1835. a. pandi Eestimaa kubermangus kirja talupoegade perekonnanimed. Üldiselt käis nimede panemine kindlate põhimõtete järgi, millest peamine oli ehk see, et ühe ja sama mõisa piires anti sama nimi vaid ühe pere liikmetele. Sellest reeglist kalduti kohati ka kõrvale, ent vähemalt nende perede puhul, keda ma seni uurinud olen, pidas see põhimõte enam-vähem paika ja samanimeliste isikute omavaheline sugulussuhe joonistub ilusti välja. Minu jaoks on suureks erandiks perekonnanimede panemine Hageri kihelkonna Kirna (tänapäeval Kernu) ja Kohatu mõisates. Sellist segadust pole ma mujal seni kohanud. Kirna ja Kohatu mõisad olid mõnes mõttes erandlikud – nad olid kui sukk ja saabas, kuuludes pikka aega ühtedele ja samadele omanikele. Kui neid müüdi või pärandati, siis ikka koos. 1866. a. moodustati kahe mõisa kogukonna baasil Kirna-Kohatu vald. Muide, nimetus Kernu tuli kasutusele alles 1920. a., seega on ehk õigem varasemast ajast rääkides pruukida nimetust Kirna. Nissi meetrikates esineva kirjapildi Kirno põhjal võib oletada, et seda kohanime võidi hääldada ka kui Kirnu.

Et mõisad samadele omanikele kuulusid, liikusid talupojad võrdlemisi usinalt mõisate vahel – mida on näha ka hingeloenditest. Perekonnanimede panemise raamatus on Kirna ja Kohatu küll eraldi välja toodud, ent nimede numeratsioon jookseb läbi mõlema mõisa ning kui üht perekonnanime pandi mõlemas mõisas, siis vastastikku sellele ka viidatakse. Kõik näib esmapilgul kena ja selge, ent asjasse süvenedes tuleb välja paras tohuvabohu. Võiks ju arvata, et sama perekonnanime saanud, kuid erinevate mõisate all kirjas olnud inimesed on omavahel sugulased, kuid lähemal uurimisel ei ole see mitte alati nii. Vähe sellest, ka samas mõisas elanud ja sama perekonnanime saanud ei pruukinud alati ühte perre kuuluda. Suhete uurimist raskendab muidugi see, et Hageri koguduse meetrikates puuduvad kanded ajavahemikust 1778-1833. Ka Nissi koguduse (kuhu kuulusid Kirna mõisa Mõnuste küla elanikud) meetrikates haigutab sündide osas suur auk ajavahemikus 1791-1833. Ent sellest hoolimata on segadus perekondadega üsna ilmne.

Et ma ise oma põlvnemise uurimisel Kirna-Kohatu perede sugulussuhete väljaselgitamisega kimpus olin, siis püüdsin huvi pärast välja selgitada, kas segadus puudutab vaid minu otseseid esivanemaid, või on tegemist kõikehõlmava nähtusega. Ja näib, et tõepoolest keerati perekonnanimede panemisel kokku paras puder ja kapsad. Milleks see vajalik oli – tont seda enam teab. Või oli nimede kirjapanija ise üks paras pudrupea?

Alljärgnevalt loetlesin üles kõik perekonnanimed, milliseid Kirna ja Kohatu mõisates pandi ning püüdsin tuvastada vastava nime saanud isikute põlvnemise. Võimalik, et ma mõne puhul olen valesid järeldusi teinud – eks aja jooksul saab vigade parandust teha.

1. PIILBERG /PIELBERG/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – mõisarahva all vaba mees Mihkel Pielberg ja Saunja Mardi Tõnu talus nr. 14 Tõnu Pielbergi pere. Mõlemad põlvnevad 1782. a. talus nr. 15 peremehest Saunja Tõnust. Viimase isa oli Saunja Käsper.

Kohatu mõisas pandi nimi kolmes kohas – Jäänali talus nr. 5 Mihkel Pielberg ja tüdruk Mari Matsi tütar Pielberg, Pärdi talus nr. 10 Jaan Pielberg ja Pikaru talus nr. 32 Matsi lesk Anu Pielberg ning tema lapselaps Triinu Pielberg. Omavahel on üsna kindlasti sugulased Mari Pielberg ning lesknaine Anu Pielberg koos lapselapsega. Anu on Saunja või Pikaru Matsi lesk. Mats on 1782. a. revisjoni aegse talu nr. 7 peremehe Matsu Jaani poeg, ka Mihkel Pielbergi isa Jaan on Matsu Jaani poeg. Põlvnesid Siimu Matsist. Mis pistmist oli Matsil Saunja taludega, pole võimalik kindlaks teha.

