Aia Rein, Kuuste mõisa aednik: VI põlvkond
VI põlkond
273. Jaan SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 24.12.1865 hommikul Saarjärve mõisapiirkonnas ja ristiti kodus 28.12.1865, vaderid: sulane Kaarel Liiv, peremees Aadu Möldre, vabadikunaine Leena Möldre. Suri 12-päevaselt 05.01.1866 õhtul Saarjärve mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1866. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
274. Juhan SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johhan Siil/, isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 07.01.1867 õhtul Saarjärve mõisapiirkonnas ja ristiti kodus 11.01.1867, vaderid: mõisavalitseja Juhan Koger, peremees Jaan Jürgenson, tüdruk Miina Siil. 1881 rändas koos vanematega Oudova maakonda. Edasine elukäik teadmata.
275. Miina SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 13.11.1869 keskpäeval Saarjärve mõisapiirkonnas ja ristiti koolimajas 22.11.1869, vaderid: tüdruk Miina Siil, tüdruk Mari Kokk, mölder Jakob Laur. Suri ühekuuselt 15.12.1869 pealelõunal Saarjärve mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1869. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankht./.
276. Leena SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Lena Siil/, isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 14.12.1870 hommikul Partsi mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus 20.12.1870, vaderid: tüdruk Ann Parras, perenaine Eeva Leotoots, peremees Juhan Visk. Suri üheaastaselt 01.02.1872 keskpäeval Partsi mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1872. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
277. Anne SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 18.11.1872 õhtul Partsi mõisapiirkonnas ja ristiti kodus 26.11.1872, vaderid: tüdruk Ann Parras, tüdruk Hels Hämmälom, sulane Taavit Pokk. Suri 2-kuuselt 31.01.1873 õhtul Partsi mõisapiirkonnas ja maeti 04.02.1873. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
278. Jaan SIIL (Mari Mark 5, Sohvi Hanko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Villem Siil, ema Mari, sünd. Mark – vt. nr. 98, sündis 03.12.1873 õhtul Partsi mõisapiirkonnas ja ristiti kodus 16.12.1873, vaderid: sulane Jaan Russ, peremees Jakob Paatsi, tüdruk Ann Mölder. 1881 rändas koos vanematega Oudova maakonda. Edasine elukäik teadmata.
279. Miina VOKK (Mari Vokk 5, Liis Anko 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Mina Wokk, Miina Wokk/, vallaslaps, ema Mari Vokk – vt. nr. 104, sündis 02.11.1879 kell 7 pärastlõunal Lause talus Põlgaste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ja ristiti kiriku vöörmündri poolt 04.11.1879, vaderid: tüdruk Ann Zirkel, Katre Visnapuu, peremees Juhan Kässik. Suri 2-kuuselt 13.01.1880 kell 11 pärast lõunat Põlgaste mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1880. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
280. Alma HANKO (Juhan 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Амалія Анко, Альма Анко, Alma Anko/, isa Johan Anko, ema Miina, sünd. Pala – vt. nr. 108, sündis 15.07.1889 Kodijärve mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa õigeusu koguduse preestri Simeon Požarski poolt 13.08.1889, vaderid: Krüüdneri mõisaiirkonnast Juhan Jaani poeg Lauri ja samast mõisast talutüdruk Elena Villemi tütar Pala. 1910 sündis Almal vallastütar. 1921 liitus luteri kogudusega. 1931 elas oma abikaasa juures Simuna talus Luigaste külas Krüüdneri vallas. 1938 elas lesena samas talus koos kahe tütrega. 1942. aastaks on Simuna talu üle läinud kasupoeg Artur Õlli perele ja Alma on läinud elama oma noorema tütre juurde Tartusse. Alma elas aadressil Puiestee tänav 30 korter 5. Alma suri 83-aastaselt 28.09.1972 ja maeti 03.10.1972 Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Laulatati Maaritsa õigeusu kirikus preester Vladimir Raska poolt 25.09.1916 leskmehe luteri usku Karl Õlli-ga /Карлъ Видриковъ Эли, Карпъ Ели, Karl Ölli, Karl Eli/ Krüüdneri vallast. Karl sündis 12.06.1858 Luigaste külas Krüüdneri mõisapiirkonnas, isa Vidrik Õlli /Widrik Ölli, Ѳеодоръ Ели/, ema Triin, sünd. All /Trin, Trino, Екатерина/. Ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Jakov Kusovski poolt 24.06.1858 vaderid: Krüüdneri mõisapiirkonna talumees Karp Luik ja talutüdruk Juula Maranik. Esimest korda laulatati Karl 1881 Maaritsa õigeusu kirikus Liis Maranik-uga. Sellest abielust sündis teada olevalt seitse last. Karl leeritati Kambjas 09.10.1905, seega liitus ta luteri kogudusega. Karl lesestus 06.11.1915. Suri 79-aastaselt 24.01.1938 Simuna talus Krüüdneri vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Alma vallaslaps:
1) tütar Leida ANKO – vt. nr. 576
Karli ja Alma lapsed:
2) poeg Eduard ÕLLI – vt. nr. 577
3) tütar Maimu ÕLLI – vt. nr. 578
4) tütar Helga ÕLLI – vt. nr. 579
281. Joann HANKO (Juhan 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Іоаннъ Анго, Johannes Hanko, Іоганнесъ Іогановъ Анко/, isa Johan Anko, ema Miina, sünd. Pala – vt. nr. 108, sündis 21.01.1892 Kodijärve mõisapiirkonnas ja ristiti õigeusklikuna Maaritsa õigeusu koguduse preestri Vladimir Raska poolt 16.02.1892, vaderid: Vana-Prangli mõisapiirkonna talumees Joann Ivani poeg Paal ja Kodijärve mõisapiirkonna talutüdruk Mari Märdi tütar Hanko. 1913 kutsealuste nimekirja andmetel elas Krüüdneri vallas. 1915 võeti sõjaväeteenistusse. Osales I maailmasõjas. Joanni täpne surmaaeg on teadmata. 1954 esitas abikaasa Minna taotluse Joanni teadmata kadunuks ning surnuks tunnistamise kohta. Taotlusest selgub, et viimast korda andis Joann endast märku 1917, saates koju kirja. Pärast seda temast enam mingeid teateid kodustele ei saabunud. Tõenäoliselt sai ta sõjas surma.
Laulatati Maaritsa õigeusu koguduse preestri Vladimir Raska poolt 13.04.1914 luteri usku tüdruku Minna Vark-iga /Минна Карлова Варикъ, Minna Wark/ Vana-Prangli vallast. Minna sündis 18.07.1893 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa sulane Kaarel Vark, ema Anna, sünd. Rosmann. Ristiti kodus P. Pähni poolt 01.08.1893, vaderid: Miina Tisler, Leena Herm, Jaan Rosmann. Leeritati Kambjas 14.05.1912. 1931. aastaks oli Minna läinud elama Kamsu tallu Kärevere külla Vana-Kuuste valda. Talu peremees oli Johannes Eduard Lestal. Minna oli talus „kaaselanik”. 1934 sündis Minnal tütar Linda, kelle isa oli ilmselt Johannes Eduard. Minna viitas oma taotluses abikaasa Joanni surnuks tunnistamise kohta, et ta elas abielulises suhtes, ent paraku ametlikult abielluda ei saanud. Samas talus elas Minna koos tütre ja Johannes Eduardiga ka 1942. Minna täpne surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Alfei ANKO – vt. nr. 580
2) poeg Orest ANKO – vt. nr. 581
282. August PETERSON (Mari Anko 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hinno Peterson, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 112, sündis 09.12.1902 kell 12 päeval Neeruti mõisapiirkonnas /Megel/ Otepää kihelkonnas ja ristiti talumees Friedrich Rebase poolt Lutike külas 16.12.1902, vaderid: talumees Hindrik Lauri, talumees Karl Orav, talunaine Ida Maranik. Suri 8-päevaselt 17.12.1902 kell 3 hommikul Neeruti mõisapiirkonnas ja maeti 19.12.1902. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
283. Minna Rosalie PETERSON (Mari Anko 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hinno Peterson, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 112, sündis 02.01.1907 kell 4 hommikul Neeruti mõisapiirkonnas ja ristiti talumees Friedrich Rebase poolt Lutike külas 07.01.1907, vaderid: tüdruk Anna Laane, tüdruk Miina Pakk, talumees Hans Maranik. Minna Rosalie rändas koos vanematega 1912 Kattila kihelkonda Ingerimaal ning tema edasine elukäik on teadmata.
284. Antonina ANKO (Jakob 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jakob Anko, ema Julie, sünd. Ballod – vt. nr. 115, sündis 13.01.1918. Antonina andmed on leitavad tema isa Jakob Anko kodakondsuse taotluses. Antonina edasine elukäik on teadmata.
285. Anna ANKO (Jakob 5, Märt 4, Hans 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jakob Anko, ema Julie, sünd. Ballod – vt. nr. 115, sündis 22.11.1919. Anna andmed on leitavad tema isa Jakob Anko kodakondsuse taotluses. Anna edasine elukäik on teadmata.
286. Kusta HANKO (Jaan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Kustaw Anko/, isa Jaan Hanko, ema Liis, sünd. Rõõmberg – vt. nr. 117, sündis 26.05.1876 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.06.1876, vaderid: peremees Kusta Kevend, sulane Jaan Jaanson, perenaine Mari Tornius. Suri 11-kuuselt 05.05.1877 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 08.05.1877. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
287. Pauline Elisabeth HANKO (Jaan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hanko, ema Liis, sünd. Rõõmberg – vt. nr. 117, sündis 18.04.1878 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.05.1878, vaderid: sulase naine Leena Jaanson, tüdruk Liis Kugel, sulane Jaan Tornius. Suri 11-kuuselt 03.04.1879 öösel Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1879. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
288. Julius HANKO (Jaan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hanko, ema Liis, sünd. Rõõmberg – vt. nr. 117, sündis 29.06.1880 õhtul Suure-Kambja mõispiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 27.07.1880, vaderid: sulane Johan Rõõmberg, peremees Johan Tornius, sulase naine Mari Tornius. Leeritati Tartu Maarja koguduses 13.02.1899. Läks 20. sajandi algusaastatel Lätti ning hiljem Venemaale (abiellus Lätis, esimene laps on sündinud Kaluugas Venemaal). Tagasi tulles asus elama kõigepealt Tartusse, seejärel Lellesse (Kambja personaalraamatu järgi arvatavasti Lalli külla Lelle lähedal) ja hakkas pidama Lelles apteeki. Suri 50-aastaselt 03.08.1930 oma majas Lalli alevikus Kehtna vallas ja maeti Lelle kalmistule. Surmapõhjus – verejooks peaajju. Tema hauda tähistab graniitsammas.
Laulatati Ventspilsis 23.07.1911 Julie Lisette Celm-iga /Julie Lisette Zelms/. Julie Lisette sündis 15.10.1888 (27.10.1888 ukj.) kell 8 õhtul Behrsen kõrtsis arvatavasti Vircava mõisapiirkonnas /Würzau/ Jelgava kihelkonnas, isa puusepp Janis Zelms /Jahnis Zelms/, ema Dore, sünd. Skreija. Ristiti Jelgava Püha Anna kiriku pastoraadis pastor Conradi poolt 01.12.1888, vaderid: Kunrad, perenaine Julie Brasch, poiss Jeanot Osol. Suri 73-aastaselt 03.06.1962.
Lapsed:
1) poeg Ilmar HANKO – vt. nr. 582
2) tütar Laine HANKO – vt. nr. 583
3) tütar, kaksik Asta HANKO – vt. nr. 584
4) tütar, kaksik Erika HANKO – vt. nr. 585
289. Eduard Aleksander HANKO (Jaan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Eduard Alexander Hanko/, isa Jaan Hanko, ema Liis, sünd. Rõõmberg – vt. nr. 117, sündis 22.12.1881 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, ristiti kodus koolmeistri poolt 10.01.1882, vaderid: vallakirjutaja Herman Eichhorn, sepp Johan Hanko, perenaine Marie Hanko. Leeritati Tartu Maarja koguduses 1900. 1917. a. läks elama Tallinnasse ja liitus Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonnaga. Pidas segakauplust. Pidas ka viinapoodi Lelles. Suri 75-aastaselt 21.03.1957 ja maeti Tallinna Siselinna kalmistule (Vana-Kaarli kalmistule). Samale hauaplatsile on maetud kolonel Jaan Rink abikaasaga. Koloneli teine naine Alide Johanna Rink, sünd. Tamman, oli Eduard Hanko abikaasa Ida Luise Hanko, sünd. Luik /ka Luig/ poolõde.
Laulatati Tallinna Kaarli kiriku pastoraadis pastor R. Hurda poolt 19.10.1917 Ida Luise Luik-iga. Ida Luise sündis 17.06.1891 Omuļi mõisapiirkonnas /Homeln/ Ērģeme kihelkonnas, isa Mihkel Luik /Luig/, ema Liisa, sünd. Lammas. Leeritati Tartu Maarja koguduses 01.06.1908. Suri 68-aastaselt 25.04.1960 ja maeti Tallinna Siselinna kalmistule.
290. Miina HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Mina Hanko/, isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 07.11.1871 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.11.1871, vaderid: tüdruk Miina Ralja, tüdruk Tiiu Savo, peremees Jaan Hanko. Isa oli lapse sündimise ajal sulane. Suri üheaastaselt 13.01.1873 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 21.01.1873. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
291. Mari HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marri Hanku/, isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 18.02.1873 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 04.03.1873, vaderid: tüdruk Mari Kolk, tüdruk Liis Anon, peremees Jaan Hanko. Suri üheaastaselt 24.04.1874 keskpäeval Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 28.04.1874. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
292. Kusta HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Kusta Anko/, isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 22.01.1875 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 08.02.1875, vaderid: peremees Jaan Paal, peremees Jaan Tornius, perenaine Liis Ipsberg. Isa Johani ametiks on lapse sünnikandes märgitud sepp. Leeritati Kambjas 01.11.1892. Kusta suri 23-aastaselt 01.01.1899 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 06.01.1899. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
293. Eedi HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Eduard Hanko, Edi Hanko/, isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 12.02.1877 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.03.1877, vaderid: sulane Andres Keermann, peremees Jüri Hanko, perenaine Liis Hanko. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.10.1894. 1909. a. läks koos perega Peterburgi ja asus sealse Jaani koguduse liikmeskonda. 26.02.1937 ilmus „Postimehes“ järgmine nupuke: „Eduard Hanko 60-aastane. 27. weebruaril pühitseb oma 60 aasta sünnipäewa Eduard Hanko, kes on Tartu Mööblitislerite Kutseühingu esimees ja Tartu Õppinud tööliste Keskkoonduse kauaaegne juhatuseliige. Ed. H. on sündinud Kambja wallas Tartumaal käsitöölise pojana.“ Eedi töötas Tartu Telefonivabrikus elektrimontöörina ning elas 1930-ndatel aastatel koos perega Tartus aadressil Puiestee 98. Eedi oli selle maja omanik. Eedi suri 64-aastaselt 22.06.1941 Tartus ja maeti 25.06.1941 Tartu Peetri kalmistule. Surmapõhjus – maovähk.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartu Peetri kirikus I pihtkonna pastori poolt 20.02.1900 Alvine Johanna Ivanson-iga /Alwine Johanna Iwanson/. Alvine Johanna sündis 20.11.1880 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa kohaomanik Johan Ivanson, ema Juula, sünd. Klein. Ristiti kodus köstri poolt 14.12.1880, vaderid: kohaomanik Alvine Kanna, kohaomanik Ann Ratassepp, tisler Jaan Klein. Leeritati Tartu Peetri kirikus 26.10.1897. Suri 27-aastaselt 29.01.1908 ja maeti 02.02.1908. Surmapõhjus – tiiskus /чахотка/. Teistkordselt abiellus Eedi ilmselt Peterburi Jaani kirikus septembris 1911. a. Helene Kristine Palmberg-iga. Helene Kristine sündis 07.11.1887 kell 11 hommikul Vööla mõisapiirkonnas /Bysholm/ Noarootsi kihelkonnas, isa kaupmees Johan Palmberg, ema Julie, sünd. Herman. Ristiti Vöölas 22.11.1887, vaderid: Peeter Palmberg, proua Helene Palmberg, preili Elvine Nõmm. Leeritati Noarootsi kirikus 11.07.1904. 1911. a. läks Peterburgi, kus abiellus. Helene Kristine emigreerus Rootsi ja ning asus elama Stockholmi. Suri 84-aastaselt 10.12.1971 Stockholmis ja maeti 12.04.1972 Stockholmi Metsakalmistu Minneslundi.
Eedi ja Alvine Johanna lapsed:
1) poeg Ferdinand HANKO – vt. nr. 586
2) tütar Hilda HANKO – vt. nr. 587
3) poeg August HANKO – vt. nr. 588
4) tütar Meeta HANKO – vt. nr. 589
Eedi ja Helene Kristine laps:
5) poeg Erich HANKO – vt. nr. 590
294. Emilie HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 26.09.1879 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 28.10.1879, vaderid: perenaine Mari Paal, metsavahi naine Viiu Ipsberg, sulane Jaan Tornius. Läks 1898 Tartu Peetri koguduse liikmeks, leeritati Tartu Peetri kirikus 25.07.1898. 1901 läks Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Pärast abiellumist elas Luunja vallas, kolmanda lapse sünni ajal 1907 aga Vara vallas /Warrol/. Emilie suri 48-aastaselt 19.07.1928 Vara asunduses Vara vallas ja maeti Raadi kalmistule Tartus. Surmapõhjus – vähk.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 11.03.1901 Peeter Enno-ga /Peter Enno/ Tammistu vallast Tartu-Maarja kihelkonnast. Peeter sündis 28.05.1874 hommikul Tammistu mõisapiirkonnas /Tammist/, isa Juhan Enno, ema Mari, sünd. Karstama. Ristiti 23.06.1874, vaderid: Peeter Tamm, Jakob Jürgenson, Mai Enno. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1891. Omandas Nurga talu Vara vallas, kus elas koos lastega, hiljem elas seal poja Voldemari pere. Peeter suri 85-aastaselt 1959 ja maeti Raadi kalmistule Tartus.
Lapsed:
1) poeg Karl Ferdinand ENNO – vt. nr. 591
2) poeg Eduard ENNO – vt. nr. 592
3) poeg Voldemar Johannes ENNO – vt. nr. 593
4) poeg Osvald ENNO – vt. nr. 594
5) poeg August ENNO – vt. nr. 595
6) tütar Aliide Alviine ENNO – vt. nr. 596
7) poeg Paul Oskar ENNO – vt. nr. 597
8) poeg Eduard ENNO – vt. nr. 598
295. Pauline Elisabeth HANKO (Johan 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Johan Hanko, ema Leena, sünd. Paal – vt. nr. 118, sündis 01.11.1881 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 22.11.1881, vaderid: tüdruk Mari Sild, sepa naine Anna Pulk, sulane Jaan Kleinberg. Suri 25-aastaselt 01.02.1907 kell 12 öösel Suure-Kambja vallas ja maeti 04.02.1907. Surmapõhjus – ajupõletik /воспал. мозга/.
296. Anna Rosalie HANKO (Jüri 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Hanko, ema Marie, sünd. Grossberg – vt. nr. 119, sündis 16.03.1877 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 24.03.1877, vaderid: perenaine Anna Kevend, tüdruk Viiu Volmer, mölder Karl Riik. Leeritati Tartu Peetri kirikus 29.10.1895. Anna ei abiellunud. Elas elu lõpuni Robi talus. Suri 77-aastaselt 27.05.1954 ja maeti Kambja kalmistule.
297. August Johannes HANKO (Jüri 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Hanko, ema Marie, sünd. Grossberg – vt. nr. 119, sündis 06.01.1879 (18.01.1879 ukj.) õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 11.02.1879, vaderid: sulane Johan Grossberg, soldat Mihkel Kevend, perenaine Liis Hanko. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1898.
August käis kolm aastat Kambjas kihelkonnakoolis, seejärel saatis isa teda õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumi, hiljem käis Tartu Kroonugümnaasiumis. Aastatel 1900-1904 õppis Tartu Ülikoolis algul keemia, hiljem õigusteaduskonnas, viimase lõpetas cand. jur. kraadiga.
Tartus algas ka tema ajakirjanikutegevus. “Postimehe” toimetuses töötades puutus ta kokku paljude tolleaegsete kultuuri- ja poliitikategelastega, sh. Jaan Tõnisson, Anton-Hansen Tammsaare jpt. 1906.a. alates elas juba Tallinnas, oli ajalehtede “Sõnumid” ja “Vaatleja” peatoimetaja.
1907.a. kuulutas tsaarivalitsus ta Baltimaadel persona non grata-ks ning ta saadeti välja. Elas mõnda aega Soomes Imatral, kus elas ka August Hanko sõber kunstnik Ants Laikmaa, kes samuti oli välja saadetud. Soomes elades tutvus tulevase abikaasa Hilda Simsivartiga. Eestisse tagasipöördumise järel asus tööle “Päevalehe” toimetusse. Tihenesid kontaktid poliitikute ringkondadega. Oli aktiivselt tegev Eesti iseseisvuse sünni juures. Eesti Ajutine Valitsus määras ta 1918. a. ajakirjanduse büroo juhatajaks Helsingisse ja hiljem ka sõjaministeeriumi esindajaks Soome.
Novembris 1919 kutsus Jaan Tõnisson ta oma moodustatavasse valitsusse sõjaministriks. See valitsus püsis koos kuni juuli lõpuni 1920. a. Edaspidi pühendus äri- ja ajakirjanikutegevusele. Asutas laevaettevõtte, mis ülemaailmse majanduskriisiga 1920. a. pankrotti läks. Oli mõnda aega Eesti suurima ja kauneima purjelaeva “Tormilind” omanikeringis. Arendas ühistegevust, oli keskühingu “Estonia” juhatuse liige, samuti üks Eesti Ajakirjanike Liidu asutajatest. Tegutses ka raamatute tõlkijana (inglise, saksa, soome, skandinaavia keeled). Koostas biograafiad “Jaan Poska”,”Leitnant Julius Kuperjanov”, “Admiral Nelson”, “R. Amundsen”,”H. M. Stanley” ning avaldas mälestusraamatu “Oli kord… ” I ja II osa. 1930-ndatel aastatel elas Tallinnas aadressil Poska tänav 19 korter 3.
August Johannes Hanko arreteeriti 16.04.1945 Tartus Tähe 128 – 6. Sõjatribunali otsusel 16.08.1945 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-10 (nõukogudevastane propaganda) alusel 7 aastaks vangilaagrisse ning saadeti Kemerovolag-i. Vabanes 25.02.1952, kuid läbi elatud laagriaastad olid teinud oma töö – koju tagasi ta enam ei jõudnudki. August Johannes suri 73-aastaselt 25.05.1952 Arljuki asulas Kemerovo oblastis Venemaal, tõenäoliselt varem läbi elatud infarkti tagajärjel. Sinna kaugele on ta ka maetud, täpne matmiskoht ei ole teada. August Johannes Hanko nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tallinnas Kaarli koguduse pastor R. Hurda poolt 07.10.1908 Hilda Vilhelmine Simsivart-iga /Hilda Wilhelmine Simsiwart/. Abielu lahutati 05.12.1932. Hilda Wilhelmine sündis 27.08.1890 kell 7 õhtul Tallinnas, isa kaupmees Juhan Simsivart, ema Mari, sünd. Osberg. Ristiti Kaarli kirikus 16.09.1890, vaderid: kaupmees Mihkel Kleis, Marie Vilhelmine Valter, teenijatüdruk Viiu Osberg. Leeritati Kaarli kirikus 01.07.1907. Pärast abielulahutust abiellus Hilda Vilhelmine teist korda 03.06.1933 Eesti saatkonnas Helsingis Johann Harjaks-iga (ka Harjakas, Ariakas). Siseministri otsusel 25.05.1934 määrati aadressil Tallinn, Roheline aas 18 korter 1 elavale Johann Harjaksile ainsaks perekonnanimeks Ariakas. Hilda Vilhelmine suri 49-aastaselt 27.03.1940 Tallinnas ja maeti 29.03.1940 Tallinna Siselinna kalmistule (Vana-Kaarli kalmistule). Surmapõhjus – peaaju põletik. Teistkordselt abiellus August Johannes Tartus 10.12.1935 Auguste Therese Kurfeldt-iga. Auguste Therese sündis 20.12.1900 (02.01.1901 ukj.) kell 3 hommikul Tallinnas, isa kaupmees Jüri Kurfeldt, ema Liisu, sünd. Mõttus. Ristiti kodus adjunktpastori V. Veisbergi poolt 12.01.1901, vaderid: abielus Marie Mõttus, abielus Leena Mõttus, lesk Jüri Mõttus. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 02.06.1918. 1908-1917 õppis Tallinna L. N. Beljajeva Tütarlaste Eragümnaasiumis. 1920 asus õppima Tartu Ülikooli ajaloo-filosoofia teaduskonda, kuid katkestas õpingud 1924. 1924-1927 õppis Gerd Neggo tantsustuudios balletti ning töötas seejärel ballettitantsijana „Estonias”. Oli sunnitud arstide soovitusel katkestama karjääri tantsijana. August Hanko õhutusel asus tegelema tõlkimisega ning jätkas 1936 õpinguid Tartu Ülikoolis ning lõpetas selle cum laude. 1942 kaitses filosoofiamagistri kraadi väitekirjaga „Pruudi kerjamise komme”. Tallinna perekonnaseisuametniku otsusel 25.03.1936 määrati talle uueks nimeks Aita. Tegelikult kasutas ta Aitast enam eesnime Justa – ka mina teadsin teda just selle nimega. Justa oli tuntud hispaania keele tõlk – tema tõlgitud on näiteks Cervantese suurteos „Don Quijote“ jpm.
Mina mäletan Justat külaskäikudelt tema elukohta Tallinnas Karu tänaval. Sealses väikeses kolmetoalise korteris elas ta koos oma kahe õe (Marta Jõeäär – vist üks esimesi Eesti naisadvokaate, oli abielus Aleksander Jõeäärega, advokaadi, poliitiku ja hilisema Eesti NSV kohtu- ja justiitsministriga, ning Olga Russin – töötas Eesti Vabariigi Välisministeeriumis ja Eesti Vabariigi Moskva saatkonnas) ning kasupojaga. Justa on mulle meelde jäänud kui tasane, leebe ja tõeliselt hea inimene. Justa suri 78-aastaselt 02.11.1979 Tallinnas ja maeti 11.11.1979 Tallinna Metsakalmistule.
August Johannese ja Hilda Vilhelmine lapsed:
1) poeg Arne HANKO – vt. nr. 599
2) tütar Maaja HANKO – vt. nr. 600
3) poeg Jüri HANKO – vt. nr. 601
298. Karl Robert HANKO (Jüri 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Carl Robert Anko/, isa Jüri Hanko, ema Marie, sünd. Grossberg – vt. nr. 119, sündis 15.09.1883 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 09.10.1883, vaderid: peremehe poeg August Grossberg, peremees Jaan Kikerpill, sulase naine Mari Tornius. Suri üheaastaselt 24.10.1884 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 04.11.1884 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
299.Karl Paul HANKO (Jüri 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Carl Paul Hanko/, isa Jüri Hanko, ema Marie, sünd. Grossberg – vt. nr. 119, sündis 05.09.1886 pealelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus köstri poolt 11.09.1886, vaderid: peremees Jaan Hanko, peremees Johan Kevend, perenaine Liis Uri. Leeritati Tartu Maarja kirikus 12.02.1905. Suri 24-aastaselt 08.09.1910 kell 12 keskpäeval Suure-Kambja vallas ja maeti 10.09.1910 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – enesetapp, lasi ennast maha /hat sich erschossen/. Väidetavalt oli enesetapu ajendiks konflikt isaga.
300. Evald Alfred HANKO (Jüri 5, Hans 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Ewald Alfred Anko/, isa Jüri Hanko, ema Marie, sünd. Grossberg – vt. nr. 119, sündis 10.10.1887 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus Voore küla koolmeistri poolt 22.11.1887, vaderid: vallakirjutaja Evald Eichhorn, metsavaht Peeter Nikopensius, perenaine Vilhelmine Kangro. Suri 4-aastaselt 16.12.1891 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 29.12.1891. Surmapõhjus – sarlakid /скарлатина/.
301. Emilie Karoline HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Emilie Caroline Hanko/, isa Jaan Hanko, ema Mari, sünd. Jõgar – vt. nr. 121, sündis 26.12.1881 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 10.01.1882, vaderid: tüdruk Leena Karoline Jõgar, tüdruk Miina Kriisa, sulane Juhan Hanko. Leeritati Võnnus 20.02.1900. Suri 19-aastaselt 06.05.1901 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 10.05.1901. Surmapõhjus – ajupõletik /воспаленiе мозга/.
302. Alide Rosalie HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1) isa Jaan Hanko, ema Mari, sünd. Jõgar – vt. nr. 121, sündis 20.05.1884 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 17.06.1884, vaderid: tüdruk Liisa Vuhmann, peremees Jaan Jägeri naine Miina, sulane Kusta Hanko. Leeritati Võnnus 17.02.1902. 1908 läks koos vanematega elama Saadjärve valda Äksi kihelkonda. 1930-ndatel aastatel elas oma noorema õe Hilda Odiljo pere juures Uue-Kaustoja talus Saadjärve vallas. Alide Rosalie edasine elukäik on teadmata.
303. Linda Vilhelmine HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Linda Wilhelmine Hanko/, isa Jaan Hanko, ema Mari, sünd. Jõgar – vt. nr. 121, sündis 11.12.1887 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 24.01.1888, vaderid: tüdruk Karoline Jõgar, kõrtsmik Jüri Jõgari naine Amalie, soldat Jaak Hanko. Leeritati Tartu Peetri kirikus 22.10.1906. Linda Vilhelmine täpne surmaaeg ei ole teada.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Äksi kirikus pastori poolt 26.06.1911 Jaan Arg-iga Visusti vallast Äksi kihelkonnast. Jaan sündis 24.01.1879 õhtul Visusti mõisapiirkonnas Äksi kihelkonnas, isa vabadik Jaan Arg, ema Mari, sünd. Rebane. Ristiti kodus koolmeister M. Peikeri poolt 04.02.1879, vaderid: Jaan Linnumägi, koolmeister Mihkel Peiker, Madli Viigipuu. Jaani isa suri, kui Jaan oli alles üheaastane. Ema Mari läks koos oma kahe lapsega Palamuse koguduse liikmeskonnast üle Kursi koguduse liikmeskonda. Visusti mõisapiirkonna talupojad käisid kirikus nii Äksis, Palamusel kui ka Kursis. Jaan pidas sepa ametit. Jaan suri 38-aastaselt 23.12.1917 kell pool 9 õhtul Kassivere külas Visusti vallas ja maeti 28.12.1917 Palamuse kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/. Linda Vilhelmine laulatati teist korda Tartu Pauluse kirikus pastor G. Knüpfferi poolt 02.04.1922 Hendrik Annuk-iga /Hindrik Annuk, Heinrich Annuk/ Äksi kihelkonnast. Hendrik sündis 11.05.1882 hommikul Visusti mõisapiirkonnas, isa peremees Kaarel Annuk, ema Mai, sünd. Piir. Ristiti kodus koolmeister M. Peikeri poolt 18.05.1882, vaderid: poiss Jüri Põdra, poiss Jaan Bauer, tüdruk Leenu Piir. Leeritati Äksis 28.11.1899. Osales I maailmasõjas, oli reamees 73. jalaväediviisi 1. brigaadi 289. Korotojaki jalaväepolgus, jäi sõjas invaliidiks (amputeeriti parem jalg või käsi?). Oli Kassivere küla Saare talu peremees. Hendriku täpne surmaaeg ei ole teada.
Linda Vilhelmine ja Jaani laps:
1) poeg Arnold Heinrich ARG – vt. nr. 602
Linda Vilhelmine ja Hendriku lapsed:
2) poeg Aksel ANNUK – vt. nr. 603
3) tütar Õie ANNUK – vt. nr. 604
4) poeg Karl ANNUK – vt. nr. 605
304. Arnold Eduard HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hanko, ema Mari, sünd. Jõgar – vt. nr. 121, sündis 26.07.1889 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 27.08.1889, vaderid: peremees Aadu Jäger, sulane Kusta Hanko, tüdruk Ann Hanko. Leeritati Äksis 16.11.1908. Suri 22-aastaselt 21.05.1912 õhtul Saadjärve vallas Äksi kihelkonnas ja maeti 24.05.1912. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.
305. Hilda Odiljo HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hanko, ema Mari, sünd. Jõgar – vt. nr. 121, sündis 28.02.1895 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister J. Kripsoni poolt 04.04.1895, vaderid: tüdruk Ida Vuhmann, tüdruk Julie Lüüde, sulane Gustav Lüüde. Leeritati Äksis 19.05.1913. Pärast abiellumist sai Hilda Odiljost Saadjärve valla Uue-Kaustoja talu perenaine. Talu on nüüdseks hävinud. Hilda Odiljo täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Äksi kirikus pastor F. Mickwitzi poolt 10.04.1921 Julius Robert Lattik-uga Sootaga vallast /Sotaga/ Äksi kihelkonnast. Julius Robert sündis 19.11.1887 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa peremees Märt Lattik, ema Adeline Dorothea, sünd. Kevend. Ristiti kodus köstri poolt 27.12.1887, vaderid: soldat Jaan Kevend, sulane Juhan Lattik, kaupmehe naine Julie Kevend. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1905. Pere läks 1903 Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Nähtavasti asus pere elama Sootaga mõisapiirkonda Äksi kihelkonda. 1910 oli Julius Robert kirjas kutsealuste nimekirjas, ent ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tervislikel põhjustel. 1915 mobiliseeriti ta siiski sõjaväkke. Omandas 1931 paiku Saadjärve mõisa maadest eraldatud Uue-Kaustoja talu. Julius Robert suri 52-aastaselt 17.08.1940 Tartu Ülikooli I haavakliinikus ja maeti Äksi kalmistule. Surmapõhjus – kõhukelme tuberkuloosne põletik.
Lapsed:
1) poeg Hilmar LATTIK – vt. nr. 606
2) poeg Aksel LATTIK – vt. nr. 607
3) tütar Linda LATTIK – vt. nr. 608
306. Salme Adele HANKO (Jaan 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hanko, ema Liis, sünd. Virk – vt. nr. 121, sündis 28.08.1902 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister Mugu poolt 08.09.1902, vaderid: talunaine Julie Hanko, talunaine Mari Lätti, sulane Juhan Hanko. Suri 2-kuuselt 15.11.1902 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 19.11.1902. Surmapõhjus – rinnahaigus /грудняя болѣзнь/.
307. Arnold Eduard LEGO (Leena Hanko 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Arnold Eduard Karja/, isa Peeter Lego, ema Leena, sünd. Hanko – vt. nr. 122, sündis 28.02.1881 hommikul Võõpste külas Kastre mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 15.03.1881, vaderid: kubjas Jaan Pärdan, peremees Juhan Hanko, peremees Jaan Hanko naine Mari. Leeritati Vaivaras 09.03.1897. Arnold Eduardi vanemad läksid 1891. a. paiku elama Vaivara kihelkonda. 1898 läks Arnold Eduard Tartusse ja liitus Tartu Peetri kogudusega. 1913 siirdus Gatšinasse, kus omandas õpetajate seminaris kooliõpetaja kutse. Enne optandina Eestisse tagasitulekut elas Arnold Eduard koos abikaasa ja tütrega Kikerinos ning pidas seal õpetaja ametit. Pärast Eestisse naasmist elas Narvas ja töötas õpetajana Narva 6. algkoolis. 1931 valiti sama kooli juhatajaks, kellena töötas kuni 1933. Pärast seda oli Kreenholmi algkooli juhataja. Arnold Eduard suri 70-aastaselt 26.04.1951 ja maeti 29.04.1951 Põltsamaa linna kalmistule.
Laulatati Gatšinas 22.12.1913 õpetajanna Emilie Marie Leesmann-iga Gatšinast. Emilie Marie sündis 23.09.1887 Näo külas Tapa mõisapiirkonnas /Taps/ Ambla kihelkonnas, isa Joosep Leesmann, ema Mari, sünd. Olesk. Ristiti Juhan Pohla poolt 11.10.1887, vaderid: Lilli Pohla, Leena Kangur, Jüri Kleemeier. 1891 rändas pere Gatšinasse. Emilie Mariest sai samuti kooliõpetaja. Pärast Eestisse naasmist töötas õpetajana Narva linna 7. algkoolis. Emilie Marie suri 77-aastaselt 29.06.1965 ja maeti 04.07.1965 Põltsamaa linna kalmistule.
Laps:
1) tütar Maria LEGO – vt. nr. 609
308. Johannes Eduard ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 09.05.1894 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister G. Kanderpasi poolt 22.05.1894, vaderid: peremees Jaan Hanko, sulane Jaan Hanko, tüdruk Anna Põderson. Leeritati Kambjas 06.11.1911. 1915 mobiliseeriti sõjaväkke ja ilmselt osales I maailmasõjas. Kambja koguduse personaalraamatu andmetel rändas välja Brasiiliasse. Johannes Eduardi edasine elukäik on teadmata.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. Ederbergi poolt 11.04.1920 Sofie Kroon-iga /Sophie Kroon/ Orava vallast /Waldeck/ Vastseliina kihelkonnast. Sofie sündis 17.02.1891 hommikul Kamnitsa külas Orava mõisapiirkonnas Vastseliina kihelkonnas, isa vabadik Juhan Jaan Kroon, ema Mari, sünd. Jäger. Ristiti talumees Jaan Huuli poolt 17.03.1891, vaderid: Ann Kannel, Mari Sepp, Jaan Huul. Leeritati Pihkvas 1911. Varsti pärast Sofie sündi rändas perekond Pihkva kubermangu, kus pereisa Juhan Jaan 1894 suri. Arvatavasti tuli Sofie enne abiellumist tagasi Eestisse. Sofie surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Kalev ANKO – vt. nr. 610
2) poeg Gabriel ANKO – vt. nr. 611
309. Anna Marie ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 06.01.1896 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti koolmeister J. Mellsoni poolt 15.01.1896, vaderid: Anna Laar, Marie Madison, Jaan Juhkam. Leeritati Kambjas 18.05.1914. 1932 sündis Anna Mariel vallaspoeg, kelle isa oli Heinrich Vilhelm Jerkavits. 1939 elas koos pojaga oma isa juures Väike-Tani talus Igevere külas Kuuste vallas. Anna Marie edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
Heinrich Vilhelm sündis 02.11.1887 hommikul Luunja mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Karl Jerkavits, ema Kristine Vilhelmine, sünd. Kali. Ristiti 12.12.1887, vaderid: Vilhelm Vinter, Karl Vahl, Ernestine Jenson. Suri 45-aastaselt 25.05.1933 Tartus Ülikooli II sisehaiguste kliinikus ja maeti Maarja kalmistule Tartus. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
Laps:
1) poeg Einar ANKO – vt. nr. 612
310. Alfred Artur Leopold ANKO, (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alfred Arthur Leopold Anko/ isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 02.02.1898 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistel J. Melsoni poolt 22.02.1898, vaderid: sulane Gustav Laar, sulane Jaan Toom, talunaine Leena Toom. Leeritati Kambjas 13.11.1916. 1917 mobiliseeriti sõjaväkke ning osales arvatavasti I maailmasõjas. 1939 elas koos perega Kuuste vallas asundustalus nr. 49, mille arvatavasti oli saanud päranduseks äialt. 1942 elas samas talus – Haaviku talus nr. 49 Lalli külas. Alfred Arthur Leopoldi täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambjas 06.05.1928 lesknaine Adele Johanna Martinson-iga, sünd. Konsa. Adele Johanna sündis 06.07.1902 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Jaan Konsa, ema Emilie, sünd. Laatsch. Ristiti kodus koolmeister V. Bucki poolt 21.07.1902, vaderid: Anna Pauline Anon, Anna Laatsch, Juhan Konsa. Leeritati Kambjas 15.05.1921. Adele Johanna laulatati esimest korda Kambjas 1922 Adalbert Martinsoniga. Pere elas Vana-Kuuste vallas. Sellest abielust sündis tütar Aino. Adele Johanna lesestus 30.05.1927. Adele Johanna täpne surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Arnold ANKO – vt. nr. 613
2) tütar Ilme ANKO – vt. nr. 614
311. Minna Emilie ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 25.11.1899 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister J. Mellsoni poolt 19.12.1899, vaderid: Emilie Pokk, Minna Laar, Juhan Juhkam. Suri 14-aastaselt 31.01.1914 hommikul kell pool 11 Haaslava vallas ja maeti 06.02.1914. Surmapõhjus – ajupõletik /Hirnentzündung/.
312. Herta Elfriede ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Hertha Elfriede Anko/ isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 08.09.1903 kell 10 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Gustav Eilseni poolt 28.09.1903, vaderid: Alvine Rosalie Juhkam, Hedvig Marie Okt, Jaan Veerik. Leeritati Kambjas 25.05.1922. Enne abiellumist elas Tani talus Haaslava vallas. 1930-ndatel aastatel elas Tartus aadressil Raua tänav 10. Hertha Elfriede surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 12.12.1930 Elmar Eduard Tikk-iga. Laulatuse tunnistajad: Heinrich Jerkavits ja Rudolf Anko. Elmar Eduard sündis 13.03.1907 kell pool 12 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa Jaan Tikk, ema Alvine Sophie, sünd. Sõõrd. Ristiti kodus A. Orriku poolt 25.03.1907, vaderid: Mihkel Kange, Jaan Hurt, Alvine Tikk. 1926 liitus Tartu Maarja kogudusega, kus arvatavasti käis ka leeris. Enne abiellumist elas Veibri asunduses Haaslava vallas. Oli puutööline. Elmar Eduardi surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Aku TIKK – vt. nr. 615
2) tütar Leili TIKK – vt. nr. 616
313. Rudolf ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 03.08.1905 kell 5 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus Gustav Eilseni poolt 21.08.1905, vaderid: Johannes Pokk, Jaan Pokk, Marie Toom. Leeritati Tartu Peetri kirikus 23.05.1926. Elas Tartus ja pidas veovoorimehe ametit. Sattus aeg-ajalt sekeldustesse (liikluseeskirjade rikkumine, puskari ostmine). 1940-ndatel aastatel elas Tartus aadressil Võru tänav 59b ja töötas valvurina. Arreteeriti 14.10.1950 Tallinnas, Videviku tänav 6-1, tribunali otsusel 03.02.51 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi §58-1a (isamaa reetmine – süüdistuseks Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine, metsavendlus) alusel 25 aastaks asumisele. Kandis karistust Baškiiri ANSV Išimbai-s. Vabanes 01.12.1955. Rudolfi edasine elukäigust on vähe teada. Rakvere linnakalmistule on maetud Rudolf Anko-nimeline isik – kalmistu andmetel on selle Rudolfi sünniaasta 1906 ning surnud on ta 01.03.1981 ja maetud 07.03.1981. Suure tõenäosusega on tegemist õige Rudolfiga, kes seega surres oli 75-aastane. Samale hauaplatsile on maetud Meeta Anko.
