoni ajal teda pere juures kirjas ei ole. Surmakannet ei ole võimalik leida.

25. Mari (Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani tütar Mari, Pali Jaan T. Marri/, isa Jaan, ema Ann – vt. nr. 6, sündis enne 12.07.1800 Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 12.07.1800, vaderid: … Märdi … Kohl, Lintsi Peetri naine Liis, Alexander Raudjalli tüdruk Ann. Ristimiskandes on kirjas, et isa Jaan on Reola koolmeister /Rewoldsche Schulmeister/. Mari suri 26-aastaselt 23.06.1827 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.06.1827. Surmapõhjus – tüüfus /an hitziges Fieber/.

Laulatati Kambjas 24. pühapäeval pärast kolmainupüha 1824 Ostra Aadu Jaani poja Märt-iga /Ostra Ado Jani p. Märt/ Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Abielukandes on peigmehe nimi valesti kirjas (Ostra Aadu poeg Jaan), Kambja koguduse personaalraamatus on abielu kajastatud õigesti. Märt sündis 05.12.1799 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa Ostra Aadu Jaan, ema Mai (Soosaare Jaani tütar.). Ristiti 08.12.1799, vaderid: Parmu Märt, Pruuli Jaan, Zeigu Jaagu naine Ann. Leeritati Kambjas 1817. 1826. a. sai Märt koos vanematega perekonnanimeks OSTRA. Pärast esimese abikaasa surma abiellus Märt teist korda Kambjas 23. pühapäeval pärast kolmainupüha Mari Zoom-iga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Märt suri 53-aastaselt 21.12.1852 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1852. Surmapõhjus – tundmatu haigus /unbekannt/.

Laps:

1) poeg Mihkli OSTRA – vt. nr. 95

IV põlvkond

26. Rein (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Rein, Annuka Hansu poeg Rein, Hannoka Hans P. Rein, Hannoka Märti Hanso P. Rein/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 15.04.1804 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 20.04.1804, vaderid: Annuka Märdi Rein, Matupäärli Jüri, Kolga Lilu tütar Liis. Suri üheaastaselt 15.05.1805 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 18.05.1805.

27. Mari (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu tütar Mari, Annuka Hansu tütar Mari, Hannoka Märti Hanso T. Marri, Hannoka Hanso T. Marri/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 02.02.1806 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 05.02.1806, vaderid: Annuka Jaani naine Mari, Annuka Märdi tütar Els, Jaagu Jüri kasvandik Juhan. Suri 14-aastaselt 27.05.1820 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.05.1820.

28. Jüri HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Jüri, Jüri Anko, Hannoka Märti Hans P. Jürri/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 18.12.1808 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 20.12.1808, vaderid: Mihkli Päärli Jüri, Taraski Tooma poeg Jaak, Annuka Märdi tütar Eeva. Leeritati Kambjas 1826. Vastse-Kuuste mõisa 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal oli kirjas Annuka talus Logina külas. 1826. a. sai koos vanematega perekonnanimeks HANKO /ANKO/. 1834. a. revisjoni andmetel võeti 1831. a. nekrutiks. Edasine elukäik teadmata.

29. Sohvi HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu tütar Sohvi, Sohvi Anko, Hannoka Märti Hans T. Sohwi, Sohwi Anko/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 05.03.1811 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 07.03.1811, vaderid: Annuka Reinu naine Sohvi, Peedu Juhani naine Epu, Külma Jaak. Leeritati Kambjas 1829. Vastse-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Sohvi oma vanemate juures Annuka talus nr. XXV. 1826. a. sai ta perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Pärast abikaasa Reinu surma läks Sohvi elama Voore küla Hüti tallu nr. XXXVIII, kus tema onupoeg Jaan Hanko oli peremeheks. 1861. a. kirjutati ta koos tütre Mariga ümber Partsi mõisapiirkonda /Parzimois/ Põlva kihelkonda. Sohvi suri 52-aastaselt 15.03.1863 keskpäeval Pindi mõisapiirkonnas /Bentenhof/ Rõuge kihelkonnas, ent maeti Kambjas 21.03.1863. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Kambjas 22.09.1835 lesestunud taluperemehe Rein Mark-iga Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Rein sündis 28.09.1795 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Marga Jaani Märt (ka Kolga Jaani Märt), ema Liis (Zoa Tooma tütar). Ristiti 30.09.1795, vaderid: Mäeussaia Jaani poeg Rein, Marga Jaani poeg Jüri, Marga Lilu naine Ellu. Rein oli 1816. a. abiellunud Timsu Jaani tütre Mariga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis mitu last, ent täiskasvanuikka jõudis vaid tütar Krõõt. 1826. a. pandi Reinule perekonnanimeks MARK. Pere elas Voore külas Mällu Hansu talus nr. 35. Reinu esimene abikaasa Mari suri 18.07.1835 Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Rein suri 50-aastaselt 25.04.1846 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 28.04.1846. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Lapsed:

1) tütar Liis MARK – vt. nr. 96

2) poeg Samuel MARK – vt. nr. 97

3) tütar Mari MARK – vt. nr. 98

4) tütar Ann MARK – vt. nr. 99

5) poeg Peeter MARK – vt. nr. 100

30. Juhan (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Juhan, Annuka Hansu poeg Juhan, Hannoka Märti Hans p. Juhhan, Hannoka Hanso p. Juhhan/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 30.04.1813 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 01.05.1813, vaderid: Virga Juhan, Matu Päärli Jaani väimees Jüri, Külma Jakabi naine Krõõt. Suri 7-kuuselt 15.12.1813 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1813.

31. Liis HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu tütar Liis, Liis Anko, Hannoka Märti Hans t. Liis/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 22.10.1814 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 25.10.1814, vaderid: Annuka Jüri naine Liis, Matu Päärli Jüri naine Mari, Lauri Jaan. 1826. a. sai Liis perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Leeritati Kambjas 1833. Liis suri Kambja koguduse personaalraamatu andmetel 45-aastaselt 13.12.1859. Koguduse surmameetrikas on aga kirjas, et samal päeval suri Vana-Kuuste mõisapiirkonnas 45-aastane Liis Voitk, rentnik Jakobi naine. Ilmselt on kirikuõpetaja siin midagi segamini ajanud või kande tegemata jätnud. Igatahes pidi Liis surema hiljemalt 1859. a., sest juba 1860. a. veebruaris võttis tema abikaasa Juhan uue naise.

Liis laulatati Kambjas kirikus 24.10.1848 sulase Juhan Vokk-iga /Johann Wok, Johan Wok/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Juhan sündis 13.08.1821 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas /Alt-Pigast/ Kanepi kihelkonnas, isa Kutsera ehk Kaha Peeter Vokk, ema Leenu (Valge Reinu tütar). Ristiti 21.08.1821, vaderid: Kaha Jaani poeg Juhan Vokk, Valge Reinu poeg Andres Valge, Kaha Rudolfi lesk Triin Vokk. Leeritati Kanepis 1839. Vana-Piigaste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Juhan oma vanemate juures Tiksi talus nr. VIII. 1850. a. kirjutati ta ümber Vana-Prangli mõisapiirkonda Kambja kihelkonda, kuid tegelikult oli ta Vana-Pranglisse läinud nähtavasti juba paar aastat varem. Vana-Prangli mõisa 1850. a. revisjoni ajal pandi Juhan koos abikaasa Liisiga kirja Hansu Tanni tallu nr. XXVII. Samas talus olid nad ka 1858. a. revisjoni andmetel. 1859. a. kirjutati pere ümber Kanepi kihelkonda Põlgaste mõisapiirkonda /Pölks/. Kirikuraamatute järgi elas Juhan siiski ka mõnda aega Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas – Kanepi koguduse personaalraamatu andmetel läks ta juunis 1843 elama Vastse-Kuuste mõisapiirkonda. Ka Kambja koguduse personaalraamatu andmetel elas Juhan Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, kuid abiellumise ajal ning ka hiljem elas ta nähtavasti Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Pärast esimese abikaasa Liisi surma läks Juhan elama Põlgaste mõisapiirkonda ning abiellus teist korda Kanepis 14.02.1860 Mari Padi-ga Põlgaste mõisapiirkonnast Kanepi kihelkonnast. Ka sellest abielust sündisid lapsed. Juhan suri 55-aastaselt 06.11.1876 kell 3 Põlgaste mõisapiirkonnas ja maeti 09.11.1876. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentz./.

Lapsed:

1) poeg Taaniel VOKK – vt. nr. 101

2) poeg Jüri VOKK – vt. nr. 102

3) tütar Ann VOKK – vt. nr. 103

4) tütar Mari VOKK – vt. nr. 104

32. Jaan (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Jaan, Annuka Hansu poeg Jaan, Hannoka Märti Hans p. Jaan, Hannoka Hanso p. Jaan/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 04.05.1817 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.05.1817, vaderid: Hindi Jaani poeg Jaan, Kolli Aadu poeg Jüri, Konksi Juhani naine Eeva. Suri 7-päevaselt 11.05.1817 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 14.05.1817.

33. Jaan (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Jaan, Annuka Hansu poeg Jaan, Hannoka Märti Hans p. Jaan, Hannoka Hanso p. Jaan/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 18.04.1818 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 21.04.1818, vaderid: Mäe Siimu poeg Jaan, Konksi Jaak, Kõrva Jaani naine Mai. Suri üheaastaselt 31.03.1820 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1820.

34. Märt HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Märt, Märt Anko, Hannoka Märti Hans p. Märt, Мартинъ Анко/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 11.11.1820 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 14.11.1820, vaderid: Mäeussaia Jaani poeg Märt, Labi Jüri poeg Andres, Jakabi Jüri naine Krõõt. Leeritati Kambjas 1837. 1826. a. sai perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni andmetel kirjutati Märt 1846. a. ümber Vana-Prangli mõisapiirkonna hingekirja. 1849. a. kirjutati ta ümber Raanitsa mõisapiirkonda ning 1853. a. Kammeri mõisapiirkonda /Duckershof/ Kambja kihelkonnas. Laste sünnikannete andmetel elas ta Ivaste külas. 1862. a. kirjutati Märt koos abikaasa ja lastega ümber Kodijärve mõisapiirkonda /Gothensee/ Kambja kihelkonnas. 1840-ndate aastate lõpus vahetas Märt usku ning liitus Maaritsa õigeusu kogudusega. 16.12.1879 võeti ta taas vastu Kambja luterliku kiriku kogudusse. Märt suri 67-aastaselt 03.02.1888 õhtul Krüüdneri mõisapiirkonnas /Krüdnershof/ Kambja kihelkonnas ja maeti 07.02.1888. Surmapõhjus – külmetumine /Erkältung/.

Märt oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Märt pastori poolt Kambja kirikus 19.03.1844 endise kiriku vöörmündri Peeter Hööri lese Leenu Höör-iga /Leno Hör, Lena/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Leenu sündis 25.12.1804 Urvamäe külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Pärtli Jaak, ema Ann (Laksi Lilu Jakabi tütar). Ristiti 26.12.1804, vaderid: Ennu Jüri naine Leena, Naaritse Liis, Pärtli Andres. 1826. a. sai Leenu perekonnanimeks PÄRTEL. Leenu abiellus esimest korda 1829. a. Matsi Jakabi Jaagu Jaani poja Peetriga, kes 1826. a. sai perekonnanimeks HÖÖR /HÖR/. Leenu lesestus 1843. a. Üsna varsti pärast Märdi ja Leenu abielu sõlmimist arvatavasti 1845. a. pöördusid nad õigeusku ning liitusid Maaritsa õigeusu kogudusega. Leenu suri umbes 1846. a. või 1847. a. Täpne surmaaeg on teadmata, sest Maaritsa koguduse meetrikaraamatud sellest ajast puuduvad või on lünklikud. Teist korda laulatati Märt Maaritsas 15.04.1851 luteri usku Liis Keder-iga /Liis Kedder/ Kodijärve mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast. Laulatuse tunnistajad peigemehe poolt Veskimõisa mõisapiirkonnast /Mühlenhof/ Pusu külast talumees Peeter Pokk ja talunaine Mai Kolberg ning pruudi poolt samast mõisapiirkonnast Poka külast talumees Jaan Puuts ning talunaine Liis Viirmann. Liis sündis 27.03.1830 Kodijärve mõisapiirkonnas, isa Keerdo Aadu Albri Jaak Keder, ema Mai (Kanavarga Jaagu tütar). Ristiti 30.03.1830, vaderid: Jüri Tõnise naine Liis, Kangru Peetri naine Sohvi, Jaska Jüri. Leeritati Kambjas 14.11.1847. 1826. a. said Liisi vanemad perekonnanimeks KEDER /KEDDER/. Erinvalt Märdist ei liitunud Liis õigeusu kogudusega, vaid jäi luterlaseks. Liis suri 50-aastaselt 14.01.1881 keskpäeval Krüüdneri mõisapiirkonnas ja maeti 18.01.1881. Surmapõhjus – sisemine haigus /Innere Krankheit/.

