Ämma vaarisa oli Jaan Nutt, kes oli pärit Vana-Prangli mõisavallast Kambja kihelkonnast. Kui 19. sajandi algupoolel hakati perekonnanimesid panema, siis Kambja kihelkonnas said päris paljud pered selliseid nimesid, mis olid tuletatud või vähemasti mõnevõrra meenutasid talude nimetusi. Sestap sai Nuusa Tooma pere endale liignimeks Nutt, mida algselt pandi kirja kas Nut või Nuut. Aja jooksul jäi käibele siiski Nutt. Vana-Prangli oli üks suurimaid mõisu Kambja kihelkonnas, talle kuulus mitu küla ja laialdased maa-alad. Aja jooksul eraldati Raanitsa ja Veskimõisa mõisad omaette üksusteks, lisaks veel mitu karjamõisa. Nii mõnegi küla kunagine nimetus on tänaseks vajunud unustuse hõlma. Veel 19. sajandi alguse kirikuraamatutes kohtame Naistevalla, Matukme, Pusu ja Pringi külasid. Naistevallaks /Naistewald/ kutsuti Vana-Prangli lõunapoolset osa, selles külas asusid Russaku, Ääro, Villemi jne. talud. Praegu kutsutakse osa sellest kandist ka Hädakülaks. Matukme /Mattuckma, Mattukmeggi/ kandis hilisematel kaartidel Taraski nime, selle küla alla kuulusid näiteks Nuusa, Taraski ja Täska talud. Pusu /Pussu/ külaks kutsuti Abissaare karjamõisa ümbrust. Pringi /Brinki/ ehk Kõverjärve /Kowwerjerw/ küla talud olid Rammuli, Jaska, Pirmako, Kure jne. Poka küla nimetati ka Venetaga ja Hundikülaks /Wennetagga ja Huntikülla/. Niipaljukest siis kohanimedest, millest vist keegi tänapäeval midagi kuulnud ei ole, ent mis alljärgnevast jutust läbi käivad.

Nuttide sugupuu naisharu ulatub otsapidi aga Kanepi kihelkonda Vana-Piigaste mõisa. Kanepi kihelkonnast pärit inimeste esivanemate jälitamine takerdub aga kuskile 18. sajandi keskele, sest nagu paljude teistegi koguduste kirikuraamatutega juhtus, põlesid Kanepi omadki 1750. a. ära. Lisaks sellele on põlengujärgselt koostatud meetrikad üks paras katastroof. Ma ei tea, kas tegemist on üldise hädaga või tabas see lihtsalt minu uuritavaid, kuid nii vigast ja puudulikku ning kõige tipuks halvasti loetavat meetrikat pole mina varem kohanud. Seepärast tolles Kanepi harus nii palju küsitavusi ning ebamäärasust.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Nuusa Mikk (-1725) - 16
        +--+ 4-Nuusa Miku p. Märt (1707-1770) - 8
     +--+ 3-Nuusa Märdi p. Hans (1749-1819) - 4
     |  |  +--- 5-Täska Hans (-1748) - 17
     |  +--+ 4-Täska Hansu t. Ann (1711-1781) - 9
  +--+ 2-Toomas NUTT (1781-1829) - 2
  |  |     +--- 5-Laanepera Andres (-1743) - 18
  |  |  +--+ 4-Kulbi Madis (1714-1774) - 10
  |  +--+ 3-Kulbi Madise t. Mari (1752-1826) - 5
  |     |  +--- 5-Matu Lauri Härmik (-1737) - 19
  |     +--+ 4-Matu Lauri Härmike t. Ann (1712-1787) - 11
  |        +--- 5-Els (-1741) - 20
--+ 1-Jaan NUTT (1820-1877) - 1
  |     +--- 4-Teigma Siimu Jüri - 12
  |  +--+ 3-Jaan ÕKVA (1754-1808) - 6
  |  |  +--- 4-Ann (1714-1758) - 13
  +--+ 2-Siimu Jaani t. Krõõt (1785-1840) - 3
     |  +--- 4-Hindu Jüri (1726-1796) - 14
     +--+ 3-Hindu Jüri t. Viiu (1756-1810) - 7
        +--- 4-Els (1730-1759) - 15