Oli vähemalt üks kord abielus. Abiellus 22.03.1930 Minna Marie Soo-ga. Abielu registreeriti Haaslava vallas, tunnistajad: Peeter Johani poeg Raudsepp Haaslava vallast Zirgaste talust ja Paul Kusta poeg Voitk Vana-kuuste vallast Vana-Kuuste asundusest. Minna Marie sündis 26.09.1905 kell 5 hommikul Soe talus Hummuli mõisapiirkonnas /Hummelshof/ Helme kihelkonnas, isa tööline Jaan Soo, ema Ann, sünd. Jürisson. Ristiti kodus koolmeister J. Jaaksoni poolt 07.10.1905, vaderid: tööline Juhan Ibikus, töölise naine Minna Nering, teenijanna Triina Rebane. Leeritati Äksis 31.05.1925. Minna Marie vanemad läksid 1914. a. paiku Helme kihelkonnast Äksi kihelkonda. Minna Marie pidas õmblejanna ametit. Töötas ka käsitöö õpetajana. 1944 põgenes Eestist Saksamaale ning 1947 läks edasi Kanadasse. Nende aastate ajalehtedes on korduvalt avaldatud Minna Marie poolt kuulutusi, milles otsib oma abikaasat ja õe perekonda. Minna Marie suri 84-aastaselt 04.07.1990 Torontos Kanadas ja on maetud Toronto Prospect Cemetary kalmistule. Arvatavasti abielu Rudolfi ja Minna Marie vahel lahutati ning Rudolf abiellus teist korda Meeta Helm-iga, sünd. Ohmann /Meta Ohmann/. Meeta sündis 15.02.1907 kell 10 õhtul Pada vallas /Paddas/ Viru-Nigula kihelkonnas, isa õpetaja August Ohmann, ema Anna Emilie, sünd. Kustavson. Ristiti kodus O. Ulbergi poolt 03.03.1907, vaderid: Gustav Voiberg, Liisa Kreen, Minna Ohmann. Leeritati Simunas 10.07.1927. Meeta pere lahkus Viru-Nigula kogudusest ja liitus Simuna kogudusega 1919 seoses elama asumisega Pada vallast Tammikusse Salla valda. Salla valla perekonnaseisuametniku otsusega 04.11.1935 anti Meetale uueks perekonnanimeks RANNE. 1939 abiellus Meeta Ernst Voldemar Helm-iga. Sellest abielust sündis vähemalt üks laps. Alates 01.01.1945 oli Ernst Voldemar Helm teadmata kadunud ning ta tunnistati surnuks 30.12.1950. Meeta suri 73-aastaselt 27.01.1981 ja maeti 31.01.1981 Rakvere linnakalmistule.
314. Arnold ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 07.04.1907 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus J. Rootsi poolt 23.04.1907, vaderid: Gustav Kitsing, Juhan Toom, Alvine Juhkam. Arnold läks elama Tartusse – 1939 elas aadressil Raua tänav 10 oma vanema õe Herta Elfriede juures. Töötas Eksporttapamajas. Oli Tartu Pauluse koguduse liikmeskonnas. 1942 oli põllupidaja Kuuste vallas Tõõraste asunduses Lepiku talus. 1944 liitus saksa sõjaväega ning teenis Eesti Leegioni 20. Grenaderide Väljaõppe Rügemendi I Pataljonis. Arnold suri 90-aastaselt 30.08.1997 Haaslava vallas.
Laulatati Tartu Pauluse kirikus 26.05.1940 Hilda Luide-ga. Laulatuse tunnistajad olid August Klein Tartust ja Alfred Anko Kuuste vallast. Hilda sündis 30.11.1913 kell 6 õhtul Vana-Kuuste vallas, isa Kusta Grünthal, ema Anna, sünd. Klein. Ristiti Vana-Kuustes kooliõpetaja J. Lompi poolt 19.01.1914, vaderid: Peeter Birkenblatt, Anna Lomp, Marie Grünthal. Leeritati Kambjas 20.05.1934. Kuuste valla perekonnaseisuametniku otsusega 16.07.1936 määrati Hildale uueks perekonnanimeks LUIDE. 1942 elas Tõõraste asunduses Lepiku talus. Hilda edasine elukäik ei ole teada.
315. Marta ANKO (Jaak 5, Jüri 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Martha Anko/, isa Jaak Anko, ema Leena, sünd. Voitk – vt. nr. 124, sündis 03.0.1912 kell 6 õhtul Haaslava vallas ja ristiti kodus A. Sommeri poolt 22.07.1912, vaderid: Helene Marie Pohla, Ann Roots, Johannes Jakobson. Leeritati Kambjas 24.05.1931. Marta elas 1930-ndatel aastatel oma isa juures Väike-Tani talus Igevere külas Haaslava vallas (alates 1939 Kuuste vallas). Marta suri 75-aastaselt 02.11.1988.
Abiellus arvatavasti 1940-ndate aastate lõpupoole Aksel Saks-aga. Aksel sündis 18.03.1914 kell 11 hommikul Vana-Kuuste vallas, isa Saamo Saks, ema Helene Elisabeth, sünd. Ärmann. Ristiti J. Lompi poolt 13.04.1914, vaderid: Peeter Timm, Hendrik Orak, Ella Simm. Leeritati Tartu Peetri kirikus 04.07.1933. 1942 elas Igevere külas Väike-Tani talus Kuuste vallas. Marta ja Akseli abielust sündis teada olevalt üks laps. Aksel suri 73-aastaselt 10.02.1987.
Laps:
1) poeg Kalev SAKS – vt. nr. 617
316. Gustav Johannes LAIL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 06.11.1885 Tartus ja ristiti 15.11.1885, vaderid: Gustav Lail, Jaan Lail, Liisa Lail. Suri üheaastaselt 12.03.1887 kell 11 õhtul Tartus ja maeti 15.03.1887. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
317. Karl Robert LAIL ↔ LALL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Carl Robert Lail/, isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 04.09.1887 kell 7 õhtul Tartus ja ristiti 14.09.1887, vaderid: Mihkel Lail, Martin Koger, Marie Tuuksam. Leeritati Gatšinas 30.01.1905. 20. sajandi alguses läks pere Gatšinasse. Karl Robert naasis Gatšinast 1916 ja liitus Rakvere linnakogudusega. Pere elas esimese lapse sündimise ajal Kabala raudteejaamas, ilmselt oli Karl Robert raudtee teenistuses. Järgmised lapsed sündisid Roela vallas /Ruil/ Viru-Jaagupi kihelkonnas ja pere liitus Viru-Jaagupi kogudusega. Karl-Roberti töö oli ilmselt edaspidi seotud Sonda raudteejaamaga, mistõttu pere läks nähtavasti elama Sondasse ja liitus Kiviõli kogudusega. Pada valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.01.1936 määrati Karl Roberti ja ta laste uueks perekonnanimeks LALL. Karl Roberti surmaaeg on teadmata.
Laulatati Rakvere Kolmainu kirikus pastor L. Palloni poolt 15.01.1917 Annette Rebane-ga Roela vallast Viru-Jaagupi kihelkonnast. Annette sündis vallaslapsena 24.09.1895 hommikul Roela mõisapiirkonnas, ema Mai Rebane. Ristiti 07.10.1895, vaderid: Jaan Soone, Juula Soone, Ann Onga. Leeritati Viru-Jaagupis 13.11.1911. Karl Roberti ja Annette abielu lahutati Rakvere-Paide Rahukogus 03.03.1931 § 21 alusel (märkus kihlusekandes). Annette edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Richard LAIL ↔ LALL – vt. nr. 618
2) poeg Ernst LAIL ↔ LALL – vt. nr. 619
3) poeg Artur LAIL ↔ LALL – vt. nr. 620
4) tütar Aliise LAIL ↔ LALL – vt. nr. 621
5) poeg Evald LAIL ↔ LALL – vt. nr. 622
318. Vilhelm Johannes LAIL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Wilhelm Johannes Lail, Wilhelm Johannes Lall, Willem Laill/, isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 14.03.1890 kell 5 hommikul Tartus ja ristiti 02.04.1890, vaderid: David Rupsky, Gustav Lail, Minna Lail. Leeris käis tõenäoliselt Gatšinas. 20. sajandi alguses rändas pere Gatšinasse, kuid nähtavasti tuli Vilhelm Johannes tagasi ning liitus uuesti Tartu Maarja kogudusega. Oli 1911 kutsealuste nimekirjas, kuid sai eluaegse vabastuse sõjaväeteenistusest. Vilhelm Johannes oli ametilt vedurijuht. 1927 liitus Tallinna Pühavaimu kogudusega. Vilhelm Johannes suri 01.11.1927 kell 2 päeval Tallinnas ja maeti 06.11.1927 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – peaajupõletik.
Laulatati Gatšina kirikus pastor O. Palsa poolt 28.04.1913 Marie Laumets-aga /Марія Лауметсъ/. Marie sündis 01.04.1891 Halliku mõisapiirkonnas /Hallik/ Kodavere kihelkonnas, isa Paul Laumets, ema Liisa, sünd. Oja. Ristiti õigeusklikuna Mustvee Püha Nikolai koguduse preestri Adrian Baranovi poolt 22.04.1891, vaderid: Mustvee talupoja Jakov Timofejev Tšernovi poeg Joann Jakovlev ja Võtikvere mõisapiirkonna /Wottigfer/ talupoja Andrei Kask tütar Elena Andrejeva. Ilmselt rändas ka Marie pere Gatšinasse, kus Marie pöördus luteri usku ning leeritati Gatšinas 20.01.1912. 1928 läks Marie elama Tapale, enne seda elas Tallinnas aadressil Oskari tänav (praegu Ristiku tänav) 25 korter 1. Tapa linna perekonnaseisuametniku otsusega 28.06.1937 määrati Marie uueks perekonnanimeks LALL. Marie surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Eduard LAIL – vt. nr. 623
2) poeg Alfred LAIL – vt. nr. 624
3) poeg Ernst LAIL – vt. nr. 625
319. Salme LAIL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 13.12.1892 kell 11 hommikul Tartus ja ristiti 23.12.1892, vaderid: Marie Lail, Anna Juhk, Johann Jürgenson. Suri 17-päevaselt 30.12.1892 kell 3 hommikul Tartus ja maeti 03.01.1893. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
320. Margareta Helene LAIL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Margaretha Helena Lail/, isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 22.07.1894 kell 6 hommikul Tartus ja ristiti 07.08.1894, vaderid: Leena Adams, Anna Juhkam, Karl Tinn. Rändas ilmselt koos perega Gatšinasse. Margareta Helena edasine elukäik on teadmata.
321. Aleksander Eduard LAIL ↔ LALL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis sündis 22.06.1896 Tartus ja ristiti 21.07.1896, vaderid: Jaan Pelius, Jefim Detin, Marie Altorf. 20. sajandi alguses rändas koos perega Gatšinasse ja käis seal nähtavasti leeris. Kutsealuste nimekirja andmetel elas Tsarskoje Selos. Pärast abiellumist läks tagasi Tartusse ja liitus Tartu Maarja kogudusega. 1925 sündinud lapse sünnikohaks on Kadrina, hiljem elas pere Tapal. Tapa linna perekonnaseisuametniku otsusega 25.03.1935 määrati perele uueks perekonnanimeks LALL. Aleksander Eduardi alaliseks elukohaks on 1940-ndatel aastate alguses Valga linn, Poska tänav 18 korter 8. Aleksander Eduard suri 45-aastaselt 15.01.1942 Tartus, mil viidi täide tema surmaotsus. Otsuse sisu ja põhjus ei ole teada. Tapa linnavalitsusele andis sellest teada Järva prefektuuri poliitilise politseiala juhataja oma kirjas 07.05.1942.
Laulatati Gatšinas 22.09.1918 Anna Kristiine Saart-iga /Anna Kristine Saart/. Anna Kristiine sündis vallaslapsena 18.02.1898 Gatšinas, ema Leenu Saart. Ristimise aeg ei ole teada. Leeritati Lüganusel 10.05.1915. Ema Leenu tuli koos Anna Kristiinega Gatšinast tagasi oma kodukohta Maidla mõisapiirkonda /Wrangelstein/ Lüganuse kihelkonda 1910. Anna Kristiine suri umbes 88-aastaselt 1986 ja maeti Paide Sillaotsa kalmistule.
Lapsed:
1) tütar Salme LAIL ↔ LALL – vt. nr. 626
2) tütar Linda LAIL ↔ LALL – vt. nr. 627
3) poeg Endel LAIL ↔ LALL – vt. nr. 628
322. Juhan LAIL (Jüri Lail 5, Mari Hanko 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Juhan Lall, Johann Lail/, isa Jüri Lail, ema Anna, sünd. Pospelova – vt. nr. 127, sündis 07.10.1898 kell 8 hommikul Tartus ja ristiti 01.11.1898, vaderid: Juhan Frisch, Juhan Janov, Vilhelmine Pospelov. 20. sajandi alguses rändas pere Gatšinasse. Juhan tuli tagasi Eestisse ning elas mõnda aega Sondas. Teenis leiba vedurijuhina raudteel. Oli Erra valla hingekirjas. Juhan suri 79-aastaselt 10.11.1977 ja maeti 15.11.1977 Pärnamäe kalmistule Tallinnas.
Laulatati Avinurme kirikus 25.12.1931 Alma Paju-ga /Alma Paio/ Avinurme vallast /Awwinorm/. Laulatuse tunnistajad olid Johannes Jürgens Sondast ja Aleksander Lall Tapalt. Alma sündis 07.03.1910 kell 10 õhtul Peebusaare külas Avinurme vallas Torma kihelkonnas, isa Mihkel Paju, ema Loviisa, sünd. Teder. Ristiti kooliõpetaja A. Tederi poolt 15.04.1910, vaderid: Rosalie Angerjärv, Marie Teder, August Teder. Leeritati Avinurmes 22.05.1927. Alma suri 86-aastaselt 07.03.1996 ja maeti 13.03.1996 Pärnamäe kalmistule Tallinnas.
Lapsed:
1) poeg Udo LALL – vt. nr. 629
2) tütar Viivi LALL – vt. nr. 630
323. Salme HANKO (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Salme Anko/, ema Ann Hanko – vt. nr. 130, sündis vallaslapsena 31.10.1894 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister V. Bucki poolt 27.11.1894, vaderid: Mari Hanko, Ann Hanson, Kusta Hintser. Suri 3-aastaselt 07.07.1898 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 12.07.1898. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
324. Marta ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Martha Roots/, isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis kaksikuna 06.05.1896 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister V. Bucki poolt 18.05.1896, vaderid: Marie Hanko, Kaarel Tootsius. Leeritati Kambjas 24.05.1915. Martal oli ilmselt mingilaadne puue, sest kirikuõpetaja on tema kohta Kambja koguduse personaalraamatusse kirjutanud märkuse, et Marta „räägib ebaselgelt” /spricht undeutlich/. Marta suri 36-aastaselt 06.08.1932 teel Jaagu talust Ulila vallast Tartusse ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – verekaotus veresoone läbilõikamise tõttu /Haemorrh. e dissec. ram. art. fem. dixti/.
Laulatati Kambjas 01.04.1929 Jaan Aints-iga /Jaan Antsi, Jaan Ainz/ Vastse-Kuuste vallast. Jaan sündis 17.03.1902 kell 5 hommikul Kiuma mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa sulane Karl Aints, ema Ann, sünd. Kransmann. Ristiti kodus koolmeister J. Nemvaltsi poolt 21.04.1902, vaderid: peremees Jaan Mandel, peremehe poeg Karl Pedmann, abielunaine Leena Nilbe. Leeritati Põlvas 25.12.1919. 1925 liitus Tartu Peetri koguduse II pihtkonnaga, 1929 Kambja kogudusega. 1930-ndate aastate alguses elas koos abikaasaga Ulila vallas Jaagu talus ning teenis arvatavasti talus sulasena. Pärast abikaasa Marta surma läks elama Räpina valda. 06.08 1933 laulatati ta Räpinas Aino Loos-iga Räpina vallast. Aino suri 16.10.1938. Jaan abiellus kolmandat korda Räpinas 17.12.1939 Johanna Marie Välja-ga Räpina vallast. Jaani edasine elukäik on teadmata.
325. Elfriede ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis kaksikuna 06.05.1896 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister V. Bucki poolt 18.05.1896, vaderid: Marie Tootsius, Juhan Hanko. Suri 4-kuuselt 10.09.1896 pealelõunal Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 15.09.1896. Surmapõhjus – sisemine haigus /внутр. болѣзнь/.
326. Edgar ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 16.04.1897 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister V. Bucki poolt 18.05.1897, vaderid: Kusta Roots, Juhan Pokats, Liisa Hanko. Suri üheaastaselt 26.10.1898 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 01.11.1898. Surmapõhjus – kurguhaigus /горловая бол./.
327. Albert ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 03.04.1899 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister V. Bucki poolt 02.05.1899, vaderid: Jaan Pokats, Gustav Roots, Anna Hintser. Leeritati kambjas 13.11.1916. Alberti edasine elukäik ei ole teada.
328. Osvald ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Oswald Roots/, isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 23.02.1901 Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister V. Bucki poolt 02.04.1901, vaderid: Mihkle Mandli, Jaan Parkel, Liisa Hanko. Leeritati Kambjas 16.11.1919. Osvaldi edasine elukäik ei ole teada.
329. Robert ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 23.02.1902 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister V. Bucki poolt 21.04.1902, vaderid: Gustav Tootsius, Karl Punak, Alvine Hintser. Robert oli kurttumm /taubstumm/. Suri 22-aastaselt 17.08.1924 kl. 12 päeval Tõdus ja maeti 21.08.1924. Surmapõhjus – peaajupõletik.
330. Paul ROOTS (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 04.01.1906 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus Mihkel Mandli poolt 04.01.1906, vaderid: Jaan Roots, Gustav Roots, Anna Perli. Suri 18-päevaselt 22.01.1906 kell 1 hommikul Tõdus ja maeti 26.01.1906. Surmapõhjus – nõrkus /слабость/.
331. Endla ROOTS, (Ann Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Roots, ema Ann, sünd. Hanko – vt. nr. 130, sündis 01.01.1909 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus V. Bucki poolt 01.02.1909, vaderid: Leena Parkel, Ann Siimos, Mihkle Mandli. Endla leeris ei käinud ning ilmselt ei liitunud ühegi kogudusega. Endla suri 28-aastaselt 24.05.1937 Tallinnas Nõmmel (teade tema surmast on avaldatud ajalehes „Nõmme Sõna” nr. 17, 29.05.1937) ning maeti Kambja kalmistule.
Abiellus Tartu linna perekonnaseisuametis 10.12.1932 riigiteenija Leonhard Johannes Nugin-iga /Leonhard Johannes Nuggin/. Abielu tunnistajad: Selma Rätsep Tartust ja Rudolf Alajaan, samuti Tartust. Leonhard Johannes sündis 22.01.1907 kell 4 pealelõunal Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa Kusta Nugin, ema Alvine Rosalie, sünd. Pokk. Ristiti kodus koolmeister P. Urtsoni poolt 22.01.1907, vaderid: Gustav Pokk, P. Urtson, Anna Vihm. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 31.03.1928. Leonhard Johannese vanemad elasid Vana-Prangli mõisapiirkonnas Eerle ehk Võrasoo talus. Isa Kusta omandas Tartus maja aadressil Side 4, mille omanikeks hiljem said vennad Leonhard Johannes ja Evald Voldemar. Lõpetas 1929 Tartu Tehnikagümnaasiumi. 1931 töötas Tartu vangimajas kantseleiametnikuna. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1936. 1930-ndate aastate alguses elas koos ema ja vennaga Tartus aadressil Side 4. 1938 elas Tallinnas Nõmmel aadressil Raudtee 94 – 3, seejärel Tallinnas aadressil Tuule tänav 2 – 1. Abiellus teist korda Nõmmel 10.09.1937 Aina Tusnelda Põder-iga. 1940-ndatel aastatel oli õpetaja Avinurme algkoolis. Teenis kaitseväes 2. Soomusrongirügemendis. Alates 1930. a. nooremallohvitser lipniku auastmes ning reservi arvatud. Arreteeriti 11.11.1944 Tartus, Side 4 – 1. NSV Liidu SARK-i Erinõupidamise otsusega 08.09.1945 mõisteti §7-35 alusel 4 aastaks sundasumisele kui „sotsiaalselt ohtlik element” ning saadeti Jaroslavli oblastisse Volgolag vangilaagrisse. Vabanes 11.11.1948. Leonhard Johannes suri 79-aastaselt enne 20.12.1986 ja maeti 20.12.1986 Raadi kalmistule Tartus.
Teada olev laps:
1) tütar Lea-Mai NUGIN – vt. nr. 631
332. Hulda Elisabeth KIRJA (Mari Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Peeter Kirja, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 131, sündis 20.03.1900 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus kiriku vöörmündri P. Elleri poolt 10.04.1900, vaderid: Liisa Hanko, Minna Sarapuu, Juhan Hanko. Leeritati Kambjas 19.05.1918. Hulda Elisabethi edasine elukäik ei ole teada.
333. Herta Helene KIRJA (Mari Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Hertha Helene Kirja/, isa Peeter Kirja, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 131, sündis 10.02.1904 kell 7 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister Aleksander Kochi poolt 29.02.1904, vaderid: Anna Siimos, Anna Pokats, Gustav Roots. Suri 16-aastaselt 20.08.1920 kell 8 hommikul Tõdus ja maeti 29.08.1920. Surmapõhjus – kõhutõbi.
334. Hilda Alide KIRJA (Mari Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Peeter Kirja, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 131, sündis 23.07.1906 kell 8 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti 20.08.1906, vaderid: Anna Roots, Rosalie Kirja, Julius Kirja. Leeritati Kambjas 13.05.1926. 1932 sündis Hilda Alidel vallaspoeg. Hilda Alide edasine elukäik on teadmata.
Teada olev laps:
1) poeg Edgar KIRJA – vt. nr. 632
335. Alfred KIRJA (Mari Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Peeter Kirja, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 131, sündis 26.06.1911 kell 9 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister O. Toropi poolt 20.02.1911, vaderid: Aksel Siimus, Eduard Schütz, tüdruk Emilie Karoline Kirja. Leeritati Kambjas 15.05.1932. Teenis kaitseväes. Alfredi edasine elukäik on teadmata.
336. Edgar KIRJA (Mari Hanko 5, Märt 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Peeter Kirja, ema Mari, sünd. Hanko – vt. nr. 131, sündis 13.09.1913 kell 2 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister O. Toropi poolt 13.10.1913, vaderid: Jüri Roots, Jaan Parkel, tüdruk Leena Parkel. Suri 6-aastaselt 06.09.1920 kell 3 pealelõunal Tõdus ja maeti 09.09.1920. Surmapõhjus – kõhutõbi.
337. Johanna Magdalena HANKO (Jaan 5, Mihkli 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johanna Magdalena Anko/, isa Jaan Hanko, ema Juula, sünd. Semmel – vt. nr. 136, sündis 03.02.1902 õhtul Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti kiriku vöörmündri J. Hersovi poolt 10.02.1902, vaderid: tüdruk Mai Pabor, tüdruk Liisa Punni, peremees Gustav Pabor. Suri 15-aastasena 21.01.1918 kell 4 hommikul Rasina vallas ja maeti 28.01.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.
338. Salme Elisabeth HANKO (Jaan 5, Mihkli 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Salme Elisabeth Anko/, isa Jaan Hanko, ema Juula, sünd. Semmel – vt. nr. 136, sündis 30.08.1903 õhtul Poka mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti koolmeister H. Ilvese poolt 07.09.1903, vaderid: tüdruk Leena Sulp, tüdruk Ida Vuhmann, sulane Gustav Hango. Suri üheaastaselt 16.02.1905 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1905. Surmapõhjus – rinnahaigus / грудняя болѣзнь/.
339. Alide Elisabeth HANKO (Jaan 5, Mihkli 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alide Elisabeth Anko/, isa Jaan Hanko, ema Juula, sünd. Semmel – vt. nr. 136, sündis 30.04.1906 Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister J. Kooskori poolt 14.05.1906, vaderid: talunaine Liisa Punni, tüdruk Alide Rosalie Hanko, sulane Eduard Kilter. Suri 10-kuuselt 08.03.1907 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 11.03.1907. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
340. Selma Therese HANKO (Jaan 5, Mihkli 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Selma Therese Anko/, isa Jaan Hanko, ema Juula, sünd. Semmel – vt. nr. 136, sündis 15.05.1908 Peravalla külas Kastre mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti kiriku vöörmündri J. Arjukene poolt 03.06.1908, vaderid: tüdruk Leena Sotnik, talunaine Leena Hunt, sulane Jaan Kala. Suri 28-päevaselt 12.06.1908 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 15.06.1908. Surmapõhjus – krupp /крупъ/.
341. Marta Rosilla HANKO (Jaan 5, Mihkli 4, Rein 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marta Rosilla Anko/, isa Jaan Hanko, ema Juula, sünd. Semmel – vt. nr. 136, sündis 13.02.1910 kell 5 hommikul Peravalla külas Kastre mõisapiirkonnas ja ristiti kiriku vöörmündri J. Arjukese poolt 21.03.1910, vaderid: tüdruk Liisa Kangro, tüdruk Amalie Arjukese, peremees Juhan Kala. Leeritati Võnnus 20.05.1934. 1937 siirdus Nõo kogudusse. Marta Rosilla elas Päeva talus Meeri külas Nõo vallas, hiljem arvatavasti ka Tartus. Suri 83-aastaselt 26.05.1993 ja maeti 28.05.1993 Nõo kalmistule.
Laulatati Nõos 29.03.1937 Artur Eduard Vari-ga /Artur Eduard Wari, Arthur Eduard Zimmermann, Arthur Eduard Zempelmann/. Artur Eduard sündis 11.09.1911 kell 7 õhtul Teedla külas Vana-Kirepi mõisapiirkonnas /Alt-Kirrumpäh/ Rõngu kihelkonnas, isa sulane Aadu Zimmermann, ema Miina, sünd. Laane. Ristiti kirjutaja K. Tulffi poolt 25.09.1911, vaderid: sulane Jaan Tamm, sulane Karl Krass, talunaine Miina Tamm. Leeritati Nõos 17.05.1931. Pere läks 1915. a. paiku elama Meeri valda ja liitus Nõo kogudusega. Meeri valla perekonnaseisuametniku otsusega 22.06.1936 määrati Artur Eduardile uueks perekonnanimeks VARI. 1939 elas Artur Eduard koos abikaasaga Nõo vallas Meeri külas Päeva asundustalus. Artur Eduard suri 57-aastaselt 1969 ja maeti Nõo kalmistule.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Ülo VARI – vt. nr. 633
2) tütar Virve VARI – vt. nr. 634
342. Anna SENTKA (Liis Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Peeter Sentka, ema Liis, sünd. Vahi – vt. nr. 137, sündis 26.11.1860 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 04.12.1860, vaderid: tüdruk Ann Sentka, mõisa sulane Juhan Vahi, sulase Hindrik Paaguta naine Mari. Leeritati Võnnus 26.03.1878. Anna liitus 1883 Tartu Peetri kogudusega. 1913 läks koos abikaasaga üle Tartu Peetri koguduse II pihtkonda ning 1924 tagasi I pihtkonda. Anna suri 76-aastaselt 05.06.1937 Tartus Aleksandri tänav 61 korteris 3 ning maeti 09.06.1937 Raadi kalmistule. Surmapõhjus – peaaju verevalum.
Laulatati Tartu Peetri kirikus 20.06.1893 Hans Must-aga Väike-Rõngu mõisapiirkonnast /Klein-Ringen/ Rõngu kihelkonnast. Hans sündis 25.12.1864 Meemaste külas Väike-Rõngu mõisapiirkonnas, isa Juhan Must, ema Katri, sünd. Urb. Ristiti õigeusklikuna Rõngu õigeusu koguduse preestri Konon Šorohovi poolt 10.01.1865, vaderid: talumees Hans Lauri poeg Must ja talunaine Liis Andu tütar Lausing Meemaste külast. Hans leeritati Rõngus 1883, mille läbi liitus luteri kogudusega. 1890 läks Hans üle Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. Oli ametilt sepp. Hans suri 59-aastaselt 01.03.1924 Tartus ja maeti 04.03.1924 Raadi kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik.
Lapsed:
1) tütar Hilda Amalie MUST – vt. nr. 635
2) poeg Friedrich Aleksander MUST – vt. nr. 636
343. Mari SENTKA (Liis Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marri Sentka/, isa Peeter Sentka, ema Liis, sünd. Vahi – vt. nr. 137, sündis 05.02.1863 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 17.02.1863, vaderid: peremees Jaan Säre naine Mari, sulane Juhan Sikka naine Ann, koolmeister Juhan Mutso. Leeritati Võnnus 08.03.1881. 1885 sündis Maril vallaspoeg. Mari liitus 1895 Tartu Peetri kogudusega. 1937 elas oma minia juures Ropka vallas Lemmatsi asunduses Lepiku talus. Mari suri 76-aastaselt 30.07.1939 Lepiku talus Ropka vallas ja maeti Tartu Pauluse kalmistule. Surmapõhjus – raukus nõdrameelsuseta /sine dementia senili/.
Laps:
1) poeg August Eduard SENTKA – vt. nr. 637
344. Liis VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Liis Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 20.12.1863 Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 06.01.1864, vaderid: peremees Peeter Sentka naine Liis, aednik Jaan Tuule naine Liis, peremees Kaarle Vahi. Leeritati Võnnus 27.02.1883. 1900 sündis Liisil vallastütar ja samal aastal liitus Liis Tartu Peetri kogudusega. 1934 elas Mäksa vallas Võrukülas Paju talus koos noorema venna Kustaga, kes oli selle talu peremees. Liis suri 72-aastaselt 12.08.1936 Paju talus Võrukülas Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vanaduse nõrkus.
Laps:
1) tütar Helene Johanna VAHI – vt. nr. 638
345. Ann VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /An Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 01.12.1866 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 09.12.1866, vaderid: tüdruk Ann Jansen, tüdruk Katre Freiberg, peremees Hindrik Vahi. Leeritati Võnnus 06.04.1886. Anni kohta on Võnnu koguduse pastor teinud personaalraamatusse märkuse „Ideot” – see annab alust arvata, et Annil oli mingilaadne vaimupuue. Lisaks on kirja pandud, et märtsis 1927 registreeriti Mäksa vallamajas kodanlik abielu Anni ja Jakob Uiga vahel. Viimane oli pärit Tartust. Ja veel lisaks – „vanamees suri ära varsti”. Ann suri 70-aastaselt 10.03.1937 Paju talus Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Abiellus Mäksa vallamajas 16.03.1927 Jakob Uiga-ga Mäksa vallast, tunnistajad: August Roots Mäksa vallast Paju talust ja August Liivat Mäksa vallast Lille talust. Jakob sündis 12.08.1848 keskpäeval Peravallas Kastre mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa sulane Jaan Uiga, ema Epp, sünd. Liudor. Ristiti koolimajas 22.08.1848, vaderid: sepp Possuka Jakob, peremees Arjukese Peedu, tüdruk Sotniku Jakobi tütar Mari. Leeritati Võnnus 25.02.1868. 1883 esitati talle maakohtus süüdistus röövimise asjus. 1885 astus Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Samal aastal laulatati Tartus Anna Noks-iga. Sellest abielust sündis kolm last, kes kõik jõudsid täiskasvanuikka. Jakob lesestus 1924. 1927 Anniga abiellumise ajal elas Kohu talu maa peal Mäksa vallas ning teenis leiba kalapüügi ja põlluharimisega. Jakob suri 79-aastaselt 01.02.1928 Luha talus Kaagvere vallas ja maeti Tartu Peetri kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
346. Kusta VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Kusta Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 22.07.1869 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 03.08.1869, vaderid: peremees Hans Vahi, peremees Hindrik Vahi, kõrtsmik Jaan Praakle naine Maala. Leeritati Võnnus 06.12.1888. Kusta ei abiellunud. Võnnu koguduse personaalaamatusse on pastor teinud Kusta kohta märkuse, et ta oli „närviline” /nerwiline/. 1930-ndatel aastatel oli ta Mäksa vallas Võrukülas asuva Paju talu peremees. Kusta surmaaeg ei ole teada. 1939. a. oli ta veel elus.
347. Marie VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marie Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 08.06.1873 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 15.06.1873, vaderid: sulane Mihkel Laari naine Mari, sulane Hans Lubja naine Mari, sulane Juhan Vahi. Leeritati Võnnus 23.02.1892. 1930-ndatel aastatel elas koos abikaasaga Mäksa vallas Võrukülas. 1939 elas oma tütre juures Veski vallas Luigaste külas Hindu talus. Marie surmaaeg on teadmata.
Laulatati Võnnus pastor A. Varese poolt 16.04.1900 August Vahi-ga /August Wahhi/ Kaagvere mõisapiirkonnast. August oli Mariele üsna lähedalt sugulane – onupoeg. August sündis 17.06.1875 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa peremees Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg. Ristiti 06.07.1875, vaderid: peremees Hindrik Vahi, peremees Peeter Kiilek, mölder Samuel Palmi tütar Helene. Leeritati Võnnus 14.11.1893. 1930-ndatel aastatel elatus August juhuslikest töödest. 1937 oli ta Haaslava vallas Koke külas asunud ja Ella Kangrule kuulunud Mikko talu popsikoha rentnik. August suri 62-aastaselt 15.02.1938 Miku talus Haaslava vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Lapsed:
1) tütar Salme Rosalie VAHI – vt. nr. 639
2) poeg Arnold Ferdinand VAHI – vt. nr. 640
348. Jaan VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 07.02.1876 keskpäeval Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 29.02.1876, vaderid: vabadik Jaan Laar, peremees Hindrik Vahi, tüdruk Miina Kööni. Leeritati Võnnus 14.11.1893. 1897 võeti sõjaväeteenistusse. Suri 22-aastaselt 19.08.1898 Odessa sõjaväehospitalis.
349. Kaarle VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karle Wahhi, Karl Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 25.07.1879 keskpäeval Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 09.09.1879, vaderid: peremees Kaarle Vahe, koolmeister Karl Nagel, peremees Hans Vahi naine Mai. Leeritati Võnnus 07.12.1897. 1900 võeti sõjaväeteenistusse. Teenis reamehena 2. kaardiväe valikpataljonis, mis asus 1915 Peterhofis ja kust Kaarle põgenes 29.03.1915. 13.04.1915 leidis Peterhofi politsei tema surnukeha Peterhofi palee aia kanalist. Maeti 18.04.1915 Peterhofi sõjaväekalmistule. Võnnu koguduse personaalraamatusse tehtud märkuse järgi võib järeldada, et Kaarle maeti 09.07.1915 ümber Võnnu kalmistule.
350. Alviine Miili Elisabeth VAHI (Jaan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alwine Mili Elisabeth Wahhi/, isa Jaan Vahi, ema Mai, sünd. Mikko – vt. nr. 138, sündis 18.12.1882 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 28.12.1882, vaderid: tüdruk Miina Krooni, vabadik Peeter Goldberi naine Mari, peremees Jaan Mikku. Suri 12-päevaselt 30.12.1882 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 06.01.1883. Surmapõhjus – krambid /Flage/.
351. Mari VAHI (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marri Wahhi/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 30.09.1871 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 30.09.1871, vaderid: sepp Juhan Ratasepa naine Mari, tüdruk Miina Muia, peremees Jaan Koltberg. Suri kohe pärast sündimist 30.09.1871 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 03.10.1871. Surmapõhjus – nõrgana sündinud /Schwach geboren/.
352. Anna Marie VAHI (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Marie Wahhi/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 11.09.1872 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 15.10.1872, vaderid: peremees Juhan Saabeli naine Mari, mölder Karl Selli naine Mari, peremees Jüri Roiland. Suri 9-aastaselt 20.10.1881 öösel Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 29.10.1881. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
353. Annette VAHI (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Annette Wahhi/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 28.06.1875 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 03.08.1875, vaderid: kõrtsmik Jaan Selli naine Pauline, peremees Juhan Selli naine Juula, peremees Kaarle Sell. Suri üheaastaselt 29.08.1876 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 05.09.1876. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
354. Juhan Oskar VAHI ↔ NORMANN (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johan Oscar Wahhi, Johann Oskar Normann/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 26.12.1878 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 21.01.1879, vaderid: peremees Juhan Sell, sulane Hindrik Müller, tüdruk Liisa Fusch. Leeritati Võnnus 01.12.1896. 1882 palus isa Kaarel anda oma perele uueks perekonnanimeks NORMANN, see palve rahuldati. Juhan Oskar suri 27-aastaselt 02.05.1906 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 05.05.1906. Surmapõhjus – epilepsia /эпилепсiя/.
355. Karl Oskar VAHI ↔ NORMANN↔ NOORMA (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karl Oskar Wahhi/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 23.02.1882 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 04.03.1882, vaderid: sulane Juhan Vahi, koolmeister Karl Nagel, sepp Hans Freibergi naine Miina. Leeritati Võnnus 28.11.1899. 1882 palus isa Kaarel anda oma perele uueks perekonnanimeks NORMANN, see palve rahuldati. 1930-ndatel aastatel oli Karl Oskar Vana-Kastre küla Vahi talu peremees. Mäksa valla perekonnaseisuametniku otsusega 12.06.1936 määrati Karl Oskarile koos abikaasa ja lastega uueks perekonnanimeks NOORMA. Karl Oskari täpne surmaaeg on teadamata.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartus 22.04.1919 Karoline Elisabeth Koltberg-iga /Caroline Elisabeth Koltberg/. Karoline Elisabeth sündis 28.02.1886 kell 8 hommikul Tartus, isa Karl Koltberg, ema Marie, sünd. Siion. Ristiti 26.03.1886, vaderid: Liisa Sults, Marie Lutterus, Vidrik Siion. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1904. Suri 39-aastaselt 26.05.1925 kell pool 11 hommikul Tartus ja maeti 31.05.1925. Surmapõhjus – kõhunahapõletik. Karl Oskari teine abielu Rosalie Jalakas-ega /Rosalie Jallakas/ registreeriti Mäksa vallavalitsuses 28.02.1931, tunnistajad Ernst Goldberg ja August Vahi, mõlemad Mäksa vallast. Rosalie sündis vallaslapsena 07.03.1898 õhtul Võtikvere mõisapiirkonnas Torma kihelkonnas, ema Leena Jalakas. Ristiti koolmeistri poolt 22.03.1898, vaderid: Elisabeth Mägi, Elisabeth Jalakas, August Pärn. Leeritati Tormas 22.06.1914. Abiellumise ajal elas Vahi talus, selleks ajaks oli Rosaliel ja Karl Oskaril sündinud juba nende esimene laps. Rosalie suri 38-aastaselt 16.09.1936 Vahi talus Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – bakteriaalne veremürgitus.
Karl Oskari ja Karoline Elisaethi laps:
1) poeg Valter NORMANN ↔ NOORMA – vt. nr. 641
Karl Oskari ja Rosalie lapsed:
2) poeg Kalju NORMANN ↔ NOORMA – vt. nr. 642
3) tütar Silvia NORMANN ↔ NOORMA – vt. nr. 643
356. Louise Marie NORMANN (Kaarel Vahi ↔ Normann 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Luise Marie Normann/, isa Kaarel Vahi, uue nimega Normann, ema Miina, sünd. Sell – vt. nr. 140, sündis 25.11.1886 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 27.12.1886, vaderid: peremees Jaan Linki naine Mari, tüdruk Miina Mikan Tartust, vabadik Hindrik Kuuse. Leeritati Võnnus 05.06.1905. Pärast abiellumist elas Louise Marie mõned aastat Meeri mõisapiirkonnas, seejärel läks elama Tartusse. 1930-ndate aastate lõpus elas koos lastega Tartus aadressil Kooli tänav 38. Louise Marie suri 85-aastaselt 19.01.1972 Tartus ja maeti 22.01.1972 Tartu Pauluse kalmistule.
Laulatati Võnnu kirikus vikaarpastori poolt 07.04.1914 Villem Kirtsi-ga /Willem Kirtsi/ Tartust. Villem sündis 16.05.1889 hommikul Saare mõisapiirkonnas /Saarenhof/ Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa peremees Jaan Kirtsi, ema Liisa, sünd. Õunap. Ristiti koolimajas Kodavere koguduse pastori poolt 29.05.1889, vaderid: Villem Kukk, Jaan Mogom, Liisa Vadi, Villemi naine. Leeritati Kodaveres 20.11.1905. 1907 liitus Tartu Maarja kogudusega. Villemi ja Louise Marie abielu lahutati Tartu ringkonnakohtu otsusega 30.12.1938, sealjuures poeg Endle jäeti isa Villemi hoolde. Villem läks elama Tallinna. Seal abiellus ta 20.12.1941 Lilli Johanson-iga. Villemi edasine elukäik on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Elfriede ↔ Eeva KIRTSI – vt. nr. 644
2) poeg August Eduard KIRTSI – vt. nr. 645
3) poeg Endel KIRTSI – vt. nr. 646
357. Karl VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karl Wahhi, Karl Wahi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 25.02.1867 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 05.03.1867, vaderid: peremees Karl Vahi, sepp Hans Freiberg, tüdruk Ann Jansen. Leeritati Võnnus 18.11.1884. Karl ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. 1930-ndatel aastatel elas Võrukülas ja oli Väljaotsa renditalu peremees. Samas talus elas tema noorem vend Julius Johannes ning ning vennatütar Anna Liine Elisabeth. Karl suri 74-aastaselt 22.08.1941 Väljaotsa talus Mäksa vallas ja maeti Võnnu uuele kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus nõdrameelsuseta.
