Marie Kleitsmann
Marie Kleitsmanni sugupuu on samuti koostatud ühe mu sugulase palvel. Minu enda suguvõsast on Marie abielude kaudu seotud Spiegelitega. Kuid mitte ainult – uurimise käigus tuli välja, et Marie VII põlve esivanem Matsi Hannus Suure-Tammiku külast Simuna kihelkonnast on ka minu esivanem.
+--- 8-Tõnu Jaak (1653-) - 52
+--+ 7-Tõnu Jaagu p. Tõnu (1681-1754) - 42
+--+ 6-Jaagu Tõnu p. Jaak (1712-1791) - 30
| +--- 7-Ann (1686-1757) - 43
+--+ 5-Jaagu Villem (1744-1785) - 16
| | +--- 7-Matsi Hannus (1661-) - 44
| +--+ 6-Matsi Hannuse t. Ann (-1758) - 31
+--+ 4-Jaagu Villemi Juhan (1778-1820) - 8
| +--- 5-Aadu Madise kasvandik Mall (1748-1795) - 17
+--+ 3-Mihkel KLEITSMANN (1808-1856) - 4
| | +--- 5-Mihkli Jaagup (1739-1808) - 18
| +--+ 4-Mihkli Jaagupi Kai (1780-1829) - 9
| +--- 5-Ann (1751-1805) - 19
+--+ 2-Jaagup KLEITSMANN (1853-1929) - 2
| | +--- 6-Kuusiku Aadu (1716-1780) - 32
| | +--+ 5-Kõrtsu Aadu (1750-1790) - 20
| | | +--- 6-Anu (1718-1783) - 33
| | +--+ 4-Jaan JUHANSON (1781-1850) - 10
| | | | +--- 6-Lauri Toomas - 34
| | | +--+ 5-Lauri Tooma t. Mari (1748-1816) - 21
| +--+ 3-Anu JUHANSON (1819-1875) - 5
| | +--- 6-Puusepa Jaagup (1713-1780) - 35
| | +--+ 5-Tisleri Juhan (1749-1816) - 22
| | | +--- 6-Ann (1721-1782) - 36
| +--+ 4-Tisleri Juhani t. Ann (1778-1840) - 11
| +--- 5-Tuhala kupja Jüri tüdruk Anu (1755-) - 23
--+ 1-Marie KLEITSMANN (1889-1935) - 1
| +--- 6-Puusepa Jüri (1713-1795) - 37
| +--+ 5-Puusepa Jüri p. Hans (1742-1807) - 24
| +--+ 4-Hans SIMMER (1786-1853) - 12
| | +--- 5-Madli (1746-1810) - 25
| +--+ 3-Jaan SIMMER (1822-1891) - 6
| | | +--- 5-Väljaku Kustas (1747-1798) - 26
| | +--+ 4-Väljaku Kustase t. Anu (1788-1864) - 13
| | +--- 5-Madle (1747-1816) - 27
+--+ 2-Ann SIMMER (1847-1899) - 3
| +--- 7-Rätsepa Mihkel (1687-1767) - 45
| +--+ 6-Rätsepa Mihkli p. Jüri (1737-1791) - 38
| | | +--- 8-Mõisa Madis(-1736) - 53
| | +--+ 7-Mõisa Madise t. Eeva (-1775) - 46
| +--+ 5-Aabram EBRUK (1774-1847) - 28
| | | +--- 8-Vana Kubja Jaak - 54
| | | +--+ 7-Vana Kubja Jaan (1711-1791) - 47
| | +--+ 6-Vana Kubja Jaani t. Ann (1735-1795) - 39
| | | +--- 8-Tölbe Jüri (-1737) - 55
| | +--+ 7-Tölbe Jüri t. Kadri (1714-1790) - 48
| +--+ 4-Aadu EBRUK (1802-1871) - 14
| | | +--- 7-Tuuleveski Hans (1677-1757) - 49
| | | +--+ 6-Saare Pärtel (1724-1786) - 40
| | +--+ 5-Saare Pärtli t. Ann (1775-1839) - 29
| | | +--- 8-Saare Jaan (-1735) - 56
| | | +--+ 7-Saaremäe Jaan (-1767) - 50
| | +--+ 6-Saaremäe Jaani t. Kai (1736-1803) - 41
| | | +--- 8-Pendi Tõnu (-1734) - 57
| | +--+ 7-Pendi Tõnu t. Madle - 51
+--+ 3-Kadri EBRUK (1825-1887) - 7
+--- 4-Ann (1801-1855) - 15
I põlvkond
1. Marie KLEITSMANN, isa Jaagup Kleitsmann – vt. nr. 2, ema Ann Simmer – vt. nr. 3, sündis 06.06.1889 kell 12 keskpäeval Roosna mõisapiirkonnas /Sonorm/ Ambla kihelkonnas, ristiti 22.06.1889, vaderid: Maria Anna Lauk, Juula Puumees, Jaan Nigols. Kasvas üles Pruuna ja Põriki mõisate omaniku parun Karl Paul Friedrich von Dellingshauseni (1857-1915) peres. Leeritati 20.11.1905 Amblas. Marie läks 1915. a. Nižni-Novgorodi, kus abiellus. Suri 45-aastasena 18.04.1935 Üti talus Arula vallas ja maeti 23.04.1935 Otepää kalmistule. Surmapõhjus – mao- ja kopsuvähk.
Laulatati Nižni-Novgorodis 27.12.1915 Jaan Tilgaga. Jaan sündis 01.09.1872 (vana kalendri järgi) hommikul Viira talus /Wira, Wiraoja/ Tori mõisapiirkonnas /Torgel/ Tori kihelkonnas, isa Mihkel Tilk, ema Ann Tilk. Ristiti pastori poolt 01.10.1872, vaderid: peremees Jaan Kornfeld, peremees Jaan Nuut, kõrtsinaine Mari Tohver. Leeritati 05.11.1889 Toris.
Lapsed:
1) tütar [elusolev]
2) tütar [elusolev]
II põlvkond
2. Jaagup KLEITSMANN /Jakob Kleitsmann, Jakob Kleitzmann/, isa Mihkel Kleitsmann – vt. nr. 4, ema Anu Juhanson – vt. nr. 5, sündis 07.02.1853 kell 8 õhtul Kiikla mõisapiirkonnas /Kiekel/ Jõhvi kihelkonnas. Ristimisaegseks elukohaks on märgitud aga Salutaguse küla Moora mõisapiirkonnas /Mohrenhof/ Simuna kihelkonnas. Ristiti 08.03.1853, vaderid: sulane Juhani Jaagup Krusberg, peremees Kaarli Jaan Kokka, sulase Juhani naine Ann Raiapuu Laekverest. Leeritati 17.04.1871 Simunas. Pärast isa surma ja ema teistkordset abiellumist elas nähtavasti võõrasisa juures Salutaguse külas Venevere mõisapiirkonnas /Wennefer/ (osa Salutaguse külast kuulus ilmselt Moora mõisale, osa Venevere mõisale). 1879. a. paiku siirdus Ambla kihelkonda, kus abiellus. Esimesed lapsed on sündinud Rakal, hiljem elas perekond Roosna vallas. Simuna ajast on temast teada vähemalt kolm abieluvälist suhet, millest sündis kokku kolm last, kes kõik surid väga varakult. 10.04.1879 on Simuna koguduse õpetaja teda manitsenud tema elukommete tõttu. Jaagup suri 27.01.1929 arvatavasti Roosna vallas Ambla kihelkonnas.
Oli kaks korda abielus.
Esimest korda laulatati Ambla kirikus pastori poolt 21.10.1879 Ann Simmer-iga Roosna mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Elias Nõmmik Lehtsest ja Jaagup Trikberg Rakalt. Jaagupi ametiks on kihlumiskandes märgitud tööline /Arbeiter/ ja elukohaks Roosna.
Teist korda laulatati Ambla kirikus pastori poolt 02.05.1899 Juula Pilt-iga Karkuse mõisapiirkonnast /Karkus/.