I põlvkond

1. Jaan NUTT /Jaan Nut, Jaan Nuut/, isa Toomas Nutt – vt. nr. 2, ema Krõõt – vt. nr. 3, sündis umbes 1820. a. arvatavasti Reola mõisapiirkonnas /Rewold/ Kambja kihelkonnas. Kirikuõpetajal on jäänud Jaani sünnikanne kirja panemata, mistõttu täpne sünni- ja ristimisaeg ei ole teada. Leeris käis Kambjas 1839. 1816. a. ja 1826. a. hingeloenditest on teada, et Jaani isa Toomas oli Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast läinud elama Reola mõisa. 1826. a. kirjutati ta tagasi Vana-Prangli mõisa hingekirja. Kuigi Reola mõis asus Kambja kihelkonnas, kuulus enamus mõisa talupoegi Tartu-Maarja kogudusse. Kuid ka Tartu-Maarja koguduse meetrikasse ei ole Jaani sündi kirja pandud. Ka järgmise poja Jaagupi sünnikannet ei ole võimalik leida. 1826. a. perekonnanimede panemisel sai Jaan koos vanemate ning õdede-vendadega perekonnanimeks NUTT /NUUT, NUT/. 1834. a. revisjoni ajal elas pere Vana-Prangli mõisapiirkonnas Nuusa Jaani talus nr. 51. 1850. a. revisjoni ajaks oli Jaan võtnud naabertalust naise ja läinud sinna koduväiks. Nuusa Peetri talu nr. 52 peremees oli Jaani äi Peeter Pokk. 1880-ndatel aastatel oli Jaan asundustalunik. Jaan suri umbes 57-aastaselt 05.01.1877 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1877. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/. Jaan oli surres vabadiku seisuses.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 24.10.1848 peremehe tütre Mari Pokk-iga Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Jaan oli kihluse ajal sulane.

Abikaasa Mari POKK /Marri Pock/, sündis 27.01.1829 Vana-Prangli mõisapiirkonnas, isa Peeter Pokk, ema Triin, sünd. Paal. Ristiti 29.01.1829, vaderid: Rammuli Jüri naine Mari, Jaska Jaani naine Mai, Lambi Peeter. Leeris käis Kambjas novembris 1846. 1834. a. revisjoni ajal elas Nuusa Jaani talus nr. 53, kus isa Peeter oli peremees (Peeter läks hiljem peremeheks naabertallu). Mari suri 59-aastaselt 07.07.1888 ennelõunal Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 10.07.1888. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Lapsed:

1) poeg Jaak NUTT /Jaak Nut/, sündis 29.01.1850 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas, ristiti kodus koolmeistri poolt 12.02.1850, vaderid: peremees Jaak Rossmann, peremees Märt Nutt, tüdruk Leena Pokk. Leeritati Kambjas 19.03.1867. Jaak suri 74-aastaselt 25.05.1924 kell 9 õhtul Vana-Prangli vallas ja maeti 29.05.1924. Surmapõhjus – paistetus.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambja kirikus pastori poolt 03.02.1874 majaomanik Johan Jaska tütre Mari Jaska-ga. Jaak oli kihluse ajal sulane. Mari sündis 29.07.1850 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas /Groß-Kamby/ Kambja kihelkonnas, isa peremees Johan Jaska, ema Leena, sünd. Kana /Kanna/. Ristiti köstri poolt 13.08.1850, vaderid: perenaine Mari Paales, perenaine Ann Zober, peremees Hans Kana. Leeritati Kambjas 27.10.1868. Mari suri 47-aastaselt 06.07.1898 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 09.07.1898. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Jaak laulatati teist korda Kambjas pastori poolt 30.04.1900 lesknaise Mari Saarva-ga /Marri Saarwa/, sünd. Urm. Mari elas kihluse ajal Raanitsa mõisapiirkonnas /Neuhof/. Mari sündis 09.02.1865 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa vabadik Jaan Urm, ema Anna, sünd. Ruus. Ristiti kodus koolmeistri poolt 20.02.1865, vaderid: tüdruk Mari Russa, vabadikunaine Els Matt, peremees Jaan Riives. Leeritati Kambjas 24.10.1882. Mari esimene abielu sõlmiti Kambjas 01.08.1884 Otto Saarva-ga /Otto Saarwa/, sellest abielust sündis Maril kaks poega. Mari suri 45-aastaselt 09.02.1910 kell 4 õhtul Tartus haiglas ja maeti 14.02.1910. Surmapõhjus – kasvaja /Gewächs/.

2) poeg Peeter NUTT /Peter Nutt, Peter Nuut/, sündis 12.12.1851 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 22.12.1851, vaderid: peremees Peeter Tents, koolmeister Rein Ravael, sulase naine Mai Pokk. Leeritati Kambjas 08.03.1870. Arvatavasti läks juba abiellumise ajal elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda /Aya/ Võnnu kihelkonda, ent ümber kirjutati ta alles 1884. a. Oli taluperemees. Peeter suri 92-aastaselt 1943. a. ja maeti Võnnu kalmistule.

