Ämma vaarema Mari Poki juured istuvad Kambja kihelkonnas Vana-Prangli mõisale kuulunud Poka külas. Enam-vähem kõik tema sugupuus esinevaid isikuid põlvnevadki valdavalt Vana-Prangli ümbrusest – suur osa alljärgneva jutukese tegelastest toimetas Taraski ehk vanema nimetusega Matukme külas, sekka ka Vissi, Pusu jt. külade rahvast. Üks haru jõuab siiski ka Põlva kihelkonda Tõdu mõisa, mis tegelikult oli Vana-Pranglist samahästi kui kiviga visata. Sestap ka üsna loomulik, et Prangli mehed võtsid Tõdu tüdrukuid naiseks ja vastupidi. Tõdu mõis oli üldse üks üsna huvitav nähtus – mõisa süda asus küll Põlva kihelkonnas, ent 18. sajandi adramaarevisjonides on Tõdu paigutatud Kambja kihelkonna alla ja hiljemgi on Tõdu kuuluvusega parasjagu segadust. Ega see väga vale polnudki – nimelt kuulus Tõdu mõisale päris korralik maavaldus Kambja kihelkonnas – praegune Talvikese küla. Ja pooled Tõdu talupojad käisid Kambjasse kirikusse. Tõdu mõisa on aegade jooksul nimetatud mitmeti – saksa keeli on ta olnud Kirrikülla, Immofer ja Tödwenshof. Adramaarevisjonide järgi võib oletada, et Immofer ehk eesti keeli vast Imuvere võis olla Talvikese küla või selle osa kunagine nimetus. Aga võib-olla ka mitte. Põlva kihelkonnas asunud maavalduste alla kuulus Sõrumetsa küla, mis samuti on tänaseks käibelt samahästi kui kadunud, ent Põlva koguduse varasemates kirikuraamatutes esineb see nimetus üsna sagedasti – niipalju siis näpunäideteks neile, kel Tõdu rahva ajaloo uurimisega pistmist. Kuid mis kõige tähtsam – just Tõdu mõisa Kambja kihelkonnas asunud Talvikese külast on pärit minu ja minu abikaasa ühine esivanem – Matu Peedu Jüri.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

        +--- 4-Poka Andrese Tooma Peeter (1722-1782~1795) - 8
     +--+ 3-August POKK (1766-1827) - 4
     |  |     +--- 6-Ääro Peeter - 30
     |  |  +--+ 5-Ääro Peetri p. Jüri (-1754) - 16
     |  |  |  +--- 6-Anu (-1742) - 31
     |  +--+ 4-Ääro Jüri t. Mari (1740-1811) - 9
     |     |  +--- 6-Lutsu Paap (-1724) - 32
     |     +--+ 5-Lutsu Paabu t. Mai (-1750) - 17
  +--+ 2-Peeter POKK (1799-1866) - 2
  |  |        +--- 6-Talvikese Peep - 33
  |  |     +--+ 5-Kolmiku Hans (1703-1748) - 18
  |  |  +--+ 4-Põdra Jaan (1744-1799) - 10
  |  |  |  |  +--- 6-Kolmiku Juhan - 34
  |  |  |  +--+ 5-Kolmiku Juhani t. Ebu (1706-1770) - 19
  |  +--+ 3-Põdra Jaani t. Tiiu (1777-1832) - 5
  |     |        +--- 7-Taraski Andres (-1733) - 44
  |     |     +--+ 6-Taraski Toots (-1764) - 35
  |     |  +--+ 5-Taraski Härmik (1717-1777) - 20
  |     +--+ 4-Taraski Härmike t. Mai (1747-1797) - 11
  |        |  +--- 6-Täska Jüri (-1756) - 36
  |        +--+ 5-Täska Jüri t. Ellu (1720-1760) - 21
--+ 1-Mari POKK (1829-1888) - 1
  |           +--- 6-Paali Paap (-1729) - 37
  |        +--+ 5-Paali Paabu p. Jüri (-1755) - 22
  |        |  +--- 6-Tiiu (-1742) - 38
  |     +--+ 4-Paali Paabu Jüri p. Jaan (1736-1803) - 12
  |     |  +--- 5-Liis (-1764) - 23
  |  +--+ 3-Paali Paabu Jaani p. Jüri (1765-1823) - 6
  |  |  |     +--- 6-Lillo Jüri (-1725) - 39
  |  |  |  +--+ 5-Lillo Jüri p. Jaak (-1759) - 24
  |  |  +--+ 4-Lillo Jaagu t. Mari (1738-1803) - 13
  |  |     |  +--- 6-Matu Peedu Jüri (-1731) 40
  |  |     +--+ 5-Matu Peedu Jüri t. Ann (-1751) - 25
  +--+ 2-Triin PAAL (1804-1869) - 3
     |     +--- 5-Lillo Toots (-1764) - 26
     |  +--+ 4-Lillo Tootsi p. Hindrik (1729-1794) - 14
     |  |  +--- 5-Ann (-1761) - 27
     +--+ 3-Ebu PAAL (1770-1834) - 7
        |     +--- 6-Sarapuu Paap (-1733) - 41
        |  +--+ 5-Sarapuu Märt (1712-1762) - 28
        +--+ 4-Sarapuu Märdi t. Ann (1738-1795) - 15
           |  +--- 6-Kirbu Hans (-1746) - 42
           +--+ 5-Kirbu Hansu t. Kadu (-1749) - 29
              +--- 6-Mai (-1747) - 43

