Minu isapoolse vanaema vanaema ehk vaarvanaema Mari Veibergi sugupuu sisaldab kõige rohkem küsitavusi – rohkem kui teistes minu sugupuu harudes. Päris mitme esivanema juures ei suutnud ma iseenda jaoks veenvalt tõestada, et asi oli just nii ja mitte teisiti. Need kahtlased kohad olen allpool ka ära märkinud. Põhjused, miks nii palju küsitavusi tekkis, on suuresti Kullamaa-spetsiifilised. Ühelt poolt on Kullamaa koguduse meetrikad säilinud juba alates 1690. aastast ja seda üsna järjepidevalt kuni 18. sajandi lõpupoole välja, kus haigutab üks üsna paras infoauk. Olgu puuduolevad kanded siinkohal ka üles loetletud: sünnimeetrika puudub alates 1779 juunist kuni 1814 juulini, abieluväliste laste ristimiskanded on olemas kuni 1792. aastani, leerilaste nimekirju pole ajavahemikust 1790 – 1801, abielukanded puuduvad alates 1788. aastast kuni maini 1798, surmameetrika kanded ajavahemikust 1790 – 1801.

Teisalt on Kullamaal 18. sajandil ametis olnud pastorid jätnud üle keskmise palju kandeid lihtsalt tegemata, eriti käib see pastor Gutsleffi kohta. Lisaks sellele oli neil komme ristimiskannetes mitte kirja panna lapse ema nime, mis teeb isikute identifitseerimise mõnikord oluliselt keerulisemaks. Ning vihastamapanevalt palju panid nad inimesi kirja mitte poegade või tütardena, vaid sulaste ja tüdrukutena, kelle päritolu väljaselgitamine on seetõttu tihtipeale võimatu.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Koka Madis (1683-1750) - 13
        +--+ 4-Madise Prits (1714-1788) - 7
        |  +--- 5-Ann (-1736) - 14
     +--+ 3-Prits VEIBERG (1779-1851) - 4
     |  +--- 4-Hindriku Kaarli tüdruk Ann (1739-1782~1795) - 8
  +--+ 2-Mart VEIBERG (1808-1870) - 2
  |  |           +--- 7-Mardi Jaan (-1690) - 30
  |  |        +--+ 6-Nuia Andrus (1680-1732) - 23
  |  |     +--+ 5-Nuia Andruse p. Mihkel (1711-1766) - 15
  |  |     |  +--- 6-Rulli Villemi tüdruk Liisu (-1717) - 24
  |  |  +--+ 4-Nuia Mihkli p. Mart (1738-1797) - 9
  |  |  |  |  +--- 6-Karja Jaanus (-1763) - 25
  |  |  |  +--+ 5-Karja Jaanuse t. Mall (1715-1766) - 16
  |  |  |     +--- 6-Kai (-1755) - 26
  |  +--+ 3-Nuia Mardi t. Mall (1781-1833) - 5
  |     |     +--- 6-Vilta Siim (1684-1725) - 27
  |     |  +--+ 5-Siima Mihkel (1717-1752) - 17
  |     |  |  |  +--- 7-Viita Hindrik (-1703) - 31
  |     |  |  +--+ 6-Viita Hindriku t. Mari (1681-1757) - 28
  |     +--+ 4-Tiitsu Tõnise tüdruk Mari (1744-1790~1795) - 10
  |        +--- 5-Anu (-1765) - 18
--+ 1-Mari VEIBERG (1838-1898) - 1
  +--+ 2-Agneta Amalia (1803-1869) - 3
     |        +--- 6-Madise Jüri(-1732) - 29
     |     +--+ 5-Madise Jüri p. Jüri (-1738) - 19
     |  +--+ 4-Madise Jüri Jaan (1714-1761) - 11
     |  |  +--- 5-Käbina Klausi tüdruk Mari (1686-1752) - 20
     +--+ 3-Eeva ROOSING (1760-1840) - 6
        |  +--- 5-Pärdiku Tõnis (-1756) - 21
        +--+ 4-Pärdiku Tõnise t. Barbara Liisu (1719-1771) - 12
           +--- 5-Margret (-1749) - 22