358. Peeter VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Peter Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 13.09.1869 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 28.09.1869, vaderid: peremees Peeter Kilk, sulane Hindrik Freiberg, sepp Hans Freibergi naine Katre. Leeritati Võnnus 29.11.1887. 1890 võeti sõjaväeteenistusse, kust naases ilmselt mõneks ajaks tagasi. Abiellus ja tal sündisid lapsed – laste sünnikohtade järgi elas Peeter koos perega Vara mõisapiirkonnas ja seejärel Luunja mõisapiirkonnas. Osales Vene-Jaapani sõjas ning sai 02.10.1904 haavata Mukdeni linna all (enne Mukdeni lahingut). Peeter suri 56-aastaselt 02.06.1926 kell 11 ennelõunal Haaslava vallas ja maeti 06.06.1926. Surmapõhjus – tiisikus.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus pastor A. Varese poolt 16.04.1900 Mari Poro-ga /Marri Porro/ Kaagvere mõisapiirkonnast. Mari sündis 09.10.1867 hommikul Kauksi külas Mooste mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa peremees Juhan Poro, ema Liis, sünd. Tamm. Ristiti 28.10.1867, vaderid: peremees Viido Suurmann, tüdruk Mai Poro, tüdruk Leena Susi. Leeritati Põlvas 1885. 1891 sündis Maril vallastütar Anna, kes suri umbes pooleteistaastasena. 1898 liitus Mari Võnnu kogudusega. Sel aastal sündis tal vallaspoeg Julius Johannes, kes 1909 tunnistati Peetri ja Mari seaduslikuks lapseks. Mari suri 50-aastaselt 14.07.1918 kell 6 hommikul Kaagvere mõisaiirkonnas ja maeti 16.07.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vähk /Krebs/. Peeter laulatati teist korda Võnnu kirikus 11.05.1919 lesknaise Miina Päiv-iga, sünd. Laaber /Mina Päiw, Mina Labber/. Miina sündis vallaslapsena 15.02.1867 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas, ema Mari Laaber. Ristiti kodus koolmeistri poolt 26.02.1867, vaderid: vabadikunaine Mari Koppel, vabadikunaine Liis Grün, koolmeister Peeter Madison. Leeritati Kambjas 17.03.1885. 1890 abiellus Tartu Maarja kirikus Gustav Päiv-iga. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Miina lesestus 1917 ja liitus seejärel uuesti Kambja kogudusega. Pärast teise abikaasa Peetri surma läks 1935 Võnnu kogudusest tagasi Kambja kogudusse. Koguduse personaalraamatus on kirja pandud märkus, et ta ei suuda maksta koguduse liikmemaksu. Miina täpne surmaaeg on teadmata.
Peetri ja Mari lapsed:
1) poeg Julius Johannes VAHI – vt. nr. 647
2) tütar Helene VAHI – vt. nr. 648
3) tütar Alviine Rosalie VAHI – vt. nr. 649
4) tütar Alviine VAHI – vt. nr. 650
5) poeg Karl VAHI – vt. nr. 651
359. Anna Dorothea VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Dorothea Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 19.12.1872 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 21.01.1873, vaderid: peremees Hindrik Freibergi naine Ann, peremees Peeter Janseni naine Mari, sulane Juhan Vahi. Leeritati Võnnus 23.02.1892. 1893 sündis tal vallaspoeg Julius Johannes. Pärast Anna Dorothea abiellumist vahetas pere laste sünnikohtade järgi otsustades üsna tihti elukohti. 1890-ndatel aastatel elas pere Kastre mõisapiirkonnas, seejärel Kaagvere mõisapiirkonnas, seejärel Vesneri mõisapiirkonnas /Wesslersof/ Tartu-Maarja kihelkonnas ja 20. sajandi alguses Arula mõisapiirkonnas /Arrol/ Otepää kihelkonnas. Mäksa valla perekonnaseisuametniku otsusega 16.03.1936 määrati Anna Dorotheale koos tütre Alviine Annettega uueks perekonnanimeks PRIIMÄGI. 1930-ndate aastate lõpus elas Anna Dorothea koos poja Karl Augustiga Mäksa valla vanadekodus, mis asus Vana-Kastre külas. Anna Dorothea suri 71-aastaselt 20.10.1944 kell 4 pealelõunal Kaagveres ja maeti 25.10.1944.
Laulatati Võnnus pastor A. Varese poolt 09.01.1894 Juhan Freiberg-iga /Johan Freiberg/ Kastre mõisapiirkonnast. Juhan sündis 14.08.1860 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa sepp Hans Freiberg, ema Katre, sünd. Könberg. Ristiti 28.08.1860, vaderid: metsavaht Juhan Otti, sulane Hindrik Miina, kubjas Markus Janseni naine Liis. Leeritati Võnnus 18.12.1877. Juhani isa Hans oli Anna Dorothea ema Mai poolvend. 1889 paiku läks Juhan Peterburgi ning liitus sealse Jaani kogudusega, 1893 tuli tagasi Võnnu kogudusse. Pidas sepa ametit. Juhan suri 43-aastaselt 15.07.1904 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 18.07.1904. Surmapõhjus – vähk /ракъ/.
Anna Dorothea laps:
1) poeg Julius Johannes VAHI – vt. nr. 652
Anna Dorothea ja Juhani lapsed:
2) poeg August Karl FREIBERG ↔ LAASIK – vt. nr. 653
3) tütar Alviine Annette FREIBERG ↔ PRIIMÄGI – vt. nr. 654
4) poeg Julius Valter FREIBERG – vt. nr. 655
5) tütar Salme Rosalie FREIBERG – vt. nr. 656
6) poeg, kaksik Leo Bernhard FREIBERG – vt. nr. 657
7) poeg, kaksik Johannes Voldemar FREIBERG – vt. nr. 658
360. August VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /August Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 17.06.1875 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 06.07.1875, vaderid: peremees Hindrik Vahi, peremees Peeter Kiilek, mölder Saamuel Palmi tütar Helene. Leeritati Võnnus 14.11.1893. 1930-ndatel aastatel elatus August juhuslikest töödest. August suri 62-aastaselt 15.02.1938 Miku talus Haaslava vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Augusti abielu ja laste kohta – vt. nr. 347
361. Aleeni Aliide VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Aleni Alide Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 17.08.1878 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 10.09.1878, vaderid: peremees Peeter Kilki naine Helena, tüdruk Kristine Kosti, sepp Jaan Freiberg. Suri 13-aastaselt 04.07.1892 keskpäeval Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 09.07.1892. Surmapõhjus – palavik /горячка/.
362. Miili Marie VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Mili Marie Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 08.11.1880 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 23.11.1880, vaderid: tüdruk Mari Saalam, tüdruk Mari Jansen, sulane Hindrik Vahi. Suri 10-aastaselt 06.08.1891 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 13.08.1891. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustleiden/.
363. Liisi Rosalie VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Lisi Rosalie Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis 30.10.1882 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 29.11.1882, vaderid: koolmeister Karl Nageli naine Liisa, sulane Juhan Vahi naine Liis, vabadik Jaan Saalom. Leeritati Võnnus 18.02.1901. Liisi Rosalie surmaaeg on teadmata.
364. Eduard Arnold VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Eduard Arnhold Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis kaksikuna 18.12.1885 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 22.12.1885, vaderid: peremees Jaan Saalomon, peremees Hans Freiberg, aedniku naine Miina Meinart. Leeritati Võnnus 28.11.1904. 1918 liitus Tartu Maarja kogudusega. 1930-ndatel aastatel oli Sarakuste küla Jõeääre talu peremees. Eduard Arnold suri 55-aastaselt 15.06.1941 Võnnu vallas ja maeti Võnnu uuele kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 13.10.1918 Ida Plaks-iga. Kihlus kuulutati esimest korda maha 15.09.1918 ka Võnnu koguduses, kus 16.09.1918 taotles keegi Liine Rosalie Karo selle kihluse mahakuulutamise peatamist. Mahakuulutamist siiski jätkati, sest Liine Rosalie nõue osutus aegunuks. Arvatavasti pidas Liine Rosalie Eduard Arnoldit oma 1913 sündinud vallaspoja Osvald Johannes Karo isaks. Kindlaid tõendeid isaduse asjus ei ole siiski õnnestunud leida. Ida sündis 19.01.1894 kell 6 hommikul Vara mõisapiirkonnas Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa Mihkel Plaks, ema Miina, sünd. Reimann. Ristiti 13.02.1894, vaderid: Leena Käng, Anna Tume, Peeter Osi. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1912. Ida surmaaeg on teadmata.
Laps:
1) tütar Elfriede Rosalie VAHI – vt. nr. 659
365. Julius Johannes VAHI (Hans Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Julius Johannes Wahhi/, isa Hans Vahi, ema Mai, sünd. Freiberg – vt. nr. 141, sündis kaksikuna 18.12.1885 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 22.12.1885, vaderid: peremees Juhan Tüür, peremees Jaan Sell (Kääri), tüdruk Mari Tassu. Leeritati Võnnus 28.11.1904. 1931 elas oma vanema venna Karli juures Võrukülas Väljaotsa talus. Julius Johannese edasine elukäik on teadmata.
366. Rosalie Marie VAHI (Juhan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Rosalie Marie Wahhi/, isa Juhan Vahi, ema Liis, sünd. Jansen – vt. nr. 144, sündis umbes 1886 arvatavasti Kaagvere mõisapiirkonnas. Tema ristimiskanne on jäänud kirja panemata, seepärast tema täpne sünniaeg ei ole teada. Hilisemast ajast on Tartu Maarja koguduse personaalraamatusse kirja pandud kuupäeva 16.09.1886, kuid Võnnu koguduse meetrika andmetel sündis sel päeval üks teine tüdruk, kelle nimeks sai Roosi Vahi ja kes sündis Peravalla külas Kastre mõisapiirkonnas. Rosalie Marie leeritati Tartu Maarja kirikus 17.05.1904. Suri 29-aastaselt 11.06.1915 kell 10 hommikul Tartus ja maeti 14.07.1915 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
Laulatati Võnnus pastori poolt 15.05.1911 Emil Nikolai Aleksander Burring-iga /Emil Nicolai Alexander Burring/ Tartust. Emil Nikolai Aleksander sündis 24.11.1875 kell veerand 3 hommikul Tartus, isa mölder Carl Alexander Burring, ema Marie Elisabeth, sünd. Hunt. Ristiti 08.12.1875, vaderid: tisler Christian Rosenbach, rentnik Nicolai Petersohn, preili Vera Lartschenko. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1895. Emil Nikolai Aleksander oli isaliinis läti päritolu. 1930-ndatel aastatel pidas ta möldri ametit ning oli tuuleveski omanik. Elas Tartus aadressil Tallinna tänav 31a. Emil Nikolai Aleksandri täpne surmaaeg on teadmata, ta on maetud Elva kalmistule.
Laps:
1) poeg August BURRING – vt. nr. 660
367. Anna Liine Elisabeth VAHI (Juhan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Line Elisabeth Wahhi/, isa Juhan Vahi, ema Liis, sünd. Jansen – vt. nr. 144, sündis 22.03.1891 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas ja ristiti 07.04.1891, vaderid: tüdruk Anna Marie Jansen, piimarentnik Juhan Säga naine Leena, peremees Karl Normann. Leeritati Võnnus 03.05.1909. 1930-ndatel aastatel elas oma onu Karli talus Võrukülas Väljaotsal. Anna Liine Elisabeth suri 82-aastaselt 1974 ja maeti Elva kalmistule samale hauaplatsile, kuhu on maetud tema õemees Emil Nikolai Aleksander Burring.
Anna Liine Elisabeth tsiviilabielu Samuel Sibul-aga /Samuel Sibbul/ sõlmiti Mäksa vallamajas 25.01.1931. See abielu lahutati Tartu-Võru Rahukogu otsusega 31.08.1931. Samuel sündis 11.06.1885 kell 6 õhtul Kusnetsi külas Kavastu mõisapiirkonnas Kodavere kihelkonnas, isa kiriku vöörmünder Jaan Sibul, ema Ann, sünd. Pahk. Ristiti koolmeistri poolt 20.06.1885, vaderid: peremees Mihkli poeg Joosep Pahk, peremees Peeter Koosa, peremees Jakobi naine Leenu Pahk. (Alatskivi meetrika K27). Leeritati Alatskivi kirikus 09.03.1903. Elas Kavastu vallas Kusnetsi külas (praegu Vanaussaia küla), oli Vassili Dimitrievi talu peremees. Samuel oli neli korda abielus. Esimene abiekaasa oli Olga Rupsi, kellega Samuel laulatati 15.04.1913 Alatskivil. Olga suri 23.06.1930. Pärast lahutust oma teisest abikaasast Anna Liine Elisabethist abiellus Samuel kolmandat korda Räpinas 27.03.1932 Räpinas Salme Kald-iga. See abielu lahutati Tartu ringkonnakohtu otsusega 22.04.1939. Neljas abielu sõlmiti Alatskivil 18.04.1942 Luise Latik-uga. Samueli edasine elukäik on teadmata. Võnnu koguduse personaalraamatus on kirja pandud ekslikult, et Anna Liine Elisabeth abiellus 1922 Jaan Songisepp-aga. Kirikuõpetaja on selle märkuse hiljem maha tõmmanud ja peale kirjutanud „vale” /fälschlich/.
368. August Johannes VAHI (Juhan Vahi 5, Eeva Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /August Johannes Wahhi/, isa Juhan Vahi, ema Liis, sünd. Jansen – vt. nr. 144, sündis 03.08.1897 keskpäeval Luunja mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister H. Mugu poolt 17.08.1897, vaderid: sulane August Jansen, sepp Jaan Narva, tüdruk Liine Emilie Jansen. Leeritati Tartu Peetri kirikus 01.12.1918. 1922 liitus Tartu Pauluse kogudusega. 1930-ndatel aastatel elas Mäksa vallas Vana-Kastre külas ning elatus põllutööst. August Johannese surmaaeg ei ole teada.
Laulatati Tartu Pauluse kirikus pastor G. Knüppferi poolt 26.12.1922 Rosalie Sööt-iga. Rosalie sündis 19.12.1899 kell 10 õhtul Loosu talus Pühaste külas Aakre /Ayakar/ mõisapiirkonnas Rõngu kihelkonnas, isa sulane Mihkel Sööt, ema Miina, sünd. Jaas. Ristiti koolmeister Mõttuse poolt 16.01.1900, vaderid: tüdruk Annik Tall, talunaine Leena Sööt, sulane Juhan Jaas. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 13.10.1918. 1903 rändasid Rosalie vanemad Venemaale Velikije Lukisse, sealt edasi Toropetsi, kuid 1906 rändasid nad tagasi esialgu Äksi kihelkonda, seejärel 1907 Käru mõisapiirkonda /Kerro/ Simuna kihelkonda. Isa Mihkel pidas tisleri ameti. 1912 naases pere Rõngu kihelkonda ning 1914 liitusid Tartu Pauluse kogudusega. Rosalie surmaaeg ei ole teada.
Teada olev laps:
1) poeg Ants VAHI – vt. nr. 661
2) poeg Andres VAHI – vt. nr. 662
369. Mari KÄÄRIK (Ann Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Marri Kärik/, isa Peeter Käärik, ema Ann, sünd. Tätte – vt. nr. 146, sündis 21.09.1862 õhtul Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 07.10.1862, vaderid: peremees Jüri Käärdi naine Ann, tüdruk Mari Herzmann, peremees Peeter Vahi. Surin 14-aastaselt 12.04.1877 hommikul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 17.04.1877. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
370. Jaan KÄÄRIK (Ann Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Kärik/, isa Peeter Käärik, ema Ann, sünd. Tätte – vt. nr. 146, sündis 20.10.1864 hommikul Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 08.11.1864, vaderid: peremees Jaan Käärik, peremees Kusta Käärik, peremees Kotlip Märdi naine Mai. Suri 6-kuuselt 20.04.1865 hommikul Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 25.04.1865. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
371. Jaan KÕRVEL (Mai Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Körwel/, isa Rein Kõrvel, ema Mai, sünd. Tätte – vt. nr. 147, sündis 02.01.1879 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 07.01.1879, vaderid: mölder Jaan Heedo, kõrtsmik Jaan Mosin, tüdruk Miina Tätte. Leeritati Võnnus 01.12.1896. Ahja valla külaelanike nimekirja järgi elas koos perega 1918 Ahja-Mõtskülas. 1922 liitus Tartu Pauluse kogudusega ning asus elama Tartusse. 1936 elas koos abikaasa ja pojaga aadressil Puiestee tänav 49b ning töötas samas asunud Jaan Künnapuu savitööstuses. Jaan suri 61-aastaselt 30.01.1940 Tartu linna nakkushaiglas ja maeti 04.02.1940 Tartu Pauluse kalmistule. Surmapõhjus – kõhusoetõbi.
Laulatati Võnnus 02.03.1908 Anna Joonas-ega /Anna Jonas/ Ahja-Mõtskülast Ahja mõisapiirkonnast. Anna sündis 07.01.1882 keskpäeval Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa soldat Peeter Joonas, ema Mai, sünd. Lustig. Ristiti 17.01.1882, vaderid: tüdruk Ann Mikelsaar, tüdruk Miina Kriisk, peremees Kotlip Pütsepp. Leeritati Võnnus 20.02.1900. Pärast abikaasa surma elas 1942 poja Taavidi juures Tartus aadressil Roosi tänav 33 ja 1944 poja Gustavi juures aadressil Raekoja 98. Anna suri 63-aastaselt 1946 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Gustav KÕRVEL – vt. nr. 663
2) poeg Taavid KÕRVEL – vt. nr. 664
3) tütar Linda Miralda KÕRVEL – vt. nr. 665
372. Liine Marie KÕRVEL (Mai Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Line Marie Körwel/, isa Rein Kõrvel, ema Mai, sünd. Tätte – vt. nr. 147, sündis 22.09.1882 õhtul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 30.09.1882, vaderid: peremees Kusta Rootslase naine Mari, peremees Peeter Kääriku naine Ann, sulane Jaan Tätte. Leeritati Võnnus 20.02.1900. 1901 sündis Liine Mariel vallaspoeg. Pärast abiellumist elas Liine Marie laste sünnikohtade järgi otsustades Võnnu kirikumõisa maadel, seejärel Ahja mõisapiirkonnas Valgesoo külas ja 1920-ndatel aastatel Kiidjärvel. 1937 liitus Tartu Peetri kogudusega. 1938 elas koos poegade Gustavi ja Voldemariga ning tütre Lindaga Tartus aadressil Mäe tänav 22, sealt edasi kolis aadressile Roosi tänav 35, kus elas tollal ka vend Jaan Kõrvel. Liine Marie suri 93-aastaselt 1976 ja maeti Tartu Peetri kalmistule.
Laulatati Võnnus 22.02.1904 Karl Eduard Lipping-iga Valgesoo külast Ahja mõisaiirkonnast. Karl Eduard sündis 12.08.1878 keskpäeval Tartus, isa soldat August Franz Lipping, ema Mai, sünd. Mikkel. Ristiti 20.08.1878, vaderid: Jaan Bock, Aadu Morgen, Mari Toots. Leeritati Põlvas 1894. 1899 liitus Karl uuesti Võnnu kogudusega. Ahja valla vallaelanike nimekirjas 1910-1914 selgub, et Karl Eduard oli kohtulikult karistatud. Täpsem info karistuse asjaolude kohta puudub. Karl Eduardi käekäik 1930-ndatel aastatel on mõnevõrra segadust tekitav. Kui abikaasa Liine Marie Tartus elas, siis Karl Eduard temaga samadel aadressitel ei elanud. Ometigi on Tartu linna perekonnaseisuametnik menetlenud Karl Eduardi avaldust oma eesnime muutmiseks (Riigi Teataja Lisa nr. 107, 19.12.1939), sealjuures on tema elukohaks märgitud Roosi tänav 35 Tartus. Tartu linna perekonnaseisuametniku otsusega 22.01.1940 määrati Karl Eduardile uueks eesnimeks Kaarel. Karl Eduardi surmaaeg on teadmata. Tartu Riikliku notariaalkontori määrusega 04.02.1946 tunnistati Kaarel Lipping surnuks alates samast kuupäevast.
Liine Marie vallaslaps:
1) poeg Taaniel KÕRVEL – vt. nr. 666
Liine Marie ja Kaarli lapsed:
2) poeg Johannes LIPPING – vt. nr. 667
3) poeg Jaan LIPPING – vt. nr. 668
4) tütar Emilie Rosalie LIPPING – vt. nr. 669
5) poeg Elmar LIPPING – vt. nr. 670
6) poeg Oskar Eduard LIPPING – vt. nr. 671
7) tütar Magda Helene LIPPING – vt. nr. 672
8) tütar Vendeline LIPPING – vt. nr. 673
9) poeg Gustav LIPPING – vt. nr. 674
10) tütar Elise Elfriede LIPPING – vt. nr. 675
11) tütar Linda Vilhelmine LIPPING – vt. nr. 676
12) poeg Voldemar LIPPING – vt. nr. 677
373. Leeni KÕRVEL (Mai Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Leni Körwel/, isa Rein Kõrvel, ema Mai, sünd. Tätte – vt. nr. 147, sündis 02.12.1884 õhtul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 12.12.1884, vaderid: tüdruk Mari Mihkelson, kõrtsmik Jaan Mosina naine Leena, peremees Hindrik Tätte. Leeritati Võnnus 17.02.1902. Suri 19-aastaselt 02.06.1904 õhtul Võnnus ja maeti 06.06.1904. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
Laulatati Võnnus 06.07.1903 Juhan Lomp-iga /Johan Lomp, Johann Lomp/ Võnnust. Juhan sündis 19.12.1873 Koosa külas Kavastu mõisapiirkonnas, isa Märt Lomp, ema Eeva, sünd. Jõksi. Ristiti koolmeister Nolki poolt 6.01.874, vaderid: peremees Juhan Jõksi, Jakob Kurvits, talunaine Mari Viira. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1890. 1903 liitus Võnnu kogudusega ning elas kõigepealt Võnnus, hiljem Lääniste külas. Pärast esimese abikaasa Leeni surma abiellus teist korda Liisa Vilt-iga. Sellest abielust sündis neli last. Juhan suri 62-aastaselt 05.01.1936 Ala-Kondra talus Imste külas Ahja vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsu suurenemine, südame nõrkus ja kasvaja.
374. Emilie Rosalie TÄTTE (Hindrik Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hindrik Tätte, ema Mari, sünd. Kolli – vt. nr. 148, sündis 10.05.1887 hommikul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 25.05.1887, vaderid: tüdruk Liis Kolli, peremees Kusta Tõnise naine Miina, sulane Jaan Tätte. Leeritati Võnnus 05.06.1905. Elas Pitsu talus Kurista külas Võnnu vallas. Mõned aastad pärast abikaasa surma sündis Emilie Rosaliel vallastütar Laine. Emilie Rosalie suri 43-aastaselt 20.02.1931 Tartu Ülikooli naistekliinikus ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – südamerike ja emakavähk.
Laulatati Võnnus vikaarpastori F. Ederbergi poolt 28.11.1910 leskmehe Jaan Sentka-ga Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast. Jaan sündis 15.11.1878 hommikul Mäksa mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaan Sentka, ema Ann, sünd. Lätti. Ristiti 26.11.1878, vaderid: sulane Mihkel Vassila, peremees Jaan Moloka, tüdruk Katre Käärik. Leeritati Võnnus 19.11.1895. Jaan abiellus esimest korda 1908 lesknaise Liisa Lillo-ga, sünd. Rooma. Liisa suri paar kuud pärast abiellumist 1909. Jaan suri 39-aaastaselt 13.03.1918 hommikul Kurista külas ja maeti 19.03.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/. Emilie Rosalie vallaslapse isaks oli Richard Lodeson ↔ Lodissaar /Richardt Loddeson/ Kaagverest vastavalt Tartu Perekonnaseisuameti poolt väljastatud isaduse tuvastamise aktile 22.05.1992. Richard sündis 22.04.1892 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas, isa peremees Joosep Lodeson, ema Miina, sünd. Punisk. Ristiti 25.05.1892, vaderid: peremees Jakob Punisk, peremees Jaan Lodeson, talunaine Anna Visak. Leeritati Moskvas 1910. 1910 oligi Richard läinud Moskvasse, kust tagasi tuli 1920 paiku. 1932 siirdus Tartu Maarja kogudusse. Abiellus lesknaise Emilie Elisabeth Lorenz-ga, sünd. Kurg. Richard võttis oma vallastütre Laine enda juurde, peres kasvas veel ka Emilie Elisabethi poeg Herbert Lorenz. Pere elas Laiuse vallas Lehtmetsa külas, kus Richard pidas möldri ametit olles Mõra vesiveski omanik. Laiuse valla perekonnaseisuametniku otsusega 10.12.1937 määrati Richardi uueks perekonnanimeks LODISSAAR. Richard arreteeriti 14.11.1944 Laiuse vallas Lehtmetsa külas. Sõjatribunali otsusega 08.01.1945 määrati Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58-1a (isamaa reetmine – oli Omakaitses), § 58-8 (terroriakt) ja § 58-11 (riigivastane tegevus grupis) alusel 15 aastaks vangilaagrisse ning 5 aastaks asumisele. Suri 53-aastaselt vanglas 17.12.1945. Richard Lodissaare nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale. Richardi abikaasa Emilie Elisabeth ja tütar Laine küüditati märtsis 1949 Novosibirski oblastisse Kuibõševi rajooni. Emilie Elisabeth suri seal 1952 ning ka tema nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale.
Emilie Rosalie ja Jaani lapsed:
1) tütar Magda Helene SENTKA – vt. nr. 678
2) poeg Aksel Johannes SENTKA ↔ VESKIMÄE – vt. nr. 679
3) poeg August SENTKA ↔ VESKIMÄE – vt. nr. 680
Emilie Rosalie ja Richardi laps:
4) tütar Laine SENTKA ↔ LODISSAAR – vt. nr. 681
375. Ida Pauline TÄTTE (Hindrik Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hindrik Tätte, ema Mari, sünd. Kolli – vt. nr. 148, sündis 06.09.1890 hommikul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 14.10.1890, vaderid: tüdruk Liisa Vihm, tüdruk Miina Kolli, peremees Kusta Tõnise. Leeritati Võnnus 03.05.1909. 1930-ndatel aastatel elas Ida Pauline Kurista külas Pitsu talus, oli talu omanik. Ida Pauline surmaaeg on teadmata.
Laulatati Võnnus 27.11.1921 Hindrik Konsvik-iga /Hendrik Konsvek, Hindrik Konswik/ Kurista külast. Hindrik sündis 08.09.1885 kell 10 õhtul Naha külas Meeksi mõisapiirkonnas /Meeks/ Räpina kihelkonnas, isa peremees Viido Konsvik, ema Mari, sünd. Tilgar. Ristiti 13.10.1885, vaderid: kohaomanik Jaan Holsting, peremees Joosep Härson, perenaine Miina Tilgar. Leeritati Räpinas 09.12.1901. 1921 paiku liitus Hindrik koos ema ja noorema vennaga Võnnu kogudusega. 1930-ndatel aastatel elas Kurista külas Rookse kõrtsis ja Pitsu talus. Kastre-Võnnu valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.06.1938 määrati Hindrikule ühes abikaasa ja tütrega uueks perekonnanimeks KALDMÄE, ent siseministri otsusega 29.09.1939 perekonnanime muutmise otsus Hindriku kohta tühistati, sest Hindrik suri enne nime muutmise otsuse tegemist. Hindrik suri 52-aastaselt 05.03.1938 Riia tänaval asunud Tartu erahaiglas ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /pneumonia crouposa/.
Laps:
1) tütar Jolanda KONSVIK ↔ KALDMÄE – vt. nr. 682
376. Anna Marie UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 29.12.1876 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 31.12.1876, vaderid: tüdruk Anna Konks, kõrtsmiku naine Juula Schulbach, peremees Juhan Hausenberg. Suri 4-päevaselt 01.01.1877 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1877. Surmapõhjus – nõrgana sündinud /Schwachgeboren/.
377. Julie Marie Elisabeth UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 14.11.1877 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 27.11.1877, vaderid: kõrtsmiku naine Juula Schulbach, perenaine Truuta Holst, peremees Hindrik Tätte. Suri 2-kuuselt 11.02.1878 hommikul Suure-kambja mõisapiirkonnas ja maeti 16.02.1878. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
378. Pauline Johanna UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 19.12.1878 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.01.1879, vaderid: perenaine Liis Tätte, perenaine Ann Käärik, möldrisell August Schermann. Leeritati Võnnus 18.02.1896. Pauline Johanna läks koos vendade-õdedega 1896 Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse. Arvatavasti asus ta elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda juba siis, kui ta ema Leenu abiellus pärast isa Jüri surma teist korda Jaan Zirnaga. Pärast abiellumist läks Pauline Johanna elama Vanakülla Vana-Koiola mõisapiirkonda Põlva kihelkonda ja liitus Põlva kogudusega. 1930-ndatel aastatel elas Poti talus Akste külas Ahja vallas, olles selle talu perenaiseks. 1930-ndate aastate lõpus oli talu peremeheks juba poeg Oskar, Pauline Johanna elas koos abikaasaga endiselt samas talus. Suri 71-aastaselt 30.01.1950 ja maeti 07.02.1950 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Laulatati Võnnus pastori poolt 15.04.1902 Karl Nutt-iga /Karli Nut, Karle Nutt, Karel Nutt/ Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Karl sündis 27.05.1862 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa peremees Jaan Nutt, ema Mari, sünd. Pokk. Ristiti koolmeistri poolt 10.06.1862, vaderid: karjane Kaarli Keis, sulane Jaan Rossmann, sulase naine Liis Rossmann. Leeritati Kambjas 16.03.1880. Kaarli läks 20. sajandi alguses elama Kärsa külla Ahja valda, pärast abiellumist siirdus Vanakülla Vana-Koiola mõisapiirkonda Põlvamaal. 1930-ndatel aastatel oli Poti talu peremees. Karl Nutist ja pojast Oskarist kui Poti talu peremeestest on senini säilinud mitteametlik kohanimi Nuti org. Karl suri 80-aastaselt 25.08.1942 ja maeti 30.08.1942 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – südamehaigus.
Lapsed:
1) poeg Eduard NUTT – vt. nr. 683
2) poeg Jaan NUTT – vt. nr. 684
3) poeg Oskar NUTT – vt. nr. 685
4) tütar Elfriede Rosalie NUTT – vt. nr. 686
5) tütar Magdalene Eufrosine NUTT – vt. nr. 687
379. Taavit UTTER ↔ LAANEMAA (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Tawit Utte, Tawid Utter, David Utter/, isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 04.10.1881 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 01.11.1881, vaderid: rätsep Hindrik Vasar, peremees Hindrik Tätte, tüdruk Marie Mihkelson. Leeritati Võnnus 29.11.1898. Elas Mudalapi talus Kärsa külas, oli seal sulane. Mudalapi ja Poti talud olid naabertalud. 1915 jaanuaris mobiliseeriti sõjaväkke. Arvati kaardiväe 2. valikpataljoni koosseisu. Ihukaitse kaardiväe grenaderipolgu koosseisus osales Austria ja Saksamaa vastases sõjakäigus. Vabastati haiguse tõttu teenistusest juulis 1915. Tal diagnoositi krooniline seedeorganite haigus. 1930-ndateks aastateks oli Taavetist saanud Mudalapi talu peremees. Ahja valla perekonnaseisuametniku otsusel 23.04.1936 määrati Taavitile ühes abikaasa ja lastega uueks perekonnanimeks LAANEMAA. Taavit suri 57-aastaselt 24.04.1939 Tartu Ülikooli II haavakliinikus ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – maovähk.
Laulatati Võnnus 30.01.1911 Marie Raig-iga Kärsa külast. Marie sündis kaksikuna 11.10.1888 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa peremees Juhan Raig, ema Mari, sünd. Uulits. Ristiti 30.10.1888, vaderid: tüdruk Miina Uulits, tüdruk Leena Toober, sulane Juhan Jaanikene. Leeritati Võnnus 10.06.1907. Pärast abikaasa Taaviti surma elas Marie koos laste ja mehevenna Jaaniga Mudalapi talus. Marie surmaaeg ei ole teada.
Lapsed:
1) tütar Luise UTTER ↔ LAANEMAA – vt. nr. 688
2) tütar Aleida UTTER – vt. nr. 689
3) tütar Magda UTTER ↔ LAANEMAA – vt. nr. 690
4) tütar Aino UTTER ↔ LAANEMAA – vt. nr. 691
5) poeg Leonhard UTTER ↔ LAANEMAA – vt. nr. 692
380. Mai Roosi UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Rosalie Utter, Mai Rosi Utte, Mai Rosi Utter/, isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 09.04.1883 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 19.04.1883, vaderid: tisler Rein Kõrveli naine Mai, tüdruk Mai Zirna, sulane Jaan Tätte. Leeritati Võnnus 17.02.1902. Pärast abiellumist liitus Põlva kogudusega. 1930-ndatel aastatel elas pere Akste külas Sepa talus, kus Mai Roosi oli perenaine. Mai Roosi suri 71-aastaselt 17.02.1955 ja maeti 21.02.1955 Põlva kalmistule.
Laulatati Võnnus 26.02.1906 Jaan Tsäkko-ga /Jaan Zäkko, Jaan Tsakko, Jaan Tsäko/ Kärsa külast. Jaan sündis 26.10.1880 õhtul Pragi mõisapiirkonnas /Alexandershof/ Põlva kihelkonnas, isa peremees Juhan Tsäkko, ema Liisu, sünd. Sabre. Ristiti kodus 09.11.1880, vaderid: sulane Jaan Sabre, peremees Peeter Tsäkko, tüdruk Mari Raudsepp. Leeritati Põlvas 1896. 1930-ndatel aastatel oli Sepa talu peremees Akste külas. Ahja valla perekonnaseisuametniku otsusel 08.06.1936 määrati Jaanile ühes abikaasa ja tütrega uueks perekonnanimeks URBLA. Jaan suri 70-aastaselt 10.09.1951 ja maeti 15.09.1951 Põlva kalmistule.
Lapsed:
1) tütar Alma TSÄKKO – vt. nr. 693
2) surnult sündinud poisslaps – vt. nr. 694
3) tütar Luise TSÄKKO ↔ URBLA – vt. nr. 695
381. Jaan UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Utte/, isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 01.12.1886 õhtul Kärsa külas ja ristiti 14.12.1886, vaderid: sulane Kusta Visser, koolmeister Peeter Lüüde, tüdruk Miina Kutsar. Leeritati Võnnus 16.11.1903. 1930-ndatel aastatel elas Jaan oma venna Taaviti juures Mudalapi talus. Jaan suri 59-aastaselt 13.08.1946 Ahja vallas. Surmapõhjus – neeruhaigus.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnu kirikus pastor A. Eini poolt 09.06.1924 Emilie Saks-iga Kärsa külast. Emilie sündis 12.01.1891 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa peremees Jüri Saks, ema Karoline, sünd. Liemen. Ristiti 10.02.1891, vaderid: tisler Jaan Mutso naine Mai, sulane Karl Saks naine Viiu, koolmeister Peeter Lüüde. Leeritati Võnnus 03.05.1909. Abielu lahutati Tartu-Võru Rahukogu otsuse põhjal 28.05.1930. Emilie abiellus 19.02.1933 Arnold Uigaga, kuid ka see abielu lahutati Tartu-Võru Rahukogu otsusel 03.12.1934 ning Emiliele määrati perekonnanimeks uuesti Saks. Emilie suri 48-aastaselt 21.05.1939 Saarva talus Kärsa külas Ahja vallas ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – ajuvatsakeste ja ajupehmekelme alune verevalum.
Jaan laulatati teist korda Võnnus 26.12.1931 lesknaise Elise Vosmann-iga, sünd. Kokk Kärsa külast, laulatuse tunnistajad Taavit Utter a Taavit Vosmann, mõlemad Kärsa külast. Elise sündis 06.06.1899 kell 11 õhtul Himmaste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa rentnik Mihkel Kokk, ema Emilie, sünd. Kõiv. Ristiti kodus koolmeister G. Lepasoni poolt 20.06.1899, vaderid: tüdruk Elise Kõiv, tüdruk Liisi Juks, sulane Jaan Ilus. Leeritati Põlvas 1917. Elise abiellus 1918 Kusta Vosmanniga Kärsa külast. Sellest abielust sündis üks laps. Elise lesestus 20.09.1929. Jaaniga abiellumise ajal pidas Kärsa külas poodi. Elise suri 36-aastaselt 18.05.1936 Kärsa poe talus Ahja vallas ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
382. Ida Alviine UTTER (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Ida Alwine Utte, Ida Alwine Utter/, isa Jüri Utter, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 07.08.1888 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 14.08.1888, vaderid: tüdruk Ann Päver (?), tüdruk Liis Mertens, sulane Peeter Reimann. Suri 2-kuuselt 15.10.1888 hommikul Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 20.10.1888. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
383. Ida ZIRNA (Leenu Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Zirna, ema Leenu, sünd. Tätte – vt. nr. 149, sündis 13.11.1889 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 19.11.1889, vaderid: tüdruk Liis Mertens, tüdruk Mai Unne, sulane Joosep Zirna. Leeritati Võnnus 11.05.1906. Pärast abiellumist sai Idast Erne talu perenaine Mustakurmu külas. Elas samas talus 1930-ndatel aastatel. 1930-ndate aastate lõpus eraldati Erne talust Kraavi talu ning Ida elas koos oma teise abikaasaga hiljem Kraavi talus. Ida suri umbes 73-aastaselt 1963 ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Ida oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 13.05.1907 Peeter Savik-uga /Peeter Saavasson, Peter Sawik, Peter Saawasson/ Kärsa külast. Peeter sündis 28.06.1877 hommikul Ahja-Mõtskülas Ahja mõisapiirkonnas, isa peremees Peeter Savik, ema Mari, sünd. Peedoson. Ristiti 03.07.1877, vaderid: sulane Peeter Lokko, peremees Juhan Savik, peremees Jaan Lokko naine Ann. Leeritati Võnnus 27.11.1894. Peetri perekonnanimi on erinevates allikates erinev – Võnnu koguduse meetrikates ja personaalraamatutes on perekonnanimena valdavalt kirjas Saavik/Savik /Sawik/, vallavalitsuse dokumentides aga valdavalt Saavasson /Saawasson/. Ka andmed Peetri ameti kohta on erinevad – valla elanik nimekirja järgi oli ta sepp /Schmied/, laste ristimiskannetes aga kaupmees /купецъ/. Peeter elas Mustakurmu külas Erne talus ja oli selle talu peremees. Suri 41-aastaselt 05.11.1918 kell pool 4 õhtul Kärsa külas ja maeti 12.11.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/. Ida laulatati teist korda Võnnu kirikus 17.04.1921 Adelbert Troon-iga Kärsa külast. Adelbert sündis 16.12.1897 hommikul Varbuse mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa pobul Daniel Troon, ema Ann, sünd. Paloson. Ristiti kodus kiriku vöörmündri Rohti poolt 04.01.1898, vaderid: kubjas Juhan Kuhi, sulane Juhan Paloson, tüdruk Mari Kallas. Leeritati Põlvas 16.11.1914. 1921 läks üle Võnnu kogudusse. Elas 1930-ndate aastate algupoolel Erne talus Mustakurmu külas, hiljem Erne talust eraldatud väikeses Kraavi talus. 1940-ndatel aastatel pidas sepa ametit. Nõukogude ajal töötas Ahja kolhoosis ning 1978. a. autasustati Tööveterani medaliga. Adelbert suri 87-aastaselt 03.03.1985 ja maeti 07.03.1985 Kõrgessaare kalmistule Türil.
Ida ja Peetri lapsed:
1) poeg Taavid SAVIK – vt. nr. 696
2) poeg Johannes SAVIK – vt. nr. 697
3) tütar Salme SAVIK – vt. nr. 698
4) tütar Leida SAVIK ↔ SAAVASTE – vt. nr. 699
5) poeg Jaan SAVIK – vt. nr. 700
6) tütar Magda SAVIK – vt. nr. 701
384. Oskar Eduard MIKELSAAR (Liis Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Oscar Eduard Mihkelsaar, Oskar Eduard Mikkelsaar/, isa Mihkel Mikelsaar, ema Liis, sünd. Tätte – vt. nr. 150, sündis 09.01.1883 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 30.01.1883, vaderid: sulane David Lätti, sulane Jaan Tätte, sulane Hindrik Tootsi naine Miina. Leeritati Võnnus 28.11.1899. 1910 liitus Tartu Peetri kogudusega, sealt edasi läks samal aastal Paistu kogudusse ning 1911 Pärnu Elisabeti kogudusse. 1915 läks tagasi Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. Arvatavasti 1920-ndatel aastatel kolis pere elama Tallinna. Oskar Eduardi täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Paistu kirikus pastor J. Bergmanni poolt 29.08.1910 Mari Lepik-uga /Mari Leppik/ Loodi mõisapiirkonnast /Kersel/ Paistu kihelkonnast. Mari sündis vallaslapsena 15.12.1886 Aidu mõisapiirkonnas /Aidenhof/ Paistu kihelkonnas, ema Reet Lepik. Ristiti Paistu kirikus pastori poolt 18.01.1887, vaderid: Juhan Kurg, Juhan Kika, Hans Kurg, Peeter Moks, Reet Kuusik, Mari Konsik. Leeritati Paistus 22.05.1905. 1909 sündis Mari surnult vallaspoeg. Mari suri 61-aastaselt 10.03.1948 Tallinnas ja maeti 14.03.1948 Tallinna Siselinna kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Richard MIKELSAAR – vt. nr. 702
2) tütar Elfriede Vilhelmine MIKELSAAR – vt. nr. 703
3) tütar Virve MIKELSAAR – vt. nr. 704
385. Alviine MIKELSAAR (Liis Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alwine Mikkelsaar/, isa Mihkel Mikelsaar, ema Liis, sünd. Tätte – vt. nr. 150, sündis 13.12.1885 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1885, vaderid: tüdruk Miina Tätte, tüdruk Mai Issak, peremees Taavit Timmusk. Leeritati Võnnus 26.01.1903. Pärast abiellumist elas Matse talus Ahja-Mõtskülas. Alvine täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Võnnus 15.05.1905 Kusta Vosmi-ga /Kusta Wosmi/ Ahja-Mõtskülast. Kusta sündis 30.05.1876 õhtul Ahja-Mõtskülas, isa vabadik Hans Vosmi, ema Mari, sünd. Schumann. Ristiti 07.06.1876, vaderid: peremees Joosep Kooskora, sulane Peeter Saaga, peremees Jaan Joonase naine Miina. Leeritati Võnnus 27.11.1894. Kusta täpne surmaaeg on teadmata. Arvatavasti töötas 1950 paiku Elva metsamajandis.
Lapsed:
1) tütar Elfriede VOSMI – vt. nr. 705
2) poeg Voldemar VOSMI – vt. nr. 706
3) tütar Koidula VOSMI – vt. nr. 707
386. Erich TENNISSE (Miina Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Erich Tennis/, isa Kusta Tennisse, ema Miina, sünd. Tätte – vt. nr. 151, sündis 14.09.1888 hommikul Kurista külas Kurista mõisapiirkonnas ja ristiti 09.10.1888, vaderid: sulane Taavid Võõbus, sulane Jaan Tätte, tüdruk Minna Theisenroth. Leeritati Võnnus 19.12.1905. 1909 võeti sõjaväeteenistusse ning 1912 arvati reservi. Kastre-Võnnu valla perekonnakirja andmetel abiellus Erich kellegi Marfa-nimelise naisega (tõenäoliselt õigeusklik), kuid mingeid täpsemaid andmeid selle abielu kohta ei ole võimalik leida. Erichi edasine elukäik on teadmata.
387. Maks TÕNISE (Miina Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Maks Tennisse/, isa Kusta Tõnise, ema Miina, sünd. Tätte – vt. nr. 151, sündis 21.12.1890 õhtul Kurista külas ja ristiti 06.01.1891, vaderid: peremees Juhan Kõrv, koolmeister Juhan Võõbus, sulane Jaan Tätte naine Liis. Leeritati Võnnus 26.11.1906. 1912 võeti sõjaväeteenistusse. 1914 jäi kadunuks.
