1826. a. vaherevisjoni ajal sai üks väike pere Halliste kihelkonnas Abja mõisapiirkonnas /Abia/ perekonnanimeks EGEL /ÄGEL, EGGEL/, teiste hulgas ka äia vaarema Ann, kes sellal oli viieaastane tüdrukutirts. Pere oli kirjas Ennu talus nr. 159. Arvatavasti asus see talu praeguse Sarja küla territooriumil Tõõtsimõisa ja Ruukle talude vahel. Abja mõisa 1689. a. vakuraamatus, samuti 18. sajandil koostatud adramaarevisjonides nimetati talu Tõõtsimõisa Hennu taluks, tasapisi jäi nimest ära „Tõõtsimõisa” ja järele jäi Ennu (Henno, Enu). Tundub, et Halliste koguduse 17. ja 18. sajandi vahetuse kirikuraamatutes oli kasutusel ka talunimetusena Ruukle Hennu. Küla ise kandis varem nimetust Päraküla, nüüdseks on Päraküla maad ühendatud Sarja külaga. Egelite sugupuus ulatub nii mõnigi haru Pärakülas asunud Tõõtsimõisa, Ruukle ja Losu taludeni.

Tuleb tunnistada, et selle sugupuu kokkupanemine oli üks aega- ja vaevanõudmavamaid. Alustasin seda aastaid tagasi, siis jäi ta pooleli, sest ei õnnestunud toona mitte kuidagi kahest-kolmest sugupõlvest kaugemale jõuda. Vahepeal tulid juurde uued allikad, mida uurida, ja endalgi oskust ning kogemust. Nüüd siis võtsin Egelid uuesti käsile ja kirjutasin kogu loo põhjalikult ümber. Eriti hea meel on mul selle üle, et sedakorda õnnestus mul välja tulla tupikust, kuhu eelmise uurimise käigus olin sattunud. Halliste kandi andmed pakuvad palju peamurdmist – allikaid on justkui rikkalikult, kuid kokkusobitamist ja analüüsimist jagub rohkesti. Üks põhjus on kindlasti see, et Halliste pastorid kippusid tihtipeale oma kirjapanekutes inimesi nimetama teenistussuhte järgi (kes on kelle poiss, tüdruk või sulane), mitte selle järgi, kelle poeg või tütar keegi on. Sugupuu-uurimise mõttes tekitab see parajat peavalu.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

                 +--- 7-Tammara Tõnu (-1689) - 36
              +--+ 6-Tammara Märt (-1730) - 25
           +--+ 5-Tammara Tõnu (1704-1772) - 14
           |  +--- 6-Reet (1679-1751) - 26
        +--+ 4-Tammara Tõnu p. Hans (1733-1785) - 8
        |  |     +--- 7-Tõõtsimõisa Märt (-1701) - 37
        |  |  +--+ 6-Tõõtsimõisa Märt (1670-1740) - 27
        |  +--+ 5-Tõõtsimõisa Märdi t. Els (1707-1767) - 15
        |     |  +--- 7-Tiru Laus (-1723) - 38
        |     +--+ 6-Tiru Lause t. Made (1679-1751) - 28
     +--+ 3-Losu Hendriku sulane Tõnu (1770-1802) - 4
     |  |        +--- 7-Jänese Jaas (-1701) - 39
     |  |     +--+ 6-Aia Hans (1680-1754) - 29
     |  |  +--+ 5-Saadu Henn (1707-1779) - 16
     |  |  |  |  +--- 7-Põsko Hinn (-1697) - 40
     |  |  |  +--+ 6-Põsko Hinni t. Els (1680-1723) - 30
     |  +--+ 4-Saadu Hennu t. Ann (1734-1782) - 9
     |     +--+ 5-Ruukle Hindriku kasuõde Anu (1709-1775) - 17
     |        +--- 6-Kärt (1679-1749) - 31
  +--+ 2-Toomas EGEL (1797-1829) - 2
  |  +--- 3-Ruudu (1760-1803) - 5
--+ 1-Ann EGEL (1820-1879) - 1
  |        +--- 5-Losu Henn (1675-1728) - 18
  |     +--+ 4-Kaide Jaanuse Hans (1707-1771) - 10
  |     |  +--- 5-Anu (1672-1747) - 19
  |  +--+ 3-Juhan JÄME (1752-1829) - 6
  |  |  |  +--- 5-Saadu Andres (1669-1746) - 20
  |  |  +--+ 4-Saadu Andrese t. Reet (1711-1799) - 11
  +--+ 2-Rõõt EGEL (1795-1835) - 3
     |           +--- 7-Tõõtsimõisa Märt (-1701) - 37
     |        +--+ 6-Suka Tõõtsimõisa Hans (1675-1740) - 32
     |     +--+ 5-Suka Tõõtsimõisa Hindrik (1697-1762) - 21
     |     |  +--- 6-Anu (1675-1740) - 33
     |  +--+ 4-Suka Tõõtsimõisa Hans (1738-1794) - 12
     |  |  +--- 5-Kurvitsa Jüri võõrastütar Ann (1711-1757) - 22
     +--+ 3-Suka Tõõtsimõisa Hansu t. Mall (1763-1823) - 7
        |     +--- 6-Sõnni Märdi Peeter (1675-1741) - 34
        |  +--+ 5-Sõnni Märt (1704-1783) - 23
        |  |  +--- 6-Sõnni Märdi Peetri tüdruk Ann (1684-1724) - 35
        +--+ 4-Sõnni Märdi t. Anu (1741-1788) - 13
           +--- 5-Ann (1711-1781) - 24

I põlvkond

1. Ann EGEL /An Eggel, Анна Томасова Еггель, Анна Ѳомина Эгель/, sündis 31.10.1820 Abja mõisapiirkonnas, isa Toomas Egel – vt. nr. 2, ema Rõõt – vt. nr. 3. Ristiti 07.11.1820, vaderid: Mulgi Hansu naine Liisu, Pikasilla Hansu tüdruk Ann, Mulgi Märt. Leeris käis Hallistes 1837. a. Halliste koguduse personaalraamatu järgi ajavahemikust 1815-1837 elas mõnda aega Suka Tõõtsimõisa Märdi talus – samas, kus vanaisa Juhan ja vanaema Mall. Ka 1834. a. revisjoni ajal oli Ann kirjas sealsamas kui 13-aastane karjatüdruk /Hüterin/. 1850. a. revisjoni ajal oli samuti Suka talus nr. 54. 1858. a. revisjoni järgi oli 1851. a. läinud elama Penuja mõisapiirkonda /Penniküll/ Halliste kihelkonnas ning revisjoni ajal elas Sadumäe /Saddeme/ talus nr. 35. Arvatavasti umbes 1858. a. paiku pöördus õigeusku nagu paljud Liivimaa talupojad ning astus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Halliste-Penuja koguduse liikmeks. Selle koguduse pihiliste nimekirja järgi elas Abja mõisapiirkonnas Atika külas. 1859. a. sündis vallastütar Reet/Irina ja 1862. a. vallaspoeg Jaan/Ivan. Ann suri 59-aastaselt 14.08.1879 Abja mõisapiirkonnas ning maeti 17.08.1879 Halliste õigeusu kalmistule (asub Penujal). Surmapõhjus – südamerabandus.

Lapsed:

1) tütar Reet / Irina EGEL /Reet Eggel, Ирина Еггель, Ирина Эгель/, sündis 29.01.1859 Abja mõisapiirkonnas Atika külas Mulgi talus Ann Egeli vallastütrena. Ristiti 26.02.1859 Penuja õigeusu kirikus, vaderid: Abja mõisa Atika küla Mulgi talu talupoeg Jakov Antsov Puusemp, Vanamõisa Palu küla Palu-Peetri talu talunaine Tiina Jakova Sepp. Irina pöördus nähtavasti luteri usku ning temast sai kirikukirjades Reet (arvatavasti teda nii hüütigi ka lapsepõlves – Irina on õigeusu kirikuraamatutes tihti kasutusel kui nime Reet vaste õigeusklikel) – sellest annab tunnistust märge Halliste luteri koguduse personaalraamatus selle kohta, et Reet leeritati 07.11.1877. Selles kandes on Reeda elukohaks Tiru talu. Reet suri 87-aastaselt 09.10.1946 Mõisakülas (täpsemalt küll Vana-Kariste hooldekodus) ja maeti 13.10.1946 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – vanaduse nõrkus.

Reet laulatati 27.12.1881 Halliste kirikus Abja-Vanamõisa Kamara talu poisi Märt Busch-iga. Märt sündis 05.11.1860 Kilingi mõisapiirkonnas /Kurkund/ Saarde kihelkonnas, vanemad Märt Busch ja Kirsti, sünd. Pullin. Leeritati 30.10.1878 Saardes. Suri 26-aastaselt 11.09.1886 kell 9 õhtul Abja mõisapiirkonnas kaks päeva pärast poja sündi. Surmakandes on kirjas, et ta oli Losu talu poiss /Lossu Jung/. Maeti 14.09.1886. Surmapõhjus – peapõletik /Kopfentzündung/.