I põlvkond

1. Mari VEIBERG /Marri Weiberg/, isa Mart Veiberg – vt. nr. 2, ema Agneta Amalia – vt. nr. 3, sündis 10.06.1838 kell 11 õhtul Jõgisoo mõisapiirkonnas /Joeggis/ Kullamaa kihelkonnas. Ristiti Kullamaa kirikumõisas pastor Schultzi poolt 19.06.1838, vaderid: Mangu Jaani lesk Mari Piising, Jaagu Pritsu tütar Mari Veiberg, Jaagu Hans Veiberg. Leeritati Kullamaal 18.11.1856. 1850. a. revisjoni ajal elas Jõgisoo mõisale kuulunud Oomkülas Jaagu talus nr. 10 koos vanematega. 1858. a. olid vanemad läinud elama Jaanusemardi tallu nr. 5. Mari koos Teenuselt pärit abikaasaga elas sealsamas. 1888. a. läks elama Tallinna, kuhu olid juba varem suundunud ka tütred Mari ja Viiu. Mari astus Kaarli koguduse liikmeskonda. Suri 59-aastaselt 09.02.1898 kell pool 6 õhtul Tallinnas ja maeti 15.02.1898. Surmapõhjus – ajurabandus.

Laulatati Kullamaal 20.03.1857 Jaan Osberg-iga Teenuse mõisapiirkonnast /Stenhusen/ Kullamaa kihelkonnast.

Abikaasa Jaan OSBERG sündis 02.02.1828 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas, isa Priidik Osberg, ema Tiina. Ristiti 12.02.1828, vaderid: Siima Rein Vaikna mõisapiirkonnast /Waikna/, Selja Kustavi poeg Kustav, Puusepa Jüri poja Jüri naine Mari. 1834. a. revisjoni ajal oli oma isa juures vabadike nimekirjas nr. 8 all. Perekonnanimede panemisel 1835. a. sai pere nimeks OSBERG. Jaan käis leeris Kullamaal 1847. 1850. a. revisjoni ajaks oli pere läinud elama Männiku hajatallu nr. 23. 1857. a. kirjutati Jaan ümber Jõgisoo mõisapiirkonda. Ta läks sinna koduväiks Jaanusemardi tallu nr. 5, mis asus Oomkülas. Jaan suri arvatavasti 40-ndates eluaastates 1870. a. paiku. Tema surmakanne Kullamaa koguduse meetrikates puudub. Jaani viimane laps sündis 1869 ja Kullamaa koguduse 1881. a. alustatud personaalraamatus on abikaasa Mari märgitud leseks.

Lapsed – vt. Jaan Osbergi sugupuu.

II põlvkond

2. Mart VEIBERG /Jaagu Pritsu poeg Mart, Jaanusemardi Mart Veiberg, Jago Writso P. Mart, Jännusemardi Mart Wiberg, Mart Weiberg/, isa Prits Veiberg – vt. nr. 4, ema Mall – vt. nr. 5, sündis 21.12.1808 Jõgisoo mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 27.12.1808. Kullamaa koguduse meetrikad sellest perioodist ei ole säilinud, kuid sünni- ja ristimiskuupäevad on kirjas leerilaste nimekirjades. Mart käis leeris Kullamaal sügisel 1828. 1811. a. revisjoni ajal elas 2-aastase poisikesena Oomkülas Jaagu talus nr. 10, kus tema isa Prits oli saanud sulasest peremeheks. Jaagul elas Mart suurema osa oma elust – alles 1858. a. revisjoni ajaks oli ta kolinud Jaagult Jaanusemardi tallu, kus peremeheks oli saanud Teenuse mõisapiirkonnast tulnud väimees Jaan Osberg. 1835. a. perekonnanimede panemisel sai perekonnanimeks VEIBERG /WEIBERG/. Jaagu talu läks üle Liivi mõisapiirkonnast tulnud Hans Kukmannile. Mart suri 61-aastaselt 28.04.1870 kell 7 hommikul Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 03.05.1870. Surmapõhjus – närvipalavik /Nervenfieber/.

Laulatati Kullamaal 26.12.1830 köstri tüdruku Agneta Amalia-ga. Laulatuse tunnistajad olid peigmehe poolt Mangu Jaan Jõgisoolt ja pruudi poolt kirikumõisa kupja Jüri naine Mari.