3. Ann SIMMER /Ann Simmermann, Ann Zimmermann/, isa Jaan Simmer – vt. nr. 6, ema Kadri Gebruk – vt. nr. 7, sündis 07.10.1847 kell 4 hommikul Roosna mõisapiirkonnas Ambla kihelkonnas. Ristiti Amblas pastori poolt 16.11.1847, vaderid: sulane Joosep Schmidt, talunaine Mari Zimmermann, tüdruk Kai Gebruk. Leeritati 20.03.1866 Amblas. Enne Jaagupiga abiellumist sündis Annil kolm vallaslast, neist kolmas abielueelsest suhtest Jaagupiga. Ann suri 51-aastasena 02.01.1899 kell 6 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 05.01.1899. Surmapõhjus – maovähk.
Jaagupi abieluvälised lapsed:
1) poeg Jüri AHLBERG, sündis 05.12.1876 kell 10 ennelõunal Venevere mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas, ema Ann Ahlberg. Ristiti kodus A. Meybaumi poolt 07.12.1876, vaderid: Jüri Freienthal, Mihkel Geidik, Liisu Altermann. Suri 2-kuuselt 27.01.1877 kell 1 öösel Venevere mõisapiirkonnas ja maeti 30.01.1877. Surmapõhjus – magamise ajal lämmatatud /im Schlaf erdrückt/.
2) tütar Marie BLAAT, sündis 05.01.1877 kell 10 õhtul Venevere mõisapiirkonnas, ema Krõõt Blaat. Ristiti Simuna kirikus pastori poolt 09.01.1877, vaderid: Jaan Geidik, Mari Freinthal, Jaagupi naine Leenu Braust. Suri 2-aastaselt 23.06.1879 kell 9 ennelõunal Venevere mõisapiirkonnas ja maeti 27.06.1879. Surmapõhjus – kõrihaigus /Kehlleiden/.
3) poeg Mart OHMBERG, sündis 13.03.1877 kell 12 õhtul Venevere mõisapiirkonnas, ema Juula Ohmberg. Ristiti kodus A. Meybaumi poolt 25.03.1877, vaderid: Mihkli naine Ann Geidik, Mari Kasler, koolmeister Jaan Arrak. Suri 2-kuuselt 26.05.1877 öösel Venevere mõisapiirkonnas ja maeti haagikohtuniku loal 05.06.1877. Surmapõhjus – magamise ajal oma kurttumma ema poolt surnuks lämmatatud /im Schlaf von der taubstummen Mutter erdrückt/.
Anni abieluvälised lapsed:
4) tütar Mai SIMMER /sünnikandes Mai Zimmermann/, sündis 22.02.1864 kell 2 pealelõunal Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti Jüri Vahtriku poolt 04.03.1864, vaderid: tüdruk Mai Kroll, tüdruk Maria Mühlbach, peremees Joosep Schmidt. Leeritati 13.04.1880 Amblas.
5) tütar Anna Maria SIMMER /sünnikandes Anna Maria Simmermann/, sündis 06.10.1872 kell 10 õhtul Raka mõisapiirkonnas /Rakkamois/ Ambla kihelkonnas. Ristiti Amblas pastori poolt 15.10.1872, vaderid: tüdruk Anna Karell, tüdruk Kai Simmermann, peremees Siim Norman. Anna Maria oli nõrgamõistuslik /blödsinnig/. Suri 46-aastaselt 05.04.1919.
Jaagupi ja Anni lapsed:
6) poeg Mihkel KLEITSMANN /sünnikandes Mihkel Kleitzmann/, sündis 09.09.1879 kell 8 hommikul Raka mõisapiirkonnas enne vanemate abiellumist /ante matrimon./. Ristiti 24.09.1879, vaderid: Jüri Nõmmik, Hans Blumfeldt, Kai Sinnberg. Suri 3-aastasena 07.09.1882 kell 3 õhtul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 12.09.1882. Surmapõhjus – bronhiit /Bronchitis/.
7) tütar Jette Rosalie KLEITSMANN, sündis 11.11.1881 kell 6 hommikul Raka mõisapiirkonnas. Ristiti Amblas pastori poolt 29.11.1881, vaderid: Mai Püss, Juula Zimmermann, Jüri Böttcher. Suri 10-kuuselt 09.09.1882 kell 12 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 12.09.1882. Surmapõhjus – bronhiit.
8) tütar Mathilde Elisabeth KLEITSMANN, sündis 30.06.1885 kell 4 õhtul Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeister Petso poolt 21.07.1885, vaderid: Mari Mühling, Siim Mühling, Juhan Kranich. Leeritati 16.11.1902 Järva-Jaanis. Läks samal aastal Järva-Jaani koguduse liikmeks. Vallaspoeg Rudolf Kleitsmann sündis 02.09.1910 ja suri 03.09.1910.
9) tütar Marie KLEITSMANN – vt. nr. 1
10) tütar Ida Vilhelmine KLEITSMANN /Ida Wilhelmine Kleitsmann/, sündis 19.02.1891 kell 2 hommikul Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeistri poolt 31.03.1891, vaderid: Miina Peterson, Marie Olup, Hans Klees. Leeritati 18.11.1907 Amblas. 1914. a. paiku läks Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna liikmeks, kuid edasise käekäigu kohta andmed puuduvad.
11) poeg Leonhard Emil KLEITSMANN, sündis 23.05.1893 kell 11 õhtul Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 06.06.1893, vaderid: poissmees Ferdinand Mattiisen, abielus Jaagup Tiisfeld, abielus Anu Nukk. Leeritati 03.04.1911 Amblas. Suri 27.05.1921.
Jaagupi ja Juula lapsed:
12) poeg Voldemar KLEITSMANN /Woldemar Kleitsmann/, sündis 01.02.1900 kell 9 õhtul Roosna vallas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 04.02.1900, vaderid: poissmees Hermann Peterson, poissmees Albert Taal, tüdruk Kata Pilt. Leeritati 20.11.1916 Amblas. Suri 22.11.1918.
13) poeg Aleksander KLEITSMANN /Alexander Kleitsmann/, sündis 23.02.1901 kell pool 1 öösel Roosna vallas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 04.03.1901, vaderid: abielus Kaarel Vinerfeld, poissmees Mihkel Simson, tüdruk Maali Marie Pilt. Suri 15-aastaselt 26.05.1916 kell 6 õhtul Roosna vallas ja maeti 30.05.1916. Surmapõhjus – kopsupõletik.
14) tütar Alma Hermine KLEITSMANN, sündis 24.07.1904 Roosna vallas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 01.08.1904, vaderid: tüdruk Liisa Pilt, tüdruk Maali Pilt, abielus Gustav Maaslieb (?). Leeritati 08.07.1923 Amblas. Laulatati Ambla kirikumõisas 02.02.1926 vene vanausulise töölise Niikon Kohtov-iga /Niikon Kohtow/ Roosna vallast. Niikon oli pärit Peipsi äärest Kasepää külast. Teadaolevad lapsed: a) poeg Endel Kohtov, sündis enne vanemate abiellumist 30.08.1925, kuid kuulutati hiljem vanemate seaduslikuks lapseks; b) tütar Armilde Leonore, sündis 18.04.1928 Prümli vallas, suri 02.06.1928; c) poeg Erich Voldemar 13.06.1929 Tammiku külas Roosna vallas, suri 15.06.1929.
15) tütar Selma Johanna KLEITSMANN, sündis 03.08.1907 kell 10 õhtul Roosna vallas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 02.09.1907, vaderid: tüdruk Marie Jogur, abielus Maali Maaslieb, poissmees Aleksander Saarmann. Leeritati 21.05.1925 Amblas. Abiellus 26.12.1934 Rudolf Herm-iga arvatavasti Kadrina kihelkonnast.
16) tütar Annette KLEITSMANN, sündis 30.08.1910 kell 7 õhtul Roosna vallas. Ristiti kodus koolmeister Grenbergi poolt 06.10.1910, vaderid: tüdruk Annette Õunapuu, abielus Liisa Marie Lippus, poissmees Richard Lippus. Leeritati 20.05.1928 Tapa kirikus. 1929. a. läks Tapa koguduse liikmeks.