Märdi ja Leenu laps:

1) tütar Liis HANKO – vt. nr. 105

Märdi ja Liisi lapsed:

2) poeg Karp HANKO – vt. nr. 106

3) tütar Leena HANKO – vt. nr. 107

4) poeg Juhan HANKO – vt. nr. 108

5) tütar Ann HANKO – vt. nr. 109

6) tütar Viiu HANKO – vt. nr. 110

7) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 111

8) tütar Mari HANKO – vt. nr. 112

9) poeg Peeter HANKO – vt. nr. 113

10) poeg Jüri HANKO – vt. nr. 114

11) poeg Jakob HANKO – vt. nr. 115

35. Andres (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Andres, Annuka Hansu poeg Andres, Hannoka Märti Hans p. Andres, Hannoka Hanso p. Andres/, isa Hans, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 21.01.1824 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 22.01.1824, vaderid: Marguse Reinu poeg Andres, Konksi Juhan, Kolli Jaani tütar Liis. Suri 9-päevaselt 30.01.1824 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1824. Surmapõhjus – nõrkus /an der Schwäche/.

36. Jaak HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu poeg Jaak, Jaak Anko, Hannuka Märti Hans p. Jaak/, isa Hans, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 26.10.1826 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 28.10.1826, vaderid: Nuusa Juhani Jaak, Lingi Aadu, Konksi Juhani naine Eeva. Leeritati Kambjas 1845. Jaak suri 21-aastaselt 14.04.1848 pealelõunal Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 18.04.1848. Surmapõhjus – siberi katk e. sinivilltõbi /Blaue Blatter/.

37. Krõõt HANKO (Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Hansu tütar Krõõt, Hannoka Märti Hans t. Kröt/, isa Hans, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 11.10.1829 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.10.1829, vaderid: Virga Juhani naine Krõõt, Nuusa Jaagu naine Ellu, Nuusa Jakab. Suri 4-aastaselt 08.05.1834 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 13.05.1834. Surmapõhjus – rõuged /an den Pocken/. Tol aastal oli Kambja kihelkonnas rõugeepideemia ning palju inimesi suri sellesse haigusesse.

38. Jaan HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu poeg Jaan, Jaan Anko, Hannoka Märti Rein p. Jaan/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 21.09.1811 Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 24.09.1811, vaderid: Annuka Märdi poeg Jaan, Taraske Jaak, Peetre Märdi Jaani naine Els. 1826. a. sai Jaan perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni järgi elas ta Voore külas Hüti talus. 1850. a. revisjoni ajaks on Jaanist saanud Hüti talu nr. XXXVIII peremees. Samas talus elas ta ka Vastse-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni andmetel. 1859. a. kirjutati Jaan koos abikaasa ja kahe vennaga ümber Haaslava mõisapiirkonda. Pärast teistkordset abiellumist 1871. a. liitus Jaan Tartu Maarja kogudusega. Jaan suri 69-aastaselt 23.01.1881 hommikul Tartus ja maeti 27.01.1881. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

Jaan oli kaks korda abielus, ent kummastki abielust teada olevalt lapsi ei sündinud. Esimest korda laulatati ta Kambja kirikus pastori poolt 12.12.1837 Leenu Hinto-ga /Leno Hinto/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Leenu sündis 11.07.1815 Väimela mõisapiirkonnas /Waimel/ Põlva kihelkonnas, isa Hinto Jaani Peeter, ema Liisu (Lätti Jaani tütar). Ristiti 18.07.1815, vaderid: Kangru Jaan, Kangru Andrese tütar Leenu, Kiigu Juhani naine Kai. Perekond oli pärit Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast, olid Võnnu koguduse liikmed, ent 1814. a. olid nad läinud elama Väimela mõisapiirkonda. Üsna varsti hiljemalt 1817. a. siirdusid nad aga tagasi elama Voore külla Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ning liitusid Kambja kogudusega. 1826. a. sai pere perekonnanimeks HINTO. Leenu leeritati Kambjas 1833. Leenu suri 55-aastaselt 18.05.1871 keskpäeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1871. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/. Teist korda laulatati Jaan Võnnus pastor Oehrni poolt 12.12.1871 Ann Musta-ga Mäksa mõisapiirkonnast /Mäxhof/ Võnnu kihelkonnast. Ann sündis 06.03.1848 hommikul Poka mõisapiirkonnas /Heidohof/ Võnnu kihelkonnas, isa taluperemees Juhan Musta, ema Liis, sünd. Sulbi. Ristiti 21.03.1848, vaderid: taluperemehe Sentka Hindriku naine Ann Mäksa mõisapiirkonnast, taluperemehe Sentka Hindriku naine Mai Sarakuste mõisapiirkonnast /Sarrakus/, taluperemees Sulbi Jaan. Kahe esimese vaderi puhul võib arvata, et siin on kirja panemisel midagi segamini läinud. Ann leeritati Võnnus 21.11.1865. Suri 68-aastaselt 27.02.1917 kell 7 õhtul Võõpstes Kastre vallas /Kaster/ ja maeti 05.03.1917 Võnnus. Surmapõhjus – ajupõletik /Воспал. мозга/.

39. Ann HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Reinu tütar Ann, Ann Anko, Hannoka Rein t. An/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 01.07.1813 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.07.1813, vaderid: Virga Juhani tütar Ann, Taraske Jaagu naine Epu, Annuka Hans. Suri 15-aastaselt 12.01.1829 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1829. Surmapõhjus – leetrid /an den Masern/.

40. Liis (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu tütar Liis, Annuka Reinu tütar Liis, Hannoka Märti Rein t. Liis, Hannoka Reino t. Liis/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 19.08.1815 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 21.08.1815, vaderid: Annuka Jaani tütar Liis, Annuka Hansu naine Ellu, Tislari Kaarli. Suri ühekuuselt 22.09.1815 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti

41. Hans HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Hans Anko, Annuka Märdi Reinu poeg Hans, Hannoka Märti Reino p. Hans/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 30.08.1816 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 03.09.1816, vaderid: Peedu Paabu Jüri poeg Hans, Jaani Peetri Jaan, Konksi Juhani naine Eeva. Hingeloendites on Hans esimest korda kirjas 1826. a. Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Voore külas Hüti talus nr. 39. Isa Rein on tulnud Logina külast Annuka talust Hüti tallu peremeheks. Sama revisjoni ajal sai pere endale ka perekonnanime kujul ANKO, edaspidi jagunevad selle perekonnanime saanud inimesed HANKO-deks ja ANKO-deks. Mõlemad nimekujud on käibel siiani, Hanko siiski enam kui Anko. Lisaks nendele kahele nimele võib kirikuraamatutes kohata veel ka nimekuju ANNOK. Perekonnanimi on ilmselt tuletatud talunimest Annuka. Talu asus Logina külas. Võnnu (ja ka Kambja) kihelkonnas pandi võrdlemisi palju perekonnanimesid, mis on moodustatud nö. talunimede ainetel – nad pruugi olla üksüheselt talunimed, kuid seos talunimedega on siiski aimatav. 1834. a. revisjoni ajal oli Hans endiselt kirjas Hüti talus. 1842. a. lahkus Hans Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast ja läks elama Tõdu mõisapiirkonda /Tödwenshof/ Põlva kihelkonnas. Oli taluperemees. Hans suri 38-aastaselt 21.05.1855 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 26.05.1855. Surmapõhjus – malaaria /kaltes Fieber/.

Laulatati Kambjas 19.11.1839 Mari Anon-iga /Marri Annon/ Kaatsi külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast /Groß-Kamby/ Kambja kihelkonnast. Hans oli abiellumise ajal sulane. Mari sündis 07.10.1814 Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Laksi Jakabi Peeter Anon /Laksi Jakkabi Peter, Peter Annon/, ema Liis (Pedaja Hindriku tütar). Ristiti 12.10.1814, vaderid: Roiu Jüri tütar Mari, Jaska Hindrike naine Ann, Tapu Peeter. Leeritati Kambjas 1831. 1816. a. revisjoni ajal elas Robi talus nr. 18 Kaatsi külas, kus isa Peeter oli peremees. 1826. a. sai koos perega perekonnanimeks ANON /ANNON/. Pärast abikaasa Hansu surma abiellus Mari teistkordselt Kambjas 18.09.1855 sulase Hindrik Kolk-iga /Hindrik Kolgan/ Tõdu mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks tütar – Mari Kolk. 1856. a. läksid Hindrik ja Mari Tõdust Suure-Kambja mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal oli pere kirjas Trossi talus nr. 65. Hindrik suri 65-aastaselt 05.02.1872 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.02.1872. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/. Mari kuulus Kambja vennastekogudusse. Suri 72-aastaselt 31.03.1887 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1887 Kambja kalmistule (praegu perekond Hanko hauaplats). Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) tütar Leenu HANKO – vt. nr. 116

2) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 117

3) poeg Johan HANKO – vt. nr. 118

4) poeg Jüri HANKO – vt. nr. 119

5) tütar Leena HANKO – vt. nr. 120

42. Liis (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu tütar Liis, Annuka Reinu tütar Liis, Hannoka Märti Rein t. Liis, Hannoka Reino t. Liis/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 10.02.1821 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.02.1821, vaderid: Põdra Jaani naine Liis, Mäe Jakabi Märdi tütar Krõõt, Rootsi Jüri poeg Hans. Suri 3-kuuselt 30.05.1821 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.06.1821. Surmapõhjus – rinnahaigus /an einer Brustkrankh./.

43. Jüri HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu poeg Jüri, Jüri Anko, Hannoka Märti Rein p. Jurri, Jürri Hanko, Іюрри Ханко/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 16.04.1822 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 20.04.1822, vaderid: Annuka Jüri, Põdra Jaan, Rootsi Hansu naine Katu. 1826. a. sao perekonnanimeks HANKO /ANKO/. Leeritati Kambjas 1842. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Voore külas Hüti talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli Jürist saanud sama küla Leotuse talu nr. XXXXVIII peremees. 1857. a. kirjutati Jüri koos abikaasaga ümber Tõdu mõisapiirkonda Põlva kihelkonda. 1860. a. kirjutati pere ümber Sarakuste mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Jüri suri 70-aastaselt 19.06.1892 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 23.06.1892. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. болѣзнь/.

Laulatati Põlva kirikus pastor Schwartzi poolt 27.11.1849 Triin Roots-iga /Triin Rootz/ Tõdu mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Triin sündis kaksikuna (kaksikõde Anu) 23.01.1824 Tõdu mõisapiirkonnas, isa Kaarel Roots, ema Mari (Põdra Peetri tütar). Ristiti 29.01.1824, vaderid: Peeter Hirsson, Nuusa Jaagu naine Ellu, Põdra Andrese naine Anu, Põdra Juhan, Rootsi Kaarli tütar Triin, Põdra Jaani naine Liis. Neist vaderitest on arvatavasti esimesed kolm kaksikõe Anu vaderid, ning ülejäänud Triinu vaderid. Leeritati Põlvas 13.12.1841. Triin suri 57-aastaselt 29.01.1881 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.02.1881. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Lapsed:

1) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 121

2) tütar Leena HANKO – vt. nr. 122

3) poeg Juhan HANKO – vt. nr. 123

4) poeg Jaak HANKO – vt. nr. 124

5) poeg Peeter HANKO – vt. nr. 125

44. Mari HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu tütar Mari, Mari Anko, Hannoka Märti Rein t. Marri, Marri Anko/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 09.04.1824 Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.04.1824, vaderid: Rootsi Jüri tütar Mai, Jakabi Jüri tütar Liis, Marga Peebu poeg Rein. Leeritati Kambjas 1843. Mari suri 43-aastaselt 06.03.1868 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 10.03.1868. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 30.12.1856 lahutatud mehe Juhan Lail-iga /Johann Lail, Johan Lall/ Haaslava mõisapiirkonnast. Juhan sündis kaksikuna (kaksikõde Triinu) 18.02.1824 Luunja mõisapiirkonnas /Lunia/ Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Lalli Aadam Lail, ema Anu (Muna Märdi tütar). Ristiti 2002.1824, vaderid: Johann Wachs, Reinu Jaagup, Jüri Aadu Juhani tütar Anu. Leeritati Tartus 1842. 1826. a. sai Juhan perekonnanimeks LAIL /LAILL/, mis hiljem esines ka kujul LALL. Juhan elas sel ajal koos vanematega Luunja mõisapiirkonnas Vohla Jaagupi talus nr. 16. Luunja mõisa 1834. a. revisjoni ajal pandi ta kirja Muna tallu nr. XI. 1850. a. revisjoni ajal elas Vanamõisa külas Sopaku talus nr. I. Juhan abiellus esimest korda Tartus 1846. a. Mai Plaussoniga Luunja mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis teada olevalt kolm last, kellest üks jõudis täiskasvanuikka. See abielu lahutati Tartus 04.04.1854 ning Juhan sai loa uuesti abielluda. Tollal olid abielulahutused väga haruldased sündmused, sellel pidi olema väga mõjuv põhjus. Tavaliselt tuvastati lahutusprotsessi ajal ka osapoole „süü” (näiteks truudusetus vmt.). Süüdlane ei tohtinud uuesti abielluda. Siit võib järeldada, et Juhan lahutuses „süüdi” ei leitud olevat, sest talle anti luba uueks abiellumiseks. 1854. a. kirjutati Juhan Luunja mõisapiirkonnast ümber Haaslava mõisapiirkonda. 1856. a. liitus ta Kambja kogudusega (varem oli Juhan Tartu Maarja maakoguduse liige). Haaslava mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Pruksa talus nr. 59, kus juba varasemast ajast elas ka Juhani vanem vend Kristjan. Pärast teise abikaasa Mari surma laulatati Juhan kolmandat korda Kambjas 12.05.1868 Leena Joosa-ga /Lena Josa, Lena Jossa/ Haaslava mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis teada olevalt üks tütar ja üks surnult sündinud laps. 1873. a. liitus Juhan uuesti Tartu Maarja kogudusega. Juhani edasine käekäik ja täpne surmaaeg on teadmata. Ta oli elus veel poeg Jüri kihluse ajal 1885. a. alguses.