3. Agneta Amalia ehk Maalu /Rõuma Eeva tütar Maalu, köstri tüdruk Agneta Amalia, Rauma Ewa’s Tochter Malo, Küsters Magd Agneta Amalia/, ema Eeva – vt. nr. 6, sündis vallaslapsena 23.03.1803 ja ristiti 25.03.1803. Maalu sünnikohaks võib olla Vaikna mõisapiirkond Kullamaa kihelkonnas – nii igatahes on kirjas surmakandes. Vaikna oli tol ajal Koluvere mõisa kõrvalmõis, seega võis ema Eeva tõepoolest elada tütre sünni ajal Vaiknas. Eeva ise oli pärit Koluvere mõisale kuulunud Rõuma ehk Reopä karjamõisa /Reopa/ aladelt. Maalu käis leeris Kullamaal sügisel 1820. 1826. a. vaherevisjoni ajal elas Paju talus nr. 39, mis asus Väike-Kullamaa mõisapiirkonnas /Klein-Goldenbeck/. Viimane oli samuti Koluvere mõisa kõrvalmõis. Kummalisel kombel ei ole ma seni leidnud ei ema Eevat ega Maalut 1816. a. revisjonilehtedest – võimalik, et nad unustati lihtsalt kirja panemata. Agneta Amalia suri 66-aastaselt 21.07.1869 kell 6 õhtul Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 27.07.1869. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/. Surmakandes on pastor eksinud tema nimega, kirja on pandud Jännusemardi Marts Weib Anette Marie Wiberg, kuid kaheldamatult on tegemist siiski Agneta Amaliaga.

Lapsed:
1) poeg Priidik
2) tütar Anna VEIBERG
3) poeg Karl
4) poeg Mart VEIBERG
5) tütar Mari VEIBERG – vt. nr. 1
6) tütar Liisu VEIBERG
7) poeg Jaan VEIBERG
8) tütar Tiina VEIBERG
9) poeg Kustas VEIBERG

III põlvkond

4. Prits VEIBERG /Madise Pritsu poeg Prits, Jaagu Prits, Maddise Writso P. Writs, Jago Writs, Rits Weiberg, Writs Weiberg/, isa Prits – vt. nr. 7, ema Ann – vt. nr. 8, sündis 04.05.1779 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti 05.05.1779, vaderid: Uustalu Mart, mõisa poiss Hinnu, Jaani Pritsu naine Mari. 1782. a. revisjoni ajal elas Oomkülas Harjukse Mangu talu saunas koos isa, ema ning õdede-vendadega. 1795. aastaks oli Prits läinud naabertallu Harjukse Hansu juurde sulaseks. 1811. a. oli temast saanud sama talu peremees ning talu nimetati edaspidi Jaagu taluks arvatavasti üle-eelmise peremehe Harjukse Jaagu järgi. Prits jäi Jaagu peremeheks kuni elu lõpuni. 1835. a. sai pere perekonnanimeks VEIBERG /WEIBERG/. Prits suri 71-aastaselt 15.02.1851 kell 12 keskpäeval Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 18.02.1851. Surmapõhjus – podagra /Gicht/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kullamaal 08.03.1808 Nuia Mardi tütre Mall-iga Loodna mõisapiirkonnast /Pall/ Kullamaa kihelkonnast. Kullamaa tolle aja abielumeetrikast saab kenasti teada, mis laulatamine kui protseduur pruutpaarile maksma läks. Nimelt pidi peigmees tooma kirikuõpetajale koorma heinu, vakatäie kaeru ning maksma kaks ja pool kopikat rahas, pruudi osa oli paar sukki, paar kindaid ning üks vöö. Jääb vaid üle mõistatada, mida pastor kõigi nende sukkade, kinnaste ning heinakoormatega küll pihta hakkas arvestades, et keskmiselt sõlmiti aastas 50-60 abielu… Pastori sukkade-kinnaste kollektsioon pidi olema märkimisväärne. Samas oli ju iga sellise kinda- või sukapaari taga lihtsa talutüdruku hoolega ja vaevaga tehtud töö… Prits abiellus teist korda pärast esimese abikaasa Malli surma Kullamaal 26.11.1833 Teose Jaani tütre Ann-iga Jõgisoo mõisapiirkonnast. Ann sündis 13.02.1801 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti 17.02.1801. Suri 54-aastaselt 15.09.1855 kell 6 hommikul Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 18.09.1855. Surmapõhjus – podagra /Gicht/.