Reet abiellus teistkordselt 69-aastaselt 06.01.1929 Halliste kirikus 69-aastase lese Mõisaküla Panni talu põllutöölise Hans Ruusmann-iga /ka Roosmann/. Kihlusekandes on Reeda elukohaks märgitud samuti Panni, Mõisaküla. Hans sündis 02.11.1859 keskpäeval Kalita talus Pati mõisapiirkonnas /Pattenhof/ Saarde kihelkonnas, vanemad Juhan Ruusmann ja Liisu, sünd. Leibur. Ristiti Saarde kirikus pastori poolt 5.11.1859, vaderid: poiss Hans Ruusmann, peremees Juhan Mõtsnik, perenaine Liisu Ruusmann. Leeritati 14.09.1876 Saardes. Hansu esimene abielu sõlmiti Saardes 02.02.1885, esimese abikaasa nimi oli Ann Soobik /An Sobik/. Sellest abielust sündis kokku kuus last. Hans lesestus 25.09.1924 ja 1928. a. paiku läks ta elama Halliste kihelkonda, kus abiellus Reedaga. Hans suri 76-aastaselt 18.03.1936 ja maeti 22.03.1936.

2) poeg Jaan EGEL /Иванъ Еггель, Иванъ Эгель, Iоаннъ Эгель, Jaan Ägel/, sündis 03.01.1862 Abja mõisapiirkonnas Atika külas Mulgi talus Ann Egeli vallaspojana. Ristiti 11.02.1862 Penuja õigeusu kirikus, vaderid: Abja-Vanamõisa mõisapiirkonna Palu küla Paudi talu talupoeg Ivan Karlov Kerge ja sama mõisa ning küla talunaine lesk Ann Matsov Tõnnov. Õigeusu kombe kohaselt ristiti ta Ivaniks, kuid arvatavasti hüüti teda kodus Jaaniks. Tema isa kohta ei ole midagi teada. Huvitaval kombel on Penuja õigeusu meetrikates Jaan korduvalt kirja pandud kui Bogdani poeg /Яань Богдановъ Эгель/. Jaan suri 75-aastaselt 02.04.1937 kell 13.30 Näsa talus Vana-Kariste vallas ja maeti 06.04.1937. Surmapõhjus – sisemine haigus ja vanadusnõrkus.

Jaan oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ta Penuja õigeusu kirikus 07.01.1891 Jekaterina Jaakova Raska-ga. Tunnistajad: peigmehe poolt Penuja mõisapiirkonnast talupoeg Matvei Rebane ja Kirbla mõisapiirkonnast /Kirbel/ talupoeg Mart Must, pruudi poolt Jäärja mõisapiirkonnast /Saarahof/ talupoeg Villem Saar ja Kaarli mõisapiirkonnast /Karlsberg/ talupoeg Karl Laarmann. Jekaterina sündis 19.01.1871 Abja mõisapiirkonnas Lämba talus, vanemad Lämba peremees Jaak Raska ja Maret, sünd. Mets /Mõts/. Ristiti 25.01.1871 koolmeister M. Iire poolt. Ristimisel sai nimeks Kadri, mille vaste õigeusklikel on Jekaterina. Kadri ristiti luterlasena, leeris käis 1890. a. Hallistes, kuid ilmselt 1890. a. oktoobris pöördus õigeusku ja astus EAÕK Halliste-Penuja koguduse liikmeks. Kadri emapoolne vanaema Ann oli Jaani vaarisa Juhan Jäme ja Malli tütar (vt. allpool nr. 6 ja 7). Kadri suri 48-aastaselt 08.09.1919 Abja vallas ja maeti 09.09.1919 Penuja õigeusu koguduse kalmistule.

Kadri oli oma vanemate Jaak ja Maret Raska üheksas laps ja kaheksas tütar. Tema vanemad ja sünnitalu on tähelepanuväärsed. Lämba talu asus vahetult praeguse Läti piiri ääres Mõisakülast lõuna pool. Mõisaküla on rajatud muuhulgas ka Lämba talu maadele.

Jaan laulatati teistkordselt Kilingi õigeusu kirikus 11.01.1920 tüdruku Anna Suga-ga /Anna Sugga/ Pati vallast Saarde kihelkonnast. Anna sündis 23.11.1894 kell 10 hommikul Kargoja talus Jäärja mõisapiirkonnas tüdruk Juula Suga vallaslapsena. Ristiti kodus kooliõpetaja Jüri Päärmanni poolt 26.12.1894, vaderid: vallaline sulane Jüri Kurik, tüdruk Liisu Kurik, tüdruk Ann Puju. Leeritati Saardes 19.05.1913. Enne Jaaniga abiellumist sündis Annal 20.08.1916 vallastütar Ella. Ella elas 93-aastaseks ja suri 15.05.2010 ning maeti Saarde kalmistule. Anna suri 78-aastselt 23.04.1973 ja maeti 26.04.1973 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

II põlvkond

2. Toomas EGEL /Losu Tõnu poeg Toomas, Kangru Tõlla Jaagu poiss Toomas, Mulgi Ennu sulane Toomas, Ennu Jaani sulane Toomas, Tomas Eggel, Losso Tönno S. Tomas, Kangro Tölla Jago Jg. Tomas, Mulgi Henno Kn. Tomas, Henno Jani Knecht Tomas/, sündis 16.10.1797, isa Tõnu – vt. nr. 4, ema Ruudu – vt. nr. 5. Ristiti 19.10.1797, vaderid: poolemees Märdi naine Anne ja poiss Hans, Losu Toomas ja Henn. Leeris käis Hallistes 1813 sügisel kui Kangru Jaagu poiss Toomas. Perekonnanimede panemisel 1826. a. sai perekonnanimeks EGEL /EGGEL/. Toomas elas sel ajal koos perega Ennu talus Pärakülas (praeguses Sarja külas). Suri 31-aastaselt 08.01.1829 Abja mõisapiirkonnas kui Ennu Jaani sulane, maeti 11.01.1829. Surmapõhjus – valu südames /Herzschmerzen/.

Tundub, et Toomas vahetas üsna tihti elukohta. Hingerevisjonide ja kirikuraamatute põhjal võib jälgida tema liikumisi selliselt:

1797 – Losu Hendriku talu
1811 – Sarja talu Perakülas
1813 – Kangru Tõlla Jaagu talu
1816 – Lopa Lauri talu Atika külas
1819 – Kangru Tõlla Jaagu talu
1820 – Mulgi Hennu talu
1823 – Mulgi Hennu talu
1826 – Pikasilla Hansu talu
1826 – Ennu talu Perakülas
1829 – Ennu Jaani talu

Mõnda aega enne surma läks Halliste koguduse personaalraamatu andmetel koos perega Vanamõisa kõrtsi kõrtsmikuks.

Laulatati Hallistes 19. pühapäeval pärast kolmainupüha 1819 Suka Tõõtsimõisa Märdi tüdruku Rõõdaga.

3. Rõõt /Rõõt Egel, Tõlla Hansu tüdruk Rõõt, Suka Tõõtsimõisa Märdi tüdruk Rõõt, Rööt Eggel, Tölla Hanso Magd Rööt, Sugga Töitsi Märti Magd Rööt/, sündis 13.11.1795 Abja mõisapiirkonnas, isa Juhan JÄME – vt. nr. 6, ema Mall – vt. nr. 7. Ristiti 16.11.1795, vaderid: peremehe vend Mihkel ja õde Anne, poolemehe Hansu naine Anu. Rõõda isa oli sel ajal sulaseks Suka Tõõtsimõisa Märdi talus. Leeris käis Hallistes kevadel 1815 kui Tõlla Hansu tüdruk Rõõt. Pärast abikaasa Toomase surma laulatati Rõõt teistkordselt Halliste kirikus pastor Schneideri poolt 07.10.1834 22-aastase Jaan Toop-iga Kiivlehärma talust Abja mõisapiirkonnast. Jaan sündis 12.07.1812 Abja mõisapiirkonnas, isa Kiivlehärma Jaani sulane Mats, ema Madle. Ristiti 14.07.1812, vaderid: Kiivlehärma Jaani poeg Jaan, Kiisa Jaani vend Märt, Kiisa Hansu perenaine Kärt. Leeritati Hallistes 01.02.1831. Jaanil ja Rõõdal sündis 26.05.1835 õhtul surnult sündinud poeg, kes maeti 04.06.1835. Lapse sünni- ja surmakandes on Jaani ametiks märgitud Vanamõisa kõrtsmik. Rõõt suri 41-aastaselt 02.06.1835 hommikul Abja mõisapiirkonnas, maeti 06.06.1835 pärastlõunal. Surmapõhjus – nurgavoodi /Wochenbett/ ehk sünnitusel tekkinud komplikatsioonid. Ka Jaan suri üsna varsti 23-aastaselt 29.07.1835 hommikul Abja mõisapiirkonnas ja maeti 01.08.1835. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Toomase ja Rõõda lapsed:
1) tütar Ann EGEL – vt. nr. 1
2) tütar Rõõt EGEL – 29.04.1823 sündis Abja mõisapiirkonnas Rõõt, vanemad Mulgi Hennu sulane Toomas ja naine Rõõt. Laps ristiti 03.05.1823, vaderid: Mulgi Märdi naine Rõõt, tüdruk Rõõt, poiss Peeter.
3) poeg Peeter EGEL – sündis 10.04.1826 Abja mõisapiirkonnas, vanemad Pikasilla /Pitka silla/ Hansu sulane Toomas ja naine Rõõt. Peeter ristiti 11.04.1826, vaderid: Pikasilla Hansu poiss Henn, Uuetare Jaagu poiss Peeter, Suka Tõõtsi Märdi naine Ann.
4) poeg Juhan EGEL – sündis 02.12.1829 Abja mõisapiirkonnas, vanemad Ennu Jaani sulane Toomas ja Rõõt. Juhan ristiti 06.12.1829, vaderid: Ruukle Peetri elanik Kusta, Ennu Jaani poiss Peeter, Losu Hansu lesk Mall.