III põlvkond
4. Mihkel KLEITSMANN /Jaagu Villemi Juhani poeg Mihkel, Mihkel Kleitzmann, Jago Willemi Juhhani p. Mihkel/, isa Juhan – vt. nr. 8, ema Kai – vt. nr. 9, sündis 23.09.1808 Sootiigi külas Pudivere mõisapiirkonnas /Poidifer/ Simuna kihelkonnas. Ristiti 27.09.1808, vaderid: Kubja Hans, Tõnu Jaagu Juhan, Peetri Jaani Liisu. Leeritati 10.04.1827 Simunas. 1811. a. revisjoni ajal on Mihkel 3-aastase lapsena kirjas Pudivere külas. 1816. a. on pere läinud elama Kaasiku külla (kaartidelt sellist küla ei ole leidnud, võis olla Sootiigi küla nimetus revisjonilehtedes). 1834. a. elas samas ja 1835. a. sai perekonnanimeks KLEITSMANN /KLEITSMAN/. 1835. a. läks Järva-Peetri koguduse liikmeks, 1838. a. tuli tagasi Simuna kogudusse. Esimesed kolm last sündisid ajavahemikus 1843-1847 Sootiigi külas. Revisjonides on jälgitav tema liikumine 1847. a. Uniküla mõisapiirkonda /Unniküll/ Väike-Maarja kihelkonnas, sealt edasi järgmisel aastal Koonu mõisapiirkonda /Kono/ Väike-Maarja kihelkonnas. 1849. a. elas Aa mõisapiirkonnas /Haakhof/ Lüganuse kihelkonnas, kus sündis neljas laps. 1850. a. revisjoni ajal elas Tammiku mõisapiirkonnas /Eichenhain/ Jõhvi kihelkonnas. 1852. a. läks Kiikla mõisapiirkonda Jõhvi kihelkonnas, kus 1853. a. sündis viies laps, samal aastal läks pere elama Salutaguse külla Moora mõisapiirkonda Simuna kihelkonnas. Mihkel suri 47-aastasena 24.07.1856 kell 3 hommikul Salutaguse külas Moora mõisapiirkonnas ja maeti 29.07.1856. Surmapõhjus – podagra /Gicht/.
Laulatati Väike-Maarja kirikukambris pastori poolt 15.02.1842 Anu Juhanson-iga /Anno Johannsohn/ Uniküla mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: peremees Hans Kutsar Unikülast ja peremees Villem Kleitsmann Pudiverest.
5. Anu JUHANSON /Anu Voolme, Anno Johannsohn, Anno Juhhanson, Anno Woolme/, isa Jaan Juhanson – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11, sündis 16.03.1819 Silmsi kõrtsis Paunküla mõisapiirkonnas /Paunküll/ Kose kihelkonnas. Ristiti 19.03.1819, vaderid: Evarti Hans, Raia Hansu naine Mari, Härjasilla kõrtsi Kaarli naine Liisu, pärit Nõva mõisapiirkonnast /Newe/. Härjasilla kõrtsi Kaarel oli tõenäoliselt Anu onu – ema Anni vend. Leeris käis 1836. a. Viru-Jaagupis. Simuna koguduse personaalraamatutes on hiljem Anu sünniajana kirjas 16.03.1813, kuid see on ilmselt ekslik – Kose koguduse sünnimeetrikate järgi ei sünni 1813. a. ühtki sobivat Anu ja Viru-Jaagupi leerilaste nimekirjas on Anu sünniaastaks märgitud 1819 (leeris käidigi üldiselt vanuses 15 kuni 20 aastat, seega 1813. a. sündinu oleks pidanud leeris käima varem). Anu ja tema vanemate kindlakstegemine oli üks paras pähkel. Nende puhul langes kokku mitu asjaolu, mida 19. sajandi algupoole inimeste otsimisel ja leidmisel ette tuleb. Esiteks see, et pere osutus tolle aja kohta väga liikuvaks – üldiselt olid talupojad sel ajal veel üsnagi paiksed ja nende liikumisõigus oli piiratud. Teiseks ilmnes selle pere puhul nn. fiktiivse elukoha nähtus, s. t. pere ei olnud hingekirjas mitte selles mõisavallas, kus nad tegelikult elasid ning ühest mõisast teise alla kirjutamine hingerevisjoni ümbekirjutuslehtedes ei langenud kokku inimeste tegeliku liikumisega. Kolmandaks on selle pere näol tegemist kena näitega sellest, kuivõrd muutlikud olid inimeste perekonnanimed veel mõnda aega pärast perekonnanimede panekut. Kui tavaliselt võis ühel perekonnanimel esineda erinevates allikates mitmesuguseid üksteisele sarnanevaid variante vastavalt kas kirjutaja või nimekandja enda eelistusele, siis see pere kandis vähemalt kolme täiesti erinevat perekonnanime – ja ometi näitavad kõik muud andmed, et tegemist on samade isikutega.
Et pere päritolu väljaselgitamine oli trikiga ülesanne, siis siinkohal toon ära otsingute käigu ja asjaolud, mis viisid just selliste järeldustele. Kõigepealt oli Simuna koguduse personaalraamatust teada, et Mihkel Kleitsmanni naise Anu isa nimi oli Jaan Juhanson, ta oli sündinud 16.03.1813 Paunküla mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, leeris käinud 1836 Viru-Jaagupis, abiellumise ajal elas Uniküla mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas, isa oli sel ajal elus, ema surnud. Selline oli siis alginformatsioon. Kose koguduse sünnimeetrikast Anu sünnikannet otsides esialgu ma seda ei leidnud. See tegi nõutuks. Siis aga vaatasin leeriaastat 1836 ja oletasin, et üks neist aastatest – sünd või leer – võib olla vale. 23. eluaasta oli üldiselt juba erakordselt hiline vanus leeris käimiseks. Kose sünnimeetrikat edasi lapates selguski, et samal kuupäeval, ent aastal 1819 oli Paunküla kandis Silmsi kõrtsis (asus Tallinna – Tartu maantee ääres, ei ole säilinud) üks Anu, kelle isa oli Jaan ja ema Ann. Nende andmete järgi võis siiski vaid oletada, et see ongi otsitav. Lisaks tuli välja, et samal Silmsi kõrtsmikul sündis 09.03.1817 poeg Kaarel ning tema sünnikandesse oli Kose pastor kirjutanud huvitava märkuse – isa Jaan oli Nõva mõisale kuuluv pärisori /erbgehörig unter Newe/. Ka Anu sünnikandes üks vaderitest oli pärit Nõvalt.
Edasi otsisin Nõva mõisa hingeloenditest Jaani, kes võis minna Paunkülla ja kelle isa nimi võis olla Juhan (sellele viitas hilisem perekonnanimi Juhanson – kuigi kaugeltki mitte alati ei moodustatud nimedepanekul -son lõpulisi perekonnanimesid isanimede põhjal). See otsimine oli aga täiesti tulutu – ei Nõva ega Paunküla mõisate all ei leidunud ühtki sobivat Jaani. Küll oli üks Karl Juhanson tulnud Nõvalt Paunkülla – oletasin, et tegemist oli sama mehega, kes oli Anu vaderiks. Kuid sel Karlil (või tõenäoliselt Kaarlil) ei paistnud kohe üldsegi olevat Jaani-nimelist venda…
Kui ajas tagasiminemine kippus ummikusse jooksma, siis võtsin ette perekonna otsingud Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viru-Jaagupist inimeste otsimist raskendab see, et koguduse personaalraamatud 19. sajandi kohta sama hästi kui puuduvad. Küll aga leidsin, et perekonnanime Juhanson oli pandud Roela mõisapiirkonnas /Ruil/. Ja ennäe – seal oligi üks Jaan Juhanson ja tema naine Ann. Ent üsna varsti selgus, et ei ole võimalik siduda seda Jaani ei Nõva ega Paunkülaga ning pealegi tekkis veel rida vasturääkivusi – sellel Jaanil ei paistnud olevat Anu-nimelist tütart ja suri ta ka hingeloendi põhjal 1835. a. – kuid Anu kihlumiskande järgi pidi isa Jaan veel 1842. a. elus olema ning Unikülas elama. Igatahes hakkas selleks hetkeks Jaan Juhansoni pere tunduma juba tõelise fantoomperena.