Kirna ja Kohatu Pielbergid ei ole tõenäoliselt omavahel suguluses.

2. POOM – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Kirna mõisa kangru Juhan Poomi perele ja Kulli talus nr. 13 Hans Poomile ja tema naisele. Juhan ja Hans olid vennad. Põlvnesid meesliini pidi Kohatu mõisapiirkonna Sikemäe Tõnust.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Sikemäe talus nr. 1 Jaagupi lesele Mari Poomile tütrega ning Laagre talus nr. 19 Jaagupi tütrele Katariina Poomile. Jaagup oli varem Kirna mõisas kingsepp. Pärit Keila-Joa mõisapiirkonnast Keila kihelkonnast. Jaagupi ja Kirna Poomide vaheline sugulussuhe on väga ebatõenäoline.

3. SEPSIVART /SEPSIWART/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kolmes kohas – Kirna mõisas Kustav Sepsivartile ja tema emale, Rometi talus nr. 1 peremehe Jaan Sepsivarti perele ja kahele tüdrukule – Mari ja Eeva Sepsivartile ning Aasu Tõnu talus nr. 11 Jaan Sepsivartile.

Kustavi isa Hans oli Kirna mõisa karjane, põlvnes arvatavasti Mõnuste küla Tõnu Mardist. Jaan Sepsivart oli Rometi talu peremehe Jüri poeg, kes põlvnes Mõnuste küla Mäe Andresest. Kustavi ja Rometi Jaani omavaheline sugulus on vägagi kaheldav, vähemalt ei ilmne see mitte mingil moel 18. sajandi kirikumeetrikatest. Aasu Tõnu Jaan oli Hindrik Laanbergi poeg, kogu pere sai nii Kirna kui ka Kohatu mõisates perekonnanimeks Laanberg, ainult Jaanile on perekonnanimeks pandud Sepsivart. Ülejäänud Kirna mõisa Sepsivartidega Jaanil mitte mingisugust sugulust ei ole.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Siimu talus nr. 4 tüdruk Mari Sepsivartile, kes Hageri koguduse personaalraamatu järgi oli Kulli Mardi tütar, ning Mälivere talus nr. 12 Jaan Sepsivartile, kes oli Kirna mõisas Sepsivarti nime saanud Kustavi vend.

4. VIRILEP /WIRRILEP/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Kirna mõisa kingsepa Hansu lesele ja lastele. Hans oli pärit Kohatu mõisapiirkonnast Mihkli talust nr. 3. 1782. a. oli tema isa Jaan Mihkli ehk Raudsepa talu peremees. Põlvnes Kirna mõisa Mõnuste küla Rometi Hansust.

Kohatu mõisas pandi nimi ühes kohas – Loigu talus nr. 14 Juhan Virilepale. Juhan põlvnes Virilepa Jaagust. Hansu ja Juhani vahel sugulussuhet ei olnud.

5. TRAUMANN – nimi pandi Kirna mõisas ühes kohas – Kirna mõisa toateenija Mart Traumanni perele. Mart kirjutati Kirna mõisa ümber 1826. a. Koluvere mõisapiirkonnast Kullamaa kihelkonnast.

6. LEOMAR – nimi pandi Kirna mõisas kahes kohas – Kirna mõisa karjuse Aadu Leomari perele ja Lepiku talus nr. 5 peremees Mart Leomari perele. Mart ja Aadu olid vennad. 1782. a. revisjoni ajal oli vanaisa Mart Lepiku talu peremees.

7. PEKKAR – nimi pandi Kirna mõisas kahes kohas – Kirna mõisa vahimehele Juhan Pekkarile ja tema naisele ning Nõmme rätsepa talus nr. 24 Kustav Pekkari perele. Juhan olevat Kirna 1834. a. hingeloendi järgi tulnud Kohatu mõisa Mälivere talust nr. 12, kuid seal sobivat Juhanit kirjas ei ole. Arvatavasti oli ta lapsena kirjas Kirna mõisarahva all kui abieluväline laps nimega Juhan. Hageri koguduse personaalraamatu järgi oli Juhan Järve Jaagupi tütre Kaie vallaspoeg. Kustav tuli Kirnasse Kerasti talust. 1782. a. revisjoni ajal oli kirjas kui Kerasti peremehe Mihkli poja Peetri minia Kai poeg. Tal oli ka vanem vend Juhan, kuid ta ei sobi vanuse poolest ja hingeloendite andmeil suri ta 1806. a. Kustavil oli õde Kai, kes võis olla vallaslaps Juhani ema. Juhan Pekkari ja Kustavi sugulus on siiski kaheldav.