5. Mall /Nuia Mardi tütar Mall, Nuja Mardi T. Mall/, isa Mart – vt. nr. 9, ema Mari – vt. nr. 10, sündis umbes 1781 Loodna mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas. 1782. a. revisjoni ajal elas alla aastase lapsena Vinguta külas Nuia talus nr. 10, kus tema isa Mart oli peremees. 1795. aastaks oli läinud tüdrukuks Käki Jüri tallu nr. 6. Edasi kohtab teda juba Jõgisoo mõisa revisjonides. Mall suri umbes 52-aastaselt 26.01.1833 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 29.01.1833. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Pritsu ja Malli teadaolevad lapsed:
1) poeg Mart VEIBERG – vt. nr. 2
2) poeg Jaan
3) tütar Ann
4) poeg Hans VEIBERG
5) tütar Mari VEIBERG
7) poeg Prits
8) poeg Tõnis

Pritsu ja Anni lapsed:
9) poeg Karl VEIBERG
10) surnult sündinud tütar
11) poeg Jüri VEIBERG
12) tütar Liisu VEIBERG

6. Eeva ROOSING /Madise Jüri Jaani tütar Eeva, Madise Jaani tütar Eeva, Rõuma Jaani tütar Eeva, Rõuma Eeva, Ewa Rosing, Maddise Jürri Jaan Tochter Ewa, Maddisse Jani T. Ewa, Rauma Jaan T. Ewa, Rauma Ewa/, isa Jaan – vt. nr. 11, ema Barbara Liisu – vt. nr. 12, sündis 01.01.1760 Koluvere mõisale kuulunud Rõuma karjamõisa alal ja ristiti 02.01.1760, vader: Anna Elisabeth Bormann. Ilmselt elasid Eeva vanemad praeguse Risti aleviku territooriumil asunud Aartsi külas. Küla nimetus on tänaseks täielikult unustuse hõlma vajunud. Eeva leidmine hingeloenditest on keeruline, sest naiste liikumisi ei jälgitud ja varasemates loendites ei pandud kirja ka infot, mis aitaks isikuid identifitseerida. Eeva võis 1782. a. revisjoni ajal teenida Aartsi külas Jaanuse Tõnise talus tüdrukuna (seal on kirjas on 20-aastane tüdruk Eeva) – rohkem sobivas vanuses vallalisi Eevasid kogu Koluvere mõisapiirkonnas ei leidu. See Eeva oli 1795. a. revisjoni ajaks läinud tüdrukuks Koluvere mõisale kuulunud Laukna külla Voormanni Jüri Jaani tallu. 1816. a. revisjoni ajal peaks Eeval olema juba vallastütar Maalu, kuid kumbagi pole Koluvere mõisapiirkonda kirja pandud. 1826. a. elasid mõlemad Eeva vennapoja Paju Jüri talus nr. 39 Väike-Kullamaa mõisapiirkonnas /Klein-Goldenbeck/, mis oli Koluvere kõrvalmõis. Eeva oli samas ka 1834. a. revisjoni ajal ning 1835. a. sai ta koos vennapoja Jüriga perekonnanimeks ROOSING /ROSING/. Eeva suri 80-aastaselt 07.02.1840 kell 10 hommikul Rõumas ning maeti 11.02.1840. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Teadaolev laps:
1) vallastütar Agneta Amalia – vt. nr. 3

