V põlvkond

96. Liis MARK (Sohvi Hanko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Rein Mark, ema Sohvi, sünd. Hanko – vt. nr. 29, sündis 19.11.1836 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 22.11.1836, vaderid: tüdruk Liis Anko, perenaine Liis Lokko, sulane Samul Mark. Suri 14-aastaselt 15.06.1851 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 19.06.1851. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

97. Samuel MARK (Sohvi Hanko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Sammul Mark, Samo Mark/, isa Rein Mark, ema Sohvi, sünd. Hanko – vt. nr. 29, sündis 29.12.1838 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 01.01.1839, vaderid: sulane Samuel Mark, peremees Kusta Lokk, perenaine Kata Mark. Leeritati Kambjas 4.05.1858. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Samuel oma ema juures Voore külas Hüti talus nr. XXXVIII. Pere elas samas talus ka 1858. a. revisjoni ajal. Samuel suri 20-aastaselt 09.06.1859 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 14.06.1859. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

98. Mari MARK (Sohvi Hanko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Mark/, isa Rein Mark, ema Sohvi, sünd. Hanko – vt. nr. 29, sündis 20.03.1841 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 30.03.1841, vaderid: sulase naine Mari Mark, sulase naine Ann Mark, sulane Hans Mark. Leeritati Kambjas 01.11.1859. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a 1858. a. revisjonide ajal elas Mari oma ema juures Voore külas Hüti talus nr. XXXVIII. 1861. a. kirjutati Mari koos emaga Vastse-Kuuste mõisapiirkonna hingekirjast ümber Partsi mõisa hingekirja. Mari suri 32-aastasaelt 03.02.1874 keskpäeval Partsi mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1874. Surmapõhjus – sünnitusega seotud komplikatsioonid /Folgen des Wochenbetts/.

Laulatati Põlva kirikus 19.11.1861 peremehe poja Villem Siil-iga /Willem Siil/ Saarjärve mõisapiirkonnast /Saarjerw/ Põlva kihelkonnast. Villem sündis 25.03.1841 Himmiste külas Vastse-Koiola /Neu-Koiküll-Kirrumpäh/ mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa Juhan Siil, ema Ann, sünd. Karba. Sai hädaristsed Leevi mõisas /Löweküll/ Rõuge kihelkonnas 01.04.1841, vaderid: härra Paul Blosfeld, peremees Villem Sidra, perenaine Mari Lamb. Leeritati Põlvas 1857. Esimest korda pandi Villem hingeloendites kirja 1850. a. oma vanemate juures Põlva kihelkonna Peri mõisapiirkonnas /Perrist/. Pere oli Vastse-Koiola mõisapiirkonnast ümber kirjutatud Peri mõisapiirkonda 1842. a. 1851. a. kirjutati pere uuesti ümber Saarjärve mõisapiirkonda. 1868. a. vahetas pere taas elukohta – Villem kirjutati ümber Partsi mõisapiirkonda. Pärast abikaasa Mari surma abiellus Villem 02.04.1874 Leenu Sassi-ga. 1881. a. rändas pere välja Venemaale Oudova maakonda Sträkovose. Villemi edasine elukäik on teadmata.

Lapsed:

1) tütar Karoline Elise SIIL – vt. nr. 272

2) poeg Jaan SIIL – vt. nr. 273

3) poeg Juhan SIIL – vt. nr. 274

4) tütar Miina SIIL – vt. nr. 275

5) tütar Leena SIIL – vt. nr. 276

6) tütar Anne SIIL – vt. nr. 277

7) poeg Jaan SIIL – vt. nr. 278

99. Ann MARK (Sohvi Hanko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Rein Mark, ema Sohvi, sünd. Hanko – vt. nr. 29, sündis 09.02.1844 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.02.1844, vaderid: vabadik Ann Ots, perenaine Leena Hanko, peremees Jüri Mark. Suri 3-kuuselt 14.05.1844 keskpäeval Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.05.1844. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

100. Peeter MARK (Sohvi Hanko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Mark/, isa Rein Mark, ema Sohvi, sünd. Hanko – vt. nr. 29, sündis 04.04.1845 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 29.03.1845, vaderid: sulane Peeter Rüütli, sulane Juhan Kõrvel, sulase naine Katri Donner. Suri 10-päevaselt 04.04.1845 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1845. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

101. Taaniel VOKK (Liis Anko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Taniel Wok, Daniel Wock/, isa Juhan Vokk, ema Liis, sünd. Hanko – vt. nr. 31, sündis 20.05.1850 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 28.05.1850, vaderid: metsavaht Taaniel Tiilemann, sulane Andres Paas, tüdruk Sohvi Vokk. Suri 12-päevaselt 01.06.1850 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 04.06.1850. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

102. Jüri VOKK (Liis Anko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jürri Wok, Jürri Wokk/, isa Juhan Vokk, ema Liis, sünd. Hanko – vt. nr. 31, sündis 04.04.1852 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.04.1852, vaderid: sulane Jüri Pork, sulane Andres Paas, tüdruk Sohvi Vokk. Suri 9-kuuselt 12.01.1853 öösel Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 18.01.1853. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

103. Ann VOKK (Liis Anko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Ann Wokk, An Wok/, isa Juhan Vokk, ema Liis, sünd. Hanko – vt. nr. 31, sündis 13.10.1853 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas (võimalik, et kirikuõpetaja eksis sünnikoha kirjapanekuga) ja ristiti kodus koolmeistri poolt 22.10.1853, vaderid: sulase naine Ann Pokk, perenaine Liis Keerd, sulane Andres Paas. Suri 3-kuuselt 09.02.1854 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 14.02.1854. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

104. Mari VOKK (Liis Anko ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Wok, Marri Wock, Mari Wokk/, isa Juhan Vokk, ema Liis, sünd. Hanko – vt. nr. 31, sündis 18.07.1855 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas (selles ristimiskirjes on samuti kirja pandud ka Vana-Kuuste) ja ristiti kodus koolmeistri poolt 31.07.1855, vaderid: sulase naine Mari Paas, perenaine Liis Keder, peremees Märt Kister. Vana-Prangli mõisa 1858. a. revisjoni ajal pandi Mari kirja oma vanemate juurde Hansu Tanni tallu nr. XXVII. 1859. a. kirjutati pere ümber Kanepi kihelkonda Põlgaste mõisapiirkonda. Mari leeritati Kanepis 22.10.1872. 1879. a. sündis Maril vallastütar Miina, kelle isaks oli kirikuraamatu andmetel keegi Jakob Voitrason /Jacob Woitrason/ Väimela mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Mari suri 26-aastaselt 30.09.1881 kell 10 õhtul Põlgaste mõisapiirkonnas ja maeti 01.10.1881. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laps:

1) tütar Miina VOKK – vt. nr. 279

105. Liis HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Märt Hanko, ema Leenu, sünd. Pärtel– vt. nr. 34, sündis 12.05.1845 pealelõunal Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.05.1845, vaderid: sulase naine Liis Urm, tüdruk Sohvi Peets, sulane Jaan Kast. Kuigi Liisi vanemad pöördusid õige varsti pärast Liisi sündi õigeusku, leeritati Liis siiski Kambja luteri koguduses 03.11.1863. Liis suri 28-aastaselt 03.01.1874 öösel Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 10.01.1874. Surmapõhjus – närvipalavik /Nervenfieber/.

106. Karp HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Карпъ Анко/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 15.10.1852 Raanitsa mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 02.11.1852, vaderid: Raanitsa mõisa talupoeg Karp Peda ja talunaine Mari Peda. Suri 5-kuuselt 18.03.1853 Urmi külas Raanitsa mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1853. Surmapõhjus – külmetus /отъ простуды/.

107. Leena HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Елена Анко/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis umbes 1855. Ristimiskanne ei ole leitav. Suri umbes 8-aastaselt 15.04.1863 Ivaste külas Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1863. Surmapõhjus – krambid /отъ судорогъ/.

108. Juhan HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Евфимъ Анко, Johann Hanko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 07.06.1858 Ivaste külas Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 22.06.1858, vaderid: Vana-Prangli mõisapiirkonna talumees Juhan Pokk ja Kodijärve mõisapiirkonna talunaine Viiu Keder. Juhani täpne surmaaeg on teadmata. Ilmselt suri ta enne 1894. a., sest sama aasta septembris sündis tema lesel vallaslaps. Juhani viimane laps sündis 1892. a. jaanuaris.

Laulatati Maaritsa õigeusu kirikus 28.02.1888 luteri usku talutüdruku Miina Villemi tütar Pala-ga /Mina Palla/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: talumees Jaan Siimus Krüüdneri mõisapiirkonnast ja talumees Juhan Roosa Tamme mõisapiirkonnast /Tammen/ Kanepi kihelkonnast, ja pruudi poolt: talumehed Karl Õli ja Peep Sussen, mõlemad Krüüdneri mõisapiirkonnast. Miina sündis 12.12.1865 hommikul Valgjärve mõisapiirkonnas /Weissensee/ Kanepi kihelkonnas, isa kõrtsmik Villem Pala /Willem Palla/, ema Ann, sünd. Paal. Ristiti kodus koolmeistri poolt 09.01.1866, vaderid: tisleri naine Miina Andersson, perenaine Anette Mathiesen, peremees Juhan Pala. Leeritati Kambjas 23.10.1883. 1885. a. sündis Miinal vallastütar Marie. Pärast abikaasa Juhani surma sündis Miinal veel kokku kolm vallaslast. Miina suri 37-aastaselt 29.03.1903 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja maeti 02.04.1903. Surmapõhjus – kopsupõletik /воспал. лёгкихъ/

Lapsed:

1) tütar Alma HANKO – vt. nr. 280

+ 2) poeg Joann HANKO – vt. nr. 281

109. Ann HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Аннъ Анко, Анна Анко/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 13.02.1861 Ivaste külas Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 26.02.1861, vaderid: Kodijärve mõisapiirkonna talumees Jaak Luht ja talutüdruk Ann Altadild… (?). Suri üheaastaselt 23.10.1862 Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 28.10.1862. Surmapõhjus – rõuged /отъ оспы/.

110. Viiu HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Вiо Анко, Татьяна Анко, Елизавета Анко/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 23.11.1863 Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 10.12.1863, vaderid: Maaritsa koguduse kirikuteener Peeter Erna, Kodijärve mõisapiirkonna talunaine Viiu Keder. Suri 2-kuuselt 10.02.1864 Veskimõisa mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 16.02.1864. Surmakandes on lapse eesnimena kirjas Elisaveta, ent vanuse järgi pidi olema tegemist Viiuga. Surmapõhjus – krambid /отъ судорогъ/.

111. Jaan HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis umbes 1865 Kodijärve mõisapiirkonnas. Ristimiskanne ei ole leitav, tõenäoliselt ristiti õigeusklikuna. Suri 5-aastaselt 24.05.1870 õhtul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 01.06.1870. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

112. Mari HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 04.05.1868 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti 09.05.1868, vaderid: vabadikunaine Mari Maspar, piimarentniku naine Ann Lauri, peremees Peeter Jurs. Leeritati Kambjas 10.04.1888. Mari rändas koos oma abikaasaga välja Ingerimaale ning tema edasine käekäik on teadmata. Abikaasa surma ajal 1916. a. oli Mari veel elus.

Laulatati Otepääl pastor Sperlingi poolt 27.01.1902 soldati ja leskmees Hinno Peterson-iga /Henno Peterson/ Pilkuse mõisapiirkonnast /Bremenhof/ Otepää kihelkonnast. Hinno sündis 10.11.1845 hommikul Possoniku (ehk Soka) talus Pilkuse mõisapiirkonnas, isa sulane Jaan Peterson, ema Ann, sünd. Kirsch. Ristiti 18.11.1845, vaderid: peremees Olova Hinno Lõhmus, Kaarna talu peremees Jüri Tamm, Suitsu talu perenaine Mari Uibo. Leeritati Otepääl 1862. 1867. a. võeti Hinno soldatiks. Ilmselt õnnestus tal sõjaväeteenistusest naasta, sest 1875. a. abiellus ta oma venna lese Kristiniga, sünd. Kukk. Sellest abielust sündis kaks last, kes mõlemad surid. Hinno lesestus 1898. a. ning samal aastal abiellus ta teist korda Juliane Punasaarega. Neil sündis kaks last, kellest üks suri. Juliane suri 1901. a. 1912. a. paiku rändas pere välja Kattila kihelkonda Ingerimaal. Hinno suri 70-aastaselt 09.09.1916 hommikul Simititsa asunduses Jamburgi kreisis ja maeti õpetaja A. Rosvandi poolt Simititsa kalmistule 11.09.1916. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /старческая дряхлость/.

Teada olevad lapsed:

1) poeg August PETERSON – vt. nr. 282

2) tütar Minna Rosalie PETERSON – vt. nr. 283

113. Peeter HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Ango, Peter Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 23.10.1872 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 05.11.1872, vaderid: vabadik Jaan Jakobi, peremees Karl Luht, perenaine Liis Raud. Suri 7-kuuselt 01.06.1873 õhtul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 07.06.1873. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

114. Jüri HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jürri Hango, Jürri Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 17.03.1874 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.04.1874, vaderid: sulane Jüri Tiismann, vabadik Jaan Jakobi, tüdruk Liis Vihmann. Suri 2-kuuselt 17.05.1874 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 20.05.1874. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.

115. Jakob HANKO (Märt ⁴, Hans ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jakob Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Keder – vt. nr. 34, sündis 20.07.1876 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 22.07.1876, vaderid: sulane Karl Glasen, sulane Karl Raud, perenaine Krõõt Raud. Kambja koguduse personaalraamatu andmetel läks Jakob hiljemalt 1893. a. Gatšinasse ja arvatavasti käis seal leeris. Jakobi edasisest elukäigust saab teada tema poolt Petseri maakonnavalitsusele 1922. a. esitatud taotlusest, milles palub enda vastu võtta Eesti kodakondsusesse. Jakob elas Petseri maakonnas Pankjavitsa vallas Lugi talus peremees Jakob Lassmanni juures (seega Eesti Vabariigi territooriumil), kuid hingekirjas oli ta Luuga kreisis Belsko-Sjaberskaja vallas. Taotlusest saab teada, et ta oli abielus, tema abikaasa nimi oli Julie, neiupõlvenimega Ballod. Julie oli sündinud 29.12.1888 ning ta isanimi oli Aleksei. Jakobi ja ta pere edasise käekäigu kohta andmed siiski puuduvad.

Teada olevad lapsed:

1) tütar Antonina ANKO – vt. nr. 284

2) tütar Anna ANKO – vt. nr. 285

116. Leenu HANKO (Hans ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Anko, Leno Anko/, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon – vt. nr. 41, sündis 07.01.1841 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 12.01.1841, vaderid: tüdruk Leenu Laksi, perenaine Anu Põder, sulane Juhan Ruts. Leenu sündimise ajal oli isa sulane. Suri pooleteistaastaselt 03.06.1842 keskpäeval Voore külas ja maeti 06.06.1742. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankh./.

117. Jaan HANKO (Hans ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /sünnikandes Jaan Annok/, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon – vt. nr. 41, sündis 21.03.1844 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 27.03.1844, vaderid: sulane Jaan Põderson, peremees Jaan Anko, tüdruk Liis Laks. Leeritati Kambjas 29.03.1861. 1873. a. ostis koos venna Jüriga Suure-Kambja mõisa omanikult Constantin von Knorringult päriseks Robi talu Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Talu hinnaks oli 3700 hõberubla ning ostjad kohustusid ära maksma täissumma 1898. aastaks. Arvatavasti loobus Jaan talust Jüri kasuks, sest hiljem läks Robi talu Jüri Hanko ainuomandisse. Lisaks Robile ostis Jaan ka Pedaja talu Kaatsi külas. 1905. a. paiku siirdus Jaan Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Elu lõpul elas Lalli alevikus Kehtna vallas Harjumaal. Suri 82-aastaselt 29.09.1926 Lallis ja maeti 03.10.1926 Lelle õigeusu kalmistule. Surmapõhjus – südame nõrkus vanaduse tõttu.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.12.1874 tüdruk Liis Rõõmberg-iga /Liis Röömberg/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Jaan oli kihluse ajal taluperemees. Liis sündis 17.11.1849 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa vabadik Teppani Peedu Jaan Rõõmberg, ema Mari, sünd. Liimann. Ristiti kodus koolmeistri poolt 20.11.1849, vaderid: perenaine Liis Rõõmberg, vabadik Anna Laanberg, peremees Jüri Kukk. Leeritati Kambjas 30.10.1866. Liis suri 72-aastaselt 20.09.1922 Lelles ja maeti 24.09.1922 Lelle kalmistule. Lelle kalmistu oli sel ajal Lelle õigeusu koguduse kalmistu. Jaani ja Liisi hauad on tähistatud valuristidega, nimetahvlid puuduvad.

Lapsed:

1) poeg Kusta HANKO – vt. nr. 286

2) tütar Pauline Elisabeth HANKO – vt. nr. 287

+ 3) poeg Julius HANKO – vt. nr. 288

4) poeg Eduard Aleksander HANKO – vt. nr. 289

118. Johan HANKO (Hans ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johann Hanko, Johann Hannoka/, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon – vt. nr. 41, sündis 29.05.1847 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeistri poolt 01.06.1847, vaderid: sulane Johan Poolakene, sulane Jaak Kongs, perenaine Leena Hanko. Leeritati Kambjas 28.03.1865. Pidas Kambjas sepa ametit. Suri 36-aastaselt 08.01.1883 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 12.06.1883. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 18.04.1871 tüdruk Leena Paal-iga /Lena Paal/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Leena sündis 01.11.1851 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnas, isa peremees Jaan Paal, ema Sohvi, sünd. Väiker. Ristiti kodus koolmeistri poolt 11.11.1851, vaderid: perenaine Leena Aermann, kupja naine Krõõt Tiirmann, peremees Jaan Lama. Leena isa Jaani vanem õde Triin Paal abiellus Peeter Pokk-iga. Leena leeritati Kambjas 27.10.1868. Pärast abikaasa Johani surma sündis Leenal kolm vallaslast, kes samuti said perekonnanimeks Hanko. Leena suri 57-aastaselt 13.12.1908 kell 7 hommikul Suure-Kambja mõispiirkonnas ja maeti 16.12.1908. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Lapsed:

1) tütar Miina HANKO – vt. nr. 290

2) tütar Mari HANKO – vt. nr. 291

3) poeg Kusta HANKO – vt. nr. 292

+ 4) poeg Eedi HANKO – vt. nr. 293

+ 5) tütar Emilie HANKO – vt. nr. 294

6) tütar Pauline Elisabeth HANKO – vt. nr. 295

119. Jüri HANKO (Hans ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jürri Hanko/, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon – vt. nr. 41, sündis 05.12.1849 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 11.12.1849, vaderid: vabadik Jüri Põdrason, sulane Peeter Paats, tüdruk Mai Kolmik. Leeritati Kambjas 19.03.1867. 1873. a. ostis koos venna Jaaniga Suure-Kambja mõisa omanikult Constantin von Knorringult päriseks Robi talu Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Talu hinnaks oli 3700 hõberubla ning ostjad kohustusid ära maksma täissumma 1898. aastaks. Ilmselt vend Jaan loobus Jüri kasuks omandiõigusest ning edaspidi oli Jüri Robi talu ainuomanik. Lisaks Robi talule ostis Jüri endale ka naabertalu Voitka ning Nuusa talu Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Pidas ühena vähestest talumeestest tõukarja. Valiti kolmel korral vallavanemaks. Poeg August Johannes on teda iseloomustanud kui töökat, tõsist ja mõnevõrra karmi isa. Pidas lugu haridusest, kodus käis ajaleht „Postimees“. Saatis poja õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Jüri suri 73-aastaselt 20.12.1922 kell 9 õhtul Robi talus Suure-Kambja vallas ja maeti 26.12.1922 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – veresoonte lubjastumine.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.02.1876 Marie Grossberg-iga Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Marie sündis 10.06.1858 õhtul Suure-Kambja mõisas, isa mõisa aidamees Mihkli Grossberg, ema Ann, sünd. Volmer. Ristiti kodus pastori poolt 06.07.1858, vaderid: preili Marie Jungmann, preili Julie Behrens, peremees Jaan Volmer. Leeritati Kambjas 12.10.1875. Poeg August Johannes on iseloomustanud teda kui väga hea südamega ema, kellel oli oma lastega väga hea kontakt. Marie suri 78-aastaselt 26.02.1937 Robi talus Kambja vallas ja on maetud Kambja kalmistule. Surmapõhjus – vanadus ja südamehaigus.

Lapsed:

1) tütar Anna Rosalie HANKO – vt. nr. 296

+ 2) poeg August Johannes HANKO – vt. nr. 297

3) poeg Karl Robert HANKO – vt. nr. 298

4) poeg Carl Paul HANKO – vt. nr. 299

5) poeg Evald Alfred HANKO – vt. nr. 300

120. Leena HANKO (Hans ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Hannok, Lena Hanko/, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon – vt. nr. 41, sündis 14.03.1854 öösel Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.03.1854, vaderid: soldatinaine Leena Hanko, perenaine Triin Hanko, peremees Jaan Hanko (ristimiskandes on kõigi asjaosaliste perekonnanimena kirjas Hannok). Suri 4-kuuselt 15.07.1854 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 18.07.1854. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

121. Jaan HANKO (Jüri ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jüri Hanko, ema Triin, sünd. Roots – vt. nr. 43, sündis 05.11.1850 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 12.11.1850, vaderid: peremees Jaan Hanko, peremees Andres Roots, sulase naine Ann Kuus. Leeritati Kambjas 08.03.1870. 1860. a. kirjutati Jaan koos vanematega Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast ümber Sarakuste mõisapiirkonda. Võnnu kogudusega liitus Jaan alles 1882. a. Mäksa valla nimejuhataja andmetel oli Kaikjärve talu rentnik. 1908. a. paiku läks pere elama Saadjärve valda Äksi kihelkonda. Jaan suri 81-aastaselt 06.11.1931 Kaustoja talus Saadjärve vallas ja maeti Äksi kalmistule. Surmapõhjus – vanadus.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Äksis 11.02.1879 Mari Jõgar-iga /Mari Jõger, Marri Jöggar, Marri Jögger/ Saadjärve mõisapiirkonnast /Sadjerw/ Äksi kihelkonnast. Mari sündis 15.03.1853 õhtul Saadjärve mõisapiirkonnas Äksi kihelkonnas, isa peremees Juhan Jõgar /Juhhan Jöggar/, ema Liisu, sünd. Korjus. Ristiti 22.03.1853, vaderid: perenaine Liisu Korjus, tüdruk Eeva Pirros, sulane Jaan Korjus. Leeritati Äksis 01.11.1870. Saadjärve mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Mari oma vanemate juures Valgma külas Tampli talus nr. 2. Mari suri 46-aastaselt 20.08.1899 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 24.08.1899. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/. Teist korda laulatati Jaan Võnnus 15.04.1902 lesknaise Liis Sulp-iga Sarakuste mõisapiirkonnast. Liis sündis 08.03.1859 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa sulane Jaak Virk /Jaak Wirk/, ema Mai, sünd. Eilsen. Ristiti kodus koolmeistri poolt 22.03.1859, vaderid: tüdruk Liis Virro, koolmeistri naine Leena Mägi, sulane Jaan Tigane. Leeritati Kambja 30.10.1877. 1879. a. abiellus Liis leskmehe Jüri Sulp-iga Vastse-Kambja mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis 10 last, kelle sünnikohtade järgi elasid Jüri ja Liis pärast abiellumist Haaslava mõisapiirkonnas ja 1880-ndate aastate teises pooles Sarakuste mõisapiirkonnas. Liis lesestus 1898. a. Liis suri 71-aastaselt 03.11.1930 Oja talus Saadjärve vallas ja maeti Äksi kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Jaani ja Mari lapsed:

1) tütar Emilie Karoline HANKO – vt. nr. 301

2) tütar Alide Rosalie HANKO – vt. nr. 302

+ 3) tütar Linda Vilhelmine HANKO – vt. nr. 303

4) poeg Arnold Eduard HANKO – vt. nr. 304

+ 5) tütar Hilda Odiljo HANKO – vt. nr. 305

Jaani ja Liisi laps:

6) tütar Salme Adele HANKO – vt. nr. 306

122. Leena HANKO (Jüri ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Hanko/, isa Jüri Hanko, ema Triin, sünd. Roots – vt. nr. 43, sündis 09.07.1853 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 12.07.1853, vaderid: perenaine Leena Hanko, tüdruk Truuta Müller, peremees Juhan Goldberg. Leeritati Kambjas 24.10.1871. Leena suri 69-aastaselt 11.10.1922 kell pool 1 öösel (vaid 6 päeva pärast oma abikaasa surma) Metskülas (tänapäeva Vodava ja Peeterristi külade alal) Vaivara kihelkonnas ja maeti 15.10.1922. Surmapõhjus – vanadus.