8. NAAPS – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Kirna mõisa kokale Mats Naapsile.

Kohatu mõisas pandi nimi kolmes kohas – Uuetoa talus nr. 8 Jaagup Naapsile, Kangru talus nr. 22 Tõnu Naapsile ja Kurista talus nr. 28 Tõnu Naapsi perele, sh. kasupojale Mats Naapsile. Kirna mõisa Mats, Kohatu mõisa Uuetoa talu Jaagup ja Kangru talu Tõnu on vennad ja Kurista Tõnu pojad. Kurista Tõnu oli Mõnuste küla Aasu Matsi poeg.

9. TRAUBLUM – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kolmes kohas – Kirna mõisa kutsarile Kaarel Traublumile, Kulli talus nr. 13 Jüri lesele Leenu Traublumile ning Sepa talus nr. 22 Jaagup Traublumile perega ning tema vennale Mart Traublumile.

Kaarel oli varem sulane Kohatu mõisapiirkonnas Ülevainu talus nr. 6, enne seda elas Kirna mõisapiirkonnas Kulli talus nr. 13. Oli Kirna mõisa kiltri Jüri poeg, kes omakorda põlvneb arvatavasti kunagisest Kirna mõisa kupjast Sikala Toomasest. Kulli talu Leenu oli tõenäoliselt Kaarli ema. Sepa talu Jaagupi ja Mardi isa oli Sepa Tõnu, kelle päritolu ei ole selge, sest 1795. a. revisjonist oli ta välja jäänud. Tõnu isanimeks on revisjonides märgitud Jüri, kuid vanuse poolest ei sobi ta ei Kirna mõisa kiltri Jürile pojaks, ega ka kiltri Jüri isale Sikala Jürile pojaks. Tõnu pidi sündima 1760. a. paiku, Nissi meetrikatest oleksid enam-vähem sobivateks Mäe Andrese poja Jüri poeg Tõnu ja Rometi Jüri poeg Tõnu. Sepa talu Jaagupi ja Mardi sugulus kutsar Kaarliga ei ole selge, pigem tuleb lugeda see ebatõenäoliseks.

Kohatu mõisas pandi nimi Kiipa talus nr. 31 Mart Traublumile. Mart oli varem sulane Ülevainu talus nr. 6. 1782. a. revisjoni ajal oli oma isa Vainu talu nr. 8 peremehe Jüri juures Kirna mõisapiirkonnas. Vainu Jüri põlvnes Mõnuste küla Lepiku Mardist. Sugulus ülejäänud Traublumi-nimelistega on väga ebatõenäoline.

10. KULLAP – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Kirna mõisa kutsarile Jaan Kullapile ja Kulli talus nr. 13 Mart Kullapile.

Jaan oli Kohatu mõisapiirkonna Loigu talu nr. 14 peremehe Aadu poeg. Aadu oli Siimu talu nr. 4 peremehe Reinu poeg. Reinu isa Siimu Jaan oli arvatavasti Mõnuste küla Sikala Jüri poeg. Mart ja Jaan olid vennad.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Kullama talus nr. 29 Aadu Kullapile ja ta naisele ning Järve talus nr. 30 Juhan Kullapi perele. Aadu oli Jaani ja Mardi isa ning Juhani vend.

11. JERSMANN – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Kirna mõisa teenrile Jüri Jersmannile ja Kulli talus nr. 13 peremees Kustav Jersmanni perele, sh. ämmale Tiiu Jersmannile ja tüdruk Triinu Jersmannile.

Kohatu mõisas pandi nimi ühes kohas – Ülevainu talus nr. 6 peremees Jüri Jersmanni perele. Jüri ja Kustav olid vennad, Kirna mõisa teener Jüri oli Kustavi poeg. Põlvnesid Mõnuste küla Rometi Hansust.

12. KIVISIV /KIWWISIW/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Kirna mõisa kupja Mihkel Kivisivi perele ja Mäe Jüri talus nr. 10 tüdruk Mari Kivisivile.

