Egelid ja natuke Mõisakülast ka

Siinkohal pühendan pisut ruumi Toomas ja Reet Egeli järglastele, lugedes nüüd nende lapsed esimeseks põlvkonnaks, lapselapsed teiseks ja nõnda edasi (erinevalt eelmisest postitusest, kus ma läksin põlvkondi pidi ajas tagasi).

I põlvkond

1. Ann EGEL (Toomas0) /An Eggel, Анна Томасова Еггель, Анна Ѳомина Эгель/, sündinud 31.10.1820 Abja mõisapiirkonnas. Sünnikandes on Anni vanemateks märgitud Mulgi Hennu sulane Toomas ja naine Rõõt. Ann ristiti 07.11.1820, vaderid: Mulgi Hansu naine Liisu, Pikasilla Hansu tüdruk Ann, Mulgi Märt. Leeris käis 1837. a. Halliste koguduse personaalraamatu järgi ajavahemikust 1815-1837 elas mõnda aega Suka Tõõtsimõisa Märdi talus – samas, kus vanaisa Juhan ja vanaema Mall. Ka 1834. a. revisjoni ajal oli Ann kirjas sealsamas kui 13-aastane karjatüdruk /Hüterin/. 1850. a. revisjoni ajal oli samuti Suka talus nr. 54. 1858. a. revisjoni järgi oli 1851. a. läinud elama Penuja mõisapiirkonda /Penniküll/ ning revisjoni ajal elas Sadumäe /Saddeme/ talus nr. 35. Arvatavasti umbes 1858. a. paiku pöördus õigeusku, nagu paljud Liivimaa talupojad ning astus Eesti Apostlik- Õigeusu Kiriku Halliste-Penuja koguduse liikmeks. Selle koguduse pihiliste nimekirja järgi elas Abja mõisapiirkonnas Atika külas. 1859. a. sündis vallastütar Reet/Irina ja 1862. a. vallaspoeg Jaan/Ivan. Ann suri 59-aastaselt 14.08.1879 Abja mõisapiirkonnas ning maeti 17.08.1879 Halliste õigeusu kalmistule (asub Penujal). Surmapõhjus – südamerabandus.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet / Irina Egel – vt. nr. 5 +
2) poeg Jaan / Ivan Egel – vt. nr. 6 +

2. Reet EGEL (Toomas0) /Rööt Eggel, Reet Eggel/, sündis 29.04.1823 sündis Abja mõisapiirkonnas, vanemad Mulgi Hennu sulane Toomas ja naine Rõõt. Ristiti 03.05.1823, vaderid: Mulgi Märdi naine Rõõt, tüdruk Rõõt, poiss Peeter. Leeris käis 1840. a. 1834. ja 1850. a. revisjonide ajal on kirjas Vanamõisa kõrtsis. 1858. a. on läinud Suka Märdi tallu nr. 54, kust vanem õde Ann on 1851. a. lahkunud. Reet suri 54-aastasena 17.03.1877 hommikul Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas /Friedrichsheim/ Viraku talus, kus ta oli teenija /Magd/. Maeti 22.03.1877. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/

3. Peeter EGEL (Toomas0) /Peter Eggel/, sündis 10.04.1826 Abja mõisapiirkonnas, vanemad Pikasilla /Pitka silla/ Hansu sulane Toomas ja naine Rõõt. Ristiti 11.04.1826, vaderid: Pikasilla Hansu poiss Henn, Uuetare Jaagu poiss Peeter, Suka Tõõtsi Märdi naine Ann. 1834. a. revisjoni ajal elas Vanamõisa kõrtsis. Peeter suri 17-aastaselt 11.12.1843 õhtul Abja mõisapiirkonnas ja maeti 16.12.1843. Surmapõhjus – tüüfus /Nervenfieber/.

4. Juhan EGEL (Toomas0) /Juhhan Eggel, Johan Eggel/, sündis 02.12.1828 Abja mõisapiirkonnas, vanemad Henno Jaani sulane Toomas ja Rõõt. Ristiti 06.12.1828, vaderid: Ruukle Peetri elanik Kusta, Henno Jaani poiss Peeter, Losu Hansu lesk Mall. Leeris käis 1847. a. 1834. ja 1850. a. revisjonide ajal on kirjas Vanamõisa kõrtsis.