Õige otsa andsid kätte Viru-Jaagupi leerilaste nimekirjad, mis olid „peidus“ abielude raamatus – 1836. a. käis Jaan Juhansoni tütar Anu tõepoolest leeris, tema sünniaastaks oli märgitud 1819 (sic!) ja elukohaks Põlula mõisapiirkond /Poll/ Viru-Jaagupi kihelkonnas. Põlula 1834. a. hingerevisjonis leidus tõepoolest üks 1833. a. Nõvast ümber kirjutatud pere – isa Kuusiku Jaan, ema Ann, poeg Aadu ning tütred Ann, Liisu ja Anu. 1835. a. perekonnanimede panekul said nad aga perekonnanimeks hoopis VOOLME /WOOLME, WOLMA/! Kuid kirikuraamatutes käibis edasi perekonnanimi Juhanson – leidsin üles ka tütarde Anni ja Liisu abielukanded. Ja neist selgub, et vanem tütar Ann oli sündinud Einmanni mõisapiirkonnas /Korps/, ristitud Ambla koguduses (Einmanni mõis asus tegelikult Järva-Jaani kihelkonnas, kuid kihelkondade piiridel asuvate mõisate talupojad käisid tihti naaberkihelkonna kirikusse). Liisu sünnikohaks on aga taas märgitud Risti kihelkond.
1839. a. kirjutati pere ümber Roela mõisapiirkonda Viru-Jaagupi kihelkonnas ning 1842. a. jüripäeval Unikülla, perekonnanimena on kirjas Volma /Wolma/ – nii nagu olema pidigi. Ilmselt jõudsid nad Unikülla siiski juba 1840. a. Sel aastal surid Unikülas pereema Ann ja poeg Aadu. Anni surmakandes on kirjas kolmas variant perekonnanimest – MOORA /MORA/. Arvatavasti oli tegemist siiski pastori eksitusega, sest edaspidi esineb Jaani nime ees nimi Moora, tähistades arvatavasti talunime. Väike-Maarja pastor on Jaani nimetanud ka Harju Jaaniks. Anni surmakande äratundmisel aitas aga kaasa kirjapandud sünnikoht – Tammiku mõisapiirkond /Tammik/ Kose kihelkonnas, tema umbkaudne vanus ja teadmine, et Ann pidi surema ajavahemikus 1838-1841. On väga-väga ebatõenäoline, et Unikülas elas samal ajal kaks Tammikul sündinud üheealist Anni, kelle abikaasa oli Jaan.
Seega hingeloendite järgi sündis Jaan Nõval Risti kihelkonnas, 1833. a. kirjutati ümber Põlulasse Viru-Jaagupi kihelkonda, sealt 1839. a. edasi Roelasse Viru-Jaagupi kihelkonnas ning lõpuks 1842. a. Unikülla Väike-Maarja kihelkonnas.
Kirikuraamatutest selgunud elukäik on aga hoopis kirjum – sündinud Kuusiku kõrtsis Nõval, naiseks võttis Tammikul Kose kihelkonnas sündinud ja sealt lapsena Nõvale tulnud Anni, esimene (esimesed?) lapsed sündisid samuti Nõval, 1809. a. sündis üks laps Einmanni mõisapiirkonnas Järva-Jaani või Ambla kihelkonnas, järgmised lapsed arvatavasti jälle Risti kihelkonnas, umbes ajavahemikus 1817-1819 oli Silmsi kõrtsmik Paunküla mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, sealt edasi vahepealsete rännakute kohta informatsioon puudub, kuid 1830. a. oli pere jõudnud Viru-Jaagupi kihelkonda – lapsed käisid seal leeris. 1840. a. tulid elama Unikülla.
Nüüd aga veel paar sõna Anust:
Pärast abikaasa Mihkli surma abiellus Anu teistkordselt Simunas 20.04.1864 taluperemees Jüri Ohmberg-iga Salutaguse külast Venevere mõisapiirkonnast. Anu suri 56-aastasena 11.09.1875 kell 5 hommikul Venevere mõisapiirkonnas ja maeti 14.09.1875. Surmapõhjus – sisemine haigus /Inneres Leiden/.
Lapsed:
1) poeg Juhan KLEITSMANN
2) tütar Ann KLEITSMANN
3) poeg Priidik KLEITSMANN
4) tütar Kadrina KLEITSMANN
5) poeg Jaagup KLEITSMANN – vt. nr. 2
6. Jaan SIMMER /Jaan Simmermann, Jaan Zimmermann/, isa Hans – vt. nr. 12, ema Anu – vt. nr. 13, sündis 13.12.1822 Haljava mõisapiirkonnas /Hallinap/ Harju-Jaani kihelkonnas. Ristiti 17.12.1822, vaderid: Koogi Kaarel, rätsep Niklas, Tisleri Madise Triinu. 1826. a. läks koos perega elama Roosna mõisapiirkonda Ambla kihelkonda. 1834. a. revisjoni ajal elas Mäe talus nr. 33 Jõgisoo külas Roosna mõisapiirkonnas. 1850. aastaks oli läinud elama Kalda tallu nr. 60. Jaan suri 69-aastaselt 16.12.1891 kell 4 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 20.12.1891. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Oli kaks korda abielus.
Esimene abielu sõlmiti Ambla kirikus pastori poolt 17.02.1846 Kadri Ebruk-iga Roosna mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Priidu Mühling ja Toomas Peterson.
Teine abielu sõlmiti Amblas pastori poolt 10.07.1888 Mai Kuusik-uga Roosna mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Mihkel Jäetis ja Juhan Reinot, mõlemad Roosna mõisapiirkonnast. Kihlusekandes on kirjas, et pruutpaar maksis laulatamise eest 1 rubla ning tõi sügisel puid ja kaeru.
7. Kadri EBRUK /Kadri Gebruk, Kadri Ebrok, Kaddri Ebruk/, isa Aadu Ebruk – vt. nr. 14, ema Ann – vt. nr. 15. Sündis umbes 1825 tõenäoliselt Roosna mõisapiirkonnas Ambla kihelkonnas. Ambla koguduse meetrid ajavahemikust 1814-1833 ei ole säilinud, mistõttu Kadri täpset sünniaega ei ole olnud võimalik leida. Kadri suri umbes 62-aastasena 14.01.1887 kell 12 öösel Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 18.01.1887. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann SIMMER – vt. nr. 3
2) tütar Juula SIMMER
3) tütar Kai SIMMER
IV põlvkond
8. Juhan /Juhan Aadam, Jaagu Villemi Juhan, Joh. Adam, Jago Willemi Juhhan/, isa Villem – vt. nr. 16, ema Mall – vt. nr. 17, sündis 11.07.1778 Pudivere külas Pudivere mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas. Ristiti 15.07.1778 kui Juhan Aadam, vaderid: mõisavalitseja Joh. Dipner, tisler Gotth. Schirtler, Jaani Jaani Mari. Leeritati Simunas 25.04.1796. 1782. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Pudivere külas Pudivere mõisapiirkonnas. Elas samas ka 1795., 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal. Suri 41-aastaselt 30.03.1820 Sootiigi külas Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1820. Surmapõhjus – vähk /Krebs/.
Abiellus Simunas 28.12.1802 Mihkli Jaagupi tütre Kai-ga Pudivere mõisapiirkonnast.