Laulatati Kambja kirikus 11.01.1876 vabadik Peeter Lego-ga (teise nimega Karja) /Peter Karja, Peter Lego/ Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Peeter sündis 07.10.1848 hommikul Võõpste külas Kastre mõisapiirkonnas, isa peremees Leegu Jaagupi Jaan Lego, ema Katre, sünd. Tuule. Ristiti koolimajas 10.10.1848, vaderid: peremees Moosese Peeter, peremees Juhkame Juhan, metsavahi Peeter Lego naine Ann. Kastre mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Peeter oma vanemate juures Võõpste külas Konsa talus nr. XXXII. 1858. a. revisjoni ajal elas pere samas talus. Arvatavasti 1891. a. paiku siirdus Peeter koos abikaasa ja lapsega elama Vaivara kihelkonda, kus pidas metsavahi ametit (Peeter Anko opteerimistoimiku andmetel). Peeter suri 73-aastaselt 05.10.1922 kell 11 ennelõunal Metskülas (tänapäeva Vodava ja Peeterristi kandis) Vaivara kihelkonnas ning maeti 09.10.1922. Surmapõhjus – vanadus.

Laps:

+ 1) poeg Arnold Eduard LEGO – vt. nr. 307

123. Juhan HANKO (Jüri ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johann Hanko/, isa Jüri Hanko, ema Triin, sünd. Roots – vt. nr. 43, sündis 23.01.1857 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 03.02.1857, vaderid: peremees Juhan Lall, peremees Jüri Roots, sulase naine Anu Saar. Leeritati Võnnus 07.12.1875. Juhan kirjutati koos vanematega 1860. a. Tõdu mõisapiirkonnast ümber Sarakuste mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. 1878. a. võeti nekrutiks. Juhan suri 60-aastaselt 08.02.1917 Saadjärve mõisapiirkonnas Äksi kihelkonnas ja maeti 12.02.1917. Surmapõhjus – maohaigus /Magenleiden/.

124. Jaak HANKO (Jüri ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaak Anko/, isa Jüri Hanko, ema Triin, sünd. Roots – vt. nr. 43, sündis 03.06.1860 Haaslava mõisapiirkonnas. Jaagu ristimiskanne ei ole leitav ei Kambja ega ka Võnnu koguduse meetrikatest. Kuna Jaagu vanemad asusid umbes 1860. a. paiku elama Sarakuste mõisapiirkonda, siis ilmselt ei jõudnud ristimisteade kummagi koguduse meetrikatesse. Jaagu vanemad jäid ka pärast elukoha muutust Kambja koguduse liikmeskonda. Jaak siirdus 1877. a. Võnnu kogudusse, kus ta leeritati 18.12.1877. 1881. a. võeti nekrutiks. 1902. a. ühines ta taas Kambja kogudusega ning läks elama Haaslava valda. Haaslava valla 1926. a. elanike nimekirjadest selgub, et Jaak elas koos abikaasa ning tütre Anna Mariega Tani talus Igevere külas, olles küll samal ajal Mäksa valla (Sarakuste ja Mäksa vald olid selleks ajaks ühendatud) hingekirjas. Kambja koguduse personaalraamatus 1914-1947 on kirikuõpetaja Jaagu kohta kirjutanud, et ta on „vana ja vigane” ja et ta on „juhatuse otsusega 09.01.1939 liikmemaksu võlast ja kohustest vabastatud”. 1939 elas endiselt Väike-Tani talus Igevere külas koos tütarde Anna Marie ja Martaga. Talu ei kuulunud Jaagule, vaid ta rentis seda Edgar Toomilt. Jaak suri 83-aastaselt 13.11.1943 Kuuste vallas Mäekingu talus ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – raukus nõdrameelsuseta.

Laulatati Kambja koguduse pastoraadis pastori poolt 27.12.1893 Leena Voitk-iga /Lena Woitk/ Kriimani mõisapiirkonnast. Leena sündis vallaslapsena 12.03.1870 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, ema tüdruk Liis Voitk. Ristiti koolmeistri poolt 22.03.1870, vaderid: vabadikunaine Leena Rässa, vabadikunaine Marie Borga, sulane Jaan Paales. Leeritati Kambjas 02.04.1889. Leena ema Liis abiellus 1871. a. soldat Andres Juhkamiga Reola mõisapiirkonnast ning ilmselt kasvas Leena selles peres üles. 1891. a. augustis sündisid Leenal kaksikud vallaspojad August ja Johannes, kes aga mõlemad mõnenädalaselt surid. Leena suri 67-aastaselt 08.12.1937 Haaslava vallas Tani talus ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – selgroo tiisikus.

Lapsed:

+ 1) poeg Johannes Eduard ANKO – vt. nr. 308

+ 2) tütar Anna Marie ANKO – vt. nr. 309

+ 3) poeg Alfred Arthur Leopold ANKO – vt. nr. 310

4) tütar Minna Emilie ANKO – vt. nr. 311

+ 5) tütar Hertha Elfriede ANKO – vt. nr. 312

6) poeg Rudolf ANKO – vt. nr. 313

7) poeg Arnold ANKO – vt. nr. 314

8) tütar Martha ANKO – vt. nr. 315

125. Peeter HANKO (Jüri ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Hango, Peter Hanko/, isa Jüri Hanko, ema Triin, sünd. Roots – vt. nr. 43, sündis 25.12.1868 Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 06.01.1869, vaderid: peremees Märt Hanko, vabadik Juhan Sikka, tüdruk Ann Tiirik. 1885. a. läks Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse ja leeritati Võnnus 30.11.1886. 1892. a. paiku siirdus Vaivara kihelkonda ja liitus Vaivara kogudusega. Seal Peeter abiellus ning läks koos naisega elama Venemaale. Kõigepealt liitus ta nähtavasti Novgorodi luteri kogudusega, ent nagu selgub Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjoni toimikust, oli Peetrist saanud taluomanik Schlüsselburgi kreisis Koltuši vallas. 1920. a. esitas ta avalduse Eestisse opteerumiseks. Tema soovitajaks oli õemees Peeter Lego. Peeter asus elama Metskülla Vaivara kihelkonda. Koos temaga pidi ümber asuma ka abikaasa Mari, ent arvatavasti Mari suri ajavahemikus 1920-1922, sest 1922. a. surnud Peetri surmakandes on ta kirja pandud kui lesk. Peetri kohta on seal kirjas, et ta tuli 1921 Venemaalt. Peeter suri 53-aastaselt 15.09.1922 kell 3 pärastlõunal Metskülas Vaivara kihelkonnas ja maeti 19.09.1922. Surmapõhjus – kurgutiisikus.

Laulatati Vaivaras 04.01.1898 Mari Martinson-iga Vaivara mõisapiirkonnast. Mari sündis 04.04.1862 õhtul Kaavere mõisapiirkonnas /Kawershof/ Põltsamaa kihelkonnas, isa Mart Martinson, ema Madle, sünd. Janno. Ristiti koolmeister K. Karlsoni poolt 10.04.1862, vaderid: soldati naine Mari Kimmel, tüdruk Eeva Martinson, sulane Jaan Martinson. Leeritati Põltsamaal 18.02.1879. 1897. a. liitus Mari Vaivara kogudusega. Mari täpne surmaaeg ei ole teada, ilmselt suri ta ajavahemikul 1920-1922.

126. Jaan LAIL (Mari Hanko ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Laill/, isa Juhan Lail, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 44, sündis 28.11.1858 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 04.12.1858. Jaani ema Mari suri, kui Jaan oli vaid 10-aastane. 1873. a. vahetas pere kogudust ja nad läksid Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Jaan leeritati Tartus 1876. 1884. a. läks ta koos kirikutähega Tartu Maarja koguduselt kas Gatšinasse või Kupanitsasse Venemaal. Jaani edasine elukäik on teadmata. 1920-ndate aastate algusest on andmeid kellegi Nikolai Jaani poeg Lalli kohta, kes sündis Gatšinas 03.06.1896 ning kes töötas raudteel vedurijuhi abi ja masinistina. Niisamuti oli raudtee teenistuses ka Jaani vend Jüri ning selle pojad. Nikolai oli nii nagu Jaan ja Jürigi Haaslava valla hingekirjas. Need asjaolud on kaudsed tõendid selle kohta, et Nikolai võis olla siin kõnes oleva Jaani poeg, kuid kindlad tõendid siiski puuduvad. 1915. a. võeti Nikolai ennetähtaegselt sõjaväeteenistusse. 1920. a. tuli ta Eestisse ning töötas raudteel masinistina. Nikolaist sai kuritegeliku grupi liige, mis tegeles raudtee vagunitest varastamisega. Kriminaalpolitseil õnnestus välja selgitada grupi liikmed ning võttis nad kinni, kuid Nikolai Lallil õnnestus putkata Venemaale. Rohkem tema kohta andmeid leida ei ole võimalik.

127. Jüri LAIL (Mari Hanko ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jürri Laill, Jüri Lall/, isa Juhan Lail, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 44, sündis 02.10.1861 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 08.10.1861, vaderid: sulane Jüri Grünthal, peremees Jaak Hanko, perenaine Miina Lall. 1873. a. läks Jüri isa koos abikaasaga Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Jüri leeritati Tartus 1879. 1902. a. paiku läks Jüri koos oma abikaasa ja lastega Gatšinasse Venemaal. Millal täpselt Jüri tagasi Eestisse tuli, ei ole teada, kuid arvatavasti toimus see hiljemalt 1919. a. Ilmselt oli ta raudtee teenistuses ja pidas potisepa ametit. Jüri suri 62-aastaselt 04.11.1923 kell 6 hommikul Kadrinas ja maeti 06.11.1923. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laulatati Tartu Jüri õigeusu kirikus 27.01.1885 kaadriallohvitseri Pavel Pospelovi tütre, õigeuskliku Anna Pospelova-ga /Анна Поспѣлова/. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Tammiste mõisa talupoeg Martin Antoni poeg Koger ja Haaslava mõisa talupoeg Jaan Hansu poeg Martin ning pruudi poolt Tartu linna kodanik Karl Hansu poeg Lepp ja Maarjamõisa talunaine Alviine Hansu tütar Pospelova. Anna sündis 30.05.1862 Tartus, isa Tartu invaliidikomando allohvitser Pavel Abrami poeg Pospelov /Павелъ Абрамовъ Поспѣловъ/, ema Mai, sünd. Karlson. Ristiti Tartu Uspenski õigeusu kirikus 10.06.1862, vaderid: Tartu invaliidikomando reamees Nikolai Ivani poeg Sutt (?) ja Kavilda mõisa talutüdruk Anna Samuli tütar Juska (?). Anna täpne surmaaeg ei ole teada. Abikaasa Jüri surma ajal 1923. a. oli ta arvatavasti veel elus, sest Jüri surmakandes on tema perekonnaseisuna kirjas „abielus”.

Lapsed:

1) poeg Gustav Johannes LAIL – vt. nr. 316

+ 2) poeg Karl Robert LAIL ↔ LALL – vt. nr. 317

+ 3) poeg Vilhelm Johannes LAIL – vt. nr. 318

4) tütar Salme LAIL – vt. nr. 319

5) tütar Margareta Helene LAIL – vt. nr. 320

+ 6) poeg Aleksander Eduard LAIL ↔ LALL – vt. nr. 321

+ 7) poeg Juhan LAIL – vt. nr. 322

128. Jaan HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis 07.04.1862 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Võnnu koolmeistri poolt 10.04.1862, vaderid: peremees Jaan Hanko, sulane Vidrik Otsas, perenaine Leena Gold. 1876. a. adopteeris Jaani isa Märdi noorem vend Rein Hanko – vt. nr. 48. Adopteerimise põhjus ei ole teada, kuid see võis olla seotud nekrutiks võtmise vältimisega. Rein ei olnud abielus ja tal ei olnud lapsi. Adopteerimise läbi sai Jaanist Reinu ainus laps ja edaspidine ülalpidaja. See oli nekrutiks võtmisel sellest vabastavaks asjaoluks. Jaan leeritati Kambjas 14.03.1882. Ta suri 20-aastaselt 24.12.1882 hommikul Tartus ja maeti 02.01.1883. Surmapõhjus – rõuged /Blattern/.

129. Juhan HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johan Hanko, Johan Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis umbes 1865. Juhani täpne sünniaeg on teadmata. Kambja koguduse personaalraamatu andmetel ristiti Juhan Võnnus, kuid Võnnu meetrikates tema ristimiskannet ei leia. Juhan leeritati Kambjas 14.03.1882. Juhan suri umbes 50-aastaselt 29.11.1915 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 06.12.1915. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.

130. Ann HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /An Hanko, Ann Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis 28.03.1869 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 22.04.1869, vaderid: tüdruk Ann Märtin, tüdruk Leena Mark, sulane Jaan Jutra. Leeritati Kambjas 29.03.1887. 1894. a. sündis Annil vallastütar, kes suri lapsena. Ann suri 58-aastaselt 18.11.1927 Põdra talus Tõdul Valgjärve vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 31.12.1895 Jüri Roots-iga /Jürri Roots/ Tõdu mõisapiirkonnast. Jüri sündis 14.12.1869 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas, isa Andres Roots, ema Ann, sünd. Põdrason. Ristiti koolmeistri poolt 27.12.1869, vaderid: peremees Jüri Linde, sulane Hans Mark, perenaine Ann Lätti. Leeritati Kambjas 01.11.1887. Jüri suri 58-aastaselt 09.04.1928Põdra talus Tõdul Valgjärve vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.

Anni vallaslaps:

1) tütar Salme HANKO – vt. nr. 323

Jüri ja Anni lapsed:

2) tütar, kaksik Marta ROOTS – vt. nr. 324

3) tütar, kaksik Elfriede ROOTS – vt. nr. 325

4) poeg Edgar ROOTS – vt. nr. 326

5) poeg Albert ROOTS – vt. nr. 327

6) poeg Osvald ROOTS – vt. nr. 328

7) poeg Robert ROOTS – vt. nr. 329

8) poeg Paul ROOTS – vt. nr. 330

9) tütar Endla ROOTS – vt. nr. 331

131. Mari HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Hango, Marri Anko, Marri Hanko, Mari Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis 18.09.1871 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 03.10.1871, vaderid: sulase Hans Ruusi naine Mari, tüdruk Miina Schmidt, sulane Jaan Põderson. Leeritati Kambjas 11.03.1890. Mari täpne surmaaeg ei ole teada – tõenäoliselt suri Mari kõrges vanuses kas 1940-ndate aastate lõpus või 1950-ndate alguses.

Laulatati Kambjas pastori poolt 12.12.1899 Peeter Kirja-ga /Peter Kirja/ Tõdu mõisapiirkonnast. Peeter sündis 01.05.1871 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas, isa peremees Kusta Kirja, ema Ann, sünd. Hirsson. Ristiti koolmeistri poolt 06.06.1871, vaderid: peremees Peeter Urd, vabadik Jaan Kender, vabadik Ann Laasberg. Leeritati Kambjas 06.11.1888. Peetri täpne surmaaeg ei ole teada – tõenäoliselt suri Peeter kõrges vanuses kas 1940-ndate aastate lõpus või 1950-ndate alguses.

Lapsed:

1) tütar Hulda Elisabeth KIRJA – vt. nr. 332

2) tütar Herta Helene KIRJA – vt. nr. 333

+ 3) tütar Hilda Alide KIRJA – vt. nr. 334

4) poeg Alfred KIRJA – vt. nr. 335

5) poeg Edgar KIRJA – vt. nr. 336

132. Kusta HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Kusta Hango/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis 30.09.1873 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 07.10.1873, vaderid: peremees Jaan Hanko, koolmeister Peeter Marken, sulase Jaan Hanko naine Ann. Suri 6-kuuselt 24.04.1874 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 28.04.1874. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

133. Liisa HANKO (Märt ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lisa Hanko, Lisa Hanko, Lisa Anko/, isa Märt Hanko, ema Liis, sünd. Põderson – vt. nr. 46, sündis 25.02.1878 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 07.03.1878, vaderid: tüdruk Liisa Hint, peremees Jaan Kolti naine Leena, peremees Jüri Hanko. Leeritati Kambjas 16.03.1897. 1905 liitus Tartu Peetri kogudusega. Suri 31-aastaselt 26.01.1910 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 31.01.1910 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – neeruhaigus /Nierenkrankheit/.

134. Mari HANKO (Mihkli ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Hanko/, isa Mihkli Hanko, ema Sohvi, sünd. Roots – vt. nr. 47, sündis 23.06.1855 keskpäeval Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti pastori poolt koolimajas 25.06.1855, vaderid: lesk Mari Hanko, tüdruk Mari Hanko, sulane Juhan Mark. Suri 16-päevaselt 09.07.1855 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 10.07.1855. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

135. Kusta HANKO (Mihkli ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Gustaw Hango/, isa Mihkli Hanko, ema Sohvi, sünd. Roots – vt. nr. 47, sündis 13.121858 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 28.12.1858, vaderid: sulane Kustav Kirja, peremees Jaan Hanko, perenaine Ann Roots. 1877 läks ta Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse ning leeritati Võnnus 18.12.1877. Elas arvatavasti Sarakuste mõisapiirkonnas. Kusta suri 70-aastaselt 10.03.1929 kell 8 Meeksi asunduses Räpina kihelkonnas ja maeti 15.03.1929 Mehikoorma kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.

136. Jaan HANKO (Mihkli ⁴, Rein ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Anko/, isa Mihkli Hanko, ema Sohvi, sünd. Roots – vt. nr. 47, sündis 19.01.1864 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus Sarakuste koolmeistri poolt 02.02.1864, vaderid: peremees Jaan Hanko, koolmeister Juhan Matsa, tüdruk Mari Piir. Leeritati Kambjas 27.03.1883. 1901 läks Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse. Vahetas tihti elukohta arvatavasti ametiga seoses – Jaan oli puuraiuja ja metsatööline /дровосѣкъ/. Jaan suri 48-aastaselt 30.03.1912 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 03.04.1912. Surmapõhjus – vesitõbi /водяная болѣзнь/.

Laulatati Võnnus pastor A. Varese poolt 29.04.1901 Juula Semmel-iga /Jula Semmel/ Lääniste külast Ahja mõisapiirkonnast /Aya/ Võnnu kihelkonnast. Juula sündis 08.06.1877 hommikul Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa soldat Hindrik Semmel /Hinrik Semmel/, ema Mari, sünd. Koppel. Ristiti 09.06.1877, vaderid: tüdruk Liis Kure, vabadik Peeter Sirge naine Mari, vabadik Peeter Mällo. Leeritati Võnnus 19.02.1895. Juula isa Hindrik suri, kui Juula oli 7-aastane. Juula suri 43-aastaselt 01.06.1921 õhtul kell 8 Meeksis ja maeti 05.06.1921 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.

Lapsed:

1) tütar Johanna Magdalena HANKO – vt. nr. 337

2) tütar Salme Elisabeth HANKO – vt. nr. 338

3) tütar Alide Elisabeth HANKO – vt. nr. 339

4) tütar Selma Therese HANKO – vt. nr. 340

+ 5) tütar Marta Rosilla HANKO – vt. nr. 341

137. Liis VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lys Wahhi, Liis Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 02.07.1837 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 04.07.1837, vaderid: peremees Jaan Märteni tütar Liis, aednik Jakob Viira naine Eeva, peremees Jakob Miina. Leeritati Võnnus 21.11.1854. Liis suri 26-aastaselt 17.05.1864 keskpäeval Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.05.1864. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Võnnu koguduse pastori Oehrni poolt 28.02.1860 peremees Peeter Sentka-ga /Peter Sentka/ Sarakuste mõisapiirkonnast. Peeter sündis 29.12.1838 keskpäeval Agali külas Mäksa mõisapiirkonnas (tegelikult küll ilmselt Sarakuste mõisapiirkonnas), isa peremees Hindrik Sentka, ema Mai, sünd. Paagut. Ristiti 01.01.1839, vaderid: peremees Peeter Mutso, metsavaht Juhan Tuur, tüdruk Ann Sentka. Leeritati Võnnus 03.03.1857. 1850. a. revisjoni ajal elas Peeter oma vanemate juures Sarakuste mõisapiirkonnas Paaguta talus nr. V, kus isa Hindrik oli saanud peremeheks äia Hindrik Paaguta asemele. Hindrik Sentka oli 1826. a. ümber kirjutatud Mäksa mõisapiirkonnast Sarakuste mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal elas Peeter samas talus. Peeter oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Liisi surma laulatati ta teist korda Võnnus 1864 Liis Lauga-ga Ahjametsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis viis last. 1893 kirjutati Peeter koos perega ümber Peterburgi kubermangu Oudova maakonda. Peetri surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

+ 1) tütar Anna SENTKA – vt. nr. 342

+ 2) tütar Mari SENTKA – vt. nr. 343

138. Jaan VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 08.07.1839 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 09.07.1839, vaderid: sulane Jaan Vahi, peremees Karl Purik, tüdruk Liis Vahi. Leeritati Võnnus 02.03.1858. 1870-ndatel aastatel elas mõisasulaste majas. Jaan suri 78-aastaselt 25.04.1918 kell 3 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 28.04.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 10.12.1861 metsavaht Miku Juhani tütre Mai Mikko-ga /May Mikko/ Sarakuste mõisapiirkonnast. Mai sündis 11.01.1841 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas, isa peremees Juhan Mikko, ema Katre, sünd. Narits. Leeritati Võnnus 14.11.1859. Mai suri 61-aastaselt 21.09.1902 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 28.09.1902. Surmapõhjus – rinnahaigus /грудняя болѣзнь/.

Lapsed:

+ 1) tütar Liis VAHI – vt. nr. 344

2) tütar Ann VAHI – vt. nr. 345

3) poeg Kusta VAHI – vt. nr. 346

+ 4) tütar Marie VAHI – vt. nr. 347

5) poeg Jaan VAHI – vt. nr. 348

6) poeg Kaarle VAHI – vt. nr. 349

7) tütar Alviine Miili Elisabeth VAHI – vt. nr. 350

139. Ann VAHI /(Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹) Ann Wahhi, An Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 26.12.1841 Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1841, vaderid: peremees Vissa Jaani naine Ann, tüdruk Liis Vahi, peremees Jaan Vahi. Suri 10-aastaselt 19.04.1852 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 29.04.1852. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

140. Kaarel VAHI↔NORMANN (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Karl Wahhi, Karel Wahhi, Karel Normann, Karl Normann/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 16.01.1844 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 16.01.1844, vaderid: peremees Miina Mihkli poeg Karl, sulane Markus Jansen, peremees Tätte Jaani naine Liis. Leeritati Võnnus 24.02.1863. Kaarlist kujunes ilmselt üsna vastuoluline inimene, kes sattus tihti seadusega pahuksisse ning oli seetõttu korduvalt kohtu alla antud. Üks kohtusaaga puudutas arvatavasti tema talust väljatõstmist vallakohtu poolt, mitu korda hakkas ta ametnikele vastu jne., mõnel korral oli ta kohtu all koos oma abikaasa Miinaga. 1882. a. esitas ta palve muuta oma perekonnanime Normann-iks, mis ka rahuldati. 1870-ndatel aastatel oli Vahi talu rentnik. Kaarel suri 72-aastaselt 28.04.1916 kell 11 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 03.05.1916 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus /грудняя болѣзнь/.

Laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 29.03.1870 Miina Sell-iga /Mina Sell/ Kaagvere mõisapiirkonnast. Miina sündis 27.10.1842 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa peremees Peeter Sell, ema Mari, sünd. Miina. Ristiti 01.11.1842, vaderid: tüdruk Miina Juhani tütar Miina, tüdruk Selli Kaarli tütar Katre, peremees Miina Juhani poeg Jaan. Miina isa Peeter suri, kui Miina oli vaid 3-aastane ning ema abiellus 1846 Jaan Roiland-iga Kaagvere mõisapiirkonnast. Miina leeritati Võnnus 14.11.1859. Miina suri 76-aastaselt 22.05.1919 kell 9 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 27.05.1919 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vanadus.

Lapsed:

1) tütar Mari VAHI – vt. nr. 351

2) tütar Anna Marie VAHI – vt. nr. 352

3) tütar Annette VAHI – vt. nr. 353

4) poeg Juhan Oskar VAHI ↔ NORMANN – vt. nr. 354

+ 5) poeg Karl Oskar VAHI ↔ NORMANN↔ NOORMA – vt. nr. 355

+ 6) tütar Louise Marie NORMANN – vt. nr. 356

141. Hans VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Hans Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 03.04.1846 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 08.04.1846, vaderid: peremees Hans Märten Kambja kihelkonnast, peremees Tätte Jaagupi Jaan, peremees Hindrik Vahi tütar Mari. Leeritati Võnnus 23.2.1864. 1870-ndatel aastatel oli Lüüde talu rentnik. Suri 72-aastaselt 08.12.1918 kell 4 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 12.12.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.

Laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 02.01.1866 Mai Freiberg-iga Kaagvere mõisapiirkonnast. Mai sündis 10.02.1845 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa peremees Tüüra Jakob Freiberg, ema Ann, sünd. Käkki. Ristiti 18.02.1845, vaderid: tüdruk Mai Ütti, tüdruk Eeva Vissa, sulane Juhan Käkki. Leeritati Võnnus 01.12.1863. Suri 83-aastaselt 21.01.1929 Väljaotsa talus Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Lapsed:

1) poeg Karl VAHI – vt. nr. 357

+ 2) poeg Peeter VAHI – vt. nr. 358

+ 3) tütar Anna Dorothea VAHI – vt. nr. 359

+ 4) poeg August VAHI – vt. nr. 360

5) tütar Aleeni Aliide VAHI – vt. nr. 361

6) tütar Miili Marie VAHI – vt. nr. 362

7) tütar Liisi Rosalie VAHI – vt. nr. 363

+ 8) poeg, kaksik Eduard Arnold VAHI – vt. nr. 364

9) poeg, kaksik Julius Johannes VAHI – vt. nr. 365

142. Hindrik VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Hinrik Wahhi, Hindrik Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 29.12.1848 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 16.01.1849, vaderid: peremees Paabuta Hindrik, peremees Vahi Jaan, peremees Hans Märteni naine Anu Haaslava mõisapiirkonnast. Leeritati Võnnus 26.02.1866. Hindrik adopteeris August Kangro-nimelise noormehe. Ilmselt oli tegemist formaalse adopteerimisega, mille eesmärk oli vabastada August sõjaväeteenistusest. August sündis vallaslapsena 01.12.1891 Kriimani mõisapiirkonnas, tema ema oli Juula Kangro, kellel sündis enne Augustit veel kaks vallaslast. August siirdus 1921 Tartu Maarja kogudusse, kus abiellus Johanna Lepp-aga Kavastust. 1934 sündis neil poeg Raimond. Hindrik suri 62-aastaselt 28.07.1911 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 30.07.1911. Surmapõhjus – vähk /ракъ/.

143. Mari VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 20.09.1851 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 07.10.1851, vaderid: peremees Paabuta Hindriku naine Mari, vabadik Vahi Joosepi naine Liis, peremees Tätte Jaan Must. Suri üheaastaselt 08.06.1853 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 11.06.1853. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

144. Juhan VAHI (Eeva Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johan Wahhi/, isa Peeter Vahi, ema Eeva, sünd. Märten – vt. nr. 49, sündis 01.05.1854 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 09.05.1854, vaderid: sulane Vahi Jaani Juhan, peremees Tüüra Hans Freiberg, Markus Janseni naine Liis. Leeritati Võnnus 27.02.1872. Suri 47-aastaselt 13.10.1901 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 21.10.1901. Surmapõhjus – vähk /ракъ/.

Laulatati Võnnus 07.02.1882 oma täditütre Liis Jansen-iga Kaagvere mõisapiirkonnast. Liis sündis 28.12.1862 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa peremees Markus Jansen, ema Liis, sünd. Vahi. Ristiti 09.01.1863, vaderid: koolmeister Peeter Madisoni naine Liis, tüdruk Ann Vahi, sulane Hendrik Paabuta. Leeritati Võnnus 02.03.1880. Suri 67-aastaselt 03.10.1930 Kooli talu maal Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik.

Lapsed:

+ 1) tütar Rosalie Marie VAHI – vt. nr. 366

2) tütar Anna Liine Elisabeth VAHI – vt. nr. 367

3) poeg August Johannes VAHI – vt. nr. 368

145. Mari TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 26.04.1842 õhtul Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 03.05.1842, vaderid: vabadik Jaan Tentsi naine Mari, peremees Lilu Jaani naine Mari, peremees Vahi Peeter. Leeritati Võnnus 14.11.1860. Suri 19-aastaselt 05.07.1861 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 09.07.1861. Surmapõhjus – kollatõbi /Gelbsucht/.

146. Ann TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /An Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 16.10.1843 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 24.10.1843, vaderid: peremees Reinu Jaani naine Ann, tüdruk Ann Tätte, invaliid Hans Tätte. Leeritati Võnnus 03.12.1861. Suri 82-aastaselt 11.04.1926 kell 11 hommikul Kurista vallas ja maeti 18.04.1926. Surmapõhjus – vanadus.

Laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 07.01.1862 sulase Peeter Käärik-uga /Peter Kärike, Peter Karik, Peter Kärik/ Hammaste külast Kurista mõisapiirkonnast. Peeter sündis 26.09.1833 Mäksa mõisapiirkonnas (tegelikult arvatavasti Kurista mõisapiirkonnas), isa Jaan Käärike, ema Mai (Vatsa Mihkli tütar). Ristiti 01.10.1833, vaderid: Mikkeli Peeter, Rootsi Kusta, Männiku Peetri naine Ann. Leeritati Võnnus 16.03.1852. Kurista mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Peeter oma vanemate juures Paltsari talus nr. III, kuhu vanemad olid 1826. a. Mäksa mõisapiirkonnast ümber kirjutatud. Peetri isa Jaan suri, kui Peeter oli 13-aastane. Kurista mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas ta koos emaga Turba talus nr. XXII. 1855. a. kirjutati ta ümber Vana-Kuuste mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal oli kirjas Timsu talus nr. LXVII. Peeter suri 31-aastaselt 12.01.1865 hommikul Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 17.01.1865. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) tütar Mari KÄÄRIK – vt. nr. 369

2) poeg Jaan KÄÄRIK – vt. nr. 370

147. Mai TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Mai Tatte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 07.05.1848 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 09.05.1848, vaderid: soldat Tätte Hansu naine Mai, peremees Jaan Valtsi naine Ann, peremees Hans Märten Kambja kihelkonnast. Leeritati Võnnus 06.12.1864. Suri 59-aastaselt 17.03.1907 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1907. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутренняя болѣзнь/.

Laulatati Võnnus pastori poolt 26.02.1878 leskmehe tisler Rein Kõrvel-iga /Rein Körwel, Reinhold Körwel/ Kurista külast Kurista mõisapiirkonnast. Rein sündis 14.08.1811 Väimela mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa Tisleri ehk Kõrva Peetri poeg Hans, ema Ann (Lapi Hinto Juhani tütar). Ristiti 20.08.1811, vaderid: Lukksepp Rein, Läti kokk Peeter, preili Helena Berens. Rein ristiti Reinholdiks, kuid edaspidi oli käibel lühem nimi Rein. Leeritati Põlvas. Reinu isa Hans oli Väimela mõisa tisler, Väimelasse oli ta 1806 toodud Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Väimelas võttis Hans naise ning esimesed kaks last sündisid seal. 1814 viidi ta tagasi Vastse-Kuustesse, kus oli ametis mõisa tislerina. Hans suri 1824. Rein abiellus esimest korda Kambjas 1834 Liis Raudsepp-aga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis kuus last. Rein lesestus 1877. Hingeloenditesse pandi Rein esimest korda kirja 1816, mil ta vanemad elasid Vastse-Kuuste mõisas. 1826 sai pere perekonnanimeks KÕRVEL /KÖRWEL/. 1834. a. revisjoni ajal oli Rein kirjas Kiisla talus nr. I. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Rein koos perega Otsa Jüri talus nr. XXXV. 1855. a. kirjutati nad ümber Kurista mõisapiirkonda. 1858. a. oli Rein kirja pandud Kurista mõisapiirkonda Uiga tallu nr. 15. Pidas tisleri ametit. Rein suri 82-aastaselt 02.02.1894 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1894. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /хилость/.

Lapsed:

+ 1) poeg Jaan KÕRVEL – vt. nr. 371

+ 2) tütar Liine Marie KÕRVEL – vt. nr. 372

3) tütar Leeni KÕRVEL – vt. nr. 373

148. Hindrik TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Hinrik Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 08.06.1850 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 11.06.1850, vaderid: peremees Otsa Jaani Hindrik, peremees Juhan Kuusik, peremees Vahi Peetri naine Eeva. Leeritati Võnnus 22.02.1870. Suri 70-aastaselt 31.03.1921 kell 8 õhtul Kurista vallas ja maeti 09.04.1921 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – südamerabandus.

Laulatati Võnnus 23.03.1886 Mari Kolli-ga /Marri Kolli/ Lootvina külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Mari sündis 05.10.1856 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Hindrik Kolli, ema Liis, sünd. Mägi. Ristiti 14.10.1856, vaderid: peremees Kolli Jaani tütar Mari, vabadik Kihu Hindriku naine Liis, vabadik Oraka Taaniel. Leeritati Võnnus 06.03.1877. 1930-ndatel aastatel elas oma tütre Ida Pauline juures Kurista külas Pitsu talus. Suri 78-aastaselt 07.04.1935 Pitsu talus Kastre-Võnnu vallas ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – loomulik surm. Mari õde Liis Kolli abiellus Hindriku noorema venna Jaan Tättega.

Lapsed:

+ 1) tütar Emilie Rosalie TÄTTE – vt. nr. 374

+ 2) tütar Ida Pauline TÄTTE – vt. nr. 375

149. Leenu TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Leno Tätte, Lena Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 04.07.1852 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 13.07.1852, vaderid: peremees Osi Hindriku naine Mari, tüdruk Juhan Kuusiku tütar Leenu, sulane Võngi Kaarle. Leeritati Võnnus 28.11.1871. Leenu suri 78-aastaselt 02.05.1931 Kärsa külas Ahja vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – ajalik surm.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus pastor Oehrni poolt 14.03.1876 peremees Jüri Utter-iga /Jürri Utter/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast. Jüri sündis 08.09.1837 hommikul Tõõraste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Jaani Peeter Utter, ema Liis, sünd. Lillevel. Ristiti 12.09.1837, vaderid: peremees Jüri Utter, sulane Hans Lillevel, perenaine Ann Voiter. Leeritati Kambjas 01.04.1856. Vana-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Jüri oma ema juures Utte talus nr. XXXVII. Jüri isa Peeter suri, kui Jüri oli 10-aastane. 1885. a. kirjutati Jüri koos perega ümber Ahja mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Jüri suri 51-aastaselt 01.10.1888 hommikul Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 06.10.1888. Surmapõhjus – epilepsia /Fallende Sucht/.

Leenu laulatati teist korda Kambja kirikus pastori poolt 15.01.1889 Jaan Zirna-ga /Иванъ Цирна/ Ahja mõisapiirkonnast. Jaan sündis 19.11.1861 Ülejõe külas Rasina mõisapiirkonnas /Rasin/ Võnnu kihelkonnas, isa Hindrik Zirna, ema Ellu, sünd. Luksepp. Ristiti õigeusklikuna 03.12.1861 Kärsa koguduses, vaderid: Rasina mõisapiirkonna talumees Jaan Zirna ja talunaine Mari Luksepp. 1865. a. kirjutati pere Rasina mõisapiirkonnast ümber Ahja mõisapiirkonda. Jaan leeritati Võnnus 23.11.1880, seega sai temast luteri koguduse liige. Võnnu koguduse personaalraamatus oleva märkuse järgi pöördus ta siiski hiljem vene usku tagasi. 1930-ndatel aastatel elas oma kasupoja Taaviti juures Mudalapi talus Kärsa külas. Jaan suri 73-aastaselt 12.02.1935 Mudalapi talus Ahja vallas ja maeti Kärsa kalmistule. Surmapõhjus – poos ennast üles.

Leenu ja Jüri lapsed:

1) tütar Anna Marie UTTER – vt. nr. 376

2) tütar Julie Marie Elisabeth UTTER – vt. nr. 377

+ 3) tütar Pauline Johanna UTTER – vt. nr. 378

+ 4) poeg Taavit UTTER ↔ LAANEMAA – vt. nr. 379

+ 5) tütar Mai Roosi UTTER – vt. nr. 380

6) poeg Jaan UTTER – vt. nr. 381

7) tütar Ida Alviine UTTER – vt. nr. 382

Leenu ja Jaani laps:

+ 8) tütar Ida ZIRNA – vt. nr. 383

150. Liis TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 24.05.1854 keskpäeval Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 31.05.1854, vaderid: sulase Kerge Kotlipi naine Ann, tüdruk Ann Koltberg, sulane Palsi Hindrik. Leeritati Võnnus 24.02.1874. Liis suri 72-aastaselt 25.04.1927 Saarva talus Ahja vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.

Laulatati Võnnus 28.10.1879 leskmehe Mihkel Mikelsaar-ega /Mihkel Mikkelsaar, Michel Mikels/ Nooritsmetsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Mihkel sündis 24.05.1836 keskpäeval Ahja-Mõtskülas Ahja mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaan Mikelsaar, ema Mari, sünd. Raudsepp. Ristiti 31.05.1836, vaderid: peremees Mihkel Lokke, sulane Jaan Saava, perenaine, Toomas Lokke naine Anne. Leeritati Võnnus 20.11.1855. Ahja mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Mihkel Iisaku talus nr. CXVIII. 1858. a. revisjoni ajaks oli ta läinud Klause tallu nr. LXV. Mihkel abiellus esimest korda 1861. a. Liis Kollberg-iga Nooritsmetsa külast. Arvatavasti kolis Mihkel pärast abiellumist elama Nooritsmetsa külla. Sellest abielust sündisid kolm last. Mihkel lesestus 24.06.1879. Mihkel suri 71-aastaselt 25.10.1907 hommikul Ahja-Mõtskülas ja maeti 28.10.1907. Surmapõhjus – rinnahaigus /грудняя болѣзнь/.

Lapsed:

+ 1) poeg Oskar Eduard MIKELSAAR – vt. nr. 384

+ 2) tütar Alviine MIKELSAAR – vt. nr. 385

151. Miina TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Mina Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 02.03.1857 õhtul Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 10.03.1857, vaderid: tüdruk Miina Laar, vabadik Madise Aadu naine Liis, peremees Jaan Kuusik. Leeritati Võnnus 06.03.1877. Miina suri 52-aastaselt 20.09.1909 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 25.09.1909. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Laulatati Võnnus 01.03.1887 Kusta Tennisse-ga /Gustaw Tennis/ Hammaste külast Kurista mõisapiirkonnast. Kusta sündis 25.05.1848 hommikul Kurista mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaan Tennisse, ema Mai (Saiba Juhani tütar). Ristiti pastor Oehrni poolt 31.05.1848, vaderid: sulane Praakle Jüri, sulane Paltseri Märt, peremees Otsa Taanieli naine Ann. Leeritati Võnnus 26.02.1867. Kurista mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas oma vanemate juures Tätte talus nr. 2. Kusta suri 52-aastaselt 20.09.1900 (personaalraamatus on kirjas 19.09.1900) hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 23.09.1900. Surmapõhjus – ajupõletik /воспаленiе мозга/.

Lapsed:

1) poeg Erich TENNISSE – vt. nr. 386

2) poeg Maks TENNISSE – vt. nr. 387

+ 3) tütar Marta Helena TENNISSE – vt. nr. 388

4) tütar Emilie TENNISSE – vt. nr. 389

5) poeg Albert Rudolf TENNISSE – vt. nr. 390

152. Jaan TÄTTE (Liis Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Märten – vt. nr. 51, sündis 05.02.1859 õhtul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti pastor Oehrni poolt 15.02.1859, vaderid: peremees Jaan Kuusik, peremees Hans Laoson, koolmeister Samo Tikki naine Ann. Leeritati Võnnus 18.12.1877. Ilmselt pärast abiellumist läks Jaan elama Lootvina külla Vastse-Kuuste mõisapiirkonda. Elas Lootvina külas Mäe-Kolli talus. Jaan suri 71-aastaselt 10.07.1930 Mäe-Kolli talus Vastse-Kuuste vallas ja maeti 13.07.1930 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laulatati Võnnus 11.03.1890 Liis Kolli-ga Lootvina külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Liis sündis 29.03.1862 õhtul Lootvina külas, isa peremees Hindrik Kolli, ema Liis, sünd. Mägi. Ristiti 05.04.1862, vaderid: sulase Peeter Mägi naine Liis, peremees Markus Klaosoni naine Mari, peremees Samuel Logina. Leeritati Võnnus 28.02.1882. Liis suri 56-aastaselt 01.11.1918 kell pool 9 hommikul Lootvina külas ja maeti 09.11.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/. Liisi õde Mari Kolli abiellus Jaani vanema venna Hindrik Tättega.

Laps:

+ 1) poeg Oskar Aksel TÄTTE – vt. nr. 391

153. Liis MÄRTEN (Juhan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Liis Märtens, Liis Märtin/, isa Juhan Märten, ema Ann, sünd. Kork – vt. nr. 52, sündis 29.04.1847 hommikul Mõra külas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 02.05.1847, vaderid: perenaine Liis Zobel, tüdruk Mari Toom, peremees Juhan Kork. Suri ühekuuselt 04.06.1847 hommikul Haaslava mõispiirkonnas ja maeti 08.06.1847. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

154. Mari MÄRTEN (Juhan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Märten/, isa Juhan Märten, ema Ann, sünd. Kork – vt. nr. 52, sündis 09.12.1848 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 12.12.1848, vaderid: perenaine Mari Toom, perenaine Anu Toom, peremees Jaan Klaos. Leeritati Kambjas 30.10.1866. Mari suri 20-aastaselt 04.02.1869 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 09.02.1869. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

155. Ann MÄRTEN (Juhan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Juhan Märten, ema Ann, sünd. Kork – vt. nr. 52, sündis 08.09.1853 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 13.09.1853, vaderid: tüdruk Mari Siim, sulase naine Ann Montag, sulane Juhan Koger. Leeritati Kambjas 26.10.1869. 1876 sündis Annil vallaslaps Jaan (kes esialgu pandi Kambja koguduse personaalraamatusse kirja kui tütar Matilde, hiljem parandati Jaaniks). Pärast abiellumist ja teise lapse sündi läks Ann 1883. a. alguses koos perega elama Pihkva kubermangu Novorževi maakonda. 1909 tuli pere tagasi Kambja kihelkonda, olles olnud enne seda Gatšina koguduse liikmeskonnas. 1926. a. läks Ann elama Tallinnasse, oli linna hoolealune ning elas aadressil Katusepapi tänav 3 korter 12. Ann liitus Kaarli koguduse III pihtkonnaga. Ann suri 75-aastaselt 17.06.1929 kell pool 4 hommikul Tallinnas ja maeti 20.06.1929. Surmapõhjus – veresoonte lubjastumine.

Laulatati Tartu Peetri koguduse pastori Eisenschmidti poolt 10.12.1878 soldat Jaan Laber-iga /Jaan Labber/ Haaslava mõisapiirkonnast. Jaan sündis 09.02.1846 hommikul Hiievere külas Haaslava mõisapiirkonnas, isa Labi Jüri Jaak Laber, ema Leenu, sünd. Lätti. Ristiti koolmeistri poolt 21.02.1846, vaderid: sulane Jaan Schwalbe, peremees Juhan Jakov, sulase naine Anu Sutt. Leeritati Tartus 1864. 1867 võeti Jaan soldatiks. Jaan suri 68-aastaselt 17.06.1914 kell pool 4 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.06.1914 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Anni vallaslaps:

+ 1) poeg Jaan MÄRTEN – vt. nr. 392

Anni ja Jaani teada olevad lapsed:

2) tütar Pauline Marie LABER – vt. nr. 393

3) tütar Helene Elisabeth LABER – vt. nr. 394

4) tütar Anna Marie LABER – vt. nr. 395

5) poeg Kornelius LABER – vt. nr. 396

156. Leena MÄRTEN (Juhan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Märten/, isa Juhan Märten, ema Ann, sünd. Kork – vt. nr. 52, sündis 06.01.1859 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 18.01.1859, vaderid: tüdruk Leena Alep, tüdruk Mari Stein, sulane Jaan Luiska. Suri 2-kuuselt 12.03.1859 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 15.03.1859. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

157. Miina MONTAG (Ann Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Mina Montag/, isa Jaak Montag, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 53, sündis 10.07.1849 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 17.07.1849, vaderid: sulase naine Miina Schwalbe, tüdruk Ann Lätti, sulane Jaan Grünthal. Leeritati Kambjas 22.10.1867. 1873. a. sündis Miinal vallastütar Anna Rosalie. 1885. a. oli Miina foogtikohtu uurimisvanglas ilmselt kuriteo varjamise kahtlustuse tõttu. 1885-1886 oli Miina Tartu linna kohtu all vastuhakkamise ja ähvardamise süüdistuses. 1888. a. liitus Miina Tartu Peetri kogudusega. Miina suri 45-aastaselt 16.03.1895 Tartus ja maeti 19.03.1895. Surmapõhjus – kopsutiisikus /Phtisis pulm./. Surmakandes on kirjas, et Miina oli vaene /Бѣдна/.

Laulatati Tartu Peetri kirikus 20.03.1888 soldati, leskmehe Juhan Mölder-iga /Johann Mölder/ Saadjärve mõisapiirkonnast Äksi kihelkonnast. Juhan sündis 24.01.1834 Saadjärve mõisapiirkonnas, isa Aadu Mölder, ema Mall, sünd. Leicht. Ristiti 28.01.1834, vaderid: Juhan Reimann, Aadu Pulk, Liisu Mölder. Leeritati Äksis 1850. Esimest korda abiellus Juhan 1870 Mai Mikk-uga Kukulinna mõisapiirkonnast /Kuckulin/ Äksi kihelkonnast. Sellest abielust sündis 9 last, kellest 3 jõudis täiskasvanuikka. 1877. a. liitus Juhan koos perekonnaga Tartu Peetri kogudusega. Juhan lesestus 1887. Juhan suri 58-aastaselt 24.12.1892 Tartus ja maeti 29.12.1892. Surmapõhjus – krooniline kopsuhaigus /хрон. болѣзнь лёгкихъ/. Surmakandes on kirjas, et Juhan oli vaene /Бѣденъ/.

Miina laps:

1) tütar Anna Rosalie MONTAG – vt. nr. 397

158. Mari MONTAG (Ann Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Montag, Marie Montag/, isa Jaak Montag, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 53, sündis 16.04.1853 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 20.04.1853, vaderid: lesknaine Mari Post, tüdruk Mari Luiska, peremees Jaan Märten. Leeritati Kambjas 25.10.1870. Mari edasine elukäik oli üsna kirju, ta oli ikka ja jälle mitmete seaduserikkumiste tõttu kohtu all. 1886. a. kohtuasjas nimetati teda prostituudiks. Tema seaduserikkumiste nimekiri hõlmab vargusi, avaliku korra rikkumisi, ametniku solvamist, purjuspäi korrarikkumisi jne. Mari läks nähtavasti elama Tartu linna. Mari suri 37-aastaselt 13.02.1891 kell 7 hommikul Tartus ja maeti 17.02.1891. Surmapõhjus – tiisikus /Phthisis/.

159. Jaan MONTAG (Ann Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaak Montag, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 53, sündis 04.02.1856 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 07.02.1856, vaderid: peremees Jaan Musta, sulane Jüri Treial, sulase naine Liis Reimann. Leeritati Tartu Maarja koguduses 02.12.1873. Ka Jaan oli vähemalt kaks korda kohtu all – teada olevalt esimest korda 1881. a. varguse tõttu, 1897. a. süüdistati teda ja poega Oskarit hobusevarguses. Jaan suri 68-aastaselt 06.05.1924 kell 10 hommikul Haaslava vallas ja maeti 11.05.1924. Surmapõhjus – tiisikus.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 22.04.1880 Miina Pärdel-iga /Mina Perdel/ Haaslava mõisapiirkonnast. Miina sündis vallaslapsena 29.12.1859 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas, ema tüdruk Ann Pärdel. Ristiti koolmeistri poolt 09.01.1860, vaderid: perenaine Miina Salem, sulase naine Liis Pastel, sulane Jaak Palkus. Leeritati Kambjas 10.10.1876. Veel 1942 elas Miina oma tütrepoja Ferdinand Montagi juures Kuuste vallas Päkste külas Roiu talus. Miina suri 82-aastaselt 23.04.1942 Roiu talus Päkste külas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – raukus.

Lapsed:

+ 1) poeg Oskar MONTAG – vt. nr. 398

+ 2) tütar Anna Maria MONTAG – vt. nr. 399

3) poeg Julius MONTAG – vt. nr. 400

4) poeg Johannes MONTAG – vt. nr. 401

5) tütar Alma MONTAG – vt. nr. 402

+ 6) tütar Liisa MONTAG – vt. nr. 403

7) poeg Kaarel MONTAG – vt. nr. 404

8) poeg Voldemar MONTAG – vt. nr. 405

160. Liis MONTAG (Ann Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaak Montag, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 53, sündis 25.05.1859 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.06.1859, vaderid: sulase naine Liis Märten, tüdruk Ann Montag, sulane Jüri Laber. Leeritati Kambjas 30.10.1877. Liisil sündis kokku kolm vallaslast. 1892. a. paiku läks ta koos lastega elama Tartusse ja liitus Tartu Maarja kogudusega. 1931. a. elas ta oma tütre Anna pere juures Aida tänav 3 korteris nr. 8. 1936. a. oli nii tütre pere kui ka Liis kolinud elama Tartus aadressile Eha tänav 11 korter 10. Liis oli „linna vaene”. Tema täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

1) poeg Karl Eduard MONTAG – vt. nr. 406

+ 2) tütar Rosalie Helene Louise MONTAG – vt. nr. 407

+ 3) tütar Anna MONTAG – vt. nr. 408

161. Ann MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Ann Märtin/, isa Hans Märten, ema Anu, sünd. Tull – vt. nr. 55, sündis 16.03.1851 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 21.03.1851, vaderid: sulase naine Ann Montag, perenaine Mari Kahmo, peremees Jaan Märten. Leeritati Kambjas 27.10.1868. Anni täpne surmaaeg on teadmata. Vastse-Kuuste valla perekonnakirjas ajavahemikust 1912-1916 on Ann kirjas kui Jüri lesk.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 12.05.1874 sulase Jüri Roots-iga /Jürri Roots/ Poka mõisapiirkonnast /Heidohof/ Võnnu kihelkonnast. Jüri sündis 21.01.1844 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa sulane Rootsi Andrese Peep Roots, ema Triin, sünd. Hirsson. Ristiti 23.01.1844, vaderid: sulane Jüri Põderson, peremees Hans Hanko, vabadik Triin Leks. Leeritati Kambjas 19.03.1861. Tõdu mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Matu talus nr. XII. 1864. a. kirjutati Jüri ümber Vastse-Kuuste mõisapiirkonda. 1878. a. lahkus ta koos abikaasaga Kambja kogudusest ja läks Tartusse arvatavasti Maarja kogudusse. Jüri täpne surmaaeg on teadmata. Veel 1890. a. alguses oli ta vaderiks naisevenna Jaani poja ristsetel.