Mihkel oli Kohatu mõisapiirkonna Sikemäe talu nr. 1. peremehe Andrese poeg.

Kohatu mõisas pandi nimi neljas kohas – Kohatu mõisa karjuse Mart Kivisivi perele, Tõnujaani talus nr. 2 tüdruk Leenu Kivisivile, Siimu talus nr. 4 Hans Kivisivile ning Pärdi talu nr. 10 peremehe Jaan Kivisivi perele,

Mart oli Loigu talu nr. 14 peremehe Loigu Aadu poja Hansu poeg. Hans oli kasvandik Saunja Mardi talus nr. 14, tema isa oli samuti Loigu Aadu poeg Hans. Jaan oli Sikemäe Andrese poeg. Seega kõik Kivisivid on omavahel sugulased ning põlvnevad Sikemäe Tõnust.

13. EROP – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Rometi talus nr. 1 sulasele Tõnu Eropile naisega ja sulasele Juhan Eropile ning Aasu Tõnu talus nr. 11 Hindrik Eropi perele. Tõnu oli Kohatu mõisapiirkonnas Uuetoa talu nr. 8 kasvandik, tema isa oli Virilepa talu nr. 15 sulane Mats, kes oli vahepeal jooksus olnud ja kelle isa oli 1782. a. revisjoni ajal Kirna mõisapiirkonna peremees Saunja Mart talus nr. 14. Juhan kirjutati 1826. a. Kohatu mõisapiirkonnas Laagre talust nr. 19 ümber Rometi tallu. Tema isa oli põlluvaht Eerik, kes elas varem Pautsi talus nr. 11 ja 1782. a. revisjoni ajal oli peremees Sarapiku talus nr. 25. Eerik oli arvatavasti Kirna mõisa kunagise kingsepa Hinrik Johanni poeg. Ka Aasu Tõnu talu Hindriku isa oli Sarapiku Eerik. Tõnu sugulus Juhani ja Hindrikuga on väga ebatõenäoline.

Kohatu mõisas pandi nimi Uuetoa talus nr. 8 peremees Eerik Eropile. Eerik oli Aasu Tõnu talu Hindriku poeg.

14. MAGNUS – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kolmes kohas – Sikala talus nr. 2 Kustavi lesele Tiiu Magnusele ja pojale Jaan Magnusele, Mäe Mardi talus nr. 9 Toomas Magnuse perele ja Hinga talus nr. 16 Toomas Magnusele.

Kustav ja Mäe Mardi Toomas olid Sikala Tooma pojad, Hinga talu Toomas oli Kustavi poeg. 1782. a. revisjonis Sikala talu nr. 2 peremehe Tooma päritolu on ebaselge.

Kohatu mõisas pandi nimi ühes kohas – Nõukse talus nr. 9 Hans Magnusele. Hans oli kasvandik Saunja Mardi talus nr. 14, oli Sepa Juhani tütre Anu abieluväline laps. Seos Sikala Magnustega on ebatõenäoline.

15. SAHHART – nimi pandi Kirna mõisas ühes kohas – Sikala talus nr. 2 peremees Jaagup Sahharti perele. Jaagup tuli 1829. a. Nurme mõisapiirkonnast Nissi kihelkonnast.

16. VALDSNEP /WALDSNEP/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Sikala talus nr. 2 sulastele Aadu Valdsnepile ja Mats Valdsnepi perele ning Sikala Aadu talus nr. 3 peremees Toomas Valdsnepi perele, Juhan Valdsnepile, Ants Valdsnepile ja tüdruk Mari Valdsnepile. Aadu oli Matsi poeg, Mats oli varem Sikala Aadu talu peremees. Matsi isaks on 1782. a. revisjonis märgitud vana Sikala Toomas, kuid see ei saa vastata tõele – vanused ei klapi. Nissi koguduse meetrika järgi oli Matsi isa Sikala Tooma poeg Aadu. Toomas Valdsnepi isa oli vana Sikala Tooma poeg Toomas.

17. TÕNUPERE /TÖNNOPERRE/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi neljas kohas – Sikala talus nr. 2 tüdruk Leenu Tõnuperele, Tõnupere talus nr. 4 peremees Jaan Tõnupere perele, Jüri Tõnuperele ja tüdruk Liisu Tõnuperele, Lepiku talus nr. 5 tüdruk Tiiu Tõnuperele ja tema vallaslapsele Jaagup Tõnuperele ning Mäe Mardi talus nr. 9 tüdruk Kai Tõnuperele

Tõnupere talu Jaan põlvnes Mõnuste küla kunagisest peremehest Tõnu Mardist. Jüri oli Jaani isa vend. Üsna tõenäoliselt olid kõik Kirna mõisa Tõnupere-nimelised omavahel sugulased.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Nõukse talus nr. 9 tüdruk Triinu Tõnuperele ja Paju talus nr. 13 Jaagup Tõnuperele. Jaagup oli Tõnupere talu Jüri Tõnupere poeg.