388. Marta Helena TENNISSE (Miina Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Martha Helena Tennisse/, isa Kusta Tennisse, ema Miina, sünd. Tätte – vt. nr. 151, sündis 15.04.1893 hommikul Kurista külas ja ristiti koolmeister J. Võõbuse poolt 02.05.1893, vaderid: tüdruk Anna Aarik, tüdruk Liisa Rootsmann, koolmeister David Võõbus. Leeritati Võnnus 16.05.1910. Pärast abiellumist sai Marta Helenast perenaine Miku talus Akste külas Ahja vallas. Miku talus elas ta nii 1930-ndatel kui 1940-ndatel aastatel. Marta Helena täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Võnnus 06.03.1927 Jaan Kurrik-uga /Jaan Kurg, Jaan Prügi, Jaan Prüggi/, laulatuse tunnistajad – Jaan Tsäkko Sepa talust Ahja vallast ja Tavid Sonnatar Rämmali talust Ahja vallast. Jaan sündis 18.06.1883 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa peremees Hindrik Kurrik, ema Liis, sünd. Saavason. Ristiti 26.06.1883, vaderid: sulane Jaan Ratik, sulane Kusta Must, peremees Kristjan Saarva naine Mari. Leeritati Võnnus 28.11.1899. Jaani ristimiskandes on tema vanemate perekonnanimena kirjas Prügi. Võnnu koguduse personaalraamatus on tema perekonnanimeks Kurrik. Ahja valla dokumentides on käibel perekonnanimi Kurg. 1930-ndatel aastatel oli Jaan Miku talu peremees. Suri 53-aastaselt 29.06.1936 Miku talus Ahja vallas ja maeti Võnnu vanale kalmistule. Surmapõhjus – maohaavad.
Laps:
1) tütar Leida KURG – vt. nr. 708
389. Emilie TENNISSE (Miina Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kusta Tennisse, ema Miina, sünd. Tätte – vt. nr. 151, sündis 03.07.1894 hommikul Kurista külas ja ristiti koolmeister Võõbuse poolt 31.07.1894, vaderid: tüdruk Liisa Mõrd, tüdruk Liisa Võõbus, peremees Juhan Käärik. Leeritati Võnnus 12.05.1913. Suri 24-aastaselt 04.11.1918 kell pool 12 öösel Ahja vallas ja maeti 10.11.1918 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.
390. Albert Rudolf TENNISSE (Miina Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Albert Rudolph Tennisse/, isa Kusta Tennisse, ema Miina, sünd. Tätte – vt. nr. 151, sündis 23.04.1897 õhtul Kurista külas ja ristiti koolmeister J. Võõbuse poolt 18.05.1897, vaderid: sulane Juhan Aarik, sulane Juhan Võõbus, tüdruk Pauline Johanna Utter. Leeritati Võnnus 02.12.1912. 1916 võeti sõjaväeteenistusse. Teenis 203. jalaväe reservpolgus, viidi tema soovi alusel 1917 üle läti pataljoni. Albert Rudolfi edasine elukäik on teadmata.
391. Oskar Aksel TÄTTE (Jaan Tätte 5, Liis Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Oskar Axel Tätte/, isa Jaan Tätte, ema Liis, sünd. Kolli – vt. nr. 152, sündis 09.02.1893 õhtul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister D. Lätti poolt 21.02.1893, vaderid: peremees David Logina, peremees Juhan Käärik, peremees David Logina, tüdruk Miina Kolli, tüdruk Liis Kolli. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 03.03.1912. 1914 Oskar Akselit sõjaväeteenistusse ei võetud, kuna ta oli oma vanemate ainus laps. 1916 veebruaris mobiliseeriti siiski sõjaväkke ja ilmselt osales I maailmasõjas. Elas Vastse-Kuuste vallas Alakülas Mäe-Kolli talus ning pärast isa surma sai selle talu peremeheks. Oskar Aksel suri 71-aastaselt 27.08.1964 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. Ederbergi poolt 06.03.1927 Adele Johanna Lõhmus-ega Vana-Kuuste vallast. Adele Johanna sündis 19.09.1901 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Peeter Lõhmus, ema Marie Pauline, sünd. Maser. Ristiti kodus Hindrik Toomi poolt 02.10,1901. vaderid: Karoline Maser, Adele Maser, Peeter Maser. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 23.05.1920. Adele Johanna suri 83-aastaselt 25.06.1985 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Lembit TÄTTE – vt. nr. 709
2) poeg Jaan TÄTTE – vt. nr. 710
3) poeg Eino TÄTTE – vt. nr. 711
392. Jaan MÄRTEN (Ann Märten 5, Juhan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Märtin/, ema Ann Märten – vt. nr. 155, sündis vallaslapsena 25.01.1876 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.02.1876, vaderid: peremees Jaan Savik, vabadik Karl Toom, perenaine Anna Zobel. Leeritati Porhovis 1895. 1883 rändas Jaan koos ema ja kasuisaga Pihkva kubermangu. 1904 tuli tagasi ja liitus Kambja kogudusega. Jaani laste sünnikohtade järgi elas Ropka vallas. 1936 elas palgalisena koos abikaasa ja noorema tütrega Täsvere külas Nuki talus (omanik Pauline Pausk). 1937 elas oma vanema tütre peres Laane külas Jänesmäe talus. 1936 liitus Tartu Maarja kogudusega. Elu lõpus oli Ropka valla hoolealune. Jaan suri 63-aastaselt 24.11.1939 Jänesmäe talus Ropka vallas ja maeti Tartu Pauluse kalmistule. Surmapõhjus – maosuudme vähk /Carcinoma/.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 28.12.1908 Ann Laksberg-iga Reola vallast. Ann sündis 24.03.1867 kell 4 pealelõunal Reola mõisapiirkonnas, isa Jaan Laksberg, ema Liis, sünd. Neust. Ristiti 05.04.1867, vaderid: Ann Venter, Leena Mooses, Jüri Laksberg. Leeritati Tartus 1884. 1890-ndate alguses elas ilmselt Uderna mõisapiirkonnas /Uddern/ Rõngu kihelkonnas, kus 1892 sündisid Annil kaksikutest vallastütred Alma Rosalie ja Liine Elisabeth, kellest viimane jõudis täiskasvanuikka ja abiellus. 1894 liitus Ann Nõo kogudusega, 1904 läks tagasi Tartu Maarja kogudusse. 1901 sündis Annil Tartus kliinikus surnult sündinud poeg. Ann suri 77-aastaselt 01.12.1944 Jänesmäe talus Laane külas Ropka vallas. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Lapsed:
1) tütar Ella Vilhelmiine MÄRTEN – vt. nr. 712
2) tütar Magda Elfriede MÄRTEN – vt. nr. 713
393. Pauline Marie LABER (Ann Märten 5, Juhan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Pauline Marie Labber/, isa Jaan Laber, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 155, sündis 16.09.1879 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.10.1879, vaderid: vabadikunaine Mari Jõger, vabadikunaine Leena Erikson, vabadik Karl Laber. Suri üheaastaselt 18.12.1880 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 23.12.1880. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.
394. Helene Elisabeth LABER (Ann Märten 5, Juhan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1) Helene Elisabeth Labber/, isa Jaan Laber, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 155, sündis 01.11.1881 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 15.11.1881, vaderid: tüdruk Leena Klausen, sulase naine Leena Laber, sulane Juhan Laber. 1883 rändas koos vanematega Pihkva kubermangu. Helene Elisabethi edasine elukäik on teadmata.
395. Anna Marie LABER (Ann Märten 5, Juhan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Marie Labber/, isa Jaan Laber, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 155, sündis 11.12.1883 kell 10 õhtul Novorževi maakonnas Pihkva kubermangus ja ristiti Jaan Uudeli poolt 27.12.1883, vaderid: abielus Leena Sopp, abielus Leena Lilla, Jakob Kuusik. Anna Maria leeris käimise aeg ja koht ei ole teada. Pärast abiellumist elas Peterburis Serpuhovskaja tänaval majas nr. 31 korteris nr. 11. 1920 esitas abikaasa Peterburi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks ning samal aastal see taotlus ka rahuldati. Anna Marie elas koos abikaasaga muuhulgas Tallinnas aadressil Katusepapi 3 korter 1. Anna Marie suri 69-aastaselt 17.04.1953 ja maeti 21.04.1953 Tallinna Rahumäe kalmistule.
Laulatati Peterburi Jaani kirikus 03.09.1917 Tõnu Viidemann-iga /Tõnu Wiidemann, Tönno Wiidemann, Tõnu Wiedemann, Tõnu Võimula/. Tõnu sündis 11.09.1871 kell 6 pealelõunal Ojasoo mõisapiirkonnas /Alt-Harm/ Kose kihelkonnas, isa mõisa sulane Jaan Viidemann, ema Anu, sünd. Leitsin. Ristiti Kose kirikus 03.10.1871, vaderid: Raba saunik Juhan Gruno, Kõvernurme Tõnu Marin, Anu Kristal, Hansu tütar. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 19.03.1889. Tõnu isa Jaan oli pärit Neitsimäe talust Ojasoo mõisapiirkonnast. Pärast abiellumist läks lühikeseks ajaks elama Vatku mõisapiirkonda /Wattküll/ Kadrina kihelkonda, ent naases üsna pea Ojasoole tagasi. Asus umbes 1870-ndate aastate teises pooles elama Tuhala mõisapiirkonda, oli Kata küla Nuhja talu peremees. Tõnu kasvas üles Nuhja talus, kuid ta määrati oma onu Hindrek Viidemanni hoolealuseks /Pflegesohn/. Nähtavasti oli tegemist tollal talurahva seas küllaltki tihti kasutatud skeemiga, mille abil oli võimalik vältida noorte meeste sõjaväeteenistusse kutsumist. Hindrik Viidemannil ei olnud poegi (ainus tütar abiellus Vahastust pärit Ludvig Palmiga), seega sellist hoolealust loeti tema ainsaks ülalpidajaks ning selle alusel oli küllalt lihtsalt võimalik saada sõjaväeteenistusest vabastust või selle edasilükkamist. Hindrek elas Aela karjamõisas Näsuvälja talus (oli mõisasulase koht).1885 läks Tõnu Tallinnasse ning õppis maalri ametit. 1892 võeti ta siiski sõjaväeteenistusse ja ta teenis reamehena 29. Tšernigovi jalaväepolgus. Tema elukäigust ja tegevusest on võimalik lugeda SIIN
19. sajandi lõpus läks Tõnu elama Peterburgi, kus abiellus Anna Mariega. Kaarli koguduse personaalraamatu andmetel oli see Tõnu teine abielu, paraku esimese abikaasa kohta puuduvad igasugused andmed. 1920 esitas Tõnu Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks, mis ka rahuldati. Tema toimikust selgub, et Tõnu töötas varem Peterburis Nobeli vabrikus meistrina, nõukogude võim määras ta Tööpaleesse /Дворец труда/ sunnitööle maalrina ning talt võeti pass ära. Tõnu ja Anna asusid elama Eestisse ja liitusid Tallinna Kaarli kogudusega. 1934 teatasid nad kogudusele, et ei soovi enam koguduses olla. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 04.05.1935 määrati Tõnule ja Anna Mariele uueks perekonnanimeks VÕIMULA. Tõnu suri 83-aastaselt 01.08.1955 ja maeti 04.08.1955 Tallinna Rahumäe kalmistule.
396. Kornelius LABER (Ann Märten 5, Juhan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Laber, ema Ann, sünd. Märten – vt. nr. 155, sündis 03.06.1889. Korneliuse edasine elukäik on teadmata.
397. Anna Rosalie MONTAG (Miina Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1) ema Miina Montag – vt. nr. 157, sündis vallaslapsena 13.05.1873 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 28.05.1873, vaderid: tüdruk Ann Märten, tüdruk Anna Iivan, sulane Peeter Iivan. 1888 läks koos emaga Tartusse, ema liitus Tartu Peetri kogudusega. Leeritati Tartu Peetri kirikus 06.05.1890. Anna Rosalie elas nähtavasti heitlikku ja vaest elu. Teenis leiba prostituudina, jäi mitmeid kordi vahele vargustega ning viibis korduvalt ka vangistuses. 1930-ndatel aastate alguses elas Tartus Tähtvere tänav 16, hiljem Puiestee tänav 22, kus asusid Tartu Saksa Abiandmise Seltsi majad. Seal elasid linna hoolealused. Anna Rosalie täpne surmaaeg on teadmata.
398. Oskar MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Oskar Montahg, Oscar Montag/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 16.02.1881 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 01.03.1881, vaderid: vabadik Juhan Konsel, sulane Hindrik Astoveer, vabadik Hindrik Kääriku naine Ann. Leeritati Kambjas 22.11.1898. 1897 oli koos isaga uurimise all seoses hobusevargusega. 1905 võeti sõjaväeteenistusse, teenis Peterburis 2. tagavara autoroodus reamehena. 1915 tuvastati sõjaväe autokooli laatsaretis, et Oskar põeb tihti hingamisteede katarre, mis väljendusid valudena rinnus ning köhimisena. Oskar saadeti pooleks aastaks puhkusele. 1917 tuvastati tal nägemisteravuse vähenemine paremas silmas ning samal aastal lasti ta sõjaväeteenistusest erru. 1907 liitus Oskar Tartu Maarja kogudusega. Asus elama Tartusse, hiljem omandas seal kinnisvara Herne ja Kartuli tänava nurgal. Oli ametilt ehitusmeister. Oskar suri 48-aastaselt 02.08.1929 Tartus Kartuli tänav 6 ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – maovähk.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 27.12.1906 Anna Rosalie Värnomasing-iga. Anna Rosalie sündis 31.03.1884 Vedu mõisapiirkonnas /Fehtenhof/ Äksi kihelkonnas, isa Elias Värnomasing, ema Leena, sünd. Duberg. Ristiti 29.04.1884, vaderid: Charlotte Stamm, Leena Tamm, Mihkel Duberg. Leeritati Tartus 1902. 1937 elas koos poja Karliga Tartus aadressil Uus tänav 2, 1938 kolis elama aadressile Jaama tänav 75. Anna Rosalie surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Karl MONTAG – vt. nr. 714
2) tütar Aino MONTAG – vt. nr. 715
399. Anna Maria MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Marie Montag, Anna Maria Montahk/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 19.06.1883 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 28.06.1883, vaderid: tüdruk Anna Konsel, tüdruk Mari Vuks, sulane Aadu Einmann. Leeritati Kambjas 13.05.1901. 1904 sündis Anna Marial vallaspoeg Ferdinand. 1907 läks Anna Maria üle Tartu Maarja linnakoguduse liikmeskonda. 1913 Anna Maria abiellus ning läks elama abikaasa juurde Käru mõisapiirkonda /Kerro/ Simuna kihelkonda. 1925 liitus pere Nõmme Rahu kogudusega, ilmselt elasid nad mõnda aega Nõmmel. 1930-ndatel aastatel elas pere Tartus, näiteks 1936. a. aadressil Tähtvere tänav 16 korter 5 ja 6. Anna Maria suri 61-aastaselt 09.05.1945 Tartus ja maeti Pauluse kalmistule.
Laulatati Tartu Pauluse koguduses 17.11.1913 Johannes Pernhard Mustasaar-ega /Johannes Bernhard Mustasaar, Bernhard-Johannes Mustasaar/ Käru mõisapiirkonnast. Johannes Pernhard sündis 05.07.1892 kell 10 hommikul Käru mõisapiirkonnas, isa Juhan Mustasaar ema Mai, sünd. Tedre. Ristiti kodus A. Koppeli poolt 19.07.1892, vaderid: Juhan Tedre, Juhan Velmann, Liisu Tedre. Leeritati Simunas 16.11.1908. Simuna koguduse personaalraamatu andmetel võeti Johannes Pernhard 1915 soldatiks. Pärast abikaasa Anna Maria surma abiellus Johannes Pernhard teist korda Mäksal 22.09.1945 Lidia Kalev-iga. Ta tunnistas ennast Lidia vallaslapse, 20.02.1941 sündinud Eevi Kalevi isaks. Sellest abielust sündis veel vähemalt üks tütar. Johannes Pernhardi surmaaeg on teadmata.
Anna Maria vallaspoeg:
1) poeg Ferdinand MONTAG – vt. nr. 716
Anna Maria ja Johannes Pernhardi lapsed:
2) tütar Floreida Ludmilla MUSTASAAR – vt. nr. 717
3) poeg Heinrich Aleksander Viljam MUSTASAAR – vt. nr. 718
4) tütar Elfriede Lisette MUSTASAAR – vt. nr. 719
400. Julius MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 03.03.1886 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti 06.04.1886, vaderid: sulane Juhan Pärtel, sulane Karl Võsu, tüdruk Leena Pastel. Leeritati Kambjas 16.11.1903. 1907 võeti sõjaväeteenistusse. 1920 esitas Julius Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Nähtavasti käis Julius pärast sõjaväeteenistust vahepeal kodus, sest tema toimikus on kirjas, et ta sattus Venemaale 1918 seoses „vaenlase maale tungimisega”. Tema elukohaks 1920 oli Njandoma jaam, Põhja raudtee, 8. liin, maja nr. 78, korter 4. Njandoma asub praeguses Arhangelski oblastis. Julius oli ametilt tisler ning õpetas Njandoma raudteekoolis puutööd. Juliuse taotlus rahuldatati ja ta naases kodumaale. 1923 liitus Julius Tartu Pauluse kogudusega. Elas Tartus aadressil Aida tänav 13. Julius suri 43-aastaselt 15.09.1929 Valgjärve vallas Põdra talus ja maeti 21.09.1929 Otepää kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.
Laulatati Tartu Pauluse kirikus pastor G. Knüpfferi poolt 16.12.1923 Rosalie Vihm-aga /Rosalie Wihm/ Valgjärve vallast. Nähtavasti tekkis laulatusega väike takistus, sest kihlusekandesse on kirikuõpetaja teinud märkuse, et „pruut on haige, laulatus jääb edasi”. Rosalie sündis 17.01.1891 kell 4 õhtul Põdra talus Pikajärve mõisapiirkonnas /Langensee/ Kanepi kihelkonnas, isa peremees Jaan Vihm, ema Ann, sünd. Nugin. Ristiti kodus abikoolmeistri P. Ronki poolt 27.01.1891, vaderid: tüdruk Emilie Caroline Nugin, tüdruk Leena Nugin, poiss Johann Huik. Leeritati Otepääl 26.04.1909. 1923 liitus Rosalie Otepää kogudusega ning samal aastal vahetas ta uuesti kogudust, liitudes seoses abiellumisega Tartu Pauluse kogudusega. 1939 elas Rosalie Tartus oma õe juures aadressil Lootuse tänav 9, korter 8. Rosalie täpne surmaaeg on teadmata. Otepää kalmistule on maetud 1974 surnud Rosalie Montagi-nimeline isik.
401. Johannes MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johannes Muntak/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 01.12.1888 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti 25.12.1888, vaderid: sulane Jaan Pärtel, koolmeister Jüri Reier, tüdruk Liisa Põderson. Leeritati Kambjas 12.11.1906. 1910 võeti sõjaväeteenistusse. 1920 esitas Johannes Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Taotlusest selgub, et Johannes elas Saraatovis ning töötas Rjazani-Uurali raudtee töökodades ning oli ametilt puusepp, tisler, ratassepp ja põllumees. Venemaale oli ta läinud sõjasündmuste sunnil, kartes mobiliseerimist sakslaste poolt. Johannese taoltus rahuldati ning ta naases koju. Johannes suri 35-aastaselt 11.06.1924 õhtul Haaslava vallas ja maeti 15.06.1924. Surmapõhjus – tiisikus.
402. Alma MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 11.12.1890 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister Mälsoni poolt 26.12.1890, vaderid: Adele Marie Meinhard, Liis Põderson, Peeter Pastel. Suri ühekuuselt 23.01.1891 pealelõunal Kriimani mõisapiirkonnas ja maeti 27.01.1891. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
403. Liisa MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Lisa Muntak/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 02.12.1891 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti 22.12.1891, vaderid: tüdruk Liisa Palla, peremees Jaan Pasteli naine Liis, peremees Joosep Pastel. Leeritati Kambjas 03.05.1909. Liisa liitus 1910 Tartu Maarja kogudusega. Arvatavasti üsna varsti läks ta Venemaale, kus abiellus. Tütar sündis 1918 Krasnaja Gorkas arvatavasti Peterburi kubermangus (sellenimelisi külasid oli mitu). Ilmselt üsna varsti pärast tütre sündimist tuli pere tagasi Tartusse. Liisa suri 30-aastaselt 18.06.1922 kell pool 12 öösel Tartus ja maeti 22.06.1922 Tartu Pauluse kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.
Laulatati 27.09.1915 Peterburi Jaani kirikus Karl Julius Põder-iga /Karl Julius Pödder/. Karl Julius sündis 07.07.1882 hommikul Meose talus Vaabina mõisapiirkonnas /Uelzen/ Urvaste kihelkonnas, isa sepp Iisak Põder, ema Leenu, sünd. Tiganik. Ristiti koolmeistri poolt 25.07.1882, vaderid: tisler Reinhold Kreuzdorf, peremees Ott Põder, perenaine Liisa Mölder. Nähtavasti läks Karl Julius sajandivahetusel Peterburgi ning käis seal leeris. 1920-ndate aastate alguseks oli Karl Julius koos abikaasa ja tütrega läinud elama Tartusse. Pärast esimese abikaasa Liisa surma abiellus Karl Julius teist korda 1924 Pauline Nugin-iga. Teada olevalt lapsi neil ei sündinud. 1939 elas pere Tartus aadressil Vaba tänav 22 korter 5. Karl Juliuse surmaaeg on teadmata.
Laps:
1) tütar Emma PÕDER – vt. nr. 720
404. Kaarel MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karl Montag, Karel Montag/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 30.06.1896 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister J. Rootsi poolt 1.07.1896, vaderid: Peeter Pastel, Hans Konsen, Leena Osep. Leeritati Kambjas 10.11.1913. 1915 võeti sõjaväeteenistusse. Kambja koguduse hilisemas personaalraamatus on märgitud, et Kaarel on „kadunud”. Andmed tema edasise elukäigu kohta puuduvad.
405. Voldemar MONTAG (Jaan Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Woldemar Montag/, isa Jaan Montag, ema Miina, sünd. Pärdel – vt. nr. 159, sündis 26.02.1899 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Rootsi poolt 21.03.1899, vaderid: Voldemar Pihlap, Jaan Pastel, Anna Rosental. Leeritati Kambjas 23.04.1917. Kambja koguduse hilisemas personaalraamatus on märgitud, et Voldemar on „kadunud”. Andmed tema edasise elukäigu kohta puuduvad.
406. Karl Eduard MONTAG (Liis Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), ema Liis Montag – vt. nr. 160, sündis vallaslapsena 15.06.1888 kell 3 hommikul Tartus ja ristiti 26.06.1888, vaderid: Juhan Adler, Juhan Märtin, Ann Klein. Leeritati Tartus 1906. 1909 Karl Eduardit ei võetud sõjaväeteenistusse, kuna ta oli oma ema ainus ülalpidaja. Mobiliseeriti 1916. Karl Eduard elas sel ajal Tartus aadressil Turu tänav 84 korter 5. Karl Eduardi edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
407. Rosalie Helene Louise MONTAG (Liis Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Luise Montach/, ema Liis Montag – vt. nr. 160, sündis vallaslapsena 27.12.1891 kell pool 6 õhtul Tartus ja ristiti 19.01.1892, vaderid: Mari Vares, Anna Rosalie Montag, Juhan Puusik. Leeritati Tartus 1910. 1913 läks elama Peterburgi ning töötas õmblejana Vene-Ameerika kummitööstuse aktsiaseltsis „Treugolnik”. 1920 esitas Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Rosalie Helene Louise naases Tartusse ja abiellus seal. 1938 elas pere Tartus aadressil Riia tänav 77 korter 2. Rosalie Helene Louise täpne surmaaeg on teadmata, ilmselt on ta maetud Pauluse kalmistule.
Laulatati kodus Tartu Pauluse koguduse pastori G. Knüpfferi poolt 18.09.1921 Karl Johann Hunt-iga /Karl Johann Unt/ Tartust. Nii peigmehe kui ka pruudi elukoha aadressiks oli laulatuse ajal Rüütli tänav 18. Karl Johann sündis 05.03.1895 kell 10 õhtul Tartus, isa Jaan Hunt, ema Ann, sünd. Soosaar. Ristiti 19.03.1895, vaderid: Karl Saas, Kristjan Saaver, Katariina Hunt. Leeritati Tartus märtsis 1915. Oli ametilt plekksepp. Oli haiguse tõttu vabastatud sõjaväeteenistusest. 1916 läks elama Peterburgi ja töötas linna remonditöökojas. 1920 esitas Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Nii Rosalie Helene Louise kui ka Karl Johanni ankeedist selgub, et nad mõlemad elasid tollal Petrogradis samal aadressil 6. roodu tänaval majas nr. 22 korter 11 (praegu 6. Krasnoarmeiskaja tänav). Nii nagu Rosalie Helene Louise, tuli ka Karl Johann tagasi Tartusse. 1939 elasid koos lastega Tartus aadressil Riia tänav 77 äriruum 1. Huvitaval kombel oli Karl Johann 1916 Kirepi valla hingekirjas, kuigi mingit silmnähtavat seost tal Kirepi vallaga ei olnud (isa oli pärit hoopis Puurmani mõisapiirkonnast /Schloß Talkhof/ Kursi kihelkonnast). Karl Johanni täpne surmaaeg on teadmata, ilmselt on ta maetud Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) tütar Elfrieda Adele HUNT – vt. nr. 721
2) tütar Leontine HUNT – vt. nr. 722
3) tütar Elsa HUNT – vt. nr. 723
408. Anna MONTAG (Liis Montag 5, Ann Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Montach/, ema Liis Montag – vt. nr. 160, sündis vallaslapsena 04.10.1898 ilmselt Tartus ja ristiti Tartu Püha Jüri koguduse preestri Vassili Bezserebrennikovi poolt 18.10.1898, vaderid: Paide linna kodanik Ivan Kozma poeg Sapožnikov ja Meeri valla talutüdruk Marie Anna tütar Kärner. Anna leeritati Tartus 25.09.1921, astudes seeläbi luteri koguduse liikmeskonda. 1915 läks Anna elama Peterburgi ning töötas õmblejana vabrikus (1920 1. riiklikus mundrivabrikus). 1920 esitas Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Anna elas aadressil Zabalkanski prospekt 126 korter 96. Pärast Tartusse naasemist abiellus. 1931 elas pere Tartus aadressil Aida tänav 3 korter 8. Anna suri 98-aastaselt enne 24.10.1996 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Laulatati kodus Tartu Pauluse koguduse pastori A. Habichti poolt 02.10.1921 Jaan Luts-uga /Jaan Lutz/ Tartust. Laulatusekandes on nii peigmehe kui ka pruudi aadressiks märgitud Marja tänav 20. Jaan sündis 15.11.1888 hommikul Mammaste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa vabadik Mihkel Luts, ema Ann, sünd. Jäger. Ristiti kodus 27.11.1888, vaderid: sulane Jaan Luts, peremees Juhan Piho, tüdruk Ann Pikk. Leeritati Põlvas 1906. 1914 mobiliseeriti Jaan sõjaväkke ning 1920 töötas ta Petrogradis intendandivalitsuse laos. 1920 esitas Petrogradi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta. Tema elukoht oli sama, mis Annalgi – Zabalkanski prospekt 126 korter 96. Jaan tuli tagasi Eestisse ning asus elama Tartusse. Jaan suri 64-aastaselt enne 11.11.1953 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Alfons LUTS – vt. nr. 724
2) poeg Heldur LUTS – vt. nr. 725
409. Artur Johannes MÄRTEN (Jaan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Artur Johannes Martin, Arthur Johannes Märtin/, isa Jaan Märten, ema Miina, sünd. Steinbach – vt. nr. 162, sündis 08.02.1890 õhtul Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 11.3.1890, vaderid: Juhan Märten, Jaan Zernant, Jüri Roots, Marie Märten, Alvine Jakubov. Leeritati Tartu Peetri kirikus 10.06.1907. 1911 läks Peterburgi, kus abiellus. Millalgi läks pere elama Soome Helsinkisse. 1921 võeti nad vastu Eesti Vabariigi kodakondsusesse. Artur Johannes siiski sidemeid oma vanematega ei katkestanud, vaid külastas neid aeg-ajalt. Artur Johannes suri 46-aastaselt 12.09.1936 ja on maetud Hietaniemi kalmistule Helsinkis.
Laulatati arvatavasti Peterburi Jaani kirikus veebruaris 1911 Karoline Helene Täht-iga /Caroline Helene Täht/. Karoline Helene sündis 01.01.1890 hommikul Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa mölder Juhan Täht, ema Ann, sünd. Petolai. Ristiti 03.01.1890, vaderid: sulane Jaan Kuke naine Karoline Helene, peremees Jüri Paalese naine Liis, kingsepp Juhan Paales. Leeritati Tartu Maarja kirikus 09.02.1908. Karoline Helene vanemad elasid enne Tartusse siirdumist Suure-Kambja mõisapiirkonnas. 1907 liitusid Tartu Peetri kogudusega. 1911 läks Karoline Helene elama Peterburgi, sealt edasi Helsinkisse. Karoline Helene suri 96-aastaselt 11.10.1986 ja on maetud Hietaniemi kalmistule.
Teada olev laps:
1) poeg Felix MARTIN – vt. nr. 726
410. Alma Adele MÄRTEN (Jaan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alma Adele Martin/, isa Jaan Märten, ema Miina, sünd. Steinbach – vt. nr. 162, sündis 01.04.1893 kell 9 hommikul Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 25.04.1893, vaderid: Marie Kärestik, Liisa Sikka, Jakob Adler. Leeritati Tartu Peetri kirikus 29.05.1911. 1923 liitus seoses abiellumisega Karula kogudusega ja läks elama Vana-Antslasse. Alma Adele oli arst (sisearst ja psühhoterapeut). Alma Adele suri 78-aastaselt 08.02.1972 ja maeti 12.02.1972 Tallinna Metsakalmistule.
Laulatati Viljandi kirikumõisas pastor Jaan Lattiku poolt 09.05.1923 doktor Moritz Robert Lattik-uga /Robert Morits Lattik, Robert Lattik/ Antsla vallast. Moritz Robert sündis 02.10.1886 Mäkiste (Mägiste) talus Karula mõisapiirkonnas /Carolen/ Karula kihelkonnas, isa peremees, õigeusklik David Lattik, ema Mata /Matrona/, sünd. Ollmann. Ristiti Mäkiste talus rentnik Karl Rauchi poolt 30.05.1887, vaderid: metsaülem Moritz Ellram, rentnik Karl Rauch, rentniku naine Marta Jõpert. Moritz Roberti vanem vend Jaan Lattik oli pastor, poliitik ja kirjanik. Moritz Robert õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1916. Oli Antsla ja Tartu linnaarst ning Arstide Koja liige. 1939 autasustati teda Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgiga. Arreteeriti 18.12.1944 Tartus Kreutzwaldi 10 – 2, erinõupidamise otsusega 28.08.1945 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-10 (nõukogudevastane propaganda) lõige 2 ja § 58-3 (ühendus välisriigiga kontrrevolutsioonilisel eesmärgil) alusel 10 aastaks vanglasse. Oli vangistuses Valga vangilaagris, kus suri 63-aastaselt 20.08.1950 ning maeti Valga Priimetsa kalmistule. 10.10.1964 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Robert Morits Lattiku nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale.
Lapsed:
1) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 727
2) poeg Arvo LATTIK – vt. nr. 728
3) tütar Laine LATTIK – vt. nr. 729
4) tütar Helbe LATTIK – vt. nr. 730
411. Hilda Johanna MÄRTEN (Jaan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Hilda Johanna Märtin/, isa Jaan Märten, ema Miina, sünd. Steinbach – vt. nr. 162, sündis 02.11.1895 kell pool 5 hommikul Tartus ja ristiti 03.12.1895, vaderid: Alma Vint, Leena Märten, Karl Karu. Leeritati Tartu Peetri kirikus 26.05.1914. Sugulaste andmetel läks teenima Siberisse koduõpetajana. Siberis abiellus Austria sõjavangiga Josef Kaudelka-ga /teistel andmetel Johann või Jan Kaudelka/ ning perel õnnestus naasta Austriasse, hiljem siirdusid Saksamaale. Hilda Johanna suri 90-aastaselt 07.09.1986 Karlsruhes Saksamaal.
Teada olev laps:
1) tütar Olga Isabella KAUDELKA – vt. nr. 731
412. Feliks Eduard ↔ Jaan MÄRTEN ↔ MAIDRE (Jaan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Felix Eduard Märtin, Felix Eduard Martin/, isa Jaan Märten, ema Miina, sünd. Steinbach – vt. nr. 162, sündis 02.04.1903 kell 4 pealelõunal Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 04.05.1903, vaderid: Arnold Jansen, Juhan Lendok, Anna Roots. Leeritati Tartu Peetri kirikus 05.06.1921. Feliks Eduard õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, seejärel asus õppima Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas kaubandust ning lõpetas selle 1926. 1928 alates töötas Tapal eksporttapamajas raamatupidajana. Alates 1935 oli Tapa linnapea. Tapa perekonnaseisuametniku otsusel 21.07.1936 määrati Felix Eduardile uueks nimeks Jaan ja 03.08.1936 uueks perekonnanimeks MAIDRE. Kuulus Kaitseliitu ja Isamaaliitu. Arreteeriti Kohila vallas Harjumaal, erinõupidamise otsusega 28.02.1942 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-13 (tegevus revolutsiooniliikumise vastu Kodusõja aegu Venemaal – sic!) alusel surma. Tema kinnipidamiskohaks oli Sosva vangilaager Sverdlovski oblastis (Sevurallag). Surmaotsus viidi täide 24.04.1942, mil Jaan oli 39-aastane. Jaan Maidre nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale.
Laulatati Tapa Jakobi kirikus novembris 1931 Leida Elfriede Truus-iga Tapalt. Leida Elfriede sündis 20.01.1903 kell 10 hommikul Tartus, isa Märt Truus, ema Marie, sünd. Virkov. Ristiti kodus köstri poolt 23.02.1903, vaderid: Elfriede Anderson, Anna Lausson, Jaan Virkov. Leeritati Tartu Peetri kirikus 10.05.1923. Küüditati juunis-juulis 1941 koos lastega Venemaale Kirovi oblastisse Verhošižemje rajooni. Vabanes asumiselt 4.02.1956. Leida Elfriede edasine elukäik on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Helgi Malle MÄRTEN ↔ MAIDRE – vt. nr. 732
2) poeg Jaan MAIDRE – vt. nr. 733
413. Alfred Johann MÄRTEN (Juhan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alfred Märtin, Alfred Marten/, isa Juhan Märten, ema Liis, sünd. Sikka – vt. nr. 164, sündis 11.10.1893 kell 2 öösel Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 14.11.1893, vaderid: Jaan Kilt, Jüri Roots, Liine Märten. Leeritati Tartu Peetri kirikus 19.05.1911. Õppis Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 4 klassi. Läks 1912 edasi õppima Petrogradi. Oli elukutselt raamatupidaja ja joonestaja, töötas Petrogradis ja Soomes. 1914 mobiliseeriti sõjaväkke, elas sel ajal Petrogradis aadressil Bolšoi prospekt 5 korter 12. 1916 lubati minna koju tervist parandama. 1918 mobiliseeriti uuesti nõukogude võimu poolt, teenis 3. diviisi 46. toiduainete transpordi jaos. 1921 esitas Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks ning samal aastal see taotlus ka rahuldati. Alfred Johann elas sel ajal Pihkvas aadressil Iljinskaja tänav 23. Alfredi edasine elukäik on teadmata.
Laulatati Tihvini Jumalaema Templisseviimise nunnakloostris 11.02.1918 Aleksandra Stepani tütar Bogdanova-ga Kaivaksa külast Novinski vallast Tihvini maakonnast.
Aleksandra sündis 10.06.1898 arvatavasti Kaivaksa külas Tihvini maakonnas, isa Stepan Bogdanov. Aleksandra edasine elukäik ei ole teada.
Teada olev laps:
1) tütar Anna MÄRTEN – vt. nr. 734
414. Harald Rudolf MÄRTEN (Juhan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Harald Marten/, isa Juhan Märten, ema Liis, sünd. Sikka – vt. nr. 164, sündis 20.05.1895 kell kolmveerand 6 hommikul Tartus ja ristiti 11.06.1895, vaderid: Gustav Reinvald, David Peterson, Mari Märten. Leeritati Tartu Peetri kirikus 10.04.1912. Vabastati sõjaväeteenistusest kui lesest ema ainus ülalpidaja. 1915 aprillis läks tööle Petrogradi Ericssoni telefonivabrikusse. Oli ametilt metallitööline. 1921 esitas Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks ning samal aastal see taotlus ka rahuldati. Harald Rudolf elas sel ajal Moskvas aadressil Tomnikovskaja tänav 23. Harald Rudolfi edasine elukäik on teadmata.
415. Richard Nikolai MÄRTEN (Juhan Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Richard Nicolai Märten/, isa Juhan Märten, ema Liis, sünd. Sikka – vt. nr. 164, sündis 13.09.1896 kell 1 päeval Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 19.10.1896, vaderid: Hendrik Sikka, Peeter Märten, Amalie Freiberg. Suri 4-aastaselt 20.12.1900 Tartus ja maeti 24.12.1900. Surmapõhjus – ajupõletik /воспал. мозга/.
416. Paul SÕER (Liine Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Paul Sõerd/, isa Madis Sõer, ema Liine, sünd. Märten – vt. nr. 167, sündis 23.11.1898 kell 1 päeval Tallinnas ja ristiti Tallinna Pühavaimu kirikus pastor Jukkumi poolt 13.12.1898, vaderid: rätsep Peeter Märten, vabrikutööline Mart Valdmann, tüdruk Marie Jõks. Leeritati Tallinna Pauluse kirikus 27.11.1916. Paul oli Tallinna Pühavaimu koguduse liige. Oli kontoriametnik (abielukande järgi piiri kontrolör). 1920 elas Valgas – seal sündis tema esimene laps. Seejärel läks tagasi Tallinnasse. Teenis elatist taas kontoriametnikuna – oli riigimaade ringkonnavalitseja asjaajaja. 1930-ndate aastate lõpus läks koos perega elama Räpinasse. Ta oli omandanud seal Võidumäe-nimelise kinnistu. Paul põgenes ilmselt koos tütre Ainoga 1944 Saksamaale Oldenburgi. Ühes tema kohta käivas dokumendis on kirja pandud tema täpsed andmed, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga (käekirju võrreldes saab tuvastada, et see allkiri on kindlalt antud sama Paul Sõerdi poolt, kes allkirjastas Tallinna politsei I jaoskonna isikutunnistuse kontsule). Pauli sünniajaks on selles dokumendis 05.12.1898 uue kalendri järgi. Samas leidub veel kaks dokumendi Paul Sõerdi nimelise isiku kohta, kus sünnikuupäevaks on endiselt 05.12, kuid sünniaastaks juba 1903. Pisut selgusetuks jääb, kas tegemist on ikka ühe ja sama isikuga. Igatahes emigreerus Paul Sõerd, kelle sünniaasta oli 1903, 1948 Kanadasse. Seal abiellus ta Olga Otsing-iga /ka Olga Ootsing/. Ka Olga oli pärit Räpina vallast Võidumäe talule üsna lähedal asunud Sabali talust. Olga oli põgenenud koos abikaasaga samuti Saksamaale, kuid abikaasa suri seal 1948. Olga siirdus edasi Kanadasse. Paul suri 93-aastaselt 1991 Calgarys Albertas Kanadas ja maeti Mountain View Memorial Gardens kalmistule Calgarys.
Laulatati Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja A. Saarmanni poolt 28.09.1919 Hilda Marie Kibus-ega /Kibbus/. Hilda Marie sündis 03.12.1898 kell 7 hommikul Ungru mõisapiirkonnas /Linden/ Ridala kihelkonnas, isa kooliõpetaja Kaarel Kibus, ema Marie Elisabeth, sünd. Aavik. Ristiti kodus pastor Franz Sintenise poolt 27.12.1898, vaderid: pastoriproua Erika Sintenis, Anna Sepa, Johannes Kibus. Leeritati Haapsalus 09.10.1916. 1919 läks koos isa ja õega elama Tallinnasse ning liitus Tallinna Pühavaimu kogudusega. Hilda Marie suri 79-aastaselt enne 30.1.1978 ja maeti Tallinna Rahumäe kalmistule.
Olga sündis 08.06.1899 Peterburis, isa Avenir Sretinski, ema Jelena. Olga esimene abielu Karl Johannes Richard Otsing-iga sõlmiti Petseri 40-Usukannataja koguduse kirikus 15.05.1921. Sellest abielust sündis üks laps. Olga suri 65-aastaselt 03.05.1965 Calgarys ja maeti Mountain View Memorial Gardens kalmistule Calgarys.
Lapsed:
1) tütar Aino SÕERD – vt. nr. 735
2) tütar Eevi SÕERD – vt. nr. 736
3) poeg Ülo SÕERD – vt. nr. 737
417. Elmar SÕER (Liine Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Elmar Sõerd/, isa Madis Sõer, ema Liine, sünd. Märten – vt. nr. 167, sündis 26.01.1901 kell 9 hommikul Tallinnas ja ristiti kodus Pühavaimu koguduse pastori poolt 11.02.1901, vaderid: voorimees Tõnis Sõer, pottsepp Artur Kangur, tüdruk Emilie Kangur. Suri 17-aastasena 09.03.1918 kell 4 hommikul Tallinnas ja maeti 18.03.1918. Surmapõhjus – kuulihaavad. Leiti tapetuna tänavalt /отъ огнестрѣльныхъ ранъ, убитъ на улицѣ найденъ/.
418. Richard SÕER (Liine Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Richard Sõerd/, isa Madis Sõer, ema Liine, sünd. Märten – vt. nr. 167, sündis 28.03.1903 kell 10 hommikul Tallinnas ja ristiti Pühavaimu kirikus pastori poolt 13.04.1903, vaderid: katlakütja Hindrik Kerge, trükitööline Oskar Kangur, tüdruk Amalie Freiberg. Leeritati Tallinna Pühavaimu kirikus 14.05.1921. 1925 elas Tallinnas aadresseil Asunduse tänav 11 korter 1. Ajavahemikul umbes 1925-1934 viibis Lõuna-Ameerikas Brasiilias ja Argentiinas. Richard suri 89-aastaselt enne 28.05.1992 ja maeti Tallinna Rahumäe kalmistule.