Abiellus 10.02.1852 Halliste kirikus Maret Erg-iga /Marret Erg/. Maret sündis 27.04.1827 Abja mõisapiirkonnas Suusi talus, isa Volmer, ema Maret. 1826. a. revisjoni ajal sai pere nimeks ERG /Halliste personaalraamatus ka kujul HÄRG/. Maret oli arvatavasti pärit samast suguvõsast, mille liige oli ka August Kitzbergi „Kauka jumala“ Mogri Märdi prototüüp Märt Erg. Seda seost pole ma uurida jõudnud, kuid arvestades, et perekonnanimede panekul võisid sama perenime ühe mõisa piires saada vaid sugulased, siis on seos üsna tõenäoliselt olemas. Maret käis leeris 1845. a. Suri 73-aastaselt 21.01.1901 kell 9 õhtul Abja mõisapiirkonnas Pussi talus ning maeti 25.01.1901. Surmapõhjus – vesitõbi.

1854. a. võeti Juhan nekrutiks, umbes viie-kuue aasta pärast naases sõjaväeteenistusest. Juhan suri 49-aastaselt 22.01.1877 kell 8 hommikul Abja mõisapiirkonnas Petruška talus ja maeti 27.01.1877. Surmapõhjus – vesitõbi.
Lapsed:
1) poeg Jaan Egel – vt. nr. 7 +
2) poeg Peeter Egel – vt. nr. 8
3) poeg Jaak Egel – vt. nr. 9

II põlvkond

5. Reet / Irina EGEL (Ann1, Toomas0) /Reet Eggel, Ирина Еггель, Ирина Эгель/, sündis 29.01.1859 Abja mõisapiirkonnas Atika külas Mulgi talus Ann Egeli vallastütrena – vt. nr. 1. Ristiti 26.02.1859 Penuja õigeusu kirikus, vaderid: Abja mõisa Atika küla Mulgi talu talupoeg Jakov Antsov Puusemp, Vanamõisa Palu küla Palu-Peetri talu talunaine Tiina Jakova Sepp. Irina pöördus nähtavasti luteri usku ning temast sai kirikukirjades Reet (arvatavasti teda nii hüütigi ka lapsepõlves – Irina on õigeusu kirikuraamatutes tihti kasutusel kui nime Reet vaste õigeusklikel) – sellest annab tunnistust märge Halliste luteri koguduse personaalraamatus selle kohta, et Reet leeritati 07.11.1877. Selles kandes on Reeda elukohaks Tiru talu.

Reet abiellus 27.12.1881 Halliste kirikus Abja-Vanamõisa Kamara talu poisi Märt Busch-iga. Märt sündis 05.11.1860 Kilingi mõisapiirkonnas /Kurkund/ Saarde kihelkonnas, vanemad Märt Busch ja Kirsti, sünd. Pullin. Leeritati 30.10.1878 Saardes. Suri 26-aastaselt 11.09.1886 kell 9 õhtul Abja mõisapiirkonnas kaks päeva pärast poja sündi. Surmakandes on kirjas, et ta oli Losu talu poiss /Lossu Jung/. Maeti 14.09.1886. Surmapõhjus – peapõletik /Kopfentzündung/.

Reet abiellus teistkordselt 69-aastaselt 06.01.1929 Halliste kirikus 69-aastase lese Mõisaküla Panni talu põllutöölise Hans Ruusmann-iga /ka Roosmann/. Kihlusekandes on Reeda elukohaks märgitud samuti Panni, Mõisaküla. Hans sündis 02.11.1859 Pati mõisapiirkonnas /Pattenhof/ Saarde kihelkonnas, vanemad Juhan Ruusmann ja Liisu, sünd. Leibur. Surmaaeg ei ole Halliste koguduse personaalraamatust väljaloetav.

Reeda surmaaeg ei ole teada.

Reeda lapsed esimesest abielust:
1) tütar Ann Busch – vt. nr. 10
2) poeg Märt Busch – vt. nr. 11 +

Reeda vallaslaps:
3) tütar Liini Rosalie Busch – vt. nr. 12 +

6. Ivan EGEL (Ann1, Toomas0) /Иванъ Еггель, Иванъ Эгель, Iоаннъ Эгель, Jaan Ägel/, sündis 03.01.1862 Abja mõisapiirkonnas Atika külas Mulgi talus Ann Egeli vallaspojana – vt. nr. 1. Ristiti 11.02.1862 Penuja õigeusu kirikus, vaderid: Abja-Vanamõisa mõisapiirkonna Palu küla Paudi talu talupoeg Ivan Karlov Kerge ja sama mõisa ning küla talunaine lesk Ann Matsov Tõnnov. Arvatavasti hüüti teda kodus Jaaniks.