18. MANNLEP /MANDLEP/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Tõnupere talus nr. 4 Hindrik Mannlepi perele ja Aasu Tõnu talus nr. 11 Mart Mannlepile. Hindrik põlvnes meesliinis Saunja Käsprist. Mardi päritolu pole selge, sest teada on vaid, et tema isa nimi oli Jaan ning ta pidi sündima umbes 1820.

Kohatu mõisas pandi nimi neljas kohas – Ülevainu talus nr. 6 Juhan Mannlepile, Uuetoa talus nr. 8 Tõnu lesele Mari Mannlepile ja tema pojale Jaanile, Kivikõrtsis nr. 21 Juhani lesele Mari Mannlepile ja Kiipa talus nr. tüdruk Anu Manlepile.

Juhan oli Hindriku vend. Mari oli Hindriku, Juhani ja Anu ema, Jaan oli arvatavasti Mari vallaslaps.

19. NEIDER – nimi pandi Kirna mõisas ühes kohas – Lepiku talus nr. 5 Jüri Neiderile ja ta naisel. Jüri tuli 1829. a. Laitse mõisapiirkonnast Nissi kihelkonnast.

20. PIKSARV /PIKSARW/ – nimi pandi Kirna mõisas kaheksas kohas – Tõnupere talus nr. 4 tüdruk Mari Piksarvele, Lepiku talus nr. 5 tüdruk Liisu Piksarvele, Ülevainu talus nr. 6 Hans Piksarvele, Vainu talus nr. 8 Jüri lesele Ann Piksarvele ja lastele, Aasu Tõnu talus nr. 11 tüdruk Leenu Piksarvele, Kulli talus nr. 13 Jüri Piksarvele, Saunja Mardi talus nr. 14 Jaan Piksarvele ning Pikasalu talus nr. 23 Aadu Piksarve perele ning Mart Piksarve perele.

Hans põlvnes 1782. a. revisjoni ajal Ülevainu talu peremeheks olnud Mardist, kelle päritolu on ebaselge. Vainu talu Jüri oli Vainu talu peremehe Mardi poeg, 1782. a. revisjoni ajal oli Mart sulaseks Sikala Aadu juures. Kulli talu Jüri oli Ülevainu talu Hansu vend. Saunja Mardi Jaan oli Ülevainu talu Hansu isa vend. Aadu oli Sikala Aadu poeg, kes omakorda põlvnes arvatavasti Sikala vanast Jürist. Ka Vainu Mart võis põlvneda Sikala vanast Jürist, kuigi päris kindel selles olla ei saa. Pikasalu talu Mart Ülevainu talu Hansu ja Kulli talu Jüri isa ning Saunja Mardi talu Jaani vend. Ülevainu talust pärit inimeste sugulussuhe Vainu ja Sikala talu inimestega ei ole kindlaks määratav.

21. HUINT – nimi pandi Kirna mõisas neljas kohas – Sikala Aadu talus nr. 3 tüdruk Anu Huintile, Ülevainu talus nr. 6 Prits Huintile ja ta naisele, Lepiku ehk Uuetoa talus nr. 7 Hans Huinti perele ja Mäe Jüri talus nr. 10 Jaagu lesele Leenu Huintile.

Prits oli Lepiku ehk Uuetoa talu peremehe Jaagu poja Jaagupi poeg. Põlvnes Lepiku ehk Uuetoa Jürist. Hans oli Lepiku Jaagu poeg ja Pritsu isa vend.

22. TALER – nimi pandi Kirna mõisas ühes kohas – Mäe Mardi talus nr. 9 Tõnu Taleri perele. Tõnu põlvnes Saunja Käsprist.

23. NAHKUM – nimi pandi Kirna mõisas ühes kohas – Mäe Jüri talus nr. 10 Aadu Nahkumi perele ja Mart Nahkumi perele.

Aadu ja Mart olid vennad. Nende vanaisa oli 1782. a. revisjoni ajal peremeheks olnud Mäe Jüri, kes põlvnes Mäe Andresest.