Oli kaks korda abielus. Esimene abielu sõlmiti Buenos Aireses Argentinas 03.08.1929 Sinaida Kütt-iga. Sinaida sündis 16.07.1909 arvatavasti Viljandis, isa Tuhalaane valla talupoeg Feodor Kütt, ema Elizaveta, sünd. Koovit. Ristiti õigeusklikuna Viljandi koguduse preestri Karp Pauli poolt 26.07.1909, vaderid: Kaarli valla talupoeg Joann Peetri poeg Koovit ja Vana-Võidu valla talutüdruk Iida Märdi tütar Saabas. Sinaida elas 1925 õpilasena Tallinnas aadressil Herne tänav 9 korter 2. Samal aastal sõitis Ameerikasse, kus abiellus. See abielu lahutati Tallinna ringkonnakohtu otsusega 07.02.1940. Sinaida edasine elukäik on teadmata. Richard abiellus teist korda Tallinnas 04.05.1940 Amanda Marie Koppa-ga. Amanda Marie sündis 11.12.1904 kell pool 8 hommikul Tallinnas, isa kaupmees Jaan Koppa, ema Mari, sünd. Leukmann. Ristiti kodus kandidaat Malmi poolt 26.12.1904, vaderid: tüdruk Liisa Leukmann, Gotliebi naine Leena Leukmann, tööline Julius Ferdinand Perstein. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 20.05.1923. Pidas kübaritegija ametit. 1931 läks Argentiinasse, hiljem naases Eestisse. Argentiinas sündis tal vallastütar Elena Delia, kelle Richard tunnistas hiljem oma lapseks. Amanda Marie suri 90-aastaselt enne 21.09.1995 ja maeti Tallinna Rahumäe kalmistule.
Richardi ja Amanda Marie lapsed:
1) tütar Elena Delia KOPPA ↔ SÕER – vt. nr. 738
2) tütar Maret SÕER – vt. nr. 739
3) poeg Udo SÕER – vt. nr. 740
419. Adolf SÕER (Liine Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Adolf Sõerd/, isa Madis Sõer, ema Liine, sünd. Märten – vt. nr. 167, sündis 16.12.1905 kell 9 õhtul Tallinnas ja ristiti kodus adjunktpastor Ney poolt 01.01.1906, vaderid: talumees Jüri Kuuseokas, vabrikutööline Aadu Pommer, tüdruk Liisu Olsmann. Leeritati Tallinna Pühavaimu kirikus 19.08.1923. Suri 22-aastaselt 23.04.1928 kell kolmveerand 11 hommikul Tallinnas ja maeti 29.04.1928 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
420. Alfred SÕER (Liine Märten 5, Hans Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alfred Sõerd/, isa Madis Sõer, ema Liine, sünd. Märten – vt. nr. 167, sündis 03.03.1912 kell 9 õhtul Tallinnas ja ristiti Tallinna Pühavaimu kirikus adjunktpastori R. Mendelsoni poolt 26.03.1912, vaderid: tööline Artur Kertin, tööline Gustav Giess, tüdruk Emma Riisenberg. Leeritati Tallinna Pühavaimu kirikus 26.08.1928. Suri 28-aastaselt 21.02.1941 Tallinnas ja maeti 25.02.1941 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – enesepoomine.
421. Karla August MÄRTEN (Leena Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karla August Märtin/, ema Leena Märten – vt. nr. 172, sündis vallaslapsena 01.04.1889 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 10.04.1889, vaderid: peremees Jaan Märten, sulane Juhan Säga, tüdruk Liisa Grünthal. 1906 liitus Karla August Tartu Maarja kogudusega ning käis seal arvatavasti leeris. Tema edasine elukäik on teadmata.
422. Oskar Eduard HASS (Leena Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Oscar Eduard Hass/, isa Juhan Hass, ema Leena, sünd. Märten – vt. nr. 172, sündis 03.08.1891 Luunja mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti 18.08.1891. Ristimiskanne ei ole leitav. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1910. 1912 oli ta Vana-Prangli valla kutsealuste nimekirjas, kust selgub, et ta sai ajapikendust tervisliku seisundi tõttu (arengupeetus, nõrkus). Oskar Eduard oli erakordselt väikest kasvu (umbes 150 cm pikk). Oskar Eduardi edasine elukäik ei ole teada.
423. Leonhard Adelbert Julius HASS (Leena Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Juhan Hass, ema Leena, sünd. Märten – vt. nr. 172, sündis 08.10.1892 kell 8 hommikul Luunja mõisapiirkonnas ja ristiti 25.10.1892, vaderid: Gustav Märten, Juhan Märten, Amalie Raudjalg. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1911. 1913 võeti sõjaväeteenistusse. Väkkevõetute nimekirjas on tehtud tema kohta märkus et ta parema käe nimetissõrmel puudub kaks lüli. 1930-ndatel aastatel elas koos abikaasaga Tartus aadressil Lao tänav 45 korter 5. Oli lihttööline. 1940-ndatel aastatel elas Koloniste talus Mäksa vallas ja tegeles põllutööga. Leonhard Adelbert Juliuse edasine elukäik on teadmata.
Laulatati Tartus 26.12.1922 Alide Johanna Vins-iga. Abielukanne ei ole leitav. Alide Johanna sündis vallaslapsena 04.03.1889 kell 4 pealelõunal Tartus, ema Maria Elisabeth Vins. Ristiti 19.03.1889, vaderid: Katarine Adler, Katarine Anni, Juhan Vins. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1906. Alide Johanna suri 55-aastaselt 27.12.1944 Koloniste talus Mäksa vallas. Surmapõhjus – maovähk. Surmaaktis on kirjas, et oli 16 aastat töövõimetu ning oma abikaasa ülalpidamisel.
424. August Friedrich HASS (Leena Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Juhan Hass, ema Leena, sünd. Märten – vt. nr. 172, sündis 01.02.894 kell 1 öösel Luunja mõisapiirkonnas ja ristiti 20.02.1894, vaderid: August Koka, Jüri Reino, Rosalie Märten. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1914. 1915 võeti sõjaväeteenistusse. Tartu Maarja koguduse personaalraamatus on tema kohta tehtud märkus „Olevat surnud”. Võimalikuks surma-aastaks võib olla 1919 – märkuse juures on viide sellele aastale. Seega August Friedrich suri umbes 24-aastasena.
425. Johannes HASS (Leena Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johannes Ass/, isa Juhan Hass, ema Leena, sünd. Märten – vt. nr. 172, sündis 21.05.1896 kell 5 hommikul Luunja mõisapiirkonnas ja ristiti 07.04.1896, vaderid: Jaan Voiter, Eduard Märten, Rosalie Märten. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1914. 1915 sai kuus kuud ajapikendust sõjaväeteenistusest bronhiidi tõttu, ent 1916 tunnistati sõjaväekõlbulikuks. Naases elama Tartusse. 1934 elas koos perega aadressil Lao tänav 45 korter 6, 1935 aadressil Soola tänav 24 korter 1. Oli tööline Lao tänaval asunud savitööstuses. Johannes suri 40-aastaselt 05.02.1937 Tartus ja maeti Maarja kalmistule Tartus. Surmapõhjus – kopsutuberkuloos /tuberculosis pulmonum/.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 11.07.1920 Rosalie Mölder-iga. Rosalie sündis 08.05.1897 kell 8 hommikul Kavastu mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Jaan Mölder, ema Anna, sünd. Tepp. Ristiti 18.05.1897, vaderid: Liisa Käärik, Anna Vissak, Peeter Siivermann. Tartu Maarja koguduse personaalraamatutes ja ka hilisemates dokumentides on Rosalie sünniaastaks ekslikult märgitud 1896. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1916. Tartu linna perekonnaseisuametniku otsusel 02.03.1939 määrati Rosalie ja tema laste uueks perekonnanimeks RAJALA. Rosalie täpne surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Selma HASS ↔ RAJALA – vt. nr. 741
2) poeg Herbert ↔ Juhan HASS ↔ RAJALA – vt. nr. 742
3) tütar Linda HASS ↔ RAJALA – vt. nr. 743
426.Surnult sündinud tütarlaps, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Toode – vt. nr. 173, sündis surnult 10.05.1892 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 14.05.1892.
427. Emilie Rosalie MÄRTEN (Jaan Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Emilie Rosalie Märtin/, isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Toode – vt. nr. 173, sündis 11.12.1893 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Mälsoni poolt 26.12.1893, vaderid: Liine Rosalie Schults, Liine Märten, Eduard Pruks. Leeritati Kambjas 22.05.1911. Emilie Rosalie oli Haaslava vallas Mõra külas asunud Roa talu omanik ning elas seal koos abikaasa ja lastega. Emilie Rosalie täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. Ederbergi poolt 02.03.1914 Georg Vihm-aga /Georg Wihm/ Pikajärve mõisapiirkonnast Kanepi kihelkonnast. Georg sündis 09.12.1886 kell 11 hommikul Põdra talus Pikajärve mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Vihm, ema Ann, sünd. Nugin. Ristiti kodus koolmeister G. E. Luiga poolt 11.01.1887, vaderid: peremees Peeter Kõrts, koolmeister Georg Luiga, abielunaine Mari Grossberg. Leeritati 28.11.1904 Kanepis. 1915 läks Kanepi kogudusest üle Kambja kogudusse ning asus elama oma abikaasa juurde Mõra külla Roa tallu. Oli mobiliseeritud sõjaväkke ja osales I maailmasõjas. Georgi täpne surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Vilma Matilde VIHM – vt. nr. 744
2) tütar Linda Matilde VIHM – vt. nr. 745
3) poeg Feliks VIHM – vt. nr. 746
4) tütar Helju Anita VIHM – vt. nr. 747
5) poeg Heldur VIHM – vt. nr. 748
428. Ida Helene MÄRTEN (Jaan Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Märten, ema Liis, sünd. Toode – vt. nr. 173, sündis 09.01.1897 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Mälsoni poolt 26.1.1897, vaderid: Miina Lodesson, Leena Essa, Jaan Voites. Leeritati Kambjas 24.05.1915. Pärast abiellumist läks elama oma abikaasa juurde Mäksa valda. Oli Võrukülas asunud Koloniste talu perenaine. Ida Helene suri 78-aastaselt enne 14.07.1975 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Laulatati Kambja kirikus pastor Ederbergi poolt 11.05.1919 mõisa renditalu peremehe Karla Georg Olesk-iga /Karl Olesk, Karla Georg Ollesk/ Kaagverest. Karla Georg sündis 15.01.1893 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa kolonist Jaan Olesk, ema Liisa, sünd. Savi. Ristiti koolmeister H. Mugu poolt 18.01.1893, vaderid: kokk Jüri Savi, sulane Joosep Zirna, abielunaine Anna Koho. Leeritati Võnnus 29.11.1909. Oli Koloniste talu peremees. Karla Georg suri 76-aastaselt enne 27.04.1969 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) tütar Vilma OLESK – vt. nr. 749
2) poeg Erich OLESK – vt. nr. 750
429. Anna Rosalie MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 14.09.1893 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Mälsoni poolt 29.08.1893, vaderid: Rosalie Märten, Anna Ärs, Jaan Märten. Leeritati Kambjas 22.05.1911. 1913 sündis Annal vallastütar. Samal aastal liitus Anna koos vanemate ja õdede-vendadega Tartu Maarja kogudusega. 1916 sündis tal vallaspoeg ja 1920 vallastütar. Pärast abiellumist vahetas nähtavasti mitmeid kordi elukohta. Laste sünnikohtade järgi elas muuhulgas Tartus, Ropkal, Puhjas ja Unipihas. 1939 elas koos abikaasa ja kolme lapsega oma õe ning vanemate juures Nõo alevikus. Suri 48-aastasena 18.07.1942 Paljasmäe talus Nõo külas Nõo vallas ja maeti Maarja kalmistule Tartus. Surmapõhjus – pikaldane kopsupõletik.
Laulatati Tartus 16.05.1921 Johannes Uibo-ga. Johannes sündis kaksikuna 23.09.1899 kell 11 õhtul Koila mõisapiirkonnas /Koil/ Simuna kihelkonnas, isa Jakob Uibo, ema Ann, sünd. Pokker. Ristiti kodus H. Evarti poolt 05.11.1899, vaderid: Juhan Rääk, Vidrik Joost, Ann Ein. Leeritati Äksis 24.04.1921. Suure osa lapsepõlvest elas Johannes nähtavasti Kursi kihelkonnas – tema vanemad olid 1904 siirdunud Kambja kogudusest Kursi kogudusse. Johannes surmaaeg on teadmata.
Anna Rosalie vallaslapsed:
1) tütar Linda MÄRTEN – vt. nr. 751
2) poeg Aksel MÄRTEN – vt. nr. 752
3) tütar Alide MÄRTEN – vt. nr. 753
Anna Rosalie ja Johannese lapsed:
4) poeg Alfred UIBO – vt. nr. 754
5) tütar Salme UIBO – vt. nr. 755
6) poeg Kalju UIBO – vt. nr. 756
430. Eduard Johannes MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johannes Eduard Marten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 28.05.1895 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Mälsoni poolt 04.06.1895, vaderid: Juhan Mäletjärv, Eduard Märten, Liisa Jansen. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1913. 1916 oli kutsealuste nimekirjas, kuid pidi saama ajapikendust seoses sellega, et oli ainsaks ülalpidajaks oma invaliidist isale. Kutsealuste nimekirjas on märkus, et isa Kustav vigastas millalgi oma paremat kätt ning on seetõttu töövõimetu. Eduard Johannes võeti siiski sõjaväeteenistusse. Eduard Johannes suri 30-aastaselt 07.04.1926 kell pool 3 hommikul Haaslava vallas ja maeti 11.04.1926 Tartus. Surmapõhjus – tiisikus.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 26.12.1924 Liine Marie Nool-iga /Line Marie Nool, Line Marie Nohl/. Liine Marie sündis vallaslapsena 21.07.1895 kell 2 päeval Saksasaare talus Veriora mõisapiirkonnas Räpina kihelkonnas, ema tüdruk Henriette Nool. Liine Marie ristimiskandesse on kirja pandud ka isa nimi – sulane Peeter Tutt. Ristiti kodus külakooli õpetaja J. Tikk-i poolt 06.08.1895, vaderid: teenija Ann Padosepp, teenija Sohvi Suits, sulane Jaan Lukk. Leeritati Põlvas 11.05.1914. Liine Marie emal Henriettel sündis veel neli vallaslast. Henriette oli pärit Partsi mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Liine Mariel sündisid 1929 vallapoeg Kornelius ja 1933 vallastütar Maily. 11.11.1939 abiellus Liine Marie teist korda Artur August Kurg-iga, kes tunnistas Korneliuse ja Maily oma seaduslikeks lasteks. Artur August suri 10.05.1948. Liine Marie edasine elukäik on teadmata.
431. Ida MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis kaksikuna 11.05.1898 kell 3 hommikul Tähtvere mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti Tammel Juhan Siimu poolt 11.05.1898, vaderid: Anna Möller, Anna Sarva, Juhan Pärv. Ida suri 21-päevaselt 01.06.1898 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 04.06.1898. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
432. Emilie MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis kaksikuna 11.05.1898 kell 3 hommikul Tähtvere mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti Tammel Juhan Siimu poolt 11.05.1898, vaderid: Anna Rosental, Miina Poole, Peeter Möller. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1916. Emilie suri 26-aastaselt 04.05.1925 kell pool 6 hommikul Aru vallas ja maeti 07.5.1925 Tartus. Surmapõhjus – kopsupõletik.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 20.02.1921 Oskar Eduard Ärs-iga /Oscar Eduard Ärs/. Oskar Eduard sündis 18.02.1890 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas, isa peremees Mihkel Ärs, ema Miina, sünd. Muuga. Ristiti Peeter Madisoni poolt 12.03.1890, vaderid: sulane Jaan Ärs, sulane Peeter Ärs, vabadikunaine Mari Klausen. Leeritati Kambjas 02.11.1908. 1911 võeti sõjaväeteenistusse. Pärast abikaasa Emilie surma oli veel kaks korda abielus. Teist korda laulatati 1929 Luise Marie Pasteli-ga, kellega Oskar Eduardil oli neli last. Luise Marie suri 1938 ning samal aastal abiellus Oskar Eduard kolmandat korda Anna Alviine Laas-iga. Oskar Eduardi surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Aurelie ÄRS – vt. nr. 757
2) tütar Linda ÄRS – vt. nr. 758
433.Surnult sündinud tütarlaps (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis surnult 27.09.1900 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 01.10.1900.
434. Alfred MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alfred Marten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 14.03.1902 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti Gustav Eilseni poolt 24.03.1902, vaderid: Eduard Traat, Aleksander Kister, Emilie Türk. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1921. Alfred vahetas tihti elukohta, mis nähtub tema laste sünnikohtadest. Elas Aru vallas, Kodijärvel, Kambja vallas, Meeri vallas. Alfred suri 62-aastaselt 1965 ja maeti Elva vanale kalmistule.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 26.12.1923 Ludmilla Külm-aga /Людмила Кюльмъ/. Ludmilla sündis 03.04.1900 Erastvere mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas, isa Jaan Külm, ema Leena, sünd. Torn. Ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Vladimir Raska poolt 30.04.1900, vaderid: Kähri mõisapiirkonna talumees Joosep Peetri poeg Mändli ja Valgjärve mõisapiirkonna talutüdruk Jelena Peetri tütar Paloson. 01.10.1922 sündis Ludmillal vallaspoeg Adolf Külm, kes jäi 1942 teadmata kadunuks. Ludmilla, keda hüüti Luiseks, suri 90-aastaselt 21.03.1991 ja maeti 26.03.1991 Nõo kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Kalju MARTEN – vt. nr. 759
2) tütar Galista MARTEN – vt. nr. 760
3) tütar Lehte MARTEN – vt. nr. 761
4) poeg Elmar MARTEN – vt. nr. 762
5) tütar Aurelie MARTEN – vt. nr. 763
6) tütar Silvi Klarissa MARTEN – vt. nr. 764
7) tütar Leili MARTEN – vt. nr. 765
8) poeg Kalev MARTEN – vt. nr. 766
9) poeg Rein MARTEN – vt. nr. 767
10) poeg Jaan MARTEN – vt. nr. 768
435. Elfriede Loviise MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Elfriede Lowise Märten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 07.01.1905 kell 2 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister A. Kochi poolt 16.01.1905, vaderid: Gustav Uune, Liina Mäletjärv, Liisa Luik. Leeeritati Tartu Maarja kirikus 1922. 1929 sündis Elfriede Loviisel vallastütar. Elfriede Loviise surmaaeg on teadmata.
1) tütar Helju MARTEN – vt. nr. 769
436. Elmar MÄRTEN ↔ LAANEMÄGI (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 28.08.1907 kell 9 hommikul Haaslava vallas ja ristiti kodus koolmeister J. Rootsi poolt 02.09.1907, vaderid: Eduard Heimann, Juhan Meier, Emilie Türn. 1938 ja ka järgnevatel aastatel elas Nõo alevikus aadressil Luke tänav 2. Meeri valla perekonnaseisuametniku otsusel 16.02.1938 määrati Elmarile uueks perekonnanimeks LAANEMÄGI. Elmar suri 65-aastaselt 13.03.1973 ja maeti Nõo kalmistule.
Abiellus Tartus 08.04.1933 Johanna Kõll-iga, abielu registreeriti Tartu linna perekonnaseisuametis, tunnistajad: Juhan Kõll ja Artur Pääri, mõlemad Tartust. Johanna sündis 26.09.1907 Neeruti mõisapiirkonnas (Päidla vallas), isa talumees Karl Kõll, ema Ann, sünd. Schiffer. Ristiti koolmeister August Jaaperi (?) poolt 04.11.1907, vaderid: tüdruk Amalie Väärsi, abielunaine Anna Pihl, talumees Hans Schiffer. Johanna suri 70-aastaselt 02.05.1978 ja maeti Nõo kalmistule.
Laps:
1) poeg Vello MÄRTEN ↔ LAANEMÄGI – vt. nr. 770
2) surnult sündinud poeg – vt. nr. 771
437. Hilda MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Hilda Marten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 30.12.1909 kell 7 hommikul Pangodi vallas ja ristiti kodus J. Hansoni poolt 17.01.1910, vaderid: Anna Lepik, Emilie Plotnik, Jaan Austa. 1938 elas koos abikaasa ja lastega Nõo alevikus aadressil Kesk tänav 14 (krunt nr 59). 1931 sündis Hildal vallastütar, kes hiljem pandi siiski kirja Hilda abikaasa Karli seadusliku tütrena. Nõo aleviku elanike nimekirjast nähtub, et Hilda sünnikuupäev oli muutunud 19.01.1910 (juliuse kalendri kuupäevade teisendamisel gregoriuse kalendri kuupäevadeks oleks tulemuseks pidanud olema 12.01.1910). Hilda suri 71-aastaselt 08.01.1981 ja maeti Nõo kalmistule.
Abiellus Meeris 03.10.1931 Karl Leetsi-ga /Karl Leets/ Nõo alevikust, tunnistajad: Kusta Kruus Nõo alevikust ja Arnold Zilke Vastse-Nõo asulast. Karl sündis vallaslapsena 13.12.1910 kell pool 2 hommikul Tartus, ema Marie Leetsi. Ristiti 02.01.1911, vaderid: Peeter Karelson, Karl Meister, Anna Rebase. 1942 koostatud Nõo elanike nimekirjas on Karli kohta tehtud märkus, et ta elukoht on teadmata. Karli edasine elukäik ei ole teada.
Lapsed:
1) tütar Juta LEETS – vt. nr. 772
2) tütar Maie LEETS – vt. nr. 773
3) poeg Jaan LEETS – vt. nr. 774
4) tütar Ellen LEETS – vt. nr. 775
5) poeg Jüri LEETS – vt. nr. 776
6) tütar Mare Liisa LEETS – vt. nr. 777
438. Adele MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Adele Marten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 09.05.1912 kell 1 päeval Haaslava vallas ja ristiti kodus August Raud-i poolt 27.05.1912, vaderid: Emilie Märten, Iida Türk, Oskar Ass. Suri 8-aastaselt 13.02.1921 Tartus ja maeti 16.02.1921. Surmapõhjus – peapõletik.
439. Salme MÄRTEN (Kustav Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Salme Marten/, isa Kustav Märten, ema Liine, sünd. Iivan – vt. nr. 174, sündis 15.06.1915 kell 3 hommikul Tammel ja ristiti kodus Karl Kissi poolt 05.07.1915, vaderid: Olga Neumann, Julius Neumann, Minni Lipard. Suri 5-aastaselt 20.09.1920 Tartus ja maeti 23.09.1920. Surmapõhjus – kõhutõbi.
440. Aliide VOITER (Anna Rosalie Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Alide Woiter/, isa Jaan Voiter, ema Anna Rosalie, sünd. Märten – vt. nr. 176, sündis 01.01.1899 kell 11 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 17.01.1899, vaderid: Helene Hass, Rosalie Tiik, Hendrik Tiik. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1917. 1939 elas Aliide koos abikaasa ja lastega Luunja vallas Poksi külas Vana-Kooli talu popsikohal. Aliide surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 27.06.1920 Oskar Torga-ga. Oskar sündis 26.03.1886 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa peremees Jaan Torga, ema Mari, sünd. Varik. Ristiti 15.04.1886, vaderid: peremees Peeter Torga, peremees Jaan Varik, vabadik Kusta Musta naine Liis. Leeritati Võnnus 24.11.1902. 1907 oli kutsealuste nimekirjas, kuid ainsa töövõimelise pojana oli tal õigus ajapikendusele. 1920 liitus Tartu Maarja kogudusega. Oskari surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Vilma Elisabeth TORGA – vt. nr. 778
2) poeg Arnold TORGA – vt. nr. 779
3) poeg, kaksik Kaljo TORGA – vt. nr. 780
4) poeg, kaksik Endel TORGA – vt. nr. 781
441. Johanna Emilie VOITER (Anna Rosalie Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Johanna Emilie Woiter/, isa Jaan Voiter, ema Anna Rosalie, sünd. Märten – vt. nr. 176, sündis 04.08.1903 kell 9 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 14.8.1903, vaderid: Johanna Schönwald, Marie Tiik, Jaan Põltsam. Suri 2-aastaselt 24.02.1906 kell 10 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 02.03.1906. Surmapõhjus – kaelahaigus /Halskrankh./.
442. August VOITER (Anna Rosalie Märten 5, Jaan Märten 4, Annuka Märdi t. Els 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /August Woiter/, isa Jaan Voiter, ema Anna Rosalie, sünd. Märten – vt. nr. 176, sündis 24.10.1907 kell 7 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 18.11.1907, vaderid: Gustav Grossberg, Jaan Voiter, Anna Taskin. Leeritati Tartu Maarja kirikus 30.11.1924. 1939 elas Luunja vallas Poksi külas Vana-Kooli talus. Arvatavasti oli Kaitseliidu Luunja kompanii kolmanda rühma jaopealik. August suri umbes 47-aastaselt 1954 ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Abiellus Luunjas 27.03.1941 Aliide Rosalie Karu-ga /Alide Rasalie Karro/. Aliide Rosalie sündis 12.12.1916 kell 9 hommikul Kavastu vallas, isa Jaan Karu, ema Liine Rosalie, sünd. Viira. Ristiti kodus kiriku vöörmündri J. Lindegrüni poolt 26.12.1916, vaderid: Alide Mutra, Rosalie Rattasepp, Gustav Karlson. Leeritati Tartu Maarja kirikus 31.05.1936. Aliide suri umbes 63-aastaselt 1980 ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Teada olev laps:
1) tütar Aita VOITER – vt. nr. 782
443. Pauline Elisabeth KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 22.04.1883 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 01.05.1883. Ristimiskanne ei ole leitav. Leeritati Kambjas 12.05.1902. Suri 25-aastaselt 07.06.1908 kell 3 pärastlõunal ja maeti 10.06.1908 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – krupp /крупъ/.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. W. Ederbergi poolt 10.12.1906 Tavid Lepvalts-iga /Tawid Lepwals, Tawit Lepwals/ Kähri mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Tavid sündis 28.08.1872 hommikul Karilatsi külas Kähri mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaan Lepvalts, ema Mari, sünd. Klink. Ristiti kodus 17.09.1872, vaderid: sulane Tavid Rõõmus, vabadik Jüri Perli, vabadikunaine Ann Lepvalts. Leeritati Põlvas 1888. 1893 novembris võeti soldatiks. Pärast esimese abikaasa Pauline Elisabethi surma abiellus teist korda 1910 Marie Sophie Oina-ga, kellega sündis üks tütar. Tavid suri 67-aastaselt 03.02.1940 Oina talus Mammaste külas Põlva vallas ja maeti 08.02.1940 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.
444. Anna Alviine KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Alwine Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 09.12.1884 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.12.1884, vaderid: tüdruk Mai Puu, perenaine Liis Rootslane, sulane Taaniel Padar. Leeritati Kambjas 23.05.1904. 1907 sündis Anna Alviinel vallaspoeg. Seoses abiellumisega liitus Põlva kogudusega, ent 1912 liitus pere taas Kambja kogudusega. Anna Alviine surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. W. Ederbergi poolt 30.03.1909 Oskar Kuklas-ega Kähri mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Oskar sündis vallaslapsena 22.01.1890 õhtul Karilatsi külas Kähri mõisapiirkonnas, ema tüdruk Mari Kuklas. Ristiti kodus 07.02.1890, vaderid: soldat Peeter Loobona, peremees Paul Hammas, abielunaine Liisa Sokk. Leeritati Põlvas 1906. Oskar suri 25-aastaselt 25.03.1915 kell kolmveerand 9 õhtul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 29.03.1915. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.
Anna Alviine vallaslaps:
1) poeg Arnold KONSEN – vt. nr. 783
Anna Alviine ja Oskari lapsed:
2) tütar Magda Johanna KUKLAS – vt. nr. 784
3) poeg Valter KUKLAS – vt. nr. 785
4) tütar Herele KUKLAS – vt. nr. 786
5) tütar Hilda Elfriede KUKLAS – vt. nr. 787
445. August Johannes KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 16.10.1887 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 15.11.1887, vaderid: peremees Jaan Rootslane, peremees Hans Kõrvel, tüdruk Marie Lentsu. Suri 2-aastaselt 25.09.1890 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.09.1890. Surmapõhjus – difteeria /Dyphteritis/.
446. Jaan KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 16.7.1891 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 04.08.1891, vaderid: sulane Jaan Brikkel, sulane Hans Lentsu, tüdruk Leena Reimann. Leeritati Kambjas 25.10.1909. Suri 33-aastaselt 16.04.1925 kell 3 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 21.04.1925. Surmapõhjus – tiisikus.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. W. Ederbergi poolt 07.04.1914 Alma Alviine Padar-iga /Alma Alwine Paddar/ Voore külast. Alma Alviine sündis 30.10.1894 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Samuel Padar, ema Ann, sünd. Kiisel. Ristiti kodus koolmeister V. Buki poolt 07.11.1894, vaderid: Liisa Kriis, Ann Märtin, Jaan Erikson. Leeritati Kambjas 14.05.1912. Alma Alviinel oli kõnehäire – ta kogeles. 1920-ndate aastate lõpus elas koos tütre Erna Johannaga Vastse-Kuuste vallas Kansi talus. Pärast abikaasa Jaani surma abiellus ta teist korda 1927 Tartus Eduard Kuklas-ega, kes oli Anna Alviine Konseni abikaasa Oskar Kuklase noorem vend. Eduard suri 24.03.1941 Kiidjärve vallas. Alma Alviine surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Magda KONSEN – vt. nr. 788
2) tütar Hilda KONSEN – vt. nr. 789
3) tütar Erna Johanna KONSEN – vt. nr. 790
4) tütar Minna KONSEN – vt. nr. 791
447. Minna Marie KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 02.06.1895 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus kiriku vöörmündri Karl Kotkase poolt 18.06.1895, vaderid: Miina Timma, Ann Rootslane, Karl Kotkas. Suri 13-aastaselt 01.06.1908 Voore külas Vastse-Kuuste vallas ja maeti 05.06.1908. Surmapõhjus – krupp /Croup/.
448. Marta KONSEN (Jaan Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Martha Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Tiiu, sünd. Timma – vt. nr. 184, sündis 15.04.1898 Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus kiriku vöörmündri K. Kotkase poolt 10.05.1898, vaderid: Anna Rootslane, Marie Nahk, Juhan Rootslane. Suri 17-aastaselt 24.03.1916 Voore külas ja maeti 27.03.1916. Surmapõhjus – tiisikus /Schwindsucht/.
449. Jaan PADAR (Liis Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Jaan Paddar/, isa Taaniel Padar, ema Liis, sünd. Konsen – vt. nr. 185, sündis 13.08.1880 õhtul Leevi külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 24.08.1880, vaderid: peremees Jaan Konsen, peremees Jaan Ostra, tüdruk Ann Mutik. Jaani edasine elukäik on teadmata. 1881 lahkusid tema vanemad Võnnu kogudusest ning liitusid Kambja kogudusega. Kambja koguduse personaalraamatusse Jaani kirja ei pandud. Oletatavasti suri ta lapsena, kuid surmakanne ei ole leitav.
450. August PADAR (Liis Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /August Paddar/, isa Taaniel Padar, ema Liis, sünd. Konsen – vt. nr. 185, sündis 19.08.1882 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 05.09.1882, vaderid: sulane Hans Konsen, rätsep Jaan Rüütli, tüdruk Juuli Erikson. Leeritati Kambjas 22.11.1898. 1939 elas koos abikaasa ja pojaga Kuuste vallas Küti asunduses Lohu talus, ta oli selle talu omanik. August suri 57-aastaselt 06.01.1940 Lohu talus Kuuste vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
Laulatati Võnnu kirikus vikaarpastori O. Tallmeistri poolt 24.04.1913 Emilie Marga-ga Lootvina külast Vastse-Kuuste vallast. Emilie sündis 22.04.1884 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Marga, ema Mari, sünd. Issak. Ristiti 13.05.1884, vaderid: tüdruk Ann Issak, peremees Jaan Lokko naine Ann, peremees Jaan Padar. Leeritati Võnnus 26.01.1903. 1942 elas Küti asunduses Lohu talus koos poja Arturiga. Emilie täpne surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Leida Rosalie PADAR – vt. nr. 792
2) tütar Linda Miralda PADAR – vt. nr. 793
3) poeg Artur PADDAR – vt. nr. 794
4) poeg Albert PADAR – vt. nr. 795
451. Karla Eduard RÜÜTLI (Leena Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Karla Eduard Rüütle/, isa Jaan Rüütli, ema Leena, sünd. Konsen – vt. nr. 186, sündis 21.11.1883 õhtul Leevi külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 11.12.1883, vaderid: sulane Taaniel Padar, sulane Taavid Rüütli, sulase Jaan Konseni naine Tiiu. Leeritati Võnnus 10.12.1900. 1905 oli kirjas kutsealuste nimekirjas, kuid pere ainsa pojana sai ajapikendust. Mobiliseeriti augustis 1916. 1939 elas Kuuste vallas Sipe külas Sulendiku asundustalus, oli selle talu omanik. Suri 57-aastaselt 20.03.1941 Kuuste vallas.
Laulatati Kambja kirikus pastor F. W. Ederbergi poolt 23.03.1915 Minna Marie Kotkas-ega Vastse-Kuuste vallast. Minna Marie sündis 10.05.1892 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Karl Kotkas, ema Ann, sünd. Pehka. Ristiti kodus koolmeister Mihkel Siiboldi poolt 07.06.1892, vaderid: Mari Vihand, Kadri Siibold, Juhan Lokk. Leeritati Kambjas 23.05.1910. Minna Marie suri 46-aastaselt 21.08.1938 Tartu Ülikooli haavakliinikus ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – maovähk.
Laps:
1) tütar Erna RÜÜTLI – vt. nr. 796
452. Alma Anna Marie RÜÜTLI (Leena Konsen 5, Jaak Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Marie Rüütle/, isa Jaan Rüütli, ema Leena, sünd. Konsen – vt. nr. 186, sündis 16.02.1892 hommikul Leevikülas Kiidjärve mõisapiirkonnas ja ristiti 08.03.1892, vaderid: sulane Samuel Tõlgo, tüdruk Mai Neupaal, abielunaine Ann Jüris. Leeritati Võnnus 03.05.1909. Alma Anna Marie suri 44-aastaselt 26.05.1936 Kurvitsa talus Mäksa vallas ja maeti Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – maovähk.
Laulatati Võnnu kirikus 15.12.1918 õigeuskliku Taavet Laar-iga /Dawit Laar, Tawet Laar, Давидъ Лааръ/ Kärsa külast Ahja vallast. Taavet sündis vallaslapsena 24.10.1893 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, ema talutüdruk Anna Laar. Ristiti õigeusklikuna Kärsa õigeusu koguduse preestri Leonid Hvoinski poolt 07.11.1893, vaderid: Vastse-Kuuste valla talumehed Peeter Peetri poeg Laar ja Martin Andrese poeg Kitsel ning talutüdruk Elisaveta Peetri tütar Laar. 16.07.1922 liitus Võnnu luteri kogudusega. Taavet elas koos perega peamiselt Kiidjärve vallas. 1939 oli ostnud Kurvitsa talu Mäksa vallas Kägari külas. Pärast esimese abikaasa Alma Anna Marie surma abiellus teist korda 1938 Ella Ott-iga, kellega sündis poeg. Taaveti täpne surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Herbert LAAR – vt. nr. 797
2) tütar Endla Johanna LAAR – vt. nr. 798
3) poeg Artur Johannes LAAR – vt. nr. 799
4) tütar Laine Meralda LAAR – vt. nr. 800
453. Johannes KONSEN (Hans Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hans Konsen, ema Adele Marie Rosalie, sünd. Meinhardt – vt. nr. 188, sündis 07.10.1895 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti koolmeister H. Kanderpassi poolt 29.10.1895, vaderid: sulane Gustav Konsen, sulane Jaan Kiho, tüdruk Minna Konsen. Leeritati Võnnus 23.02.1914. 1916 oli Johannes kirjas kutsealuste nimekirjas, kuid vabastati teenistusest. 1920-ndate aastate lõpus elas Vastse-Kuuste vallas Undi talus koos ema, venna ja kahe õega, 1933 läks elama Haaslava valda Armi tallu. 1939 läks koos venna ja kahe õega Haaslava vallast elama Vastse-Kuuste valda Laarimärdi tallu. Johannese edasine elukäik on teadmata.
Abiellus Võnnus 20.06.1942 lesknaine Hilda Heido-ga Võnnu vallast, tunnistajad Arved Olesk Võnnu vallast ja August Konsen Kiidjärve vallast. Hilda sündis 05.09.1892 hommikul Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa peremees Juhan Rootsmann, ema Miina, sünd. Bukk. Ristiti 20.09.1892, vaderid: Jaani naine Mai Rootsmann, Samueli naine Ann Bukk, peremees Hindrik Heido. Leeritati Võnnus 15.05.1911. Esimest korda abiellus 1918 Kusta Heido-ga Kuristast. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Hilda lesestus 27.07.1937. Enne abiellumist Johannesega elas Tätte talus. Hilda edasine elukäik on teadmata.
454. Artur KONSEN (Hans Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Arthur Konsen/, isa Hans Konsen, ema Adele Marie Rosalie, sünd. Meinhardt – vt. nr. 188, sündis 05.09.1898 hommikul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister H. Kanderpassi poolt 04.10.1898, vaderid: sulane Jaan Konsen, sulane Gustav Reili, tüdruk Jenny Meinhardt. Leeritati Võnnus 01.11.1915. 1917 oli kirjas kutsealuste nimekirjas ning võeti teenistusse. Suri 18-aastaselt soldatina Peterburis hospitalis 08.06.1917. Surmapõhjus – mädane pleuriit/отъ гнойного плеврита/.
455. Alma Rosine KONSEN (Hans Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hans Konsen, ema Adele Marie Rosalie, sünd. Meinhardt – vt. nr. 188, sündis 24.01.1901 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister A. Orriku poolt 25.02.1901, vaderid: Alma Meinhardt, Anna Parm, August Padar. Leeritati Võnnus 08.06.1918. 1920-ndate aastate lõpus elas Vastse-Kuuste vallas Undi talus koos ema, kahe venna ja õega, 1933 läks elama Haaslava valda Armi tallu. 1939 läks koos kahe venna ja õega Haaslava vallast elama Vastse-Kuuste valda Laarimärdi tallu. Alma Rosine edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
Abiellus 1944 Konrad Mäesalu-ga /Kondrat Mäesalu, Konrad Zipp, Conrad Zip/ Krüüdneri vallast. Konrad sündis 27.05.1896 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas, isa kutsar Aadu Zipp, ema Vilhelmine, sünd. Nääs. Ristiti kodus koolmeister J. Vägi poolt 26.02.1896, vaderid: parun Konstantin Johannes Konrad von Maydell, Juulius Nääs, paruness Maria Elisabeth von Maydell. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 1913. 1916 teenis 37. jalaväe diviisi suurtükiväe brigaadis. Konradi emale määrati abiraha, sest Konrad oli oma ema ainus ülalpidaja ning emal sissetulekud puudusid. 1936 osales Konrad Krüüdneri vallas moodustatud seltskondliku komitee töös, mille eesmärgiks oli rahvahääletuse ja Rahvuskogu kokkukutsumise tähtsuse selgitamine. Kuulus Kaitseliitu ning oli salgapealik Veski Valla Tuletõrje Kompaniis. 1943 määrati vallanõunikuks. Esimest korda abiellus 1937 Berta Helene Võsu-ga. Konrad lesestus 03.05.1943. Elas Maaritsa külas Lillemäe talus, mis kuulus tema onule rätsep Peeter Nääsile. Konrad pidas sepa ametit ja sealsamas Lillemäel oli tal sepikoda. Krüüdneri valla perekonnaseisuametniku otsusel 11.01.1938 määrati Konradile ühes abikaasaga ning emaga uueks perekonnanimeks MÄESALU. Arreteeriti 10.02.1950 Veski vallas. Sõjatribunali otsusel 18.04.1950 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a (isamaa reetmine – Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine või metsavendlus) ja §58-11 (riigivastane tegevus grupis või organisatsioonis) alusel 25 aastaks vangilaagrisse ning saadeti Mordva ANSV-sse Dubravlag-i. Vabanes 07.08.1956. Konradi edasine elukäik on teadmata.
456. Lilly Adele KONSEN (Hans Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hans Konsen, ema Adele Marie Rosalie, sünd. Meinhardt – vt. nr. 188, sündis 31.01.1904 kell 1 päeval Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister A. Orriku poolt 07.03.1904, vaderid: Marie Kirber, Liine Rosalie Kihu, Karl Johannes Meinhardt. Leeritati Võnnus 29.04.1922. 1920-ndate aastate lõpus elas Vastse-Kuuste vallas Undi talus koos ema, kahe venna ja õega, 1933 läks elama Haaslava valda Armi tallu. 1939 läks koos kahe venna ja õega Haaslava vallast elama Vastse-Kuuste valda Laarimärdi tallu. Lilly Adele edasine elukäik on teadmata.
457. August Eduard KONSEN (Hans Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Hans Konsen, ema Adele Marie Rosalie, sünd. Meinhardt – vt. nr. 188, sündis 29.10.1910 kell 10 õhtul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus Karl Paju poolt 14.11.1910, vaderid: Karl Rüütli, August Kirber, Anna Kihu. Leeritati Tartu Peetri kirikus 13.04.1930. 1920-ndate aastate lõpus elas Vastse-Kuuste vallas Undi talus koos ema, venna ja kahe õega, 1933 läks elama Haaslava valda Armi tallu. 1939 läks koos venna ja kahe õega Haaslava vallast elama Vastse-Kuuste valda Laarimärdi tallu. August Eduardi surmaaeg on teadmata.
Abiellus Kiidjärvel 20.05.1941 Erna Johanna Konsen-iga – vt. nr. 790. August Eduard ja Erna Johanna olid sugulased – Erna Johanna oli August Eduardile vanaonu pojapojatütar.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Kalju KONSEN – vt. nr. 801
2) tütar Aimi KONSEN – vt. nr 802
458. Liine Rosalie KIHO (Liis Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Line Rosalie Kihho/, isa Juhan Kiho, ema Liis, sünd. Konsen– vt. nr. 190, sündis 18.12.1883 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 06.01.1884, vaderid: tüdruk Mari Konsen, permees Jaan Logina naine Miina, sulane Jüri Paltser. Leeritati Võnnus 29.01.1903. 1927 liitus Tartu Maarja kogudusega. Liine Rosalie surmaaeg on teadmata.