Ivan abiellus 07.01.1891 Penuja õigeusu kirikus Jekaterina Jaakova Raska-ga. Tunnistajad: peigmehe poolt Penuja mõisapiirkonnast talupoeg Matvei Rebane ja Kirbla mõisapiirkonnast /Kirbel/ talupoeg Mart Must, pruudi poolt Jäärja mõisapiirkonnast /Saarahof/ talupoeg Villem Saar ja Kaarli mõisapiirkonnast /Karlsberg/ talupoeg Karl Laarmann.

Jekaterina sündis 19.01.1871 Abja mõisapiirkonnas Lämba talus, vanemad Lämba peremees Jaak Raska ja Maret, sünd. Mets /Mõts/. Ristiti 25.01.1871 koolmeister M. Iire poolt. Ristimisel sai nimeks Kadri, mille vaste õigeusklikel on Jekaterina. Kadri ristiti luterlasena, leeris käis 1890. a. Hallistes, kuid ilmselt 1890. a. oktoobris pöördus õigeusku ja astus EAÕK Halliste-Penuja koguduse liikmeks. Kadri suri 08.09.1919 Abja vallas ja maeti 09.09.1919 Penuja õigeusu koguduse kalmistule.

Kadri oli oma vanemate Jaak ja Maret Raska üheksas laps ja kaheksas tütar. Tema vanemad ja sünnitalu on tähelepanuväärsed. Lämba talu asus vahetult tänase Läti piiri ääres Mõisakülast lõuna pool. Mõisaküla on rajatud muuhulgas ka Lämba talu maadele.

Lähemalt Mulgimaa taludest, sh. ka Lämba-Jaani talust võib lugeda Viljandi Muuseumi 2007. a. aastaraamatust, kus Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi kirjutab artiklis  „Halliste kihelkonna taluhäärberid – moodsa taluelu sümbolid“ lk. 7 niimoodi:

Üks Halliste kihelkonna vanemaid, Lämba talu häärber olevat kohaliku pärimuse järgi ehitatud 1863 või 1865 Abja paruni Reinhold von Stackelbergi enda koostatud plaani järgi. Madala S-kivist pool kelpkatuse ja rõhtlaudvoodriga palkmaja esikülje keskel oli väike lahtine viilkatusega trepikoda. Maja ühes otsas oli suur peretuba poistele ja teine väiksem tüdrukutele, teises otsas asusid avar saal ja söögituba ning keskel paiknes köök, mille taga oli peremehe-perenaise tuba.

Lämba-Jaani nr 113 oli tervel Pärnumaal kümnes kinnistusraamatusse kantud ostutalu. Kolmehobusetalu väärtus oli 21 taalrit 64 krossi. 2279 rbl eest ostis selle Abja valla mees Jaan Mets (oli kirjaoskaja) 1853 parun Stackelbergilt ja sai talu enda kätte järgmise aasta jüripäeval. Vana Jaan suri 1868 ning talu päris tema väimees Jaak Raska, kes ostis selle kaaspärijailt (kolm ülejäänud tütart) 5427 rubla 78 kopika eest välja.

Mõisaküla linna ajaloost, Lämba talust ja Kadri perest võib lugeda Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud Cessy Seepteri diplomitööst „Raamatukogud Mõisakülas 1895-1944“ . Lämba talust lk. 9:

1849. aastal tuli Tartumaalt Pikasilla mees Juhan Kase, maksis parunile nõutud summa välja ning oli seega Lapsaare talu omanik. Müüdi ära veel Kamara ja Lämba talu. Talude müük tekitas teiste ümbruskonna mõisnike keskel suurt pahandust ja segadust. Nõuti Abja mõisniku hulluks tunnistamist ja müükide tühistamist, kuid parun von Stackelberg müüs talusid edasi.