Jaani ja Rõõda laps:
5) surnult sündinud poeg

III põlvkond

4. Tõnu /Tammara Tõnu poja Hansu poeg Tõnu, Rõika Jaani poiss Tõnu, Rõika Jaani sulane Tõnu, Losu Tõnu, Losu Peetri elanik Tõnu, Tammara Tönno s. Sohnes Hans Sohn Tönno, Roika Jahn s. Junge Toenno, Roika Jahn s. Knecht Toenno, Losso Tönno, Losso Petre s. Einwohner Tönno/, sündis 29.07.1770 Abja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 8, ema Ann – vt nr. 9. Ristiti 01.08.1770, vaderid: Tammara Tõnu vend Jaak, mõisa kokk Margus, Rootsi Tooma poja Hennu naine Ann, Tammara Tõnu tüdruk Mari. Leeritati arvatavasti Hallistes 3. advendil 1788 kui Rõika Jaani poiss Tõnu. Suri 35-aastaselt enne 23.03.1802 Abja mõisapiirkonnas kui Losu Peetri elanik Tõnu ja maeti 23.03.1802. Surmapõhjus – siberi katk /blaue Bletter/.

Tõnu päritolu kindlakstegemine oli päris keeruline ülesanne. Tõnu ja ta abikaasa Ruudu abielukandest oli teada, et ta oli Rõika Jaani sulane. Kandes kasutatud väljendite järgi võis arvata, et kummagi jaoks ei olnud tegemist esimese abieluga – Halliste pastor kasutas Tõnu kohta väljendit „sulane” /Knecht/ ja Ruudu kohta väljendit „manuline” /Einwohnerin/. Esimest korda abiellujate puhul oleksid väljendid olnud vastavalt kas „poiss” /Junge/ või „poeg” /Sohn/ ja „tüdruk” /Magd, Dirne/ või „tütar” /Tochter/. Abja mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas Tõnu koos oma abikaasa Ruuduga tõepoolest Rõika Jaani talus. Tema vanuseks oli märgitud 24 aastat, mille järgi tema sünniaasta pidi olema 1771. a. paiku. Arvestades sellega, et revisjonides antud vanused on umbkaudsed, otsisin Halliste koguduse sünnimeetrikatest üles kõik ajavahemikus 1765 – 1773 sündinud poisid, kes ristiti Tõnuks või Tõniseks, ja püüdsin kirikuraamatute ning revisjonide järgi kindlaks teha, milline oli nende edasine elukäik. Õnneks polnud Tõnu just kuigi tihti esinev eesnimi. Ülevaade Tõnude kohta sai selline:

1765 – Viira Tõnu ja Anni poeg Tõnu, kes suri 1766.

1766 – mõisa koerapoisi Hindu Tõnu ja mõisa karjanaise Jepe vallaslaps Tõnu, kes tõenäoliselt oli Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal Kalbaküla talus poisiks ja 1795. a. revisjoni ajal Paakle talus poisiks. Samas talus elas ka Küti Tõnu lesk Jepe, ilmselt siis Tõnu ema. Revisjonis antud vanus langeb kokku selle Tõnu tegeliku vanusega. Tema surma-aastaks on 1811. a. revisjonis antud 1805.

1769 – Killi Hennu sulase Jüri ja Reeda poeg Tõnis, kes 1782. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Killi talus, 1795. a. revisjoni ajaks oli läinud poisiks Monsi tallu ja 1811. a. revisjoni andmetel müüdi 1796. a. maha.

1770 – Kiviristi Andrese väimehe Hennu (ka Essi Märdi vend Henn) ja Elsi poeg Tõnu, kes 1782. a. revisjoni ajal oli Nuudi talus poisiks ja 1795. a. oli läinud Kaide Aia tallu poisiks. 1797. a. abiellus ta Reedaga. 1811. a. revisjoni ajal elas ta Kiivlehärma talus, 1816. a. revisjonis on ta kirjas Vanamõisa kõrtsis ning siinkohal on ära märgitud ka tema isanimi Henn, mis teeb ta kindlalt äratuntavaks. 1826. a. revisjoni ajal sai ta perekonnanimeks IIOP, sel ajal elas ta Essi talus.

1770 – Tammara Tõnu poja Hansu ja Anni poeg Tõnu, kes kõikidest vaadeldud Tõnudest ja Tõnistest osutuski ainsaks sobiks Tõnuks. Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli ta poisiks Lopa talus. 1795. a. revisjoni ajaks oli ta juba naisemees ja sulane Laatsi talus. 1811. a. revisjoni andmetel suri ta 1800. a., mis vastab ka enam-vähem tõele, arvestades, et surma-aastad revisjonides on samuti umbkaudsed. Lisaks toetab õige Tõnu leidmist ka asjaolu, et tema ja ta naise Ruudu 1795. a. sündinud poja Peetri üheks vaderiks oli Mulgi Peetri sulane Peeter, kes osutus olevaks Tõnu õemeheks, s. t. Tammara Hansu ja Anni tütre Kadri abikaasaks.

1771 – Hennu Peetri sugulase Hansu ja Reeda poeg Tõnis, kes suri 1774.

1772 – Everti Jaagu ja Rõõda poeg Tõnis, kes nii 1782. kui ka 1795. a. revisjonide ajal elas Everti talus, abiellus 1801. a. Kärdiga.

1773 – Sukapolli Jaani sugulase Märdi ja Kärdi poeg Tõnis, kes 1782. a. revisjoni ajal elas Kamara talus, 1795. a. revisjoni ajal oli Killi talus poisiks, abiellus 1803. a. Maretiga ning võeti 1806. a. nekrutiks.

Seega jäi kõikidest vanuse poolest sobivatest Tõnudest ainsana sõelale Tammara Hansu poeg Tõnu.

Tõnu oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Hallistes 10.11.1792 Sossi Lause Peetri tüdruku Riinu-ga /Sossi Lause Peter s. Dirne Rino/ Kariste mõisapiirkonnast /Karrishof/ Halliste kihelkonnast. Riinu täpset päritolu ega sünniaega ei ole kahjuks võimalik kindlaks teha. Riinu suri umbes 26-aastaselt enne 09.11. 1793 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 09.11.1793. Surmakandes kirjas oleva vanuse järgi oli ta sündinud 1767. a. paiku.

Tõnu laulatati teistkordselt Hallistes 02.07.1794 Losu Hinriku elaniku Ruudu-ga Abja mõisapiirkonnast.

5. Ruudu /Kitse Jüri surnud sulase Jaagu lesk Ruudu, Losu Hinriku manuline Ruudu, Kitse Jürri s. verstorbenen Kenchts Jaaks Wittwe Rudo, Losso Hinricks s. Einwohner(in) Rudo/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt oli ta sündinud 1760. a. paiku.

Ruudu oli vähemalt kolm korda abielus. Esimest korda on teda äratuntavalt Halliste koguduse meetrikates mainitud siis, kui temal ja tema teadaolevalt esimesel abikaasal Jaagul sündis 1783. a. tütar Els. Jaak oli Kitse Jüri sulane /Kitse Jürri s. Knecht Jaak/. Paraku sobivat abielukannet Halliste koguduse meetrikates ei leidu. Küll aga tekitas parasjagu segadust see, et 17.11.1779 pandi Hallistes paari Everti Hansu poiss Jaak ja Kitse Jüri õde Ruudu. Pika ja põhjaliku analüüsi tulemusena selgus siiski, et tegemist oli ühe teise Jaagu ja Ruuduga, kes samuti Kitse Jüri taluga lähedalt seotud. Nende kahe abielupaari eristamine oli päris vaevanõudev ülesanne. Et aga teise paari abielukannet Halliste meetrikates ei ole, siis võib oletada, et abielu sõlmiti mujal ja seega õige Ruudu oli pärit mujalt. Hallistet ümbritsevate kihelkondade meetrikates paraku sobivat kannet silma ei hakanud. Kontrollida ei saanud aga Saarde ega Ruhja kihelkondade meetrikaid (huvipakkuva perioodi meetrikad ei ole säilinud), mistõttu võiks oletada, et Ruudu oli pärit Saarde kihelkonnast – tõestada seda siiski ei saa. Ruhja kihelkond oleks vähem tõenäoline, sest tundub, et läti-eesti segaabielusid eriti ei sõlmitud, Ruhja elanikud olid aga valdavalt lätikeelsed. Ka ei ole võimalik välja selgitada Ruudu esimese abikaasa Jaagu täpset päritolu. Arvatavasti sündis ta 1756. a. paiku Abja mõisapiirkonnas, samas ei saa ka välistada võimalust, et mõlemad, nii Jaak kui ka Ruudu olid pärit mujalt. Talupoegi osteti-müüdi, asustati ümber mõisaomanike teistest valdustest jne. Jaak suri umbes 30-aastaselt enne 16.07.1787 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 16.07.1787. Seitse kuud pärast Jaagu surma sündis Ruudul tütar, kelle nimeks sai samuti Ruudu. Siiski on Halliste kirikuõpetaja tütre ristimiskandes märkinud, et tegemist on vallaslapsega. Küllap oli pastoril teada midagi, mis välistas selle, et laps oli abielust sündinud. Laps-Ruudu oligi aga selleks võtmeisikuks, kes aitas Halliste mõisa 1795. a. revisjoni andmete abil üles leida oma ema eelnev elukäik, kuivõrd see üldse tuvastatav oli. Muide, nimetatud revisjonis on Ruudu (ema) vanuse poolest selgelt nooremana kirja pandud, kui ta tegelikult olema pidi (ema-Ruudu vanuseks oli märgitud 25 aastat, laps-Ruudu vanuseks 8-aastat – viimane neist vastas enam-vähem tegelikkusele).