24. TÜRK – nimi pandi Kirna mõisas kahes kohas – Aasu talus nr. 11 peremees Tõnu Türki perele ja Saunja Mardi talus nr. 14 Jüri Türkile ja ta naisele. Aasu talu oli vist üks neist vähestest taludest, kus peremehe positsioon läks aegade jooksul katkemalt üle isalt pojale ning teisi sinna peremeheks ei pandud. Tõnu ja Jüri olid vennad. Mõlemad põlvnesid Aasu Jaagust.

25. PRANTSA – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Saunja Tõnu talus nr. 15 peremees Jüri Jaani poeg Prantsa perele ja Jüri Mardi poeg Prantsa perele. Jüri Jaani poeg põlvnes Mõnuste küla Uuetoa Jürist. Jüri Mardi poeg põlvnes Kohatu mõisapiirkonnast Nõukse Juhanist. Juhani isa oli Saunja Käsper. Jüride omavaheline sugulus on ebatõenäoline.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Tõnujaani talus nr. 2 tüdruk Kai Mardi tütar Prantsale ning Kangru talus nr. 22 Mart Prantsale ja ta naisele. Mart oli Jüri Mardi poeg Prantsa isa.

26. LUUS – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Saunja Tõnu talus nr. 15 Jaan Luusi perele. Jaan oli 1826. a. Kirnasse ümber kirjutatud Haiba mõisapiirkonnast.

Kohatu mõisas pandi nimi samuti ühes kohas – Virilepa talus nr. 15 Jaagup Luusile. Jaagup oli tõenäoliselt Jaan Luusi poeg.

27. KALSBERT /KALSBERG/ – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Tõnupere talus nr. 4 Jaani lesele Liisu Kalsbertile ja Hinga talus nr. 16 peremees Kaarel Kalsberti perele.

Liisu abikaasa Jaan oli Vainu Jüri poeg, tema noorem vend Mart sai perekonnanimeks Traublum. Kaarel kirjutati 1826. a. Kirna mõisa alla ümber Adila mõisapiirkonnast. Kaarli ja Jaani omavaheline sugulus on väga ebatõenäoline.

Kohatu mõisas pandi nimi ühes kohas – Kehra talus nr. 16 peremees Jaan Kalsberti perele. Jaan põlvnes Kirna mõisapiirkonna kunagisest taluperemehest Saunja Käsprist. Sugulussuhe ülejäänud Kalsbertidega on väga ebatõenäoline.

28. TONBENDER – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Pikasalu talus nr. 23 Jaan Tonbenderi perele. Jaan oli Kohatu mõisapiirkonnas Tõnujaani talus sulane, enne seda Kirna mõisa toapoiss. 1782. a. revisjoni ajal elas Kohatu mõisapiirkonnas Vaharu talus nr. 18. Vanaisa oli Vaharu peremees Jaan, varasem Kulli Jaan, kes põlvnes Kulli Mardist.

Kohatu mõisas pandi nimi ühes kohas – Kivikõrtsis nr. 21 Tõnis Tonbenderi perele. Tõnis oli 1826. a. Kohatu mõisa ümber kirjutatud Nõva mõisapiirkonnast Harju-Risti kihelkonnast. Jaani ja Tõnise sugulus on väga ebatõenäoline.

29. TREMAS – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi ühes kohas – Kirna kõrtsis nr. 25 Päärn Tremase perele.

Kohatu mõisas pandi nimi kahes kohas – Virilepa talus nr. 15 tüdruk Anu Tremasele ja Kehra talus nr. 16 lesknaine Leenu Tremasele. Anu oli arvatavasti Leenu tütar, kuid seos Päärnaga on selgusetu. Päärn oli Tõnu Jaani poja Kustavi poeg, seega põlvnes ta kunagisest Kirna möldrist Tõnust.

30. KOOLMANN – nimi pandi Kohatu mõisas ühes kohas – Sikemäe talus nr. 1 peremees Mart Koolmanni perele. Mart tuli 1826. a. Järvakandi mõisapiirkonnast Rapla kihelkonnast.

31. TIEKENBERG – nimi pandi Kohatu mõisas kahes kohas – Tõnujaani talus nr. 2 Hans Tiekenbergi perele ja Kangru talus nr. 22 Rein Tiekenbergi perele. Hans ja Rein olid vennad, nende isa oli Aasu Hans, Kirna talu nr. 12 peremees. 1782. a. revisjoni ajal oli kirjas Aasu talus peretütre Liisu mehena.