Suures osas Mõisaküla ajalugu kirja pannud Peeter Raska oli Lämba taluperemehe Jaak Raska pojapoeg. Jaak Raska teenis Abja paruni juures toapoisina. Parun andis toapoisile võimaluse asuda Pässaste küla metsavahi kohale. Jaak ehitas mõisa abiga hooned ja asus sinna elama arvatavasti 1830.aastal. Jaak ei jäänud metsavahiks, vaid hakkas põllumeheks. Koht ehitati hiljem ümber Kiikre talu peremehe poolt Härjasoo metsavahi koha nime all. Lämba Jaak oli Liivimaal kolmas mees, kes ostis Abja parunilt talu päriseks 1853. aastal.

Talu edenes jõudsalt, põllumaad oli ligi 100 vakamaad (esialgu 16). Peamiselt tegeldi linakasvatusega. Jaagul oli üheksa tütart ja pojad Peeter (vt lisa 2, joon 2) ning Jaak. Talu päris vanem poeg Jaak, kes oli kerge ellusuhtumisega ning loobus talust Peetri kasuks. Peetril oli kolm tütart ja pojad Peeter ning Eduard. Peeter sündis 1905. aastal Lämbal, õppis Olustvere Põllutöökoolis 1926. aastal. 1934. aastal lahkus kodust Torisse Sikana mõisa valitsejaks-töödejuhatajaks.

Tagasi tuli isatallu 1937. aastal rentnikuks, kuna isa Peetriga polnud suhted kõige paremad, kuid lahkus siiski taas 1940. aastal Tallinnasse. Isa jättis talu 1951. aastal ja läks elama tütre juurde, kus suri 1957. aastal. Talu läks riigi kätte.

Kahe autori tekstides on küll väikesed vastuolud – Lämba talu ostis arvatavasti siiski päriseks Jaan Mets, kellelt väimees, Jaani tütre Maretiga abiellunud Jaak Raska talu päris. Jaak Raska poegade nimed Halliste kirikuraamatute andmetel olid Jaan (mitte Jaak) ja Peeter. Olgu kuidas oli, kuid huvipakkuv on see Lämba talu lugu päris kindlasti.

Jaani (Ivani) ja Kadri (Jekaterina) teadaolevad lapsed:
1) tütar Joanna Egel – vt. nr. 13
2) tütar Maria Egel – vt. nr. 14
2) poeg Joann Egel – vt. nr. 15

7. Jaan EGEL (Juhan1, Toomas0) /Jaan Eggel/, sündis 25.04.1853 hommikul Abja mõisapiirkonnas Lämba talus, vanemad Juhan ja Maret Egel – vt. nr 4. Ristiti Halliste kirikus pastori poolt 29.04.1853, vaderid: poiss Jaan Mets, poiss Peeter Rebane, perenaine Maret Mets. Leeris käis 1871. a., mil elas Põõsku /Pisku, Põõsko/ talus. Jaan suri 14.07.1930.

Abiellus 25.06.1875 Hallistes Lopa talu tüdruku Kärt Pärna-ga /Kert Perna/. Jaan oli kihlumiskandes kirjas kui Lopa talu poiss. Kärt sündis 06.02.1852 hommikul Abja mõisapiirkonnas Nuudi talus, vanemad sulane Jaagup ja Anu Pärna. Ristiti 10.02.1852, vaderid: sulase naine Kärt Lond, sulane Toomas Mikko. Kärt suri 13.02.1933.

Lapsed:
1) poeg Jaan Egel – vt. nr. 16
2) poeg Julius Egel – vt. nr. 17

8. Peeter EGEL (Juhan1, Toomas0) /Peter Eggel/, sündis 13.09.1861 kell 3 hommikul Abja mõisapiirkonnas Losu-Epu talus, vanemad poiss Juhan ja Maret Egel – vt. nr. 4. Ristiti 29.09.1861, vaderid: poiss Peeter Kase, Lämba poiss Hans Erg, Rootsi Märdi naine Ann Mets. Leeris käis 1878. a., elas sel ajal Lopa talus. Võeti nekrutiks. Suri arvatavasti 02.07.1884 Kaukasuses.

9. Jaak EGEL (Juhan1, Toomas0) /Jaak Eggel/, sündis 10.08.1866 kell 5 hommikul Abja mõisapiirkonnas Lämba talus, vanemad sulane Juhan ja Maret Egel – vt. nr. 4. Ristiti 04.09.1866 koolmeister Meo poolt, vaderid: poiss Jaak Käpp, poiss Jaan Altmets, peremees Peeter Aru /Arro/ naine Maret. Leeris käis 1884. a., elas sel ajal Sooaru talus. Jaak õppis rätsepaks. Suri 08.03.1930.