9. Kai /Mihkli Jaagupi Kai, Kay, Mihkli Jagobi t. Kai/, isa Jaagup – vt. nr. 18, ema Ann – vt. nr. 19, sündis 10.06.1780 Nadalama külas Pudivere mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas. Ristiti 21.06.1780. vaderid: Aadu Reinu Anu, Tõnise Juhani Liisu, Karja Aadu. Leeritati Simunas 10.04.1799. 1782. a. revisjoni järgi elas koos vanematega Hirla külas Pudivere mõisapiirkonnas. 1795. a. revisjoni ajal oli Pudivere külas Teki Juhani talus tüdrukuks. Kai suri 49-aastaselt 04.08.1829 Sootiigi külas Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 11.08.1829. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Villem KLEITSMANN
2) poeg Mihkel KLEITSMANN – vt. nr. 4
3) poeg Peeter KLEITSMANN
4) tütar Mari KLEITSMANN
5) tütar Ann KLEITSMANN
10. Jaan JUHANSON /Jaan Voolme, Jaan Volma, Jaan Moora, Kuusiku kõrtsu Aadu poeg Jaan, Kuusiku Jaan, Kuusiku kõrtsu rehe Jaan, Silmsi kõrtsu Jaan, Harju Jaan, Moora Jaan, Jaan Juhhanson, Jaan Johannsohn, Jaan Woolme, Jaan Wolma, Jaan Mora, Kusiko körtso Ado pg. Jahn, Kusiko Jaan, Kusiko körtso rehhe Jahn, Silmsi kortso Jaan, Harjo Jaan, Mora Jaan/, isa Aadu – vt. nr. 20, ema Mari – vt. nr. 21, sündis 30.05.1781 Kuusiku kõrtsis (1882. a. J. H. Schmidti Eestimaa üldkaardi järgi asus kõrts Vaisi-Kuijõe tee ääres Kuusiku külas. Tänapäeval asuvad Kuusiku küla alad Variku küla koosseisus.) Nõva mõisapiirkonnas Risti kihelkonnas. Ristiti Nõva abikirikus /Capelle zu Newe/ 02.06.1781, vaderid: Hindaste Jaan, Kuusiku Aadu, Variku Jaani naine Mari. Jaani elukäiku on kirjeldatud juba ülalpool – vt. nr. 5. Jaani täpne surmaaeg ja -koht on teadmata, 1850. a. Uniküla mõisa revisjonis on kirjas, et ta jooksis 1850. a. ära /entlaufen 1850/. Mis asjaoludel umbes 70-aastane mees ära jooksis või ära kadus, see ei selgu.
Laulatati Nõval (või Ristil) 03.11.1801 Tisleri Juhani tütre Ann-iga Nõva mõisapiirkonnast.
11. Ann /Tisleri Juhani tütar Ann, Tiskleri Johanni tüt. Ann/, isa Juhan – vt. nr. 22, ema Anu – vt. nr. 23, sündis 24.12.1778 Tammiku mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti 26.12.1778, vaderid: Sulu Tooma Jüri Tuhalast, Rähni Jaani naine Mall Katalt, Kataveski Päärna naine Triinu. 1782. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Nõmme talus Tammiku mõisapiirkonnas, isa oli mõisa tisler. Paldiski kreisikohtu otsusel 1786. a. viidi pere üle Nõva mõisapiirkonda Risti kihelkonnas. Oletatavasti oli sel kohtuasjal tegemist von Mohrenschildt-ide ja von Franza-de vahelise vaidlusega Nõva mõisa puudutavas pärandiküsimuses. Ann suri 61-aastaselt 15.05.1840 kell 10 hommikul kui Moora talu perenaine Uniküla mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas ja maeti 19.05.1840. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadu JUHANSON, sündis 07.11.1802 Nõva mõisapiirkonnas, suri vallalisena 21.08.1840 Unikülas
2) tütar Mari, sündis 02.07.1804 Nõva mõisapiirkonnas
3) tütar Liisu, sündis 29.06.1806 Nõva mõisapiirkonnas, suri arvatavasti lapsena
4) tütar Ann JUHANSON, sündis 1809 Einmanni mõisapiirkonnas, ristiti Amblas (Ambla sünnimeetrikas leidub sellest aastast üks Ann, kelle isa on Jaan, kuid ema nimena on kirjas Mari – see võib olla õige sünnikanne, kuid kindlalt seda väita ei saa). Laulatati Viru-Jaagupis 03.07.1838 Pääru Soomann-iga /Päro Somann/ Ulvi mõisapiirkonnast /Oehrten/ Viru-Nigula kihelkonnast. Edasine käekäik on teadmata.
5) poeg Jaan, sündis umbes 1810, suri umbes 1814
6) tütar Liisu, sündis umbes 1813 Risti kihelkonnas, leeris käis 1830. a. Viru-Jaagupis. Laulatati Väike-Maarjas 26.12.1841 Jaan Kokka-ga /Jaan Kok/ Unikülast. 1851. a. läksid Laekvere mõisapiirkonda /Ladigfer/ Simuna kihelkonnas. Sündis kolm last – Kaarel, Leenu ja Jaan, kellest vaid Kaarel sai täisealiseks. Liisu suri 05.03.1871.
7) poeg Juhan, sündis umbes 1814, suri umbes 1817
8) poeg Kaarel, sündis 09.03.1817 Silmsi kõrtsis Paunküla mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, suri arvatavasti lapsena
9) tütar Anu JUHANSON – vt. nr. 5
10) poeg Joosep, sündis umbes 1820, suri arvatavasti lapsena.
12. Hans SIMMER /Ponti Hans, Puusepa Hansu poeg Hans, Puusepa Jüri sulane Hans, Mäe Hans, Puseppa Hanso p. Hans, Puseppa Jürri S. Hans/, isa Hans – vt. nr. 24, ema Madli – vt. nr. 25, sündis umbes 1785 arvatavasti Haljava mõisapiirkonnas Harju-Jaani kihelkonnas. Harju-Jaani koguduse sünnimeetrikad ajavahemikust 1747-1800, surmameetrikad 1748-1800 ja abielumeetrikad 1768-1800 ei ole säilinud, mistõttu pole võimalik inimeste täpseid sünniaegu kindlaks teha ega paljudel juhtudel põlvnemist jälgida ajani, mille kohta meetrikad olemas on (enne 1747). 1795. a. revisjoni ajal elas Haljava külas isa Puusepa Hansu talus. 1811. a. elas samas talus, mille peremeheks oli saanud vend Jüri. 1816. aastaks oli läinud Pondi /Ponti/ tallu ja oli seal ilmselt peremees. 1826. a. paiku läks koos perega Roosna mõisapiirkonda Ambla kihelkonnas. 1834. a. oli peremees Mäe talus Jõgisoo külas Roosna mõisapiirkonnas. 1835. a. sai perekonnanimeks SIMMER /ZIMMERMANN/. Hans suri umbes 70-aastasena 28.09.1853 kell 6 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 04.10.1853. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Laulatati Harju-Jaani kirikus Raasikul 07.06.1814 Pondi Juhani lese Anu-ga.
13. Anu /õndsa Väljaku Kustase tütar Anu, Pondi Juhani lesk Anu, ö Weljako Gustakse tütt. Anno, Ponti Juhhani L. Anno/, isa Kustas – vt. nr. 26, ema Madle – vt. nr. 27, sündis umbes 1787 arvatavasti Perila mõisapiirkonnas /Pergel/ Harju-Jaani kihelkonnas. Leeritati 06.04.1807. 1795. a. revisjoni ajal elas Väljaku talus Silmsi külas Perila mõisapiirkonnas. Anu abiellus esimest korda Harju-Jaani kirikus Raasikul 23.02.1808 Kure /Kurre/ Juhani poja Juhan-ga Haljava mõisapiirkonnast. 1811. a. revisjoni ajaks oli Juhanist saanud Pondi talu peremees. Anu oli perekonnanimede paneku ajaks abielus, kuid tema vendade järglased said perekonnanimeks VÄLJAKO /WELJAKO/. Anu suri umbes 78-aastasena 29.05.1864 Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1864. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Madli
2) tütar Anu
3) poeg Kustav SIMMER
4) poeg Jaan SIMMER – vt. nr. 6
14. Aadu EBRUK /Aadu Gebruk, Vainu Aadu, Aadu Ebrok, Ado Gebrok, Waino Ado/, isa Aabram – vt. nr. 28, ema Ann – vt. nr. 29, sündis 21.03.1802 Tammiku külas Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti 30.03.1802, vaderid: Rava Kupja Aadu, Madise Mihkel Roosnast, Jaani Jüri Juhani Ann Roosnast. 1811. a. elas Tammiku külas Vainu (varem Kõrtsi Mardi) talus nr. 30. Elas samas talus ilmselt kuni surmani. 1835. a. sai perekonnanimeks EBRUK /hiljem kirikuraamatutes ka GEBRUK, EBRUCK, EBROK/. Aadu suri 69-aastaselt 26.01.1871 kell 10 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 31.01.1871. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.
Oli abielus Ann-iga.