I põlvkond

1. Mari POKK /Marri Pock/, isa Peeter Pokk – vt. nr. 2, ema Triin Paal – vt. nr. 3, sündis 27.01.1829 Vana-Prangli mõisapiirkonnas /Alt-Wrangelshof/. Ristiti 29.01.1829, vaderid: Rammuli Jüri naine Mari, Jaska Jaani naine Mai, Lambi Peeter. Leeris käis Kambjas novembris 1846. 1834. a. revisjoni ajal elas Nuusa Jaani talus nr. 53, kus isa Peeter oli peremees (Peeter läks hiljem peremeheks naabertallu). Mari suri 59-aastaselt 07.07.1888 ennelõunal Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 10.07.1888. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 24.10.1848 sulase Jaan Nutt-iga Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

Abikaasa Jaan NUTT /Jaan Nut, Jaan Nuut/, sündis umbes 1820. a. arvatavasti Reola mõisapiirkonnas /Rewold/ Kambja kihelkonnas, isa Toomas Nutt, ema Krõõt. Kirikuõpetajal on jäänud Jaani sünnikanne kirja panemata, mistõttu täpne sünni- ja ristimisaeg ei ole teada. Leeris käis Kambjas 1839. 1816. a. ja 1826. a. hingeloenditest on teada, et Jaani isa Toomas oli Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast läinud elama Reola mõisa. 1826. a. kirjutati ta tagasi Vana-Prangli mõisa hingekirja. Kuigi Reola mõis asus Kambja kihelkonnas, kuulus enamus mõisa talupoegi Tartu-Maarja kogudusse. Kuid ka Tartu-Maarja koguduse meetrikasse ei ole Jaani sündi kirja pandud. Ka järgmise poja Jaagupi sünnikannet ei ole võimalik leida. 1826. a. perekonnanimede panemisel sai Jaan koos vanemate ning õdede-vendadega perekonnanimeks NUTT /NUUT, NUT/. 1834. a. revisjoni ajal elas pere Vana-Prangli mõisapiirkonnas Nuusa Jaani talus nr. 51. 1850. a. revisjoni ajaks oli Jaan võtnud naabertalust naise ja läinud sinna koduväiks. Nuusa Peetri talu nr. 52 peremees oli Jaani äi Peeter Pokk. 1880-ndatel aastatel oli Jaan asundustalunik. Jaan suri umbes 57-aastaselt 05.01.1877 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1877. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/. Jaan oli surres vabadiku seisuses.

Lapsed – vt. Jaan Nuti sugupuu.

II põlvkond

2. Peeter POKK /Poka Villemi Peetri Kusto poeg Peeter, Poka Kusto Peeter, Pokka Willemi Petre Kusto P. Peter, Pokka Kusto Peter/, isa August Pokk – vt. nr. 4, ema Tiiu – vt. nr. 5, sündis 21.07.1799. Kambja kogudes meetrikas sünnikanne puudub, kuid personaalraamatusse on pastor sellise kuupäeva kirju pannud. Peeter oli esiklaps. Leeris käis Kambjas kevadel 1817. 1811. a. revisjoni ajal elas Naistevalla külas Ääro Peedu Jüri talus nr. 28. 1816. aastaks oli moodustatud Suur-Kusto talu ning Peetri isa saanud selle peremeheks. 1826. a. vaherevisjoni ajaks oli isa Kusto läinud peremeheks Nuusa tallu nr. 54 perele pandi liignimeks POKK /PUK, POCK/. 1834. a. oli Peeter Nuusa Jaani talu nr. 53 peremees. 1850. aastaks oli pere läinud naabertallu – Nuusa Peetri talu nr. 52 ja Peeter oli seal peremees. Peetril kahel lapsel Leenal ja Jaagul oli nägemispuue või „haiged silmad“ /hat kranke Augen/. Peeter suri 67-aastaselt 30.10.1866 öösel Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 06.11.1866. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alterschwäche/.

Laulatati Kambjas 22. pühapäeval pärast kolmainupüha (oktoobris) 1827 Paali Paabu Jaani Jüri tütre Triin Paal-iga Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

3. Triin PAAL /Paali Paabu Jaani Jüri tütar Triin, Pali Pabo Jani Jurri T. Trin/, isa Jüri – vt. nr. 6, ema Ebu – vt. nr. 7, sündis 05.08.1804 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 08.05.1804, vaderid: Peetsu Peetri naine Triin, Liudsepa Jüri poja Jaani naine Ann, Lillo Hindriku poeg Jaak. Leeris käis Kambjas sügisel 1821. 1816. a. revisjoni ajal elas Taraski Paabu Jüri talus nr. 57, kus Triinu isa Jüri oli peremees. Nimede paneku ajaks 1826. aastaks oli pere ümber kirjutatud Maaritsa mõisapiirkonda /Neu-Rewold/ Kambja kihelkonnas ning sai perekonnanimeks PAAP. Triinu onu (isa venna) perele pandi aga nimeks PAAL /PAHL/ ning viimane nimi jäigi hiljem kõigil pereliikmetel käibele. Triin suri 64-aastaselt 14.05.1869 keskpäeval Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 18.05.1869. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