Abiellus 19.03.18954 Halliste kirikus Sarja talu lese Anu Orra-ga, sünd. Vomm. Anu Vomm sündis 02.04.1854 hommikul Abja mõisapiirkonnas Sillaotsa talus, vanemad peremees Märt ja Maret Vomm. Ristiti 18.04.1854, vaderid: perenaine Tiina Vidriks, talunaine Mari Pall, poiss Kaarel Kissa. Anu abiellus 1883 Vana-Kariste mõisapiirkonna /Alt-Karrishof/ Mälgandi talu vabadiku Henn Orra-ga, Henn suri 1887. a. Anu suri 71-aastaselt 18.02.1926 kell 4 hommikul Abja mõisapiirkonnas Sarja talus. Maeti 21.02.1926 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus.

III põlvkond

10. Ann BUSCH (Reet2, Ann1, Toomas0) /An Busch/, sündis 19.12.1882 kell 3 hommikul Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas Tiru talus, vanemad Märt ja Reet Busch – vt. nr. 5. Ristiti 06.01.1883 koolmeister Semperi poolt, vaderid: poiss Jaan Egel /Ägel/, tüdruk Ann Erg, talunaine Leena Sepp. Ann suri 16-aastaselt 22.11.1899 kell 10 õhtul Abja mõisapiirkonnas Laatsi talus ja maeti 28.11.1899. Surmapõhjus – rõuged.

11. Märt BUSCH (Reet2, Ann1, Toomas0) /Märt Puss/, sündis 09.09.1886 kell 2 hommikul Abja mõisapiirkonnas Losu talus, vanemad Märt ja Reet Busch (sünnikandes on kirjas, et vanemad on Abja-Vanamõisast) – vt. nr. 5. Ristiti 21.09.1886 koolmeister Semperi poolt, vaderid: poiss Hendrik Ots, poiss Jaan Tirgo, talunaine Mall Iir. Leeris käis 1904 elades sel ajal Sarja talus. Abja valla perekonnaseisuametniku otsusel 10.04.1935 sai Märt koos perega uueks perekonnanimeks OJAMAA. Märt suri 24.05.1948 ning on maetud Saarde kalmistule.

Abiellus 02.03.1908 Saarde kirikus Made Ruukel-iga. Mõlema elukohaks kihlumiskandes on märgitud Voltveti mõisapiirkonnas /Tignitz/ Vangu talu. Made sündis 14.01.1888 hommikul Voltveti mõisapiirkonnas Vanatare talus, vanemad Peeter Ruukel ja Mall, sünd. Suur. Ristiti kirikus köster H. Kikkase poolt 07.02.1888, vaderid: vallaline Made Siitan, vallaline Leena Suur, vallaline Mihkel Ruukel. Leeris käis 1905. a. Saardes. Made suri 1972. a. ning on maetud Saarde kalmistule.

Lapsed:
1) poeg Aleksander Busch – vt. nr. 18
2) poeg Märt Busch – vt. nr. 19 +
3) tütar Anna Busch – vt. nr. 20
4) poeg Eduard Busch – vt. nr. 21
5) poeg Lembit Busch – vt. nr. 22
6) tütar Hilja-Helje Busch – vt. nr. 23 +

12. Liini Rosalie BUSCH (Reet2, Ann1, Toomas0) /Liini, Karoline, Karoline Rosalie Busch/, sündis 08.06.1890 kell 2 hommikul Abja mõisapiirkonnas Losu talus vallaslapsena, ema lesknaine Reet Busch – vt. nr. 5, isa nimi võib olla Jaan Tschätinnik. Ristiti 05.08.1890 koolmeister Semperi poolt, vaderid: poiss Peeter Püür, talunaine Kadri Anso, talunaine Kadri Kindel. Leeris käis 1908. a., elas sel ajal Kiivle Härma talus. Suri arvatavasti 1972. a.

Abiellus 06.03.1916 Halliste kirikus Mõisaküla sepa Märt Kask-iga. Abielukandes on pruudi nimena kirjas Karoline Rosalie, edaspidi laste sünnikannetes ka ainult Karoline. Igapäevaselt hüüti arvatavasti Liiniks.