Enne abiellumist järgmise abikaasa Tõnuga oli Ruudu läinud elama Losu Hendriku tallu. Seal sai ta 1793. a. maha surnult sündinud vallastütrega. Pärast abikaasa Tõnu surma abiellus Ruudu kui Losu Peetri elanik 19.04.1803 Hallistes ühe võõraga Sangastest /Ein fremder Kerl von Sagnitz/. Huvitaval kombel elas aastakümneid Abja mõisapiirkonnas vähemalt üks pere, kes kuulus tegelikult Sangaste mõisale. Halliste koguduse meetrikates leiab selle pere kohta hulgaliselt kandeid. Pere elas vähemalt mõnda aega Losu Hindriku talus, kus elas ka Ruudu. Võimalik, et just sedakaudu Ruudu oma kolmanda abikaasaga tuttavaks saigi. Selle abikaasa nimi oli Hans, nagu selgub Halliste koguduse armulaualiste nimekirjast 1803. a. Ka on Halliste koguduse personaalraamatus Ruudu ja Tõnu poega Toomast nimetatud ühes kandes kasuisa järgi Sangaste Hansu pojaks. Pärast 1803. a. Hansu ja Ruudut ei mainita enam kordagi. Jääbki teadmata, kuhu nad läksid ja mis neist edasi sai.

Tõnu ja Riinu laps:
1) tütar Anne

Jaagu ja Ruudu lapsed:
2) tütar Els
3) poeg Jaanus

Ruudu vallaslapsed:
4) tütar Ruudu
5) surnult sündinud tütar

Tõnu ja Ruudu lapsed:
6) poeg Peeter – sündis 01.03.1795 Abja mõisapiirkonnas, vanemad Laatsi Jaani sulane Tõnu ja Ruudu.
7) poeg Toomas EGEL – vt. nr. 2
8) poeg Tõnu – sündis 12.08.1800, vanemad Losu Hendriku saunik Tõnu ja Ruudu.

6. Juhan JÄME /Kaide Jaanuse Hansu poeg Juhan, Kaide Jaanuse Hennu vend Juhan, Suusi Juhan, Suka Hendriku vend Juhan, Mulgi Hennu manuline Juhan, Tiru Hendriku manuline Juhan, Kaide Janus Hen s. Bruder Johann, Susi Johann, Sukka Hinrich s. Brud. Joh., Mulgi Hen Einw. Juhhan, Tirro Hendrigo Einw. Juhhan/, sündis 20.07.1752 Abja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 10, ema Reet – vt. nr. 11. Ristiti 21.07.1752, vaderid: mõisa aedniku poiss Juhan, peremees Rühke Jaanus, peremees Aagi Henn Kaubi mõisapiirkonnast, Saadu Matsi perenaine Els, Kõrvi Hansu tütar Ann. Leeritati Hallistes 4. advendil 1773. Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli Juhan Suusi talu peremees (poolemees). 1795. a. revisjoni ajaks oli ta läinud Suka Tõõtsimõisa tallu koduväiks. 1811. a. revisjoni ajal elas Juhan Suka Tõõtsimõisa Hansu talus nr. 27, kus üheks peremeheks (poolemeheks) oli saanud naisevend Märt. 1816. a. revisjoni ajal elas samas talus, talu oli nüüd revisjonis kirjas nr. 54 all. Halliste koguduse personaalraamatus on Juhan märgitud Suka Tõõtsimõisa Märdi talu sulaseks, 1825. aastaks oli temast saanud Mulgi Hennu talu manuline. 1826. a. sai perekonnanimeks JEMME (normaliseeritud kujul arvatavasti JÄME) ning oli läinud elama Tiru /Tirro/ Hindriku tallu nr. 146. Elu lõpuaastatel oli Juhan kaotanud silmanägemise ja ta oli saanud Halliste koguduse pastorilt loa kerjata kiriku juures. Juhan suri 77-aastaselt 07.08.1829, maeti 11.08.1829. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Oli neli korda abielus. Esimest korda laulatati Juhan Hallistes 16.11.1775 Suusi Peetri lese Anu-ga /Susi Peter s. nachgelassene Wittbe Anno/ Abja mõisapiirkonnast. Anu sündis enne 15.09.1734 Abja mõisapiirkonnas, isa Viira Hans, ema Made. Ristiti 15.09.1734, vaderid: Vanamõisa Hennu naine Anu, Essi Matsi naine Reet, Viira Tooma vend Hans. Leeritati Hallistes 3. advendil 1755. Anu laulatati esimest korda Hallistes 18.11.1756 Suusi Tooma poja Peetriga /Susi Thomas sein Sohn Peter/. Peetrist sai Suusi talu peremees (poolemees) ja Anust perenaine. Peeter suri 19.01.1775 ning pärast tema lese Anu abiellumist Juhaniga sai Juhan uueks Suusi talu poolemeheks. Sellena oli ta kirjas Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal. Anu suri 52-aastaselt enne 16.11.1786 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 16.11.1786.

Teist korda laulatati Juhan kui Suka Hindriku vend Hallistes 24.05.1787 Suka Tõõtsimõisa Hansu tütre Mall-iga. Pärast Malli surma laulatati Juhan kolmandat korda Hallistes 20. pühapäeval pärast kolmainupüha 1823 Mulgi Hennu tüdruku Mall-iga /Mulgi Hen Mgd. Mal/ Abja mõisapiirkonnast. Malli päritolus päris kindel olla ei saa, ent tõenäoliselt sündis ta kaksikuna 04.11.1788 Abja mõisapiirkonnas, isa Tiru Hans, ema Mall. Kaksikvennale pandi nimeks Gustav. Lapsed ristiti 09.11.1788, vaderid: Vaide Gustav, Kalbaküla Peetri poiss Karl, Losu-Epu Hansu naine Mall, Tiru Hendriku manuline Juhan ja sulase Volmeri naine Anu. Abja mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Mall Kiivle talus, kus tema vanem vend oli peremeheks. Vennad said 1826. a. perekonnanimeks KÜÜLE /KÜLE/. Mall suri 38-aastaselt 12.03.1827 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 15.03.1827. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./. Neljandat korda laulatati Juhan Hallistes 2. nelipühal 1827 Ennu Hendriku tüdruku Kärt-iga /Henno Hendrigo Mgd. Kert/ Abja mõisapiirkonnast. Kärt sündis 03.04.1791 Abja mõisapiirkonnas, isa Jänese Tanni sulane Jaak, ema Reet. Ristiti 07.04.1791, vaderid: Jänese Hansu sulane Jaan, Pundi Peetri naine Liisu, koolmeistri tüdruk Mai või Mari. 1826. a. perekonnanimede panemise ajal elas Kärt Ennu talus ja ta sai perekonnanimeks ORAV /ORRAW/. Kärt suri 52-aastaselt 18.01.1844 õhtul Abja mõisapiirkonnas ja maeti 23.01.1844. Surmapõhjus – valu südames /Herzschmerz/.

7. Mall /Suka Tõõtsimõisa Hansu tütar Mall, Sukka Toitsimoise Hans s. Tochter Mall/, sündis 31.10.1763 Abja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 12, ema Anu – vt. nr. 13. Ristiti 02.11.1763, vaderid: peremees Kalbaküla Märt, Hindu kõrtsmik Rühke Henn, Alpe Juhani perenaine Anu, Suka Massa Hennu tütar Malle. Leeritati Hallistes 2. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva 1783. Malli vennad said 1826. a. perekonnanimeks ANSO. Mall suri 59-aastaselt 20.05.1823 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 22.05.1823. Surmapõhjus – tüüfus /Hitz. Kr./.

Juhani ja teise abikaasa Malli lapsed:
1) poeg Juhan
2) poeg Hans
3) tütar Rõõt – vt. nr. 3
4) tütar Ann JÄME – teenis Abja mõisas pesutüdrukuna /Waschmädchen, Hofs Magd/. Laulatati Hallistes 1827. a. Lämba Jaani poja Jaan Mõts-aga. Jaani ja Anni tütretütar Kadri Raska abiellus Anni õe Rõõda tütrepoja Jaan Egel-iga.
5) tütar Mall JÄME – teenis Abja mõisas toatüdrukuna /Stubenmädchen/. Laulatati Hallistes 1831. a. Abja mõisa aedniku Märt Perri-ga.