Laulatati Võnnus 08.03.1880 Kusta Torga lese Ann Torga-ga /An Mutso/, sünd. Mutso Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Ann sündis 14.10.1854 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas /Sarrakus/ Võnnu kihelkonnas, isa peremees Hindrik Mutso, ema Liis, sünd. Paguta /ka Pagut/. Ristiti 24.10.1854, vaderid: peremees Jaan Koltbergi naine Ann, peremees Johan Mutso naine Liis, peremees Villem Paguta. Leeritati Võnnus 26.11.1872. Ann abiellus 14.03.1876 Kusta Torga-ga Kärsa külast ning lesestus 06.03.1879. Sellest abielust sündis üks tütar. Ann suri 60-aastaselt 16.06.1915 hommikul Kärsa külas Ahja vallas ja maeti 20.06.1915 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – neerupõletik.

3) tütar Anna NUTT /Anna Nuut, Anna Nut/, sündis 26.10.1854 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 07.11.1854, vaderid: kõrtsinaine Anna Tenneberg, sulase naine Ebu Nutt, sulane Jaan Oberschneider. Leeritati Kambjas 22.12.1872. Läks pärast abiellumist elama Otepääle (toonane nimetus Nuustaku). Anna suri 66-aastaselt 19.12.1920 kell 3 hommikul Otepääl ja maeti 23.12.1920 Otepää kalmistule.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 10.04.1884 Kustav Juhanson-iga /Kustaw Johannson, Gustaw Juhhanson, Kusta Juhhanson/ Neeruti mõisapiirkonnast /Megel/ Otepää kihelkonnast. Kustav elas kihluse ajal Ääru talus Vana-Prangli mõisapiirkonnas, Anna elas Lambi talus samas mõisapiirkonnas. Kustav sündis 16.10.1856 õhtul Arike talus Pikajärve mõisapiirkonnas /Langensee, Groß-Johannishof/ Kanepi kihelkonnas, isa peremees Jaagup Juhanson, ema Liis, sünd. Kõrs. Ristiti kodus koolmeistri poolt 28.10.1856, vaderid: talumees Kusta Jelle, talumees Konrad Juhanson, tüdruk Mai Kõrs. Leeritati Otepääl 01.04.1873. Oli puidutööline /Holzarbeiter/.

4) poeg Juhan NUTT /Johann Nutt, Johan Nutt/, sündis 29.11.1856 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 16.12.1856, vaderid: mõisa karjane Juhan Anja, peremees Taaniel Nuus, kupja naine Mai Oberschneider. Leeritati Kambjas 24.02.1874. 1880-ndate lõpus asus elama Rasina mõisapiirkonda /Rasin/ Võnnu kihelkonda. Rasina valla liikmeskonda kirjutati ta ümber 1893. a. Oli taluperemees. 20. sajandi algupoolel rändas ilmselt Venemaale ja suri seal, kuid täpne surmaaeg ei ole teada.

Laulatati Võnnus 01.05.1888 Kristiina Tiirik-uga Rasina mõisapiirkonnast. Kristiina sündis 30.09.1869 Kauksi külas Mooste mõisapiirkonnas /Moisekatz/ Põlva kihelkonnas, isa Aadam Tiirik, ema Katu, sünd. Rikka. Ristiti koolmeistri poolt 06.10.1869, vaderid: peremees Jaagup Zirnask, perenaine Kristiina Zirnask, perenaine Mari Jukasepp. Leeritati Võnnus 21.02.1888.

5) poeg Kristjan NUTT, sündis 19.12.1859 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 26.12.1859, vaderid: koolmeister Kristjan Viin, sulane Mart Nutt, sulase naine Mai Nutt. Leeritati Kambjas 05.12.1876. 1884. a. paiku läks elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Oli sulane.

Laulatati Võnnus 27.12.1892 Liisa Möldre-ga /Lisa Möldre, Lisa Mölder/ Kärsa külast. Liisa sündis 10.07.1870 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Karl Möldre, ema Ann, sünd. Visse. Ristiti 21.07.1870, vaderid: tüdruk Liis Uik, tüdruk Mai Suits, koolmeister Aadu Erikson. Leeritati Võnnus 26.02.1889. Liisa suri 64-aastaselt 24.01.1935.