Mari ja Juhani lapsed:

1) poeg Jaan LAIL – vt. nr. 126

2) poeg Jüri LAIL – vt. nr. 127

45. Juhan HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu poeg Juhan, Juhan Anko, Hannoka Märti Rein p. Juhhan/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 14.09.1827 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 17.09.1827, vaderid: Konksi Juhan, Peetre Jaan, Põdra Jaani naine Liis. Leeritati Kambjas 13.04.1847. Kirikuõpetaja hinnangu kohaselt olid tema teadmised katekismusest ja lugemisoskus olematud /Total nichts/. Juhan võeti 1849. a. nekrutiks ning tema edasine elukäik on teadmata.

46. Märt HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Märdi Reinu poeg Märt, Märt Anko, Hannoka Märti Rein p. Märt, Mert Anko/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 22.09.1830 Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 25.09.1830, vaderid: Ostra Märt, Annuka Jüri, Marga Peebu tütar Mari. Vastse-Kuuste mõisa revisjonide järgi elas koos vanematega Hüti talus Voore külas. 1850. a. revisjoni ajaks oli läinud elama koos vanema venna Jüriga Voore küla Leotuse tallu nr. XXXXVII . Leeritati Kambja 01.04.1851. Teadmised ja katekismuse tundmised olid väga-väga väikesed /Sehr sehr gering/. 1858. a. revisjoni ajaks oli vend Jüri Leotuselt ära läinud Tõdu mõisapiirkonda ning Märt tagasi tulnud Hüti tallu oma vanema venna Jaani juurde. 1859. a. kirjutati ta koos vendade Jaani ning Reinuga ümber Haaslava mõisapiirkonda, kus elas elu lõpuni. Ilmselt ostis ta Haaslava mõisas talu, sest Märdi surmakandes on ta kirjas kui taluomanik /Grundbesitzer/. Märt suri 57-aastaselt 16.12.1887 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 27.12.1887. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

Laulatati Kambjas pastori poolt 18.02.1862 Liis Põderson-iga /Liis Pödderson, Liis Pödrason, Liis Podder/ Tõdu mõisapiirkonnast. Liis sündis 26.12.1840 õhtul Imuvere külas Tõdu mõisapiirkonnas, isa Jaan Põderson, ema Mari, sünd. Hinto. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 29.12.1840, vaderid: tüdruk Liis Kolmik, sulase naine Ann Klaus, sulane Mihkel Veibri. Liisi isa Jaan suri 1841 ning ema abiellus uuesti 1842. a. Jüri Mark-iga Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Arvatavasti kasvas Liis üles kasuisa perekonnas. Liis leeritati Kambjas 01.11.1859. Kirjaoskus ja katekismuse tundmine oli väga väike /Sehr gering/. Liis suri 62-aastaselt 02.03.1903 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1903. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. болѣзнь/.

Lapsed:

1) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 128

2) poeg Juhan HANKO – vt. nr. 129

3) tütar Ann HANKO – vt. nr. 130

4) tütar Mari HANKO – vt. nr. 131

5) poeg Kusta HANKO – vt. nr. 132

6) tütar Liisa HANKO – vt. nr. 133

47. Mihkli HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Annuka Reinu poeg Mihkli, Mihkli Anko, Hannoka Rein p. Mihkli, Michel Anko/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 06.10.1832 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 09.10.1832, vaderid: Paali Mihkli, Rootsi Juhan, Rootsi Hansu naine Kadu. Leeritati Kambjas 1853. Vastse-Kuuste mõisa 1834. ja 1850. a. revisjoni järgi elas koos vanematega Hüti talus Voore külas. 1857. a. kirjutati ümber Tõdu mõisapiirkonda ning 1860. a. Sarakuste mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Mihkli suri 32-aastaselt 30.10.1864 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 08.11.1864. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

Laulatati Põlvas pastori poolt 17.11.1853 taluperemehe tütre Sohvi Roots-iga /Sohwe Rootz/ Tõdu mõisapiirkonnast. Sohvi sündis 16.03.1830 Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa Kaarel Roots, ema Mari (Põdra Peetri tütar). Ristiti 20.03.1830, vaderid: Jüri Roots, Peedu Jüri naine Sohvi, Paabu Hansu naine Katri. Sohvi vanem õde oli Triin Roots, kes 1849. a. abiellus Mihkli vanema venna Jüri Hankoga – vt. nr. 43. Sohvi leeritati Põlvas 1847. Suri 49-aastaselt 30.01.1880 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 03.02.1880. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) tütar Mari HANKO – vt. nr. 134

2) poeg Kusta HANKO – vt. nr. 135

3) poeg Jaan HANKO – vt. nr. 136

48. Rein HANKO (Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Rein Anko/, isa Rein, ema Sohvi – vt. nr. 11, sündis 12.03.1836 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 15.03.1836, vaderid: vabadik Rein Kolga, vabadik Märt Kolga, tüdruk Katri Mark. Leeritati Kambjas 01.04.1856. 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Voore külas Hüti talus oma vanema venna Jaani juures. 1859. a. kirjutati koos vendade Jaani ja Märdiga ümber Haaslava mõisapiirkonda. Rein ei abiellunud, kuid adopteeris 27.04.1876 oma vanema venna Märdi poja Jaan Hanko. Jaan oli sel ajal 14-aastane poiss. Võib tekitada küsimuse, miks pidi Rein poisi adopteerima – Jaani mõlemad vanemad olid elus, peres kasvas veel kaks poega ja kaks tütar, seega pealtnäha justkui põhjust ei olnud. Võimalik, et vastuse annab August Hanko mälestusteraamatus „Oli kord…” kirja pandu – nimelt oli selline käik üsna heaks võimaluseks poisslastel pääseda vene kroonust. Adopteeritud poiss sai näidata ennast kui adoptiivvanemate ainsat toitjat ning see oli täiesti seaduslik põhjus, et taotleda ja saada kroonust vabastust. Rein liitus Võnnu kogudusega 1879. a., tagasi Kambja kogudusse läks märtsis 1886. Rein suri 73-aastaselt 30.03.1909 kell 7 hommikul arvatavasti Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1909. Surmapõhjus – kopsuhaigus /страд. легкихъ/.

Laps:

1) adoptiivpoeg Jaan HANKO – vt. nr. 128

49. Eeva MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani tütar Eeva, Petre Märti Jani p. Jaan t. Ewa, Ewa Märten, Ewa Martins/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 02.12.1810 Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 04.12.1810, vaderid: Annuka Märdi tütar Eeva, Annuka Reinu naine Sohvi, Mikkeli Peetre Markus. Leeritati Kambjas 1827. 1816. a. revisjoni ajal elas Haaslava mõisapiirkonnas Mõra külas Laugi talus oma vanemate juures. Selleks ajaks oli Eeva läinud elama Kübarsepa Mällu tallu Mõra külas, kus isast Jaanist oli saanud peremees. 1834. a. revisjoni ajal elas Kübarsepa Mällu talus. Pärast abiellumist läks Eeva elama oma abikaasa juurde Kaagvere mõisapiirkonda /Kawershof/ Võnnu kihelkonda. Kaagvere mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Vahi talus nr. XXV. Oli Vahi talu perenaine. Eeva suri 56-aastaselt 25.07.1867 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 30.07.1867. Surmapõhjus – üldine paistetus /Allgem. Geschwulst/.

Laulatati Kambjas detsembris 1835 Peeter Vahi-ga /Peter Wahhi/ Kaagvere mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Kummalisel kombel vastav kanne puudub Kambja koguduse abielumeetrikast, ent Võnnu koguduse kihlatute nimekirjas on olemas kihluse mahakuulutamise kanne ning viide sellele, et abielu sõlmiti Kambja koguduses. Peeter sündis 01.01.1817 Vana-Kastre mõisapiirkonnas /Altenturm/ Võnnu kihelkonnas (Vana-Kastre mõis oli Kaagvere mõisa kõrvalmõis), isa Vahi Jaani Hindrik Vahi, ema Eeva (Miina Jakobi tütar). Ristiti 07.01.1817, vaderid: Piiri Peeter, Miina Jaani Jaan, Miina Jaagu naine Eeva. Leeritati Võnnus 1834. Kaagvere mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Vahi Jaani talus nr. XXV ning sai perekonnanimeks VAHI /WAHI, WAHHI/. Peeter elas ilmselt kogu oma elu samas talus ning täiskasvanuna sai temast selle talu peremees. Poja Hindriku ristimiskandest selgub, et Peeter oli 1840-ndate lõpus mõisa karjane /Hofs Hüter/. Peeter suri 62-aastaselt 20.10.1879 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 28.10.1879. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankh./.

Lapsed:

1) tütar Liis VAHI – vt. nr. 137

2) poeg Jaan VAHI – vt. nr. 138

3) tütar Ann VAHI – vt. nr. 139

4) poeg Kaarel VAHI ↔ NORMANN – vt. nr. 140

5) poeg Hans VAHI – vt. nr. 141

6) poeg Hindrik VAHI – vt. nr. 142

7) tütar Mari VAHI – vt. nr. 143

8) poeg Juhan VAHI – vt. nr. 144

50. Rein (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani Jaani poeg Rein, Petre Märti Jani Jaan p. Rein/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 08.01.1813 Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 13.1.1813, vaderid: Annuka Märdi Rein, Konksi Juhan, Adra Klause Ennu tütar Anu. Suri 6-kuuselt 09.07.1813 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 13.07.1813.

51. Liis MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani tütar Liis, Petre Märti Jani P. Jaan t. Liis/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 22.09.1814 Haaslava mõisapiirkonnas (sünnikandes arvatavasti ekslikult Suure-Kambja mõisapiirkonnas) ja ristiti 28.09.1814, vaderid: Palli Siimu tütar Liis, Kogre Tooma naine Tiiu, Palli Jaan. Leeritati Kambjas 1834. 1816. a. revisjoni ajal elas Haaslava mõisapiirkonnas Mõra külas Laugi talus oma vanemate juures. 1826. a. sai perekonnanimeks MÄRTEN. Selleks ajaks oli Liis läinud elama Kübarsepa Mällu tallu Mõra külas, kus isast Jaanist oli saanud peremees. 1834. a. revisjoni ajal elas Kübarsepa Mällu talus. Pärast abiellumist läks elama Kurista mõisapiirkonda /Kurrista/ Võnnu kihelkonda. Liis suri 74-aastaselt 05.03.1889 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1889. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankht./.