IV põlvkond

8. Hans /Tammara Tõnu poeg Hans, Raaga Hennu õemees Hans, Raaga Hennu sulane Hans, Tammara Hans, Tammara Jaani vend Hans, Tammara Tönno sein Sohn Hans, Raga Hen s. Schwager Hans, Raga Hen s. Knecht Hans, Tammara Hans, Tammara Jahn s. Bruder Hans/, sündis enne 02.02.1733 Abja mõisapiirkonnas, isa Tõnu – vt. nr. 14, ema Els – vt. nr. 15. Ristiti 02.02.1733, vaderid: Viira Hans, Kamara Mihkli poeg Märt, Härma Hennu naine Els. Leeritati Hallistes 4. advendil 1754. Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Hans oma naisevenna Raaga Hennu talus. Hans suri 52-aastaselt enne 13.02.1785 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 13.02.1785.

Laulatati Hallistes 19.03.1766 Raaga Mooritsa lese Ann-iga Abja mõisapiirkonnast.

9. Ann (Saadu Hennu tütar Ann, Raaga Mooritsa lesk Ann, Sado Hen s. Tochter An, Hoffs Dirne An, Raga Morits seine Witwe An), sündis enne 15.04.1734 Abja mõisapiirkonnas, isa Henn – vt. nr. 16, ema Anu – vt. nr. 17. Ristiti 15.04.1734, vaderid: Lüldi Hans, Kuivalaugu Peep, Nuudi ehk Viraku Hendriku naine Ann, Lopa Hansu sulase Hendriku naine Ann. Leeritati Hallistes tõenäoliselt 3. advendil 1755 kui Abja mõisa tüdruk Ann. Ann oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Hallistes 17.11.1757 mõisa poisi Moorits-aga /der Hoffs Junge Morits/. Mooritsa täpne sünniaeg ja päritolu on teadmata. Arvatavasti sündis ta 1735. a. paiku, sest leeritati ta Hallistes 3. advendil 1755. Halliste koguduse meetrikas ei leidu ka Mooritsa matmiskannet, kuid ta pidi olema surnud enne aprillikuud 1765, sest tema abikaasa Anni on 2. pühapäeval pärast ülestõusmispühi armulaual käinute nimekirjas nimetatud Saadu Hennu väimehe Mooritsa lesk Anniks /Sado Hen s. Schwiegersohnes Morits s. Wittwe An/. Ann suri 47-aastaselt 12.01.1782 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 13.01.1782.

Anni ja Mooritsa laps:
1) tütar Leena

Hansu ja Anni lapsed:
2) tütar Kadri
3) poeg Tõnu – vt. nr. 4
5) tütar Jepe
6) poeg Henn

10. Hans /Losu Hennu poeg Hans, Losu Hans, Losu Märdi vend Hans, Kaide Jaanuse Hans, Losso Hen sein Sohn Hans, Losso Hans, Losso Mert sein Bruder Hans, Kaide Janusse Hans/, sündis 1707. a. paiku arvatavasti Losu talus Pärakülas Abja mõisapiirkonnas, isa Henn – vt. nr. 18, ema Anu – vt. nr. 19. Elas kuni 1740-ndate aastate lõpuni oma venna Losu Märdi juures, seejärel pandi peremeheks Kaide Jaanuse tallu Abja külla. Hans suri umbes 64-aastaselt 12.06.1771 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 13.06.1771. Oli surres üsna põdur vana mees – kirikuõpetaja on pidanud vajalikuks seda lausa ära mainida /ein alter gebrechlicher Mensch/. Surmakandes on ilmselt ekslikult kirja pandud Suka Jaanuse Hans /Sukka Januse Hans/ – lähemal uurimisel selgub, et sellenimeline mees oli surnud kümme aastat varem 09.11.1761 kui Losu-Epu Hansu sulane Hans, olles eelnevalt elanud mõnda aega manulisena Losu-Epu talus. Üldse kippus Halliste kirikuõpetaja segamini ajama talunimetusi nagu Suka Jaanuse, Kaide Jaanuse, Kaide Aia jne.

Laulatati Hallistes 29.11.1731 Saadu Andrese tütre Reedaga Abja mõisapiirkonnast.

11. Reet /Saadu Andrese tütar Reet, Sado Andres s. Tochter Reth/, sündis 1711. a. paiku Abja mõisapiirkonnas, isa Andres – vt. nr. 20. Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Tõõtsimõisa talus oma tütre Reeda juures, kes oli abiellunud Tõõtsimõisa poolemehe Hansuga. 1795. a. revisjoni ajaks oli Reet läinud Losu tallu oma teise tütre Anu juurde, kes oli abiellunud Losu Viilupi Märdi poja Hansuga ja kes oli sel ajal Losu poolemees. Hans suri üsna varsti pärast revisjoni ning Anu abiellus Losu sulase Toomaga. Reet suri umbes 88-aastaselt enne 21.04.1799 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1799. Surmakandes on teda nimetatud Losu Tooma ämmaks /Losso Thomas s. Schwieger Mutter Reet/. Surmapõhjus – vanadus /aus Alter/.

Lapsed:
1) poeg Henn
2) poeg Märt
3) poeg Hans
4) poeg Hindrik
5) tütar Anu
6) poeg Peeter
7) tütar Reet
8) poeg Juhan JÄME – vt. nr. 6
9) tütar Kadri

12. Hans /Suka Tõõtsimõisa Hindriku poeg Hans, Suka Tõõtsimõisa Hans, Sukka Toetsimoisa Hinrich s. Sohn Hans, Sukka Toetsimoise Hans/, sündis enne 07.11.1738 Abja mõisapiirkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 21, ema Ann – vt. nr. 22. Ristiti 07.11.1738, vaderid: Kurvitsa Hans, Kuustle kõrtsmik Hindrik, (isa) venna (Hansu) naine Mall, (isa) venna Andrese naine Mall. Leeritati Hallistes kolmekuningapäeval 1762. Sai varsti pärast oma isa surma Suka Tõõtsimõisa talu peremeheks (poolemeheks). Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli peremees Suka Tõõtsimõisal. Suka Tõõtsimõisa talud asusid ilmselt Tikuti oja ääres praeguses Põlde külas, piirnedes vahetult praeguse Abja-Paluoja linna aladega. Hans suri 55-aastaselt enne 20.01.1794 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1794.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ilmselt Hallistes umbes 1761 Sõnni Märdi tütre Anu-ga Kariste mõisapiirkonnast Halliste kihelkonnast. Teist korda laulatati Hallistes 16.10.1788 Kurvitsa Marguse Peetri tüdruku Mari-ga. Abielukandes on Mari ekslikult nimetatud Äduks /Kurwitse Marcusse Peter s. Dirne Heddo/. Muude allikate põhjal otustades oli siiski tema õige nimi Mari. Mari päritolu ei ole teada. Ta sündis umbes 1759 arvatavasti Abja mõisapiirkonnas. Mari suri umbes 50-aastaselt 11.04.1810 Abja mõisapiirkonnas /Sukka Töitse Moisa Märti Stiefmutter Marri/ ja maeti 15.04.1810. Surmapõhjus – tüüfus /hitzige Kr(ankheit)/.

13. Anu /Sõnni Märdi tütar Anu, Senni Mert s. Tochter Anno/, sündis 14.03.1741 Kariste mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 23, ema Ann – vt. nr. 24. Ristiti 16.03.1741, vaderid: Rauksi Mats Karksist, Sõnni Hansu poiss Peeter, tema teine poiss Hans, Kahvre Hennu lesk Anu, Sempre Hennu naine Kärt, Kolliste Hennu perenaine Ann. Leeritati Hallistes 3. advendil 1760. Abja mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli Abja küla Suka Tõõtsimõisa talu perenaine. Revisjonis on õnneks kirjas ka viide Anu päritolule – Sõnni /Soenni/ – mis oli abiks Anu isiku kindlaks tegemisel. Anu suri 47-aastaselt enne 25.05.1788 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 25.05.1788.

Hansu ja Anu lapsed:
1) tütar Mall – vt. nr. 7
2) poeg Märt (ristimiskandes ekslikult Hindrik)
3) poeg Mihkel
4) tütar Leena
5) tütar Ann
6) tütar Kärt
7) tütar Liisu
8) poeg Hans ANSO

V põlvkond

14. Tõnu /Tammara Märdi laps Tõnu, Tammara Märdi poeg Tõnu, Tammara Tõnu, Tammaro Märt sein Kind Tenno, Tammara Mert sein Sohn Tönno, Tammara Tönno/, sündis enne 14.01.1704 Abja mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 25, ema Reet – vt. nr. 26. Ristiti 14.01.1704. Oli Abja mõisa 18. sajandi adramaarevisjonide andmetel Tammara talu peremees. Tõnu suri 68-aastaselt 30.11.1772 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 01.12.1772.

Tõnu oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Hallistes 08.01.1727 Tõõtsimõisa Märdi tütre Els-iga Abja mõisapiirkonnast. Pärast Elsi surma laulatati teistkordselt Hallistes 13.04.1768 vaba mehe Sepa Aadu lese Malle-ga /eines frey Kerls Seppa Ado genant seine Wittwe Malle/. Malle päritolu ja sünniaeg ei ole teada. Pärast teadaolevalt teise abikaasa Tõnu surma laulatati ta Hallistes 26.11.1772 leskmehe Sepa Jüri-ga /Seppa Jürri/ Veelikse mõisapiirkonnast /Felix/.