6) poeg Kaarli NUTT /Karli Nut, Karl Nutt, Kaarel Nutt/, sündis 27.05.1862 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 10.06.1862, vaderid: karjane Kaarli Keis, sulane Jaan Rossmann, sulase naine Liis Rossmann. Leeritati Kambjas 16.03.1880. Kaarli läks 20. sajandi alguses elama Kärsa külla Ahja valda, pärast abiellumist siirdus Vanakülla Põlvamaal (küla kuulus varem Vana-Koiola mõisale).

Laulatati Võnnus pastori poolt 15.04.1902 Pauline Johanna Utter-iga Kärsa külast. Pauline Johanna sündis 19.12.1878 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa metsavaht Jüri Utter, ema Leena, sünd. Tätte. Ristiti kodus koolmeistri poolt 07.01.1879, vaderid: perenaine Liis Tätte, perenaine Ann Käärik, möldri sell August Schermann. Leeritati Kambjas 18.02.1896.

7) poeg Andres NUTT, sündis 27.01.1865 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.02.1865, vaderid: koolmeister Andres Maurits, aidamees Jaan Oberschneider, perenaine Leena Rossmann. 1882. a. läks elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Leeritati Võnnus 21.11.1882. Oli sulane.

Laulatati Võnnus 06.05.1928 lesknaise Mai Mutso-ga, sünd. Tomson. Mai sündis 17.06.1866 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa perenaine Hinrik Tomson, ema Ann. Ristiti 26.06.1866, vaderid: vabadiku Kusta Andersoni naine Mai, peremehe Juhan Vatsoni naine Kirsti, peremees Kusta Kurg. Leeritati Võnnus 26.02.1884. Mai abiellus esimest korda Võnnus 21.06.1887 Jaan Mutso-ga. Mai lesestus 28.09.1927 ning abiellus teistkordselt Andres Nutt-iga.

8) tütar Leena NUTT /sünnikandes Lena Nusa/, sündis 08.05.1870 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 09.05.1870, vaderid: tüdruk Leena Nuusa, sulase naine Viiu Nuusa, koolmeister Märt Kriegerberg. Suri 2-päevaselt 10.05.1870 õhtul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 17.05.1870. Surmapõhjus – nõrgana sündinud /Schwachgeboren/.

9) poeg Jüri NUTT /Jürri Nut/, sündis 04.12.1871 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 25.12.1871, vaderid: sulane Jüri Rossmann, sulane Jaan Pokk, kõrtsmiku naine Liisa Villmann. Suri 12-aastaselt 10.07.1884 hommikul Kammeri mõisapiirkonnas /Duckershof/ Kambja kihelkonnas ja maeti 5.07.1884. Surmapõhjus – uppumine /Ertrunken/.

II põlvkond

2. Toomas NUTT /Nuusa Märdi Hansu poeg Toomas, Nusa Märti Hanso P. Tomas/, isa Hans – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5, sündis 03.07.1781 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas. Ristiti 04.07.1781, vaderid: Lambi Jüri poeg Toomas, Taraski Jaani poeg Hendrik, Lillo Aadu naine Liis. Leeritati Kambjas 1803. 1782. ja 1795. hingerevisjonide ajal elas isa juures. Isa oli mõisa pottsepp. Nähtavasti vahetas pere mitmeid kordi elukohta – 1782. a. revisjoni järgi võisid nad elada Vissi külas (isa Hans on kirjas vabadikuna), Kambja koguduse personaalraamatute järgi elasid nad Matukme külas ja hiljem Pringi külas. 1811. a. revisjonis oli Toomas kirja pandud mõisarahva alla. 1816. aastaks oli ta ümber kirjutatud Reola mõisa Kambja kihelkonnas. 1826. a. tuli koos perega tagasi Vana-Prangli mõisapiirkonda ja sai perekonnanimeks NUTT /esialgne nimekuju NUUT/. Elasid arvatavasti Naistevalla külas. Toomas suri 47-aastaselt 30.05.1829 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1829. Surmapõhjus – malaaria /kaltes Fieber/.

Laulatati Kanepis 13.11.1810 Siimu Jaani tütre Krõõdaga Vana-Piigaste mõisapiirkonnast /Alt-Pigast/ Kanepi kihelkonnast.