IV põlvkond

7. Prits /Jõgisoo mõisa sulase Madise poeg Prits, Koka Madise poeg Prits, Madise Prits, Jöggis Hoffs Knechts Mattise P. Writs, Kokka Maddise P. Writs, Maddiso Writs/, isa Madis – vt. nr. 13, ema Ann – vt. nr. 14, sündis enne 14.04.1714 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti 14.04.1714, vaderid: mõisavalitseja Marten Husberg, Siima Mart Pähkkülast, Jaagu Mihkli naine Eedu. Leeris käis Kullamaal kevadel 1730. Tõenäoliselt elas kuni 1730-ndateni isa Madise juures Jõgisoo mõisas, isa oli nähtavasti ametilt mõisa kokk. Jõgisoo mõisa 1739. a. adramaarevisjoni järgi oli Madis pandud peremeheks Pähkkülas asuvasse tallu, kuid peale teopäevade mingeid naturaalkoormisi Madisel ette nähtud polnud. Arvatavasti elas ka Prits koos perega samas talus. 1744. a. adramaarevisjoni järgi elas Jõgisoo mõisapiirkonnas vaid vabadik Koka Madis, Pritsu ei ole üldse mainitud. Näib, et ta ei elanud ka mitte isa juures, sest vakuraamatus antud pere koosseis ei klapi hästi. Madise juures elas üks vana mees, üks vana naine, üks sulane või perepoeg ning kolm alaealist last, ent Pritsul oli sel ajal samuti naine ning lapsed, neid aga ei näi kirjas olevat. Kullamaa koguduse sünnimeetrikast võib välja lugeda, et Prits siirdus mõneks ajaks elama kas Urvaste külla või mõnda hajatallu (Külaaseme?). Meetrika järgi sündis Pritsul poeg Juhan 1741. a., pärast seda ei mainita Pritsu kordagi enne kui 1748. a., mil tema naine Triinu oli ühe lapse ristsetel vaderiks. Alles 1750. aastal on kirja pandud järgmise lapse sünd. Tundub, et Prits viibis üldse mõnda aega mujal. Jõgisoo mõisa 1750. a. adramaarevisjoni järgi on ta aga äsja Pähkkülla kohale pandud peremees, kes veel mingeid koormisi ei maksa /dieser ist neu gesetzet und praestiret nichts/. 1774. a. adramaarevisjonis enam Pritsu nime ei kohta, küll on aga protokollis mainutud, et Oomkülas Harjukse Mangu talus elab vana mees, kes on kirikuraamatute järgi 14.04.1714 sündinud. 1782. a. hingerevisjonis ongi samas kirja pandud 70-aastane halvatud /lahm/ saunik Prits koos perega. Prits suri 74-aastaselt 31.07.1788 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 31.07.1788.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda abiellus arvatavasti 1734. a. paiku Triinu-ga. Triinu päritolu on teadmata, Kullamaa koguduse abielumeetrikas sellist abielu üles tähendatud ei ole. Jõgisoo mõisa geograafilist paiknemist arvestades võis Triinu pärit olla eelkõige Martna või Kirbla kihelkonnast, paraku pole kummagi kihelkonna kirikumeetrikad sellest perioodist säilinud. Triinu suri enne 12.09.1764 Pähkkülas Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 12.09.1764. Prits laulatati teistkordselt Kullamaal 1765. a. Hindriku Kaarli tüdruku Ann-iga.

8. Ann /Hindriku Kaarli tüdruk Ann, Hindriko Karli Tüd. Ann/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1745. Anni päritolu kohta ei ole õnnestunud midagi välja selgitada. Vanuse poolest võis ta olla 1734. a. Oomkülas sündinud Harjukse Mihkli tütar Ann, vähem sobiks ehk ka Urvaste külast pärit 1742. a. sündinud Tooma Mardi Jüri tütar Ann, ent sama hästi võis Ann olla ka mujalt tulnud. Teada on, et Jõgisoo mõis läks 1734. a. rüütelkonna peamees Gustav Reinhold von Löweni omandusse, kellele kuulusid ka Koluvere, Piirsalu, Seira, Vanamõisa jne. mõisad. Adramaarevisjonidest nähtub, et pärast Jõgisoo mõisa üleminekut Löwenite kätte toodi sinna talupoegi Piirsalust, arvatavasti ka mujalt. Kuna Anni päritolu kohta ei ole leida ühtki viidet, ei saa välistada seda, et ta on mõne mujalt piirkonnast Jõgisoole kohale pandud talupere liige. Ann suri ajavahemikul 1790 kuni 1795.