15. Ann, sündis umbes 1802 arvatavasti Roosna mõisapiirkonnas. Suri umbes 52-aastaselt 08.06.1855 kell 7 õhtul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 12.06.1855. Surmapõhjus – podagra.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri EBRUK – vt. nr. 7
2) tütar Kai EBRUK
V põlvkond
16. Villem /Tõnu Jaagu Villem, Tönno Jago Willem/, isa Jaak – vt. nr. 30, ema Ann – vt. nr. 31, sündis enne 17.01.1744 Pudivere mõisapiirkonnas. Ristiti 17.01.1744, vaderid: härra mõisavalitseja Jac. Joh. Hesken, Juhani Hans, Pudivere mõisa preili Cathar. Rosberg. 1782. a. oli taluperemees Pudivere külas Pudivere mõisapiirkonnas. Suri umbes 41-aastaselt enne 13.07.1785 Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 13.07.1785.
Abiellus Simunas 16.01.1771 Aadu Madise kasvandiku Mall-iga Rohu mõisapiirkonnast /Rocht/.
17. Mall /Aadu Madise kasvandik Mall, Ado Maddise kaswatik Mall/, sündis umbes 1748. Leeris käis sügisel 1767 Simunas. Pärast abikaasa surma läks Pudivere mõisa karjanaiseks. Suri ajavahemikus 1795-1816
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Juhan – vt. nr. 8
3) poeg Jaan, suri 1785
4) poeg Jüri, suri 1785
18. Jaagup /Mihkli Jaagup, Michel Jacob/, sündis umbes 1739. 1782. a. revisjoni ajal elas Hirla külas Pudivere mõisapiirkonnas ja oli taluperemees. 1795. a. oli samas külas vabadik. Suri umbes 69-aastaselt enne 28.06.1808 Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 28.06.1808. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.
Oli abielus Ann-iga.
19. Ann, sündis umbes 1751. Suri umbes 54-aastasena enne 12.02.1805 Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1805. Surmapõhjus – rinnapalavik /Brustfieber/.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadu, sündis umbes 1769, oli tumm ja nõrgaaruline
2) tütar Kai – vt. nr. 9
3) poeg Mihkel, sündis umbes 1782
4) tütar Mari, sündis umbes 1784
20. Aadu /Kõrtsu Aadu, Körtso Ado/, isa Aadu – vt. nr. 32, ema Anu – vt. nr. 33, sündis umbes 1750 arvatavasti Nõva mõisapiirkonnas. 1782. a. revisjoni ajal elas Kuusiku külas. Võimalik, et pidas kõrtsmiku ametit, millele viitab tema nimi. Kuid niimoodi võidi kutsuda ka näiteks kõrtsi sulast. Revisjonides on ta märgitud vabadikuks /Lostreiber/, mis ei välista kõrtsmikuks olemist. Aadu suri umbes 40-aastaselt enne 25.06.1790 Nõva mõisapiirkonnas ja maeti 25.06.1790 Nõva kalmistule.
Abiellus 05.07.1780 Lauri Tooma tütre Mari-ga Änglema külast Vihterpalu mõisapiirkonnast /Wichterpal/.
21. Mari /õndsa Lauri Tooma tütar Mari, ö Laure Thoma Tüt. Marri/, isa Toomas – vt. nr. 34, sündis umbes 1748 arvatavasti Vihterpalu mõisapiirkonnas. 1782., 1795. ja 1816. a. revisjonide ajal elas Kuusiku külas. Suri pärast 1816. a. – Nõva meetrikaraamatud sellest ajast ei ole säilinud.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan JUHANSON – vt. nr. 10
2) poeg Toomas, sündis 01.09.1784, suri arvatavasti lapsena
22. Juhan /Puusepa Jaagupi poeg Juhan, Tisleri Juhan, Puseppa Jakopi poeg Juhhan, Tiskleri Johann, Tammiko Moisa Tisler Juhhan/, isa Jaagup – vt. nr. 35, ema Ann – vt. nr. 36, sündis umbes 1749. Leeris käis sügisel 1770 Kosel. Oli Tammiku mõisa tisler. 1782. a. revisjoni ajal elas Nõmme talus Tammiku mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Paldiski kreisikohtu otsusel 1786. a. viidi koos perega üle Nõva mõisapiirkonda Risti kihelkonnas. 1795. a. revisjoni ajal oli Vaisi külas Massuma talus peremees. 1811. ja 1816. a. revisjonides on märgitud vabadikuks ja ametilt tisleriks. Suri umbes 1816.
Abiellus Tuhala abikirikus 10.12.1777 Tuhala kupja Jüri tüdruku Anu-ga.
23. Anu /Tuhala kupja Jüri tüdruk Anu, Tuhhala Kubia Jürri Tüddruk Anno/, sündis umbes 1755. Suri ajavahemikus 1816-1826, täpne surmaaeg ja -koht ei ole teada.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 11
2) tütar Mari, sündis umbes 1780, suri ja maeti 28.01.1784
3) poeg Jaagup, sündis 1782, suri ja maeti 15.01.1783
4) surnult sündinud poeg, maeti 15.01.1783
5) poeg Kaarel LUUP, sündis 25.02.1784 Tammiku mõisapiirkonnas, läks koos vanematega elama Nõvale, 1821. a. kirjutati ümber Paunküla mõisapiirkonda ja sai Silmsi küla Küti talu peremeheks. Arvatavasti tuli ta Paunküla kanti juba varem ning oli Nõmmeri külas Härjasilla kõrtsmik. Perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks LUUP /LUEP/.
6) tütar Leenu, sündis umbes 1788
7) poeg Juhan Mõspak, sündis umbes 1790 Nõva mõisapiirkonnas, perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks MÕSPAK /MÖSPACK/. Abiellus, kuid järeltulijaid ei olnud.
24. Hans /Puusepa Hans, Puseppa Hans/, isa Jüri – vt. nr. 37, sündis umbes 1742 arvatavasti Haljava mõisapiirkonnas. 1782. a. revisjoni ajal elas Puusepa talus Haljava külas Haljava mõisapiirkonnas. 1795. aastaks oli saanud sama talu peremeheks. Suri umbes 63-aastaselt 15.09.1807 Haljava mõisapiirkonnas.
Oli abielus Madli-ga.
25. Madli, sündis umbes 1746. Suri umbes 60-aastaselt 17.04.1810 Haljava mõisapiirkonnas.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Jaan
3) tütar Tiiu
4) tütar Kai (teistel andmetel Mai)
5) tütar Madli
6) poeg Hans SIMMER – vt. nr. 12
7) tütar Truutu
26. Kustas /Väljaku Kustas, Weljake Gustav/, sündis umbes 1747 arvatavasti Perila mõisapiirkonnas Harju-Jaani kihelkonnas. 1782. a. revisjoni ajal oli peremees Väljaku talus Silmsi külas Perila mõisapiirkonnas. Oli kubjas. 1795. a. elas samas. Suri umbes 1798.
Oli abielus Madle-ga.
27. Madle, sündis umbes 1747. Suri 27.04.1816 Perila mõisapiirkonnas kui Väljaku Kustase lesk /Weljako Kustakse L. Madle/.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Kai
3) poeg Jüri
4) poeg Jaan
5) tütar Madli
6) tütar Anu – vt. nr. 13
28. Aabram EBRUK /Kõrtsi Jüri Aabram, Vainu Aabram, Rätsepa Aabram, Abraham, Waino Abram, Retseppa Abram/, isa Jüri – vt. nr. 38, ema Ann – vt. nr. 39, sündis tõenäoliselt 22.12.1774 Jõgisoo külas Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti 24.12.1774, vaderid: Peetri Mart, Rätsep Aabram, Kubja Jaani naine Tiiu. Ristimiskandes on isanimena kirjas Rätsepa Mihkli Tõnu, kuid see on arvatavasti kirjutaja eksitus, sest kõik muud andmed klapivad (umbkaudne sünniaeg, ema nimi jne., ka ei leidu rohkem ühtki märki sellise Tõnu olemasolust). 1795. a. revisjoni ajal elas Jõgisoo külas Roosna mõisapiirkonnas Rätsepa Mihkli talus. 1811. aastaks on läinud peremeheks Tammiku külla Kõrtsi Mardi tallu ja kandis nime Vainu Aabram. Suri umbes 78-aastaselt 27.05.1847 kell 12 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 02.06.1847. Surmapõhjus – vanadusnõrkus. Surmakandes on taas ilmselt eksitud – Aabrami perekonnanimena on kirjas Õunapuu, kuid õigesti on märgitud talunimi ja eesnimi Vainu Aabram. Aabram Õunapuu nimelist isikut Roosna mõisa revisjonilehte järgi olemas ei olnud.