15. Els /Tõõtsimõisa Märdi tütar Els, Toetzimoisa Mert seine Tochter Els/, sündis umbes 1707, isa Märt – vt. nr. 27, ema Made – vt. nr. 28. Els suri umbes 60-aastaselt 02.03.1767 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 04.03.1767.

Tõnu ja Elsi teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet
2) poeg Märt
3) poeg Hans – vt. nr. 8
4) poeg Jaan – järglased said 1826. a. perekonnanimeks PÄRNA /PERNA/
5) tütar Made
6) poeg Peeter

16. Henn /Aia Hansu poeg Henn, Aia Henn, Lopa Lauri Hansu sulane Henn, Lopa Hansu kälimees Henn, Saadu Matsi kälimees Henn, Raaga Henn, Aija Hans sein Sohn Hen, Aija Hen, Loppa Lauri Hans sein Knecht Hen, Loppa Hans sein Schwager Hen, Sado Mats sein Schwager Hen, Raga Hen/, sündis umbes 1707 Abja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 29, ema Els – vt. nr. 30. 1740-ndatel aastatel oli oma kälimehe Lopa Lauri Hansu talus sulaseks. Hans oli Everti Marki ja Liisu poeg /Everti Marck s. Sohn Hans/, kes laulatati 1728. a. Hallistes Losu Jüri kasutütre Ann-iga /Losso Jürri s. Stieftochter An/. 1750-ndate alguses elas Henn oma kälimehe Saadu Matsi talus. Saadu Mats /Sado Mats/ oli Saadu Andrese poeg /Sado Andres sein Sohn Mats/, kes 1743. a. oli abiellunud Losu Jüri tütre Els-iga /Losso Jürri seine Tochter Els/. Halliste koguduse armulaual käinute nimekirjade järgi sai Hennust õige varsti taluperemees Vihtiste külas Raaga talus, kuigi Abja mõisa 1758. a. adramaarevisjoni andmed seda ei kinnita. Henn suri umbes 72-aastaselt 14.07.1779 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 15.07.1779 /Raga Hen s. Vater Hen/.

Laulatati Hallistes 1733. a. paiku Anu-ga Abja mõisapiirkonnast.

17. Anu /Ruukle Hindriku kasuõde Anu, Ruckle Hinrich s. Stieffschwester Anno/, sündis umbes 1709 Abja mõisapiirkonnas, ema arvatavasti Kärt – vt. nr. 31. Anu täpset päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Halliste koguduse kirikuraamatutest selgub, et Anu õed (või poolõed) olid Lopa Lauri Hansu naine Ann, kes oli abielukande järgi Losu Jüri kasutütar, ning Saadu Matsi naine Els, kes oli abielukande järgi Losu Jüri tütar. Losu Jüri oli 18. sajandi I veerandil taluperemees Abja mõisapiirkonnas Päraküla Losu talus. Jüri oli vähemalt kaks korda abielus – esimene teadaolev abikaasa oli Maret, teine Kärt. Halliste koguduse meetrikad sellest ajast on lünklikud (täielikult puuduvad meetrikad ajavahemikust umbes 1707 – 1720), seepärast ei ole võimalik ei Jüri ega tema pere täpsemat koosseisu ja elukäiku kindlaks teha. Teadaolevalt teist abikaasat Kärti nimetatakse meetrikates ka Ruukle Hindriku kasuemaks – siit võiks järeldada, et Ruukle Hindriku isa oli Losu Jüri, ent kindlalt seda väita siiski ei saa. Ruukle Hindrikul oli kasuõde Anu, kellel sündis 1730. a. vallaspoeg Hans (lapse isa oli Mulgi Andrese poeg Hans), kes üsna varsti suri. Kirikuraamatutes kirja pandust (Anu oli Ruukle Hindriku kasuõde, Kärt oli Ruukle Hindriku kasuema) võibki järeldada, et Anu ema võis olla Kärt. Anu suri umbes 66-aastaselt 03.02.1775 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1775.

Anu vallaslaps:
1) poeg Hans

Hennu ja Anu lapsed:
2) tütar Ann – vt. nr. 9
3) poeg Hans
4) poeg Peeter
5) poeg Henn
6) tütar Kärt
7) tütar Els
8) poeg, kaksik Mats
9) poeg, kaksik Hindrik

18. Henn /Losu Henn, Losso Hen, Losso Hinn/, täpne sünniaeg teadmata, ilmselt sündis enne 1675. a., kuna Halliste koguduse 1697. a. alustatud meetrikaraamatu andmetel oli Henn sajandivahetuse ajaks juba täiskasvanud abielus mees. Elas Losu talus Pärakülas, arvatavasti oli Losu poolemees. Suri umbes 55-aastaselt enne 21.04.1728 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1728.

Oli abielus Anu-ga.

19. Anu /Anno/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1672. Suri umbes 75-aastaselt 06.04.1747 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1747.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet
2) tütar Maret
3) poeg Märt
4) poeg Hans – vt. nr. 10

20. Andres /Saadu Andres, Sado Andres/, sündis umbes 1669 arvatavasti Abja mõisapiirkonnas. Abja mõisa 1724. a. koostatud vakuraamatu järgi oli taluperemees Pässaste külas – Halliste kirikuraamatutes on ta kirjas Palu küla all. Nähtavasti oli kirikuõpetajal veidi teistmoodi arusaam külade piiridest. Andres oli abielus Kadriga, kuid ei ole teada, kas Kadri oli Andrese esimene naine ja kõigi laste ema. Kadri sündis umbes 1680. a. paiku. Suri umbes 60-aastaselt 03.02.1744 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1744. Andres suri umbes 77-aastaselt 30.04.1746 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 02.05.1746.

Andrese teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet – vt. nr. 11
2) tütar Ann
3) poeg Mats

21. Hindrik /Suka Tõõtsimõisa Hansu poeg Hindrik, Suka Tõõtsimõisa Hindrik, Sukka Toetzimoise Hans sein Sohn Hinrich/, sündis enne 07.11.1697 arvatavasti Tõõtsimõisa talus Pärakülas Abja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 32, ema Anu – vt. nr. 33. Ristiti 07.11.1697, vaderid: Kurvitsa Hindrik, Saapa Hindrik, Paakle Mihkel, Paudi Märdi Hans, Tõõtsimõisa Jaagu tüdruk Ann, Rõika Peetri tütar Ann, Paakle Märdi tütar Made. Tõenäoliselt pandi Hindriku isa Hans Suka tallu Abja külla peremeheks ja pärast isa surma sai Hindrikust sama talu peremees (poolemees). Hindrik suri 64-aastaselt 30.03.1762 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 31.03.1762.

Oli neli korda abielus. Esimest korda laulatati Hallistes 07.12.1725 Suusi Everti tütre Els-iga /Susi Evert seine Tochter Els/ Abja mõisapiirkonnast. Els sündis arvatavasti 1706. a. paiku. Suri umbes 21-aastaselt tõenäoliselt 1727. a. algupoolel. Hindrik laulatati teist korda Hallistes 07.07.1727 Palu Matsi Hansu tütre Ann-iga /Pallo Matzi Hans seine Tochter An/ Abja mõisapiirkonnast. Ann sündis arvatavasti 1707. a. paiku. Suri umbes 29-aastaselt enne 31.07.1736 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 31.07.1736. Hindrik laulatati kolmandat korda Hallistes jaanuaris 1737 Kurvitsa Jüri võõrastütre Ann-iga Abja mõisapiirkonnast, ja neljandat korda tõenäoliselt 1760. või 1761. a. Kärt-iga /Kert/. Kuna Halliste koguduse abielumeetrika kanded 1760-ndate algupoolelt puuduvad, siis ei ole võimalik Kärdi kohta midagi teada saada. Ta on kirja pandud 1761. a. armulaualiste nimekirjas kui Suka Tõõtsimõisa Hindriku perenaine Kärt /Wirthin Kert/. Veel 1763. a. pärast Hindriku surma esineb ta armulaualiste nimekirjas kui Suka Tõõtsimõisa Hansu kasuema Kärt, kuid seejärel teda rohkem ei mainita. Tõenäoliselt Kärt abiellus 1763. a. ja läks mujale elama.

22. Ann /Kurvitsa Jüri võõrastütar Ann, Kurwitze Jürri s. Stieftochter An/, sündis umbes 1711. a. paiku arvatavasti Abja mõisapiirkonnas. Anni täpne päritolu on teadmata. Ta oli Kurvitsa talu peremehe Jüri kasutütar. Alates 1725. a. on Jüri abikaasana nimetatud Kärti, kes võis olla Anni lihane ema. Samas on Halliste koguduse 1724. a. abielumeetrikas kirjas, et Kurvitsa Jüri laulatati Kaide Hennu tütre Mallega /Kaite Hen seine Tochter Malle/. See asjaolu tekitab üksjagu segadust. Järgnevatel aastatel ei leidu mitte ühtegi kannet selle kohta, et mõnel Kurvitsa Jüriks kutsutud mehel (Kurvitsa talusid oli mitu) oleks naine Malle, küll aga on korduvalt, sh. juba 1725. a., üsna varsti pärast mainitud abiellumist, kirja pandud Kurvitsa Jüri naine Kärt. Siit võib oletada, et kirikuõpetaja eksis pruudi eesnime kirjapanemisel ja Kurvitsa Jüri võttis naiseks hoopis Kaide Hennu tütre Kärdi. Sellisel juhul võis Ann olla Kärdi vallastütar. Ka ei saa välistada seda, et Anni ema oli Kurvitsa Jüri eelmine abikaasa (või mõni eelmistest).