32. KARPAT – nimi pandi Kohatu mõisas kahes kohas – Tõnujaani talus nr. 2 Mart Karpati perele ja Kurista talus nr. Juhani lesele Mari Karpatile. Mart tuli 1826. a. Haiba mõisapiirkonnast. Kuidas lesknaine Mari temaga seotud on, see ei selgu.

33. SIMSIVART /SIMSIWART/ – nimi pandi Kohatu mõisas kolmes kohas – Siimu talus nr. 4 Jüri Simsivarti perele, Uuetoa talus nr. 8 Mats Simsivartile ja ta naisele ning Nõukse talus nr. 9. Kustav Simsivarti perele. Kõik Simsivartid on omavahel suguluses ja põlvnevad meesliini pidi Virilepa Jaagust.

34. KEELMANN – nimi pandi Kohatu mõisas kolmes kohas – Jäänali talus nr. 5 Jaan Keelmanni perele ning Tõnu Keelmannile, Uuetoa talus nr. 8 tüdruk Mari Keelmann ja Mälivere talus nr. 12 tüdruk Anna Keelmannile. Tõnu, Mari ja Anna on vend ja õed. Jaan on tulnud 1826. a. Adila mõisapiirkonnast. Tõnu isa Tõnu oli Virilepa talu peremees, enne seda Kirna mõisas sulane. Eesnimede ümberkirjutamisel 1811. a. pandi nähtavasti ekslikult kirja nimi Tõnu, tegelikult ristiti ta Kustaviks. Tõnu alias Kustav oli 1782. a. revisjoni ajal Tõnu Jaani talus nr. 2 sulase Tõnu poeg Kustav. Isa Tõnu oli vana Tõnu Jaani poeg, põlvnes kunagisest Kirna möldrist Tõnust. Jaan Keelmanni ja Tõnu Keelmanni omavaheline sugulus on ebatõenäoline.

35. KOPPE – nimi pandi Kohatu mõisas kuues kohas – Siimu talus nr. 4 lesknaine Liisu Koppe, Jäänali talus nr. 5 Toomas Koppe, Uuetoa talus nr. 8 Jaagup Koppe naisega, Pärdi talus nr. 10 Toomase ema ja Pärtli lesk Mari Koppe, Virilepa talus nr 15 Tõnis Koppe ning tüdruk Ann Koppe vallaspoeg Tõnuga

Toomase isa Pärtel oli Kirna mõisas piquer. Ta oli tulnud 1806 Munalaskme mõisapiirkonnast Nissi kihelkonnast vahetusena Kirnast nekrutiks antud talupoja vastu. Munalaskmele oli ta toodud 1803 Lõusa mõisapiirkonnast Simuna kihelkonnast. Sinna omakorda oli ta läinud 1796 Pala mõisapiirkonnast Kadrina kihelkonnast.

Jaagup oli varem Kirna mõisas aidamees, enne seda oli sulane Kirna mõisapiirkonnas Kulli talus nr. 13. 1795. a. revisjonist oli ta välja jäänud, mistõttu pole tema päritolu võimalik kindlaks teha. Suure tõenäosusega polnud tal mitte mingisugust sugulussuhet Toomasega.

Tõnis oli Kirna mõisas toapoisiks, tema isa oli Kohatu mõisapiirkonnas Väljataguse talus nr. 17 peremees Jaak, kes oli varem olnud kilter, abielludes oli Aasu Tõnu sulane Mõnuste külas. Jaak oli arvatavasti Aasu Jaagu poeg. Kas Tõnis ja Jaagup omavahel sugulased olid, pole teada. Jaagupi isanimena on revisjonides kirjas Jaak.

36. LAANBERG – nimi pandi mõlemas mõisas.

Kirna mõisas pandi nimi kahes kohas – Lepiku talus nr. 7 tüdruk Leenu Laanberg ja Saunja Tõnu talus nr. 15 tüdruk Natalie Laanberg.

Kohatu mõisas pandi nimi kolmes kohas – Ülevainu talus nr. 6 Päärn Laanberg, Pärdi talus nr. 10 Kaarel Laanbergi pere ja Laagre talus nr. 19 Hindrik Laanbergi pere. Leenu, Natalie ja Päärn olid Laagre peremehe Hindriku lapsed. Hindrik oli Kirna mõisa sepp. Hindrik ja Kaarel olid vennad. Kohatu mõisa revisjonidesse ilmusid nad esmakordselt 1795. a., selleks ajaks oli nähtavasti Leidi metsavahikoha sulane Mart võtnud naiseks lesknaise Liisu. Kasulasteks sai ta Liisu pojad, kes algselt olid pärit Keila-Joa mõisapiirkonnast ja kelle isaks oli Tisleri Jaan.