Märt sündis 25.03.1888 Veelikse mõisapiirkonnas /Felix/ Saare talus tüdruk Reet Kase vallaslapsena. Ristiti 02.04.1888 koolmeister Meo poolt, vaderid: poiss Jüri Kütt, poiss Hendrik Liplap, tüdruk Liisu Kütt, tüdruk Mall Tamm. Leeris käis 1906. a. Esimest korda abiellus 1909. a., lesestus 1911. a. Esimesest abielust sündis kaks last (Peeter ja Elsa Marie). Oli Mõisakülas vabriku sepp. Märt suri arvatavasti 1963. a.

Liini Rosalie ja Märdi lapsed:
1) poeg Albert Martin Kask – vt. nr. 24
2) poeg Elmar Ferdinand Kask – vt. nr. 25
3) tütar Linda Alice Kask – vt. nr. 26 +
4) tütar Salme Melanie Kask – vt. nr. 27
5) poeg Arnold Gustav Kask – vt. nr. 28 +
6) tütar Ellen Asta Kask – vt. nr. 29 +

13. Joanna EGEL (Ivan2, Ann1, Toomas0) /Iоанна Эгель/, sündis arvatavasti 1892, suri ilmselt lapsena. Vanemad Ivan ja Jekaterina Egel – vt. nr. 6. EAÕK Halliste-Penuja koguduse meetrikaraamatutest on digiteerimata need, mis käsitlevad 19. saj. lõppu ja 20. saj. algust, niisiis ei saa ma Saaga kaudu seal registreeritud sünde-surmasid kontrollida.

14. Maria EGEL (Ivan2, Ann1, Toomas0) /Марія Эгель/, sündis umbes 1896, suri arvatavasti lapsena. Vanemad Ivan ja Jekaterina Egel – vt. nr. 6.

15. Joann EGEL (Ivan2, Ann1, Toomas0) /Iоаннъ Эгель/, sündis umbes 1897. Vanemad Ivan ja Jekaterina Egel – vt. nr. 6. 1915. a. armulaualiste ja pihiliste raamatus on kirjas 18-aastase noorukina.

16. Jaan EGEL (Jaan2, Juhan1, Toomas0) /Jaan Eggel/, sündis 10.06.1878 kell 6 hommikul Abja mõisapiirkonnas Lopa talus, vanemad Jaan ja Kärt Egel – vt. nr. 7. Ristiti 28.06.1878 koolmeister Jungi poolt, vaderid: peremees Jaan Juur, peremees Märt Kand, tüdruk Ann Uibo. Leeris käisin arvatavasti 1896. a., elukohaks oli sel ajal Pussi talu. Vana-Kariste valla perekonnaseisuametniku otsusel 20.01.1938 kirjutati perekonnanimi edaspidi kujul ÄGEL.

17. Julius EGEL (Jaan2, Juhan1, Toomas0), sündis 18.06.1891 kell 9 õhtul Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas Saadu talus, vanemad Jaan ja Kärt Egel – vt. nr. 7. Ristiti 21.07.1891 koolmeister Hammeri poolt, vaderid: kaupmees hans Orra, poiss Jaak Egel, tüdruk Els Peterson.

IV põlvkond

18. Aleksander BUSCH (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0) /Alexander Busch/ , sündis 21.03.1909 kell pool 3 hommikul Voltveti mõisapiirkonnas Vangu talus, vanemad Märt (sünnikandes tööline Martin Busch) ja Made Busch – vt. nr. 11. Ristiti 05.04.1909 kodus koolmeister August Hammeri poolt, vaderid: puuraidur Mihail Virnov, tööline Tõnis Ruukel, tüdruk Liina Busch. Aleksander käis leeris 17.11.1929. Suri 21-aastaselt 28.01.1931 kell pool 8 õhtul Laatre vallas Rinna talus, maeti 01.02.1931 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – kopsukelmepõletik.

19. Märt BUSCH ⬄ OJAMAA (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0) /sünnikandes Martin Busch/, sündis 06.08.1912 (19.08.1912 ukj.) Voltveti vallas Umso (Umbsoo?) talus, vanemad Märt ja Made Busch – vt. nr. 11. Suri 03.01.1996 Türi vallas Kolu külas, maetud Türi Kõrgessaare kalmistule. Järglasi puudutavad andmed ei kuulu avaldamisele.