Hindriku ja teise naise Anni lapsed:
1) poeg, kaksik Hindrik
2) poeg, kaksik Hans
3) tütar Kärt
4) poeg Andres

Hindriku ja kolmanda naise Anni lapsed:
5) poeg Hans – vt. nr. 12
6) tütar Anu
7) poeg Märt
8) tütar Kärt
9) poeg Kristjan/Jaan
10) poeg Toomas
11) tütar Leena

23. Märt /Sõnni Märdi Peetri poeg Märt, Sõnni Märt, Senni Merti Peters Sohn Mert, Senni Mert/, sündis umbes 1704 või veidi hiljem (kuid mitte hiljem kui 1710) Kariste külas Kariste mõisapiirkonnas Halliste kihelkonnas, isa Peeter – vt. nr. 34, ema Ann – vt. nr. 35. Kariste mõisa 1744. ja 1758. a. koostatud adramaarevisjonide ajal oli Sõnni talu peremees (poolemees). Märt suri umbes 79-aastaselt 21.03.1783 Kariste mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1783.

Oli abielus Ann-iga.

24. Ann /An/, täpne sünniaeg ja päritolu teadmata. Tõenäoliselt sündis 1711. a. paiku ja oli pärit Kariste mõisapiirkonnast – tal oli varasemast suhtest poeg Jaan, kellest sai pärast Märti Sõnni talu peremees. Ann suri umbes 70-aastaselt 17.05.1781 Kariste mõisapiirkonnas ja maeti 18.05.1781.

Anni teadaolev laps:
1) poeg Jaan

Märdi ja Anni teadaolevad lapsed:
2) poeg Peeter
3) tütar Maret
4) tütar Anu – vt. nr. 13
5) poeg Märt – järglased said 1826. a. perekonnanimeks ÄNILINE /ENNILINNE/
6) poeg Mats
7) tütar Maret

VI põlvkond

25. Märt /Tammara Märt, Tammara Tõnu Märt, Tõnu Märt, Tammaro Märt, Tammaro Mert, Tammara Tenno Märt, Tenno Märt/, sündis tõenäoliselt enne 1680 Abja mõisapiirkonnas, isa Tõnu – vt. nr. 36. Oli Tammara talu peremees. Abja mõisa 1722. a. koostatud spetsifikatsioonis on teda nimetatud Tõnu ehk Tammara Märdiks /Tönno oder Tammaro Mart/. Halliste koguduse meetrikaraamatute kanded 17. saj. lõpust ja 18. saj. algusest lubavad järeldada, et Märdi isa oli Tammara Tõnu, kes oli olnud talu peremeheks enne 1689. a. Ka meetrikates nimetatakse teda nii Tammara Märdiks kui ka Tammara Tõnu Märdiks. Märt suri enne 11.01.1730 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1730.

Oli abielus Reedaga.

26. Reet /Tammara Märdi naine Reet, Tammara Tõnu Märdi naine Reet, Tammaro Märt sein Weib Greht, Tammaro Tenno Märt sein Weib Greht/, sündis tõenäoliselt enne 1680, päritolu teadmata. Suri umbes 75-aastaselt 22.03.1751 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 24.03.1751.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mall
2) laps, kes suri 1703
3) poeg Tõnu – vt. nr. 14
4) poeg Jüri
5) poeg Märt
6) tütar Reet
7) poeg Mats
8) poeg Jaak

27. Märt /Tõõtsimõisa Märdi poeg Märt, Tõõtsimõisa Märt, Töhtsimoisa Mert sein Sohn Mert, Totzimoise Mart, Toetzimoisa Mert/, sündis umbes 1670 arvatavasti Abja mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 37. Abja mõisa 1724. ja 1731. a. koostatud vakuraamatute järgi oli Tõõtsimõisa talu peremees (poolemees koos Tõõtsimõisa Hennuga) Pärakülas. Suri umbes 70-aastaselt 17.05.1740 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 18.05.1740.

Laulatati Hallistes 01.01.1700 Tiru Lause tütre Made-ga Abja mõisapiirkonnast.

28. Made /Tiru Lause tütar Made, Tirro Laus seine Tochter Madde/, sündis arvatavasti 1680 paiku Abja mõisapiirkonnas, isa Laus – vt. nr. 38. Suri umbes 72-aastaselt 24.02.1751 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 25.02.1751.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter
2) poeg Jaan
3) tütar Kärt
4) tütar Els – vt. nr. 15
5) poeg Märt
6) tütar Ann
7) tütar Made
8) poeg Hans
9) poeg Mats
10) tütar Kadri

29. Hans /õndsa Jänese Jaasi poeg Aia Hans, Aia Hans, seel. Jenneße Jahß sein Sohn Aija Hans, Aija Hans, Aja Hans, Aiga Hans/, sündis arvatavasti 1680. a. paiku Abja mõisapiirkonnas, isa Jaas – vt. nr. 39. Arvatavasti oli 18. sajandi 1. veerandil mõnda aega taluperemees. 1740-ndatel keskpaiku elas manulisena Aia Marguse juures, hiljem Kulli Karja Jüri talus. Suri tõenäoliselt umbes 75-aastaselt 14.12.1754 Abja mõisapiirkonnas kui kunagine peremees Kaide Aia Hans /Kaide Aija Hans, ein vormahliger Wirth/ ja maeti 15.12.1754.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Hallistes 08.12.1701 Põsko Hinni tütre Els-iga. Teist korda laulatati Hallistes novembris 1723 Monsi Volmeri tütre Maret-iga /Moinsi Wolmer seine Tochter Marret/. Maret sündis arvatavasti enne 1700 Abja mõisapiirkonnas. Halliste koguduse armulaualiste nimekirjade järgi oli Maret elus veel 1753. a., kuid hilisemad andmed tema kohta puuduvad.

30. Els /Põsko Hinni tütar Els, Pehsko Hinn seine Tochter Els/, sündis arvatavasti 1680. a. paiku, isa Hinn – vt. nr. 40. Suri umbes 45-aastaselt enne 20.01.1723 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1723.

Hansu ja Elsi teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Kait
3) poeg Henn – vt. nr. 16
4) laps, kes suri 1723

Hansu ja Mareti teadaolevad lapsed:
5) tütar Ann
6) tütar Kats
7) poeg Moorits
8) poeg Märt

31. Kärt /Kert/, sündis umbes 1679, päritolu teadmata. Oli ilmselt vähemalt kaks korda abielus. Viimane abikaasa oli taluperemees Losu Jüri /Losso Jürri/. Jüri oli enne Kärti abielus Maret-iga /Marret/. Paraku ei ole võimalik kindlaks teha, millal Maret suri, millal Kärt lesestus ja kes oli tema varasem abikaasa ega ka seda, millal Jüri ja Kärt abiellusid ja kas neil oli ühiseid lapsi. Kirikuraamatuid analüüsides võib teha oletuse, et Kärdi esimene abikaasa oli Ennu (Ruukle) Peeter /Enno Ruekle Peter, Enno Peter/, kuid lõplikult tõestada seda ei õnnestu. Halliste koguduse kirikuraamatutes on Kärti nimetatud Ruukle Hindriku kasuemaks – siit võib teha oletuse, et Ruukle Hindrik võis olla Losu Jüri poeg. Omakorda võib arvata, et Kärt oli Ruukle Hindriku kasuõe Anu ja kasuvenna Peetri (hilisem Laatsi Peeter) ning Losu Jüri kasutütre Anni lihane ema. Viimasel eluperioodil elas Kärt Ruukle Hindriku talus. Kärt suri umbes 70-aastaselt 26.02.1749 Abja mõisapiirkonnas /Losso Jürri seine Wittwe Kert bey Ruckle Hinrich/ ja maeti 28.02.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 17
2) tütar Ann
3) poeg Peeter

Losu Jüri teadaolevad lapsed, kelle ema võis olla Kärt:
4) tütar Els
5) tütar Kadri