Lapsed:
1) tütar Mari POKK – vt. nr. 1
2) poeg Jaan POKK
3) tütar Mai POKK
4) tütar Leena POKK
5) poeg Jaak POKK
6) tütar Sohvi POKK
7) tütar Ellu POKK

III põlvkond

4. August POKK /Poka Villemi Peetri poeg Kusto, Kustav Pokk, Kusto Pokk, Pokka Willemi Petre P. Kusto/, isa Peeter – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 22.01.1766 Poka külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 24.01.1766, vaderid: härra kammerjunkur ja parun August Ludw. von Bruiningk, Ääro Peep, Peetsu Jüri naine Epp. Lapsuke ristiti nähtavasti oma parunist ristiisa järgi Augustiks, ent hilisemates kirikukirjades nimetati teda Kustoks või Kustaviks. 1782., 1795. ja 1811. a. revisjonide ajal elas Naistevalla külas Ääro Peebu Jüri talus. 1816. aastaks oli saanud peremeheks, hüüti nähtavasti Suur-Kustoks. 1826. a. sai perekonnanimeks POKK /PUK/. August suri 61-aastaselt 07.09.1827 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 11.09.1827. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Laulatati Põlvas 15.11.1797 Põdra Jaani tütre Tiiu-ga Tõdu mõisapiirkonnast /Tödwenshof/ Põlva kihelkonnast.

5. Tiiu /Põdra Jaani tütar Tiiu, Pöddra Jani T. Tio/, isa Jaan – vt. nr. 10, ema Mai – vt. nr. 11, sündis 04.01.1777 Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas. Ristimise täpset kuupäeva ei ole kirja pandud, vaderid: Kangru Jaagup, Russaku Jüri naine, Jaska Juhani naine Tiiu. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Tõdu mõisapiirkonnas Põdra talus, kus isa oli peremees (poolemaamees). Tiiu suri 55-aastaselt 23.11.1832 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 27.11.1832. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:
1) poeg Peeter POKK – vt. nr. 2
2) tütar Liis
3) tütar Mari POKK
4) poeg Jaan
5) poeg Andres POKK
6) tütar Triin
7) poeg Märt POKK
8) poeg Jaan

6. Jüri /Paali Paabu Jaani poeg Jüri, Paabu Lillo Jaani Jüri, Paabu Jaani poeg Jüri, Pali Pabo Jani P. Jürri, Pabo Lillo Jani Jurri, Pabo Jani p. Jürri/, isa Jaan – vt. nr. 12, ema Mari – vt. nr. 13, sündis 20.06.1765 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Ristiti 22.06.1765, vaderid: Lillo Jaagu Jüri, pastor Heinrich Johann Frost, Paali Paabu Jaani naine Ann. Leeris käis Kambjas 1785. 1782. a. revisjoni ajal elas Vana-Prangli mõisapiirkonnas Taraski külas (teine nimetus Matukme küla) talus, kus tema isa Jaan oli peremees. 1811. a. revisjoni ajaks oli Jüri saanud samas talus peremeheks. Jüri suri 58-aastaselt 27.12.1823 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 30.12.1823. Surmapõhjus – tüüfus /Hitziges Fieber/.

Laulatati Kambjas 20. pühapäeval pärast kolmainupüha 1791 Lillo Hindriku tütre Ebu-ga Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

7. Ebu PAAL /Lillo Hinriku tütar Ebu, Lillo Hindrike T. Ebbo/, isa Hindrik – vt. nr. 14, ema Ann – vt. nr. 15, sündis 04.03.1770 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 06.03.1770, vaderid: mõisavalitseja proua Winter, Miku Jüri Jaagu naine Anu, Käisu Märdi Jaan. Leeris käis Kambjas sügisel 1786. 1782. a. revisjoni ajal elas Taraski külas talus, mille peremees oli Ebu isa Hindrik. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks PAAP, mis edaspidi juurdus kujul PAAL /PAHL, kirikuraamatutes algselt ka PAAB, PALWE/. Ebu suri 63-aastaselt 11.01.1834 pealelõunal Pringi külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 14.01.1834. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alterschwäche/. Surmakandes on Ebu kirjas kui sulase naine.

Lapsed:
1) poeg Jaak PAAL
2) tütar Liis
3) poeg Andres – võeti nekrutiks
4) poeg Peeter
5) tütar Ellu
6) tütar Triin PAAL – vt. nr. 3
7) tütar Mai PAAL
8) poeg Jaan PAAL