162. Jaan MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Martin, Jaan Märtin/, isa Hans Märten, ema Anu, sünd. Tull – vt. nr. 55, sündis 09.07.1854 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 18.07.1854, vaderid: metsavaht Jaan Konsen, peremees Jüri Klaos, tüdruk Mari Siimon. Leeritati Kambjas 03.04.1872. 1881. a. liitus Tartu Peetri kogudusega. Pidas Tartus kingsepa ametit. Jaani täpne surmaaeg on teadmata.

Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 26.03.1889 Miina Steinbach-iga /Mina Steinbach/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Miina sündis 01.02.1865 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa peremees Jüri Steinbach, ema Ann, sünd. Jaska. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 14.02.1865, vaderid: tüdruk Miina Sarapint, sulase naine Ann Voitk, sulane Hans Vask. Leeritati Kambjas 23.10.1883. 1923. a. liitus nähtavasti adventisti kogudusega. Miina täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

+ 1) poeg Artur Johannes MÄRTEN – vt. nr. 409

+ 2) tütar Alma Adele MÄRTEN – vt. nr. 410

+ 3) tütar Hilda Johanna MÄRTEN – vt. nr. 411

+ 4) poeg Feliks Eduard ↔ Jaan MÄRTEN ↔ MAIDRE – vt. nr. 412

163. Mari MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Märten/, isa Hans Märten, ema Anu, sünd. Tull – vt. nr. 55, sündis 17.12.1857 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 27.12.1857, vaderid: sulase naine Leena Siimon, sulase naine Ann Kana, sulane Juhan Märten. Leeritati Kambjas 10.10.1876. 1882 läks Tartusse ja astus Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. 1922 liitus baptistikogudusega. Mari täpne surmaaeg on teadmata.

164. Juhan MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johann Märtin, Johann Märten/, isa Hans Märten, ema Anu, sünd. Tull – vt. nr. 55, sündis 29.12.1860 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 15.01.1861, vaderid: sulane Juhan Iivane, peremees Jaan Opmann, perenaine Liis Märten. Leeritati Kambjas 16.03.1880. 1882 läks Tartusse ja astus Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. Pidas kingsepa ametit. Juhan suri 37-aastaselt 05.04.1898 Tartus ja maeti 07.04.1898. Surmapõhjus – kopsupõletik /воспал. лёгкихъ/.

Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 27.06.1893 Liis Sikka-ga Poka mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Liis sündis 16.01.1864 hommikul Poka mõisapiirkonnas, isa sulane Peeter Sikka, ema Ann, sünd. Nopi. Ristiti pastor Oehrni poolt 26.01.1864, vaderid: vabadik Jaan Männi naine Liis, tüdruk Katre Inti, sulane Mihkel Hanson. Leeritati Võnnus 28.02.1882. 1885 läks Liis Tartusse ning liitus Tartu Maarja kogudusega. 1893 läks üle Tartu Peetri kogudusse. 1912 liitus adventisti kogudusega. Poja Harald Rudolfi opteerimistoimiku andmetel läks 1917 elama poja juurde Petrogradi. Liisi täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

+ 1) poeg Alfred Johann MÄRTEN – vt. nr. 413

2) poeg Harald Rudolf MÄRTEN – vt. nr. 414

3) poeg Richard Nikolai MÄRTEN – vt. nr. 415

165. Liisa MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lisa Märtin, Lisa Martin/, isa Hans Märten, ema Viiu, sünd. Kangro – vt. nr. 55, sündis 18.01.1865 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 31.01.1865, vaderid: perenaine Liis Opmann, perenaine Liis Märten, sulane Peeter Udal. Suri 2-aastaselt 11.10.1867 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 15.10.1867. Surmapõhjus – pikaajaline haigus /Langwierige Krankheit/.

166. Peeter MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Märtin/, isa Hans Märten, ema Viiu, sünd. Kangro – vt. nr. 55, sündis 15.10.1868 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 20.10.1868, vaderid: koolmeister Peeter Madisson, metsavaht Jaan Kangro, perenaine Mari Kulp. Suri üheaastaselt 08.02.1870 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 18.02.1870. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

167. Liine MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Line Märtin, Lina Martin/, isa Hans Märten, ema Viiu, sünd. Kangro – vt. nr. 55, sündis 17.04.1871 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 25.04.1871, vaderid: perenaine Liis Märten, tüdruk Miina Montag, vabadik Jaan Kulp. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.10.1888. Pärast abiellumist läks Liine elama Tallinna ja liitus Tallinna Pühavaimu kogudusega. 1919. a. elas pere Lasnamäel Asunduse tänaval. Liine suri 87-aastaselt enne 29.12.1958 ja maeti 29.12.1958 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 01.02.1898 Madis Sõer-iga /Madis Sõerd, Madis Soer, Madis Sõrnäär, Madis Sõeruär/ Lihula kihelkonnast. Madis sündis 21.09.1868 kell 7 hommikul Petaaluse külas Matsalu mõisapiirkonnas /Matzal/ Karuse kihelkonnas, isa Aadu Sõer, ema Ann, sünd. Lemmergas. Ristiti 29.09.1868, vaderid: Jüri Kindel, Madis Saare, Mihkel Genhvi naine Leenu. Leeritati Karusel 26.10.1886. 1896. a. paiku läks elama Tallinnasse ja liitus Tallinna Kaarli kogudusega. Pärast abiellumist Tartus astus pere Tallinna Pühavaimu koguduse liikmeskonda. Madis suri 67-aastaselt 01.12.1935 kell 8 hommikul Tallinnas ja maeti 08.12.1935 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik ja kopsutiisikus.

Lapsed:

+ 1) poeg Paul SÕER – vt. nr. 416

2) poeg Elmar SÕER – vt. nr. 417

3) poeg Richard SÕER – vt. nr. 418

4) poeg Adolf SÕER – vt. nr. 419

5) poeg Alfred SÕER – vt. nr. 420

168. Kusta MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Kusta Märtin/, isa Hans Märten, ema Viiu, sünd. Kangro – vt. nr. 55, sündis 06.02.1874 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 17.02.1874, vaderid: peremees Jaan Kulp, sulane Jaan Montag, tüdruk Miina Montag. Leeritati Tartu Peetri kirikus 03.11.1891. Suri 21-aastaselt 16.11.1895 Tartus ja maeti 19.11.1895. Kusta surma asjaolud on teadmata, surmameetrikas on vaid märkus, et ta maeti politsei loal /Дозволеніе полиціи/.

169. Peeter MÄRTEN (Hans Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Märtin/, isa Hans Märten, ema Viiu, sünd. Kangro – vt. nr. 55, sündis 15.02.1876 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.02.1876, vaderid: koolmeister Peeter Madisson, sulane Jaan Iivan, vabadik Mari Kulp. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.10.1894. 1913. a. läks Tartu Peetri kogudusest üle Kambja kogudusse ning 1924 siirdus elama Tallinnasse ning liitus Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonnaga. Peeter suri 61-aastaselt 10.05.1937 kell 3 Tallinnas ja maeti 16.05.1937 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – maksa- ja südamehaigus.

Laulatati Tallinnas pastor F. Stockholmi korteris 21.12.1930 Anna Rosalie Hansen-iga. Anna Rosalie sündis 14.12.1886 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Hansen, ema Liisa, sünd. Kriisk. Ristiti 03.01.1887, vaderid: metsavaht Peeter Märteni naine Anna, tüdruk Liis Hansen, peremees Jaan Kriis. Leeritati Kambjas 22.05.1905. 1924 läks Tallinnasse ja liitus Tallinna Kaarli kogudusega. Pärast abikaasa Peetri surma abiellus Anna Rosalie teist korda Tallinna linna perekonnaseisuaktide büroos 24.03.1940 leskmehe Konstantin Pihkva-ga. Konstantin sündis 19.03.1904 Vaivara vallas. Oli ametilt elektrimehaanik. Arreteeriti Tallinnas 20.12.1945 Pallasti tänav 19. Sõjatribunali otsusel 17.01.1946 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a alusel 10 aastaks vangilaagrisse ja 3 aastaks asumisele. Oli Saksa sõjaväes. Konstantin suri 02.04.1946. Konstantin Pihkva nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale. Anna Rosalie edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.

170. Juhan MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johann Märten/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 01.04.1859 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 04.04.1895, vaderid: sulane Juhan Oppmann, peremees Hans Märten, perenaine Liis Oppmann. Suri 4-aastaselt 15.04.1863 keskpäeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1863. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

171. Peeter MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Märten/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 24.09.1861 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.10.1861, vaderid: sulane Peeter Grünthal, peremees Jaan Klausen, tüdruk mari Märten. Suri üheaastaselt 17.04.1863 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1863. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

172. Leena MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Märten/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 30.01.1864 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.02.1864, vaderid: sulase naine Leena Siimon, tüdruk Mari Märten, sulane Peeter Uudel. Leeritati Kambjas 24.10.1882. 1889 sündis Leenal vallaspoeg. Leena läks arvatavasti pärast abiellumist elama Luunja mõisapiirkonda ja liitus Tartu Maarja kogudusega. Leena suri 39-aastaselt 25.12.1903 õhtul ja maeti 30.12.1903. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Laulatati Tartu Maarja kirikus 12.05.1891 Juhan Hass-iga /Johann Hass, Johan Hess/ Haaslava mõisapiirkonnast. Juhan sündis 07.11.1850 õhtul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas, isa Ott Hass, ema Mari, sünd. Ress. Ristiti 27.11.1850, vaderid: Juhan Koppe, Aleksander Otsason, Marie Grauberg. Leeritati 1868 arvatavasti Tartu Maarja kirikus. Haaslava mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Juhan oma vanemate juures Ihaste külas Luiska talus nr. 83. 1850. a. revisjonist saab teada, et Juhani isa Ott koos oma esimese abikaasa Katrega, sünd. Sai ja lastega kirjutati Haaslava valla hingekirja 1839 ning varem oli ta elanud Valgjärve mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas. Nende tütre ning ühtlasi Juhani poolõe Leena poeg Jaan Voiter abiellus Leena Märteni noorema õe Anna Rosalie Märteniga. Juhan suri 45-aastaselt 27.05.1896 kell 5 hommikul Luunja mõisapiirkonnas ja maeti 30.05.1896. Surmapõhjus – peapõletik /воспал. головы/.

Leena vallaslaps:

1) poeg Karla August MÄRTEN – vt. nr. 421

Leena ja Juhani lapsed:

2) poeg Oskar Eduard HASS – vt. nr. 422

3) poeg Leonhard Adelbert Julius HASS – vt. nr. 423

4) poeg August Friedrich HASS – vt. nr. 424

+ 5) poeg Johannes HASS – vt. nr. 425

173. Jaan MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Jaan Märtin, Jaan Marten/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 26.09.1866 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 10.10.1866, vaderid: peremees Jaan Opmann, peremees Peeter Uudel, sulase naine Ann Grünthal. Leeritati Kambjas 28.10.1884. Jaan suri 58-aastaselt 24.02.1925 kell 12 päeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 03.03.1925. Surmapõhjus – kopsuhaigus.

Laulatati Võnnus 11.11.1890 Liis Toode-ga /Liis Tode/ Mäksa mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Liis sündis 10.07.1856 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa tisler Aadu Toode, ema Ann, sünd. Märdik. Ristiti 20.07.1856, vaderid: toatüdruk Liisa Kangro, vabadik Laari Mihkli naine Ann, pottsepp Paabuta Jakob. Leeritati Võnnus 16.03.1875. Liisi isa Aadu oli pärit Mooste mõisapiirkonnast /Moisekatz/ Põlva kihelkonnast. 1858. a. revisjoni ajal oli pere endiselt Mooste valla hingekirjas (Sepa talus nr. XX). Võnnu koguduse personaalraamatu andmetel elas pere mõnda aega Kaagvere mõisapiirkonnas, seejärel Mäksa mõisapiirkonnas. Liis suri 65-aastaselt 22.06.1922 kell pool 11 ennelõunal Haaslava vallas ja maeti 27.06.1922. Surmapõhjus – reuma /rheumatismus/.

Lapsed:

1) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 426

+ 2) tütar Emilie Rosalie MÄRTEN – vt. nr. 427

+ 3) tütar Ida Helene MÄRTEN – vt. nr. 428

174. Kustav MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Kustaw Märtin, Kustaw Marten/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 14.09.1869 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 28.09.1869, vaderid: peremees Mihkli Iivane, peremees Jaan Iivan, tüdruk Mari Opmann. Leeritati Kambjas 26.10.1886. Kustav vahetas mitmeid kordi elukohta, nagu nähtub tema laste sünnikannetest. 1898 liitus ta Tartu Peetri kogudusega ning nähtavasti elas Tähtvere mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas. Samal aastal tuli pere tagasi Kambja kogudusse ning elasid edaspidi taas Haaslava mõisapiirkonnas. 1905 sündinud tütre sünnikohaks oli Kriimani vald, 1909 sündinud tütrel aga Pangodi vald /Spankau/. 1913 liitus Kustav Tartu Maarja kogudusega. 1938 elas koos abikaasaga Nõo alevikus aadressil Kesk tänav 14. Kustavi suri 71-aastaselt 08.09.1941 Nõo alevikus oma kodus ja maeti Tartu Maarja kalmistule.

Laulatati Kambja kirikus 24.01.1893 Liine Iivan-iga /Line Iwan, Line Iwane/ Haaslava mõisapiirkonnast. Liine sündis vallaslapsena 17.09.1872 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas, ema Lilu tütar Liisa Iivan. Ristiti 24.09.1872, vaderid: tüdruk Anna Iivan, tüdruk Liis Sild, peremees Jaan Pragli. Leeritati Kambjas 11.03.1890. Liine suri 71-aastaselt Kruusa talus Vastse-Nõo asunduses Meeri vallas ja maeti Nõo kalmistule. Surmapõhjus – raukus nõdrameelsuseta.

Lapsed:

+ 1) tütar Anna Rosalie MÄRTEN – vt. nr. 429

2) poeg Eduard Johannes MÄRTEN – vt. nr. 430

3) tütar, kaksik Ida MÄRTEN – vt. nr. 431

+ 4) tütar, kaksik Emilie MÄRTEN – vt. nr. 432

5) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 433

+ 6) poeg Alfred MÄRTEN – vt. nr. 434

+ 7) tütar Elfriede Loviise MÄRTEN – vt. nr. 435

+ 8) poeg Elmar MÄRTEN ↔ LAANEMÄGI – vt. nr. 436

+ 9) tütar Hilda MÄRTEN – vt. nr. 437

10) tütar Adele MÄRTEN – vt. nr. 438

11) tütar Salme MÄRTEN – vt. nr. 439

175. Peeter MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Märtin/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 29.03.1872 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.04.1872, vaderid: sulane Peeter Märten, sulane Taaniel Kroll, tüdruk Mari Montag. Suri 8-aastaselt 12.03.1881 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1881. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.

176. Anna Rosalie MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Anna Rosalie Märtin/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 30.06.1874 keskpäeval Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.07.1874, vaderid: tüdruk Ann Märten, tüdruk Mari Kesa, sulane Jaan Montag. Leeritati Kambjas 21.03.1893. 1896 liitus Anna Rosalie seoses abiellumisega Tartu Maarja kogudusega. Anna Rosalie täpne surmaaeg ei ole teada. 1939 elas ta koos abikaasa ja pojaga Luunja vallas Poksi külas Vana-Kooli talus. Suri 71-aastaselt 25.04.1946 Vana-Kooli talus Luunja vallas. Surmapõhjus – kopsulaienemine.

Laulatati Tartu Maarja kirikus pastori poolt 27.10.1896 Jaan Voiter-iga /Jaan Woiter/ Haaslava mõisapiirkonnast. Jaan sündis 04.09.1871 õhtul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas, isa Karl Voiter, ema Leena, sünd. Hass. Ristiti 26.09.1871, vaderid: Jaan Tamm, Jaan Lemmats, Leena Tammann. Leeritati ilmselt Tartu Maarja kirikus 1888. Jaani ema Leena poolvend Juhan oli Anna Rosalie vanema õe Leena Märteni abikaasa Juhan Hass. Jaan suri 72-aastaselt 20.06.1944 ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Lapsed:

+ 1) tütar Aliide VOITER – vt. nr. 440

2) tütar Johanna Emilie VOITER – vt. nr. 441

+ 3) poeg August VOITER – vt. nr. 442

177. Eduard MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Eduard Märtin/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 26.10.1876 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.11.1876, vaderid: sulane Jaan Montag, koolmeister Peeter Madisson, perenaine Miina Iivane. Leeritati Kambjas 13.11.1894. Suri 20-aastaselt 24.04.1897 (päev enne oma ema surma) päeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 29.04.1897. Surmapõhjus – tüüfus /тифъ/.

178. Leonhard Adalbert Julius MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 11.06.1879 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 01.07.1879, vaderid: peremees Jaan Klaus, soldat Jaan Laber, tüdruk Liis Uudel. Suri üheaastaselt 12.03.1881 (samal päeval suri ka vanem vend Peeter) õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1881. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/. Tegemist oli ilmselt rõugete epideemilise levikuga Kambja kihelkonnas.

179. Leonhard Adalbert Julius MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 12.06.1882 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 27.06.1882 vaderid: peremees Juhan Pala, soldat Jaan Laber, tüdruk Liis Jakobi. Suri 4-aastaselt 08.09.1886 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 14.09.1886. Surmapõhjus – difteeria /Dyphteritis/.

180. Karl August MÄRTEN (Jaan Märten ⁴, Annuka Märdi t. Els ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Karl August Märtin, Karla August Martin/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Prikko – vt. nr. 57, sündis 06.12.1883 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 26.12.1883, vaderid: sulane Jaan Uudel, peremees Jaan Klauts, tüdruk Mari Kamp. Suri 2-aastaselt 08.09.1886 (samal päeval suri ka vanem vend Leonhard Adalbert Julius) hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 14.09.1886. Surmapõhjus – difteeria /Dyphteritis/.

181. Jaan VISK (Mari Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Янъ Виссе, Іоаннъ Виксъ/, isa Jaan Visk, ema Mari, sünd. Konsen – vt. nr. 59, sündis umbes 1846 ja ristiti ilmselt õigeusklikuna. Jaan suri umbes 7-aastaselt 15.11.1853 Koorvere külas Kiidjärve mõisapiirkonnas ja maeti 19.11.1853. Surmapõhjus – kõhuvalu /отъ резоты/.

182. Siimeon VISK (Mari Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Сімеонъ Виссе, Симіонъ Виксъ, Сімеонъ Виксъ/, isa Jaan Visk, ema Mari, sünd. Konsen – vt. nr. 59, sündis 02.04.1849 Koorvere külas Kiidjärve mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Joann Lebedevi poolt 23.05.1849, vaderid: Vastse-Kuuste mõisapiirkonna talupoeg Juhan Konsen, Kiidjärve mõisapiirkonna talunaine Ann Paju. Siimeoni täpne surmaaeg on teadmata. Kärsa õigeusu koguduse personaalraamatus ajavahemikust 1888-1899 on tema kohta tehtud märge „surnud”.

183. Leena KONSEN (Jaak Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Kongsi, Lena Konsen/, isa Jaak Konsen, ema Liisa, sünd. Padar – vt. nr. 61, sündis 04.12.1844 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 10.12.1844, vaderid: perenaine Leena Annok (tõenäoliselt Leena Hanko), perenaine Liis Zoa, sulane Juhan Padar. Suri -aastaselt 01.12.1847 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 07.12.1847. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

184. Jaan KONSEN (Jaak Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaak Konsen, ema Liisa, sünd. Padar – vt. nr. 61, sündis 25.07.1847 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 03.08.1847, vaderid: peremees Jaan Annok (tõenäoliselt Jaan Hanko), sulane Otto Rebane, perenaine Mari Konks. Leeritati Kambjas 28.03.1865. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Voore külas Tuudaku Märdi talus nr. XXXVII. 1858. a. revisjoni ajal elas pere samas talus. Jaan suri 53-aastaselt 18.12.1900 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 23.12.1900. Surmapõhjus – pikaajalina haigus /продолжительная болѣзнь/.

Laulatati Kambja kirikus 21.02.1882 Tiiu Timma-ga /Tio Timma, Татьяна Тимма, Tiio/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Tiiu sündis 07.04.1859 Joosti talus Metsa külas Penuja mõisapiirkonnas /Penneküll/ Halliste kihelkonnas, isa Andres Timma, ema Tiina, sünd. Lõnsu. Ristiti õigeusklikuna Penuja koguduse preestri Mihhail Spassoklinski poolt 13.04.1859, vaderid: talumees Anton Reimann Lauri talust Metsa külast Penuja mõisapiirkonnast ja lesknaine Ekaterina Antsu tütar Jaan Joosti talust samast külast ja mõisapiirkonnast. 1865. a. kirjutati Tiiu koos vanematega Penuja mõisapiirkonnast ümber Kirepi mõisapiirkonda /Kirrumpäh/ Rõngu kihelkonda. 1866. a. kirjutati pere ümber Suure-Ulila mõisapiirkonda /Ullila/ Puhja kihelkonda ning 1871. a. Vana-Prangli mõisapiirkonda Kambja kihelkonda. Tiiu liitus luteriusu kogudusega leeritamisel Kambjas 29.10.1878. Tiiu suri 63-aastaselt 10.10.1922 kell 1 pealelõunal Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 15.10.1922. Surmapõhjus – kopsukuivus.

Lapsed:

1) tütar Pauline Elisabeth KONSEN – vt. nr. 443

+ 2) tütar Anna Alviine KONSEN – vt. nr. 444

3) poeg August Johannes KONSEN – vt. nr. 445

+ 4) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 446

5) tütar Minna Marie KONSEN – vt. nr. 447

6) tütar Marta KONSEN – vt. nr. 448

185. Liis KONSEN (Jaak Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lisa Konsen/, isa Jaak Konsen, ema Liisa, sünd. Padar – vt. nr. 61, sündis 06.10.1850 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 08.10.1850, vaderid: perenaine Liisa Marken, vabadik Kirsti Konsen, sulane Juhan Konsen. Leeritati Kambjas 26.10.1869. Liis suri 73-aastaselt 24.02.1924 kell 4 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 02.03.1924. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 17.03.1874 sulase Taaniel Padar-iga /Taniel Paddar, Daniel Paddar/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Kambja koguduse personaalraamatus on laulatuse kohta tehtud märkuses ekslikult kirjas Taaniel Müür. Samas personaalraamatus on veel ka teine viga – Taaniel on ekslikult kirja pandud kui Liisi onu Juhan Konseni tütre ja nimekaimu Liis Konseni abikaasa. Taaniel sündis 16.11.1844 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Padari Jaani Juhan Padar, ema Liis, sünd. Arm (ka Arvi). Ristiti 19.11.1844, vaderid: sulane Taaniel Paal, sulane Aadu Padar, vabadik Päärandi Jaani naine Ellu. Leeritati Võnnus 25.02.1862. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Taaniel oma vanemate juures Krabi Jüri talus nr. XXII. 1852. a. kirjutati pere ümber Kriimani mõisapiirkonda ning 1854. a. uuesti tagasi Vastse-Kuuste mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal oli Taaniel endiselt kirjas Krabi Jüri talus. 1881. a. liitus Taaniel Kambja kogudusega. Taaniel suri 65-aastaselt 05.10.1910 kell 12 päeval Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 09.10.1910. Surmapõhjus – sisemine haigus /innerl. Krankheit/.

Lapsed:

1) poeg Jaan PADAR – vt. nr. 449

2) poeg August PADAR – vt. nr. 450

186. Leena KONSEN (Jaak Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Konsen/, isa Jaak Konsen, ema Liisa, sünd. Padar – vt. nr. 61, sündis 13.02.1855 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 27.02.1855, vaderid: perenaine Leena Hanko, perenaine Liis Padar, peremees Rein Ostra. Leeritati Kambjas 22.10.1872. Suri 61-aastaselt 06.07.1916 kell 9 hommikul Leevi külas Vastse-Kuuste vallas ja maeti 09.07.1916 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vähk /ракъ/.

Laulatati Kambja kirikus vikaarpastori poolt 13.06.1882 sulase Jaan Rüütli-ga /Jaan Rüütle/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Jaan sündis 27.11.1858 õhtul Leevi külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Juhan Rüütli, ema Mari, sünd. Tõlk (ka Tõlgo). Ristiti 07.12.1858, vaderid: peremees Jaan Tõlk, sulane Jaan Hint, tüdruk Mari Treial. Leeritati Võnnus 05.12.1876. Jaan suri 72-aastaselt 13.07.1931 Küti asunduses Vana-Kuuste vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus ja vanadusnõrkus.