Laulatati pastori poolt Kambja kirikus 15.12.1840 Jaan Tätte-ga Kurista mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Jaan sündis 14.11.1818 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Tätte Jakab, ema Epu. Ristiti 17.11.1818, vaderid: Issaku Jaan, Otsa Reinu poeg Juhan, Otsa Jaani naine Mari. Jaan jäi 2-aastaselt orvuks – 1821. a. alguses ema ja isa surid. Jaan kasvas üles Otsa talu sulase Hindrik Musta peres. Hindrikul ja tema naisel Liisil rohkem lapsi ei olnud. 1826. a. revisjoni ajal elas Jaan Otsa talus nr. 12 ja sai koos vanema venna ning kahe õega perekonnanimeks TÄTTE /TETTE/. 1834. a. revisjoni ajal elas Jaan koos oma kasuvanematega samas talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli Jaanist saanud Roosa talu nr. IV peremees. 1858. a. revisjoni ajal elas Jaan koos perega endiselt samas talus. Selles revisjonis on püütud korrastada perekonnanimesid ning Jaanile on omistatud perekonnanimi MUSTA, ent käibele see nimi ei läinud ja kõik Jaani järglased kandsid ning kannavad siiani perekonnanime TÄTTE. Jaan leeritati Võnnus 1836. Jaan suri 68-aastaselt 21.01.1887 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 29.01.1887. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Lapsed:

1) tütar Mari TÄTTE – vt. nr. 145

2) tütar Ann TÄTTE – vt. nr. 146

3) tütar Mai TÄTTE – vt. nr. 147

4) poeg Hindrik TÄTTE – vt. nr. 148

5) tütar Leenu TÄTTE – vt. nr. 149

6) tütar Liis TÄTTE – vt. nr. 150

7) tütar Miina TÄTTE – vt. nr. 151

8) poeg Jaan TÄTTE – vt. nr. 152

52. Juhan MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani poeg Juhan, Petre Märti Jani p. Jaan p. Juhhan, Juhhan Märten/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 06.12.1817 Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 12.12.1817, vaderid: Viru Juhan, Annuka Hans, Peetre Jaani tütar Ann. Leeritati Kambjas 1836. 1826. a. revisjoni ajal sai koos vanematega perekonnanimeks MÄRTEN /ka kujul MÄRTIN/. Juhan elas nii 1834., 1850. kui ka 1858. a. revisjonide ajal Mõra külas Kübarsepa Mällu talus nr. 10. 1883. a. paiku rändas ta Pihkva kubermangu. Juhani täpne surmaaeg on teadmata.

Laulatati pastori poolt Kambja kirikus 25.10.1842 Ann Pfab-iga Haaslava mõisapiirkonnast. Ann sündis 24.02.1814 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Kogre Paabu poeg Toomas, ema Tiiu (Kliima Peetri tütar). Ristiti 02.03.1814, vaderid: Käo Märdi naine Ann, Jugari Jüri naine Anu, Laugi Jaan. Leeritati Kambjas 1834. 1826. a. revisjoni ajal sai Ann koos vanematega perekonnanimeks PFAB, mis hilisemates revisjonides teisendus kujule PAAP, kuid kirikuraamatutes oli käibel hoopiski perekonnanimi KORK. Annil sündis 1840. a. vallaspoeg Peeter, kes kirikuraamatutes oli kirjas kui Peeter Kork. See Peeter kasutas ka oma hilisema kasuisa Juhani perekonnanime Märten, mis kandus edasi ka Peetri järglastele. Siiski on küsitav, kas Juhan Märten oli Peetri tegelik isa. Kirikuraamatutes mingit märget selle kohta ei ole, et Juhan oleks teda oma lihaseks lapseks tunnistanud. Ann suri 63-aastaselt 18.05.1877 pärast lõunat Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.05.1877. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Lapsed:

1) tütar Liis MÄRTEN – vt. nr. 153

2) tütar Mari MÄRTEN – vt. nr. 154

3) tütar Ann MÄRTEN – vt. nr. 155

4) tütar Leena MÄRTEN – vt. nr. 156

53. Ann MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani tütar Ann, Petre Märti Jani p. Jaan t. Ann/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 11.11.1820 Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 17.11.1820, vaderid: Adra Klause Juhani naine Ann, Hennu Hansu Juhani naine Mari, Jugari Jüri. Leeritati Kambjas 1838. 1826. a. revisjoni ajal sai koos vanematega perekonnanimeks MÄRTEN. Elas Mõra külas Kübarsepa Mällu talus. Haaslava mõisa 1850. a. revisjoni ajaks oli läinud mehele ning elas Hennu Jaagu talus nr. XIV. Elas samas talus ka 1858. a. revisjoni ajal. Ann suri 80-aastaselt 07.09.1901 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 11.09.1901. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. болѣзнь/.

Laulatati pastori poolt Kambja kirikus 31.10.1848 Jaak Montag-iga Haaslava mõisapiirkonnast. Jaak sündis 22.12.1825 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Viru Tõnu Jüri Jaan Montag, ema Anu (Jakabi Markuse Jaagu tütar). Ristiti 27.12.1825, vaderid: Jugari Jaak, Peetsu Peebu poeg Mihkli, Viru Tõnu Jüri tütar Mai. 1826. a. revisjoni ajal elas Jaak koos vanematega Mõra külas Utte talus nr. 7 ning sai perekonnanimeks MONTAG. Isa Jaan oli talus sulaseks. 1834. a. revisjoni ajal oli Jaan läinud sulaseks Mõra küla Peetsu tallu nr. XI. 1850. a. revisjoni ajaks oli isa Jaan surnud, Jaak elas Hennu Jaagu talus nr. XIV. Elas samas talus ka 1858. a. revisjoni ajal. 1862. a. saadeti asumisele (arvatavasti Siberisse). Arhiivis on säilinud uurimistoimik Jaak Montagi kohta, millest järeldub, et ta pani toime röövimise /Akte in Inquisitionssachen wider den Hasenlauschen Bauern Jaak Montag wegen furti qualificati/. Jaagu täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

1) tütar Miina MONTAG – vt. nr. 157

2) tütar Mari MONTAG – vt. nr. 158

3) poeg Jaan MONTAG – vt. nr. 159

4) tütar Liis MONTAG – vt. nr. 160

54. Mari (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani Jaani tütar Mari, Petre Märti Jani t. Marri/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 19.07.1823 Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 22.07.1823, vaderid: Hennu Hansu tütar Mari, Utte Jaani naine Ann, Klause Hennu poeg Hans. Suri 6-kuuselt 04.02.1824 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 10.02.1824. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

55. Hans MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani poeg Hans, Petre Märti Jani p. Jaan p. Hans/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 30.04.1825 Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 03.05.1825, vaderid: Jugari Jüri poeg Hans, Utte Jüri poeg Jaan, Klause Hennu tütar Mai. Leeritati Kambjas 1844. 1826. a. revisjoni ajal sai koos vanematega perekonnanimeks MÄRTEN. Hans elas 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal Mõra külas Kübarsepa Mällu talus nr. 10. 1894. a. vahetas koos perega kogudust – läks Kambja kogudusest üle Tartu Peetri kogudusse. Tõenäoliselt ta Tartu linna siiski ei kolinud, sest tema surmakande märkustes on kirjas, et ta oli „maalt” /Изъ деревни/. Hans suri 76-aastaselt 29.01.1902 arvatavasti Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 03.02.1902. Surmapõhjus – maohaigus /болѣзнь желудка/.

Hans oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Hans Võnnus pastor Oehrni poolt 31.10.1848 Anu Tull-iga Haaslava mõisapiirkonnast. Anu sündis 27.11.1830 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Pruksa Mäll Tull, ema Ann (Voitka Markuse tütar). Ristiti 30.11.1830, vaderid: Voitka Peetri naine Anu, Tootsi Jüri tütar Mari, Pruksa Hansu poeg… (?). Haaslava mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Anu koos vanematega Unikülas Suusa Mällu talus nr. LIII. Anu suri 32-aastaselt 10.02.1863 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 17.02.1863. Surmapõhjus – tüüfus /Nervenfieber/.

Teist korda laulatati Hans Kambja kirikus pastori poolt 12.05.1863 Viiu Kangro-ga /Wiio Kangur/ Haaslava mõisapiirkonnast. Viiu sündis 01.12.1837 hommikul kaksikuna Räni mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Mihkel Kangro, ema Els (Peetsu Hansu tütar). Ristiti kodus pastor Gehewe poolt 05.12.1837, vaderid: tüdruk Viiu Lörtberg, talunaine Tiiu Lörtmann, talumees Sahkapuu Toomas. Kaksikõde sai nimeks Friederike Marie. Isa Mihkel oli 1826. a. revisjoni ajal saanud perekonnanimeks KEPP, 1834. a. revisjonis oli perekonnanimi muutunud KANGRO-ks. Mihkel elas Räni mõisapiirkonnas Kangru talus nr. II. 1847. a. kirjutati pere ümber Kriimani mõisapiirkonda /Brinkenhof/ Võnnu kihelkonda. Isa Mihkel suri 1847. a. paiku ning ema Els abiellus Jaan Sagariga Kriimani mõisapiirkonnast. Viiu leeritati Võnnus 26.02.1856. 1863. a. märtsis läks Viiu Võnnu kogudusest üle Kambja kogudusse. Viiu suri 61-aastaselt 27.10.1899 ja maeti 31.10.1899.

Hansu ja Anu lapsed:

1) tütar Ann MÄRTEN – vt. nr. 161

2) poeg Jaan MÄRTEN – vt. nr. 162

3) tütar Mari MÄRTEN – vt. nr. 163

4) poeg Juhan MÄRTEN – vt. nr. 164

Hansu ja Viiu lapsed:

5) tütar Liisa MÄRTEN – vt. nr. 165

6) poeg Peeter MÄRTEN – vt. nr. 166

7) tütar Liine MÄRTEN – vt. nr. 167

8) poeg Kusta MÄRTEN – vt. nr. 168

9) poeg Peeter MÄRTEN – vt. nr. 169

56. Jüri MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani poeg Jüri, Petre Märti Jani p. Jaan p. Jurri/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 02.04.1828 Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 05.04.1828, vaderid: Kevendi Jüri, Hennu Jaak, Voltri Mihkli naine Mari. Suri ühekuuselt 31.05.1828 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1828. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

57. Jaan MÄRTEN (Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peetre Märdi Jaani poja Jaani poeg Jaan, Jaan Märtin, Petre Märti Jani p. Jaan p. Jaan/, isa Jaan Märten, ema Els – vt. nr. 12, sündis 20.12.1829 Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 27.12.1829, vaderid: Peetsu Jaan, Jugari Jaak, Oltri Mihkli naine Mari. Leeritati Kambjas 09.04.1850. Jaan elas nii 1834., 1850. kui ka 1858. a. revisjonide ajal Mõra külas Kübarsepa Mällu talus nr. 10. Suri 56-aastaselt 23.10.1886 keskpäeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 30.10.1886. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 29.12.1857 Liis Prikko-ga /Liis Kitse, Lys Kitze/ Haaslava mõisapiirkonnast. Liis sündis 20.11.1837 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Jaan Prikko, ema Mai (Tõnsu Jüri tütar). Ristiti 28.11.1837, vaderid: vabadik Mihkel Aiu naine Liis, peremehe tütar Mari Tõns, kiriku vöörmünder Jakob Käsper. Leeris käis arvatavasti Kambjas. Liis suri 59-aastaselt 25.04.1897 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 29.04.1897. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Lapsed:

1) poeg Juhan MÄRTEN – vt. nr. 170

2) poeg Peeter MÄRTEN – vt. nr. 171

3) tütar Leena MÄRTEN – vt. nr. 172

4) poeg Jaan MÄRTEN – vt. nr. 173

5) poeg Kustav MÄRTEN – vt. nr. 174

6) poeg Peeter MÄRTEN – vt. nr. 175

7) tütar Anna Rosalie MÄRTEN – vt. nr. 176

8) poeg Eduard MÄRTEN – vt. nr. 177

9) poeg Leonhard Adalbert Julius MÄRTEN – vt. nr. 178

10) poeg Leonhard Adalbert Julius MÄRTEN – vt. nr. 179

11) poeg Karl August MÄRTEN – vt. nr. 180

58. Jüri (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Juhani poeg Jüri, Kongsi Juhhan P. Jürri/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 27.07.1812 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 28.07.1812, vaderid: Mällu Jüri, Annuka Märdi poeg Jaan, Konksi Juhani kasvandik Ellu. Suri 7-nädalaselt 11.09.1812 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 15.09.1812.