IV põlvkond

8. Peeter /Poka Andrese Tooma Peeter, Poka Villemi kasvandik Peeter, Poka Villemi Peeter, Pokka Andresse Tomo Peter, Pokka Villime kasw. Peter, Pokka Willemi Peter/, sündis umbes 1722. Nähtavasti jäi varakult orvuks või oli vallaslaps, sest üles kasvas ta Poka Miku Villemi juures Metsa talus Poka külas, mistõttu edaspidi kutsuti teda Poka Villemi Peetriks. Kambja koguduse personaalraamatus on kirjas ka Poka Andrese Tooma Peeter, ent see ilmselt ei viita Peetri isale, sest sellenimelist isikut ei tundu 1720-ndate paiku Poka külas elavat. Täisealine Poka Andrese Toomas oli olemas alles 1740-ndatest alates – Peeter võis teenida tema juures sulasena, kuid võis olla ka Tooma noorem vend. Sellisel juhul võis Peetri isaks olla Poka Andres, kes suri ja maeti novembris 1724. Kindlaid andmeid nende isikuste omavaheliste seoste kohta siiski leida pole võimalik. 1782. a. revisjoni ajal manulisena elas Naistevalla külas Ääro Peebu Jüri (Peetri naiseõe väimees) talus. Peeter suri ajavahemikus 1782 kuni 1795 – surmakanne on Kambja koguduse meetrikasse jäänud tegemata.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1757 Peetri Hindrike tütre Ellu-ga /Petre Hindriki T. Ello/. Ellu sündis enne 08.06.1735 Pringi külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 08.06.1735, vaderid: praosti näitsik Ellu, Iida Härma naine Epp, Peetsu Jüri. Suri 26-aastaselt 29.10.1761 Poka külas ja maeti 30.10.1761. Teistkordselt laulatati Peeter Kambjas 09.06.1762 Ääro Peebu naiseõe ja Ääro Jüri tütre Mari-ga Naistevalla külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

9. Mari /Ääro Jüri tütar Mari, Ääro Peebu naiseõde Mari, Äro Jürri Tochter Marri, Äro Peep s. W. Schwester Marri/, isa Jüri – vt. nr. 16, ema Mai – vt. nr. 17, sündis enne 19.10.1740 Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 19.10.1740, vaderid: Lutsu Märdi naine Mari, Kolguse Jaan naine Mai, Lutsu Peeter. Suri 70-aastaselt 19.05.1811 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 22.05.1811.

Peetri laps esimesest abielust:
1) poeg Paap

Peetri ja Mari teadaolevad lapsed:
2) poeg Jaagup
3) poeg August POKK – vt. nr. 4
4) tütar Triin
5) poeg Andres POKK
6) poeg Kristohver POKK

10. Jaan /Põdra Jaan, Põdra Hansu Jaan, Põdra Jaagu poeg Jaan, Pöddra Jaan, Pöddra Hansi Jaan, Pöddra Jaaks S. Jaan/, isa Hans – vt. nr. 18, ema Ebu – vt. nr. 19, sündis 02.08.1744 Sõrumetsa külas Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas. Ristiti Kambjas 05.08.1744, vaderid: Rammuli Peeter Prangli vallast, Matu Hansu tütar Ann, Imuvere Jaan. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oli taluperemees (poolemaamees) Põdra talus Tõdu mõisapiirkonnas. Suri 54-aastaselt enne 01.02.1799 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 01.02.1799. Surmapõhjus – rinnatõbi.

Laulatati Kambjas 23.11.1768 Taraski Härmike tütre Mai-ga Matukme külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Jaan on abielukandes kirjas kui Põdra Jaagu poeg – see viitab tema kasuisale, kellega ema Ebu abiellus pärast isa Hansu surma.

11. Mai /Taraski Härmike tütar Mai, Taraski Hermiks T. Mai/, isa Härmik – vt. nr. 20, ema Ellu – vt. nr. 21, sündis umbes 1747 arvatavasti Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Mai sünnikanne on jäänud kirja panemata, kuid Kambja koguduse personaalraamatusse on ta kantud 1743. a. sündinud venna ja 1749. a. sündinud õe vahele. Mai suri umbes 50-aastaselt enne 17.04.1797 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 17.04.1797. Surmapõhjus – rinnatõbi.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Andres
3) tütar Triin
4) poeg Jüri
5) tütar Tiiu – vt. nr. 5
6) tütar Ellu
7) poeg Jaan
8) tütar Madli
9) poeg Juhan

12. Jaan /Paali Paabu Jüri Jaan, Paali Paabu Jaan, Paabu Jaan, Taraski Paabu Jaan, Pali Pabo Jürri Jaan, Pali Pabo Jaan, Pabo Jaan, Tarraski Pabo Jaan/, isa Jüri – vt. nr. 22, ema Liis – vt. nr. 23, sündis enne 01.08.1736 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 01.08.1736, vaderid: Mauritse Jaan, Lillo Toots, Lillo Jüri naine Katre. Oli taluperemees, 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Taraski ehk Matukme külas. Jaan suri 67-aastaselt 27.10.1803 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 29.10.1803.

Laulatati Kambjas 17.11.1762 Lillo Jüri Jaagu tütre Mari-ga Matukme külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

13. Mari /Lillo Jüri Jaagu tütar Mari, Lillo Jürri Jaaks T. Marri/, isa Jaak – vt. nr. 24, ema Ann – vt. nr. 25, sündis enne 01.12.1738 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 01.12.1738, vaderid: Tigase Jaagu naine Mari, Puugi Käärdu naine Mai, Soe Toomu Andre. Mari suri 64-aastaselt 11.10.1803 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 13.10.1803.