3. Krõõt /Siimu Jaani tütar Krõõt, Simo Jani T. Kröt/, isa Jaan – vt. nr. 6, ema Viiu – vt. nr. 7, sündis 06.01.1785 Vana-Piigasti mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas ja ristiti 09.01.1785, vaderid: Aarna Hinnu naine Krõõt, Hindu Jüri tütar Mai, Oti Juhani kasvandik Karl. Sünnikandes on Krõõda emaks ekslikult märgitud Eeva. Suri 55-aastaselt 28.03.1840 Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 31.03.1840. Surmapõhjus – kasvaja /Geschwulstkrankheit/.

Lapsed:
1) tütar Liis
2) poeg Märt NUTT
3) tütar Ann NUTT
4) poeg Jaak NUTT
5) poeg Jaan NUTT – vt. nr. 1
6) tütar Katri NUTT
7) poeg Jaagup NUTT
8) poeg Peep NUTT
9) poeg Jüri NUTT

III põlvkond

4. Hans /Nuusa Märdi poeg Hans, Nuusa Märdi Hans, Nuusa Hans, Nusa Märts S. Hans, Nusa Märti Hans, Nusa Hans/, isa Märt – vt. nr. 8, ema Ann – vt. nr. 9, sündis enne 05.02.1749 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti 05.02.1749, vaderid: Mosina Jüri Hans, Lillo Jaagu sulane Jaak, Lutsu Lillo naine Triin. 1761. a. käis koolis. Leeris käis Kambjas 1768. Sel ajal teenis või elas ilmselt mõisa kõrtsis. 1782., 1795. ja 1811. a. revisjonide järgi oli vabadik ja ametilt pottsepp. 1816. aastaks oli läinud elama Reola mõisa. Hans suri 70-aastaselt 15.12.1819 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1819.

Laulatati 06.11.1771 Kulbi Madise tütre Mari-ga Luigaste külast Krüüdneri mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast.

5. Mari /Kulbi Madise tütar Mari, Kulpi Maddise T. Marri/, isa Madis – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11, sündis enne 02.09.1752 Luigaste külas Krüüdneri mõisapiirkonnas ja ristiti 02.09.1752, vaderid: Kambja koguduse pastori Albrecht Sutori abikaasa /Meine Frau/, Tõnise Jaani naine Mari, Rumbi Käärd. Mari käis koolis 1766-1767. Leeris käis Kambjas 1769. Suri 73-aastaselt 11.02.1826 Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 14.02.1826.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Mai
3) poeg Jaan
4) tütar Liis
5) poeg Toomas NUTT – vt. nr. 2
6) poeg Jaak
7) poeg Märt
8) tütar Ann NUTT

6. Jaan ÕKVA /Siimu Jüri poeg Jaan, Siimu Jüri Jaan, Aarna Hinnu kasvandik Jaan, Aarna Hinnu sulane Jaan, Aarna Jaan, Simo Jürri p. Jaan, Simo Jürri Jaan, Aarna Henno kasw. Jaan, Arna Hinno Sull. Jaan, Arna Jahn/, isa Jüri – vt. nr. 12, ema Ann – vt. nr. 13, sündis 13.06.1754 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas. Ristiti 17.06.1754, vaderid: Tsähkna Tooma Jaan Krootuse mõisapiirkonnast /Köllitz/, Villemi Jüri, Tsähkna möldri Kaarli naine Mari. Oli Aarna Hinnu talus kasvandik ja sulane. 1795. a. revisjoni ajal elas sulasena Varese Tanni talus nr. 11. Vana-Piigaste mõisa talupoegade perekonnanimed märgiti üles juba 1811. a. revisjoni ajal. Jaani perekonnanimeks on pandud ÕKVA /OEKWA, ÖKWA/. Jaan suri 54-aastaselt 18.12.1808 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas ja maeti 22.12.1808. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Laulatati Kanepis 20.10.1779 Hindu Jüri tütre Viiu-ga.

7. Viiu /Hindu Jüri tütar Viiu, Hinto Jürri T. Wio/, isa Jüri – vt. nr. 14, ema Els – vt. nr. 15, sündis 03.10.1756 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas Kanepi kihelkonnas. Ristiti 06.10.1756, vaderid: Palava Antsu naine Mari Jõksi mõisapiirkonnast /Jexi/, Siimona Peebu naine Mai, Frantz Hermann. Viiu suri 53-aastaselt 22.04.1810 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas ja maeti 26.04.1810. Surmapõhjus – tüüfus /hitziges Fieber/.