59. Mari KONSEN (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Juhani tütar Mari, Kongsi Juhhan t. Marri, Marri Konsen, Марія/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 31.05.1813 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 02.06.1813, vaderid: Lalli Jüri naine Mari, Tõlgu Hansu naine Krõõt, Konksi Jaan. Leeritati Kambjas 1832. Vastse-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Padarimäe Konksi talus nr. XV. 1826. a. sai perekonnanimeks KONSEN. 1834. a. elas endiselt samas talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli läinud seoses abiellumisega Kiidjärve mõisapiirkonda /Kiddijerw/ Võnnu kihelkonda ja pöördunud õigeusku. Õigeusu koguduste meetrikate põhjal elas Koorvere külas. Mari suri 41-aastaselt 07.03.1855 Koorvere külas Kiidjärve mõisapiirkonnas ja maeti 10.03.1855 Kähri õigeusu kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus /Отъ грудной болѣзни/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 11.02.1845 taluperemehe ja leskmehe Jaan Visk-iga /Jaan Wisk, Іоаннъ Виксъ, Янъ Іоаннъ Виссе/ Kiidjärve mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Jaan sündis 20.11.1796 Visse külas Kiidjärve mõisapiirkonnas, isa Visse Juhani Jüri, ema Leenu (Paabu Hindriku Peetri tütar). Ristiti 23.11.1796, ristimisel pandi lapsele nimeks Kristjan /Xtian/, mille lühem vorm oligi Jaan. Lapse vaderid: Paabu Jaagup. Lode Märt, Visse Mihkli naine Katri. Jaan leeritati Võnnus 1813. Esimest korda abiellus Jaan 1824. a. Terase Lauri tütre Liisiga Kokora mõisapiirkonnast /Kockora/ Kodavere kihelkonnast. Liis oli sündinud Torila külas Kokora mõisapiirkonnas, leeris käinud Kodaveres, kuid mingil põhjusel läinud täiskasvanuna elama Kiidjärve mõisapiirkonda. Sellest abielust sündis neli last, kellest ükski ei jõudnud täiskasvanu ikka. 1826. a. revisjoni ajal elas Jaan Metsa talus nr. 14 ja sai perekonnanimeks LUKK /LUCK/, mis hilisemates revisjonides parandati kujule VISK /WISK/. Võnnu koguduse personaalraamatus on kirja pandud kohe VISK /WISK, hiljem õigeusu koguduse raamatutes ka VIKS, VISSE/. Jaan lesestus 13.11.1844. Ilmselt juba 1846. a. pöördus koos teise abikaasa Mariga õigeusku /gesalbt/. Jaan suri 56-aastaselt 10.11.1853 Koorvere külas Kiidjärve mõisapiirkonnas ja maeti 13.11.1853. Surmapõhjus – loomulik surm /Натурально/.

Lapsed:

1) poeg Jaan VISK – vt. nr. 181

2) poeg Siimeon VISK – vt. nr. 182

60. Ann (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Juhani tütar Ann, Kongsi Juhhani t. An/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 03.02.1816 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.02.1816, vaderid: Annuka Hansu naine Ellu, Peetre Jaani naine Els, Taraske Jaak. Suri 3-aastaselt 11.12.1819 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 14.12.1819.

61. Jaak KONSEN (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Juhani poeg Jaak, Kongsi Juhhan p. Jaak/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 09.01.1819 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 12.01.1819, vaderid: Konksi Jaak, Kurvitsa Peeter, Konksi Reinu naine Els. Leeritati Kambjas 1838. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Padarimäe Konksi talus nr. XV. 1826. a. oli saanud perekonnanimeks KONSEN. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Tuudaku Märdi talus nr. XXXVII. Suri 73-aastaselt 16.10.1892 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 22.10.1892. Surmapõhjus – põdurus /хилость/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 26.10.1841 Liisa Padar-iga /Lisa Paddar/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Liisa sündis 03.02.1820 Padarimäe külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Padarimäe Jüri Padar, ema Mari (Rebase Jüri tütar). Ristiti 08.02.1820, vaderid: Kolli Hansu tütar Liisu, Padarimäe Hansu naine Ellu, Peeter Adamsohn. Leeritati Võnnus kevadel 1838. Vastse-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Padarimäe Kotiku talus nr. 14 ning pere sai perekonnanimeks PADAR /PADDARI/. Liisa suri 60-aastaselt 08.02.1880 öösel Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 17.02.1880. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) tütar Leena KONSEN – vt. nr. 183

2) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 184

3) tütar Liis KONSEN – vt. nr. 185

4) tütar Leena KONSEN – vt. nr. 186

5) tütar Mari KONSEN – vt. nr. 187

62. Juhan KONSEN (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Juhani poeg Juhan, Konksi Hindriku Juhani poeg Juhan, Kongsi Hindrike Juhhan p. Juhhan, Juhhan Konsen/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 04.01.1822 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 08.01.1822, vaderid: Vihma Hansu Juhan, Limuski Peeter, Konksi Hindriku tütar Eeva. Leeritati Kambjas 1841. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Padarimäe Konksi talus nr. XV. 1826. a. oli saanud perekonnanimeks KONSEN. 1850. a. revisjoni ajaks oli Juhan läinud Voore külla Hüti Jaani tallu nr. XXXVIII, kus peremeheks oli Annuka Reinu poeg Jaan Hanko. 1858. a. revisjoni ajal elas Tuudaku talus nr. 37. Juhan suri 56-aastaselt 13.09.1878 pealelõunal Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 17.09.1878. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

Juhan oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambja kirikus pastori poolt 20.11.1849 Mai Mark-iga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Mai sündis 11.05.1828 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kolga Peep Mark, ema Ellu (Visse Jüri tütar). Ristiti 21.09.1828, vaderid: Palli Andrese naine Mai, Nuusa Märdi naine Tiiu, Vastla Juhan. Leeritati Kambjas novembris 1847. Mai suri 28-aastaselt 15.09.1856 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.09.1856. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/. Juhan laulatati teist korda Kambja kirikus pastori poolt 14.04.1857 Ann Hints-iga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Ann sündis 14.03.1833 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Hintsu Juhani Jüri Jüri Hints, ema Liis, sünd. Kiisel. Ristiti 19.03.1833, vaderid: Jakabi Märdi naine Ann, Hintsu Juhani naine Ann, Voitka Madis. Leeritati Kambjas 1851. Ann suri 69-aastaselt 21.08.1902 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 24.08.1902. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Juhani ja Mai lapsed:

1) poeg Hans KONSEN – vt. nr. 188

2) tütar Leena KONSEN – vt. nr. 189

3) tütar Liis KONSEN – vt. nr. 190

Juhani ja Anni lapsed:

4) tütar Mari KONSEN – vt. nr. 191

5) tütar Miina KONSEN – vt. nr. 192

6) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 193

63. Jaan KONSEN (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Hindrike Juhani poeg Jaan, Kongsi Hindrike Juhhan p. Jaan/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 27.05.1825 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 31.05.1825, vaderid: Virga Jaan, Parmu Märdi poeg Tohvri, Joonase naine Tiiu. Leeritati Kambjas 1844. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Padarimäe Konksi talus nr. XV. 1826. a. oli saanud perekonnanimeks KONSEN. 1847. a. kirjutati ümber Kriimani mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. 1850. a. revisjoni ajal elas Kriimani mõisapiirkonnas Väike-Päkste külas Age Jakobi talus nr. XVII, kuhu tema äi Jakob Mosin oli 1842. a. Suure-Kambja mõisapiirkonnast tulnud peremeheks. 1858. a. revisjoni ajaks oli Jaan läinud elama Kriimani mõisa maadele. Tütre Anna sünnikandest selgub, et Jaan oli ametilt metsavaht. 1869. a. kirjutati pere ümber Haaslava mõisapiirkonda Kambja kihelkonda. Jaan suri 79-aastaselt 21.06.1904 kell 5 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 25.06.1904. Surmapõhjus – kopsupõletik /воспал. легкихъ/.

Jaan laulatati Võnnus Kambja koguduse pastori poolt 15.12.1846 Ann Mosin-iga /Ann Mossin/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast (ilmselt kirikuõpetaja poolt valesti kirja pandud – Ann oli sel ajal Kriimani mõisa hingekirjas). Ann sündis 08.10.1826 Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Mosina Jaani Jakab Mosin, ema Leena (Andri Jüri Jaani tütar). Ristiti 12.10.1826, vaderid: Mosina Jaani naine Ann, Pulli Aadu naine Liis, Andre Jaani Mihkli. 1826. a. said Anni vanemad perekonnanimeks MOSIN /MOSSIN/, nad elasid Suure-Kambja mõisapiirkonnas Teppani talus nr. 36. Pere elas samas ka 1834. a. revisjoni ajal, 1842. a. kirjutati nad ümber Kriimani mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. Ann suri 72-aastaselt 09.02.1899 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 14.02.1899. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. бол./.

Lapsed:

1) poeg Eduard KONSEN – vt. nr. 194

2) tütar Liis KONSEN – vt. nr. 195

3) poeg Juhan KONSEN – vt. nr. 196

4) tütar Anna KONSEN – vt. nr. 197

5) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 198

6) poeg Karli KONSEN – vt. nr. 199

7) poeg Peeter KONSEN – vt. nr. 200

8) poeg Gustav KONSEN – vt. nr. 201

64. Rein KONSEN (Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Konksi Hindrike Juhani poeg Rein, Konksi Juhani poeg Rein, Kongsi Hindrike Juhhan p. Rein, Kongsi Juhhani P. Rein/, isa Juhan Konsen, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis 17.12.1829 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 22.12.1829, vaderid: Annuka Rein, Virga Juhan, Sarase Juhani naine Miina. Rein suri 3-kuuselt 01.04.1830 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1830. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

65. Liis (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Äbru Andrese tütar Liis, Aia Andrese tütar Liis, Äbro Andres t. Liis, Aija Andresse T. Liis/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 31.05.1797 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 31.05.1797, vaderid: Äbru Hansu naine Liis, Koolmeistri Jaani naine Krõõt, Rätsepa Jaan. Leeritati Kambjas 1814. Vana-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal oli Liis kirjas oma vanemate juures Aakaru külas Põka talus nr. XLVIII. Isa Andres oli selle talu peremees. Hilisemate revisjonide ajal elas Liis juba oma abikaasa Peetri juures. Liis suri 35-aastaselt 29.11.1832 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.12.1832. Surmapõhjus – tüüfus /am hitzigen Fieber/.

Laulatati Kambjas 23. pühapäeval pärast kolmainupüha 1817 Küti Jakabi poja Peetriga /Kütti Jakkabi p. Peter, Kütti Jakko p. Peter, Peter Zintermann/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Peeter sündis 19.11.1789 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Küti Jaagup, ema Mari (Peebu Peetri tütar). Ristiti 21.11.1789, vaderid: Oleski Peeter, Kuldi Aadu poeg Hans, Küti Jüri naine Margret. Leeritati Kambjas 1810. 1795. a. revisjoni ajal elas Peeter Sipe külas Küti Tootsi talus nr. 15, kus tema isa oli sulaseks. 1811. a. revisjoni ajaks oli Peeter läinud Aakaru külla Tiidu Hansu tallu nr. 51. Samas talus elas ta ka 1816., 1826. ja 1834. a. revisjonide ajal (alates 1816. a. oli talu kirjas nr. 45 all). 1826. a. sai pere perekonnanimeks ZINTERMANN, Peetrist oli selleks ajaks saanud Tiidu talu peremees. Peeter oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Liisi surma abiellus Peeter teist korda Kambjas 3. pühapäeval pärast vastlaid 1833. a. Kõrva Paali Samuli lese Mai-ga Aakaru külast. Mai oli Äbru Hansu tütar. Sellest abielust sündis kaks tütart, kes mõlemad jõudsid täiskasvanuikka. Peeter suri 54-aastaselt 24.06.1844 keskpäeval Sipe külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 27.06.1844. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Liisi ja Peetri lapsed:

1) tütar Ann ZINTERMANN – vt. nr. 202

2) poeg Jaan ZINTERMANN – vt. nr. 203

3) poeg Juhan ZINTERMANN – vt. nr. 204

4) tütar Anu ZINTERMANN – vt. nr. 205

5) tütar Mai ZINTERMANN – vt. nr. 206

66. Ann (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Äbru Peebu väimehe Andrese tütar Ann, Aia Andrese tütar Ann, Äbro Pebo Weim. Andres t. An, Aija Andresse T. An/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 01.11.1799 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 02.11.1799, vaderid: Rätsepa Jaani naine Ann, Müürsepa Jaagu naine Liis, Voitka Märdi poeg Andres. Leeritati Kambjas 1816. Vana-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal oli Ann kirjas oma vanemate juures Aakaru külas Põka talus nr. XLVIII. Isa Andres oli selle talu peremees. Hilisemate revisjonide ajal elas Ann juba oma abikaasa Jaani juures. 1821. a. sündis Annil vallaslaps Anu. Anu isana on sünnimeetrikas kirjas Oleski Aadu poeg Jaan /Olleski Ado P. Jaan/. Anni täpne surmaaeg ei ole teada. 1858. a. revisjoni ajal oli ta elus. Kambja koguduse ajavahemikus 1845-1881 peetud personaalraamatus ei ole tehtud märget selle kohta, et Ann oleks surnud, mujale elamaläinud või kogudust vahetanud. Ajaliselt järgmises personaalraamatus teda enam kirjas ei ole.