Lapsed:
1) surnult sündinud laps
2) poeg Jüri – vt. nr. 6
3) poeg Jaak
4) poeg Juhan
5) tütar Liis
6) poeg Hindrik PAAL
7) tütar Ann
8) tütar Triin
9) poeg Jaan

14. Hindrik /Lillo Tootsi poeg Hindrik, Lillo Tootsi Hindrek, Lillo Hindrik, Lillo Totsi P. Hindrik, Lillo Totsi Henrich/, isa Toots – vt. nr. 26, ema Ann – vt. nr. 27, sündis umbes 1730 ilmselt Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Taraski ehk Matukme külas. Suri umbes 65-aastaselt 09.02.1794 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1794.

Laulatati Kambjas novembris 1757 Sarapuu Märdi tütre Ann-iga.

15. Ann /Sarapuu Märdi tütar Ann, Sarapu Merti T. An/, isa Märt – vt. nr. 28, ema Kadu – vt. nr. 29, sündis enne 12.02.1738 Vissi külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 12.02.1738, vaderid: Kanguse Hinrike naine Ann, Kirbu Lauri naine Epp, Patsmanni Hans. Ann suri 57-aastaselt 20.09.1795 ja maeti 23.09.1795. Surmakandes on surmakohaks märgitud Haaslava mõisapiirkond /Haselau/ Kambja kihelkonnas, ent suure tõenäosusega on kirjutaja eelmise kande surmakohad segamini ajanud ning Ann suri ikkagi Vana-Prangli mõisapiirkonnas.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Liis
3) poeg Jaan
4) tütar Ellu
5) tütar Mai
6) poeg Kaarli
7) tütar Epu – vt. nr. 7
8) tütar Tiiu
9) poeg Jaak
10) tütar Eeva
11) poeg Hans

V põlvkond

16. Jüri /Ääro Peetri poeg Jüri, Ääro Jüri, Äro Petre P. Jürri, Äro Jürri/, isa Peeter – vt. nr. 30, ema Anu – vt. nr. 31, sünniaeg teadmata. Elas Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti novembris 1754.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1732 õndsa Lutsu Paabu tütre Mai-ga. Pärast Mai surma laulatati teistkordselt Kambjas aprillis 1750 Zeigu Andrese tütre Triin-uga /Zeigo Andresse T. Trin/. Pärast Jüri surma abiellus Triin Kambjas detsembris 1755 Täska Jaagu Paabuga.

17. Mai /Lutsu Paabu tütar Mai, Lutsu Pabo T. Mai/, isa Paap – vt. nr. 32, sünniaeg teadmata. Pärit Raanitsa külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Suri ja maeti jaanuaris 1750.

Jüri ja Mai teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu
2) tütar Anu
3) poeg Toomu
4) tütar Mari – vt. nr. 9
5) poeg Jaan
6) tütar Ann

Jüri ja Triinu lapsed:
7) poeg Andri
8) tütar Liis

18. Hans /Talvikese Peebu poeg Hans, Kolmiku Hans, Talwikess Pebo p. Hans, Kolmiko Hans, Kolmigo Hans/, isa Peep – vt. nr. 33, sündis umbes 1703. Oli tõenäoliselt pärit Tõdu mõisale kuulunud Talvikese külast, mis asub mitte Põlva, vaid Kambja kihelkonnas. Tõdu mõisa adramaarevisjonides Hansu nime ei leidu – ilmselt ei saanud temast taluperemeest. Hans suri umbes 45-aastaselt enne 09.03.1748 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1748.

Laulatati Põlvas 19.10.1735 Kolmiku Juhani tütre Ebu-ga Tõdu mõisapiirkonnast.

19. Ebu /Kolmiku Juhani t. Ebu, Kolmi Johani T. Hebbo/, isa Juhan – vt. nr. 34, sündis umbes 1706. Pärast esimese abikaasa Hansu surma abiellus uuesti Põlvas 10.12.1749 Kiuma Aadu kasvandiku Jaska-ga /Kiuma Ado Kaswand Jaske/ Kiuma mõisapiirkonnast /Kioma/ Põlva kihelkonnast. Nähtavasti läks Jaska seejärel elama Tõdu mõisapiirkonda. 1758. a. adramaarevisjoni ajal oli ta peremees (poolemaamees) Tõdu mõisale kuulunud Põdra talus. Kui tavaliselt läks erinevatest mõisatest pärit abikaasade puhul naine elama mehe juurde, siis käesoleval juhul toimus vastupidine liikumine. Pärisorjadest mehi mõisnik tavaliselt pärast abiellumist teise mõisa ära ei andnud, seevastu naised võisid liikuda. Jaska minek Kiumalt Tõdule oli aga täiesti mõeldav, sest toona kuulusid mõlemad mõisad von Platerite perele. Jaska surmaaeg ei ole täpselt teada, nähtavasti suri ta enne 1775. a., kuivõrd sellest ajast pärit personaalraamatus teda enam ei leidu. Ebu suri umbes 64-aastaselt enne 16.03.1770 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 16.03.1770.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Juhan
3) poeg, kaksik Mihkel
4) tütar, kaksik Liis
5) poeg Jaan – vt. nr. 10

Teadaolev laps Ebu teisest abielust:
6) poeg Jaan või pigem Jaagup (ristimiskandes on kirjas nimi Jaan, ent edaspidi on personaalraamatutes kirjas laps Jaagup, kelle sünnikannet eraldi ei ole)

20. Härmik /Taraski Tootsi poeg Härmik, Taraski Härmik, Tarraske Totsi P. Hermik, Tarraski Hermik/, isa Toots – vt. nr. 35, sündis umbes 1717. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi oli vabadik. Nähtavasti elas lühikest aega ka Pusu külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas (ühe lapse sünnikoha järgi). Härmik suri umbes 60-aastaselt 12.08.1777 Matukme külas ja maeti 13.08.1777.