459. Anna Alviine KIHO (Liis Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Alwine Kihho/, isa Juhan Kiho, ema Liis, sünd. Konsen– vt. nr. 190, sündis 11.12.1886 õhtul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 28.12.1886, vaderid: tüdruk Anna Parm, tüdruk Miina Konsen, sulane Hans Kiho. Leeritati Kambjas 22.05.1905. Liitus Kambja kogudusega, kuid 1912 vahetas uuesti kogudust ning liitus Võnnu kogudusega. 1931 ja hiljem elas Vastse-Kuustes Ülelombi talus. Anna Alviine täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kärsa õigeusu koguduse preestri Georgi Karlsoni poolt 29.07.1912 õigeuskliku talupoja Villem Kodar-iga /Villem Kõdar, Willem Kodar, Vassili Kodar, Василій Марковъ Кодаръ/ Vastse-Kuuste vallast, laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Vastse-Kuuste valla talumees Juhan Peedu poeg Vaser ja samast vallast talumehe poeg Kustav Juhani poeg Tätte, ja pruudi poolt: Vastse-Kuuste valla talumees Jaan Juhani poeg Konsen ja Haaslava valla talumehe poeg Karl Juhani poeg Meinhardt. Villem sündis 17.03.1883 Lombi talus Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Margus Kodar, ema Els, sünd. Vomm. Ristiti õigeusklikuna Võnnu-Kärsa koguduse preestri Aleksei Verhoustinski poolt 2803.1883, vaderid: talumees Ilja Lont Undi talust Vastse-Kuuste vallast ja talumees Kristjan Voolmi naine Mai Vana-Kuuste vallast Käärdu talust. Villemi surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Jaan KODAR – vt. nr. 803
2) poeg Viktor KODAR – vt. nr. 804
460. Taavet KIHO (Liis Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Tawid Kihho/, isa Juhan Kiho, ema Liis, sünd. Konsen– vt. nr. 190, sündis 16.03.1889 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 26.03.1889, vaderid: sulane Taavet Parm, sulane Hans Kiho, tüdruk Miina Jüris. Leeritati Võnnus 26.11.1906. 1910 oli kutsealuste nimekirjas, ent sai ajapikendust seoses ravimatu haigusega. 1916 kuulus mobiliseerimisele, kuid ilmus teenistusse alles ligemale kaks kuud hiljem ning anti seetõttu kohtu alla. Kohus määras talle 2 kuud vangistust. 1917 vabastati lõplikult sõjaväeteenistusest. 1938 elas oma venna Arvedi juures Salu talus Järvekülas Vastse-Kuuste vallas ja tegeles põllutööga. Taaveti surmaaeg on teadmata.
Laulatati Põlva kirikus pastor J. C. Schwartzi poolt 01.02.1920 Emilie Rammo-ga Kiuma mõisapiirkonnast. Emilie sündis 22.09.1893 päeval Kiuma mõisapiirkonnas, isa peremees Juhan Rammo, ema Liisa, sünd. Aints. Ristiti koolis vikaarpastor Schulze poolt 30.09.1893, vaderid: perenaine Liisa Pedman, tüdruk Julie Aints, sulane Peeter Aints. Leeritati Põlvas 1912. Emilie surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Villem KIHO – vt. nr. 805
2) poeg Juhan KIHO – vt. nr. 806
3) poeg August KIHO – vt. nr. 807
4) tütar Leili Johanna KIHO – vt. nr. 808
461. Arved KIHO (Liis Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Arwed Kihho, Arwelt Kihho/, isa Juhan Kiho, ema Liis, sünd. Konsen– vt. nr. 190, sündis 21.06.1892 õhtul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 05.07.1892, vaderid: kaupmees Jakob Itti, sulane Jaan Padar, tüdruk Anna Poksi. Leeritati Võnnus 29.11.1909. 1913 oli kutsealuste nimekirjas ja võeti samal aastal sõjaväeteenistusse. 1938 elas Salu talus Järvekülas Vastse-Kuuste vallas ja tegeles põllutööga. Oli Salu talu omanik. Arvedi surmaaeg on teadmata.
462. August Eduard KIRBER (Mari Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Kirber, ema Mari, sünd. Konsen – vt. nr. 191, sündis 27.06.1892 õhtul Karilatsi külas Kähri mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus Jaan Nikopensiuse poolt 12.07.892, vaderid: peremees Otto Kurusk, sulane Jaan Konsen, tüdruk Liisa Kirber. Leeritati Kambjas 25.10.1909. 1915 mobiliseeriti sõjaväeteenistusse. August Eduard suri 25-aastaselt 11.08.1917 kell 8 õhtul Aksi karjamõisas Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 15.08.1917 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – neerupõletik /восп. почекъ/.
463.Surnult sündinud tütarlaps (Mari Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Kirber, ema Mari, sünd. Konsen – vt. nr. 191, sündis surnult 23.11.1902 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 01.12.1902.
464. Marta LUTS (Miina Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Martha Lutz/, isa Juhan Luts, ema Miina, sünd. Konsen – vt. nr. 192, sündis 25.11.1903 kell 2 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Tamme poolt 11.12.1903, vaderid: tüdruk Jenny Ariko, Jaan Kerber, sulane August Kamma. Leeritati Võrus 19.08.1923. Marta suri 37-aastaselt 06.02.1941 Võru linnas ja maeti 06.02.1941 Võru kalmistule. Surmapõhjus – tuberkuloos kopsudes.
465. Pauline Alice LUTS (Miina Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Pauline Alise Luts/, isa Juhan Luts, ema Miina, sünd. Konsen – vt. nr. 192, sündis 24.07.1905 kell 10 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister P. Vijardi poolt 07.08.1905, vaderid: tüdruk Miina Sakk, abielunaine Jenny Pauline Elise Konsen, Jaan Lauk. 1937 liitus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonnaga. Pauline Alice surmaaeg on teadmata.
466. Armanda Johanna KONSEN (Jaan Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Jaan Konsen, ema Jenny Pauline Elise, sünd. Meinhardt – vt. nr. 193, sündis 06.11.1904 kell 9 õhtul Haaslava vallas ja ristiti kodus koolmeister F. Parsoni poolt 21.11.1904, vaderid: August Padar, Emilie Hintser, Alma Adeline Julie Meinhardt. Leeritati Võnnus 29.04.1923. 1938 elas oma ema juures Lella talus Padari külas Vastse-Kuuste vallas. Armanda Johanna surmaaeg on teadmata.
467. Elmi Irene KONSEN (Jaan Konsen 5, Juhan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Helmi Irene Konsen/, isa Jaan Konsen, ema Jenny Pauline Elise, sünd. Meinhardt – vt. nr. 193, sündis 02.03.1909 kell 6 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja ristiti kodus K. Paju poolt 30.03.1909 vaderid: Taavet Kiho, Liine Kiho, Adele Konsen. Leeritati Tartu Peetri kirikus 27.05.1928. 1942 elas koos abikaasa ja lastega ning ämmaga Ülenurme talus Lokukurmu külas Ahja vallas. Elmi Irene surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartu Peetri kirikus 19.01.1930 Arnold Blum-iga /Arnold Ploompuu/ Võnnust. Arnold sündis 01.11.1905 hommikul Kärsa külas Ahja vallas, isa sulane August Blum, ema Liisa, sünd. Kütt. Ristiti koolmeister G. Kütti poolt 20.11.1905, vaderid: sulane Karl Sulp, sulane Jaan Eisenschmidt, abielunaine Emilie Adamson. Leeritati Võnnus 30.11.1924. Ahja valla perekonnaseisuametniku otsusel 15.12.1938 määrati Arnoldile ühes abikaasa ja tütrega uueks perekonnanimeks PLOOMPUU. Arnold oli Ahja vallas Lokukurmu külas asunud Ülenurme talu omanik. Arnold suri 64-aastaselt 26.03.1970 Ahja vallas.
Lapsed:
1) tütar Laine BLUM ↔ PLOOMPUU – vt. nr. 809
2) poeg Edgar PLOOMPUU – vt. nr. 810
468. Anna Rosalie UUDEL (Liis Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Rosalie Udel/, isa Juhan Uudel, ema Liis, sünd. Konsen – vt. nr. 195, sündis 21.12.1882 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 09.01.1883, vaderid: tüdruk Anna Konsen, tüdruk Mari Kahma, voorimees Jaan Uudel. 1901 septembris läks arvatavasti leeri Tartu Maarja koguduse juurde, ent ei ole teada, kas ta leerikooli ka lõpetas ning esimesele armulauale jõudis. Kambja koguduse personaalraamatus on tema kohta tehtud märkus „surnud” /gestorben/, ent puuduvad andmed selle kohta, millal ja kus Anna Rosalie suri.
469. August Julius UUDEL (Liis Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /August Julius Udel/, isa Juhan Uudel, ema Liis, sünd. Konsen – vt. nr. 195, sündis 15.09.1884 õhtul Kriimani mõisapiirkonnas ja ristiti 30.09.1884, vaderid: sulane Karl Roots, koolmeister Peeter Marken, tüdruk Liisa Uudel. Leeritati Kambjas 12.11.1906. August Juliuse surmaaeg on teadmata
Laulatati Võnnus pastori poolt 26.12.1911 Anna Teder-iga /Anna Tedder/ Kriimani mõisapiirkonnast. Anna sündis 26.11.1878 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas, isa sulane Peeter Teder, ema Miina, sünd. Mitt. Ristiti 10.12.1878, vaderid: sulane Peeter Kenki naine Ann, sulane Jaan Altmanni naine Anu, sulane Juhan Mäletjärv. Leeritati Võnnus 22.02.1898. Anna suri arvatavasti umbes 65-aastaselt 1944 paiku.
Lapsed:
1) poeg Eduard Johannes UUDEL – vt. nr. 811
2) tütar Elfriede Rosalie UUDEL – vt. nr. 812
470. Eduard UUDEL (Liis Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Eduard Udel/, isa Juhan Uudel, ema Liis, sünd. Konsen – vt. nr. 195, sündis 01.07.1887 ennelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.08.1887, vaderid: voorimees Karl Saal, sulane Kaarel Konsen, perenaine Miina Soo. Leeritati Kambjas 18.11.1907. Eduardi surmaaeg on teadmata.
471. Eduard KONSEN (Juhan Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Juhan Konsen, ema Mari, sünd. Hansen – vt. nr. 196, sündis 05.02.1882 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.02.1882, vaderid: peremees Jaan Hansen, sulane Peeter Grünthal, tüdruk Anna Konsen. Leeritati Kambjas 21.11.1899. 1919 kahtustati Eduardi koos isa ja vennaga kommunistidega läbikäimises ja nõukogude korra kasuks töötamises, kõik kolm viibisid samal aastal mõnda aega Tartu maakonna vangimajas. 1930-ndatel aastatel elas koos abikaasa ja tütrega Mäksa vallas Sarakuste külas Tätte talus. Eduard oli selle talu omanik. Eduard suri umbes 79-aastaselt 1962 ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 12.07.1930 Marie Loviise Elisabeth Rein-iga /Marie Louise Elisabeth Rein, Marie Lowise Elisabeth Rein/. Marie Loviise Elisabeth sündis 09.11.1882 Vesneri mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Jakob Rein, ema Liisu, sünd. Kuil. Ristiti 05.12.1882, vaderid: Marie Rubins, Ann Zettermann, Märt Sugasepp. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1901. Eduard ja Marie Loviise Elisabeth kihlusid esimest korda 1914 kevadel, ent kihlus katkestati peigmehe soovil. Marie Loviise Elisabethil sündis sama aasta suvel vallastütar, kelle Eduard tunnistas oma lapseks 1932. Marie Loviise Elisabeth suri umbes 89-aastasena 1972 ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
Laps:
1) tütar Ernestine KONSEN – vt. nr. 813
472. Anna Rosalie KONSEN (Juhan Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Anna Rosalie Konsel/, isa Juhan Konsen, ema Mari, sünd. Hansen – vt. nr. 196, sündis 26.07.1884 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 02.08.1884, vaderid: tüdruk Truuta Astoveer, peremees Karle Miina naine Miina, sulane Karli Konsen. Suri 7-päevasel 02.08.1884 öösel Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 05.08.1884. Surmapõhjus – oli sündides nõrk /Schwachgeboren/.
473. Ferdinand Rudolf KONSEN (Juhan Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Ferdinand Rudolph Konsen/, isa Juhan Konsen, ema Mari, sünd. Hansen – vt. nr. 196, sündis 18.06.1886 hommikul Vastse-Nõo mõisas /Neu-Nüggen/ Nõo kihelkonnas ja ristiti koolmeister Luiga poolt 06.07.1886, vaderid: rentnik Karl Ilves, puusepp Hans Tammissaar, tüdruk Leena Narmes. Leeritati Kambjas 14.11.1904. 1907 võeti sõjaväeteenistusse. 1913 liitus Tartu Peetri koguduse II pihtkonnaga. 1919 kahtustati Ferdinand Rudolfit koos isa ja vennaga kommunistidega läbikäimises ja nõukogude korra kasuks töötamises, kõik kolm viibisid samal aastal mõnda aega Tartu maakonna vangimajas. 1920-ndate aastate alguses süüdistati Ferdinand Rudolfit illegaalsesse kommunistlikusse organisatsiooni kuulumises ning ta oli selles asjas ka kohtu all (Hans Heidemanni ja tema lööksalkade protsess ehk 78 protsess). Ferdinand Rudolfi määrati 22.07.1925 karistuseks 4 aastat parandusmaja. Oli ametilt lukksepp. 1930-ndate aastate lõpus elas Tartus aadressil Kungla tänav 6 korter 4. Ferdinand Rudolf suri 66-aastaselt enne 20.10.1952 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 01.12.1913 Anna Pärn-iga /Anna Pern/ Kurista mõisapiirkonnast /Kurrista/ Põltsamaa kihelkonnast. Anna sündis 21.04.1887 hommikul Kurista mõisapiirkonnas Põltsamaa kihelkonnas, isa vabadik Jaan Pärn, ema Anu, sünd. Vilmann. Ristiti J. Janno poolt 10.05.1887, vaderid: perenaine Els Vihmann, tüdruk Mari Vilmann, tüdruk Mari Suu, sulane Peeter Sagar, poiss Jaan Vilmann. Leeritati Põltsamaal 17.05.1904. Anna suri 87-aastaselt enne 02.02.1975 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Lapsed:
1) poeg Koit KONSEN – vt. nr. 814
2) tütar Maimo KONSEN – vt. nr. 815
3) poeg Kaljo KONSEN – vt. nr. 816
4) poeg Ferdinand KONSEN – vt. nr. 817
5) poeg Jaan KONSEN – vt. nr. 818
474. Alma Rosalie KONSEN (Juhan Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Juhan Konsen, ema Mari, sünd. Hansen – vt. nr. 196, sündis 18.12.1887 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 03.01.1888, vaderid: rätsep Peeter Vissenbergi naine Ann, tüdruk Miina Kuus, sulane Kusta Konsen. Leeritati Kambjas 07.05.1906. 1931 elas oma venna Eduardi juures Mäksa vallas Sarakuste külas Tätte talus. Alma Rosalie surmaaeg on teadmata.
475. Gustav Johannes KONSEN (Juhan Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Juhan Konsen, ema Mari, sünd. Hansen – vt. nr. 196, sündis 21.08.1892 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 30.09.1892, vaderid: sulane Peeter Konsen, sulane Peeter Rattasepp, tüdruk Anna Marie Miina. Kambja koguduse personaalraamatus on Gustavi sünnikuupäevaks märgitud 15.10.1892 – ilmselt on tegemist eksitusega. Leeritati Võnnus 28.11.1910. 1913 oli kutsealuste nimekirjas ja sai haige jala tõttu teenistusest vabastuse. 1925 liitus Põltsamaa kogudusega. Elas Pajusi vallas Lahavere külas, kus pidas väikekaupmehe ametit. Tema kauplust tunti „Kuld Lõvi” nimetuse all, Gustav Johannes müüs muuhulgas seal ka salaviina. Selle eest oli ta 1930 kohtu all. 1937 peteti temalt välja jahikoer. 1940-1941 on dateeritud Põltsamaa Jaoskonna Rahvakohtu tsiviiltoimik võlanõuete asjas. Gustav Johannes suri 48-aastaselt 30.07.1941 kuskil Põltsamaal – oma poja ütluse järgi lasti ta maha Omakaitse poolt nõukogude okupantidega koostöö tegemise eest.
Laulatati Põltsamaa kirikus pastor E. Frey poolt 29.08.1925 Maria Ilves-ega /Maria Ilwes/. Pajusi vallast. Maria sündis 04.06.1896 õhtul Pajusi mõisapiirkonnas /Pajus/ Põltsamaa kihelkonnas, isa peremees Jaan Ilves, ema Maria, sünd. Kulak. Ristiti koolmeister M. Meleski poolt 23.06.1896, vaderid: vallaline August Ilves, tüdruk Maria Kulak, tüdruk Maria Ilves. Leeritati Põltsamaal 19.05.1913. Maria pere elas Lahavere külas Sareto talus, mille maadest eraldati 1930-ndate aastate keskel Konseni kinnistu. 1923 oli Maria Pajusi mõisas karjaravitseja ametis. Maria suri 49-aastaselt 21.09.1945 Põltsamaa haiglas ja maeti 25.09.1945 Põltsamaa linna kalmistule. Surmapõhus – näoroos.
Lapsed:
1) tütar Valve KONSEN – vt. nr. 819
2) poeg Uno KONSEN – vt. nr. 820
3) poeg Ülo KONSEN – vt. nr. 821
4) poeg Udo KONSEN – vt. nr. 822
476. Peeter Eduard KONSEN (Anna Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), ema Anna Konsen – vt. nr. 197, sündis vallaslapsena 19.07.1891 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister J. Reieri poolt 28.07.1891, vaderid: sulane Peeter patel, sulane Karl Konsen, abielunaine Anna Käärik. Leeritati Kambjas 02.11.1908. 1912 oli kutsealuste nimekirjas, ent sai ajapikendust kui vallaslaps, kelle ülalpidamisel on ema. 1916 tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks. Peeter Eduardi edasine elukäik on teadmata.
477. Alfred KONSEN (Gustav Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Gustav Konsen, ema Pauline Elisabeth, sünd. Pedel – vt. nr. 201, sündis 08.08.1906 Peterburis ja ristiti 10.09.1906. Leeritati Kambjas 19.07.1925. 1937 liitus Äksi kogudusega ja läks elama Sootaga valda. Oli ametilt kaupmees, aga ka raadioinsener. Põgenes 1944 Saksamaale ja siirdus 1949 edasi Kanadasse. Abikaasa ja lapsed jäid Eestisse. Alfred suri 88-aastaselt 19.06.1995 Orillia linnas Ontario provintsis Kanadas.
Abiellus Äksis 31.10.1937 Elfriede Uik-iga, tunnistajad: Gerda Paal ja Ernst Reimann, mõlemad Tartust. Elfriede sündis 27.05.1907 kell pool 2 öösel Tartus, isa Mihkel Uik, ema Marie, sünd. Ilves. Ristiti kodus köstri poolt 11.06.1907, vaderid: Loviise Kraan, Rosalie Schiemann, Juhan Kraan. Abiellumise eelsel ajal elas Elfriede Tartus aadressil Riia tänav 24. Elfriede edasine elukäik on teadmata. Alfred abiellus Kanadas teist korda Madli Aljas-ega, sünd. Eller /Mathilde Eller/. Madli /ristitud Mathilde/ sündis 04.10.1902 keskpäeval Rohu mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas, isa Jakob Eller, ema Rosalie, sünd. Pool. Ristiti kodus J. Abneri poolt 13.10.1902, vaderid: Rosalie Kark, Amalie Elisabeth Valtmann, Leena Tauden, Jaan Eller, Jaan Arro. Õppis 1919-1923 Tartu tütarlaste gümnaasiumis. 1923 asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda kaubandusõigust, kui eksmatrikuleeriti õpperaha mittemaksmise tõttu. 1924 palus ennast ennistada. 1927 palus ennast uuesti üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 28.12.1937 määrati talle uueks eesnimeks Madli. Abiellus Tallinnas 16.10.1937 õigeuskliku Aleksander Aljas-ega. Sellest abielust sündis poeg. Põgenes koos pojaga 1944 Saksamaale, sealt edasi Kanadasse. Tegutses tekstiilikunstnikuna. Madli suri 95-aastaselt 25.07.1998 Shelburne-is Ontario provintsis Kanadas.
Alfredi ja Elfriede lapsed:
1) tütar Tiiu KONSEN – vt. nr. 823
2) poeg Peeter KONSEN – vt. nr. 824
478. Lydia KONSEN (Gustav Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), isa Gustav Konsen, ema Pauline Elisabeth, sünd. Pedel – vt. nr. 201, sündis 10.12.1908 Peterburis ja ristiti 22.12.1908. Leeritati Kambjas 15.07.1928. Lõpetas 1927 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. Oli Naiskodukaitse Kambja malevkonna liige. Asus õppima Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonda inglise ja saksa keele erialale. 1944 põgenes Saksamaale. Lydia suri 70-aastaselt 11.12.1978 Hannoveris Saksamaal.
Oli abielus, surres kandis perekonnanime Gabel.
479. Helmut KONSEN (Gustav Konsen 5, Jaan Konsen 4, Annuka Märdi t. Eeva 3, Annuka Märt 2, Aia Rein 1), /Helmuth Konsen/, isa Gustav Konsen, ema Pauline Elisabeth, sünd. Pedel – vt. nr. 201, sündis 01.11.1910 kell pool 1 hommikul Kambja kiriklas /Pastorat Kamby/ ja ristiti pastor F. Ederbergi poolt 26.11.1910, vaderid: köster Eduard Kont, August Padar, Alma Mändik. Leeritati Kambjas 03.07.1932. 1928 lõpetas Tartu tehnika-ühisgümnaasiumi. Asus 1930 õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda keemia osakonda. 1931 kevadel eksmatrikuleeriti majandusliku kitsikuse tõttu, sügisel asus õppima õigusteaduskonda majandusosakonda, mille taas katkestas majanduslikel põhjustel. 1939 siiski jätkas õpinguid. 1940 esitas avalduse õppima asumiseks Tallinna Tehnkaülikooli majandusteaduskonda. 1938 elas Tartus aadressil Kalevi tänav 18c korter 7. 1942 elas koos perega äia ja ämma juures Tartus aadressil Tolstoi tänav 8 korter 4. Helmut oli sel ajal Tartu linnavalitsuse ametnik. 1944 põgenes Saksamaale ja sealt edasi USA-sse. Helmut suri 82-aastaselt 06.10.1993 Clevelandis Ohio osariigis.
Laulatati Tartu Pauluse kirikus 13.07.1935 Nadežda Laanega /Nadja Laan/. Nadja sündis 22.05.1910 Aluksnes Liivimaa kubermangus, isa Aleksander Laan, ema Sinaida, sünd. Masso. Nadja isa oli pedagoog ja koolijuhataja. Nadja lõpetas 1929 Tartu tütarlaste gümnaasiumi. Asus 1931 õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Põgenes koos abikaasa ja lastega Saksamaale, sealt edasi USA-sse. Nadja suri 91-aastaselt 11.10.2001 Hudsoni linnas Summiti maakonnas Ohio osariigis.
Lapsed:
1) poeg Vaido KONSEN – vt. nr. 825
2) tütar Ilme KONSEN – vt. nr. 826
3) poeg Ülo KONSEN – vt. nr. 827
480. Liis KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Liis Kols/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 30.08.1840 keskpäeval Tõõraste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 03.09.1840, vaderid: tüdruk Liis Kolsar, perenaine Liis Look, peremees Jaan Tillan. Suri ühekuuselt 08.10.1840 keskpäeval Tõõraste külas ja maeti 13.10.1840. Surmapõhjus – sinivilltõbi /an der blaue Blatter/.
481. Mari KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Marri Kolsar/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 25.02.1842 hommikul Tõõraste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 01.03.1842, vaderid: tüdruk Mari Peda, perenaine Liis Lokko, vabadik Jaan Utter. Leeritati Kambjas 05.11.1861. Vana-Kuuste mõisa 1850 revisjoni ajal pandi Mari kirja oma vanemate juurde Klause tallu nr LXXVI. 1858 elas samas talus. 1872 sündis Maril vallaspoeg. Mari suri 74-aastaselt 01.01.1917 õhtul Haaslava vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsuhaigus /болѣзнь лёгкихъ/.
Laulatati Kambja kirikus vikaarpastor Lementy poolt 21.12.1875 sulase ja kirikukerjuse Jaan Pau-ga Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Jaan sündis 19.09.1840 hommikul Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Jüri Pau, ema Triin, sünd. Sulg. Ristiti kirikus pastori poolt 22.09.1840, vaderid: sulane Jaan Voitka, peremees Peeter Look, tüdruk Mari Punt. Leeritati Kambjas 20.03.1860. Vana-Kuuste mõisa 1850 revisjoni ajal elas oma vanemate juures Paali talus nr LVII. 1858 elas samas talus. 1915 liitus Tartu Peetri kogudusega, kuid 1917 läks tagasi Kambja kogudusse. Jaan suri 79-aastaselt 30.12.1919 kell 11 õhtul Tartus ja maeti 04.01.1920 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsuhaigus.
Mari vallaslaps:
1) poeg Aleksander KOLSAR – vt. nr. 828
Mari ja Jaani lapsed:
2) tütar Ann PAU – vt. nr. 829
3) poeg Kusta PAU – vt. nr. 830
4) poeg Juhan PAU – vt. nr. 831
482. Liis KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 01.08.1844 õhtul Tõõraste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 06.08.1844, vaderid: tüdruk Liis Aarik, sulase naine Mari Rüüdel, peremees Kusta Lokk. Suri üheaastaselt 10.03.1846 pealelõunal Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 7.03.1846. Surmapõhjus – tüüfus /hitz. Fieber/.
483. Mai KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 05.04.1847 õhtul Tõõraste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 13.04.1847, vaderid: tüdruk Mai Laane, sulase naine Mari Adamson, peremees Jüri Voitk. Leeritati Kambjas 07.11.1865. Vana-Kuuste mõisa 1850 revisjoni ajal pandi Mai kirja oma vanemate juurde Klause tallu nr LXXVI. 1858 elas samas talus. Mai suri 51-aastaselt 08.03.1899 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 14.03.1899. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 10.08.1880 sulase Samuel Rüütle-ga /Samo Rüütli, Samuel Rütle/ Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast. Samuel sündis 27.03.1842 Leevi külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas, isa peremees Hans Rüütle, ema Mai, sünd. Padar. Ristiti 29.03.1842, vaderid: peremees Saamu Padar, sulane Hindrik Rüütle, sulane Jaan Padari naine Ann. Leeritati Võnnus 25.02.1862. Vastse-Kuuste mõisa 1850 revisjoni ajal elas Samuel oma vanemate juures Lootvina külas Rässa Hansu talus nr XIII. 1858 oli ta kirjas samas talus. Pärast abikaasa Mai surma abiellus Samuel teist korda 1899 Liis Lilloga. Samuel suri 66-aastaselt 08.01.1909 hommikul Lootvina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1909. Surmapõhjus – õnnetusjuhtum /отъ несчастнаго случая/.
484. Leena KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Lena Kolsar/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 19.10.1851 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.10.1851, vaderid: tüdruk Leena Koks, tüdruk Liis Ratso, sulane Juhan Zintermann. Leeritati Kambjas 27.10.1868. Vana-Kuuste mõisa 1858 revisjoni ajal elas oma vanemate juures Klause talus nr LXXVI. Leena liitus koos abikaasa ja poja Juliusega 1912 Tartu Peetri kogudusega, kuid 1913 naases Kambja koguduse liikmeskonda. Ilmselt rändas pere 1910-ndatel aastatel Venemaale Novgorodi kubermangu. Leena surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 02.12.1873 sulase Juhan Kitsing-iga /Johann Kitsing/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Juhan sündis 21.10.1854 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas, isa sulane Jaan Kitsing, ema Liis, sünd. Grün. Ristiti kodus koolmeistri poolt 14.11.1854, vaderid: sulane Margus Kitsing, sulane Peeter Kutsar, perenaine Juula Häelm. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1871. Haaslava mõisa 1858 revisjoni ajal elas oma vanemate juures Igevere külas Labi talus nr 40. 1863 liitus pere Tartu Maarja kogudusega. Pärast abiellumist läks Juhan üle Kambja kogudusse. Juhan suri 62-aastaselt 03.05.1917 Novgorodi kubermangus.
Lapsed:
1) poeg Jaan KITSING – vt. nr. 832
2) poeg Kusta KITSING – vt. nr. 833
3) poeg Johannes KITSING – vt. nr. 834
4) poeg Jüri KITSING – vt. nr. 835
5) tütar Marie Elisabeth KITSING – vt. nr. 836
6) tütar Alide Rosalie KITSING – vt. nr. 837
7) poeg Julius KITSING – vt. nr. 838
485. Juhan KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Johann Kolsar/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 15.03.1854 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.03.1854, vaderid: mõisasulane Juhan Laan, mõisasulane Juhan Zintermann, tüdruk Liisa Koppel. Suri 6-kuuselt 23.09.1854 keskpäeval Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.09.1854. Surmapõhjus – sinivilltõbi /Blaue blatter/.
486. Jaan KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 09.11.1855 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.11.1855, vaderid: kubjas Jaan Vuhmann, sulane Jaan Koppel, tüdruk Leena Nõmme. Leeritati Kambjas 18.03.1873. Vana-Kuuste mõisa 1858 revisjoni ajal elas oma vanemate juures Klause talus nr LXXVI. Oli ametilt tallmeister. Laste sünnikohtade järgi vahetas tihti elukohta – elas ka Mäksal, Pilkal, Luunjas ja Rasinal. 1892 liitus Tartu Peetri kogudusega, 1897 naases Kambja kogudusse. Ilmselt oli Jaanil ja abikaasal Leenul mingilaadne tüli, sest Kambja koguduse personaalraamatutes on nende kohta tehtud märkused, millest järeldub, et nad süüdistasid teineteist milleski. Kahjuks täpsemad asjaolud jäävad arusaamatuks. Jaan suri 62-aastaselt 11.04.1918 kell 2 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 14.04.1918 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambja kirikus pastori poolt 03.04.1879 Leenu Virro-ga /Leno Wirro, Lena Wirro/ Haaslava mõisapiirkonnast. Leenu sündis 30.10.1860 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas, isa sulane Jaan Virro, ema Ann, sünd. Freimann. Ristiti koolimajas pastori poolt 04.11.1860, vaderid: tüdruk Liis Iivane, perenaine Kristi Link, kõrtsmik Peep Jurs. Leeritati Kambjas 29.10.1878. Leenu suri 56-aastaselt 30.05.1917 kell 6 hommikul Tartus ja maeti 04.06.1917 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – reuma /ревматизмъ/. Jaan laulatati teist korda Kambja kirikus pastor F. Ederbergi poolt 29.10.1917 Emilie Rosalie Nutt-iga /Miili Rosalie Nutt, Emilie Rosalie Nuut/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Emilie Rosalie sündis 01.09.1890 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa sulane Ludvig Friedrich Nutt, ema Liisu, sünd. Kerge. Ristiti kodus Peeter Madissoni poolt 07.10.1890, vaderid: sulase naine Leena Mälson, sulase naine Mari Rääk, sulane Jaan Utter. Leeritati Kambjas 23.05.1910. Emilie Rosalie edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
Jaani ja Leenu lapsed:
1) tütar Alide Rosalie KOLSAR – vt. nr. 839
2) poeg Oskar Eduard KOLSAR – vt. nr. 840
3) poeg Karl KOLSAR – vt. nr. 841
4) poeg Georg August KOLSAR – vt. nr. 842
5) tütar Lovisa Pauline KOLSAR – vt. nr. 843
6) poeg Viido Aleksander KOLSAR – vt. nr. 844
487. Juhan KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Johann Kolsar/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 15.07.1858 pealelõunal Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 20.07.1858, vaderid: peremees Juhan Äber, sulane Juhan Karlis, sulase naine Ann Limann. Suri üheaastaselt 21.07.1859 õhtul Vana-kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.07.1859. Surmapõhjus – krambid /Flage/.
488. Peeter KOLSAR (Ann Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Peter Kolsar, Peter Koolsaar/, isa Jüri Kolsar, ema Ann, sünd. Zintermann – vt. nr. 202, sündis 02.02.1862 keskpäeval Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 11.02.1862, vaderid: sulane Peeter Herzmann, sulane Jaan Limann, sulase naine Anu Pokk. Leeritati Kambjas 29.03.1879. Peeter suri 70-aastaselt 19.02.1932 Voitkal Vana-Kuuste vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 03.04.1890 Juula Kukkes-ega /Jula Kukkes/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Juula sündis 14.02.1866 hommikul Ilmatsalu mõisapiirkonnas /Ilmazahl/ Tartu-Maarja kihelkonnas, isa Juhan Kukkes, ema Liisu, sünd. Rein. Ristiti 27.02.1866, vaderid: Juula Olesk, Mari Launik, Karl Rander. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1884. Juula ema suri, kui Juula oli vaid 4-aastane. Isa abiellus teist korda ning Juulat kasvatas kasuema. Ilmselt läks pere hiljemalt 1880-ndate aastate alguses elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda. Juula suri 71-aastaselt 09.12.1937 Voitka talus Vana-Kuuste vallas ja maeti Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik.
Lapsed:
1) tütar Helene Elisabeth KOLSAR – vt. nr. 845
2) tütar Johanna KOLSAR – vt. nr. 846
489. Jaak ZINTERMANN, isa Jaan Zintermann, ema Mai, sünd. Voitk – vt. nr. 203, sündis 20.08.1857 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 24.08.1857, vaderid: peremees Jaak Voitk, sulane Juhan Voitk, tüdruk Mai Eilau. Suri 13-päevaselt 02.09.1857 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 08.09.1857. Surmapõhjus – tundmatu /unbekannt/.
490. Juhan ZINTERMANN (Jaan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Johann Zintermann/, isa Jaan Zintermann, ema Mai, sünd. Voitk – vt. nr. 203, sündis 04.03.1860 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.03.1860, vaderid: sulane Jakob Laanes, peremees Jaan Mitt, tüdruk Mai Zintermann. Leeritati Kambjas 04.12.1877. Suri 26-aastaselt 02.06.1886 keskpäeval Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.06.1886. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.
491. Jaan ZINTERMANN (Jaan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Zintermann, ema Leenu, sünd. Tarikas – vt. nr. 203, sündis 26.12.1885 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 5.01.1886, vaderid: sulane Jaan Jaks, sulane Peep Siimos, tüdruk Sohvi Kuksen. Suri 9-kuuselt 30.09.1886 ennelõunal Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.10.1886. Surmapõhjus – sisemine haigus /Innerliche Krankheit/.
492. Ann ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 07.10.1858 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 12.10.1858, vaderid: vabadikunaine Ann Kull, perenaine Mari Pelovas, vabadik Jüri Plaan. Leeritati Tartu Peetri kirikus 02.11.1875. 1872 liitusid Anni vanemad Tartu Peetri kogudusega, 1876 läks Ann Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Ann suri 71-aastaselt 18.02.1930 Tartus.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartu Maarja kirikus pastori poolt 14.03.1876 Hans Lange-ga Kärevere mõisapiirkonnast /Kerrafer/ Äksi kihelkonnast. Hans sündis 31.03.1847 õhtul Kärevere mõisapiirkonnas, isa sulane Hans Lange, ema Liisu, sünd. Vedler. Ristiti 06.04.1847, vaderid: sulane Hans Lange, sulane Mihkel Vedler, lesknaine Kadri Lange. Leeritati Äksis 1864. 1870 võeti sõjaväeteenistusse, oli sõjaväes velsker. Suri 30-aastaselt 30.03.1877 Tartus ja maeti 03.04.1877. Surmapõhjus – kõhukelmepõletik /Bauchfellentzg./. Ann laulatati teist korda Tartu Maarja kirikus pastori poolt 18.06.1878 Jaan Neider-iga Halliku mõisapiirkonnast /Hallick/ Kodavere kihelkonnast. Jaan sündis 08.12.1849 hommikul Assikvere külas Halliku mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaak Neider, ema Mari, sünd. Päll. Ristiti 18.12.1849, vaderid: sulane Jaan Päll, sulane Tõnu Rätsep, vabadik Jaagup Pälli naine Kadri. Leeritati Kodaveres 1866. 1876 liitus Tartu Peetri kogudusega. Hiljem oli Tartu Maarja koguduse liige. Jaan suri 79-aastaselt 25.02.1929 Tartus oma kodus Jaama tänav 17 ja maeti Maarja kalmistule Tartus. Surmapõhjus – vanadusnõrkus ja gripp.
Anni ja Hansu laps:
1) poeg Juhan LANGE – vt. nr. 847
493. Mari ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Marri Zintermann/, isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 24.10.1861 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.10.1861, vaderid: perenaine Mari Herzmann, tüdruk Mai Zintermann, sulane Jüri Sulg. Leeritati Tartu Peetri kirikus 28.10.1879. 1872 liitusid Mari vanemad Tartu Peetri kogudusega. 1901 läks Mari üle Tartu Maarja kogudusse. Mari surmaaeg on teadmata.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 13.06.1882 Siimon Roser-iga /Simon Roser, Simmon Roser/ Vastse-Nõo mõisapiirkonnast Nõo kihelkonnast. Siimon sündis 24.03.1850 hommikul Mõisakülas Vastse-Nõo mõisapiirkonnas, isa sulane Peeter Roser, ema Ann, sünd. Pent. Ristiti kodus pastori poolt 02.04.1850, vaderid: sepp Simon Nigol, peremees Peeter Pent, toatüdruk Ann Plesch. Leeritati Nõos 17.12.1867. Läks elama Tartusse ja liitus Tartu Peetri kogudusega. Siimon suri 48-aastaselt 04.10.1898 Tartus ja maeti 08.10.1898. Surmapõhjus – poos ennast üles /Selbstmord durch Erhängen/. Teist korda laulatati Mari Tartu Maarja kirikus 10.06.1901 Jaan Kösti-ga Vedu mõisapiirkonnast Äksi kihelkonnast. Jaan sündis 13.05.1850 keskpäeval Vedu mõisapiirkonnas, isa sulane Kustas Kösti, ema Kadri, sünd. Ohvril. Ristiti 21.05.1850, vaderid: peremees Jaan Kösti, peremees Kaarel Ohvril, perenaine Mari Ohvril. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1969. 1858 liitusid Jaani vanemad Tartu Maarja kogudusega. Jaan suri 76-aastaselt 05.07.1926 Tartus ja maeti 07.07.1926. Surmapõhjus – südamehaigus.
Mari ja Siimoni lapsed:
1) poeg Rudolf Julius ROSER – vt. nr. 848
2) poeg Aleksander ROSER – vt. nr. 849
Mari ja Jaani laps:
3) poeg Oskar KÖSTI – vt. nr. 850
494. Liis ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 07.04.1864 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 12.04.1864, vaderid: vabadikunaine Liis Kõrvei, soldatinaine Anna Rettel, peremees Jaan Lätti. Suri 5-aastaselt 19.04.1869 õhtul Ahja mõisas Võnnu kihelkonnas ja maeti 27.04.1869. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.
495. Jaan ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 18.08.1865 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.08.1865, vaderid: sulane Jaan Zintermann, peremees Juhan Voitk, sulase naine Ann Kolsar. Leeritati Tartu Peetri kirikus 31.10.1882. 1872 liitusid Jaani vanemad Tartu Peetri kogudusega. 1898 märtsis saadeti Tartu Peetri kogudusest Jaani kohta kirikutäht Riia Jakobi koguduse pastor Jakob Heinrich Rudolf Zinckile, sest Jaan tahtis seal vangis olles abielluda /P(arochial) S(chein) 92/22/III an Zinck Riga, weil er im Gefängnisse heirathen wollte/. Ei ole teada, millistel asjaoludel Jaan Riias vanglasse sattus ning kas ja kellega ta abiellus. Samuti on teadmata tema surmaaeg.
496. Kusta ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Kusta Zittermann/, isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 16.08.1868 hommikul Musta talus Ahja mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 29.08.1868, vaderid: peremees Jaan Rebane, koolmeister Jüri Lätti, sulane Juhan Einmanni naine Ann. Suri 8-kuuselt 10.05.1869 hommikul Ahja mõisas ja maeti 18.05.1869. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.
497. Miina ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Mina Zitermann/, isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 20.07.1871 hommikul Luunja mõisapiirkonnas Tartu Maarja kihelkonnas ja ristiti 01.08.1871, vaderid: Miina Lail, Liisu Kärner, Andres Eints. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.10.1888. 1894 sündis Miinal vallaspoeg, kes suri varsti pärast sündimist. Pärast abiellumist elas Miina mõnda aeg Tartus, 1890-ndate aastate lõpus kolis pere elama Rääbise mõisapiirkonda /Repshof/ Laiuse kihelkonda. 1902 läks Miina koos abikaasaga üle Torma koguduse liikmeskonda. 1905 liitusid nad Laiuse kogudusega ilmselt seoses elama asumisega Kurista mõisapiirkonda Laiuse kihelkonda. 1911 vahetas pere taas elukohta kolides elama Lustivere mõisapiirkonda /Lustifer/ ja seejärel Kaavere mõisapiirkonda /Kawershof/ Põltsamaa kihelkonnas. 1911 liitusid nad Põltsamaa kogudusega. Miina suri 86-aastaselt 25.08.1957 ja maeti 29.08.1957 Viljandi Vanale kalmistule.
Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 08.12.1896 Aleksander Õunap-iga /Alexander Öunap/ Tammistu mõisapiirkonnast Tartu-Maarja kihelkonnast. Aleksander sündis 25.10.1873 õhtul Tammistu mõisapiirkonnas, isa Juhan Õunap, ema Mari, sünd. Kromann. Ristiti 11.11.1873, vaderid: Aleksander Baumann, Juhan Pohla, Mari Tuik. Leeritati Äksis 16.02.1892. Aleksandri isa oli pärit Elistvere mõisapiirkonnast ja ema Sootaga mõisapiirkonnast Äksi kihelkonnast. Pere vahetas üsna tihti elukohta, mis nähtub Aleksandri õdede-vendade sünnikohtadest. Muuhulgas elas pere Tammistu, Ilmatsalu, Elistvere ja Tabivere mõisapiirkondades /Tabbifer/. 1890-ndate aastate lõpus sai Aleksander tööd aednikuna Rääbise mõisas. Aleksander suri 67-aastaselt 18.05.1941 Vastemõisa vallas ja maeti Viljandi Vanale kalmistule.
Miina vallaslaps:
1) poeg August Friedrich ZINTERMANN – vt. nr. 851
Miina ja Aleksandri lapsed:
2) tütar, kaksik Adele Johanna ÕUNAP – vt. nr. 852
3) poeg, kaksik Rudolf Johannes ÕUNAP – vt. nr. 853
4) poeg Oskar Ferdinand ÕUNAP – vt. nr. 854
5) poeg August ÕUNAP – vt. nr. 855
6) tütar Ella Marie ÕUNAP – vt. nr. 856
7) poeg Elmar ÕUNAP – vt. nr. 857
8) surnult sündinud poisslaps – vt. nr. 858
9) poeg Aleksander ÕUNAP – vt. nr. 859
10) poeg Alfred ÕUNAP – vt. nr. 860
11) poeg Osvald ÕUNAP – vt. nr. 861
12) tütar Ida Vilhelmine ÕUNAP – vt. nr. 862
13) poeg Eduard ÕUNAP – vt. nr. 863
498. Rosalie Marie ZINTERMANN (Juhan Zintermann 5, Äbru Andrese t. Liis 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Zintermann, ema Leena, sünd. Jakobson – vt. nr. 204, sündis 10.05.1877 hommikul Tartus ja ristiti kodus Aruküla koolmeistri poolt 18.05.1877, vaderid: Tiiu Jakobson, Liisu Võngerfeld, Jaan Neider. Suri 5-aastaselt 09.02.1883 Tartus ja maeti 13.02.1883. Surmapõhjus – palavik /Fieber/.