Lapsed:
1) tütar Leenu
2) tütar Krõõt – vt. nr. 3
3) poeg Hindrik ÕKVA
4) poeg Märt ÕKVA
5) poeg Jaan ÕKVA
6) tütar Mari
7) tütar Ellu
8) poeg Juhan
9) poeg Aadu

IV põlvkond

8. Märt /Nuusa Miku poeg Märt, Nuusa Märt, Nusa Mikko P. Mert, Nusa Märt/, isa Mikk – vt. nr. 16, sündis kolm aastat enne katku, seega umbes 1707 arvatavasti Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Oli manuline /Einwohner/ arvatavasti kiriku vöörmündri Nuusa Lillo talus. Märt suri umbes 63-aastaselt 27.03.1770 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 28.03.1770.

Laulatati Kambjas oktoobris 1739 Täska Hansu tütre Ann-iga.

9. Ann /Täska Hansu tütar Ann, Teska Hanso T. An/, isa Hans – vt. nr. 17, sündis umbes 1711. Suri umbes 70-aastaselt 18.08.1781 Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja maeti 20.08.1781.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Triin
2) tütar Katre
3) tütar Epu
4) poeg Hans – vt. nr. 4
5) tütar Mai
6) poeg Jaan

10. Madis /Laanepera Andrese poeg Madis, Kulbi Madis, Lane perrä Andresse P. Maddis, Kulpi Maddis/, isa Andres – vt. nr. 18, sündis umbes 1714. Madise põlvnemine on kaheldav. Oma abielukande järgi oli ta Laanepera Andrese poeg. Kuid häda on selles, et toona elas Krüüdneri mõisapiirkonnas kaks meest, keda hüüti Laanepera Andreseks. Arvatavasti oli üks teise poeg. Kambja koguduse pastor Heinrich Johann Frost, kes 1760. a. viis sisse esimese personaalraamatu, on püüdlikult oma eelkäija pastor Albrecht Sutori koostatud meetrikates näpuga järge ajades kirja pannud perede koosseisud, ent ometigi jätavad Laanepera ja Kulbi perede kohta käivad märkmed võimaluse tõlgendada asju mitmeti. Sestap polegi ma päris kindel, kes Madise isa ikkagi oli. Teoreetiliselt võivad mõlemad Andresed sobida. Kaldun arvama, et Madise isa oli vanem Andres, kuid edaspidi käsitlen ka võimalust, et selleks oli noorem Andres.

Madis elas Luigaste külas Krüüdneri mõisapiirkonnas. Nähtavasti ei saanud temast kunagi taluperemeest, vaid ta elas oma venna (või isa?) Kulbi ehk Laanepera Andrese juures. Madis suri umbes 60-aastaselt 06.10.1774 Luigaste külas ja maeti 07.10.1774.

Laulatati Kambjas oktoobris 1736 Matu Lauri Härmike tütre Ann-iga.

11. Ann /Matu Lauri Härmike tütar Ann, Matto Lauri Hermike T. An/, isa Härmik – vt. nr. 19, ema Els – vt. nr. 20, sündis umbes 1712. Elas enne abiellumist Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. 1782. a. revisjoni ajal elas oma väimehe Jaani juures Luigaste külas Tontoli Matsi talus nr. 24. Suri umbes 75-aastaselt 02.02.1787 Krüüdneri mõisapiirkonnas ja maeti 03.02.1787. Surmakandes on tema vanuseks märgitud 41 aastat, mis aga ei saa kuidagi vastata tõele. Kambja tollase pastori tehtud kirjetes on teisigi sääraseid suuri eksimusi inimeste vanustes.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu
2) poeg Karl
3) tütar Mari
4) poeg Hindrik
5) tütar Katri
6) poeg Peep
7) tütar Mari – vt. nr. 5
8) tütar Triin

12. Jüri /Teigma Siimu Jüri, Siimu Jüri, Teigma Siimo Jürri, Siimo Jürri/, sünniaeg, päritolu ning surmaaeg teadmata. Vana-Piigaste mõisa 1758. a. adramaarevisjonis on kirjas taluperemehena (poolemaamehena) külas, mille nimi oli Kackalep. Tõeäoliselt oli Jüril vanem vend Jaan.

Oli abielus Ann-iga. Tundub , et pärast Anni surma abiellus ta uuesti ning järgmise naise nimi oli samuti Ann. Kahtlust äratab aga asjaolu, et vahetult enne esimese Anni surma sündis 1757. a. poeg Aadu. 1760. a. on kirikuõpetaja taas kirja pannud poeg Aadu sünni, kusjuures lisaks mõlema lapse eesnime ühtelangemisele klapivad ka sündimise ja ristimise kuupäevad (mitte küll sünniaasta) ning vaderite nimed. Ei ole aga võimalik leida ei esimese poja Aadu surmakannet ega Jüri uue abielu sõlmimise kannet. Ka Jüri surmakannet Kanepi koguduse meetrikates ei leidu. Ta tundub koos perega Vana-Piigaste mõisapiirkonnast kaduvat, vaid poeg Jaan esimesest teadaolevast abielust kasvas üles Aarna Hinnu peres.