Laulatati Kambjas novembri 1738 Täska Jüri tütre Ellu-ga.

21. Ellu /Täska Jüri tütar Ellu, Teska Jürri T. Ello/, isa Jüri – vt. nr. 36, sündis umbes 1720 või varem. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri umbes 40-aastaselt 04.03.1760 Matukme külas ja maeti 05.03.1760.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liis
2) poeg Jakab
3) poeg Jüri
4) tütar Mai – vt. nr. 11
5) tütar Ann
6) poeg Jaak

22. Jüri /Paali Paabu Jüri, Pali Pabo Jürri/, isa Paap – vt. nr. 37, ema Tiiu – vt. nr. 38, sünniaeg teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti novembris 1755.

Oli abielus Liis-iga.

23. Liis /Lis, Lijs/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Arvatavasti ei olnud pärit Kambja kihelkonnast. Suri kõrges eas /eine alte Person/ 11.04.1764 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 13.04.1764.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter
2) tütar Ann
3) tütar Mari
4) poeg Jaak
5) poeg Jaan – vt. nr. 12
6) poeg Mihkel
7) tütar Eeva

24. Jaak /Lillo Jüri poeg Jaak, Lillo Jüri Jaak, Lillo Jaak, Lillo Jürri P. Jaak, Lillo Jürri Jaak/, isa Jüri – vt. nr. 39, sünniaeg teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas, arvatavasti oli mölder (1744. a. adramaarevisjoni andmetel). Suri ja maeti oktoobris 1759.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1737 Matu Peedu Jüri tütre Ann-iga. Pärast Anni surma abiellus Jaak teist korda Kambjas novembris 1751 Zoa Toomu tütre Epuga /Zoa Tomo T. Ep/. Pärast lesestumist abiellus Epp Kambjas 10.12.1760 Nuusa Tooma poja Lillo-ga ning läks elama Poka külla.

25. Ann /Matu Peedu Jüri tütar Ann, Matto Pedo Jürri T. An/, isa Jüri – vt. nr. 40, sünniaeg teadmata, sündis arvatavasti enne 1719. a. ja ema oli Ellu. Enne abiellumist elas Tõdu mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Suri enne novembrit 1751, mil Anni abikaasa Jaak abiellus uuesti. Anni surmakanne ei ole leitav.

Lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 13
2) tütar Anu
3) poeg Jaan
4) poeg Jüri
5) tütar Ellu – abiellus Voitka Hansu poja Eerik-uga /Woitka Hans S. Erich/ Kaatsi külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast /Groß-Kamby/. Järglased said perekonnanimeks VOITES /WOITES/
6) poeg Ants

Jaagu ja Epu lapsed:
7) poeg Lillo
8) tütar Triin
9) poeg Jaan
10) poeg Peep

26. Toots /Lillo Toots/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli taluperemees Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Tootsil oli vend Jaak, kes samuti oli olnud peremees (Vana-Prangli mõisa 1731. a. adramaarevisjonis arvatavasti kirjas kui Täska Lillo Jaak /Tehska Lillo Jaack/). Toots suri 07.08.1764 Matukme külas kui „üks vana ja juba jõuetu peremees“ /ein alter Wirth, der schon unvermögend/ ja maeti 08.08.1764.

Oli abielus Ann-iga.

27. Ann /An/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ann suri 06.03.1761 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas kui „eakas inimene“ /eine alte Person/ ja maeti 07.03.1761.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liis
2) poeg Jüri
3) poeg Hans – oli kõrtsmik arvatavasti Liiva kõrtsis, mis asus Petseri maantee ääres
4) tütar Ebu
5) poeg Jaan
6) poeg Hindrik – vt. nr. 14
7) tütar Ellu

28. Märt /Sarapuu Paabu poeg Märt, Sarapuu Jüri vend Märt, Sarapuu Jüri Märt, Sarapuu Märt, Jakabi Märt, Sarrapu Pabo P. Märt, Sarrapu Jürri W. Mert, Sarrapu Jürri Mert, Sarrapu Mert, Jakkabi Mert/, isa Paap – vt. nr. 41, sündis umbes 1712. Elas Vissi küla selles osas, mis kuulus Prangli kroonumõisale ehk hilisema nimetusega Vastse-Prangli mõisale /Neu-Wrangelshof/. Märdil oli vanem vend Jüri, pärast Jüri surma sai Märt taluperemeheks (Prangli mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi). Märt suri umbes 50-aastaselt 21.10.1762 Vissi külas Vastse-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 23.10.1762.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1731 Kirbu Hansu tütre Kadu-ga. Pärast Kadu surma abiellus teist korda Otepääl 10.04.1751 Rootsu Jaani lese Mari-ga /Rootso Jani Witwe Marri/ Neeruti mõisapiirkonnast /Megel/ Otepää kihelkonnast. Mari abiellus pärast Märdi surma Kambjas 25.11.1767 Taraski Lauri poja Hans-uga /Taraski Laurs S. Hans/ Matukme külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