37. ILBES /ILBIS/ – nimi pandi Kohatu mõisas neljas kohas – Otta talus nr. 7 Kustav Ilbese pere, Nõukse talus nr. 9 Jaagup Ilbese pere, Virilepa talus nr. 15 Jüri Ilbese pere ja Kiipa talus nr. 31 Juhan Ilbes. Kustav, Jaagup, Jüri ja Juhan olid vennad, nende isa Jüri oli 1782. a. revisjoni ajal Nõukse talu peremees. Põlvnesid arvatavasti Saunja Käsprist, kelle poeg Juhan läks Nõuksele peremeheks.

38. REMMAL – nimi pandi Kohatu mõisas kolmes kohas – Nõukse talus nr. 9 Hans Remmali pere, Paju talus nr. 13 Mart Remmali pere ja Järve talus (metsavahikohal) nr. 30 Madis Remmal naisega. Hans ja Mart olid vennad. Nende isa Hans ja Madis olid samuti vennad. Hansu ja Madise isa oli Paju talu peremees Tõnu, kes põlvnes Virilepa Jaagust.

39. AUGUST – nimi pandi Kohatu mõisas ühes kohas – Pärdi talus nr. 10 Jüri Augusti pere. Oli varem Kirna mõisa kutsar. 1782. a. revisjoni ajal elas Pärdi talus, isa Jüri oli talu peremees ja arvatavasti Loigu Peetri poeg.

40. VADER /WADER/ – nimi pandi Kohatu mõisas neljas kohas – Jäänali talus nr. 5 tüdruk Ann Vader, Mälivere talus nr. 12 kaks perekonda – Mart Vaderi pere ja uue peremehe Mart Vaderi pere, kes tuli 1833. a. Maidla mõisapiirkonnast. Martide omavaheline sugulus on kaheldav – vana peremehe Mardi isa oli Virilepa Jüri sulane Toomas, hiljem Mälivere peremees, kelle päritolu pole võimalik kindlaks teha, uue peremehe juured on aga hoopis Maidla mõisas. Miks nad ühe ja sama perekonnanime said, on arusaamatu. Nimi pandi veel Kehra talus nr. 16 tüdruk Leenu Vaderile ja Pikaru talus nr. 32 Jüri Vaderi perele. Jüri ja Mälivere vana peremees Mart olid vennad.

41. JERDPAP – nimi pandi Kohatu mõisas ühes kohas – sulane Otto Jerdpap Virilepa talus nr. 15. Otto tuli 1826. a. Vaimõisa mõiapiirkonnast Märjamaa kihelkonnast. Suri üsna varsti pärast perekonnanimede fikseerimist.

42. AUG – nimi pandi Kohatu mõisas kahes kohas – Siimu talus nr. 4 Kai Juhani tütar Aug ja Kai Hansu tütar Aug ning Kehra talus nr. 16 Mats Augi pere. Mats oli Kehra talu peremees, 1782. a. revisjoni ajal oli sulane Mihkli Jaani talus nr. 3.

43. PÜRGER – nimi pandi Kohatu mõisas ühes kohas – Kehra talus nr. 16 Madis Pürgeri pere. Madis tuli 1826. a. Kirna mõisast Mõnuste külast Lepiku talust nr. 5. Oli vallaslaps, päritolu pole võimalik välja selgitada.

44. LEPPER – nimi pandi Kohatu mõisas ühes kohas – Vaharu talus nr. 18 Samuel Lepperi pere. Samueli isa oli Kirna mõisa kangur Jüri, kes tuli Kirnasse Valtu mõisapiirkonnast Rapla kihelkonnast.

45. VARRO /WARRO/ – nimi pandi Kohatu mõisas kahes kohas – Kivikõrtsis nr. 21 Jaan Varro pere ja Rätsepa ehk Verioja talu nr. 33 Jüri Varro naisega. Mõlemad on 1826. a. Kohatu mõisa ümber kirjutatud Vigala kihelkonnast ilmselt Nurtu mõisapiirkonnast. Jaani ja Jüri sugulus on tõenäoline.