20. Anna BUSCH (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 10.03.1916 kell 1 hommikul Uue-Kariste vallas Rõksi? talus, vanemad tööline Märt ja Made Busch – vt. nr. 11. Ristiti 16.03.1916 koolmeister K. Kutte poolt, vaderid: tööline Jaan Sitska, Anna Maiste, abielus ja Maria Paki, abielus. Suri 7-päevaselt 17.03.1916 kell 4 hommikul Uue-Kariste vallas, maeti 19.03.1916 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – krambid.

21. Eduard BUSCH (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 26.10.1921 kell pool 1 hommikul Vana-Kariste vallas Kiisa talus, vanemad talurentnik Märt ja Made Busch – vt nr. 11. Ristiti 26.12.1921 kodus Hendrik Liebuse poolt, vaderid: Kaarel Munnakson, üksik, Hendrik Raska, abielus ja Liisa Prantsus, abielus. Suri 13-aastaselt 02.12.1934 kell 3 peale lõunat Laatres. Surm on registreeritud Laatre vallas. Maeti 08.12.1934 Saarde kalmistule.

22. Lembit BUSCH (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 19.05.1928 kell 6 hommikul Abja vallas Kamaral, vanemad Märt ja Made Busch – vt nr. 11. Sünd on registreeritud Abja vallas. Ristiti 12.08.1928 kodus J. Sõggeli poolt, vaderid: Arnold Sõgel, Johann Virnhof, Alma Kalam. Suri 9-kuuselt 06.03.1929 kell pool 3 hommikul Abja vallas Kamaral, maeti 10.03.1929 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – gripp.

23. Hilja-Helje BUSCH ⬄ OJAMAA (Märt Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 21.03.1932 Laatre vallas Rinna talus, vanemad Märt ja Made Busch – vt. nr. 11. Suri 2008. a. Järglasi puudutavad andmed ei kuulu avaldamisele.

24. Albert Martin KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 09.02.1917 kell 6 hommikul Abja vallas Mõisaküla raudteeasulas, vanemad tööline Märt (Martin) ja Karoline Rosalie Kask – vt. nr. 12. Ristiti 26.02.1917 kodus koolmeister K. Kutti poolt, vaderid: masinist Jaak Parts, puusepp Peeter Perm, treial Eduard Beldau, teenija Made Busch. Suri 4-aastasena 01.06.1921 kell 6 õhtul Mõisaküla alevis, maeti 04.06.1921 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – veremürgitus /werekihwtitus/.

25. Elmar Ferdinand KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 30.09.1921 kell 6 hommikul Abja vallas Mõisakülas, vanemad tööline Märt ja Karoline Rosalie Kask – vt. nr. 12. Ristiti 06.11.1921 kodus koolmeister K. Kutti poolt, vaderid: kirjutaja Eduard Erg, montöör Feodor Kõdar, tööline Hans Saks, Õilme Luik, Karoline Torsis. Suri arvatavasti 2001. a.

26. Linda Alice KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 18.01.1923 kell 2 hommikul Abja vallas Mõisakülas, vanemad sepp Märt ja Karoline Kask – vt. nr 12. Ristiti 11.03.1923 kodus kooliõpetaja K. Kutti poolt, vaderid: Elisabet Merk, kooliõpetaja Hilda Koolmann, kooliõpetaja Ella Treywald, Andres Timbas. Suri arvatavasti 1995. a. Järglasi puudutavad andmed ei kuulu avaldamisele.

27. Salme Melanie KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0) /surmakandes Salme Marie/, sündis 26.08.1925 kell 2 hommikul Abja vallas Mõisakülas, vanemad sepp Märt ja Karoline Kask. Ristiti 25.10.1925 kodus P. Alp-i poolt, vaderid: Jaak Kurg, Mihkel Pärn, Marie Ermas, Minna Paalits. Suri 7-kuuselt 28.03.1926 kell 11 hommikul Mõisaküla alevis, maeti 01.04.1926 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus.

28. Arnold Gustav KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 08.06.1927 Abja vallas Mõisakülas. Suri arvatavasti 1993. a. Järglasi puudutavad andmed ei kuulu avaldamisele.

29. Ellen Asta KASK (Liini Rosalie Busch3, Reet2, Ann1, Toomas0), sündis 05.05.1931 Abja vallas Mõisakülas. Suri arvatavasti 1984. a. Järglasi puudutavad andmed ei kuulu avaldamisele.

Kirjuta vastus