Lapsed:

+ 1) poeg Karla Eduard RÜÜTLI – vt. nr. 451

+ 2) tütar Alma Anna Marie RÜÜTLI – vt. nr. 452

187. Mari KONSEN (Jaak Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Konsen/, isa Jaak Konsen, ema Liisa, sünd. Padar – vt. nr. 61, sündis 26.12.1859 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolimajas pastori poolt 14.01.1860, vaderid: vabadik Mari Mark, tüdruk Liis Mark, peremees Rein Mark. Suri üheaastselt 05.02.1861 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1861. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

188. Hans KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Juhan Konsen, ema Mai, sünd. Mark – vt. nr. 62, sündis 02.01.1851 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.01.1851, vaderid: sulane Hans Mark, sulane Jaagup Konsen, sulase naine Liis Konsen. Leeritati Kambjas 08.03.1870. Vastse-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Hans oma vanemate juures Tuudaku talus nr. 37. Hans suri 69-aastaselt 11.11.1920 kell 2 pealelõunal Vastse-Kuuste vallas ja maeti 18.11.1920. Surmapõhjus – kõhutõbi.

Laulatati Võnnus 11.12.1894 Adele Marie Rosalie Meinhardt-iga /Adele Marie Rosalie Meinhart, Adele Marie Rosalie Meinhard/ Kriimani mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Adele Marie sündis 19.02.1871 keskpäeval Kriimani mõisapiirkonnas, isa kohaomanik Miina Juhan Meinhardt, ema Louise Jeanette Amalie, sünd. Blankenberg. Ristiti 29.03.1871, vaderid: mõisavalitseja Martin Baumanni naine Anna Marie, kohaomanik Jaan Põdersoni naine Toora, aednik Miina Hindrik Meinhardt. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1890. 1891. a. sündis sündis Adele Marie Rosaliel vallastütar Ida Ludmilla Meinhardt. Adele Marie Rosalie noorem õde Jenny Pauline Elise abiellus Hans Konseni noorema poolvenna Jaan Konseniga. Adele Marie Rosalie suri 59-aastselt 07.10.1930 Undi talus Vastse-kuuste vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kasvaja /kasujas/.

Lapsed:

1) poeg Johannes KONSEN – vt. nr. 453

2) poeg Artur KONSEN – vt. nr. 454

3) tütar Alma Rosine KONSEN – vt. nr. 455

4) tütar Lilly Adele KONSEN – vt. nr. 456

5) poeg August Eduard KONSEN – vt. nr. 457

189. Leena KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Lena Konsen/, isa Juhan Konsen, ema Mai, sünd. Mark – vt. nr. 62, sündis 23.03.1853 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 09.04.1853, vaderid: tüdruk Leena Rass, vabadik Mari Mark, peremees Jüri Mark. Suri 2-kuuselt 27.05.1853 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 31.05.1853. Surmapõhjus – sinivilltõbi (siberi katk) /Blaue Blatter/.

190. Liis KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Juhan Konsen, ema Mai, sünd. Mark – vt. nr. 62, sündis 28.091854 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 15.10.1854, vaderid: perenaine Liis Mark, perenaine Liis Padar, sulane Hans Mark. Leeritati Kambjas 22.10.1872. Vastse-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Tuudaku talus nr. 37. Liis suri 57-aastaselt 01.04.1912 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste vallas ja maeti 05.04.1912. Surmapõhjus – südamehaigus /болѣзнь cердца/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 24.03.1880 peremehe ja lese Juhan Kiho-ga /Johan Kihho/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Juhan sündis 16.10.1841 hommikul Logina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Mihkel Kiho, ema Ann, sünd. Kõllamõts. Ristiti 19.10.1841, vaderid: Kõllamõtsa Juhan, vabadik Peeter Peterson, peremees Parmu Jüri naine Anu. Leeritati Võnnus 19.03.1861. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Juhan koos vanematega Logina külas Kihu Jüri talus nr V. 1858. a. revisjoni ajal oli ta kirjas samas talus. Juhan laulatati esimest korda Võnnus 1865 Liis Logina-ga Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks laps. Juhan lesestus 26.07.1879. Juhan suri 52-aastaselt 03.11.1893 õhtul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 07.11. 1893. Surmapõhjus – rinnahaigus /грудняя болѣзнь/.

Lapsed:

1) tütar Liine Rosalie KIHO – vt. nr. 458

+ 2) tütar Anna Alviine KIHO – vt. nr. 459

+ 3) poeg Taavet KIHO – vt. nr. 460

4) poeg Arved KIHO – vt. nr. 461

191. Mari KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Marri Konsen/, isa Juhan Konsen, ema Ann, sünd. Hints – vt. nr. 62, sündis 15.09.1859 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 27.09.1859, vaderid: sulase naine Mari Mark, tüdruk Ann Padar, peremees Jaak Konsen. Leeritati Kambjas 30.10.1877. Suri 61-aastaselt 11.11.1922 kell 10 hommikul Vana-Prangli vallas ja maeti 16.11.1922. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Laulatati Kambjas 28.04.1891 Jaan Kirber-iga Kähri /Heimadra/ mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Jaan sündis 27.07.1864 hommikul Karilatsi külas Kähri mõisapiirkonnas, isa vabadik Peeter Kirber, ema Ann, sünd Roos. Ristiti kodus 16.08.1864, vaderid: peremees Jaan Kirber, sulane Gustav Roos, tüdruk Ann Kirber. Leeritati Põlvas 1881. 1895 liitus koos abikaasaga Kambja kogudusega, asudes elama Kährist ilmselt kõigepealt Suure-Kambja mõisapiirkonda. Jaan suri 58-aastaselt 28.04.1923 kell 5 pealelõunal Vana-Prangli vallas ja maeti 03.05.1923. Surmapõhjus – tiisikus.

Lapsed:

1) poeg August Eduard KIRBER – vt. nr. 462

2) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 463

192. Miina KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Mina Konsen/, isa Juhan Konsen, ema Ann, sünd. Hints – vt. nr. 62, sündis 23.10.1865 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.11.1865, vaderid: tüdruk Liis Konsen, vabadiku naine Ann Lätti, peremees Hans Savisaar. Leeritati Kambjas 23.10.1883. Miina suri 71-aastaselt 22.11.1936 Võru linnas ja maeti 25.11.1936 Võru kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 20.04.1900 leskmehe Juhan Luts-uga /Johan Luts, Johann Lutz/ Tõdu vallast. Juhan sündis 10.03.1864 õhtul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas /Alt-Koiküll-Kirrumpäh/ Põlva kihelkonnas, isa vabadik Peeter Luts, ema Ann, sünd. Juhkam. Ristiti koolmeistri poolt 22.03.1864, vaderid: sulane Hans Sainast, vabadik Jaan Lõiv, perenaine Liis Kriiva. Leeritati Põlvas 1880. Juhan laulatati esimest korda 1890 Liis Koosaga Mooste mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis neli last, neist üks sündis surnult. Juhan lesestus 27.03.1899. Juhan suri umbes 54-aastaselt 1919 ja maeti Võru kalmistule. Juhani täpne surmaaeg ei ole teada.

Lapsed:

1) tütar Marta LUTS – vt. nr. 464

2) tütar Pauline Alice LUTS – vt. nr. 465

193. Jaan KONSEN (Juhan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Juhan Konsen, ema Ann, sünd. Hints – vt. nr. 62, sündis 31.12.1872 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.01.1973, vaderid: sulane Jaan Konsen, sulane Taaniel Hints, tüdruk Leena Hints. Leeritati Võnnus 25.11.1890. Jaan elas Voore külas ja teenis leiba käsitöölisena. Suri 54-aastaselt 28.07.1927 Vastse-Kuustes ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kasvaja.

Laulatati Võnnus pastori poolt 29.12.1902 Jenny Pauline Elise Meinhardt-iga /Jenni Pauline Elise Meinhard, Pauline Elise Meinhard/ Kriimani vallast. Jenny Pauline Elise sündis 25.05.1878 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas, isa peremees Miina Juhan Meinhardt, ema Louise Jeanette Amalie, sünd. Blankenberg. Ristiti 24.06.1878, vaderid: preili Rosalie Blankenberg, peremees Kristjan Laari naine Liis, sulane Kusta Miina. Leeritati Võnnus 22.02.1898. 1938 elas koos tütre Armanda Johannaga Lella talus Padari külas Vastse-Kuuste vallas. Jenny Pauline Elise täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

1) tütar Armanda Johanna KONSEN – vt. nr. 466

+ 2) tütar Elmi Irene KONSEN – vt. nr. 467

194. Eduard KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 10.09.1848 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kiriku eestseisja poolt 26.09.1848, vaderid: mölder Eduard Eichenberg, sulane Jaak Konsen, tüdruk Mosina Mari. Suri 5-kuuselt 01.03.1849 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas (arvatavasti siiski Kriimani mõisapiirkonnas) ja maeti 13.03.1849. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

195. Liis KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Liis Kongsi/, isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 27.04.1850 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 30.04.1850, vaderid: tüdruk Liis Mällo, sulase naine Ann Moijer (?), peremees Jaan Voites. Leeritati Kambjas 26.10.1869. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Väike-Päkste külas Aage Jaagupi talus nr XVII. 1858. a. revisjoni ajaks oli pere läinud elama Kriimani mõisa maadele. 1869. a. kirjutati Liis koos perega ümber Haaslava mõisapiirkonda. Liis suri 64-aastaselt 23.03.1915 kell 8 õhtul Haaslava vallas ja maeti 27.03.1915 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Laulatati Kambjas pastori poolt 13.12.1881 leskmehe Juhan Uudel-iga /Johann Udel/ Haaslava mõisapiirkonnast. Juhan sündis 06.07.1822 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Utte Markuse Jüri poeg Jaan Uudel, ema Ann (Peetri Märdi Jaani tütar). Ema Ann oli Jaan Märteni noorem õde – vt. nr. 12. Ristiti 09.07.1822, vaderid: Adra Klause Juhan, Utte Jakab, Jaani Märdi naine Els (arvatavasti Märdi Jaani naine Els). Leeritati Kambjas 1840. Haaslava mõisa 1826. a. revisjoni ajal pandi pere kirja Haaslava mõisarahva seas. Isa Jaan oli mõisa metsavaht. Pere sai perekonnanimeks UUDEL /UDEL/. 1834. a. revisjoni ajaks oli Juhan koos vanematega läinud elama Unikülla Soola tallu nr. LV. 1850. a. pandi ta koos perega kirja Mõra küla Hennu Mällu tallu nr XVI. Juhan pidas metsavahi ametit. 1858. a. revisjoni ajal oli ta samas talus. 1840 laulatati Juhan oma esimese abikaasa Liis (hingeloendites Mari) Virro-ga Aardla külast Haaslava mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis kaheksa last. Juhan lesestus 07.07.1881. Juhan suri 71-aastaselt 21.08.1893 päeval Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 26.08.1893. Surmapõhjus – kopsutiisikus /лёгочн. чахотка/.

Lapsed:

1) tütar Anna Rosalie UUDEL – vt. nr. 468

+ 2) poeg August Julius UUDEL – vt. nr. 469

3) poeg Eduard UUDEL – vt. nr. 470

196. Juhan KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Johann Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 08.03.1853 öösel Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 05.04.1853, vaderid: tüdruk Anu Sunter, sulane Juhan Märten, sulane Jaan Väider. Leeritati Kambjas 02.04.1872. Kriimani mõisa 1858. a. revisjoni ajal pandi Juhan kirja oma vanemate juurde, kes elasid Kriimani mõisa maadel. 1869 kirjutati Juhan koos vanematega ümber Haaslava mõisapiirkonda. 05.02.1879 oli ta maakohtu otsusega süüdi mõistetud süütamises. Otsustades laste sünnikohtade järgi, vahetas Juhan üsna tihti elukohta. 1886 oli Vastse-Nõo mõisas mölder, 1892 sepp Sarakuste mõisapiirkonnas. 1919 kahtlustati Juhanit koos kahe pojaga kommunistidega läbikäimises ja nõukogude korra kasuks töötamises, kõik kolm viibisid samal aastal mõnda aega Tartu maakonna vangimajas. Juhan suri 69-aastaselt 03.05.1922 kell pool 9 õhtul Mäksal ja maeti 09.05.1922. Surmapõhjus – tiisikus.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 20.12.1881 Mari Hansen-iga /Marri Hansen/ Haaslava mõisapiirkonnast. Mari sündis 24.05.1854 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Hansen, ema Mari, sünd. Klaus. Ristiti kodus koolmeistri poolt 08.04.1854, vaderid: tüdruk Mari Peets, sulase naine Mari Hansen, sulane Jaak Iivan. Leeritati Kambjas 24.10.1871. Haaslava mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Mari oma vanemate juures Mõra külas Utte talus nr. 7, kus isa Jaan oli peremees. Mari suri 73-aastaselt 08.05.1927 Tätte talus Mäksa vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus omaste arvamise järgi.

Lapsed:

1) poeg Eduard KONSEN – vt. nr. 471

2) tütar Anna Rosalie KONSEN – vt. nr. 472

+ 3) poeg Ferdinand Rudolf KONSEN – vt. nr. 473

4) tütar Alma Rosalie KONSEN – vt. nr. 474

+ 5) poeg Gustav Johannes KONSEN – vt. nr. 475

197. Anna KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 27.07.1856 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 19.08.1856, vaderid: tüdruk Anu Ilja, sulase naine Mari Voites, sulane Jaan Märtsin. Leeritati Kambjas 20.10.1874. Kriimani mõisa 1858. a. revisjoni ajal pandi Anna kirja oma vanemate juurde, kes elasid Kriimani mõisa maadel. 1869 kirjutati Anna koos vanematega ümber Haaslava mõisapiirkonda. 1891 sündis Annal vallaspoeg. 1920-ndatel aastatel elas Anna koos pojaga ja venna Karliga Mõra külas Lilu talus. Anna suri 65-aastaselt 08.05.1922 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 11.05.1922. Surmapõhjus – vähk.

Laps:

1) poeg Peeter Eduard KONSEN – vt. nr. 476

198. Jaan KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 24.03.1859 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.04.1859, vaderid: peremees Jaan Mosin, sulane Hans Märten, perenaine Leena Ant. Suri 10-aastaselt 22.02.1870 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 01.03.1870. Surmapõhjus – „kogu elu haige olnud” /krank während seines ganzen Lebens/.

199. Karli KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Karl Konsen, Kaarel Konsen, Karel Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 14.05.1862 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 29.05.1862, vaderid: sulane Karli Kleinberg, peremees Jaan Mosin, tüdruk Leena Mosin. Leeritati Kambjas 29.03.1881. 1869 kirjutati Karli koos vanematega Kriimani mõisapiirkonnast ümber Haaslava mõisapiirkonda. Karli kohta käib ilmselt artikkel „Postimehes” 07.03.1927 pealkirjaga „Elas ausalt 65 aastat”. Artiklist selgub, et Karli elas Haaslava vallas Lilu talus (ilmselt Mõra külas). 05.03.1927 oli ta läinud Tartusse Riia tänav 43 asunud Arnold Oja kauplusesse vorsti ostma. Kuid kuna kaupluse omanik viibis parajasti tagaruumis, pistis Karli vorstijupi taskusse ja kõndis minema. Üks naisterahvas oli seda aga pealt näinud ning ütles kaupluse omanikule, mille peale see Karlile järele jooksis ning ta kinni pidas. Karli viidi politseisse, kus ta ütles, et on 65 aastat ausat elu elanud ning nüüd siis naela vorsti pärast endale varga nime saanud. 1931 elas Karli oma vennapoja Eduardi juures Mäksa vallas Sarakuste külas Tätte talus. Karli suri 70-aastaselt 24.01.1933 Kurepalus Haaslava vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – haigus.

200. Peeter KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Peter Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 17.04.1865 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 05.05.1865, vaderid: koolmeister Peeter Mollok, sulane Jaak Pedang, tüdruk Anna Jakovi. Peetri leeritamise aeg ei ole teada. 1886 võeti ta ilmselt nekrutiks. Ka ei ole teada, millal Peeter suri.

201. Gustav KONSEN (Jaan Konsen ⁴, Annuka Märdi t. Eeva ³, Annuka Märt ², Aia Rein ¹), /Kustaw Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Ann, sünd. Mosin – vt. nr. 63, sündis 07.06.1868 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.06.1868, vaderid: peremees Juhan Soo, sulane Peeter Märten, tüdruk Miina Montag. Leeritati Kambjas 03.11.1885. 1905. a. paiku siirdus elama Peterburgi ning liitus sealse Jaani kogudusega. 1910 tuli Kambjasse tagasi. Oli ametilt kaupmees ning ärikoha omanik Kambja kirikumõisa maal. Gustav suri 73-aastaselt 24.10.1941 Teelahkme talus Kiriku külas Kambja vallas ja maeti 29.10.1941 Kambja kalmistule.

Laulatati Kambja kirikus pastor Ederbergi poolt 14.09.1905 Pauline Elisabeth Pedel-iga Kambja kirikumõisast. Pauline Elisabeth sündis 06.10.1877 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa peremees Peeter Pedel, ema Ann, sünd. Rästa. Ristiti kodus koolmeistri poolt 06.11.1877, vaderid: tüdruk Mari Pedel, kõrtsinaine Liisa Pedel, kõrtsmik Kristjan Karniol. Leeritati Kambjas 19.06.1896. Pauline Elisabethi täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

+ 1) poeg Alfred KONSEN – vt. nr. 477

2) tütar Lydia KONSEN – vt. nr. 478

+ 3) poeg Helmut KONSEN – vt. nr. 479

202. Ann ZINTERMANN (Äbru Andrese t. Liis ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Küti Jakabi Peetri tütar Ann, Kütti Jakkabi Peter t. An/, isa Peeter Zintermann, ema Liis – vt. nr. 65, sündis 24.01.1820 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 29.01.1820, vaderid: Aia Andrese tütar Ann, Timsu Jaani naine Mari, Paali Aadu poeg Jaan. Leeritati Kambjas 1838. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Ann oma vanemate juures Aakaru külas Tiidu talus nr. 45 ja sai perekonnanimeks ZINTERMANN. 1834. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. Ann suri 49-aastaselt 03.10.1869 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 09.10.1869. Surmaõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 29.10.1839 peremees Kolga Marguse poja sulase Jüri Kolsar-iga /Jürri Kolsar/ Tõõraste külast Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Jüri sündis 17.01.1813 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kolga Jüri Margus, ema Anu (Puusepa Jaagu tütar). Ristiti 19.01.1813, vaderid: Annuka Jüri, Kreposke Andres, Kitse Lilu tütar Katri. Leeritati Kambjas 1832. Vana-Kuuste mõisa 1816. a. revisjoni ajal oli Jüri kirjas oma vanemate juures Klause talus nr. LXXVI, kus isa Margus oli peremees. 1826. a. revisjoni ajal sai pere perekonnanimeks KOLSAR /KOLTSAR/. 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Jüri samas talus. Jüri oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Anni surma laulatati ta teist korda Kambjas 30.11.1869 tüdruk Ann Pastel-iga Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Abielu kestis vaid kaks kuud, sest Jüri suri 57-aastaselt 24.01.1870 keskpäeval Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.02.1870. Surmapõhjus – sisemine haigus /Innerliche Krankheit/.

Lapsed:

1) tütar Liis KOLSAR – vt. nr. 480

+ 2) tütar Mari KOLSAR – vt. nr. 481

3) tütar Liis KOLSAR – vt. nr. 482

4) tütar Mai KOLSAR – vt. nr. 483

+ 5) tütar Leena KOLSAR – vt. nr. 484

6) poeg Juhan KOLSAR – vt. nr. 485

+ 7) poeg Jaan KOLSAR – vt. nr. 486

8) poeg Juhan KOLSAR – vt. nr. 487

+ 9) poeg Peeter KOLSAR – vt. nr. 488

203. Jaan ZINTERMANN (Äbru Andrese t. Liis ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Küti Jakabi Peetri poeg Jaan, Kütti Jakkabi Peter p. Jaan/, isa Peeter Zintermann, ema Liis – vt. nr. 65, sündis 15.06.1823 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 17.06.1823, vaderid: Konksi Aadu poeg Jaan, Aia Andrese poeg Rein, Utte Jaani naine Ann. Leeritati Kambjas 1838. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Jaan oma vanemate juures Aakaru külas Tiidu talus nr. 45 ja sai perekonnanimeks ZINTERMANN. Ka 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Jaan samas talus. Jaan suri 62-aastaselt 02.01.1886 pealelõunal Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 06.01.1886. Surmapõhjus – külmetus /Erkältung/.

Jaan oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ta Kambja kirikus pastori poolt 01.12.1855 Mai Voitk-iga /Mai Woitk/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Mai sündis 26.10.1818 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Voitka Märdi Jüri Voitk, ema Liis (Tootsi Jüri tütar). Ristiti 27.10.1818, vaderid: Tootsi Aadu tütar Mai, Rodi Mihkli naine Liis, Sula Jaani poeg Jaan. Leeritati Kambjas 1837. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Mai oma vanemate juures Poka Tanni talus nr. 49, kus isa Jüri oli peremees. Pere sai perekonnanimeks VOITK /WOITK/. Järgnevate revisjonide ajal elas Mai samas talus. Mai suri 66-aastaselt 11.11.1884 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 8.11.1884. Surmapõhjus – tüüfus /Nervenfieber/. Jaan laulatati teist korda Kambja kirikus pastori poolt 20.01.1885 Leena Tarikas-ega /Leena Tarik, Lena Tarrikas, Lena Tarrik, Елена Тарикъ/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Leena sündis 03.09.1853 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kaarel Tarikas /Karel Tarrikas, Карпъ Тарикъ/, ema Anu, sünd. Siimos. Ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 22.11.1853, vaderid: Vana-Kuuste mõisa talupoeg Peetri Pau ja Valga linna elanik tüdruk Aleksandra Feodotova Tšusurohova. Leena liitus Kambja luteriusu kogudusega, kui ta leeritati Kambjas 20.10.1874. 1880. a. sündis Leenal vallastütar Miili ja 1882. a. vallastütar Liisa. Miili suri imikuna. Pärast abikaasa Jaani surma sündis Leenal veel üks vallastütar ja kaks vallaspoega, kellest tütar ja üks poegadest surid imikutena. Leena suri 42-aastaselt 24.06.1897 keskpäeval Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 27.06.1897. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. бол./.

Jaani ja Mai lapsed:

1) poeg Jaak ZINTERMANN – vt. nr. 489

2) poeg Juhan ZINTERMANN – vt. nr. 490

Jaani ja Leena laps:

3) poeg Jaan ZINTERMANN – vt. nr. 491

204. Juhan ZINTERMANN (Äbru Andrese t. Liis ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Küti Jakabi Peetri poeg Juhan, Kütti Jakkabi Peter p. Juhhan, Johann Zintermann, Johan Zintermann/, isa Peeter Zintermann, ema Liis – vt. nr. 65, sündis 10.12.1825 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.12.1825, vaderid: Vaska Reinu poeg Juhan, Põka Andrese poeg Rein, Konksi Jaani naine Ann. Leeritati Kambjas 1844. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Juhan oma vanemate juures Aakaru külas Tiidu talus nr. 45 ja sai perekonnanimeks ZINTERMANN. Ka 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Juhan samas talus. 1869 teenis Ahja mõisas sulasena. 1872. a. liitus Juhan koos perekonnaga Tartu Peetri kogudusega, olles ilmselt asunud elama Tartusse. Juhan suri 59-aastaselt 07.07.1885 Tartus ja maeti 09.07.1885. Surmapõhjus – maohaigus /Magenleiden/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 03.11.1857 Leena Jakobson-iga /Kõivu Reinu Jüri tütar Leenu,Lena Jakobson, Lena Jakobsohn, Köiwo Reino Jurri t. Leno/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Leena sündis 28.01.1833 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Jüri Jakobson, ema Liis, sünd. Pokk. Ristiti 05.02.1833, vaderid: Rätsepa Mihkli tütar Leena, Dorothea Schanski, Raudsepa Juhan. Leeritati Kambjas 03.11.1852. Vana-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Leena oma vanemate juures Villemi talus nr. XI, kus isa Jüri oli sulane. Pärast abikaasa Juhani surma elas Leena Tartus. 1911 liitus Tartu Pauluse kogudusega. Leena suri 79-aastaselt 12.07.1912 pool 3 hommikul Tartus ja maeti 15.07.1912. Surmapõhjus – südamelihase äge põletik /остр. восп. серд. мышцы/.

Lapsed:

+ 1) tütar Ann ZINTERMANN – vt. nr. 492

+ 2) tütar Mari ZINTERMANN – vt. nr. 493

3) tütar Liis ZINTERMANN – vt. nr. 494

4) poeg Jaan ZINTERMANN – vt. nr. 495

5) poeg Kusta ZINTERMANN – vt. nr. 496

+ 6) tütar Miina ZINTERMANN – vt. nr. 497

7) tütar Rosalie Marie ZINTERMANN – vt. nr. 498

205. Anu ZINTERMANN (Äbru Andrese t. Liis ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Küti Jakabi Peetri tütar Anu, Kütti Jakkabi Peter t. Anno/, isa Peeter Zintermann, ema Liis – vt. nr. 65, sündis 01.05.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 05.05.1829, vaderid: Kolga Jaani naine Ann, Mäuse Jakobi tütar Viiu, Konksi Jaan. Suri 8-päevaselt 09.05.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.05.1829. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

206. Mai ZINTERMANN (Äbru Andrese t. Liis ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Mai Zettermann, Küti Jakabi Peetri tütar Mai, Kütti Jakkabi Peter t. Mai/, isa Peeter Zintermann, ema Liis – vt. nr. 65, sündis 27.09.1831 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 02.10.1831, vaderid: Küti Tootsi tütar Mai, Lalli Jaagu tütar Ann, Konksi Jaan. Leeritati Kambjas 31.10.1848. 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Mai oma vanemate juures Aakaru külas Tiidu talus nr. 45. 1877 liitus seoses abiellumisega Tartu Maarja kogudusega. Mai täpne surmaaeg ei ole teada. Ta suri enne oma abikaasa surma, sest abikaasa on surmakandes märgitud leseks.