Laulatati Amblas 09.01.1799 Saare Pärtli tütre Ann-ga Vistla külast Rava mõisapiirkonnast /Rawwaküll/ Järva-Jaani kihelkonnast.
29. Ann /Saare Pärtli tütar Ann, Sare Pertli t. Ann/, isa Pärtel – vt. nr. 40, ema Kai – vt. nr. 41, sündis 09.09.1775 Vistla külas Ahula mõisapiirkonnas /Affel/ Järva-Jaani kihelkonnas. Vistla küla kuulus toona Ahula mõisale. Mõis ise asus Järva-Madise kihelkonnas. 1782. ja 1795. a. revisjonide vahelisel ajal läks Vistla küla Rava mõisa omandusse. Ann ristiti Amblas 13.09.1775, vaderid: Kalamäe Eeva, Kalamäe Kreet, Saare Jüri. Suri 68-aastaselt 13.09.1839 kell 10 hommikul Roosna mõisapiirkonnas ja maeti 17.09.1839. Surmapõhjus – sinivilltõbi ehk siberi katk /Bl. Blatter/.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadu EBRUK – vt. nr. 14
2) tütar Madli
3) tütar Kai
4) tütar Eeva
VI põlvkond
30. Jaak /Jaagu Tõnu poeg Jaak, Tõnu Jaak, Jaako Tönno s. Sohn Jak, Tönno Jaak/, isa Tõnu – vt. nr. 42, ema Ann – vt. nr. 43, sündis umbes 1712. 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Nadalama külas Pudivere mõisapiirkonnas. Suri umbes 80-aastaselt enne 25.05.1791 Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 25.05.1791.
Abiellus Simunas 30.11.1735 Matsi Hannuse tütre Ann-iga. Pärast Anni surma abiellus teistkordselt Madli-ga.
31. Ann /Matsi Hannuse tütar Ann, Matsi Hannus s. Tochter An/, isa Hannus – vt. nr. 44, sünniaeg teadmata. Suri enne 22.03.1758 Pudivere mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1758.
Teadaolev laps:
1) poeg Villem – vt. nr. 16
32. Aadu /Kuusiku Aadu, Kusiko Ado/, sündis umbes 1716. Suri umbes 64-aastaselt enne 27.04.1780 Nõva mõisapiirkonnas ja maeti 27.04.1780 arvatavasti Nõva kalmistule.
Oli abielus Anu-ga.
33. Anu /Kuusiku Anu, õndsa Kuusiku kõrtsu Aadu lesk Anu, Kusicko Anno, ö Kusiko Körtso Ado Lesk Anno/, sündis umbes 1718. Suri umbes 65-aastaselt enne 04.09.1783 Nõva mõisapiirkonnas ja maeti 04.09.1783 Nõva kalmistule.
Teadaolev laps:
1) poeg Aadu – vt. nr. 20
34. Toomas /Lauri Toomas, Lauri Thomas/, suri enne 1780. Elas Änglema külas Vihterpalu mõisapiirkonnas. Samaaegselt elas Änglemal veel üks Lauri Toomas (ühel naiseks Kreet, teisel Anu), kes mõlemad surid 30-40-ndates eluaastates ja kellest üks on Risti koguduse meetrikates kirjas ka kui Lauri Peetri Toomas.
Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 21
35. Jaagup /Puusepa Jaagup, Pusep Jakob/, sündis umbes 1713, suri enne 06.09.1780 Tammiku mõisapiirkonnas ja maeti 06.09.1780 Tuhala kalmistule /zu Katta begr./.
Oli abielus Ann-iga.
36. Ann, sündis umbes 1721, suri pärast 1782. a., täpne surmaaeg ja -koht ei ole teada.
Teadaolev laps:
1) poeg Juhan – vt. nr. 22
37. Jüri /Puusepa Jüri, Puseppa Jürri/, sündis umbes 1713 arvatavasti Haljava mõisapiirkonnas. 1782. a. oli taluperemees Haljava külas. Suri ajavahemikus 1782-1795.
Teadaolev laps:
1) Hans – vt. nr. 24
38. Jüri /Rätsepa Mihkli Jüri, Retseppa Mihkli Jürri, Retseppa Mihle poeg Jürri/, isa Mihkel – vt. nr. 45, ema Eeva – vt. nr. 46, sündis 04.04.1737 Jõgisoo külas Roosna mõisapiirkonnas. Ristiti 08.04.1737, vaderid: Sepa Jüri Jõgisoolt, Mihkli Jüri poeg Tõnu Jõgisoolt, Mäe Tõnu poeg Preedik Jõgisoolt, Mihkli Jüri naine Mai Jõgisoolt, noore Jüri naine Kärt Käravetelt. Leeris käis Amblas märtsis 1755. 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Jõgisoo külas. Suri enne 11.05.1791 Jõgisoo külas ja maeti 11.05.1791.
Laulatati Amblas 02.01.1760 Vana Kubja Jaani tütre Ann-iga Reinevere külast Koigi mõisapiirkonnast /Koik/ Ambla kihelkonnast.
39. Ann /Vana Kubja Jaani tütar Ann, Wanna Kubja Jani t. Ann/, isa Jaan – vt. nr. 47, ema Kadri – vt. nr. 48, sündis 15.12.1735 Reinevere külas Koigi mõisapiirkonnas. Ristiti 17.12.1735, vaderid: härra parun Gerh. Joh. Wrangel, Kubja Jaagu poeg Jaagup Reineverest, Tölbe Jüri poeg Aabram Aluperest, maanõunikuproua Wrangel Koigi mõisast, Kirjapea Jüri naine Kai Reineverest, Koigi mõisa ümmardaja Ellu, preili An. Cath. Schwabe. Leeris käis Amblas märtsis 1755. Suri pärast 1795.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Jaagup, viidi noore mehena Ohtu mõisa /Ocht/ Keila kihelkonda mõisa aidameheks. 1809. a. oli Kurisoo kõrtsmik Käända mõisapiirkonnas /Kända/ Kullamaa kihelkonnas. Sai 1835. a. perekonnanimeks NORMANN.
3) tütar Eeva
4) tütar Madli
5) poeg Aabram EBRUK – vt. nr. 28
40. Pärtel /Saare Pärtel, Lepiku Pärtel, Tuuleveski Hansu poeg Pärtel, Sare Pertel, Leppicko Pertel, Tuleweski Hanso p. Pertel/, isa Hans – vt. nr. 49, sündis umbes 1724 arvatavasti Suure-Ahula külas Ahula mõisapiirkonnas Järva-Madise kihelkonnas. Leeritati 02.12.1743 Järva-Madisel. 1782. a. revisjoni ajal elas Vistla külas Ahula mõisapiirkonnas ja oli Lepiku talu peremees. Kirikuraamatutes on käibel nimi Saare Pärtel, revisjonides Lepiku Pärtel. Tegemist on ühe ja sama isikuga, sest tema mõlemates allikates langeb tema perekonna koosseis kokku ja ühtki teist sarnast peret ei Ahula ega Rava mõisa all ei elanud. Suri enne 11.01.1786 Vistla külas Rava mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1786.
Laulatati Amblas 02.01.1754 Saaremäe Jaani tütre Kai-ga Vistla külast Ahula mõisapiirkonnast.
41. Kai /Saaremäe Jaani tütar Kai, Sarameä Jani tüt. Kai, Saramae Jani tüt. Kai/, isa Jaan – vt. nr. 50, ema Madle – vt. nr. 51, sündis kaksikuna 09.12.1736 Vistla külas Ahula mõisapiirkonnas. Ristiti 12.12.1736, vaderid: kokk Jaak Prümli mõisast, preili Ulr. Elis. Tollstein, Jaagupi Mardi naine Mari Alaverest. Kaksikõde ristiti Anuks. Leeris käis oktoobris 1753 Amblas. Suri 66-aastaselt 14.01.1803 Vistla külas Rava mõisapiirkonnas ja maeti 18.01.1803. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Leenu
2) tütar Kai
3) poeg Jaagup, Jaagupi poeg Jüri läks 1826. a. elama Naela tallu Jalalõpe külla Orina mõisapiirkonda /Orgena/ Järva-Jaani kihelkonnas. 1835. a. sai perekonnanimeks MURAKAS /MURRAKAS/
4) tütar Ann – vt. nr. 29
VII põlvkond
42. Tõnu /Tõnu Jaagu poeg Tõnu, Tönno Jago Tönno, Jago Tönno/, isa Jaak – vt. nr. 52, sündis umbes 1681. Suri umbes 73-aastaselt enne 21.04.1754 Pudivere külas Pudiveres mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1754.