499. Jaan KONKS (Leenu Konks 5, Äbru Andrese t. Ann 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Jaan Kongs/, ema Leenu Konks – vt. nr. 209, sündis vallaslapsena 10.09.1853 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 20.09.1853, vaderid: peremees Jaak Puurits, sulane Rein Konks, perenaine Ann Puurits. Läks koos emaga 1858 Tartusse ja tema edasine elukäik on teadmata.
500. Liis SIRUL (Mari Konks 5, Äbru Andrese t. Ann 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Liis Sirrul/, isa Mats Sirul, ema Mari, sünd. Konks – vt. nr. 211, sündis 19.12.1860 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 08.01.1861, vaderid: tüdruk Liis Konks, tüdruk Ann Sirul, sulane Juhan Kium (?). 1862 rändasid vanemad Venemaale Samaara kubermangu. Liisi edasine elukäik on teadmata.
501. Juhan KRIBUSCH (Jaan Kribusch 5, Rein Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), /Johann Kribusch, Johan Kribusch/, isa Jaan Kribusch, ema Ann, sünd. Maada – vt. nr. 211, sündis 04.10.1857 öösel Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 11.10.1857, vaderid: sulane Juhan Põkk, sulane Andres Kiss, sulase naine Liis Vask. Leeritati Kambjas 24.02.1874. Ilmselt enne ja mõnda aega pärast abiellumist elas Tartus. 1884 paiku pidas kutsari ametit Veskimõisas. Juhan suri 27-aastaselt 17.09.1885 õhtul Veskimõisa mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 22.09.1885. Surmapõhjus – abstsess /Geschwüre/.
Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 25.05.1880 Leena Vares-ega /Lena Warres/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast. Leena sündis 07.09.1857 õhtul Vana-Piigaste mõisas Kanepi kihelkonnas, isa kilter Jaan Vares, ema Liis, sünd. Nuuma. Ristiti kodus koolmeistri poolt 22.09.1857, vaderid: kokk Mari Brinkfeldt, abielunaine Triina Nuuma, talumees Taaniel Siivas. Leeritati Kambjas 10.10.1876. Vana-Piigaste mõisa 1858 revisjoni ajal pandi Leena kirja oma vanemate juurde Pori talus nr XXVII. 1873 liitus pere Kambja kogudusega ja asus elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda. Pärast abikaasa Juhani surma sündis Leenal vallaspoeg Karl, kelle sünnikohaks oli Soodla mõisapiirkond /Neu-Pigast/ Kanepi kihelkonnas. 1910 liitus Leena Tartu Peetri kogudusega, kuid 1911 läks ta tagasi Kambja koguduse liikmeskonda. Leena surmaaeg on teadmata. Leena noorem õde Sohvi Vares abiellus Juhani noorema venna Märt Kribuschiga.
Lapsed:
1) poeg Gustav Eduard KRIBUSCH – vt. nr. 864
2) tütar Emma Johanna KRIBUSCH – vt. nr. 865
3) tütar Pauline KRIBUSCH – vt. nr. 866
502. Märt KRIBUSCH (Jaan Kribusch 5, Rein Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Kribusch, ema Ann, sünd. Maada – vt. nr. 211, sündis 28.04.1861 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kiriku juures pastori poolt 07.05.1861, vaderid: sulane Märt Pokk, sulane Jaan Brükker, sulase naine Ann Laur. Leeritati Kambjas 04.12.1877. 1886 liitus Tartu Peetri kogudusega ilmselt seoses elama asumisega Tartusse. Märt suri 54-aastaselt 21.10.1915 Tartus ja maeti 25.10.1915 Tartus. Surmapõhjus – kopsutiisikus /легочн. чахотка/.
Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 10.05.1887 Sohvi Vares-ega /Sohwi Wares, Sohwi Warres/ Vana-Piigaste mõisapiirkonnast. Sohvi sündis 20.07.1862 kell 8 õhtul Hakioru talus Vana-Piigaste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas, isa talurentnik Jaan Vares, ema Liis, sünd. Nuuma. Ristiti kodus koolmeistri poolt 05.08.1862, vaderid: abielunaine Sohvi Prüüs, abielunaine Mari Hüva, perepoeg Karl Nuuma. Leeritati Kambjas 25.10.1881. 1873 liitusid Sohvi vanemad Kambja kogudusega ja asusid elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda. 1885 sündis Sohvil surnult vallaspoeg. Sohvi elas sel ajal Vana-Prangli mõisapiirkonnas. 1887 liitus ilmselt seoses abiellumisega Tartu Peetri kogudusega. Sohvi suri 61-aastaselt 08.04.1924 Tartus ja maeti 11.04.1924 Tartus. Surmapõhjus – maovähk /carcinoma ventric(uli)/. Sohvi vanem õde Leena abiellus Märdi vanema venna Juhaniga.
Lapsed:
1) surnult sündinud tütarlaps – vt. nr. 867
2) surnult sündinud poisslaps – vt. nr. 868
503. Liisu BRAUN /Liso Braun, Lisa Braun/, ema Anna Braun – vt. nr. 219, sündis vallaslapsena 07.04.1861 kell 5 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 16.04.1861, vaderid: Liisu Konks, Ann Petsch, Juhan Braun. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1879. 1884 läks koos emaga elama Pihkva kubermangu. Liisu edasine elukäik on teadmata.
504. Anna BRAUN (Anna Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Braun, ema Liis, sünd. Ärs – vt. nr. 220, sündis 16.06.1862 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 24.06.1862, vaderid: Anna Braun, Ann Luha, Jaan Talvik. Suri 2-kuuselt 20.08.1862 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 26.08.1862. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
505. Gustav BRAUN (Juhan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Braun, ema Liis, sünd. Ärs – vt. nr. 220, sündis 06.07.1863 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 14.07.1863, vaderid: Kusta Luha, Karl Luha, Miina Kangro. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1870. Suri 39-aastaselt 25.11.1902 kell 5 pealelõunal Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 01.12.1902. Surmapõhjus – närvihaigus /Nervenkrankheit/.
Laulatati Tartu Maarja kirikus pastori poolt 23.06.1896 Kristina Gern-iga /Christina Gern/ Marama mõisapiirkonnast Tartu-Maarja kihelkonnast. Kristina sündis 27.08.1863 kell 12 öösel Marama mõisapiirkonnas, isa Jaan Gern, ema Mari, sünd. Ärs. Ristiti 15.09.1863, vaderid: Ann Ratassepp, Mari Kullapä, Jüri Mauer. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1880. Suri 37-aastaselt 15.07.1901 kell 5 hommikul Vedu mõisapiirkonnas Äksi kihelkonnas ja maeti 17.07.1901. Surmapõhjus – maovähk /carcinoma ventriculi/.
Laps:
1) poeg Ernst ↔ Enn BRAUN ↔ KIVILAAN – vt. nr. 869
506. Anna Elisabeth BRAUN (Juhan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Juhan Braun, ema Liis, sünd. Ärs – vt. nr. 220, sündis 06.05.1866 hommikul Haaslava mõisapiirkonnas ja ristiti 22.05.1866, vaderid: Anna Abel, Liisa Luha, Jüri Braun. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1884. 1939 elas üksinda Tartus aadressil Meloni tänav 7 korter 8. Anna Elisabethi täpne surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartu Maarja kirikus 19.05.1891 Peeter Meier-iga /Peter Meier/ Vasula mõisapiirkonnast Tartu-Maarja kihelkonnast. Peeter sündis 27.02.1865 hommikul Vasula mõisapiirkonnas, isa Jaan Meier, ema Liisu, sünd. Luha. Ristiti 14.03.1865, vaderid: Peeter Mitt, Otto Jakobi, Marie Johannson. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1881. Suri 36-aastaselt 05.09.1901 kell 9 hommikul Tartus ja maeti 09.09.1901. Surmapõhjus – kõhukelmepõletik /восп. брюшны/.
507. Amalie BRAUN (Jaan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Braun, ema Liisu, sünd. Saaron – vt. nr. 225, sündis 23.08.1885 kell 2 pealelõunal Tartus ja ristiti 22.09.1885, vaderid: proua Amalie Grüner, Mathilde Paal, Gustav Saaron. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1903. 1923 läks Amalie Tartu Pauluse kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. 1938 elas Tallinnas aadressil Uus-Kalamaja tänav 14 korter 1 (Riigi Teataja Lisa nr 15 18.02.1938), 1940-ndatel aastatel Sakala tänaval. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 21.03.1938 määrati Amaliele ühes tütrega uueks perekonnanimeks PALUOJA. Amalie surmaaeg on teadmata.
Laulatati 26.09.1911 Venemaal Irkutskis 25. Siberi kütipolgu kirikus 25. Siberi laskurpolgu alampolkovniku Simeon Aleksandri poeg Pavlov-iga /Симеонъ Александровичъ Павловъ/. Simeon sündis 11.09.1873 Poltaava kubermangus Venemaal (praegu Ukraina) ja suri 41-aastaselt 19.10.1914 Suwalki kubermangus Poolas – arvatavasti I maailmasõjas.
Lapsed:
1) tütar Jelena PAVLOVA ↔ PALUOJA – vt. nr. 870
2) poeg Simeon PAVLOV – vt. nr. 871
508. Adele BRAUN (Jaan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Braun, ema Liisu, sünd. Saaron – vt. nr. 225, sündis 24.07.1887 kell 1 öösel Tartus ja ristiti 16.08.1887, vaderid: Anna Braun, Kata Eisenfeldt, Kristian Laaber. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1905. Adele edasine elukäik on teadmata.
509. Johannes BRAUN (Jaan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Braun, ema Liisu, sünd. Saaron – vt. nr. 225, sündis 27.06.1889 kell 8 hommikul Tartus ja ristiti 23.07.1889, vaderid: Jaan Abel, Jaan Vedu, Mari Saaron. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1908. Johannese surmaaeg on teadmata.
Lauatati Tartu Maarja kirikus 04.11.1912 Emilie Elisabeth Kannuska-ga Tähtvere vallast. Emilie Elisabeth sündis vallaslapsena 22.08.1887 kell 11 ennelõunal Tähtvere mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas, ema Greta Marie Kannuska. Ristiti 06.09.1887, vaderid: Emilie Männik, Liisa Kannuska, Johannes Kirotson. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1907. Samal aastal sündis Emilie Elisabethil vallaspoeg August. Emilie Elisabeth suri 35-aastaselt 15.02.1923 kell 7 hommikul Tartus ja maeti 25.02.1923 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – abordi tagajärg.
510. Helene Elisabeth BRAUN (Jaan Braun 5, Mari Kribusch 4, Vaska Lilu Peebu t. Mari 3, Aia Reinu t. Liis 2, Aia Rein 1), isa Jaan Braun, ema Liisu, sünd. Saaron – vt. nr. 225, sündis 13.01.1893 kell 2 hommikul Tartus ja ristiti 14.02.1893, vaderid: Helene Rästas, Helene Seidel, Kusta Braun. Leeritati Tartu Maarja kirikus mais 1910. 1915 liitus koos emaga Tartu Maarja kogudusega. Helene Elisabethi edasine elukäik on teadmata.
511. Nicolai Alexander Julius BLUMBERG (Alwine Catharine Blumberg 5, Tiiu Pahl 4, Paali Jüri Jaani p. Märt 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Nikolai Blumberg, Nikolaus Blumberg/, ema Alwine Catharine Blumberg – vt. nr. 231, sündis vallaslapsena 03.04.1869 kell 3 hommikul Tartus ja ristiti kodus 09.04.1869, vaderid: üliõpilane Wilhelm Keussler, üliõpilane Eduard Kyber, Louise Errel. Leeritati Tartu Jaani kirikus 29.03.1887. Hilisemates dokumnetides on tema isanimena kirjas Julius. 1887 asus õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda ja lõpetas selle 1891 usuteaduse kandidaadi kraadiga. Nicolai Alexander Julius ordineeriti Riias 06.06.1893 ning ta määrati Vändra koguduse abiõpetajaks. 1894 sai temast Pärnu-Viljandi kreisi vikaar ning 1895 Põltsamaa koguduse vikaar. Põltsamaal sattus ta küllalt palju kõlapinda saanud skandaali, sest kohalikud eestlastest talupojad soovisid Põltsamaa koguduse õpetajaks Nikolai Blumbergi (ta olevat osanud hästi jutlust pidada), sakslastest mõisaomanikud aga Franz Sintenist. Lõpuks määras konsistoorium Põltsamaa pastoriks Viktor Wittrocki. Nikolai Blumberg saadeti aga Omskisse õpetajaks, kus ta teenis kuni 1903. 1904 – 1918 oli Permi kubermangu õpetaja Jekaterinburgis. 1919 tuli koos poja Konstantiniga tagasi Eestisse ja asus Pühalepa koguduse õpetaja asetäitja ametikohale, 1920 septembrist alates oli Võru linna õpetaja. Nicolai Alexander Julius suri 57-aastaselt 08.09.1926 kell 3 Võrus ja maeti praostkonna õpetajate poolt 10.09.1926. Surmapõhjus – põievähk.
Laulatati Ülikooli kirikus ülempastor praost G. Oehrni poolt 14.11.1896 Wilhelmine Helene von Meissner-iga /Wilhelmine Helene von Meisner/. Wilhelmine Helene sündis 20.05.1873 Vitebskis (teistel andmetel Smolenskis) Venemaal, isa postijaama ülem Friedrich von Meissner, ema nimi teadmata. Leeritati Tartu Ülikooli kirikus 20.10.1891. Pärast 1919, mil abikaasa koos poja Konstantiniga oli Jekaterinburgist läinud tagasi Eestisse ja saanud Võru linnakoguduse õpetajaks, oli Wilhelmine Helene jäänud koos teise poja, tütre ja ämmaga Jekaterinburgi. Ta esitas Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse tema vastuvõtuks Eesti kodakondsusesse koos laste ja ämmaga. Kirjavahetusest komisjoniga selgub, et perel oli sel ajal suuri raskusi toimetulekuga. Tema taotlus rahuldati ja ta võis tagasi kodumaale naasta. Wilhelmine Helene suri 54-aastaselt 02.02.1927 Võrus ja maeti Tartu Vana-Jaani kalmistule 06.02.1927. Surmapõhjus – vähk (lümfoom) /lympho-sarcoma brachii…/.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Hans Nicolai BLUMBERG – vt. nr. 872
2) poeg Konstantin Ernst Nikolai BLUMBERG – vt. nr. 873
3) tütar Margarethe Alexandra Helene BLUMBERG – vt. nr. 874
512. Constantin Franz SPRINGFELD alias KOCH (Alwine Catharine Blumberg 5, Tiiu Pahl 4, Paali Jüri Jaani p. Märt 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Konstantin Koch/, isa Eduard Heinrich Springfeld, ema Alwine Catharine, sünd. Blumberg – vt. nr. 231, sündis 25.01.1871 kell 1 päeval Tartus ja ristiti Tartu Jaani kiriku käärkambris pastor Pfeili poolt 28.02.1871, vaderid: aednik Martin Lachsberg, Christian Kubi, lesknaine Anna Orrik. Leeritati Tartu Jaani kirikus 02.04.1889. 1890-1894 õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. Ordineeriti pastoriks 21.01.1896 ning 1897 siirdus Venemaale, määrati adjunktpastoriks Moskva Peetri ja Pauli kogudusse. 20. sajandi alguses läks nähtavasti elama Omskisse ning asus Omski luteri koguduse pastori ametikohale. Konstantin suri 48-aastaselt 06.08.1919 kell pool 3 päeval Omskis ja maeti 08.08.1919. Surmapõhjus – südame seiskumine /от паралича сердца/.
Laulatati 02.03.1899 arvatavasti Moskvas Luise Mathilde Siller-iga /Luise Mathilde Silber, Louise Mathilde Siller/. Luise Mathilde sündis 16.11.1868 kell 7 hommikul Gauratnieki talus Bērze mõisapiirkonnas /Bershof/ Dobele kihelkonnas Kuramaal, isa peremees Indrik Siller (ka Indrik Silber, Andreas Siller), ema Annette, sünd. Schmebach. Ristiti 28.11.1868, vaderid: perenaine Luise Silbert, perenaine Annette Behting, peremees Carl Silbert. 1920 esitas Luise Mathilde Siberi Kontroll-Opteerimise Komisjonile taotluse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks, mis rahuldati. Luise Mathilde elas sel ajal Omskis aadressil Sennaja tänav 38. Luise Matilde edasine elukäik ja surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Rudolf KOCH – vt. nr. 875
2) poeg Heinrich KOCH – vt. nr. 876
513. Alexander Christian Gottlieb ROSENBERG (Marie Elisabeth Blumberg 5, Tiiu Pahl 4, Paali Jüri Jaani p. Märt 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Aleksander Christian Gottlieb Rosenberg/, isa Martin Johann Rosenberg, ema Marie Elisabeth, sünd. Blumberg – vt. nr. 232, sündis 08.02.1875 kell pool 11 öösel Koikküla mõisas Hargla kihelkonnas ja ristiti kodus köster J. Stammi poolt 16.03.1875, vaderid: kingsepp Alexander Blumberg, vallakirjutaja Christian Berg, mölder Gottlieb Krimm, proua Gabriele von Mensenkampff. 1878 läksid vanemad üle Karula kogudusse ja asusid elama Iigaste mõisapiirkonda. 1881 siirdusid vanemad elama Tartusse. Alexander Christian Gottlieb õppis Tartu Gümnaasiumis ning lõpetas 8 klassi hõbemedaliga. Tunnistusel on kirjas, et eriti andekas oli ta loogikas ja keeltes. 1893 asus ta õppima Tartu Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonda germaani keelte erialale. Lõpetas ülikooli 1897 germaani filoloogia kandidaadina. Elas koos ema ja õega Tartus aadressil Tähe tänav 36 korter 1. Töötas õpetajana gümnaasiumis. Andis eratunde saksa, vene ja ladina keeles. Küüditati 15.08.1945 sakslasena Venemaale Molotovi oblastisse. Tegelikult ei olnud Alexander Christian Gottliebis kübetki „saksa verd” – ta põlvnes nii isa kui ka ema liinis eesti talupoegadest. Ilmselt kuulusid tema vanemad ja seega ka ta ise nende eesti talupoegade hulka, kes asusid sotsiaalses hierarhias kõrgemal nö. tavalistest talupoegadest (mõisa teenijad, erioskustega talupojad jne.) ja püüdsid omandada „saksa kombeid” ja saksa keelt. Alexander Christian Gottliebi surmaaeg on teadmata, tõenäoliselt suri ta Venemaal, arvestades tema vanust küüditamise hetkel (oli 70-aastane).
514. Meta Marianne Wilhelmine ROSENBERG (Marie Elisabeth Blumberg 5, Tiiu Pahl 4, Paali Jüri Jaani p. Märt 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Meta Marianne Vilhelmine Rosenberg/, isa Martin Johann Rosenberg, ema Marie Elisabeth, sünd. Blumberg – vt. nr. 232, sündis 20.09.1876 kell 4 hommikul Koikküla mõisas Hargla kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeister Peeter Lukini poolt 03.10.1876, vaderid: abielunaine Julie Treufeld, preili Minna Lukin, postiametnik Voldemar Lukin. 1878 läksid vanemad üle Karula kogudusse ja asusid elama Iigaste mõisapiirkonda. 1881 siirdusid vanemad elama Tartusse. Meta Marianne Wilhelmine õppis klaverit ja temast sai diplomeeritud klaveriõpetaja, kes teenis elatist klaveritundide andmisega Tartus Tähe tänaval. Elas koos ema ja vennaga Tartus aadressil Tähe tänav 36 korter 1. Küüditati 15.08.1945 sakslasena Venemaale Molotovi oblastisse. Nii nagu vennalgi, ei olnud Meta Marianne Wilhelmines kübetki „saksa verd”. Tema surmaaeg on teadmata, tõenäoliselt suri ta Venemaal, arvestades tema vanust küüditamise hetkel (oli 68-aastane).
515. Emilie HINTS (Juhan Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Miili Hints, Mili Hints, Emilie Hintzer/, isa Juhan Hints, ema Leena, sünd. Schulbach – vt. nr. 234, sündis 04.07.1865 pealelõunal Raanitsa mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 08.07.1865, vaderid: vabadikunaine Leena Kord, perenaine Mari Kriis, peremees Jaan Hints. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1883. Pärast abiellumist liitus Tartu Peetri kogudusega. Emilie suri 34-aastaselt 29.01.1900 Tartus ja maeti 31.01.1900. Surmapõhjus – krupoosne kopsupõletik /pneumonia crouposa/.
Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 30.05.1889 Joosep Sokk-iga /Josep Sokk/ Kähri mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast. Joosep sündis 29.07.1854 õhtul Kähri mõisapiirkonnas, isa peremees Aadu Sokk, ema Eeva, sünd. Kurvits. Ristiti koolimajas 29.08.1854, vaderid: peremees Joosep Hurt, peremees Joosep Jääger, perenaine Liis Sokk. Leeritati Põlvas 1871. 1875 detsembris võeti nekrutiks. 1885 liitus Tartu Peetri kogudusega. Oli Tartus kardavoi /Gorodowoi/ (Politseivalitsuse linnavaht) ametis. Joosep suri 36-aastaselt 09.07.1891 Tartus ja maeti 11.07.1891. Surmapõhjus – südamehaigus /Herzfehler/.
Laps:
1) tütar Helmi Elisabeth SOKK – vt. nr. 877
516. Anna Marie HINTS (Juhan Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Anna Marie Hintz, Anna Marie Hintzer/, isa Juhan Hints, ema Leena, sünd. Schulbach – vt. nr. 234, sündis 14.03.1867 hommikul Tamme mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.04.1867, vaderid: tüdruk Leena Kolberg, möldri naine Miina Hausenberg, aednik Markus Siion. Suri 2-aastaselt 24.06.1869 õhtul Kodijärve mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 26.06.1869. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.
517. August Friedrich Aleksander HINTS (Juhan Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /August Friedrich Alexander Hintzer/, isa Juhan Hints, ema Leena, sünd. Schulbach – vt. nr. 234, sündis 10.08.1869 päeval Kodijärve mõisapiirkonnas ja ristiti kodus köstri poolt 31.08.1869, vaderid: härra Platon von Ackermann, piimarentnik Kustav Schulbach, preili Anninka von Ackermann. Suri 5-kuuselt 18.01.1870 hommikul Kodijärve mõisapiirkonnas ja maeti 25.01.1870. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
518. August Friedrich Eduard HINTZER (Juhan Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /August Friedrich Eduard Hinzer/, isa Juhan Hints, ema Leena, sünd. Schulbach – vt. nr. 234, sündis 01.04.1871 hommikul Kodijärve mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 11.04.1871, vaderid: aednik Juhan Raatar, piimarentnik Jaan Aadel, möldri tütar Leena Moss. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1888. 1883 paiku läks koos emaga elama Tartusse, ema liitus Tartu Maarja kogudusega. August Friedrich Eduard liitus 1900 Tartu Peetri kogudusega. August Friedrich Eduard suri 53-aastaselt 16.01.1925 Tartus ja maeti 19.01.1925 Tartus. Surmapõhjus – südamelihase põletik /Myocarditis/.
Laulatati kodus vikaarpastori M. Nurme poolt 16.07.1900 Karoline Marie Engelberg-iga Tartust. Karoline Marie sündis 07.06.1870 kell 11 hommikul Tartus, isa Mihkel Engelberg, ema Loviise, sünd. Mesi. Ristiti kodus pastori poolt 28.06.1870, vaderid: Karoline Jakolin, Marie Merk, Juhan Terkmann. Leeritati Tartu Peetri kirikus 10.05.1887. 1943 elas Karoline Marie oma poja juures Tartus aadressil Herne tänav 39 korter 1-2. Karoline Marie suri 72-aastaselt 23.03.1943 Tartus oma kodus ja maeti Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – verejooks peaajju.
Lapsed:
1) poeg Karl Helmut HINTZER – vt. nr. 878
2) poeg Herbert Viktor HINTZER – vt. nr. 879
3) poeg Erich Adolf HINTZER – vt. nr. 880
4) poeg Gerhard HINTZER – vt. nr. 881
5) tütar Gertrud Alice HINTZER – vt. nr. 882
519. Juhan KRIISK (Mari Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Johann Krisk, Johann Krys, Johann Kriisk/, isa Mihkli Kriisk, ema Mari, sünd. Hints – vt. nr. 235, sündis 30.12.1860 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti 22.01.1861, vaderid: sulane Juhan Hints, peremees Jaak Haavik, perenaine Liis Anko. Sügisel 1877 läks Tartusse, kus käis leeris arvatavasti Tartu Maarja koguduse juures. Hiljem oli Tartu Pauluse koguduse liige. Juhan suri 49-aastaselt 30.12.1909 kell 11 hommikul Tartus ja maeti 02.01.1910. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
Laulatati Tartus kodus 24.03.1891 Loviisa Kullam-iga /Luise, Lowisa Kullam, Louise Kullam/ Sootaga mõisapiirkonnast Äksi kihelkonnast. Loviisa sündis 19.12.1864 õhtul Sootaga mõisapiirkonnas, isa Otsa talu peremees Juhan Kullam, ema Mari, sünd. Lõhmus. Ristiti 10.01.1865, vaderid: peremees Aadu Lõhmus, perenaine Liisu Kuusk, perenaine Ann Nurk. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1883. 1871 läksid Loviisa vanemad Äksi kogudusest üle Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Loviisa suri 44-aastaselt 19.03.1909 kell 2 öösel Tartus ja maeti 22.03.1909. Surmapõhjus – neerupõletik /Nephritis/.
Laps:
1) poeg Gustav Johannes KRIISK – vt. nr. 883
520. August KRIISK (Mari Hints 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /August Kriis, August Krys/, isa Mihkli Kriisk, ema Mari, sünd. Hints – vt. nr. 235, sündis 04.02.1864 keskpäeval Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 08.03.1864, vaderid: peremees Kustav Hints, peremees Juhan Kriisk, tüdruk Leena Schulbach. Suri üheaastaselt 19.05.1865 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1895. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.
521. Rudolf HINTSER (Jaan Hintser 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Rudolf Hintzer, Rudolph Hintzer/, isa Jaan Hints, ema Leena, sünd. Riis – vt. nr. 236, sündis 05.11.1888 kell 11 ennelõunal Tartus ja ristiti 27.12.1888, vaderid: Kusta Treimann, Kristjan Otter, Miina Laanberg. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1907. 1923 istus vangis, süüdistatuna dokumentide võltsimises. 1930-ndate aastate alguses elas Tartus aadressil Vladimiri tänav 30 korter 8 ja pidas sadulsepa ametit. 1934 läks koos perega üle Tartu Pauluse koguduse II pihtkonda. 1930-ndate aastate teises pooles elas Tartus aadressil Kalevi tänav 102 korter 5. 1944 õnnestus abikaasal ja lastel põgeneda Saksamaale. 1950 siirdus abikaasa koos vanema tütrega edasi Inglismaale. Rudolf jäi Eestisse ja töötas mõnda aega Invaliidide kooperatiiv-artellis „Rahvamööbel”. Taotles luba sõita Inglismaale, et ühineda perega. See luba anti talle alles 1964 ja ta lahkus Eestist („Vaba Eesti Sõna”, 30.07.1964). Perega sai ta koos olla vaid kaks aastat, sest Rudolf suri 78-aastaselt 07.11.1966 Bradfordis Yorkshire’i krahvkonnas Suurbritannias ja maeti Nab Woodi kalmistule Bradfordis.
Laulatati Tartus 20.03.1911 Miili Vikera-ga /Mili Wikkera/ Kammeri mõisapiirkonnast. Miili sündis vallaslapsena 10.10.1889 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, ema Kristiina Loviisa Vikera. Ristiti kodus koolmeistri poolt 29.10.1889, vaderid: perenaine Kreeta Sosi, tüdruk Leena Hunt, peremees Jüri Ruud. Miili ema läks 1902 tagasi Tartu Maarja koguduse liikmeskonda, kus ta oli olnud kuni 1887. aastani enne Kambja kogudusega liitumist. Miili leeritati Tartu Maarja kirikus 1907. 1944 põgenes Miili koos tütardega Saksamaale ja elas Itzehoes. 1950 lahkus koos vanema tütrega Buchholzi kaudu Inglismaale ja asus elama Bradfordi. Miili suri 91-aastaselt 25.03.1981 ja maeti Nab Woodi kalmistule Bradfordis.
Lapsed:
1) tütar Hildegard HINTSER – vt. nr. 884
2) tütar Armilda Elisabeth HINTSER – vt. nr. 885
3) tütar, kaksik Helju Laine HINTSER – vt. nr. 886
4) tütar, kaksik Laine Helju HINTSER – vt. nr. 887
522. Anna Helene HINTSER (Jaan Hintser 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Anna Helene Hintzer/, isa Jaan Hints, ema Leena, sünd. Riis – vt. nr. 236, sündis 01.03.1891 kell 5 pealelõunal Tartus ja ristiti 02.03.1891, vaderid: Anna Vatlik, Leena Tullus, Karl Linde. Suri ühekuuselt 03.04.1891 kell 3 hommikul Tartus ja maeti 07.04.1891. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
523. Artur HINTSER (Jaan Hintser 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Arthur Hintzer/, isa Jaan Hints, ema Anna Marie, sünd. Kauer – vt. nr. 236, sündis 17.07.1899 Tartus ja ristiti 01.08.1899, vaderid: Karl Linde, August Kauer, Liisa Kauer. Leeritati Tartu Peetri kirikus 25.09.1916. 1933 elas Artur koos perega Tartus aadressil Tähe tänav 134 korter 6. Oli palgatööline, muuhulgas vorstitööstuses. 1939 elas Tartus aadressil Aleksandri tänav 65 korter 1. Arvatavasti läks Tartu Peetri kogudusest üle Tartu Maarja koguduse liikmeskonda pärast teistkordset abiellumist 1929. 07.09.1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Arturi surmaaeg on teadmata.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati kodus pastor G. Rutopõldi poolt 21.05.1923 Elisabeth Läst-iga Tartust. Elisabeth sündis 12.03.1903 kell 12 päeval Tartus, isa Johannes Läst, ema Leena, sünd. Koosa. Ristiti kodus M. Martinsoni poolt 07.04.1903, vaderid: Elisabeth von Stryk, Salme Siibold, Johannes Siibold. Leeritati Tartu Peetri kirikus 15.05.1921. Elisabeth suri 25-aastaselt 13.01.1929 Tartus Tähkvere tänav 22 ja maeti Peetri kalmistule Tartus. Surmapõhjus – kopsutiisikus. Artur laulatati teist korda Tartu Maarja kirikus 12.10.1929 Pauliine Matilde Laaber-iga /Pauline Matilde Laber, Pauline Mathilde Labber/. Pauline Matilde sündis 06.10.1896 õhtul Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa peremees Eduard Laaber, ema Liisa, sünd. Zobel. Ristiti Peeter Madissoni poolt 20.10.1896, vaderid: Rosalie Matilde Zobel, Anna Laaber, Kustav Laaber. Leeritati Kambjas 18.05.1914. 1929 liitus Pauliine Matilde Tartu Maarja kogudusega. Suri 92-aastaselt enne 09.03.1989 ja maeti Tartu Pauluse kalmistule.
Arturi ja Elisabethi laps:
1) tütar Asta HINTSER – vt. nr. 888
Arturi ja Pauline Matilde lapsed:
2) tütar Ilme HINTSER – vt. nr. 889
3) poeg Rein HINTSER – vt. nr. 890
524. Elfriede HINTSER (Jaan Hintser 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jaan Hints, ema Anna Marie, sünd. Kauer – vt. nr. 236, sündis 21.06.1905 Tartus ja ristiti 17.07.1905, vaderid: Helene Kauer, Alvine Luht, Voldemar Linde. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 08.06.1924. Arvatavasti läks 1931 koos emaga üle vabakogudusse. Elfriede suri 94-aastaselt 26.05.2000 ja maeti 30.05.2000 Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Laulatati Tartus 12.08.1933 Anton Savi-ga /Anton Sawi/. Anton sündis 08.09.1906 Nutu talus Iigaste mõisapiirkonnas Karula kihelkonnas, isa Karl Savi, ema Anna, sünd. Konn. Ristiti õigeusklikuna Laatre õigeusu koguduse ülempreestri Joann Teppo poolt 01.10.1906, vaderid: Tõlliste valla talupoeg Jakov Peetri poeg Raudsepp ja Vilno kubermangu Disna maakonna Lužki valla talunaine Jelena Georgi tütar Židkovitš. 1920-1925 õppis Valga Poeglaste Gümnaasiumis, 1925 asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda kaubanduse osakonda, mille lõpetas 1931. Läbis kaitseväeteenistuse osaledes sanitaarvelskrite kursusel. Enne ja mõnda aega ka pärast abiellumist elas Pirga külas (praegu Soodla küla) Anija vallas Harjumaal, oli kantseleiametnik, sh. Anija Tarvitajate Ühisuse kaupluse ärijuht. Aprillis 1951 asus tööle Tallinna Taksoparki vanemraamatupidajana, seejärel pearaamatupidajana. 1969 läks pensionile. Anton suri 66-aastaselt 01.05.1973 ja maeti 05.05.1973 Tallinna Pärnamäe kalmistule.
Laps:
1) poeg Rein SAVI – vt. nr. 891
525. August Eduard LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 22.07.1869 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.08.1869, vaderid: piimarentnik Juhan Hintser, sulane Peeter Jaal, abielunaine Liisa Michelson. Suri 11-aastaselt 09.08.1880 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.08.1880. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.
526. Karl Arnold LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Karla Arnold Linde/, isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 04.04.1871 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 25.04.1871, vaderid: kingsepp Karl Behrting, vabadik Jaan Hints, tüdruk Ann Linde. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1889. 1884 läksid Karl Arnoldi vanemad Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. Karl Arnold suri 33-aastaselt 12.04.1904 kell kolmveerand 11 õhtul Tartus ja maeti 18.04.1904. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
Laulatati Tartus 14.12.1897 Helene Elisabeth Goldberg-iga. Helene Elisabeth oli Karl Arnoldi ema õetütar – vt. nr. 534.
Lapsed:
1) tütar Frieda Rosalie LINDE – vt. nr. 892
2) tütar Melanie Lydia ↔ Liidi LINDE – vt. nr. 893
527. Ambrosius LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 10.03.1873 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 29.03.1873, vaderid: peremees Juhan Steinbach, sepp Taavet Buck, tüdruk Miina Reinvald. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1891. Pidas rätsepa ametit. 1904 rändas välja Venemaale, asus elama Habarovskisse, elas aadressil Muravjov-Amurskaja tänav 34. Ka seal jätkas rätsepa ametis, pidas peatänaval oma töökoda ning kutsus koguni kuulutuste kaudu endale Eestimaalt lisatööjõudu. Tema aastateenistus 1920 oli 1500 kuldrubla. Ilmselt soovis naasta kodumaale, taotles selleks Eesti Vabariigi kodaniku passi. Tema ankeedist selgub, et ta oli Valgjärve valla hingekirjas. Ei ole teada, kas tal õnnestus Eestisse naasta. Ambrosiuse surmaaeg on teadmata.
Oli abielus. Abikaasa nimi teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) tütar Marie LINDE – vt. nr. 894
2) tütar Eugenia LINDE – vt. nr. 895
528. Anna Pauliine LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Anna Pauline Linde/, isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 10.06.1875 Käo karjamõisas Väike-Konguta mõisapiirkonnas Puhja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Valtmani poolt 06.07.1875, vaderid: tüdruk Ann Taal Tartust, kõrtsmik Juhan Hintseri naine Leena, poiss Kusta Kuljus. Suri 6-aastaselt 29.07.1881 hommikul Tartus ja maeti 02.08.1881. Surmapõhjus – sisemine haigus /innerl. Krht./.
529. Eduard Aleksander LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Eduard Alexander Linde/, isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 24.09.1882 Tartus ja ristiti 10.10.1882, vaderid: Jaan Lukk, Jüri Soosu, Jaan Laanes, Emilie Hintser, Helene Soosu. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1901. Olevat sõja ajal brigantiiniga põhja läinud /Soll im Kriege mit Briegschiff zu Grunde gegangen sein/.
530. Voldemar Johannes LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Woldemar Johannes Linde, Woldemar Kangro-Linde, Woldemar Linde-Kangro/, isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 18.12.1884 kell 12 päeval Tartus ja ristiti 05.01.1885, vaderid: Jaan Hintser, Juhan Luha, Ann Aaran. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1902. Oli Valgjärve valla hingekirjas. Aprillis 1915 läks vabatahtlikuna I maailmasõja rindele, oli ratsaväes. Mais 1919 võeti Eesti Rahvaväkke Ratsapolkude Tagavara Divisjoni. Oli ametilt kellassepp. 1911 murdis sisse Reinholdi kellakauplusesse aadressil Raatuse tänav 10 ja viis ära suure hulga väärtesemeid (ehted, kellad, kellaketid jne.). Kätte saadi ta tänu sellele, et lasi oma nooremal vennal August Friedrichil edasi anda kellelegi tuttavale osa varastatud sõrmustest, et see need pandimajja viiks. Kohus mõistis Voldemar Johannese pooleteist aastaks vangiroodu ja ta pidi Reinholdile kahju hüvitama. Teine sekeldus oli Voldemar Johannesel ühe kellaga, mis tema kätte parandada toodi, ent ta müüs selle ühele naisele. Selle eest mõisteti talle 3 kuud vanglakaristust. 1920-ndatel aastatel oli ta seotud vekslite võltsimisega. Voldemar Johannes suri 41-aastaselt 13.02.1926 kell 12 öösel Tartus ja maeti 17.02.1926 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
531. August Friedrich LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /August Linde-Kangro, August Kangro-Linde/, isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 20.10.1887 kell 5 hommikul Tartus ja ristiti 15.11.1887, vaderid: Jaan Loot, Jaan Mõtus, Jaan Hintser, Mari Koger, Leena Toonikus. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1905. Oli segatud vanema venna Voldemar Johannese varguseloosse, ent mõisteti kohtus õigeks. Pidas rätsepa ametit. I maailmasõja alguseks oli läbinud sõjaväeteenistuse ja arvatud reservi. Mobiliseeriti rindele jaanuaris 1916. Oli Valgjärve valla hingekirjas. 1939 elas koos abikaasa ja tütrega Tartus aadressil Aleksandri tänav 3 korter 5. August Friedrichi surmaaeg on teadmata.
Laulatati Võnnu kirikus pastori poolt 27.10.1918 Salme Tootsi-ga Võnnust. Salme sündis 14.09.1897 hommikul Võnnus, isa kingsepp Juhan Tootsi, ema Sophie, sünd. Kure. Ristiti koolmeister D. Lodi poolt 26.09.1897, vaderid: tüdruk Anna Samel, abielunaine Minna Hango, sulane Eduard Kure. Leeritati Võnnus 10.05.1915. Tartu Ringkonnakohtu otsusega 30.09.1942 August Friedrichi ja Salme abielu lahutati. Salme suri 55-aastaselt enne 11.11.1952 ja maeti Tallinna Siselinna kalmistule.
Laps:
1) tütar Gerta Mureleid ↔ Reet LINDE – vt. nr. 896
532. Alfred LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 06.05.1890 kell 9 ennelõunal Tartus ja ristiti 10.06.1890, vaderid: Juhan Kriisk, Karl Kenk, Hans Miglai, Miina Kutsar, Kata Arro. Suri 2-aastaselt 12.08.1892 kell 5 hommikul Tartus ja maeti 16.08.1892. Surmapõhjus – sarlakid /скарлатiна/.
533. Helene Adele LINDE (Leena Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jüri Linde, ema Leena, sünd. Goldberg – vt. nr. 239, sündis 10.03.1895 kell 1 päeval Tartus ja ristiti 09.04.1895, vaderid: Adele Laanes, Helene Goldberg, Marie Eskusson, Aleksander Varik, Otto Assor. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1913. Suri 29-aastaselt 26.05.1924 kell pool 3 päeval Kastre vallas ja maeti 29.05.1924 Tartu Maarja kalmistule. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
Oli abielus Zaitsev-iga /Saitsew, Zaitsew/, kellest ei ole teada muud, kui et ta suri enne Helene Adele surma.
534. Helene Elisabeth GOLDBERG (Miina Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), ema Miina Goldberg – vt. nr. 240, sündis vallaslapsena 08.01.1873 õhtul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 25.01.1873, vaderid: tüdruk Helene Elisabeth Saal, kõrtsmiku naine Leena Hintser, peremees Taaniel Hintser. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1890. 1876 läks ema Miina Kambja kogudusest üle Tartu Maarja kogudusse. 1908 vahetas Helene Elisabeth kogudust ning liitus Tartu Peetri koguduse liikmeskonnaga. 1944 põgenes Helene Elisabeth koos kahe tütre ning lastelastega Saksamaale. Elas Geislingeni laagris. 03.03.1949 asus Genuast koos noorema tütrega SS Cyrenia pardale ning jõudis 02.04.1949 Austraaliasse, kus asus elama Melbourne’i. Helene Elisabeth suri 76-aastaselt 22.11.1949 Melbourne’is ja maeti Fawkneri kalmistule Melbourne’s.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartus 14.12.1897 Karl Arnold Linde-ga. Karl Arnold oli Helene Elisabethi ema õepoeg – vt. nr. 526. Pärast esimese abikaasa surma laulatati teist korda Tartu Peetri kirikus vikaarpastor A. Lauri poolt 18.12.1911 August Küüd-iga /August Küüt, August Kütt, August Küit/ Väike-Rõngu mõisapiirkonnast Rõngu kihelkonnast. August sündis 13.03.1887 Väike-Rõngu mõisapiirkonnas, isa talurentnik Juhan Küüd, ema Ann, sünd. Unn. Ristiti koolmeistri poolt 14.03.1887, vaderid: mölder Karl Kirn, soldat Karl Reidolf, tüdruk Mari Küüd. Leeritati Tartu Peetri kirikus 03.07.1905. 1916 läks koos perega üle Tartu Peetri koguduse II pihtkonda. Augusti ja Helene Elisabethi abielu lahutati Eesti Evangeelse Luteriusu Konsistooriumi otsusega 28.09.1922. August abiellus teist korda Tallinnas 25.07.1931 Leontine Alide Rästas-ega. August suri 58-aastasena 21.09.1945 Tallinnas ja maeti 27.09.1945 Tallinna Metsakalmistule.