32. Hans /Tõõtsimõisa Märdi poeg Hans, Tõõtsimõisa Hans, Suka Tõõtsimõisa Hans, Töhtsimoisa Mert sein Sohn Hans, Toetzimoisa Hans, Töhtsimoisa Hans, Sukka Toetzimoisa Hans/, sündis arvatavasti enne 1675. a. Abja mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 37. Hans oli pärit Tõõtsimõisa talust Pärakülast, kuid nähtavasti 1720-ndate aastate alguses või veelgi varem pandi ta peremeheks (poolemeheks) Suka tallu Abja külla. Võimalik, et Hansu ületoomine Abjasse sai teoks juba pärast suurt katku 1710. a. Katk laastas Halliste kihelkonda vägagi tõsiselt – Halliste pastori poolt kirja pandud andmetel suri ainuüksi Abja mõisas katku tagajärjel 573 inimest, mis pidi tähendama väikese kogukonna jaoks drastilist kaotust. Võib arvata, et paljud talud jäid tühjaks, põllud harimata, ning töökätte puudus oli põletav. Arvatavasti pandi iga katku üleelanud ja vähegi sobiv talupoeg mõnda tühja tallu peremeheks – peaasi, et maa üles haritud saaks. See seletaks ka, kuidas kandus Tõõtsimõisa nimetus Pärakülast üle umbes 15-16 km kaugusel Abja külas asuvatele Suka taludele. Abja mõisa 1689. a. vakuraamatus on Abja külas Suka talud, ent Tõõtsimõisa nimetusest pole veel jälgegi. Ka ei mainita Halliste koguduse 18. sajandi alguses peetud meetrikates kordagi nimepaari Suka Tõõtsimõisa. Küll aga tuli selline nimepaar tasapisi käibele 20 aastat hilisemates kannetes ja säilis sellisena vähemalt sajandijagu ja kauemgi. Abja mõisa 1723. a. koostatud inventariseerimisnimekirjades on Hans juba Suka Tõõtsimõisa Hansuna kirjas Abja külas. Sajandivahetuse meetrikatest nähtub, et Tõõtsimõisa Märdi pojal Hansul sündisid pojad Hindrik ja Hans – paarkümmend aastat hiljem on ka Suka Tõõtsimõisa Hansul sobivas vanuses pojad Hindrik ja Hans. Selle põhjal julgesin teha oletuse – mida küll lõplikult tõestada pole võimalik – et Suka Tõõtsimõisa Hans ja Tõõtsimõisa Märdi poeg Hans on üks ja sama isik. Hans esineb peremehena veel ka Abja mõisa 1731. a. koostatud adramaarevisjonis (ilmselt üle 60-aastaste meeste all), kuid sealt edasi tema jäljed kaovad. Halliste koguduse meetrikates ei tema ega ta abikaasa surmakannet ei leidu. Tõenäoliselt surid nad enne 1740. a. – sellest aastast alates on Halliste pastor üksikasjalikult kirja pannud armulaualised, kuid Hansu ega tema naist neis nimekirjades ei mainita. Võimalik on, et Hans viidi elama mõnda teise mõisa – tol ajal kuulusid Abja mõisa omanikule Moritz von Possele laialdased valdused (mh. Vana-Võidu, Mõisaküla, Veelikse, Kaubi, Arakste mõisad Liivimaal ja Triigi mõis Väike-Maarja kihelkonnas Eestimaal).

Hans oli 17. ja 18. sajandi vahetuse paiku abielus Anu-ga. Ei ole teada, kas Anu oli Hansu ainus abikaasa.

33. Anu /Anno/, sündis arvatavasti enne 1675. a., päritolu teadmata. Ka ei ole teada, millal suri.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toomas
2) poeg Hindrik – vt. nr. 21
3) tütar Ann
4) poeg Hans
5) tütar Kärt
6) tütar Anu
7) poeg Andres

34. Peeter /Sõnni Märdi Peeter, Sõnni Peeter, Senni Merti Peter, Senni Märti Peter, Senni Peter/, sündis enne 1675 Kariste mõisapiirkonnas. Kariste mõisa 1724. ja 1731. a. koostatud adramaarevisjoni järgi oli taluperemees Kariste külas. Suri umbes 70-aastaselt 17.01.1741 Kariste mõisapiirkonnas ja maeti 26.01.1741.

Oli vähemalt kolm korda abielus. Esimesest teadaolevast naisest ei ole õieti midagi teada peale selle, et ta oli olemas. Halliste koguduse sünnimeetrikas leidub vaid kanne selle kohta, et 1701. a. sündis Sõnni Peetril tütar Mall, kuid lapse ema nime ei ole mainitud. See abikaasa suri hiljemalt kevadel 1704, sest 10.08.1704 laulatati Sõnni Märdi Peeter Hallistes tema enda tüdruku Ann-iga. Halliste koguduse meetrikad ajavahemikust 1707 kuni 1723 puuduvad, ent alates 1724. a. kirja pandud kannetes on Sõnni Peetri naisena korduvalt ajavahemikus 1726-1727 mainitud Kadri /Senni Peter s. Weib Caddri/ nime ning korra 1729. a. Tiiu /Senni Marti Peter s. Weib Tio/ nime. Päris täpset selgust Peetri abikaasa(de) kohta ei ole siiski võimalik saada.

35. Ann /Sõnni Märdi Peetri tüdruk Ann, Senni Märti Peter seine Magd Ann/, sündis arvatavasti enne 1685. a. Kariste mõisapiirkonnas, päritolu teadmata. Suri enne 1724. a. Kariste mõisapiirkonnas.

Peetri teadaolev laps:
1) tütar Mall

Peetri teadaolev laps, kelle ema tõenäoliselt oli Ann:
2) poeg Märt – vt. nr. 23

Peetri teadaolevad lapsed, kelle ema nimi oli Kadri või Tiiu:
3) poeg Hans (võis olla ka Anni laps)
4) tütar Maret
5) tütar Kärt

VII põlvkond

36. Tõnu /Tammara Tõnu, Tammaro Tenno, Tammaro Tönis/, sünniaeg teadmata. Oli Tammara talu peremees Vihtse külas. Abja mõisa 1689. a. vakuraamatu koostamise ajaks oli juba surnud – talu „peremeheks” on märgitud Tammara Tõnu lesk /Tammaro Tönis Enckia/. Halliste koguduse meetrikaraamatute põhjal on võimalik kindlaks teha, et ilmselt oli ta abielus Els-iga. Ei ole aga teada, kas Els oli Tõnu ainus naine.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt – vt. nr. 25
2) poeg Hans /Tammara Hans, Tammara Tõnu Hans, Tammara Tõnu poeg Hans, Tammaro Hans, Tammaro Tenno Hans, Tammaro Tenno sein Sohn Hans/
3) poeg, kelle nimi ei ole teada /Tammara Märdi vend, Tammaro Märt sein Bruder/
4) tütar Els /Tammara Tõnu tütar Els, Tammaro Tenno seine Tochter Els/
5) tütar Made /Tammara Tõnu tütar Made, Tammara Elsi tütar Made, Tammara Märdi õde Made, Tammaro Tenno seine Tochter Madde, Tammaro Els ihre Tochter Madde, Tammaro Merts Schwester Madde, Tammaro Mert seine Schwester Madde/
6) tütar Reet /Tammara Tõnu Märdi õde Reet, Tammaro Tenno Märt seine Schwester Greht/

37. Märt /Tõõtsimõisa Märt, Töhtsimoisa Mert, Tetzemois Mart, Töhtsi Moisa Märt/, sünniaeg teadmata. Abja mõisa 1689. a. koostatud vakuraamatu järgi oli Tõõtsimõisa talu peremees (poolemees koos Tõõtsimõisa Jaaguga) Pärakülas. Suri enne 19.11.1701 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 19.11.1701.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa suri enne 23.03.1698 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 23.03.1698. Halliste koguduse pastor ei ole tema nime matmiskandesse kirja pannud. Ei ole teada, kas see naine oli Märdi esimene abikaasa ja kõikide laste ema. Teadaolevalt teist korda laulatati Märt Hallistes 29.09.1698 tema enda tüdruku Els-iga /seine eigene Magd Els/. Elsi päritolu ja vanuse kohta ei ole samuti midagi teada. Pärast Märdi surma laulatati Els Hallistes 09.08.1703 leskmehe Riitsaare Hindrik-uga /Ritzare Hinrich/ Voltveti mõisapiirkonnast Saarde kihelkonnast. Tõenäoliselt Els suri üsna varsti pärast abiellumist, sest juba 23.07.1705 laulatati Hallistes Voltvetist pärit leskmees Riitsaare Hindrik Kamara Lause lesknaise Els-iga /Kammara Laus seine Wittwe Els/.

Märdi teadaolevad lapsed (ei ole sündimise järjekorras):
1) poeg Toomas
2) poeg Hans – vt. nr. 32
3) poeg Märt – vt. nr. 27
4) poeg Mihkel
5) poeg Tõnis
6) poeg Jaan

38. Laus /Tiru Laus, Tirro Laus, Tirro Claß/, sünniaeg teadmata. Abja mõisa 1689. a. koostatud vakuraamatu järgi oli Tiru talu peremees Pässaste külas. Suri tõenäoliselt enne 1723. a.

Oli vähemalt ühe korra abielus. Tiru Lause naine suri enne 18.04.1701 Abja mõisapiirkonnas ja maeti 18.04.1701. Tema eesnime ei ole kirikuõpetaja kirja pannud. Ei ole ka teada, kas ta oli Lause ainus abikaasa ja kõikide laste ema.

Lause teadaolevad lapsed:
1) tütar Made – vt. nr. 28
2) tütar Maret
3) tütar Mall
4) poeg Märt

39. Jaas /Jänese Jaas, Jenneße Jahß/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas nähtavasti 17. sajandi teises pooles Abja mõisapiirkonnas. Suri enne 1701. a., mil teda on mainitud kui „õnnis Jänese Jaas” /seel. Jenneße Jahß/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Els
2) tütar Ann
3) poeg Hans – vt. nr. 29

40. Hinn /Põsko Hinn, Pehsko Hinn/, sünniaeg teadmata. Abja mõisa 1689. a. koostatud vakuraamatu järgi oli taluperemees Vihtse külas. Suri enne 1697. a.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak
2) tütar, kes suri 1697
3) tütar Anu
4) poeg Hans
5) tütar Kait
6) tütar Els – vt. nr. 30