Laulatati Tartu Maarja kirikus Tõnis Soone-ga /Tönnis Sone, Tõnnis Soom/ Haava mõisapiirkonnast /Hawa/ Tartu-Maarja kihelkonnast. Tõnis oli Maist umbes 20 aastat noorem. Tõnis sündis 30.10.1852 õhtul Haava mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa sulane Jüri Soone, ema Liisu, sünd. Mihkelson. Ristiti 09.11.1852, vaderid: sulane Tõnis Mitt, kubjas Siimon Sroops, tüdruk Mari Mitt. Leeritati Tartus 1868. 1857 vahetas Tõnise pere kogudust ning läks Äksi kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Tõnis suri 58-aastaselt 01.06.1911 õhtul Tartus ja maeti 05.06.1911. Surmapõhjus – äkksurm /скоропостижно/.

207. Anu KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Oleski Aadu poja Jaani tütar Anu, Konksi Aadu Jaani tütar Anu, Olleski Ado p. Jaan t. Anno, Kongsi Ado Jaani T. Anno, Anno Konks/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis vallaslapsena 31.01.1821 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 01.02.1821, vaderid: Lalli Mihkli naine Anu, Küti Jaagu Peetri naine Liis, Mosina Juhani poeg Mihkli. Anu ristimiskandes on tema isaks märgitud Oleski Aadu poeg Jaan. Sellise nimega meest ei ole võimalik leida ei Kambja ega Võnnu koguduste personaalraamatutest. Küll aga tekitab kahtlust see, et lapse ema Ann abiellus kaks aastat pärast Anu sündi Konksi Aadu poja Jaaniga – kas Oleski Aadu poeg Jaan ja Konksi Aadu poeg Jaan on üks ja sama isik? Ei Kambja ega Võnnu koguduste personaalraamatutest ei ole õnnestunud leida, kes see Oleski Aadu poeg Jaan olla võiks. Samas ei leia ka mitte mingeid tõendeid selle kohta, et Konksi Aadu paralleel- või varasem nimi oli Oleski Aadu. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas Anu oma ema juures Tootsi Jaagu talus nr. 56 ning sai perekonnanimeks KONKS. Anu suri 8-aastaselt 28.03.1829 Vana-kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 31.03.1829. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

208. Rein KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Konksi Aadu Jaani poeg Rein, Kongsi Ado Jani p. Rein/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 09.11.1825 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 15.11.1825, vaderid: Põka Andrese poeg Rein, Vaska Juhan , Konksi Aadu tütar Ann. Leeritati Kambjas 1844. Vana-Kuuste mõisa 1826. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Tootsi Jaagu talus nr. 56 ning sai perekonnanimeks KONKS. Järgmiste revisjonide ajal elas samas talus. Ka 1858. a. revisjoni ajal pandi ta kirja Tootsi Jaagu tallu, ent ilmselt juba varem, 1855. a. paiku lahkus Rein Peterburgi. Reinu edasine elukäik on teadmata.

209. Leenu KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Konksi Aadu Jaani tütar Leenu, Kongsi Ado Jani t. Leno, Leno Konks/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 21.12.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1829, vaderid: Aia Andrese tütar Leenu, Aia Reinu naine Anu, Konksi Jüri. Leeritati Kambjas 23.11.1844. Vana-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Leenu oma vanemate juures Tootsi Jaagu talus nr. LVI. 1850. a. revisjoni ajal Leenut nimeliselt kirja pandud ei ole, kuid 1858. a. revisjoni ajal pandi ta kirja samasse tallu. 1853. a. sündis Leenul vallaspoeg Jaan. 1858. a. läks Leenu ilmselt elama Tartusse ning liitus arvatavasti Tartu Maarja kogudusega. Leenu edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.

Laps:

1) poeg Jaan KONKS – vt. nr. 499

210. Juhan KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Konksi Aadu Jaani poeg Juhan, Kongsi Ado Jani p. Juhhan,Johhan Kongs/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 01.08.1832 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 07.08.1832, vaderid: Vaska Juhan, Aia Rein, Konksi Aadu tütar Epu. Suri üheaastaselt 18.06.1834 Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 24.06.1834. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

211. Mari KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Marri Kongs/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 02.01.1835 öösel Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.01.1835, vaderid: tüdruk Mari Aia (tõenäoliselt Mari Kribusch), tüdruk Mari Haaviku, sulane Jüri Konks. Leeritati Kambjas 31.10.1854. Vana-Kuuste mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Mari oma vanemate juures Tootsi Jaagu talus nr. LVI. 1861 või 1862 rändas koos abikaasa, tütre ja äiaga Samaara kubermangu. Mari edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 20.11.1860 peremees Mats Sirul-iga /Mats Sirrul, Mats Sirrol/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Mats sündis 20.12.1826 Vana-Suislepa mõisapiirkonnas /Alt-Suislep/ Tarvastu kihelkonnas, isa Matsimärdi Jaan Sirul (ristimiskandes Kirn), ema Liis (Tondi Hansu tütar). Ristiti 23.12.1826, vaderid: Roosi Härma Mats, Roosi Jaagup, Roosi Andrese Mari. Leeritati Võnnus kevadel 1843. Vana-Suislepa mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Mats oma vanemate juures Kivilõpe külas Roosi talus nr. XXXI. 1842. a. paiku rändas pere välja Tartumaale – sel aastal kirjutati nad ümber Kurista mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Selliseid ümberasujaid Tarvastust Tartumaale oli toona palju. Kurista mõisa 1850. a. revisjoni ajal pandi Matsi kirja Tarba talus nr. XXII, kus tema isa Jaan oli poolemaamees /Hälftner/. 1854. a. kirjutati Mats ümber Vana-Kuuste mõisapiirkonda Kambja kihelkonda. Vana-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Mats Timpsu talus nr. LXVII. Mats rändas 1860-ndate alguses koos perega välja Samaara kubermangu. Matsi edasine elukäik ja surmaaeg ei ole teada.

Teada olev laps:

1) tütar Liis SIRUL – vt. nr. 500

212. Liis KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Liis Kongs/, isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 15.07.1837 hommikul Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 18.07.1837, vaderid: perenaine Liis Lätt, sulase naine Mari Konks, peremees Juhan Vask. Leeritati Kambjas 03.11.1857. Vana-Kuuste mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Liis oma vanemate juures Tootsi Jaagu talus nr. LVI. Liisi edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.

213. Jaan KONKS (Äbru Andrese t. Ann ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), isa Jaan Konks, ema Ann – vt. nr. 66, sündis 26.12.1840 hommikul Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 31.12.1840, vaderid: peremees Jaan Kallipera, sulane Jüri Konks, vabadikunaine Mai Zintermann. Suri 4-aastaselt 24.06.1845 õhtul Kuuste külas ja maeti 01.07.1845. Surmapõhjus – peavalu /Kopfweh/.

214. Jaan KRIBUSCH (Rein Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Aia Andrese poja Reinu poeg Jaan, Aia Andrese Reinu poeg Jaan, Aija Andresse p. Rein p. Jaan, Aija Andresse Reino p. Jaan/, isa Rein Kribusch, ema Ann, sünd. Lallmann – vt. nr. 68, sündis 18.06.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 14.06.1829, vaderid: Konksi Jaan, Loku Juhan, Aia Andrese tütar Leena. Suri 9-päevaselt 27.06.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.06.1829. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

215. Jaan KRIBUSCH (Rein Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Jaan Kribusk, AiaAndrese Reinu poeg Jaan, Aija Andresse Rein p. Jaan/, isa Rein Kribusch, ema Ann, sünd. Lallmann – vt. nr. 68, sündis 12.08.1831 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 26.08.1831, vaderid: Konksi Jaan, Teppani Jaak, Lalli Jaagu tütar Liis. Leeritati Kambjas 09.04.1850. Vana-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Aakaru külas Põka talus nr. XLVIII. Ka järgnevate revisjonide ajal elas samas talus. 1885. a. liitus Tartu Peetri kogudusega, ilmselt asudes elama Tartusse. Jaan suri 84-aastaselt 28.09.1915 keskpäeval Meeri vallas Nõo kihelkonnas ja maeti 04.10.1915 Nõo kalmistule. Surmapõhjus – marasm /Маразмъ/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 21.10.1856 tüdruk Ann Maada-ga /An Mada, An Matan/ Unipiha mõisapiirkonnast Nõo kihelkonnast. Ann sündis 30.05.1835 hommikul Pühi külas Unipiha mõisapiirkonnas, isa sulane Raudsepa Märdi Peeter Maada, ema Viiu (Austa Kaarli tütar). Ristiti 02.06.1835, vaderid: tüdruk Ann Luihka, perenaine Liisa Austa, peremees Mihkli Jakovits. Leeritati Kambjas 31.10.1854. Unipiha mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma ema juures Sillamatsi talus nr. II. Anni isa suri 1847, mil Ann oli vaid 12-aastane. Varasemate revisjonide ajal elas pere Pühi külas Austa talus nr. XXXIII. Ann suri 62-aastaselt 27.04.1898 Tartus ja maeti 28.04.1898. Surmapõhjus – vähk /Ракъ/.

Lapsed:

+ 1) poeg Juhan KRIBUSCH – vt. nr. 501

+ 2) poeg Märt KRIBUSCH – vt. nr. 502

216. Liis KRIBUSCH (Rein Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Liis Kribusk, Aia Andrese Reinu tütar Liis, Aija Andresse Rein t. Liis/, isa Rein Kribusch, ema Ann, sünd. Lallmann – vt. nr. 68, sündis 09.10.1833 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 15.10.1833, vaderid: Lalli Jaagu tütar Liis, Paali Jüri naine Eeva, Zäigu Hindrik. Suri üheaastaselt 30.04.1835 pealelõunal Aakaru külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.05.1835. Surmakandes on ekslikult kirjas eesnimi Anu /Anno/. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

217. Mai KRIBUSCH (Rein Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Mai Kribusk, Mai Kribisk/, isa Rein Kribusch, ema Ann, sünd. Lallmann – vt. nr. 68, sündis 08.06.1837 hommikul Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.06.1837, vaderid: tüdruk Mai Vask, sulase naine Mari Braun, sulane Jüri Birker. Suri 9-aastaselt 19.09.1846 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 22.09.1846. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/. Samal ajal suri Kambja kihelkonnas palju inimesi düsenteeriasse.

218. Liis BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 31.10.1835 hommikul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 03.11.1835, vaderid: tüdruk Liis Marken, perenaine Ann Kikker, sulane Jaan Kurk. Suri 6-kuuselt 20.05.1836 hommikul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1836. Surmapõhjus – krambid /an Krämpfen/.

219. Anna BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Anne Braun, Ann Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 27.05.1838 õhtul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Kambja kirikus pastori poolt 05.06.1838, vaderid: sulase naine Ann Jansen, sulase naine Anu Toom, peremees Jaan Braun. 1849 läksid Anna vanemad üle Tartu Maarja kogudusse ning ilmselt sel ajal asusid elama Ihaste külla Haaslava mõisapiirkonnas. Haaslava mõisa 1850. ja 1858. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Ihaste külas Otsa Lauri talus nr. LXXX. 1861 sündis Annal vallastütar Liisu. 1884 läksid mõlemad elama Pihkva kubermangu. Ilmselt tuli Anna sealt tagasi, sest ta suri 01.02.1919 Tartus ja maeti 06.02.1919. Surmapõhjus – marasm.

Laps:

1) tütar Liisu BRAUN – vt. nr. 503

220. Juhan BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Johhan Braun, Johann Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 01.01.1841 hommikul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 19.01.1841, vaderid: sulane Juhan Voitka, sulane Märt Zuuba, tüdruk Ann Adra. Haaslava mõisa 1850. ja 1858. a. revisjoni ajal elas Juhan oma vanemate juures Ihaste külas Otsa Lauri talus nr. LXXX. Juhan suri 49-aastaselt 05.04.1890 Ihastes ja maeti 24.04.1890. Surmapõhjus – uppumine /ertrunken/.

Laulatati Tartu Maarja kirikus pastori poolt 18.03.1862 Liis Ärs-iga /Liis Aers/ Aardla külast Haaslava mõisapiirkonnast. Liis sündis 28.10.1833 Haaslava mõisapiirkonnas, isa Ärsu Jaagu poeg Mäll Ärs, ema Mai, sünd. Vent. Ristiti 30.10.1908, vaderid: Utte Jakabi tütar Liis, Tootsi Jaagu tütar Ann, Ärsu Jaan. Leeritati Kambjas 04.11.1851. Haaslava mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Liis oma vanemate juures Aardla külas Jaanuse talus nr. XXIV, kus isa Mäll oli talu peremees. 1850. a. revisjoni ajaks oli Mäll surnud, kuid lesk koos lastega elas endiselt samas talus. Seal olid nad kirjas ka 1858. a. revisjoni ajal. 1858 sündis Liisil vallaspoeg Mihkel. 1862 liitus Liis Tartu Maarja kogudusega. Ilmselt kasvas Mihkel üles Juhan Brauni peres. Liis suri 74-aastaselt 21.04.1908 kell 10 õhtul Tartus ja maeti 24.04.1908. Surmapõhjus – müokardiopaatia /Debilitas cordis/.

Lapsed:

1) tütar Anna BRAUN – vt. nr. 504

+ 2) poeg Gustav BRAUN – vt. nr. 505

3) tütar Anna Elisabeth BRAUN – vt. nr. 506

221. Leena BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Lena Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 03.11.1843 hommikul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 07.11.1843, vaderid: perenaine Leena Haage, perenaine Anu Braun, sulane Peeter Post. Suri 2-aastaselt 20.12.1845 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 23.12.845. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.

222. Jüri BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Jürri Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 20.03.1847 õhtul Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 25.03.1847, vaderid: sulane Jüri Luha, sulane Jüri Jutras, tüdruk Kärt Kang. Haaslava mõisa 1850. ja 1858. a. revisjoni ajal elas Jüri oma vanemate juures Ihaste külas Otsa Lauri talus nr. LXXX. Arvatavasti võeti ta soldatiks – tema esimese abikaas Anni surmakandes on Jüri mainitud kui soldat. Jüri suri 56-aastaselt 02.11.1903 kell 10 õhtul Tartus ja maeti 06.11.1903. Surmapõhjus – maovähk /ракъ желудка/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartu Maarja kirikus pastori poolt 05.2.1878 lesknaise Ann Tennok-iga, sünd. Turba /Ann Turbas/ Kriimani mõisapiirkonnast. Ann sündis 17.04.1837 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas, isa peremees Mihkel Turba, ema Mai, sünd. Kitse. Ristiti 19.04.1837, vaderid: tüdruk Ann Siimu, peremees Toomas Läti naine Ann, peremees Andres Ruuna. Leeritati Võnnus 21.11.1854. Anni isa suri, kui Ann oli 8-aastane. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Ann oma ema ja vanema venna Jaaniga Sapi talus nr. XXIII. Ann abiellus 1857 endast 33 aastat vanema leskmehe Peeter Tennok-iga Haaslava mõisapiirkonnast. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Ann lesestus 1875. Ann suri 54-aastaselt 02.05.1891 kell 5 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 05.05.1891. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/. Jüri laulatati teist korda Tartu Maarja kirikus 18.08.1891 lesknaise Liisu Turba-ga, sünd. Koppel /Liso Turba/. Liisu oli Jüri esimese naise Anni vennanaine (vend Jaani lesk). Liisu sündis 19.04.1844 hommikul Suurõ-Ruuga külas Rõuge mõisapiirkonnas /Rauge/ Rõuge kihelkonnas, isa vabadik Vidrik Koppel, ema Mari, sünd. Ots. Ristiti Rõuge koguduse vikaarpastori poolt 23.04.1844, vaderid: tüdruk Liisu Pihus, tüdruk Ann Rants, peremees Juhan Hein. Liisu vanemad siirdusid 1853. a. paiku elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda ning liitusid Kambja kogudusega. Liisu leeritati Kambjas 04.11.1862. Rõuge mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Liisu oma vanemate juures Suurõ-Ruuga talus nr. XII. 1852 kirjutati pere ümber Vana-Kuuste mõisapiirkonda. Vana-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal pandi Liisu koos vanematega kirja Kärdi tallu nr. XXVII. 1872 abiellus Liisu Jaan Turba-ga. Sellest abielust sündis seitse last, kellest kolm jõudis täiskasvanuikka. Liisu lesestus 1885. Liisu suri 74-aastaselt 04.02.1919 kell pool 8 õhtul Tartus ja maeti 09.02.1919 Tartu Uus-Peetri kalmistule (praegune Puiestee kalmistu). Surmapõhjus – gripp /Grippe/. Ilmselt oli tegemist nn. hispaania gripiga.

223. Leena BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Lena Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 20.11.1849 õhtul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 04.12.1849, vaderid: Ann Luiska, Ann Luha, Juhan Tult. Haaslava mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Leena oma vanemate juures Ihaste külas Otsa Lauri talus nr. LXXX. Leena suri 4-aastaselt 09.06.1854 hommikul Ihastes ja maeti 13.06.854. Surmapõhjus – paistetus /Geschwollen/.

224. Peeter BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), /Peter Braun/, isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 02.03.1853 õhtul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 15.03.1853, vaderid: Peeter Freimann, Peeter Luha, Liis Luha. Suri 5-kuuselt 12.08.1853 hommikul Ihaste külas ja maeti 16.08.1853. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

225. Jaan BRAUN (Mari Kribusch ⁴, Vaska Lilu Peebu t. Mari ³, Aia Reinu t. Liis ², Aia Rein ¹), isa Jakob Braun, ema Mari, sünd. Kribusch – vt. nr. 72, sündis 29.09.1855 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 12.10.1855, vaderid: Jaan Näkk, Peeter Luha, Leena Konks. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1872. Haaslava mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Jaan oma vanemate juures Ihaste külas Otsa Lauri talus nr. LXXX. Jaan elas läks arvatavasti 1880-ndate aastate alguses elama Tartusse ning asus õppima kaupmehe ametit (abielukandes 1884 nimetatakse teda kui kaupmehe õpilane /Kauflehrling/). Jaan suri 49-aastaselt 24.07.1905 kell 3 päeval Tartus ja maeti 26.07.1905. Surmapõhjus – südamerike /порокъ сердца/.

Laulatati Tartus oma kodus 14.10.1884 Liisu Saaron-iga /Liso Saron, Liiso Saron/. Liisu sündis 17.10.1853 kell 9 õhtul Sikeldi mõisapiirkonnas /Siklecht/ Rapla kihelkonnas, isa Raika kõrtsi Mihkel Saaron, ema Liisu, sünd. Plumgarten. Ristiti 01.11.1853, vaderid: Tapupere Mardi poeg Hans, Kärner Juhani naine Edvi Teenuse mõisapiirkonnast /Stenhusen/ Kullamaa kihelkonnast, Sabla Mihkli tütar Liisu Mõisamaa mõisapiirkonnast /Moisama/ Märjamaa kihelkonnast. Leeritati Väike-Maarjas 05.04.1873. Liisu vanemad rändasid üsna palju ringi. Isa Mihkel oli sündinud 1820 hoopiski Jädivere mõisapiirkonnas /Jeddefer/ Vigala kihelkonnas. 1829. a. paiku läks tema pere elama Mõisamaa mõisapiirkonda Märjamaa kihelkonda, kus nad elasid Saable talus. 1835 pandi Mihkli perele perekonnanimeks SAARMON /SARMON/, mis aja jooksul muutus kujule SAARON /SARON/. Mihkel võttis 1850 naise Liisu, kes oli pärit Teenuse mõisapiirkonnast Kullamaa kihelkonnast. Nende esimene laps sündis Mõisamaal, ent järgmised kaks last juba Sikeldi mõisapiirkonnas Rapla kihelkonnas. Mõisamaa mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Mihkel koos abikaasaga Moodra kõrtsis, pidades seal arvatavasti kõrtsimehe ametit. 1853 kirjutati pere ümber Sikeldi mõisapiirkonda Rapla kihelkonda. Sikeldi mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas pere, sh. tütar Liisu Raika kõrtsis. 1861 sündinud tütre sünnikohaks oli Posti Anna kihelkonnas. Arvatavasti oli tegu Purdi mõisapiirkonnas /Noistfer/ Võõbu külas vana Tallinna-Tartu maantee ääres asunud Posti talu või kõrtsiga. 1869. a. paiku läks Liisu koos vanematega elama Sandikülla Äntu mõisapiirkonda /Engdes/ Väike-Maarja kihelkonda ning nad liitusid Väike-Maarja kogudusega. 1880 siirdus Liisu Tartusse. 1915 läks koos noorima tütrega Tartu Pauluse kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Liisu suri 82-aastaselt 19.03.1936 Tartus Katariina tänav 15 korter 10 ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – krooniline südamelihase põletik /myocarditis et dilet. cordis/

Lapsed:

+ 1) tütar Amalie BRAUN – vt. nr. 507

2) tütar Adele BRAUN – vt. nr. 508

3) poeg Johannes BRAUN – vt. nr. 509

4) tütar Helene Elisabeth BRAUN – vt. nr. 510

226. Karoline BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Aia Hansu poja Jaani tütar Karolina, Carolina Blumberg, Aija Hanso p. Jaan t. Karolina/, isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 11.07.1829 Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 14.07.1829, vaderid: Karolina Paabo, Maria Salome, Fritz Lindemann. Leeritati Võnnus 28.03.1848. Hingeloenditesse pandi Karoline esimest korda kirja 1834, mil ta elas oma vanemate juures Maarjamõisa mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas Kogre talus nr. I. Pere oli sinna ümber kirjutatud 1833 Reola mõisapiirkonnast. 1839 kirjutati pere uuesti ümber Kammeri mõisapiirkonda ning 1849 Kriimani mõisapiirkonda. Karoline õdede-vendade sünnikohtade järgi liikus pere siiski pisut teisiti võrreldes hingerevisjonide ümberkirjutustega – 1846 sündinud õe sünnikohaks oli Kriimani ning 1849 sündinud venna Krüüdneri mõisapiirkond. Pere oli alates 1833. a. Tartu Maarja koguduse liikmeskonnas, ent Karoline liitus 1848 lõpus Võnnu kogudusega ning 1850 läks uuesti tagasi Tartu Maarja kogudusse. Karoline edasine elukäik on teadmata.

227. Ludwig BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 20.10.1831 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 01.11.1831, vaderid: Heinrich Just, Juhan Kalberg, Toora Brikkemann. Hingeloenditesse pandi Ludwig esimest korda kirja 1834, mil ta elas oma vanemate juures Maarjamõisa mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas Kogre talus nr. I. Pere oli sinna ümber kirjutatud 1833 Reola mõisapiirkonnast. 1839 kirjutati pere uuesti ümber Kammeri mõisapiirkonda. 1849. a. ümberkirjutuses Ludvigit pere koosseisus enam kirjas ei ole. Arvatavasti suri ta enne 1849. a., kuid surmakannet ei ole õnnestunud leida. Ka võib olla, et ta võeti vahetult enne ümberkirjutust nekrutiks. Ludvigi elukäik ning surmaaeg on teadmata.

228. Wilhelm Georg BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Wilhelm George Plumberg/, isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 20.02.1835 õhtul Pringi külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 27.02.1835, vaderid: mõisavalitseja Johan George, Dietrich Thor, perenaine Eeva Michelson. Ristimiskandes on isa Jaani ametiks märgitud kõrtsmik /Krüger/. Wilhelm Georg pandi hingeloenditesse esimest korda kirja 1849. a. tehtud ümberkirjutuses Kammeri mõisapiirkonnast Kriimani mõisapiirkonda. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. 1876 kirjutati ta ümber Tartu linna elanikuks. Wilhelm Georgi edasine elukäik on teadmata.

229. Mathilde Auguste BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 15.11.1837 kell 10 õhtul Tartus ja ristiti kodus köster Mettigi poolt 21.11.1837, vaderid: preili Mathilde Auguste Waldmann, neiu Pauline Schmidt, teener Madis Berg. Ristimiskandes on isa Jaani ametiks märgitud kokk /Koch/. Mathilde Auguste pandi hingeloenditesse esimest korda kirja 1849. a. tehtud ümberkirjutuses Kammeri mõisapiirkonnast Kriimani mõisapiirkonda. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. Mathilde Auguste edasine käekäik on teadmata.

230. Alexander August BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Alexander Bluhmberg/, isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 09.04.1840 kell 10 õhtul Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 12.05.1840, vaderid: kiriku eestseisja Jüri Meriärg, kutsar Hans Villmann, proua Liisa Kena. Alexander August pandi hingeloenditesse esimest korda kirja 1849. a. tehtud ümberkirjutuses Kammeri mõisapiirkonnast Kriimani mõisapiirkonda. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. 1863 kirjutati Alexander August ümber Tartu linna tsunftiliikmete maksukategooriasse. Ta õppis kingsepaks ning läks elama Peterburgi. Alexander August suri enne 1906, kuid tema täpne surmaaeg ja -koht on teadmata.