29. Kadu /Kirbu Hansu tütar Kadu, Kirbo Hanso T. Kaddu, Kadde/, isa Hans – vt. nr. 42, ema Mai – vt. nr. 43, sünniaeg teadmata. Oli pärit Kodijärve mõisapiirkonnast /Gothensee/ Kambja kihelkonnast. Suri ja maeti juulis 1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu
2) tütar Mari
3) tütar Ann – vt. nr. 15
4) tütar Mai
5) tütar Epp
6) tütar Anu

Märdi ja Mari lapsed:
7) poeg Jaak
8) poeg Jaan
9) poeg Märt

VI põlvkond

30. Peeter /Ääro Peeter, Äro Peter, Häro Peter/, sünniaeg, päritolu ja surmaaeg teadmata. Ilmselt elas Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri tõenäoliselt 1720-ndatel aastatel.

Oli abielus Anu-ga.

31. Anu /Ääro Jüri ema Anu, Äro Jürri emma Anno/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti jaanuaris 1742. Ei ole teada, kas Anu oli Peetri ainus naine ja kõikide laste ema. Kindlalt on ta viimase teadaoleva lapse – poeg Peetri ema, samuti Jüri ema. Jürist allpool olevad õed-vennad on reastatud abiellumisaegade järgi, kuid see ei pruugi siiski määrata sündimise järjekorda.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Els
2) tütar Mai
3) poeg Jüri – vt. nr. 16
4) tütar Anu
5) tütar Maret
6) tütar Liis
7) poeg Toots
8) poeg Peeter

32. Paap /Lutsu Paap, Lutzu Paab, Lutso Pabo (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Vana-Prangli mõisa 1721. ja 1723. a. adramaarevisjonide ajal oli taluperemees Raanitsa külas. Suri Raanitsa külas ja maeti kui vaga mees /wagga m./ novembris 1724. Tema vagadus pidi väärima märkimist – mitte ühegi teise surnu kohta pole Kambja pastor sellist märkust lisanud.

Oli abielus Mai-ga, kuid ei ole teada, kas Mai oli Paabu ainus naine ega ka seda, milliste laste ema ta võis olla. Pärast Paabu surma abiellus Mai uuesti Kambjas veebruaris 1725 Järva Hindrik-uga /Järwa Hindrik/ Pringi külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toomu
2) poeg Jüri
3) tütar Mai – vt. nr. 17
4) poeg Peeter
5) poeg Märt

33. Peep /Talvikese Peep, Talwikess Pebo (om.)/, sünniaeg teadmata. Elas ilmselt Talvikese külas Tõdu mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Isik pole Kambja koguduse kirikuraamatute põhjal üheselt kindlaks tehtav. Talvikese Peebu-nimeline mees, kes suri ja maeti jaanuaris 1737, ei sobi hästi – tegemist oli arvatavasti nooremapoolse mehega, kes abiellus esimest korda detsembris 1721. Naiseks oli Ulsti Andrese tütar Ellu, kes suri ja maeti märtsis 1735. Peale selle oli see Peep ilmselt Kambja mõisa, mitte Tõdu mõisa pärisori. Tõdu mõisale kuulunud talupoeg oli Talvikese Paap, kes vanuse poolest muidu sobiks – tema suri ja maeti juunis 1740. Paabust on teada, et tal oli poeg Päärel, kes abiellus Kambjas novembris 1737 Matu Hansu tütre Ann-iga ja keda edaspidi kutsuti äia järgi Matu Hansu Päärliks. Päärli ema nimi oli Mari.

Peebu teadaolev laps:
1) poeg Hans – vt. nr. 18

34. Juhan /Kolmiku Juhan, Kolmicko Johanni (om.)/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Kambja koguduse sünnimeetrikas leidub kanne 1725. a. juunist, kus ühe lapse ristivanemaks on Kolmiku Juhani naine Ellu.

Teadaolev laps:
1) tütar Ebu – vt. nr. 19

35. Toots /Taraski Toots, Tarraske Tots/, isa Andres – vt. nr. 44, sünniaeg teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Surmaaeg on samuti teadmata, ent hiljemalt 1764. aastaks pidi olema surnud, sest ühe lapse abielukandes viidatakse Tootsile kui „surnud Taraski Tootsi pojale“.

Oli abielus Tiiu-ga, ent pole teada, kas Tiiu oli Tootsi ainus naine ja kõikide laste ema. Tiiu surmakannet ei leidu samuti Kambja koguduse meetrikaraamatutes.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Härmik – vt. nr. 20
2) tütar Epu

Lapsed, kelle ema oli Tiiu:
3) tütar Liis
4) tütar Eeva
5) poeg Peeter
6) tütar Ann
7) poeg Matu
8) poeg Jaan

36. Jüri /Täska Jüri, Täska Matu Jüri, Teska Jürri, Teska Matto Jürri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Isa võis olla taluperemees Täska Matu /Teska Matto/, kuid päris kindlaid andmeid selle kohta siiski ei ole. Jüri suri ja maeti novembris 1756.

