Minu sakslasest esiisa. Olen mõelnud, et mismoodi ta küll koos naise ja väikeste lastega sealt kaugelt Poolast Eestisse tuli – on ju teekond pikk ka tänanpäevases mõistes – üle 1000 km. Hobuvankriga annab alles tulla – autosid ju 1877. a. paiku veel ei olnud. Samas ei olnud kaugete maade taha rändamises saksa kolonistide jaoks mitte […]
Minu sakslastest esiema, tulnud Eestisse Poolast. Üks omapäraseim nüanss minu sugupuus. Olen endalt mitu korda küsinud, mis võis ajendada Poola sakslastest elanikke välja rändama siia „karupõrgusse“ – Ravila mõisa Kose kihelkonda. Vastus sellele võib peituda asjaolus, et Ravila mõisa tollane omanik oli Elise von Kotzebue, Varssavi kindralkuberneri Paul Demetrius von Kotzebue abikaasa. Näib nii, et […]
Mul on olemas üks kanne Pabianice luteri koguduse meetrikaraamatust, mille mulle lahkesti saatis Al Muth – Society for German Genealogy in Eastern Europe liige. Ja mul on olemas ka selle kande üleskirjutus ning tõlge. Poola tolle aja kirikuraamatute kanded erinevad neist, millega meie siin Eestis luteri ja õigeusu kirikuraamatutest tuttavad oleme. Nimelt kehtestas Napoleon 1808. a. […]
Kose koguduse personaalraamatuid uurides selgub, et 1870-ndatel aastatel tuli Poolast Kose kihelkonda Palvere valda elama 3-4 perekonda. Nad olid välja rännanud nn. Kongressi-Poola aladelt ning olid rahvuselt sakslased. Mis neid ajendas just nimelt Eestimaale rändama ning kuidas nad just Palveresse sattusid, jääb vist saladuseks. Praeguse Poola aladel oli olemas võrdlemisi rohkearvuline saksa elanikkond, mis oli […]
Minu vanavanavanaisa Christian Laufer tuli 1877. aastal koos oma naise Ernestine ja kuue lapsega Poolast Eestisse. Mis teda just siia tulema ajendas, seda ma ei tea ega vist saagi teada. Igatahes maandus ta Kose kihelkonda Palvere mõisa ja temast sai puidutööline (Holzarbeiter) – niimoodi võib lugeda seitsmenda, juba siin sündinud lapse sünnikandest 1879. aastal. Huvitaval […]