Laulatati Kambjas 20. pühapäeval pärast kolmainupühi 1823 Konksi Aadu Jaan-iga /Kongsi Ado Jaan/. Jaan sündis 08.05.1797 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Konksi Aadu, ema Anu (Rodi Tooma tütar). Ristiti 12.05.1797, vaderid: Voitka Marguse poeg Jaan, Virulase Paabu poeg Jüri, Labi Jüri tütar Liis. Leeritati Kambjas 1814. Jaan jäi 10-aastaselt orvuks – 1807. a. suri isa Aadu ja järgmisel aastal ema Anu. 1811. a. revisjoni ajal pandi ta kirja Aakaru küla Tootsi Jaagu talu nr. 62 sulasena. Jaan on kirjas kui Kikka Jaan – sellist nime kirikuraamatutes ei kohta. Edaspidistes revisjonides kandis sama talu numbrit 56, ning kuni 1858. a. revisjonini oli Jaan selle talu elanik. 1826. a. sai Jaan koos perega perekonnanimeks KONKS. Jaani laste ristimiskannete järgi oli Jaan taluperemees. Nii nagu abikaasa Anni puhul, ei ole ka Jaani täpne surmaaeg ning edasine käekäik teada. Sama võib öelda ka nende tütre Liisi kohta.

Anni vallaslaps:

1) tütar Anu KONKS – vt. nr. 207

Anni ja Jaani lapsed:

2) poeg Rein KONKS – vt. nr. 208

3) tütar Leenu KONKS – vt. nr. 209

4) poeg Juhan KONKS – vt. nr. 210

5) tütar Mari KONKS – vt. nr. 211

6) tütar Liis KONKS – vt. nr. 212

7) poeg Jaan KONKS – vt. nr. 213

67. Krõõt (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aedniku Andrese tütar Krõõt, Aia Andrese tütar Krõõt, Aidnikko Andres t. Kröt, Aija Andresse T. Kröt/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 04.05.1802 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 08.05.1802, vaderid: Tisleri Jüri naine Mari, inspektor Otto Heinrich Müller, raamatupidaja Segers, Trossi Jaagu Aadu naine Liis. Suri 7-kuuselt 22.12.1802 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 25.12.1802.

68. Rein KRIBUSCH (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese poeg Rein, Aija Andres p. Rein/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 01.11.1803 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.11.1803, vaderid: Voitka Rein, Reinu Lilu poeg Hendrik, Äbru Hansu naine Liis. Leeritati Kambjas 1821. Vana-Kuuste mõisa 1811. a. Revisjoni ajal oli Rein kirjas oma isa Andrese juures Aakaru külas Põka talus. Samas talus oli ta ka 1816. ja 1826. a. revisjonide ajal. 1826. a. sai pere perekonnanimeks KRIBUSCH /KRIBUSK/. Rein pandi koos perega kirja Põka tallu nr. XLVIII ka järgnevate, 1834. ja 1850. a. revisjonide ajal. Rein suri 53-aastaselt 16.08.1857 öösel Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.08.1857. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/. Reinu surmakandes on kirjas, et ta oli kirikukerjus /Kirchenbettler/.

Laulatati Kambjas 21. pühapäeval pärast kolmainupühi 1827 Lalli Jaagu tütre Anu Lallmann-ga /Lalli Jago T. Anno/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Anu sündis 17.04.1797 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Lalli Andrese Jaak, ema Mai (Pulli Hansu tütar). Ristiti 19.04.1797, vaderid: Kolga Juhani naine Anu, Poolakese Jüri Hansu naine Ann, Lalli Andrese poeg Jüri. Leeritati Kambjas 1815. Ei Anu ega tema vanemaid ei õnnestu leida Vana-Kuuste mõisa revisjonides, kuid Kambja koguduse personaalraamatutes on nad kirjas. Sealt selgub, et pere sai perekonnanimeks LALLMANN. Anu suri 62-aastaselt 22.11.1859 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 29.11.1859. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) poeg Jaan KRIBUSCH – vt. nr. 214

2) poeg Jaan KRIBUSCH – vt. nr. 215

3) tütar Liis KRIBUSCH – vt. nr. 216

4) tütar Mai KRIBUSCH – vt. nr. 217

69. Jaan (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese poeg Jaan, Aja Andres p. Jaan, Aija Andresse P. Jaan/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 18.05.1806 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 29.05.1806, vaderid: Labi Jüri poeg Jaan, Iivani Mihkel, Koordi Juhani naine Viiu. Suri 7-kuuselt 26.12.1806 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.12.1806.

70. Leenu KRIBUSCH (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese tütar Leenu, Aija Andres t. Leno, Aija Andresse T. Lena/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 02.04.1809 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.04.1809, vaderid: Äbru Hansu tütar Leenu, Kõrva Paali Samuli naine Ellu, Tootsi Aadu. Leeritati Kambjas 1825. 1816. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Aakaru külas Põka talus nr. XLVIII. 1826. a. revisjoni ajal elas samas talus ja sai perekonnanimeks KRIBUSCH /KRIBUSK/. Suri 23-aastaselt 13.05.1832 Vastse-Kambja mõisapiirkonnas /Neu-Kamby/ ja maeti 19.05.1832. Surmaõhjus – tiisikus /an der Auszehrung/.

Laulatati Kambjas 2. advendil 1831 Punda Jaagu Peetri Juhan Punt-iga /Punta Jago Petre Juhhan/ Vastse-Kambja mõisapiirkonnast. Juhan sündis 06.04.1806 Vastse-Kambja mõisapiirkonnas, isa Punta Jaagu Peeter, ema Mai (Soosu Peedu tütar). Ristiti 08.04.1806, vaderid: Märdi Jakabi poeg Juhan, Hansu Peetre Juhani poeg Jaan, Soosu Peebu naine Eeva. Leeritati Kambjas 1823. Vastse-Kambja mõisa 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal elas oma vanemate juures Punda talus. 1826. a. sai perekonnanimeks PUNT. Pärast esimese abikaasa Leenu surma abiellus Juhan teist korda Kambjas 07.01.1834 Mari Puusepp-aga /Marri Pusep, Marri Puseke/ Vastse-Kambja kihelkonnast. Neil sündisid lapsed. Juhan pöördus õigeusku. 1858. a. revisjoni ajal oli ta elus. Edasine elukäik on teadmata.

71. Mari (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese tütar Mari, Aija Andres t. Marri, Aija Andresse T. Marri/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 28.03.1812 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 31.03.1812, vaderid: Paali Jaani naine Mari, Jakabi Mihkli naine Ann, Voitka Anni Peetre poeg Jaan. Suri üheaastaselt 29.12.1813 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.01.1814. Surmapõhjus – rõuged /an den Pocken/.

72. Mari KRIBUSCH (Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese tütar Mari, Aija Andres t. Marri/, isa Andres Kribusch, ema Mari – vt. nr. 16, sündis 01.11.1814 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 08.11.1814, vaderid: Iisi Jaani tütar Mari, Paali Mihkli naine Liis, Voitka Märdi Jüri. Leeritati Kambjas 1833. 1816. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Aakaru külas Põka talus nr. XLVIII. 1826. a. revisjoni ajal elas samas talus ja sai perekonnanimeks KRIBUSCH /KRIBUSK/. Ka 1834. a. revisjoni ajal elas Mari veel Põka talus. Revisjonis on tema nimena ekslikult kirja pandud Ann. Järgnevate revisjonide ajal oli Mari juba kirjas oma abikaasa juures. Mari suri 78-aastaselt 11.06.1893 kell 2 päeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 15.06.1893. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Старческая слабость/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 21.10.1834 taluperemees Jakob Braun-iga /Jakkab Braun/ Unikülast Haaslava mõisapiirkonnast. Jakob sündis 04.08.1802 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Reinu Jaak, ema Liis (Jaanuse Jaani tütar). Ristiti 09.08.1802, vaderid: Soola Mällu poeg Jaak, Tootsi Rein, Voitka Peetri tütar Mari. Leeritati Kambjas 1821. Jakobi vanemad elasid Igevere külas Haaslava mõisapiirkonnas, ent 1811. a. revisjoni ajaks oli isa surnud ning Jakob oli kirja pandud oma vanema venna Jüri juurde, kes oli toodud Igeverest Iivani Juhani talust nr. 41 Kitsekülla Peetri Märdi Jaani tallu nr. 68. 1816. a. revisjoni ajal elas Jakob Koke külas Pori talus nr. 60. 1826. a. sai Jakob perekonnanimeks BRAUN. Jakob elas sellal Mõra külas Jaagupi talus nr. 2, kus tema vanem vend Hans oli saanud peremeheks. 1834. a. revisjoni ajal oli Jakob peremees Mõra küla Jaagupi talus nr. 1. 1840-ndate aastate lõpus läks Jakob koos perega elama teisele poole Emajõge Ihaste külla. Sel ajal lahkus ta ka Kambja koguduse liikmeskonnast ning liitus Tartu Maarja kogudusega. Haaslava mõisa 1850. a. revisjoni järgi oli ta sulane Otsa Lauri talus nr. LXXX. Jakob ja abikaasa Mari elasid samas talus ka 1858. a. revisjoni ajal. Jakob suri 67-aastaselt 27.09.1869 kell 11 õhtul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 05.10.1869. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Lapsed:

1) tütar Liis BRAUN – vt. nr. 218

2) tütar Anna BRAUN – vt. nr. 219

3) poeg Juhan BRAUN – vt. nr. 220

4) tütar Leena BRAUN – vt. nr. 221

5) poeg Jüri BRAUN – vt. nr. 222

6) tütar Leena BRAUN – vt. nr. 223

7) poeg Peeter BRAUN – vt. nr. 224

8) poeg Jaan BRAUN – vt. nr. 225

73. Mihkel (Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poja Märdi poeg Mihkel, Pahli Jani S. Mert S. Michel, Pali Jani Poja Merdi p. Michel/, isa Märt, ema Ann – vt. nr. 17, sündis 10.07.1806 Meeri mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja ristiti 12.07.1806, vaderid: Valgeristi Mihkel, Kasavere Jakob, Valgeristi Peetri naine Sohvi. Suri 2-aastaselt 24.10.1808 Meeri mõisapiirkonnas ja maeti 26.10.1808. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.

74. Tiiu PAHL (Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Rätsepa Jaani poja Märdi tütar Tiiu, Rätsepa Jaani või Paali Märdi tütar Tiiu, Rattseppa Jani p. Mert t. Tijo, Rätseppa Jani oder Pali Märts T. Tio/, isa Märt, ema Ann – vt. nr. 17, sündis 10.04.1809 Meeri mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja ristiti 13.04.1809, vaderid: Valgeristi Peetri naine Tiiu, Kose Hansu naine Liisu, Rätsepa Jaani poeg Jüri. Tiiu varasema elukäigu kohta on vähe andmeid. Abiellumiskande tegemise ajal 1828. a. on tema elukohaks märgitud Reola.

Laulatati Tartu Maarja kirikus 06.12.1828 kokk Jaan Blumberg-iga /ka Bluhmberg/. Jaan sündis 01.12.1799 Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa Aia või Poka Tooma poeg Hans, ema Epp (Ääru Peebu tütar). Ristiti 01.12.1799, vaderid: Matu Villemi Peetri poeg Jaan, Ääru Jüri väimees Kaarel, Ääru Jüri naine Liis. Jaani isa Hans oli Poka ehk Topsi Tooma poeg ja oli Vana-Prangli mõisas aedniku ametis. Topsi Tooma isa oli Topsi Jaan – vt. Mari Anon, nr. 21. Jaan on mõnedes allikates kirjas ka eesnimega Johann. Vana-Prangli mõisa 1811. a. revisjoni ajal pandi Jaan kirja Sika Peebu tallu nr. 80 kui „mõisarahva hulgas kirja pandud Paka Hansu teine poeg” /der 2. Sohn des unter den Hofsleuten aufgenommenen Packa Hans, namens Jaan/. 1816. a. revisjoni ajaks oli Vana-Prangli mõisast osa talusid ja talupoegi viidud Maaritsa mõisa /Neu-Rewold/ (mis oli Vana-Prangli mõisa kõrvalmõis) hingekirja, teiste hulgas ka Jaan. Hingeloendi andmetel oli Jaan sulane Mutiku Hansu talus. Maaritsa mõisa 1834. a. revisjoni põhjal oli Jaan 1826. a. ümber kirjutatud Reola-Uhti /Rewold-Ucht/ mõisa hingekirja. 1833. a. kirjutati Jaan koos perega ümber Tartu-Maarja kihelkonda Maarjamõisa mõisapiirkonna hingekirja. 1836. a. vahetas pere kogudust, minnes Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. 1839. a. kirjutati Jaan koos perega ümber Maarjamõisast Kammeri mõisapiirkonda Kambja kihelkonnas ning 1849. a. Kriimani mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. Nii 1850. kui ka 1858. a. revisjonide ajal oli pere kirjas Kriimani mõisapiirkonnas. 1867. a. rahvaloenduse ajal elasid Jaan ja Tiiu Tartu linnas Turu ja Soola tänava nurgal. Jaan pidas kingsepa ametit /Schuhmacher/. Jaani laste ristimiskannete järgi pidas Jaan elu jooksul mitmeid ameteid – 1835 oli ta kõrtsmik Pringi külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas, 1837 ja hiljem oli ta kokk. Jaan suri 80-aastaselt 18.03.1880 kell 6 hommikul Tartus ja maeti 23.03.1880. Surmapõhjus – vanadus /Alter/. Tiiu suri 77-aastaselt 19.04.1886 kell 9 õhtul Tartus ja maeti 22.04.1886. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Lapsed:

1) tütar Karoline BLUMBERG – vt. nr. 226

2) poeg Ludwig BLUMBERG – vt. nr. 227

3) poeg Wilhelm Georg BLUMBERG – vt. nr. 228

4) tütar Mathilde Auguste BLUMBERG – vt. nr. 229

5) poeg Alexander August BLUMBERG – vt. nr. 230

6) tütar Alwine Catharine BLUMBERG – vt. nr. 231

7) tütar Marie Elisabeth BLUMBERG – vt. nr. 232

8) poeg Nicolai Ernst BLUMBERG – vt. nr. 233

75. Viiu (Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Tapu Märdi tütar Viiu, Paali Märdi tütar Viiu, Tappo Märt T. Wio, Pali Märt T. Wio/, isa Märt, ema Ann – vt. nr. 17, sündis 23.01.1811 Räni mõisapiirkonnas ja ristiti 29.01.1812, vaderid: Kose Juhani naine Viiu, Valgeristi Mihkli naine Sohvi, Laugasküla Märt. Suri 1-aastaselt 16.09.1812 Räni mõisapiirkonnas ja maeti 19.09.1812. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

76. Jüri (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poja Mihkli poeg Jüri, Paali Mihkli poeg Jüri, Pali Jani p. Michel p. Jürri, Pali Mihkli p. Jurri/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 13.04.1810 Meeri mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja ristiti 16.04.1810, vaderid: Paali Jaani poeg Jüri, Tooma Mihkel, Paali Jaani poja Märdi naine Ann. Suri 5-aastaselt 07.10.1815 Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 10.10.1815.

77. Ann (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Ann, Paali Mihkli tütar Ann, Pali Jani Mihkel T. An, Pali Mihkli T. An/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 01.10.1811 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 04.10.1811 vaderid: Koke Juhani naine Ann, Anna Sonnemann, Redeli Hans. Suri 11-kuuselt 19.09.1812 Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 22.09.1812.

78. Jaan (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli poeg Jaan, Paali Mihkli poeg Jaan, Pali Jani Mihkel p. Jaan, Pali Mihkli p. Jaan/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 15.05.1813 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 18.05.1813, vaderid: Aidamees Jaan, Iisi Jaani poeg Jüri, Põka Jüri naine Ann. Suri ühekuuselt 10.07.1813 Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 13.07.1813.

79. Mari (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Mari, Paali Mihkli tütar Mari, Pali Jani Mihkel t. Marri, Pali Mihkli T. Marri/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 14.06.1814 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 17.06.1814, vaderid: Iisi Jaani tütar Mari, Paali Jüri naine Mari, Põka Märdi Jüri. Suri üheaastaselt 28.09.1815 Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 03.10.1815.

80. Liis PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Liis, Pali Jani Mihkel t. Liis/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 20.05.1816 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 25.05.1816, vaderid: Käisu Jaagu naine Liis, Rauge Jaani naine Mari, Iisi Peeter. Leeritati Kambjas 1832. Liis suri 66-aastaselt 03.09.1882 öösel Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.09.1882. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Liis oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Liis Kambja kirikus pastori poolt 24.01.1837 sulase Tohver Hints-iga /Tohwer Hints, Tohwri Hints/ Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Tohver sündis 01.09.1810 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Hintsu Juhani Jüri Hints, ema Anu (Adra Klause Markuse tütar). Ristiti 04.09.1810, vaderid: Parmu Märdi poeg Tohver, Rombi Jaagu poeg Märt, Hintsu Juhani väimehe Jüri naine Mari. Leeritati Kambjas 1827. Tohvri isa Jüri suri 1811. a. Vastse-Kuuste mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Tohver Voore külas Sõõrumetsa Hintsu Aadu talus nr. 33, kus tema isa oli olnud peremees. 1813. a. abiellus Tohvri ema Kuuba Hansuga, kellest sai Sõõrumetsa talu uus peremees. 1816. a. ja järgnevate hingeloendite ajal elas Tohver endiselt samas Sõõrumetsa talus. 1826. a. sai ta perekonnanimeks HINTS /HINZ, HINTZ/. Tohver suri 36-aastaselt 25.08.1847 keskpäeval Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 31.08.1847. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Liis laulatati teist korda Kambja kirikus 14.12.1847 peremees Jaan Goldberg-iga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Jaan oli Liisi eelmise abikaasa Tohvri õepoeg. Jaan sündis 27.12.1816 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kangru Tooma Kristjan Goldberg, ema Mari (Hintsu Jüri tütar). Ristiti 31.12.1816, vaderid: Virga Mihkli poeg Jaan, Annuka Jaan, Hintsu Jüri tütar Liis. Leeritati Kambjas 1835. 1826. a. revisjoni ajal elas Jaan koos vanematega Zoa Juhani talus nr. 31. Isa Kristjan oli ametilt kangur. Pere sai perekonnanimeks GOLDBERG /KOLBECK/. Ka 1834. a. revisjoni ajal pandi Jaan kirja samasse tallu. 1850. a. revisjoni ajaks oli Jaan läinud elama Sõõrumetsa Jaani tallu nr. XXXXV, kus ta elas ka 1858. a. revisjoni ajal. Jaan pidas tisleri ametit ja oli kiriku eestseisa /Kirchenvormund/. Jaan suri 66-aastaselt 24.12.1882 öösel Tartus ja maeti 28.12.1882. Surmapõhjus – peavalu /Kopfschmerz/.

Liisi ja Tohvri lapsed:

1) poeg Juhan HINTS – vt. nr. 234

2) tütar Mari HINTS – vt. nr. 235

3) poeg Jaan HINTS – vt. nr. 236

4) poeg Kusta HINTS – vt. nr. 237

5) poeg Taaniel HINTS – vt. nr. 238

Liisi ja Jaani lapsed:

6) tütar Leena GOLDBERG – vt. nr. 239

7) tütar Miina GOLDBERG – vt. nr. 240

8) poeg Taaniel GOLDBERG – vt. nr. 241

9) tütar Anna GOLDBERG – vt. nr. 242

81. Mari PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Mari, Pali Jani Mihkel t. Marri, Marie/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 18.12.1818 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 29.12.1818, vaderid: Paali Jaani tütar Mari, Ostra Jaani naine Mai, Loku Mihkli poeg Jaan. Leeritati Kambjas 1835. Mari suri 68-aastaselt 18.09.1887 kell 3 pärastlõunal Vasula mõisapiirkonnas /Wassula/ Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 27.09.1887 Surmapõhjus – vähk /Krebs/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.12.1840 sulase Jaak Hintser-iga /Jaak Hinszer/ Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Jaak sündis 17.08.1814 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Hintsu Jaani poeg Rein Hintser, ema Ann (Loku Andrese tütar). Ristiti 23.08.1814, vaderid: Taraski Jaak, Paali Rein, Tiirike Juhani naine Matli. Leeritati Kambjas 1833. Vastse-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Jaak oma vanematega Voore külas Sõõrumetsa Jaani talus nr. XXXII, kus tema vanaisa oli talu peremees. 1826. a. sai pere perekonnanimeks HINTSER /HINZER/. Naabertalus elanud pere sai perekonnanimeks HINTS. Kuigi tegemist oli omavahel suguluses mitteolevate peredega, läksid need kaks perekonnanime edaspidi ristkasutusse, s. t. algselt perekonnanime Hintser saanud pere järglaste seas kohtab perekonnanime Hints ja algselt Hints-nimelise pere järglaste seas esines edaspidi ka perekonnanime Hintser. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. hingeloendi ajal elas Jaak samas talus. Kambja koguduse personaalraamatust selgub, et 1845. a. paiku siirdus Jaak koos abikaasa Mariga Põlva kogudusse. Personaalraamatute kannetes oligi Jaagu perekonnanimi muutunud kujule Hints. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni andmetel kirjutati Jaak 1847. a. ümber Väimela mõisapiirkonda Põlva kihelkonda. Tütre Leena sünnikandes on kirjas, et Jaak oli Väimela mõisas kupja ametis /Hofsaufseher/. Väimela mõisa 1850. a. revisjoni järgi kirjutati Jaak 1850. a. ümber Räpina mõisapiirkonda /Rappin/ Räpina kihelkonda ja ühtlasi asus ta Räpina koguduse liikmeskonda. Räpina mõisa 1850. a. revisjoni ajal pandi Jaak koos Mariga kirja Vereva tallu nr. 74. Räpina koguduse personaalraamatu andmetel elas Jaak Mägiotsa karjamõisas /Katharinenhof/. Samas selgub, et juba 1851. a. läks pere elama Vastse-Kambja mõisapiirkonda Kambja kihelkonda ja liitus taas Kambja kogudusega. Poja Taanieli sünnikandest selgub, et Jaak oli kõrtsmiku ametis. 1859 kirjutati pere ümber Reola mõisapiirkonda. 1871. a. vahetas pere uuesti kogudust liitudes Tartu Maarja kogudusega. Ilmselt oli koguduse vahetus seotud elama asumisega Tartusse või Tartu lähikonda. Jaak suri 57-aastaselt 21.08.1871 kell 7 hommikul Tartus ja maeti 05.09.1871. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

Lapsed:

1) poeg Kusta HINTSER – vt. nr. 243

2) tütar Leena HINTSER – vt. nr. 244

3) poeg Taaniel HINTSER – vt. nr. 245

4) tütar Emilie Marie HINTSER – vt. nr. 246

5) poeg August HINTSER – vt. nr. 247

82. Ann PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis umbes 1821. a. Anni täpne sünniaeg on teadmata, ilmselt on ristimiskanne jäänud kirja panemata. Ka naaberkoguduste Nõo ja Tartu-Maarja ristimismeetrikates Anni leida võimalik ei ole. Kambja koguduse personaalraamatute kannetest selgub, et kirikuõpetaja on segamini ajanud Anni ja tema vanemate õdede sünniajad. Ann leeritati Kambjas 1837. Suri umbes 55-aastaselt 05.11.1876 õhtul Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 14.11.1876. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 02.11.1841 taluperemees Rein Nääs-iga Vastse-Prangli mõisapiirkonnast /Neu-Wrangelshof/. Rein sündis 06.06.1819 Vastse-Prangli mõisapiirkonnas, isa Naha Peep Nääs, ema Mari (Mosina Hansu tütar). Ristiti 08.06.1819, vaderid: Järva Jaani poeg Rein, Saksa Hans, Sarapuu Peetri naine Krõõt. Vastse-Prangli mõisa 1826. a. revisjoni järgi elas Rein oma vanemate juures Vissi külas Naha talus nr. 2. Pere sai perekonnanimeks NÄÄS /NAS, ka NAES/. 1834. a. revisjoni ajal elas Rein samas talus. 1842. a. kirjutati ta ümber Kammeri mõisapiirkonda. Kammeri mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Rein koos abikaasa ja lastega Riiviku talus nr. XII. Ka 1858. a. revisjoni ajal pandi pere kirjas samas talus. 1859. a. kirjutati pere ümber Kodijärve mõisapiirkonda ja 1861. a. Vastse-Kambja mõisapiirkonda. 1885. aastaks, mil Rein kirjutati ümber Vastse-Kambja mõisapiirkonnast taas Kammeri mõisapiirkonda, oli tema esimene abikaasa Ann juba surnud ning Rein oli abiellunud oma teise abikaasa Ann Rosenthal-iga. Pärast Anni surma abiellus Rein veelkord Tiina Väärmann-iga. Rein suri 84-aastaselt 02.05.1904 kell 2 hommikul Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 04.05.1904. Surmapõjus – marasm /маразмъ/.

Lapsed:

1) poeg Jaan NÄÄS – vt. nr. 248

2) tütar Liis NÄÄS – vt. nr. 249

3) poeg Peeter NÄÄS – vt. nr. 250

4) tütar Leena NÄÄS – vt. nr. 251

5) poeg Taaniel NÄÄS – vt. nr. 252

6) poeg Juhan NÄÄS – vt. nr. 253

83. Mai PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Mai, Pali Jani Mihkel t. Mai/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 23.01.1823 Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti 30.01.1823, vaderid: Ostra Juhani naine Mai, Virga Jaani naine Ann, Reinhold Lesser. Leeritati Kambjas 1841. Mai suri 72-aastaselt 21.05.1895 hommikul Kiidjärve mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 25.05.1895. Surmapõhjus – krambid /судороги/.