13. Ann, sündis umbes 1714. Päritolu teadmata. Suri umbes 44-aastaselt enne 04.10.1758 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas ja maeti 04.10.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Kaarel
2) poeg Jaan – vt. nr. 6
3) poeg Aadu
4) poeg Aadu – võib olla ekslik kanne

14. Jüri /Hindu Jüri, Tiido Jüri, Tiido Hindrike Jüri, Hinto Jürri, Hindo Jürri, Tido Jürri, Tido Hindrikke Jürri/, sündis umbes 1726. Vana-Piigaste mõisa 1758. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Väike-Soodla külas (tänapäeval nähtavasti Tiido küla). 1826. a. vaherevisjoni ajal said Jüri järglased perekonnanimeks LAJAL /LAIGE, LAIGA/. Jüri suri umbes 70-aastaselt 08.04.1796 ja maeti 10.04.1796.

Oli arvatavasti vähemalt kaks korda abielus. Esimene naine oli Els. Pärast Elsi surma abiellus Epuga, kuid ei ole selge, kust Epp pärit oli. Kanepi koguduse meetrikad on sedavõrd vigased ja vastuolulised, et lihtsalt pole võimalik täiesti veenvalt kindlaks teha, kas Epp ja Els üldse olid erinevad naised. Teada on vaid Elsi-nimelise naise surmakanne 1759. aastast. Ka esimese lapse ema nimeks on Kanepi koguduse meetrikas märgitud Els. Teisel lapsel, kes sündis enne Elsi surma, on aga emaks märgitud Epp. Ent ekslikud nimed näivad Kanepi meetrikates olevat väga sagedased – näiteks viimase teadaoleva lapse emana on kirja pandud hoopis Ann. Ning veel üks väike detail – Kambja koguduse abielumeetrikas leidub 1755. a. abielukanne, kus peigmeheks on Tiido Tootsi Jüri, pruudiks Zeigo Jaani tütar Epp. Kambja kihelkonnas ühtki Tiido Tootsi Jürit leida pole võimalik. Zeigo Jaan elas Vana-Piigaste naabermõisa Vana-Prangli aladel. Vana-Piigaste mõisa adramaarevisjonides leiduvad talude ja peremeeste nimesid uurides selgub, et samas Väike-Soodla külas oli käibel ka Tiido Tootsi nimi. Olgu kuidas oli, ent Jüri viimane naine Epp suri 30.03.1800 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas ja maeti 03.04.1800.

15. Els, sündis umbes 1730. Päritolu teadmata. Suri umbes 29-aastaselt enne 19.12.1759 Vana-Piigaste mõisapiirkonnas ja maeti 19.12.1759.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Viiu – vt. nr. 7
2) poeg Jaan LAJAL
3) tütar Mai
4) tütar Liisu
3) poeg Märt LAJAL

V põlvkond

16. Mikk /Nuusa Mikk, Nusa Mik, Nusa Mick/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas nähtavasti Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Mõisa adramaarevisjonides Miku nime taluperemehena ei esine. Nähtavasti oli ta Nuusa talu saunik või sulane. Suri ja maeti oktoobris 1725.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt – vt. nr. 8
2) poeg Jüri
3) poeg Lillo

17. Hans /Täska Hans, Teska Hans, Teeska Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas nähtavasti Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Mõisa adramaarevisjonide järgi oli selles külas Täska-nimelisi talusid rohkem kui üks, kuid täpset asukohta pole olnud võimalik kindlaks teha. Vana-Prangli mõisa 1758. a. adramaarevisjonist ning Kambja koguduse personaalraamatust selgub, et osale Täska talu maadest rajati Aksi karjamõis /Axelshof/. Neid maid haris varem Hansu tütrepoeg, kes adramaarevisjonis kannab arvatavasti nime Tapu Märdi Jüri. Veelgi varasemast revisjonis on mainitud Matukme küla elanikku Tapu Hansu, kes võis olla identne Täska Hansuga. Tänaseni on säilinud nii Aksi kui ka Tapu /Tappo/ nimetused, mis võivad vihjata kunagiste talude asukohtadele. Hans suri ja maeti jaanuaris 1748.