Oli abielus Ann-iga.
43. Ann, sündis umbes 1686, suri enne 13.04.1757 Pudivere külas ja maeti 13.04.1757.
Anni isanimi ei ole teada, kuid Simuna koguduse surmameetrikas leidub kanne, mille järgi Jaagu Tõnu äi /Jaco Tönno s. Schwieger Vater/ Pudiverest suri enne 08.05.1726 ja maeti nimetatud kuupäeval.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak – vt. nr. 30
2) poeg Jüri
44. Hannus /Matsi Hannus, Maze Hannus/, sündis umbes 1661. Oli Väike-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas taluperemees. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. aastast oli Matsi Hannus 55-aastane ja temaga koos elasid talus tema 40-aastane naine Ann, 22-aastane poeg Hans ning selle 20-aastane naine Ann, teine poeg 10-aastane Jaagup ja kasupojad 4-aastane Jaan ja 2-aastane Madi. Jaan ja Madi olid pärit Uniküla mõisapiirkonnast Väike-Maarja kihelkonnast. Selle järgi võib arvata, et Hannuse naine Ann oli Hannusele vähemalt teine naine, kes oli pärit Unikülast. Hannusel oli veel 1 hobune, 1 härg, 1 lehm ja ta haris 1/8 adramaa suurust põllumaad.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 31
2) poeg Hans
3) poeg Jaagup
45. Mihkel /Otsa Jaani Mihkel, Kubja Mihkel, Rätsepa Mihkel, Otsa Jaane Mihkel, Retseppa Mihkel, Retsep Mihel/. Sündis umbes 1687. Oli ametilt rätsep Jõgisoo külas (märkus abielukandes), ilmselt pidas ka mõnda aega kupja ametit. Oli kolm korda abielus (märkus surmakandes). Suri umbes 80-aastaselt enne 07.04.1767 Jõgisoo külas ja maeti 07.04.1767.
Laulatati Amblas 15.06.1735 Mõisa Madise tütre Eeva-ga Väike-Ahula külast Rava mõisapiirkonnast (vakuraamatute järgi kuulus Väike-Ahula küla Rava mõisale).
46. Eeva /Mõisa Madise tütar Eeva, Moisa Maddise tüttar Ewa/, isa Madis – vt. nr. 53. Leeris käis Amblas märtsis 1729. Suri enne 01.01.1775 Jõgisoo külas ja maeti 01.01.1775.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 38
2) poeg Jaan
47. Jaan /Vana Kubja Jaan, Vana Kubja Jaagu poeg Jaan, Kubja Jaan, Wanna Kubja Jaan, Wanna Kubja Jako poeg Jaan/, isa Jaak – vt. nr. 54. Sündis umbes 1709. Leeris käis Amblas märtsis 1731. 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Reinevere külas Koigi mõisapiirkonnas. Suri umbes 80-aastaselt enne 21.09.1791 Koigi mõisapiirkonnas ja maeti 21.09.1791. Poegade järeltulijad said 1835. a. perekonnanimeks VIIBURG /WIBURG/.
Laulatati Amblas 06.01.1734 Tölbe Jüri tütre Kadri-ga Alupere külast Põdrangu mõisapiirkonnast /Pöddrang/ Ambla kihelkonnast. Põdrangu mõis ise asus Väike-Maarja kihelkonnas.
48. Kadri /Tölbe Jüri tütar Kadri, Tölpe Jürri tüttar Kaddri/, isa Jüri – vt. nr. 55. Sündis umbes 1714. Leeris käis Amblas novembris 1732. Suri umbes 75-aastaselt enne 20.01.1790 Reinevere külas Koigi mõisapiirkonnas ja maeti 20.01.1790.
Teadaolev laps:
1) tütar Ann – vt. nr. 39
2) poeg Jaan
3) poeg Jaagup
49. Hans /Tuuleveski Hans, Tuleweski Hans/, sündis umbes 1677. Elas Ahula külas Ahula mõisapiirkonnas. Suri umbes 80-aastaselt 10.01.1757 Ahula mõisapiirkonnas ja maeti 12.01.1757.
Teadaolev laps:
1) poeg Pärtel – vt. nr. 40
50. Jaan /Saaremaa Jaani poeg Jaan, õndsa Saare Jaani poeg Jaan, Saaremah Jahne poeg Jahn, önsa Sare Jaane poeg Jaan/, isa Jaan – vt. nr. 56. Leeris käis Amblas novembris 1729. Suri enne 23.09.1767 Vistla külas Ahula mõisapiirkonnas ja maeti 23.09.1767.
Laulatati Amblas 08.12.1734 õndsa Pendi Tõnu tütre Madle-ga Alavere külast Prümli mõisapiirkonnast /Heidemetz/ Ambla kihelkonnast.
51. Madle /õndsa Pendi Tõnu tütar Madle, Benti Tenno tütt. Madle, önsa Penti Tenno tüttar Madle/, isa Tõnu – vt. nr. 57. Leeris käis Amblas märtsis 1728. Surmaaeg on teadmata.
Teadaolev laps:
1) tütar Kai – vt. nr. 41
VIII põlvkond
52. Jaak /Tõnu Jaak, Tenno Jaco/, sündis umbes 1653. Oli Pudivere külas Pudivere mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas taluperemees. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. aastast oli Tõnu Jaak 63-aastane ja temaga koos elasid talus tema 56-aastane naine Mai, 35-aastane poeg Tõnu, selle 30-aastane naine Ann ning nende 3-aastane poeg Jaak ja 1-aastane poeg Jüri, Jaagu teine poeg 30-aastane Jaan, selle 20-aastane naine Kreet ning 1-aastane tütar Mari, 12-aastane sulane Käsper. Jaagul oli 1 hobune, 1 härg, 2 lehma ja ta haris ¼ adramaa suurust põllumaad.
Ei ole teada, kas Mai oli Jaagu ainus naine ja poegade Tõnu ja Jaani ema. Mai suri arvatavasti enne 16.11.1729 ja maeti nimetatud kuupäeval. Surmakandes on vaid kirjas Tõnu Jaagu naine /Tönno Jac s. Weib/ Pudiverest.
Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnu – vt. nr. 42
2) poeg Jaan
53. Madis /Mõisa Madis, Moisa Maddis/, elas Väike-Ahula külas Rava mõisapiirkonnas. Suri enne 27.12.1736 Väike-Ahula külas ja maeti 27.12.1736.
Teadaolev laps:
1) tütar Eeva – vt. nr. 46
54. Jaak /Vana Kubja Jaak, Wanna Kubja Jak/
Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 47
55. Jüri /Tölbe Jüri, Tölpe Jürri/, elas Alupere külas Põdrangu mõisapiirkonnas. Suri enne 10.07.1737 Alupere külas ja maeti 10.07.1737.
Oli abielus Eeva-ga, kuid ei ole teada, kas Eeva oli Jüri ainus naine.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri – vt. nr. 48
2) poeg Tiidrik (ema Eeva)
56. Jaan /Saare Jaan, Saaremaa Jaan, Sare Jahn, Sarema Jahn/, suri enne 1735. a. Nimi Saaremaa Jaan võib viidata tema Saaremaa päritolule.
Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 50
57. Tõnu /Pendi Tõnu, Penti Tenno/. Elas Alavere külas Prümli mõisapiirkonnas. Tänaseks on see küla hääbunud. Krahv Mellini atlase järgi asus Alavere küla umbes Prümli ja Vistla külade vahel. Tõnu suri enne 28.03.1734 Alavere külas ja maeti 28.03.1734.
Oli abielus Anu-ga, kuid ei ole teada, kas Anu oli kõikide laste ema.
Teadaolevad lapsed:
1) tütar Madle – vt. nr. 51
2) tütar, kaksik Triinu (ema Anu)
3) tütar, kaksik Mari (ema Anu)
Kirjuta vastus