Helene Elisabethi ja Karl Arnoldi lapsed:
1) tütar Frieda Rosalie LINDE – vt. nr. 892
2) tütar Melanie Lydia ↔ Liidi LINDE – vt. nr. 893
Helene Elisabethi ja Augusti laps:
3) tütar Eha Irene KÜÜD – vt. nr. 897
535. Emilie Luise Katharine LAANBERG (Miina Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Emilie Louise Catharine Laanberg, Emilie Luise Wilhelmine Laanberg/, isa Jaan Laanberg, ema Miina, sünd. Goldberg – vt. nr. 240, sündis 18.08.1879 õhtul Tartus ja ristiti 26.08.1879, vaderid: Katharine Kuulmann, Emilie Karro, Fromhold Ambras. Suri 7-aastaselt 22.11.1886 ennelõunal Kiidjärve mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 25.11.1886. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
536. Georg Johannes Eduard LAANBERG (Miina Goldberg 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jaan Laanberg, ema Miina, sünd. Goldberg – vt. nr. 240, sündis 30.04.1882 Tartus ja ristiti 22.05.1882, vaderid: Jüri Selg, Jaan Kontkar, Anna Reinvaldt. Suri 4-aastaselt 16.11.1886 õhtul Kiidjärve mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 23.11.1886. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
537. Ella Marie HINTSER (Taaniel Hintser 5, Mari Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Ella Marie Hints, Ella Marie Hintzer/, isa Taaniel Hintser, ema Anna Katharina Karolina, sünd. Pärn – vt. nr. 245, sündis 09.05.1886 kell 10 hommikul Vasula mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti 08.06.1886, vaderid: Marie Pärn, Rosalie Schwalbe, August Hintser. Leeritati Tartu Maarja kirikus, aasta ei ole teada. Pärast abiellumist liitus Tartu Peetri kogudusega. 1931 kuni vähemalt 1938 elas oma vennanaise Hilda Hintserile kuuluvas Tinnakanni talus Lohkva külas Raadi vallas. Ella Marie surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartus 21.05.1922 leskmehe Kristjan Koppel-iga /Kristian Koppel/. Kristjan sündis 23.11.1887 Palamusel, isa Mihkel Koppel, ema Mari, sünd. Lääne. Kristjani ristimiskanne ei ole leitav. Kristjani vanemad kuulusid Kursi koguduse liikmeskonda, ent nähtavasti vahetasid tihti elukohta. 1894 liitusid Tartu Peetri kogudusega. Kristjan leeritati Tartu Peetri kirikus 30.11.1908. Kristjan laulatati esimest korda Peterburi Jaani kirikus 1915 Emmi Elisabeth Kondor-iga. Kristjan lesestus oktoobris 1918. 1922 tuli ta lõplikult tagasi Eestisse ja asus elama Tartusse. Ella Marie ja Kristjani abielu lahutati Tartu-Võru Rahukogu otsusel 25.3.1926. Kristjan abiellus kolmandat korda Tartus 27.05.1941 Helene Hommik-uga, sünd. Must. Kristjani noorem õde Julie abiellus Ella Marie noorema venna Karl Ludvigiga. Kristjani surmaaeg on teadmata.
538. Karl Ludvig ↔ Loit HINTSER (Taaniel Hintser 5, Mari Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Karl Ludwig Hintser/, isa Taaniel Hintser, ema Anna Katharina Karolina, sünd. Pärn – vt. nr. 245, sündis 26.06.1891 Vasula mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja ristiti 28.07.1891, vaderid: kaupmees Karl Pärn, üliõpilane Peeter Birkenthal, Rosalie Grünwald. Leeritati Tartus 1908. 1912 oli kutsealuste nimekirjas, elas sel ajal Tinnakanni talus Lohkva külas Raadi vallas. Sai ajapikendust, sest oli pere ainus poeg. 1915 mobiliseeriti rindele. 1930 elas Rakveres aadressil Lai tänav 9 („Vaba Maa” 12.10.1930). 1931 elas Mustvee linnas aadressil Tartu tänav 1 ja pidas pudukaupmehe ametit. Selles majas toimus 1932 tulekahju, mis kustutati siiski üsna kiiresti. 1939 elas Karl Ludvig endiselt Mustvees aadressil Tartu tänav 25. Mustvee linna perekonnaseisuametniku otsusel 16.07.1940 määrati Karl Ludvigile uueks eesnimeks Loit. Arreteeriti 25.07.1940 Mustvees Tartu tänav 25 (teistel andmetel Tartus Roosi tänav 26-2). Sõjatribunali otsusel 19.12.1940 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-4 (rahvusvahelise kodanluse abistamine tegevuses NSVL vastu) ja § 58-6 (spionaaž) alusel surma. Talle pandi süüks osalemist Vabadussõjas, kuulumist Kaitseliitu ja Eesti Vabadussõjalaste Liitu, nõukogudevastast tegevust ning poliitilise politsei agendiks olemist. Otsus viidu täide kinnipidamiskohas Sverdlovski oblastis Sevurallag-is 03.02.1941. Loit oli sel ajal 49-aastane. Loit Hintseri nimi on kantud kommunismiohvrite memoriaali seinale.
Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tartus 10.08.1914 Hilda Marie Saal-iga. Hilda Marie sündis 29.05.1895 kell 2 hommikul Ihaste külas Haaslava mõisapiirkonnas, isa Peeter Saal, ema Pauline, sünd. Luha. Ristiti 25.06.1895, vaderid: Marie Luha, Juuli Luha, Juhan Virro. Leeritati Tartus 1914. Karl Ludvigi ja Hilda Marie abielu lahutati 1931. 1930 aprillis sõlmisid nad notari juures abieluvara lahususe lepingu. Hilda Marie elas 1930-ndatel aastatel Tinnakanni talus Lohkva külas Raadi vallas, ta oli selle talu omanik. Temaga koos elas ka pärast abielulahutust majatalitajana Karl Ludvigi õde Ella Marie. Kuulus märtsis 1949 kulakuna väljasaatmisele Novosibirski oblastisse, kuid jäi väljasaatmata, kuna viibis vahi all. Vahistati 12.03.1949 Põri talus Ihaste külas. 21.04.1949 mõistis Tartu 4. jaoskonna rahvakohus talle kriminaalkoodeksi § 60 lõige 3 alusel 1 aastase vabadusekaotuse. Vangis Eesti NSV ITK-5-s (Tallinna Vangla). Eesti NSV MGB (Riikliku Julgeoleku Ministeerium) otsusega 09.11.1949 kuulus peale vabanemist 12.03.1950 väljasaatmisele Novosibirski oblastisse Barabinski raudteejaama oma perekonna juurde. Jõudis Novosibirskisse 23.05.1950. Asus elama Zdvinski rajooni Engelsi nim. kolhoosi Verh-Kargati külla. Vabanes eriasumiselt 17.06.1958 NSVL ÜNP (Ülemnõukogu Presiidium) 19.05.1958 seaduse alusel. Asus elama Jõgeva rajooni. 15.02.1960 andis Eesti NSV MN (Ministrite Nõukogu) büroo loa elama asumiseks Eesti NSV-sse, v. a. Tallinn (andmed Memoriaali andmebaasist). Hilda Marie täpne surmaaeg on teadmata, ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Teist korda abiellus Karl Ludvig Mustvees 23.03.1932 Julie Koppel-iga, tunnistajad Joosep Karl ja Burchard Aidnik, mõlemad Mustveest. Märtsis 1932 sõlmisid nad notari juures eelabielulepingu (vara lahususe lepingu). Julie sündis 25.12.1890 Kaarepere mõisapiirkonnas Palamuse kihelkonnas, isa Mihkel Koppel, ema Mari, sünd. Lääne. Julie ristimiskanne ei ole leitav. Julie vanemad kuulusid Kursi koguduse liikmeskonda, ent nähtavasti vahetasid tihti elukohta. 1894 liitusid Tartu Peetri kogudusega. Julie vanem vend Kristjan abiellus Karl Ludvigi vanema õe Ella Mariega. Julie leeritati Tartu Peetri kirikus 01.06.1908. Julie küüditati 1941 suvel Venemaale Tomski oblasti Kargassoki rajooni Ust-Tšurulka külla. Vabanes asumiselt juunis 1954. Julie surmaaeg on teadmata.
Karl Ludvigi ja Hilda Marie laps:
1) tütar Vilma HINTSER – vt. nr. 898
Karl Ludvigi ja Julie lapsed:
2) tütar Helle-Mall HINTSER – vt. nr. 899
3) poeg Jaak Tõeleid HINTSER – vt. nr. 900
539. Oskar August LUTS (Emilie Marie Hintser 5, Mari Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Oscar August Luts/, isa Jüri Luts, ema Emilie Marie, sünd. Hintser – vt. nr. 246, sündis 15.12.1887 kell 11 ennelõunal Tartus ja ristiti 24.01.1888, vaderid: August Hintser, David Luts, Anna Hintser. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1905. Oskar Augusti elukäik ja surmaaeg on teadmata.
540. Nikolai Johann HINTSER (August Hintser 5, Mari Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1) isa August Hintser, ema Leontine Hermine Julie, sünd. Birkenthal – vt. nr. 247, sündis 20.12.1891 kell 8 hommikul Tartus ja ristiti 19.01.1892, vaderid: Juhan Lokk, Nikolai Birkenthal, Anna Ilmatsaal. Suri 5-kuuselt 08.06.1892 kell õhtul Tartus ja maeti 11.06.1892. Surmapõhjus – kõripõletik (larüngiit) /бол. гортани/.
541. Karl Nikolai HINTSER (August Hintser 5, Mari Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Karl Nicolai Hintzer, Karl-Nikolai Hintzer, Karl Hinto/, isa August Hintser, ema Leontine Hermine Julie, sünd. Birkenthal – vt. nr. 247, sündis 25.08.1895 kell 9 hommikul Tartus ja ristiti 17.09.1895, vaderid: Nikolai Birkenthal, Karl Karro, Anna Ilmatsaal. Leeritati Tartus märtsis 1914. Õppis 1905-1911 Tartu 1. algkoolis, 1912-1915 Hugo Treffneri gümnaasiumis, 1915 ja 1917-1918 võimlemisõpetajate kursustel, käis Haridusministeeriumi stipendiaadina õppereisidel Rootsis ja Saksamaal 1922, Tartu linnavalitsuse stipendiaadina õppereisidel Soomes, Rootsis ja Taanis 1925. 1916 töötas sõjaväeinstruktorina Tartu keskkoolides 1916. 1918 osales Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni koosseisus. 1918 alates Hugo Treffneri gümnaasiumi võimlemis- ja tööõpetuse õpetaja, olnud võimlemisõpetajate suvekursustel lektoriks, avaldanud käsiraamatuid võimlemise ja tööõpetuse alalt (1922-1926). 1930-ndatel aastatel elas Tartus aadressil Tähe tänav 31 korter 3. Aastatel 1941-1944 oli ajalehe Postimees fotograaf ja Teise maailmasõja ajal eesti sõjakirjasaatjate grupi fotograaf. 1942-1943 oli ajakirja “Eesti Pildileht” fotograaf. 1944 suvel evakueerus Karl Hintzer Saksamaale, kus asus tööle Eestist saabuvaid sõjapõgenikke abistavasse Eesti Toimkonda, töötades toimkonna hooldusinspektorina Danzigis. Hiljem oli tegev Saksamaal eestlaste organisatsioonides, aitas kaasa eestlaste suvekoolide ja suvelaagrite võrgu väljaarendamisele. Mingil ajal katkesid sidemed Saksamaal elavate eestlaste kogukonnaga. 1952 oli töötu, juunis 1963 elas [sõjaväe]laagris, hiljem Lübeck-Moislingis aadressil Brüder-Grimm-Ring 10 (andmed KulturNav). Müüs oma rikkaliku fotokogu Herderi Instituudile Saksamaal. Karl Nikolai suri 71-aastaselt 20.08.1967 Lübeckis Saksamaal.
542. Juhan NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Johan Nääs, Johann Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 26.02.1874 öösel Vastse-Kambja mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kirikus pastori poolt 11.03.1874, vaderid: peremees Juhan Roos, sulane Peeter Nääs, perenaine Ann Luig. Suri 16-aastaselt 20.02.1891 hommikul Tartus ja 24.02.1891 Kambjas. Surmapõhjus – sarlakid /Scharlach/.
543. Kusta NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Kustaw Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 23.10.1875 hommikul Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 01.12.1875, vaderid: peremees Hans Luig, koolmeister Juhan Kaho, tüdruk Leena Roos. Suri 7-kuuselt 15.06.1876 hommikul Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 20.06.1876. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
544. Kustav NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Kustaw Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 18.03.1877 õhtul Vastse-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 30.03.1877, vaderid: peremees Peeter Nääs, tüdruk Anu Kingo. Leeritati Tartu Peetri kirikus 30.10.1894. 1890 liitus pere Tartu Peetri kogudusega. 1917 läks Kustav üle Tartu Peetri koguduse II pihtkonda. Suri 45-aastaselt 15.07.1922 Tartus ja maeti 20.07.1922 Tartus. Surmapõhjus on teadmata.
545. Leena Sophie NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Lena Sophie Nääs, Lena Sophie Näes/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 27.08.1879 pealelõunal Reola mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti Reola koolmeistri poolt 07.10.1879, vaderid: tüdruk Leena Roos, vabadikunaine Sophie Kõrve, sulane Jaan Jassov. Suri 11-kuuselt 25.08.1880 öösel Tartus ja maeti 28.08.1880. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.
546. Marie Elisabeth NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Marie Elisabeth Näes/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 02.12.1881 hommikul Reola mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 26.12.1881, vaderid: Marie Masing, perenaine Liis Roos, peremees Hans Luik. Suri ühekuuselt 13.01.1882 öösel Reola mõisapiirkonnas ja maeti 17.01.1882. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
547. Eduard NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 28.02.1883 hommikul Tartus ja ristiti Reola koolmeistri G. Mahlsteini poolt 09.04.1883, vaderid: sulane Juhan Vask, piimarentnik Märt Luik, linnaelanik Louise Remmel. Leeritati Tartu Peetri kirikus 24.11.1902. 1890 liitus pere Tartu Peetri kogudusega. 1917 läks Eduard üle Tartu Peetri koguduse II pihtkonda. Suri 42-aastaselt 21.07.1925 ja maeti 24.07.1925 Tartu Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – elektrilöögi tagajärjel.
Laulatati kodus pastor W. Eisenchmidti poolt 16.11.1919 Helene Paal-iga /Елена Паалъ/. Helene sündis vallaslapsena 21.01.1890 Suure-Kambja mõisapiirkonnas, ema Anna Paal. Ristiti õigeusklikuna Maaritsa koguduse preestri Simeon Požarski poolt 04.02.1890, vaderid: Suure-Kambja mõisa talupoeg Jaan Jüri poeg Paal ja sama mõisa talutüdruk Elena Andrese tütar Rokk. Liitus Tartu Peetri kogudusega ning leeritati 09.11.1919. 1933 liitus Tartu Pauluse kogudusega. Helene surmaaeg on teadmata.
548. Peeter NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Peter Nääs, Peter Näes/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 26.02.1886 õhtul Reola mõisapiirkonnas ja ristiti Reola koolmeistri poolt 6.04.1886, vaderid: Juhan Vask, Taaniel Vask, tüdruk Lota Roos. Suri üheaastaselt 08.06.1887 hommikul Tartus ja maeti 14.06.1887. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
549. Jüri NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Jürri Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 22.05.1888 pealelõunal Tartus ja ristiti Reola koolmeistri poolt 19.06.1888, vaderid: peremees Hans Luik, koolmeister Gottlieb Mahlstein, lesknaine Liisa Kirotar. Suri 8-kuuselt 26.01.1889 hommikul Tartus ja maeti 29.01.1889. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustleiden/.
550. Leena NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Lena Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 27.11.1890 Tartus ja ristiti oma ema poolt 16.12.1890, vaderid: Ann Reinson, Mari Kullama, Karl Reinson. Suri 26-päevaselt 23.12.1890 hommikul Tartus ja maeti 29.12.1890 Kambjas. Surmapõhjus – krambid /Flage/.
551. Juhan NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Johann Nääs/, isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 17.6.1893 õhtul Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 01.07.1893, vaderid: Juhan Vask, Karl Kiisk, Liisa Kirotar. Suri 17-päevaselt 04.07.1893 hommikul Tartus ja maeti 08.07.1893 Kambjas. Surmapõhjus – elujõuetus /неспособность къ жизни/.
552. Anna Emilie NÄÄS (Jaan Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jaan Nääs, ema Liis, sünd. Roos – vt. nr. 248, sündis 08.12.1894 kell 5 hommikul Tartus ja ristiti kodus köstri poolt 27.12.1894, vaderid: Anna Roos, Emilie Sokk, Jüri Roos. Leeritati Tartu Peetri kirikus 28.10.1912. 1930-ndatel aastatel elas koos abikaasaga Tartus aadressil Põik tänav 7 korter 1. 1940-ndatel aastatel elas nähtavasti Sõõru talus Tammevaldma külas Mäksa vallas. Anna Emilie suri 75-aastaselt enne 01.05.1970 ja maeti Raadi kalmistule Tartus.
Laulatati Tartu Peetri kirikus pastori poolt 21.06.1915 Karl Hansen-iga Sarakustest. Karl sündis 17.01.1891 Haaslava mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa Juhan Hansen, ema Liisa, sünd. Vuhmann. Ristiti kodus koolmeistri poolt 03.02.1891, vaderid: Felix Karl Schörer, Aleksander Lõhmus, Ida Vuhmann. Leeritati Võnnus 09.12.1907. Karli ema suri 1906 ning isa abiellus teist korda. Pere läks Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse. 1914 liitus Tartu Peetri kogudusega. Karl oli ametilt kaupmees ja majaomanik Tartus. Tema omanduses oli maja aadressil Põik tänav 7. Arvatavasti 1940-ndatel aastatel omandas ta Sõõru talu Tammevaldma külas Mäksa vallas. Karl suri 57-aastaselt enne 17.6.1948 ja maeti Raadi kalmistule Tartus.
Lapsed:
1) poeg Johannes Julius HANSEN – vt. nr. 901
2) tütar Elfriede HANSEN – vt. nr. 902
553. Emilie Rosalie NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Miili Rosalie Nääs, Mili Rosalie Nääs/, isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 02.02.1883 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.03.183, vaderid: perenaine Leena Riivik, perenaine Liis Mäesepp, peremees Rein Toomer. Leeritati Kambjas 19.03.1900. 1902 liitus koos emaga Otepää kogudusega ning seoses abiellumisega samal aastal Urvaste kogudusega. 1916 läks koos perega Urvaste kogudusest üle Tartu Peetri kogudusse. 1938 elas Mäelaane talus Vedu külas Elistvere vallas. Emilie Rosalie suri 82-aastaselt 1965.
Laulatati Otepääl pastor B. Sperlingi poolt 16.04.1902 talupoeg Jakob Halop-iga /Jacob Alup, Jakob Alup, Jakob Hallop, Jakob Alop/ Urvaste kihelkonnast. Jakob sündis 13.09.1879 õhtul Tartus, isa Juhan Halop, ema Emilie Marie, sünd. Hansenberg. Ristiti 30.09.1879, vaderid: Jakob Tauts, Kusta Martin, Leena Kinnep. Leeritati Otepääl 01.12.1896. Jakobi vanemad olid pärit Koigu mõisapiirkonnast /Koik/ Urvaste kihelkonnast. 1916 läks koos perega Urvaste kogudusest üle Tartu Peetri kogudusse. 1938 elas Mäelaane talus, oli selle talu omanik. Jakobi noorem vend Kristjan abiellus Emilie Rosalie noorema õe Ida Sophie Nääsiga. Jakob suri umbes 70-aastaselt 1949.
Lapsed:
1) Elfriede Marie HALOP – vt. nr. 903
2) Linda Johanna HALOP – vt. nr. 904
3) Richard HALOP – vt. nr. 905
4) Erich ALOP – vt. nr. 906
554. Liine Marie NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Line Marie Nääs/, isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 30.09.1884 õhtul Kammeri mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 02.12.1884, vaderid: perenaine Sohvi Rosenthal, perenaine Mari Toover, peremees Rein Kavald. 1902 liitus Otepää kogudusega ning leeritati seal 27.10.1902. Elas Vidrike mõisapiirkonnas. 1931 elas Jõntsi talus Saluala külas Päidla vallas. 1939 elas samas talus. Liine Marie surmaaeg on teadmata, ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.
Laulatati Otepääl pastor F. Schiele poolt 19.04.1909 Karl Ismael-iga Vidrike mõisapiirkonnast. Karl sündis 11.01.1879 hommikul Truuta mõisas /Gertrudenhof/ Urvaste kihelkonnas, isa sulane Jaan Ismael, ema Mari, sünd. Kullison. Ristiti 04.02.1879, vaderid: härra Robert von Behaghel, sulane Juhan Teder, proua Metha von Behaghel. Leeritati Otepääl 1896. 1880-ndate algusest alates elas pere Vidrike mõisapiirkonnas Otepää kihelkonnas, kuid kuulus Urvaste koguduse liikmeskonda. 1900 liitus Karl Otepää kogudusega. Pärast abiellumist vahetas pere mitu korda elukohta – esimene laps sündis Pikajärve mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas, teine Vidrike mõisapiirkonnas ja kolmas Tamme mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas. 1931 oli Karlist saanud Jõntsi talu peremees Saluala külas Päidla vallas (hiljem Otepää vald). Otepää valla perekonnaseisuametniku otsusega 15.03.1940 määrati Karl Ismaelile (koos abikaasa ja pojaga) uueks perekonnanimeks HIISMETS. Karli surmaaeg on teadmata, ta on maetud Pauluse kalmistule Tartus.
Lapsed:
1) poeg Karl Eduard ISMAEL – vt. nr. 907
2) tütar Aino ISMAEL – vt. nr. 908
3) poeg Arved ISMAEL ↔ HIISMETS – vt. nr. 909
555.Aleksander Johannes NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 15.09.1886 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 05.10.1886, vaderid: sulane Karli Klausen, sulane Karli Sokk, vabadikunaine Leena Rosenthal. Suri 5-kuuselt 03.03.1887 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 08.03.1887. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
556. Ida Sophie NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 16.02.1888 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 06.03.1888, vaderid: tüdruk Sohvi Tanik, tüdruk Leena Troon, peremees Kaarel Riivik. Leeritati Otepääl 30.10.1905. 1914 läks Riiga. Koos abikaasaga liitus samal aastal Tartu Pauluse kogudusega. 1936 elas koos lastega Tartus aadressil Pärna tänav 8. 1939 elas Tartus aadressil Botaanika (Kroonuaia) tänav 44 korter 3. Ida Sophie suri 87-aastaselt 18.09.1975 ja maeti Pauluse kalmistule Tartus.
Laulatati Riia Jakobi kirikus 02.03.1914 Kristjan Halop-iga /Kristjan Hallop, Kristjan Alop/. Kristjan sündis 01.01.1886 hommikul Alopi (Aalupi) talus Koigu mõisapiirkonnas Urvaste kihelkonnas, vanemad sulane Juhan Halop, ema Emilie Marie, sünd. Hansenberg. Ristiti koolmeistri poolt 19.01.1886, vaderid: sulane Aadam Juksi, sulane Kristjan Reihenberg, tüdruk Liine Halop. Leeritati Urvastes 1903. 1914 liitus Tartu Pauluse kogudusega. Kristjani vanem vend Jakob abiellus Ida Sophie vanema õe Emilie Rosaliega. Kristjan suri 36-aastaselt 28.07.1922 kell 7 õhtul Tartus ja maeti 31.07.1922 Pauluse kalmistule Tartus. Surmapõhjus – maovähk.
Lapsed:
1) poeg Evald HALOP – vt. nr. 910
2) tütar Hilda HALOP – vt. nr. 911
3) poeg Valter HALOP – vt. nr. 912
557. August NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 03.10.1890 õhtul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 28.10.189, vaderid: sulane Mihkli Riivik, peremees Jaan Vään, tüdruk Sohvi Voites. Suri 7-kuuselt 23.05.1891 Tartus ja maeti 02.06.1891. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.
558. Evald Eduard NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Ewald Eduard Nääs/, isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis 29.04.1892 pealelõunal Pangodi mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja ristiti kodus kiriku vöörmündri M. Sossi poolt 26.05.1892, vaderid: Jüri Simenson, Märt Sossi, Ann Ader. Suri 4-aastaselt 30.01.1897 pealelõunal Tamme mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ja maeti 04.02.1897. Surmapõhjus – leetrid /корь/.
559. Oskar NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Oscar Nääs/, isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis kaksikuna 17.08.1895 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Vassili poolt 03.09.1895, vaderid: Kusta Karu, Juhan Hintser, Ann Raud. Suri 5-kuuselt 31.01.1896 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1896. Surmapõhjus – läkaköha /коклюшъ/.
560. August NÄÄS (Peeter Nääs 5, Ann Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Peeter Nääs, ema Miina, sünd. Rosenthal – vt. nr. 250, sündis kaksikuna 17.08.1895 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Vassili poolt 03.09.1895, vaderid: Rein Roosa, Mihkel Riivik, Leeni Rosalie Karu. 1916 liitus Tartu adventisti kogudusega. Suri arvatavasti 25-aastaselt 1920 ja maeti Pauluse kalmistule Tartus.
561. Amalie Sophie TIKK (Miina Rihm 5, Mai Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Amalie Sophie Tik/, isa Jaan Tikk, ema Miina, sünd. Rihm – vt. nr. 256, sündis 18.01.1881 kell 6 õhtul Viluste külas Veriora mõisapiirkonnas Räpina kihelkonnas ja ristiti 15.02.1881, vaderid: kohaomaniku naine Viiu Koord, kohaomaniku naine Anna Tikk, kohaomaniku poeg Gustav Rihm. Leeritati Räpinas 25.02.1901. Suri 21-aastaselt 03.03.1902 kell pool 5 õhtul Veriora mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1902. Surmapõhjus – tiisikus /чахотка/.
562. Hugo Leopold TIKK (Miina Rihm 5, Mai Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Jaan Tikk, ema Miina, sünd. Rihm – vt. nr. 256, sündis 21.05.1887 kell 3 hommikul Viluste külas Veriora mõisapiirkonnas ja ristiti 14.06.1887, vaderid: kõrtsmik Jaan Kuus, rätsep Kustav Tikk, proua Helene Elisabeth Sibul. Leeritati Räpinas 20.11.1905. Suri 42-aastaselt 13.10.1929 kell 1 hommikul Pahtpää külas Veriora vallas ja maeti 19.10.1929. Surmapõhjus – kopsutiisikus ja südamehaigus.
563. Luise Leontine TIKK (Miina Rihm 5, Mai Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Louise Leontine Tikk/, isa Jaan Tikk, ema Miina, sünd. Rihm – vt. nr. 256, sündis 12.12.1891 kell 11 õhtul Viluste külas Veriora mõisapiirkonnas ja ristiti 12.01.1892, vaderid: majapidajanna Luise Lindental, kohaomaniku naine Emilie Ralja, raamatupidaja Julius Bromberg, viinapõletaja Karl Saar. Leeritati Räpinas 23.05.1910. Luise Leontine suri 33-aastaselt 29.01.1925 kell 1 hommikul Viluste külas Veriora vallas ja maeti 05.02.1925. Surmapõhjus – tiisikus.
Laulatati Räpina kirikus pastor O. Schulze poolt 29.04.1912 kohaomaniku poja Jaan Kiudorv-ga /Jaan Kiudorw, Jaan Kiudorf/ Viluste külast Veriora vallast. Jaan sündis 13.04.1888 kell 12 päeval Viluste külas Veriora mõisapiirkonnas, isa kohaomanik Daniel Kiudorv, ema Liisa, sünd. Parind. Ristiti 01.05.1888, vaderid: kiriku vöörmünder Jaan Viija, kohaomanik Peeter Siilbaum, kiriku vöörmündri naine Leena Pintson. Leeritati Räpinas 20.11.1905. 20. sajandi algul elas koos vanematega Koolmeistri Jaani talus Viluste külas. Pärast esimese abikaasa surma laulatati teist korda Räpinas 1927 lesknaise Anna Marie Laurson-iga, sünd. Neimann. Jaan suri 43-aastaselt 22.07.1931 kell 6 pealelõunal Viluste külas ja maeti 26.07.1931. Surmapõhjus – kopsutiisikus.
Lapsed:
1) poeg Friedrich KIUDORV – vt. nr. 913
2) poeg Gustav Adolf KIUDORV – vt. nr. 914
3) tütar Hilda Vilhelmine KIUDORV – vt. nr. 915
4) tütar Aino KIUDORV – vt. nr. 916
5) poeg Artur KIUDORV – vt. nr. 917
564. Surnult sündinud poisslaps (Liine Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), ema Liine Klausen – vt. nr. 260, sündis 31.07.1887 hommikul Vastse-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 03.08.1887.
565. Marie Vilhelmine KLAUSEN (Liine Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Marie Wilhelmine Klausen/, ema Liine Klausen – vt. nr. 260, sündis 30.11.1894 kell pool 12 öösel Tartus ja ristiti kodus endise koolmeistri M. Martinsoni poolt 27.12.1894, vaderid: Marie Zeiger, Marie Põder, Jaan Kattai. Suri esimesel eluaastal 1895, surmakanne ei ole leitav. Tartu Peetri koguduse personaalraamatus viidatud kuupäev 11.08.1895 on ilmselt ühe teise lapse surmakuupäev.
566. Arnold ↔ Andres KLAUSEN ↔ KÕIVIK (Liine Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), ema Liine Klausen – vt. nr. 260, sündis 17.08.1897 Tartus ja ristiti Tartu Peetri kiriku pastoraadis pastori poolt 07.09.1897, vaderid: Arnold Amos, Mihkel Zeiger, Helene Klausen. Leeritati Tartu Pauluse kirikus 28.11.1917. Kavastu valla perekonnaseisuametniku otsusega 28.02.1938 määrati Arnold Klausenile ühes abikaasa ja lastega uueks perekonnanimeks KÕIVIK ja Kavastu valla perekonnaseisuametniku otsusega 11.04.1938 määrati Arnoldile uueks eesnimeks Andres. 1939 elas koos perega Reinu talus Võhkeniidul Koosa külas Kavastu vallas. Andrese surmaaeg on teadmata.
Laulatati Tartu Pauluse kirikus 26.12.1927 Liine Schiller-iga /Leonilla Schiller, Леонилла Силеръ/ Koosa külast Kavastu vallast. Liine sündis 23.07.1902 Kooraste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas, isa Aadu Schiller, ema Eeva, sünd. Jööras. Ristiti õigeusklikuna Antsla õigeusu koguduse preestri Martin Ramuli poolt 11.08.1902, vaderid: Vaabina mõisapiirkonna talupoeg Joann Reinholdi poeg Gering ja Uue-Antsla mõisapiirkonna /Neu-Anzen/ talutüdruk Elena Jaani tütar Jööras. Liitus Tartu Pauluse luteri kogudusega 27.11.1927. Liine suri 41-aastaselt 07.01.1944 Kavastu vallas ja maeti Tartu Peetri koguduse kalmistule. Pärast abikaasa Liine surma abiellus Andres teist korda Alatskivil 05.05.1944 Magda Kuusik-uga Altskivi vallast. Magda sündis 16.02.1913 kell 12 päeval Lahepera külas Alatskivi vallas, isa Johannes Kuusik, ema Alma Alviine, sünd. Pekk. Ristiti kodus köstri poolt 24.02.1913, vaderid: Alviine Helene Kommusaar, Anna Arro, August Põldsama. Magda ema suri, kui Magda oli 12-aastane. Magdal sündis 1937 vallastütar Milvi, kes suri 1939. Magda surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Robert ↔ Enn KLAUSEN ↔ KÕIVIK – vt. nr. 918
2) poeg Endel KLAUSEN ↔ KÕIVIK – vt. nr. 919
567. Johannes KLAUSEN ↔ KALDMETS (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 27.12.1891 pealelõunal Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister M. Priima poolt 12.01.1892, vaderid: Juhan Laagus, Peeter Orin, Anna Steinberg. Leeritati Kambjas 06.11.1911. 1915 võeti sõjaväeteenistusse ja osales I maailmasõjas. 1917 alates elas Venemaal Uue-Estonia ehk Stolby asunduses Knjavitši vallas Brjanski maakonnas Orjoli kubermangus, kus abiellus. Johannesel oli seal maa ja maja ning ta pidas piimakarja. 1920 juunis esitas Moskva Kontroll-Opteerimise Komisjonile avalduse Eesti kodakondsusesse vastuvõtmiseks, mis rahuldadati. Naases koos abikaasaga tagasi Eestisse Krüüdneri valda. Krüüdneri valla perekonnaseisuametniku otsusega 04.03.1937 määrati Johannesele ühes abikaasa ja lastega uueks perekonnanimeks KALDMETS. 1938 elas koos perega Pikamäe asundustalus Veski külas Krüüdneri vallas, oli talu omanik. 1942 elas samas talus. Johannese surmaaeg on teadmata.
Laulatati Brjanskis vene õigeusu kirikus 13.11.1917 Elisabeth Berlin-iga /Елисавѣта Берлинъ/. Elisabeth sündis 11.04.1891 Uulu mõisapiirkonnas /Uhla/ Pärnu-Eliisabeti kihelkonnas, isa Juhan Berlin, ema Mari, sünd. Kuura. Ristiti õigeusklikuna Tahkuranna koguduse preeestri Nikolai Prantsi poolt 02.06.1891, vaderid: Surju mõisapiirkonna /Surri/ talupoiss Jaak Karli poeg Kukk ja Uulu mõisapiirkonna talutüdruk Maria Martini tütar Margus (?). Käis Tahkuranna õigeusu kiriku leeris 28.09.-18.10.1909. 1912 rändas pere Venemaale Uue-Estonia asundusse. Elisabethi isa oli taluomanik, pidas piimakarja ning kasvatas teravilja. 08.08.1920 liitus Elisabeth luteri kogudusega, käies leeris Orjoli luteri koguduse pastori Alexander Althauseni juures. Elisabethi surmaaeg on teadmata.
Teada olevad lapsed:
1) poeg Richard KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 920
2) tütar Loreida KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 921
3) poeg Artur Ottomar KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 922
4) poeg Elmar KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 923
5) tütar Evi KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 924
6) poeg Eerik KLAUSEN ↔ KALDMETS – vt. nr. 925
568. Ida Lovisa KLAUSEN (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Ida Lowisa Klausen/, isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 02.10.1894 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister Villem Bucki poolt 09.10.1894, vaderid: Maali Steinbach, Leena Orin, Villem Buck. Suri 8-päevaselt 10.10.1894 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 13.10.1894. Surmapõhjus – krambid /судороги/.
569. Eduard Aleksander KLAUSEN ↔ KASEPALU (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 22.08.1895 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister M. Priimo poolt 03.09.1895, vaderid: Mihkel Annok, August Herzmann, Anna Pärtli. Leeritati Kambjas 10.11.1913. 1915 võeti sõjaväeteenistusse ja osales I maailmasõjas. Krüüdneri valla perekonnaseisuametniku otsusel 17.01.1939 määrati Eduard Aleksandrile ühes abikaasa ja lastega uueks perekonnanimeks KASEPALU. 1938 elas koos perega Sirvaku talus Krüüdneri vallas, oli talu omanik. 1942 elas samas talus. 1952 liitus Kanepi kogudusega. Eduard Aleksandri surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kanepis 12.06.1921 Ida Kantso-ga Veski vallast. Ida sündis vallaslapsena 22.04.1898 kell 7 õhtul Leesmeti talus Karaski mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas, ema Mari Kumm. Ristiti koolmeister J. Kattalsepa poolt Meltse talus Hurmi mõisapiirkonnas /Hurmi/ Kanepi kihelkonnas 10.05.1898, vaderid: tüdruk Natalie Kolk, tüdruk Miina Pille, poiss August Asi. Ida ema Mari abiellus 1902 Juhan Kantsoga, kes tunnistas Ida oma lihaseks lapseks. Ida leeritati Kanepis 07.05.1917. Ida surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) tütar Alide Helene KLAUSEN ↔ KASEPALU – vt. nr. 926
2) tütar Meta Elfriede KLAUSEN ↔ KASEPALU – vt. nr. 927
3) tütar Renata KLAUSEN ↔ KASEPALU – vt. nr. 928
570. Alide KLAUSEN (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 04.07.1898 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister M. Priimo poolt 12.07.1898, vaderid: Anna Steinberg, Liine Mets, Jaan Orin. Leeritati Kambjas 19.05.1918. Suri 22-aastaselt 11.08.1920 kell 4 hommikul Veski vallas ja maeti 15.08.1920 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – peakrambid.
571. Jaan KLAUSEN (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 29.01.1901 pealelõunal Puugi mõisapiirkonnas /Karlsberg/ Kambja kihelkonnas ja ristiti A. Müüri poolt 24.09.1901, vaderid: Jaan Pokk, Paul Varik, Emilie Nääs. Leeritati Kambjas 13.11.1921. Elas koos abikaasaga arvatavasti Kõlleste külas. 1949 liitus Kanepi kogudusega. Jaani surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambjas 26.12.1929 Eline Elisabeth Sootla-ga. Eline Elisabeth sündis 14.09.1902 kell 4 hommikul Undi karjamõisas /Karlsberg/ Aakre mõisapiirkonnas Rõngu kihelkonnas, isa rentnik Jüri Sootla, ema Emilie, sünd. Siimann. Ristiti taluperemees A. Siimanni poolt 24.09.1902, vaderid: tüdruk Aline Siimann, perenaine Liisa Siimann, rätsep Peeter Sootla. Leeritati Kambjas 15.05.1921. Eline Elisabethi surmaaeg on teadmata.
Laps:
1) tütar Virve KLAUSEN – vt. nr. 929
572. Ida Vilhelmine KLAUSEN (Karl Joosep Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Ida Wilhelmine Klausen/, isa Karl Joosep Klausen, ema Mai, sünd. Steinberg – vt. nr. 262, sündis 02.07.1903 hommikul Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti kodus kiriku vöörmündri Hans Tikki poolt 20.07.1903, vaderid: Minna Peda, Jaan Feldmann, Jüri Orav. Leeritati Kambjas 10.05.1923. 1942 elas koos perega oma isa juures Aaviku (Haaviku) talus Veski vallas. Ida Vilhelmine surmaaeg on teadmata.
Laulatati Kambjas 27.01.1935 leskmees Jaan Ladva-ga /Jaan Ladwa/ Kanepist. Jaan sündis 02.01.1902 pealelõunal Krootuse mõisas, isa moonakas Paul Ladva, ema Liina, sünd. Joon. Ristiti kodus Julius Tirmanni poolt 27.01.1902, vaderid: Jaan Grosschmidt, Otto Ladva, Liina Ladva. Leeritati Kanepis 03.12.1917. Jaan abiellus esimest korda 1927 Luise Drusilla Hoop-iga. Sellest abielust sündis kaks last. Jaan lesestus 1930. Arvestades Jaani laste sünnikohti, vahetas pere tihti elukohta. Esimene laps sündis 1927 Savernas, teine 1928 Valgjärvel. Teisest abielust esimene laps sündis Pikajärvel ning teine arvatavasti juba Veski vallas. Jaani surmaaeg on teadmata.
Lapsed:
1) poeg Eeri LADVA – vt. nr. 930
2) poeg Olev LADVA – vt. nr. 931
573. Eduard Aleksander SEIER (Marie Elisabeth Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), /Eduard Alexander Seier/, isa Hans Seier, ema Marie Elisabeth, sünd. Klausen – vt. nr. 264, sündis 22.04.1891 õhtul Tartusja ristiti kodus köstri poolt 19.05.1891, vaderid: Jüri Seier, Jüri Vestberg, Anna Roosa. Eduard Aleksander jäi orvuks, kui oli vaid 7-aastane. 1907 saadeti tema andmed Tartu Peetri kogudusest Tartu Maarja kogudusele. Puuduvad andmed selle kohta, kus ja kelle juures ta üles kasvas. Oli Palamuse kihelkonna Kuremaa valla /Jensel/ hingekirjas. 1912 oli kutsealuste nimekirjas, selle järgi elas Tallinnas aadressil Suur-Tartu maantee 47. Vabastati sõjaväekohustusest, ent mobiliseeriti sõjaväkke 1916. 1917 vabastati lõplikult teenistuskohustusest. Eduard Aleksandri edasine elukäik on teadmata.
574. Eduard Voldemar KLAUSEN (Johan Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Johan Klausen, ema Maria, sünd. Võrk – vt. nr. 268, sündis 20.09.1903 kell 4 hommikul Tallinnas ja ristiti kodus adjunktpastori R. Hurda poolt 19.10.1903, vaderid: vallaline Voldemar Karlinski, abielus Karl Harmann, abielus Helene Karelson. Suri üheaastaselt 01.02.1905 kell pool 7 õhtul Tallinnas ja maeti 04.02.1905. Surmapõhjus – sarlakid /скарлатина/.
575. Hella KLAUSEN (Johan Klausen 5, Liis Pahl 4, Mihkel Pahl 3, Aia Reinu t. Ann 2, Aia Rein 1), isa Johan Klausen, ema Maria, sünd. Võrk – vt. nr. 268, sündis 13.06.1906 kell veerand 5 pealelõunal Tallinnas ja ristiti kodus pastor R. Hurda poolt 23.07.1906, vaderid: paruness Elisabeth von Engelhardt, vallaline Ida Steinberg, vallaline Johannes Võrk. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 24.06.1926. Lõpetas 1926 Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. 1933 läks seoses abiellumisega Tallinna Kaarli koguduse III pihtkonnast üle II pihtkonda. 1944 põgenes koos perega Saksamaale. Sealt edasi emigreerus 1950 Ameerika Ühendriikidesse ja asus elama Seattle-isse Washingtoni osariiki. Hella suri 106-aastaselt 16.07.2012 Seattle-is Washingtoni osariigis USA-s.
Laulatati kodus pastor F. Stockholmi poolt 12.08.1933 Arnold Ferdinand Prenka-ga Tallinnast. Arnold Ferdinand sündis 29.07.1902 kell 1 pealelõunal Tallinnas, isa lukksepp Juhan Prenka, ema Anna Alvine, sünd. Nolle. Ristiti kodus pastor J. Brasche poolt 25.08.1902, vaderid: lukksepp Gustav Undrits, abielus Peeter Treumann, Johanna Schneeberg. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 22.6.1919. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas ja lõpetas selle 1928. Oli korp! Sakala liige. Tegutses Tallinnas advokaadina. Tallinna perekonnaseisuametniku otsusel 19.07.1935 määrati talle uueks perekonnanimeks PIKRE. Põdes kroonilist müokardiiti. 1944 põgenes Saksamaale, eals mõnda aega Geislingenis. Sealt läks 1950 edasi Ameerika Ühendriikidesse Washingtoni osariiki. Teenis leiba alguses abitöölisena farmis. Arnold Ferdinand suri 83-aastaselt 20.06.1986 Seattle-is Washingtoni osariigis USA-s.
Lapsed:
1) tütar Hedi-Mall PRENKA ↔ PIKRE – vt. nr. 932
2) tütar Ene-Liis PIKRE – vt. nr. 933
3) tütar Ann-Maris PIKRE – vt. nr. 934
Kirjuta vastus