Oli kolm korda abielus. Esimese naise nimi võis olla Triin, kuid andmed tema kohta on vaid väga hägusad. Teist korda abiellus Jüri Kambjas detsembris 1719 Väigu Andre tütre Pabu-ga /Weiko Andre T. Papo, Pabbo/ Vissi külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Pabu suri ja maeti aprillis 1726. Kolmandat korda laulatati Jüri Kambjas juulis 1726 Täska Jaani tütre Epuga /Teska Jani T. Ep/. Epp suri umbes 50-aastaselt 04.09.1763 Pusu külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 05.09.1763. Nähtavasti oli Epp siiski pigem 60-ndale eluaastale lähenev või veelgi vanem, sest vastaselt juhul poleks ta saanud 1726. a. abielluda. Näib, et Täska Jüri järglased liikusid 18. sajandi keskpaiku elama Pusu külla.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu – vt. nr. 21

Jüri ja Pabu lapsed:
2) poeg Jaan
3) poeg Peep

Jüri ja Epu lapsed:
4) poeg Hans – tõenäoliselt Epu laps, sünnikannet ei ole leidnud
5) tütar Anu
6) poeg Jaak
7) poeg Andre
8) poeg Albrecht
9) tütar Liis
10) tütar Triin

37. Paap /Paali Paap, Pali Pab, Pali Paab/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti mais 1729.

Oli abielus Tiiu-ga.

38. Tiiu /Paali Paabu Jüri ema, Pali Pabo Jürri Emma, Tijo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti mais 1742.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 22
2) tütar Mari

39. Jüri /Lillo Jüri, Lillo Jürri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti oktoobris 1725.

Oli abielus Ellu-ga /Ello/, kuid ei ole teada, kas Ellu oli Jüri ainus naine, samuti ei ole teada, milliste laste ema ta oli. Ellu suri ja maeti detsembris 1728.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Tiiu
2) tütar Mari
3) tütar Anu
4) poeg Jaak – vt. nr. 24

40. Jüri /Matu Peedu Jüri, Matto Pedo Jürri/, sünniaeg ja vanemad on teadmata. Jüri isa võis olla Tõdu mõisapiirkonnas elanud taluperemees Matu Peedu /Matto Pedo/, kes suri märtsis 1725. Nähtavasti elas praeguses Talvikese külas, mis toona kuulus Tõdu mõisale. Jüri on minu ja minu abikaasa ühine esivanem. Jüri suri ja maeti augustis 1731.

Oli abielus Ellu-ga. Ei ole teada, kas Ellu oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema. Pärast abikaasa Jüri surma abiellus Ellu teistkordselt Kambjas mais 1732 Väigu Jaagu poja Paabuga /Wäigo Jago P. Paab/ Vissi külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Ellu suri ja maeti arvatavasti mais 1739 kui Peedu Paabu naine Ellu /Pedo Pabo N. Ello/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 25

Jüri lapsed, kelle ema oli Ellu:
2) tütar Tiiu
3) poeg Toots
4) tütar Liis
5) poeg Jaak
6) poeg Jaak – minu esiisa
7) poeg Matu
8) poeg Paap

41. Paap /Sarapuu Paap, Sarrapu Pab/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ka surmaaega pole võimalik üheselt määrata. Nimelt leidub Kambja koguduse surmameetrikas kaks kannet Sarapuu Paabu surma kohta – ühe järgi suri ja maeti Sarapuu Paabu-nimeline mees veebruaris 1727, teise järgi juulis 1733. Kumb kanne õige mehe kohta käib, ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Märt – vt. nr. 28

42. Hans /Kirbu Hans, Kirbo Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Kodijärve mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Suri ja maeti oktoobris 1746.

Oli abielus Mai-ga. Ei ole teada, kas Mai oli Hansu ainus naine. Kambja koguduse personaalraamatu järgi oli Mai vanima teadaoleva poja Miku (abiellus 1730) ning poja Lauri ema. Seega oli ta suure tõenäosusega ka tütre Kadu ema, kindlasti aga noorima teadaoleva poja Peebu ema.

43. Mai, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti juulis 1747.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mikk
2) tütar Kadu – vt. nr. 29
3) poeg Laur
4) poeg Peep

VII põlvkond

44. Andres /Taraski Andres, Tarraske Andres/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Tõenäoliselt oli taluperemees – Vana-Prangli mõisa adramaarevisjonides on Matukme küla alla kirja pandud peremees Taraski Andres. Kummalisel kombel esineb aga ka 1744. a. adramaarevisjonis peremees Taraski Andres, kuigi ta peaks selleks ajaks juba surnud olema ning Kambja koguduse meetrikaraamatute järgi ühtegi teist sobivat Andrest ei ole võimalik tuvastada. Kambja koguduse personaalraamatus on kirjas, et Andres käis pärast umbes 14-aastast vahet 1733. a. armulaual ja ta võeti tagasi koguduse liikmeks. Nähtavasti polnud ta kuigi usin kirikuskäija. Andres suri ja maeti mais 1733.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toots – vt. nr. 35
2) poeg Laur
3) tütar Mari
4) poeg Märt