Oli abielus Ellu-ga /Ello/, kuid pole teada, kas Ellu oli Hansu ainus naine ja kõikide laste ema. Ellu suri ja maeti aprillis 1752.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) tütar Tiiu
3) tütar Katre
4) tütar Ann – vt. nr. 9
5) tütar Ellu

Laps, kelle ema oli Ellu:
6) tütar Epu

18. Andres /Laanepera Andres, Lane perra Andres/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli nähtavasti taluperemees Krüüdneri mõisapiirkonnas – on peremehena kirjas Krüüdneri mõisa 1723. a. adramaarevisjonis. Tõenäoliselt oli Andresel vähemalt kaks naist, kellest esimene teadaolev oli Ann /An/ või Anu /Anno/, teine Kärt /Kert/. Kambja koguduse pastori poolt kirja pandud märkmed on mõnevõrra vastuolulised. 1730. a. märtsist on teada Laanepera Andrese lese Anni surm, kuid Andrese enda surmakannet varasemast ajast ei ole võimalik leida. Ometigi pidi ta 1720-ndate keskpaiku veel elus olema, sest 1725. ja 1726. a. sündisid Laanepere Andrese-nimelistel meestel lapsed. Laste sünnivahe on aga sedavõrd väike (8 kuud), et tegemist ei saanud olla ühe ja sama perega. 1732. a. sündis Laanepere Andresel ja tema naisel Kärdil poeg Aadam. Seega pidi Andres pärast naise Anni või Anu surma uuesti abielluma. Teada on ka teine pere – Laanepere Andres ja naine Anu. Seda Andrest hakati hiljem nimetama Kulbi Andreseks.

Vanem Laanepera Andres suri ja maeti aprillis 1743. Noorem Laanepera ehk Kulbi Andres oli taluperemees Luigaste külas – Krüüdneri mõisa 1723. a. adramaarevisjoni järgi toodi ta (tagasi?) Tähtvere mõisapiirkonnast /Techelfer/ Nõo kihelkonnast. Võib arvata, et ta oli vahepeal kas ära jooksnud või mingil muul põhjusel mujale sattunud. Oli abielus Anu-ga. Anu suri ja maeti mais 1742. Andres suri 10.07.1763 Luigaste külas kui vana elatanud mees /ein alter unvermögender Mann/ ning maeti 11.07.1763.

Et ma päris kindel ei ole, kumb Andrestest otsese esivanemana siia sugupuusse kuulub, siis olgu üles loetletud ka mõlema mehe teadaolevad lapsed – nii nagu seda Kambja koguduse personaalraamatu põhjal on võimalik määrata.

Vanema Andrese oletatavad ja teadaolevad lapsed:
1) poeg Andres (ehk noorem Andres)
2) oletatav poeg Madis – vt. nr. 10
3) poeg Toomas
4) poeg Jaan
5) tütar Mall

Laps, kelle ema oli Kärt:
6) poeg Aadam

Noorema Andrese oletatavad ja teadaolevad lapsed:
1) oletatav poeg Madis – vt. nr. 10
2) poeg Andres
3) poeg Toomas
4) poeg Jaagup
5) poeg Jaan
6) tütar Liis – Jaan ja Liis ei saa aga samade vanemate lapsed olla, sest nende sünnivahe on kõigest 8 kuud.
7) poeg Aadam
8) tütar Mari

19. Härmik /Matu Lauri Härmik, Matu Härmik, Matu Härm, Matto Lauri Hermik, Matto Hermik, Matto Herm/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli Vana-Prangli mõisa 1721. ja 1723. a. adramaarevisjonide järgi taluperemees Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Kummalisel kombel on Matu Lauri Härmiku nimi märgitud peremeheks ka edaspidistes revisjonides, ehkki Härmik suri ja maeti aprillis 1737.

Oli abielus Els-iga, kuid ei ole teada, kas Els oli Härmike ainus naine ja kõikide laste ema.

20. Els, päritolu ja sünniaeg teadmata. Ei ole teada, kas ta oli Härmike ainus naine ja kõikide laste ema. Els suri ja maeti kui Härmike Andrese ema augustis 1741. Tõenäoliselt oli Andres vanim elusolevatest lastest, seega on tõenäoline, et Els oli ka Anni ema.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Andres
2) poeg Peeter
3) tütar Ann – vt. nr. 11
4) poeg Jüri
5) tütar Els
6) poeg, kaksik Mikk
7) poeg, kaksik Peep