Laulatati Tartu Jaani koguduse ülempastor Schwartzi poolt 11.04.1889 kaupmehe tütre Amalie Marie Keerd-iga. Amalie Marie sündis 14.10.1865 õhtul Tähtvere mõisapiirkonnas, isa Jaan Keerd /ka Johann Keerd/, ema Minna /ka Matli/, sünd. Perli. Ristiti 14.11.1865, vaderid: Anna Johannson, Maria Päri, Rein Zernant. Leeritati Tartu Peetri koguduses 13.05.1884. Tõenäoliselt läks pärast abiellumist koos abikaasaga elama Peterburgi. Ei ole teada, kas neil sündis lapsi ning millal Amalie Marie lesestus. Ta laulatati teist korda Tartu Jaani koguduse pastori W. Schwartzi poolt 23.05.1906 kirurgiliste instrumentide tegija Otto Wilhelm Bartels-iga Tartust. Kihlusekandest ilmneb, et Amalie Mariel on millalgi sündinud abieluväline laps /lapsa/. Amalie Marie edasine elukäik ning surmaaeg on teadmata.

231. Alwine Catharine BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 04.11.1842 hommikul Tartus ning ristiti kodus köstri poolt 13.12.1842, vaderid: neiu Catharine Auguste Michelson, proua Julie Weidenbaum, Johann Friedrich Blank. Alwine Catharine pandi hingeloenditesse esimest korda kirja 1849. a. tehtud ümberkirjutuses Kammeri mõisapiirkonnast Kriimani mõisapiirkonda. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. 1871 sündis tal vallaspoeg. Arvatavasti seoses abiellumisega võeti Alwine Catharinest Tallinna linna hingekirja. Ilmselt rändas ta koos poja Nicolai Alexander Juliusega Venemaale, kus viimane sai tööd pastorina Omskis, seejärel Jekaterinburgis. 1919 naases poeg Eestisse, kuid Alwine Catharine jäi koos minia ja kahe lapselapsega Venemaale. 1920 esitas minia Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse enda vastuvõtmiseks Eesti kodakondsusesse koos laste ja ämmaga. Optandi toimikusse on kantud märkus, et Alwine Catharine suri 23.01.1921, olles seega 78-aastane.

Laulatati Tartu Jaani koguduse ülempastor Schwartzi poolt 07.09.1869 mütsitegija Eduard Heinrich Springfeld-iga /Eduard Heinrich Springfeldt/. Kihlusekandest selgub, et Eduard Heinrich oli päritolult juut, sündinud umbes 1848 Riias, juudi kogukonnast üle läinud luteri kogudusse ning ristitud luterlasena Paides. Tõepoolest, Eduard Heinrich ristiti Paide kirikus 04.06.1867, vaderid: hr. Heinrich Neumann, hr. Eduard Silsky, preili Therese v. Baranoff. Samal ajal ristiti veel ka üks teine juudi soost noormees, arvatavasti Eduard Heinrichi vend. Eduard Heinrich pidi sattuma seadustega pahuksisse, sest Tartu Jaani koguduse personaalraamatu andmetel saadeti ta asumisele. Arhiivis leidub mitu säilikut kellegi mütsitegija Eduard Springfeldi valerahatehingute kohta. Eduard Heinrichi surmaaeg on teadmata.

Alwine Catharine vallaslaps:

+ 1) poeg Nicolai Alexander Julius BLUMBERG – vt. nr. 511

Alwine Catharine ja Eduard Heinrichi teada olev laps:

+ 2) poeg Constantin Franz SPRINGFELD alias KOCH – vt. nr. 512

232. Marie Elisabeth BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 16.11.1846 kell 11 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti 20.11.1846, vaderid: peremees Jüri Krünbergi naine Liis, kubjas Juhan Oti naine Mai, teener Georg Ossep. Leeritati Tartus 1864. Marie Elisabeth pandi hingeloenditesse esimest korda kirja 1849. a. tehtud ümberkirjutuses Kammeri mõisapiirkonnast Kriimani mõisapiirkonda. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. Ilmselt millalgi 1870-ndate aastate alguses läks Marie Elisabeth elama Koikküla mõisapiirkonda /Adsel-Koiküll/ Hargla kihelkonda. 1936 elas ta koos lastega Tartus aadressil Tähe tänav 36 korter 1. Suri 92-aastaselt 06.07.1939 Tartus oma kodus ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus, südamelihase põletik.

Laulatati 16.12.1873 Harglas sadulsepaselli Martin Johann Rosenberg-iga Koikküla mõisapiirkonnast. Kihlus kuulutati välja Valga Jaani koguduses ning ka Tartus (kogudus teadmata). Martin Johann sündis 13.10.1838 kell 12 öösel Raudsepa talus Tõlliste mõisapiirkonnas /Teilitz/ Sangaste kihelkonnas, isa metsaülem Toomas Rosenberg, ema Auguste, sünd. Nõu /ka Raatsmann/. Ristiti 28.10.1838, vaderid: mölder Martin Grünwald, mölder Johann Krusemann Tõllistest, proua Marie Schreiber Laatre mõisapiirkonnast /Fölk/. Leeritati Valga Jaani kirikus 21.07.1857. Martin Johann kirjutati 1847 koos vanematega Tõlliste mõisapiirkonnast ümber Iigaste mõisapiirkonda /Igast/ Sangaste kihelkonnas. 1850 revisjoni ajal elas pere Iigaste mõisas. 1856 kirjutati pere ümber uuesti Tõlliste mõisapiirkonda ning 1857 kirjutati Martin Johann ümber Valga linna teenijate maksukategooria alla. Pärast abiellumist läks Martin Johann koos abikaasa 1875 Valga Jaani kogudusest üle Hargla koguduse liikmeskonda ning elas Koikküla mõisas. 1878 läks pere elama Iigaste mõisapiirkonda Sangaste kihelkonda, kuid liitusid Karula kogudusega. 1881 siirdusid elama Tartusse ning astusid Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Martin Johann suri 43-aastaselt 12.02.1882 Tartus ja maeti 15.02.1882. Surmapõhjus – sisemine haigus /innerl. Krankht./.

Lapsed:

1) poeg Alexander Christian Gottlieb ROSENBERG – vt. nr. 513

2) tütar Meta Marianne Wilhelmine ROSENBERG – vt. nr. 514

233. Nicolai Ernst BLUMBERG (Tiiu Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Märt ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Jaan Blumberg, ema Tiiu, sünd. Pahl – vt. nr. 74, sündis 20.12.1849 õhtul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti 08.01.1850, vaderid: Hindrik Kaak, Mihkel Peets, Mari Pärt. Kriimani mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Kriimani mõisas ning samas oli ta 1858 revisjoni ajal. 1871 kirjutati ümber Tartu linna hingekirja. Nicolai Ernsti edasine elukäik on teadmata.

234. Juhan HINTS (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Johhan Hints, Johann Hintz, Johann Hintzer/, isa Tohver Hints, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 22.07.1839 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 30.07.1839, vaderid: peremees Juhan Adra, sulane Jaan Kalberg, perenaine Liis Hints. Leeritati Kambjas 24.03.1857. Juhani isa Tohver suri, kui Juhan oli 8-aastane. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Juhan oma kasuisa ja ema juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. Juhani laste sünnikohtade põhjal vahetas Juhan üsna tihti elukohta – 1865 sündinud lapse sünnikohaks oli Raanitsa mõisapiirkond, 1867 sündinud lapsel Tamme mõisapiirkond Kanepi kihelkonnas ja järgmiste laste sünnikohaks Kodijärve mõisapiirkond. Juhan pidas kõrtsmiku ametit. Juhan suri 42-aastaselt 24.07.1881 hommikul Maramaa mõisapiirkonnas /Marrama/ Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 26.07.1881. Surmaõhjus – krambid /Krämpfe/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 15.03.1864 Leena Schulbach-iga /Lena Schulbach/ Kammeri mõisapiirkonnast. Leena sündis 10.06.1845 hommikul Vaidavere külas Kudina mõisapiirkonnas /Kudding/ Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa peremees Tõnu Schulbach, ema Mari, sünd. Miller. Ristiti Vara abikirikus 24.06.1845, vaderid: koolmeistrite naised Leenu Schulbach ja Sohvi Schulbach, peremees Kaarel Kivisikk. Leeritati Otepääl 12.11.1861. Leena vanemad olid kuni 1849. a. Kudina mõisapiirkonna hingekirjas ja 1849 kirjutati pere ümber Elistvere mõisapiirkonda /Ellistfer/ Äksi kihelkonda. Elistvere mõisa 1850. a. revisjoni ajal pandi pere kirja vabadikena. 1857 kirjutati Leena koos vanematega ümber Kammeri mõisapiirkonda Kambja kihelkonda. Kammeri mõisa 1858. a. revisjoni ajal oli pere kirjas Kammeri mõisarahva nimekirjas. 1858 kirjutati pere taas ümber Veskimõisa mõisapiirkonda /Mühlenhof/ Kambja kihelkonnas. 1859 kirjutati Leena koos vanematega ümber Ahja mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. 1861 kirjutati pere uuesti ümber, seekord Pilkuse mõisapiirkonda /Bremenhof/ Otepää kihelkonda. 1861 isa Tõnu suri ning Leena koos ema ja vennaga kirjutati 1862 ümber Pangodi mõisapiirkonda Nõo kihelkonnas. Isa Tõnu pidas nähtavasti kõrtsmiku ametit. Koos elukohtade vahetusega vahetas pere ka kogudusi – Maarja-Magdaleena kogudusest läks pere üle Äksi kogudusse ning sealt 1859 Otepää kogudusse. Otepää koguduse personaalraamatu järg elas pere Nüpli mõisapiirkonnas /Knippelshof/, kust Leena siirdus Pangodi mõisapiirkonda. Pärast abikaasa surma siirdus Leena 1883 Tartusse ning liitus Tartu Pauluse kogudusega. Leena suri 78-aastaselt 26.05.1924 kell kolmveerand 11 õhtul Tartus ning maeti 31.05.1924 Tartu Pauluse kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus. Surmakandes on Leena perekonnanimena kirjas Hintzer.

Lapsed:

+ 1) tütar Emilie HINTS – vt. nr. 515

2) tütar Anna Marie HINTS – vt. nr. 516

3) poeg August Friedrich Aleksander HINTS – vt. nr. 517

+ 4) poeg August Friedrich Eduard HINTZER – vt. nr. 518

235. Mari HINTS (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Marri Hints, Marri Hins/, isa Tohver Hints, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 20.03.1841 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 23.03.1841, vaderid: tüdruk Mari Pahl, tüdruk Ann Iisi, peremees Peeter Ambros. Leeritati Kambjas 01.11.1859. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Mari oma kasuisa ja ema juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. Mari suri 23-aastaselt 18.05.1864 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1864. Surmaõhjus – rinnahaigus /Brustleiden/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 21.02.1860 peremees Mihkli Kriisk-iga /Mihkli Krisk, Mihkli Krys, Mihkli Krisa/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Mihkli sündis 31.07.1829 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Kriisa Jaani poeg Jaan Kriisk, ema Mari, sünd. Aarik. Ristiti 04.08.1829, vaderid: Mihkli Aak (?), Adra Juhan, Kriisa Jüri naine Ann. Leeritati Kambjas 04.04.1848. Vana-Kuuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Mihkli oma vanemate juures Tõõraste külas Kriisa talus nr. XXXIX nagu ka järgnevate revisjonide ajal. Pärast abiellumist läks Mihkli ilmselt elama Kammeri mõisapiirkonda – Kammeri on märgitud tema kahe esimese lapse sünnikohana. Mihkli rentis seal nähtavasti talu /Pächter/. Pärast esimese abikaasa Mari surma abiellus Mihkli teist korda Kambjas 20.12.1864 Mari Steinberg-iga Kriimani mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis viis last, kellest ükski ei abiellunud ega saanud teada olevalt lapsi. 1885 siirdus Mihkli koos perega Tartusse ja liitus Tartu Pauluse kogudusega. Mihkli teine abikaasa Mari suri 1905 ning Mihkli suri 84-aastaselt 10.06.1914 kell 10 õhtul Tartus ja maeti 13.06.1914 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /дряхлость/.

Lapsed:

+ 1) poeg Juhan KRIISK – vt. nr. 519

2) poeg August KRIISK – vt. nr. 520

236. Jaan HINTS (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Jaan Hintser, Jaan Hintzer/, isa Tohver Hints, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 29.03.1843 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.04.1843, vaderid: peremees Jaan Goldberg, sulane Mihkli Brikker, perenaine Ann Ambros. Leeritati Kambjas 19.03.1861. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Jaan oma kasuisa ja ema juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. 1886 liitus Jaan Tartu Maarja kogudusega asudes ilmselt elama Tartusse. Jaan suri 68-aastaselt 22.01.1912 kell 3 hommikul ning maeti 25.01.1912. Surmapõhjus – kopsupõletik /воспал. лёгкихъ/.

Jaan oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Jaan Tartu Maarja kirikus 29.06.1886 Leena Riis-iga /Lena Riis, Елена Риісъ/ Vastemõisa mõisapiirkonnast /Wastemois/ Suure-Jaani kihelkonnast. Leena sündis 04.12.1860 Vastemõisa mõisapiirkonnas, isa Tõnis Riis /Дионисиі Титовъ Риісъ/, ema Kadri, sünd. Põder. Ristiti õigeusklikuna Suure-Jaani õigeusu koguduses 11.12.1860, vaderid: talumees Ivan Tõnise poeg Käba Vastemõisa mõisapiirkonnast Põhjaka külast Nõmme talust ning talunaine Mari Matsi tütar Rump samast mõisapiirkonnast, külast ja talust. Leena liitus koos oma õe Mariga luteri kogudusega, kuid ei ole teada, kus ja millal ta leeris käis. Leena suri 36-aastaselt 18.03.1897 kell 11 õhtul Tartus ja maeti 23.03.1897. Surmapõhjus – südamerike /порокъ сердца/. Jaan laulatati teist korda Tartu Maarja kirikus 27.07.1897 Anna Marie Kauer-iga /abielukandes Anna Marie Kruse/. Anna Marie sündis 25.11.1864 Tartus, isa Juhan Kauer, ema Mari, sünd. Pontak. Ristiti kodus 26.12.1864, vaderid: Johanna Valter, Malle Liiv, Franziska Buchholz, Mihkel Roomet, Jüri Seska. Anna Marie täpne surmaaeg on teadmata. Veel 1934 elas ta Tartus oma poja Arturi juures aadressil Tähe tänav 134 korter 6. ning 1939 aadressil Aleksandri tänav 65 korter 1. 1931 liitus Anna Marie arvatavasti vabakogudusega.

Jaani ja Leena lapsed:

+ 1) poeg Rudolf HINTSER – vt. nr. 521

2) tütar Anna Helene HINTSER – vt. nr. 522

Jaani ja Anna Marie lapsed:

+ 3) poeg Artur HINTSER – vt. nr. 523

+ 4) tütar Elfriede HINTSER – vt. nr. 524

237. Kusta HINTS (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Kustaw Hints/, isa Tohver Hints, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 30.01.1845 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 04.02.1845, vaderid: peremees Kusta Lokk, peremees Rein Riivik, tüdruk Leena Pahl. Leeritati Kambjas 24.03.1863. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Kusta oma kasuisa ja ema juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. Kusta suri 23-aastaselt 17.08.1868 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 22.08.1868. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

238. Taaniel HINTS (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Taniel Hinz, Daniel Hints/, isa Tohver Hints, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 25.08.1847 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 31.08.1847, vaderid: metsavaht Taaniel Paju, sulane Juhan Paal, perenaine Liis Kriis. Suri 22-päevaselt 16.09.1847 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.09.1847. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

239. Leena GOLDBERG (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Lena Goldberg, Lena Kolbeck/, isa Jaan Goldberg, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 09.06.1849 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 24.06.1849, vaderid: perenaine Leena Klaus, perenaine Liis Kants, sulane Adam Goldberg. Leeritati Kambjas 30.10.1866. Vastse-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Leena oma vanemate juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858. a. revisjoni ajal elas ta samas talus. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. Leena suri 78-aastaselt 01.05.1928 kell 8 hommikul Tartus ja maeti 03.05.1928 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – vanadus /Senium/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 15.12.1868 kogukonnavanema Jüri Linde-ga /Jürri Linde/ Tõdu mõisapiirkonnast. Jüri sündis 06.11.1840 õhtul Vana-Kuuste mõisas, isa sulane Kangru Aadami Juhan Linde, ema Liis, sünd. Laanes. Ristiti 10.11.1840, vaderid: tisler Jüri Jakobson, peremees Hendrik Rebane, perenaine Ann Jakobson. Leeritati Kambjas 24.03.1859. Vana-Kuuste mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Jüri oma vanemate juures Teppani talus nr. XVIII. Pere perekonnanimena oli revisjonis kirjas Kangro, kuid kirikuraamatutes Linde. Ilmselt läks Jüri millalgi elama Tõdu mõisapiirkonda, ka tema esimeste laste sünnikohaks oli Tõdu mõisapiirkond. 1873 sündinud poja sünnikohaks oli Voore küla Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja 1875 sündinud tütre sünnikohaks Väike-Konguta mõisapiirkond /Klein-Kongota/ Puhja kihelkonnas. Seejärel siirdus Jüri koos perega elama Tartusse. Jüri suri 71-aastaselt 08.01.1912 kell pool 6 hommikul Tartus ja maeti 13.01.1912. Surmapõhjus – marasm /Marasmus/.

Lapsed:

1) poeg August Eduard LINDE – vt. nr. 525

+ 2) poeg Karl Arnold LINDE – vt. nr. 526

+ 3) poeg Ambrosius LINDE – vt. nr. 527

4) tütar Anna Pauliine LINDE – vt. nr. 528

5) poeg Eduard Aleksander LINDE – vt. nr. 529

6) poeg Voldemar Johannes LINDE – vt. nr. 530

+ 7) poeg August Friedrich LINDE – vt. nr. 531

8) poeg Alfred LINDE – vt. nr. 532

9) tütar Helene Adele LINDE – vt. nr. 533

240. Miina GOLDBERG (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Mina Goldberg, Mina Kolbeck/, isa Jaan Goldberg, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 31.03.1852 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.04.1852, vaderid: metsavahi naine Miina Siebert, perenaine Anu Reinvald, kõrtsmik Juhan Mark. Leeritati Kambjas 26.10.1869. Vastse-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Miina oma vanemate juures Sõõrumetsa talus nr. XXXXV. 1858 kirjutati kogu pere ümber Suure-Kambja mõisapiirkonda. 1873 sündis Miinal vallastütar. 1876 läks Miina Tartusse ning liitus Tartu Maarja kogudusega. Miina täpne surmaaeg on teadmata.

Laulatati Tartu Maarja kirikus 25.02.1879 Jaan Laanberg-iga. Jaan sündis 09.09.1853 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa kõrtsmik Jüri Laanberg, ema Leena, sünd. Tartes. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 17.09.1853, vaderid: kõrtsmik Jaan Tartes, peremees Jüri Salem, perenaine Liis Rõõmberg. Leeritati Kambjas 21.03.1871. Suure-Kambja mõisa 1858. a. revisjoni ajal pandi Jaan kirja oma vanemate juures Tusti talus nr. LII. 1879 liitus Tartu Maarja kogudusega, 1884 tuli koos perega tagasi Kambja kogudusse ning 1889 läks tagasi Tartusse. Jaan suri 55-aastaselt 28.05.1909 kell 2 päeval ja maeti 31.05.1909 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.

Miina vallaslaps:

+ 1) tütar Helene Elisabeth GOLDBERG – vt. nr. 534

Miina ja Jaani lapsed:

2) tütar Emilie Luise Katharine LAANBERG – vt. nr. 535

3) poeg Georg Johannes Eduard LAANBERG – vt. nr. 536

241. Taaniel GOLDBERG (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Taniel Goldberg/, isa Jaan Goldberg, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 22.06.1856 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 01.07.1856, vaderid: mõisavalitseja Taaniel Hintser, kõrtsmik Johann Gustav Männ, perenaine Mai Rihm. Suri 9-kuuselt 18.04.1857 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1857. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

242. Anna GOLDBERG (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Ann Kuhlberg/, isa Jaan Goldberg, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 80, sündis 03.05.1861 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 11.05.1861, vaderid: koolmeistri naine Anna Pukk, metsavahi naine Toora Tentzius, peremees Juhan Goldberg. Suri 15-päevaselt 18.05.1861 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 21.05.1861. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

243. Kusta HINTSER (Mari Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Kusta Hints, Gustaw Hintzer/, isa Jaak Hintser, ema Mari, sünd. Pahl – vt. nr. 81, sündis 10.04.1843 öösel Voore külas Vastse-kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 18.04.1843, vaderid: kubjas Karli Keppa, peremees Jüri Maim, tüdruk Mai Paal. Hingeloendisse pandi Kusta esimest korda kirja 1850, mil ta elas koos vanematega Räpina mõisapiirkonnas Vereva talus nr. LXXIV. Räpina koguduse personaalraamatu järgi elas pere Mägiotsa karjamõisas. 1851 kirjutati pere ümber Vastse-Kambja mõisapiirkonda ning nad liitusid taas Kambja kogudusega. 1858. a. revisjoni ajal pandi pere kirja Vastse-Kambja mõisapiirkonna hingekirjas, 1859 kirjutati nad ümber Reola mõisapiirkonda. Kusta suri 24-aastaselt 16.04.1867 keskpäeval Vorbuse mõisapiirkonnas /Forbushof/ Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 23.04.1867. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

244. Leena HINTSER (Mari Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Lena Hints, Leno Hintzer/, isa Jaak Hintser, ema Mari, sünd. Pahl – vt. nr. 81, sündis 28.07.1846 hommikul Väimala mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus 04.08.1846, vaderid: aednik Jaan Mäus, majapidajanna Maria Weidenbaum, tüdruk Hels Kirjotaja. Suri 3-aastaselt 12.04.1850 kell 7 õhtul Mägiotsa karjamõisas Räpina kihelkonnas ja maeti 16.04.1850. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustübel/.

245.Taaniel HINTSER (Mari Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Taniel Hints, Daniel Hintzer, Daniel Hintser/, isa Jaak Hintser, ema Mari, sünd. Pahl – vt. nr. 81, sündis 26.11.1851 hommikul Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.12.1851, vaderid: peremees Taaniel Kollberg, peremees Jüri Parv, rentniku naine Mari Kalliper. Leeritati Tartus 1870. 1858. a revisjoni ajal oli Taaniel kirjas oma vanemate juures Vastse-Kambja mõisapiirkonnas. 1859 kirjutati ta koos perega ümber Reola mõisapiirkonda. 1871 liitus pere Tartu Maarja kogudusega elades samal ajal kas Tartus või selle lähikonnas. Taaniel suri 67-aastaselt 10.11.1919 Vasula vallas Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 16.11.1919. Surmapõhjus – kopsupõletik.

Laulatati Tartus 18.03.1876 Anna Katharina Karolina Pärn-iga /Anna Katharina Pern. Anna Catharina Carolina Pärn/. Anna Katharina Karolina sündis 24.08.1857 pealelõunal Vasula mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Otto Pärn, ema Mari, sünd. Birkenthal. Ristiti 12.09.1857, vaderid: Ann Kiima, Kadri Põvvat, Karl Kool. Leeritati Tartus 1874. Vasula mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Anna Katharina Karolina oma vanemate juures Lohkva külas Siku talus nr. XXVI, kus isa Otto oli peremees. 1931 liitus Anna Katharina Karolina Peetri koguduse I pihtkonnaga. Tema täpne surmaaeg on teadmata.

Lapsed:

1) tütar Ella Marie HINTSER – vt. nr. 537

+ 2) poeg Karl Ludvig ↔ Loit HINTSER – vt. nr. 538

246. Emilie Marie HINTSER (Mari Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Emilie Maria Hintzel/, isa Jaak Hintser, ema Mari, sünd. Pahl – vt. nr. 81, sündis 21.07.1857 kell 10 õhtul Maarjamõisa mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti 11.08.1857, vaderid: preili Emilie Bernhof, proua Marie Muuli, Peep Rihma. Leeritati Tartus 1876. 1858. a. revisjoni ajal pandi Emilie Marie kirja oma vanemate juurde Vastse-Kambja mõisapiirkonda. 1859 kirjutati ta ümber Reola mõisapiirkonda. Hiljem elas Emilie Marie Tartus. Emilie Marie suri 76-aastaselt 10.08.1933 Tartus Linda tänav 6 korter 5 ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – südamerabandus.