Laulatati Kanepis pastor M. Kanzmanni poolt 08.07.1847 leskmehe Peep Rihm-aga Kiuma mõisapiirkonnast /Kioma/ Põlva kihelkonnast. Mai elas sel ajal Karaski mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas. Peep sündis 11.02.1798 Kiidjärve mõisapiirkonnas, isa Rihma Mihkel, ema Ann (Virulase Rämmali tütar). Ristiti 14.02.1798, vaderid: Kuntsi Juhani Peep, Kolju Miku Jaan, Kangru Vilbu naine Mari. Leeritati Võnnus 1815. Esimest korda abiellus Peep 1820 Tikuta Jaani tütre Viiuga. Sellest abielust sündisid lapsed. Hingeloendites pandi Peep esimest korda kirja 1811. a. Kiidjärve mõisa Vissi talus nr. 19, kus ta elas oma kasuisa Andrese Peetri juures, kes oli talu peremees. Ka 1816., 1826. a. ja 1834. a. revisjonide ajal elas Peep samas talus (talu kandis nüüd numbrit 17). 1826. a. sai Peep perekonnanimeks RIHM /ka RIIM, RIEM/. 1846. a. kirjutati Peep ümber Kiuma mõisapiirkonda Põlva kihelkonda. Samal aastal suri ka tema esimene abikaasa Viiu. Kiuma mõisa 1850. a. revisjoni ajal oli Peep taluperemees Koorvere talus nr. XVIII. Ka 1858. a. revisjoni ajal elas Peep koos perega samas talus. Peep suri 84-aastaselt 05.01.1883 õhtul Kiidjärve mõisapiirkonnas ja maeti 16.01.1883. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Lapsed:

1) poeg Taaniel RIHM – vt. nr. 254

2) poeg Kusta RIHM – vt. nr. 255

3) tütar Miina RIHM – vt. nr. 256

84. Leena PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli tütar Leena, Pali Jani Mihkel t. Lena/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 11.06.1825 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 14.06.1825, vaderid: Kolga Marguse tütar Leena, Loku Jaani naine Mari, Ostra Jaani poeg Märt. Leeritati Kambjas 1844. Leena suri 24-aastaselt 29.12.1849 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 06.01.1850. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

Laulatati Kanepis pastor M. Kanzmanni poolt 1.11.1848 metsavaht Taaniel Paju-ga /Taniel Paijo/ Unipiha mõisapiirkonnast. Taaniel sündis 11.09.1818 Vastse-Kambja mõisapiirkonnas, isa Kaarli Jüri Peter Paju, ema Mari (Ovatski Jaagu tütar). Ristiti 15.09.1818, vaderid: Kella Taaniel, Kaarli Sandri poeg Jüri, Reinu Juhani tütar Leenu. Leeritati Kambjas 1837. Vastse-Kambja mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Taaniel oma vanemate juures Pulli talus nr. 42 ja sai perekonnanimeks PAJU /PAJO/. Vastse-Kambja mõisa 1850. a. revisjoni andmetel kirjutati Taaniel 1839. a. ümber Unipiha mõisapiirkonda. Taaniel suri 31-aastaselt 24.04.1850 pealelõunal Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.04.1850. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

85. Jaan PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli poeg Jaan, Pali Jani Mihkli P. Jaan/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 31.12.1829 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 05.01.1830, vaderid: Iisi Jaan, Tikka Jaan, Ostra Märdi naine Mari. Suri 6-päevaselt 06.01.1830 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.01.1830. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

86. Jaan PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani Mihkli poeg Jaan, Pali Jani Mihkel P. Jaan/, isa Mihkel Pahl, ema Liisu – vt. nr. 18, sündis 04.04.1833 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 09.04.1833, vaderid: Loku Jaan, Ostra Samul, Rätsepa Andrese naine Ann. Leeritati Kanepis 1851. Kanepi koguduse personaalraamatu andmetel läks Jaan koos vanematega 1846. a. paiku elama Karaski mõisapiirkonda Kanepi kihelkonda, hiljem arvatavasti pärast isa surma aga Sõreste mõisapiirkonda /Serrist/ Kanepi kihelkonnas. Jaan elas Praksi talus. 1859. a. liitus ta taas Kambja kogudusega ja elas Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas. 1861. a. siirdus Peterburgi ning tema edasine elukäik on teadmata.

Laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 30.10.1855 taluperemehe tütre Liis Allmann-iga /Liis Alman/ Haaslava mõisapiirkonnast. Liis sündis 17.01.1836 Ala talus Kodijärve mõisapiirkonnas, isa taluperemees Ala Jaagu Peeter Allmann, ema Mari, sünd. Põkk. Ristiti 23.01.1836, vaderid: sulase naine Liis Sepp, perenaine Mari Teppan, peremees Juhan Allmann. Arvatavasti oli ristimiskandesse kirja pandud sünnikoht siiski vale, sest Liisi isa Peeter oli juba 1826. a. Kodijärve mõisapiirkonnast ümber kirjutatud Vana-Kuuste mõisapiirkonda Posti tallu ning 1833. a. Haaslava mõisapiirkonda. Haaslava mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Liis oma vanemate juures Unikülas Tõnsu Jaagu talus nr LVIII. Liis läks 1861 a. koos abikaasaga Peterburgi ning tema edasine elukäik on teadmata.

Teada olevad lapsed:

1) tütar Juuli PAHL – vt. nr. 257

2) tütar Leena PAHL – vt. nr. 258

87. Liis PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Liis Paal/, isa Mihkel Pahl, ema Ann – vt. nr. 18, sündis 15.02.1835 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 19.02.1835, vaderid: perenaine Liis Ernits, perenaine Krõõt Iisi, sulane Jüri Käis. Leeritati Kanepis 15.02.1852. Liis suri 73-aastaselt 18.11.1908 Tartus ja maeti 22.11.1908. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /дряхлость/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 15.03.1859 kõrtsmik Juhan Klausen-iga /Juhhan Klaus, Juhhan Klausen/ Haaslava mõisapiirkonnast. Liis elas sel ajal ilmselt Varbuse mõisapiirkonnas /Warbus/ Põlva kihelkonnas. Juhan sündis 23.02.1829 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Adra Mihkli Hans Klausen, ema Anne, sünd. Kolberg. Ristiti 28.02.1829, vaderid: Kevendi Juhan, Tiidu Andres, Liis Koch. Leeritati Kambjas 21.04.1848. Haaslava mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Igavere külas Kevendi talus nr. XXXIX, kus isa Hans oli peremees. Ka 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal pandi ta kirja samasse tallu. 1894. a. liitus Tartu Peetri kogudusega ja asus ilmselt elama Tartu linna. Juhan suri 81-aastaselt 25.02.1910 Tartus ja maeti 03.03.1910. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /дряхлость/.

Lapsed:

1) poeg Kustav Aleksander KLAUSEN – vt. nr. 259

2) tütar Liine KLAUSEN ↔ KÕIVIK – vt. nr. 260

3) poeg Eduard Joosep KLAUSEN – vt. nr. 261

4) poeg Karl Joosep KLAUSEN – vt. nr. 262

5) tütar Anna Marie KLAUSEN – vt. nr. 263

6) tütar Marie Elisabeth KLAUSEN – vt. nr. 264

7) tütar Anna Rosalie KLAUSEN – vt. nr. 265

8) poeg Oskar Eduard KLAUSEN – vt. nr. 266

9) tütar Helene Loviisa KLAUSEN – vt. nr. 267

10) poeg Juhan KLAUSEN – vt. nr. 268

88. Kusta PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Mihkel Pahl, ema Ann – vt. nr. 18, sündis 28.07.1838 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 31.07.1838, vaderid: aidamees Kusta Pommer, sulane Jüri Virro, mamsel Clementine Voht. Suri üheaastaselt 30.05.1840 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1840. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

89. Kusta PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Kusta Pal/, isa Mihkel Pahl, ema Ann – vt. nr. 18, sündis 31.05.1841 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 08.06.1841, vaderid: sulane Jüri Virro, peremees Jaan Ambros, tüdruk Juula Paal. Suri 3-kuuselt 11.09.1841 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 14.09.1841 Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

90. Mari PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Marri Pahl/, isa Mihkel Pahl, ema Ann – vt. nr. 18, sündis 13.06.1844 pealelõunal Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 15.06.1844, vaderid: tüdruk Mari Kõrva, sulase naine Elisabeth Pomann, sulane Jüri Zober. Suri 23-päevaselt 06.07.1844 keskpäeval ja maeti 09.06.1844. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

91. Juhan PAHL (Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Johann Pahl/, isa Mihkel Pahl, ema Ann – vt. nr. 18, sündis 07.11.1846 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 14.11.1846, vaderid: kõrtsmik Johann Pahl, sulane Jüri Zobi, perenaine Mari Rüsineer. Teistel andmetel oli Juhani sünnikohaks Karaski mõisapiirkond. 1861. a. paiku läks koos ema ja vanema vennaga Peterburgi ja edasine elukäik on teadmata.

92. Liisu (Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poja Jüri tütar Liisu, Paali Jüri tütar Liisu Pali Jani p. Jurri t. Liso, Pali Jürri t. Liso/, isa Jüri, ema Mari – vt. nr. 19, sündis 07.02.1812 Meeri mõisapiirkonnas ja ristiti 11.02.1812, vaderid: Paali Jaani Mihkli naine Liisu, Roa Hansu tütar Sohvi, koolmeister Carl Mettig. Suri 6-aastaselt 24.07.1818 Tähtvere mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja maeti 27.07.1818.

93. Aadam (Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Paali Jaani poja Jüri poeg Aadam, Paali Jaani Jüri poeg Aadam, Pali Jani P. Jurri P. Adam, Pali Jani Jurri P. Adam/, isa Jüri, ema Mari – vt. nr. 19, sündis 07.12.1813 Meeri mõisapiirkonnas ja ristiti 10.12.1813, vaderid: raamatupidaja Adam Normann, Kuluse Jaan, Aida Peetri naine Triin. Suri 3-päevaselt 10.12.1813 Meeri mõisapiirkonnas ja maeti 14.12.1818.

94. Johann PAHL (Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Rätsepa Jaani poja Jüri poeg Juhan, Paali Jaani Jüri poeg Juhan, Araka Jaagupi Juhan, Rätseppa Jani p. Jürri p. Johann, Pali Jani Jürri p. Johann, Arraka Jacobi Johann, Johann Pali, Johann Pahli/, isa Jüri, ema Mari – vt. nr. 19, sündis 08.12.1814 Meeri mõisapiirkonnas ja ristiti 10.12.1814 vaderid: härra ooberleitnant Hennig, Pehnema Jaan, madam Fuks. Leeritati Nõos kevadel 1832. Johanni isa Jüri suri varsti pärast poja sündi ning ema abiellus Araka Jaagupiga Tähtvere mõisapiirkonnast. Johann kasvas üles kasuisa peres, kuhu sündis veel hulga poolõdesid ja -vendi. Pere läks elama Keeri mõisapiirkonda. 1841. a. paiku siirdus Johann Tartusse. Johann pidas kingsepa, hiljem ka kõrtsmiku ametit. Johann suri 33-aastaselt 09.08.1848 hommikul Tartus ja maeti 10.08.1848. Surmapõhjus – koolera /Cholera/.

Laulatati Tartus pastori poolt 28.07.1840 õndsa kutsari Peeter Jürgensoni tütre Augusta Juliana Jürgenson-iga /Augusta Juliana Jürgensohn/. Augusta Juliana sündis 27.04.1823 Igavere postijaamas Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa kutsar Peeter Jürgenson, ema Kreeta. Ristiti 30.04.1823, vaderid: postikomissari proua Juliana Christina Drewing, sadulsepa proua Helena Hinz, Juliana Feldbach, raamatupidaja Carl Gerich, tallmeister Carl Lülle. Augusta Juliana elukäigust ei ole kuigi palju teada. Pärast esimese abikaasa Johanni surmas abiellus ta 1849. a. teist korda Christian Ludwig Korn-iga Tartu linnast.

Lapsed:

1) poeg Ludwig Reinhold PAHL – vt. nr. 269

2) tütar Dorothea Euphrosine PAHL – vt. nr. 270

3) tütar Amalie Auguste Eleonore PAHL – vt. nr. 271

95. Mihkli OSTRA (Paali Jaani t. Mari ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Ostra Aadu Jaani poja Märdi poeg Mihkli, Ostra Ado Jani p. Märt p. Mihkli/, isa Märt Ostra, ema Mari – vt. nr. 25, sündis 03.06.1826 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 07.06.1826, vaderid: Paali Mihkli, Ostra Jaak, Palli Andrese naine Mai. Vastse-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Mihkli oma isa Märdi ja kasuema Mari juures Tuudaku talus nr. XXXVII Voore külas. Märt Ostra oli talu peremees. Mihkli suri 8-aastaselt 02.05.1835 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.05.1835. Surmapõhjus – rinnahaigus /an Brustkrankheit/.