Laulatati Tartus 03.06.1886 Jüri Luts-uga /Jürri Luts/. Jüri sündis 03.05.1848 õhtul Järvepera külas Kaarepere mõisapiirkonnas /Kersel/ Palamuse kihelkonnas, isa peremees Jaan Luts, ema Liisu, sünd. Loschmann. Ristiti 09.05.1848, vaderid: sulane Käsper Lepik, sulane Mats Loschmann, perenaine Kadri Tõks. Leeritati 1865. Kaarepere mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Jüri oma vanemate juures Järvepera külas Tootsi talus nr. I. Ka 1858. a. revisjoni ajal elas samas talus. Jüri oli pärit samast suguvõsast, kust põlvnes ka kirjanik Oskar Luts. Jüri ja Oskar Lutsu lähimad ühised esivanemad olid Kala Jaak /ka Kalamehe Jaak, Tammiste Toosi poeg Jaak, Viira Jaak, Kalvre Matsi saunik Jaak/ ja Truutu, kelle pojad Juhan ja Prits olid vastavalt Jüri ja Oskari esiisad. Pere oli pärit Õisu mõisapiirkonnast /Euseküll/ Paistu kihelkonnast – nad toodi koos mitmete teiste peredega 1813 elama Kaarepere mõisapiirkonda. Tõenäoliselt läks Jüri noore mehena elama Tartusse. Tartu Pauluse koguduse personaalraamatust selgub, et Jüri oli kiriku vöörmünder. Jüri suri 72-aastaselt 12.01.1921 kell pool 3 hommikul Tartus ja maeti 15.01.1921 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laps:

1) poeg Oskar August LUTS – vt. nr. 539

247. August HINTSER (Mari Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /August Hints, August Hintzer/, isa Jaak Hintser, ema Mari, sünd. Pahl – vt. nr. 81, sündis 27.10.1863 Vorbuse mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti 17.11.1863, vaderid: mõisavalitseja Oskar Eglon, Karl Aus, Amalie Eck. Leeritati Tartus 1881. Oli ametilt postiljon. August suri 47-aastaselt 18.03.1911 Tartus ja maeti 24.03.1911. Surmapõhjus – soolekeerd /Darmverschling./.

Laulatati Tartu Maarja kirikus 17.11.1891 Leontine Hermine Julie Birkenthal-iga Vasula mõisapiirkonnast Tartu-Maarja kihelkonnast. Leontine Hermine Julie sündis 18.04.1865 õhtul Vasula mõisapiirkonnas, isa Aadu Birkenthal, ema Katharine Elisabeth, sünd. Adler. Ristiti 09.05.1865, vaderid: Julie Zirkel, Katharina Birkenthal, Nigul Birkenthal. Leeritati Tartus 1882. Leontine Hermine Julie suri 64-aastaselt 06.08.1929 Tartumaal Kabina suvituskohas ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – kilpnäärme kuriloomuline kasvaja.

Lapsed:

1) poeg Nikolai Johann HINTSER – vt. nr. 540

2) poeg Karl Nikolai HINTSER – vt. nr. 541

248. Jaan NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Jaan Naes/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 08.02.1843 hommikul Vissi külas Vastse-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 1.02.1843, vaderid: sulane Jaan Riivis, sulane Karli Kavand, tüdruk Sohvi Hermik. Leeritati 19.03.1861. 1850. a. revisjoni ajal elas Jaan oma vanemate juures Kammeri mõisapiirkonnas Riiviku talus nr. XII. 1859 kirjutati pere ümber Kodijärve mõisapiirkonda ning 1861 Vastse-Kambja mõisapiirkonda. 1869 kirjutati Jaan uuesti ümber Kammeri mõisapiirkonda j 1871 Raanitsa mõisapiirkonda. 1890 paiku siirdus Jaan Tartusse ja liitus Tartu Peetri kogudusega. Jaan suri 71-aastaselt 14.05.1914 Tartus ja maeti 18.05.1914. Surmapõhjus – kopsupõletik, müokardiit /pneumonia, myocarditis/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 15.04.1873 Liis Roos-iga /Liis Ros/ Reola mõisapiirkonnast. Liis sündis 27.12.1850 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Roos, ema Mai, sünd. Vask. Ristiti kodus koolmeistri poolt 06.01.1851, vaderid: sulase naine Liis Vask, vabadik Krõõt Roos, sulane Jüri Vask. Leeritati Kambjas 27.10.1868. Vana-Kuuste mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Liis mäe talus nr. XXXI, kus tema isa oli olnud peremees. Isa suri, kui Liis oli 7-aastane. Pärast abikaasa Jaani surma läks Liis 1916. a. üle Tartu Peetri koguduse II pihtkonda. Liis suri 71-aastaselt 27.02.1922 Tartus ja maeti 05.03.1922. Surmapõhjus – südamehaigus.

Lapsed:

1) poeg Juhan NÄÄS – vt. nr. 542

2) poeg Kusta NÄÄS – vt. nr. 543

3) poeg Kustav NÄÄS – vt. nr. 544

4) tütar Leena Sophie NÄÄS – vt. nr. 545

5) tütar Marie Elisabeth NÄÄS – vt. nr. 546

6) poeg Eduard NÄÄS – vt. nr. 547

7) poeg Peeter NÄÄS – vt. nr. 548

8) poeg Jüri NÄÄS – vt. nr. 549

9) tütar Leena NÄÄS – vt. nr. 550

10) poeg Juhan NÄÄS – vt. nr. 551

+ 11) tütar Anna Emilie NÄÄS – vt. nr. 552

249. Liis NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Liis Naas, Liis Naes/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 16.04.1846 hommikul Vastse-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.04.1846, vaderid: tüdruk Liis Paal, perenaine Ann Nääs, sulane Karl Sagi. Suri 10-kuuselt 10.03.1847 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 16.03.1847. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

250. Peeter NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Peter Naes/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 29.02.1848 keskpäeval Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 01.03.1848, vaderid: peremees Peeter Kavand, peremees Villem Nääs, tüdruk Mari Müller. Leeritati Kambjas 19.03.1867. 1850. a. revisjoni ajal elas Peeter oma vanemate juures Kammeri mõisapiirkonnas Riiviku talus nr. XII. 1859 kirjutati pere ümber Kodijärve mõisapiirkonda ning 1861 Vastse-Kambja mõisapiirkonda. 1870 kirjutati Peeter ümber Raanitsa mõisapiirkonda ja 1871 Vastse-Prangli mõisapiirkonda. 1873 kirjutati Peeter taas ümber Vastse-Kambja mõisapiirkonda ning 1885 Kammeri mõisapiirkonda. Peeter suri 51-aastaselt 15.11.1899 keskpäeval Tamme mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ning maeti 21.11.1899. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. болѣзнь/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 21.02.1882 Miina Rosenthal-iga /Mina Rosenthal/ Kammeri mõisapiirkonnast. Miina sündis 08.12.1862 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas, isa peremees Kaarli Rosenthal, ema Eeva, sünd. Raud. Ristiti kodus koolmeistri poolt 23.12.1862, vaderid: sulase naine Sohvi Urberg, sulase naine Mari Rosenthal, sulane Jaak Ulst. Leeritati Kambjas 26.10.1880. Pärast abikaasa surma läks Miina koos tütardega elama Vidrike mõisapiirkonda /Friedrichshof/ Otepää kihelkonda ning liitus Otepää kogudusega. 1938 elas oma vanema tütre juures Mäelaane talus Vedu külas Elistvere vallas, 1939 aga teise tütre juures Jõntsi talus Saluala külas Otepää vallas. Miina suri 87-aastaselt enne 11.11.1950 ja maeti 11.11.1950 Tartu Pauluse kalmistule. Tõenäoliselt on tegemist vale kuupäevaga, sest Tartu kalmistute andmebaasi kuupäevad ei ole usalduväärsed.

Lapsed:

+ 1) tütar Emilie Rosalie NÄÄS – vt. nr. 553

+ 2) tütar Liine Marie NÄÄS – vt. nr. 554

3) poeg Aleksander Johannes NÄÄS – vt. nr. 555

+ 4) tütar Ida Sophie NÄÄS – vt. nr. 556

5) poeg August NÄÄS – vt. nr. 557

6) poeg Evald Eduard NÄÄS – vt. nr. 558

7) poeg Oskar NÄÄS – vt. nr. 559

8) poeg August NÄÄS – vt. nr. 560

251. Leena NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Lena Näes/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 05.11.1850 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 09.11.1850, vaderid: tüdruk Leena Kuhlberg, perenaine Ann Kavand, peremees Jaan Goldberg. 1858. a. revisjoni ajal elas Leena oma vanemate juures Kammeri mõisapiirkonnas Riiviku talus nr. XII. 1859 kirjutati pere ümber Kodijärve mõisapiirkonda ning 1861 Vastse-Kambja mõisapiirkonda. Leena suri 10-aastaselt 01.06.1861 ennelõunal Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 04.06.1861. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

252.Taaniel NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Daniel Naes, Tanni Naas/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 29.11.1853 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 20.12.1855, vaderid: peremees Daniel Sägi, peremees Jaak Hintser, perenaine Liis Goldberg. Suri üheaastaselt 13.02.1855 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1855. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

253. Juhan NÄÄS (Ann Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Johann Nääs/, isa Rein Nääs, ema Ann, sünd. Pahl – vt. nr. 82, sündis 13.02.1858 õhtul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti 23.02.1858 ning ta suri kohe pärast ristimist 23.02.1858 keskpäeval Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 02.03.1858. Surmapõhjus – sündinud nõrgana /Schwachgeboren/.

254. Taaniel RIHM (Mai Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Taniel Rihma/, isa Peep Rihm, ema Mai, sünd. Pahl – vt. nr. 83, sündis 02.09.1849 hommikul Kiidjärve mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti kodus 11.09.1849, vaderid: peremees Taaniel Paju, peremees Rihma Hans, möldriproua Dorothea Masing. Suri ühekuuselt 02.10.1849 öösel Kiidjärve mõisapiirkonnas ja maeti 09.10.1849. Surmapõhjus – tüüfus /Nervenfieber/.

255. Kusta RIHM (Mai Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Kusta Rihma, Gustaw Rihma, Kusta Riem/, isa Peep Rihm, ema Mai, sünd. Pahl – vt. nr. 83, sündis 07.03.1853 hommikul Kiidjärve mõisapiirkonnas ja ristiti 29.03.1853, vaderid: peremees Juhan Varik, kõrtsmik Jaak Hintser, kõrtsmik Jaak Kolgi naine Miina. Leeritati Võnnus 21.02.1871. Kiuma mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Kusta oma vanemate juures Koorvere talus nr. XVIII. Kustal oli abieluväline suhe Ann Kransmann-iga /An Kransmann/ Koiolast Põlva kihelkonnast, millest tõenäoliselt sündis laps. Põlva koguduse personaalraamatu andmetel on tõepoolest vähemalt ühel Ann Kransmanni-nimelisel tüdrukul Metste külast Vastse-Koiola mõisapiirkonnast 1880. a. sündinud vallastütar Pauliine, kes suri aasta hiljem, ent päris kindlalt seda Anni ja Pauliinet Kustaga seostada ei saa. Kusta suri 81-aastaselt 28.05.1934 Koorvere talus Kiuma vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik.

256. Miina RIHM (Mai Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Mina Riim, Mina Riem/, isa Peep Rihm, ema Mai, sünd. Pahl – vt. nr. 83, sündis 03.07.1857 hommikul Kiidjärve mõisapiirkonnas ja ristiti 21.07.1857, vaderid: peremees Jaan Goldbergi naine Liis, peremees Juhan Variku naine Ellu, aednik Juhan Nipp. Leeritati Võnnus 16.03.1875. Kiuma mõisa 1858. a. revisjoni ajal elas Miina oma vanemate juures Koorvere talus nr. XVIII. Pärast abiellumist läks elama abikaasa juurde Veriora mõisapiirkonda /Paulenhof/ Räpina kihelkonnas. Miina suri 74-aastaselt 21.01.1932 kell 12:45 Pahtpää külas Veriora vallas ja maeti 27.01.1932. Surmapõhjus – südamehaigus.

Laulatati Võnnus 25.11.1879 koolmeister Jaan Tikk-iga /Jaan Tik/ Kiidjärve mõisapiirkonnast (tegelik elukoht Veriora mõisapiirkond Räpina kihelkonnas). Jaan sündis 08.11.1859 õhtul Kiidjärve mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Tikk, ema Mari, sünd. Tõns. Ristiti 15.11.1859, vaderid: peremees Peeter Tikki poeg Jaan, peremees Peep Tõns, kõrtsmik Jaan Tirmanni naine Krõõt. Leeritati Võnnus 05.12.1876. Pärast abiellumist elas Jaan koos abikaasaga Viluste külas Veriora mõisapiirkonnas. Jaan pidas koolmeistri ametit, hiljem sai temast taluomanik. 20. sajandi algupoolel elas koos perega Tammelombi talus Pahtpää külas. Jaan suri 74-aastaselt 30.06.1934 kell pool 8 Pahtpää külas Veriora vallas ja maeti 03.07.1934. Surmapõhjus – südamehaigus.

Lapsed:

1) tütar Amalie Sophie TIKK – vt. nr. 561

2) poeg Hugo Leopold TIKK – vt. nr. 562

+ 3) tütar Luise Leontine TIKK– vt. nr. 563

257. Juuli PAHL (Jaan Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Juli Pahl/, isa Jaan Pahl, ema Liis, sünd. Allmann – vt. nr. 86, sündis 10.05.1857 keskpäeval Praksi talus Sõreste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ja ristiti Kanepi kirikus pastori poolt 02.06.1857, vaderid: kõrtsmiku naine Ann Haugas, proua Juula Pahl, proua paruness Julie von Tiesenhusen, kubjas Aadam Maad. 1861 läks koos vanematega elama Peterburgi. Juuli edasine elukäik on teadmata.

258. Leena PAHL (Jaan Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Lena Pahl/, isa Jaan Pahl, ema Liis, sünd. Allmann – vt. nr. 86, sündis 28.10.1859 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 15.11.1859, vaderid: perenaine Leena Piir, Liis Kallberg, kõrtsmik Juhan Klausen. 1861 läks koos vanematega elama Peterburgi. Leena edasine elukäik on teadmata.

259. Kustav Aleksander KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Kustaw Alexander Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 15.05.1860 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.05.1860, vaderid: härra Alexander von Gersdorff, peremees Jaan Sell, preili Anette von Gersdorff. Suri 5-aastaselt 02.12.1865 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 05.12.1865. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

260. Liine KLAUSEN ↔ KÕIVIK (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Lena Klausen, Line Klausen, Karuline Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 23.09.1861 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 08.10.1861, vaderid: perenaine Liisa Ruud, tüdruk Mari Marken, aednik Joosep Märten. Leeritati 26.10.1880. Liinel sündis kokku kolm vallaslast, neist esimene sündis surnult. 1894 siirdus Liine Tartusse ning liitus Tartu Peetri kogudusega. Kavastu valla /Kawast/ perekonnaseisuametniku otsusega määrati Liine Klausenile uueks perekonnanimeks KÕIVIK. Elu lõpupoole – veel 1939 elas Liine oma poja juures Kavastu vallas Koosa külas Võhkeniidul Reinu talus. Liine suri 86-aastaselt 01.09.1948 Kavastu vallas.

Lapsed:

1) surnult sündinud poisslaps – vt. nr. 564

2) tütar Marie Vilhelmine KLAUSEN – vt. nr. 565

+ 3) poeg Arnold ↔ Andres KLAUSEN ↔ KÕIVIK – vt. nr. 566

261. Eduard Joosep KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Eduard Joseph Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 12.04.1863 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 02.05.1863, vaderid: kirjutaja Eduard Valdner, aednik Joosep Mälton, tüdruk Natalie Birkenblatt. Suri 3-aastaselt 15.11.1866 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 20.11.1866. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

262. Karl Joosep KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Carl Joseph Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 15.09.1865 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 10.10.1865, vaderid: aednik Carl Joseph Müller, peremees Jaak Hintser, preili Caroline Lembra. Leeritati Kambjas 28.10.1884. Laste sünnikohtade järgi otsustades elas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. 20. sajandi alguses läks elama Krüüdneri mõisapiirkonda. Karl Joosepi täpne surmaaeg ei ole teada. Veel 1938 elas Krüüdneri vallas Kula talus, 1939 Haaviku talus (arvatavasti sama talu). 1942 elas Haaviku talus, temaga koos elas ka tütar Ida Vilhelmine koos perega.

Laulatati Kambja kirikus 31.03.1891 Mai Steinberg-iga /Меланія Стейнбергъ, Май Стейнбергъ/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Mai sündis 24.11.1863 Vana-Prangli mõisapiirkonnas, isa Juhan Steinberg, ema Liis, sünd. Orin. Ristiti õigeusklikuna Maaritsa õigeusu koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 08.12.1863, vaderid: Vana-Prangli mõisapiirkonna talupoeg Jakov Orin ja sama mõisapiirkonna talunaine Melania Steinberg. Leeritati Kambjas 24.10.1882, seega liitus Mai luteri kogudusega. Mai suri 70-aastaselt 29.05.1934 Väike-Kula talus Krüüdneri vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.

Lapsed:

+ 1) poeg Johannes KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 567

2) tütar Ida Lovisa KLAUSEN – vt. nr. 568

+ 3) poeg Eduard Aleksander KLAUSEN ↔ KASEPALU – vt. nr. 569

4) tütar Alide KLAUSEN – vt. nr. 570

+ 5) poeg Jaan KLAUSEN – vt. nr. 571

+ 6) tütar Ida Vilhelmine KLAUSEN – vt. nr. 572

263. Anna Marie KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 24.10.1867 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.11.1867, vaderid: perenaine Mari Ottas, perenaine Mari Savik, sulane Jaan Hintser. Suri 2-aastaselt 13.02.1870 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 22.02.1870. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

264. Marie Elisabeth KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 11.12.1869 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 28.12.1869, vaderid: perenaine Liis Klausen, piimarentniku naine Marie Hintser, peremees Juhan Iivan. Leeritati Kambjas 30.10.1888. Marie Elisabeth läks elama Tartusse ja liitus Tartu Peetri kogudusega. Suri 28-aastaselt 27.07.1898 Tartus ja maeti 30.07.1898. Surmapõhjus – kõhukelmepõletik /Peritonitis/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 12.08.1890 Hans Seier-iga Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Hans sündis 27.06.1862 keskpäeval Visusti mõisapiirkonnas /Wissust/ Äksi kihelkonnas, isa Ivaski talu peremees Jakob Seier, ema Mari, sünd. Jürgenstein. Ristiti Äksi kirikus pastori poolt 15.07.1862, vaderid: sulane Hans Seier, kubjas Aadu Ottenson, perenaine Krõõt Liblik. Leeritati Äksis 1880. 1866 läks pere elama ilmselt Imukvere mõisapiirkonda /Immofer/ Palamuse kihelkonda ning liitus Palamuse kogudusega. Hans võeti sõjaväeteenistusse 1883. 1886 liitus Hans Tartu Peetri kogudusega. Hans suri 29-aastaselt 31.07.1891 Tartus ja maeti 04.08.1891. Surmapõhjus – sisemine haigus /Inneres Leiden/.

Laps:

1) poeg Eduard Aleksander SEIER – vt. nr. 573

265. Anna Rosalie KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Anna Rosalie Klaussen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 26.11.1871 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 26.12.1871, vaderid: vabadik Liisa Jürgenson, tüdruk Ann Voltri, linnaelanik Vilhelm Goldberg. Suri 4-aastaselt 05.07.1876 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 11.07.1876. Surmaõhjus – krambid /Krämpfe/.

266. Oskar Eduard KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Oscar Eduard Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 07.10.1873 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 04.11.1873, vaderid: peremees Aadu Ottas, peremees Jaan Rosenthal, perenaine Ann Michelson. Suri 2-aastaselt 03.11.1875 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 09.11.1875. Surmapõhjus – teadmata /unbekannt/.

267. Helene Loviisa KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Helene Lowisa Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 06.02.1876 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.02.1876, vaderid: kõrtsmiku naine Leena Hintser, kõrtsmiku naine Ann Michelson, kogukonna kirjutaja Kristjan Kapp. 1893 läks Tartusse ning liitus Tartu Peetri kogudusega. Leeritati Tartu Peetri kirikus 31.10.1893. Abielludes liitus Tartu Maarja kogudusega. Pärast abikaasa surma läks Tartu Pauluse koguduse liikmeskonda. 1932 liitus metodisti kogudusega. Helene Loviisa suri 92-aastaselt enne 14.12.1968 ja maeti 14.12.1968 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 27.06.1899 Peeter Karlson-iga /Peter Karlson/ Luunja mõisapiirkonnast Tartu-Maarja kihelkonnast. Peeter sündis 26.02.1868 hommikul Luunja mõisapiirkonnas, isa Juhan Karlson, ema Mari, sünd. Sirg. Ristiti 10.03.1868, vaderid: Peeter Kiimask, Karl Paltsar, Juhan Antsi naine Liisa. Leeritati Tartus 1885. Peeter suri 41-aastaselt 27.09.1909 kell 2 päeval Tartus ja maeti 04.10.1909. Surmapõhjus – poos ennast üles /hat sich erhänk(g)t/.

268. Johan KLAUSEN (Liis Pahl ⁴, Mihkel Pahl ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Johann Klausen/, isa Juhan Klausen, ema Liis, sünd. Pahl – vt. nr. 87, sündis 17.02.1878 keskpäeval Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 26.03.1878, vaderid: peremees Juhan Klausen, peremees Jaan Klausen, perenaine Liis Kord. 1894 läks koos vanematega elama Tartusse ja ilmselt käis seal koolis. Pere liitus Tartu Peetri kogudusega. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.11.1897. 1898 läks elama Tallinnasse ning töötas mitmetes pildiraamimistöökodades. 1901 liitus Tallinna Püha Vaimu kogudusega, 1902 Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonnaga, 1905 II pihtkonnaga ning 1919 III pihtkonnaga. 1912 asutas oma pildiraamimistöökoja ja kaupluse Dunkri tänav 3. Ettevõte osutus ilmselt edukaks ning saavutas Tallinnas hea maine. Muuhulgas tegeles ka peeglite jmt. müügiga. Ettevõtte 25. tegevusaasta täitudes ilmus Tallinna ajalehtedes mitu seda sündmust tähistavat artiklit. Oli kinnistuomanik Gonsiori tänav 26 Kuremäe kloostrile kuulunud krundi kõrval (vene kirik asus umbes seal, kus praegu asub kauplus „Kannike”). 1924 lubas Johan tasuta anda oma krundi küljest maad Gonsiori tänava laiendamiseks tingimusel, et maad annab ka vene kirik. Gonsiori tänav oli tollal väga kitsas ja käänuline uulits. Johan suri 90-aastaselt enne 14.12.1968 ja maeti 14.12.1968 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 06.10.1902 Maria Võrk-iga /Maria Wõrk/ Karkuse mõisapiirkonnast /Karkus/ Ambla kihelkonnast. Maria sündis 26.01.1877 kell 8 õhtul Karkuse mõisapiirkonnas Ambla kihelkonnas, isa soldat Madis Võrk, ema Mai, sünd. Valt. Ristiti koolmeistri poolt 08.02.1877, vaderid: vallaline Mari Valt, vallaline Maria Lange, vallaline Mihkel Ehrt. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 26.05.1894. Maria vanemad läksid ilmselt üsna pea pärast Maria sündimist elama Tallinna ning liitusid Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonnaga. Maria suri 65-aastaselt 30.10.1942 Tallinnas ja maeti 01.11.1942 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Lapsed:

1) poeg Eduard Voldemar KLAUSEN – vt. nr. 574

+ 2) tütar Hella KLAUSEN – vt. nr. 575

269. Ludwig Reinhold PAHL (Johann Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Ludwig Reinhold Pali/, isa Johann Pahl, ema Augusta Juliana, sünd. Jürgenson – vt. nr. 94, sündis 20.07.1842 kell 5 õhtul Tartus ja ristiti kodus Tartu Maarja koguduse pastori poolt 26.07.1842, vaderid: Ludwig Jakobson, Adolph Aria, Truta Reinwald. 1850. a. revisjoni ajal pandi Ludwig Reinhold kirja Tartu linna tööliste nimekirjas. Tema isa oli surnud ja ema abiellunud Christian Ludwig Korn-iga. Ludwig Reinholdi edasine elukäik on teadmata.

270. Dorothea Euphrosine PAHL (Johann Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Dorothea Euphrosine Pahli/, isa Johann Pahl, ema Augusta Juliana, sünd. Jürgenson – vt. nr. 94, sündis 11.10.1844 öösel Tartus ja ristiti kodus Tartu Maarja koguduse pastori poolt 29.10.1844, vaderid: Dorothea Reichart, Wilhelmine Rojo, Johann Georg Becker. 1850. a. revisjoni ajal pandi Dorothea Euphrosine kirja Tartu linna tööliste nimekirjas. Tema isa oli surnud ja ema abiellunud Christian Ludwig Korn-iga. Dorothea Euphrosine edasine elukäik on teadmata.

271. Amalie Auguste Eleonore PAHL (Johann Pahl ⁴, Paali Jüri Jaani p. Jüri ³, Aia Reinu t. Ann ², Aia Rein ¹), /Amalie Auguste Eleonore Pahli/, isa Johann Pahl, ema Augusta Juliana, sünd. Jürgenson – vt. nr. 94, sündis 08.02.1847 kell 3 pealelõunal Tartus ja ristiti kodus Tartu Maarja koguduse pastori poolt 27.02.1847, vaderid: preili Sophie Dorothea Amalie Willer, Louise Catharine Ifatzki, Carl Greber. 1850. a. revisjoni ajal pandi Amalie Auguste Eleonore kirja Tartu linna tööliste nimekirjas. Tema isa oli surnud ja ema abiellunud Christian Ludwig Korn-iga. Amalie Auguste Eleonore edasine elukäik on teadmata.