Pritsu ja Triinu teadaolevad lapsed:
1) enne ristimist surnud poeg
2) tütar Mari
3) poeg Mart
4) poeg Juhan
5) poeg Prits
6) poeg Madis

Pritsu ja Anni teadaolevad lapsed:
7) tütar Eeva
8) poeg Hans
9) poeg Juhan
10) poeg Hindrik
11) tütar Ann
12) poeg Prits VEIBERG – vt. nr. 4

9. Mart /Nuia Mihkli poeg Mart, Nuia Mart, Nuia Mihkle P. Mart, Nuja Mart/, isa Mihkel – vt. nr. 15, ema Mall – vt. nr. 16, sündis enne 10.10.1738 Vinguta külas Loodna mõisapiirkonnas ja ristiti 10.10.1738, vaderid: Vilta Siimu poeg Jüri, Nuia Andruse poeg Hindrik ja õde Mall. Leeris käis Kullamaal sügisel 1761. Sai Vinguta küla Nuia talu peremeheks arvatavasti pärast isa surma – on peremehena kirjas Loodna mõisa 1774. a. adramaarevisjonis ja 1782. a. hingerevisjonis (Vinguta talu nr. 10). 1795. a. hingerevisjoni ajaks läks elama Ojaotsa Villemi talu nr. 12 sauna. Mart suri umbes 59-aastaselt umbes 1797. a.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kullamaal 29.11.1764 Tiitsu Tõnise tüdruku Mari-ga Luiste mõisapiirkonnast /Luist/ Kullamaa kihelkonnast. Pärast Mari surma laulatati ilmselt samuti Kullamaal üsna vahetult enne 1795. a. revisjoni Uustalu Mardi juures tüdrukuna teeninud Mari-ga Kärsama külast Loodna mõisapiirkonnast. Mari sündis umbes 1753, edasise käekäigu kohta andmed puuduvad.

10. Mari /Siimu Mihkli tütar Mari, Tiitsu Tõnise tüdruk Mari, Jaagu Tõnise tüdruk Mari, Sima Mihkli T. Marri, Titzo Tönniso Tüdr. Marri, Jaago Tönniso Tüdr. Marri/, isa Mihkel – vt. nr. 17, ema Anu – vt. nr. 18, sündis enne 08.01.1744 Luiste mõisapiirkonnas ja ristiti 08.01.1744, vaderid: Uustalu Mart, Jaagu Tõnise naine Els, Mõisa Anni Jaani naine Kai. Kullamaal leeriskäimise ajal 1761. a. sügisel oli Jaagu Tõnise juures tüdrukuks, abiellumise ajal teenis Tiitsu Tõnise juures tüdrukuna. Mari päritolu osas jääb püsima siiski kahtlus – ma ei ole suutnud päris veenvalt tõestada, et ta oli just nimelt Siimu Mihkli tütar. Seetõttu tuleb pidada seda osa sugupuust küsitavaks. Häda on selles, et Kullamaa koguduse tollased pastorid – nii Heinrich Gutsleff (töötas Kullamaal 1710-1747) kui ka Joachim Heinrich Dahl (1748-1796) polnud just väga järjekindlad meetrikakannete tegijad. Eriti käib see pastor Gutsleffi kohta, kes jättis nii mõnegi ristimise, matmise ja leerilapse kirja panemata. Ja veelgi keerulisemaks muudab inimeste jälgimise asjaolu, et laste ristimiskannetes pandi Kullamaal kirja enamasti ainult lapse isa nimi, ema näikse pastorite meelest täiesti ebaoluline tegelane olevat. Mari oletatav päritolu selgub, kui uurida kõiki sobivaid Marisid. Vanuse poolest sobiksid veel 1745. a sündinud Mõisa Anni Jaani tütar Mari ja 1746. a. sündinud Kabli Jaanuse Jüri tütar Mari. Mõlemad Marid jõudsid täiskasvanuikka ja nende kohta on olemas ka abiellumiskanded. Seega jääb üle vaid Siimu Mihkli tütar, ent arvestada tuleb paraku sellega, et meetrikate puudulikkuse tõttu võib mõne Mari sünd jääda lihtsalt teadmata. Hiljem on Mari ühe lapse ristsetel vaderiks Vilta Jaani sulane Hindrik, kes võib olla Mari vend. Ent ka vanuselt sobivaid Hindrikuid sündis Luistel rohkem kui üks ning nendegi käekäigu jälgimine ei taha hästi õnnestuda. Pastor Dahl on isikud kirja pannud kui tüdrukud või sulased, jättes seega lahtiseks, kes kelle tütar või poeg oli. Ning veel – kuna Luiste mõis vahetas toona korduvalt omanikke, ei saa välistada ka võimalust, et Mari oli hoopis mujalt pärit tüdruk. Mari suri umbes 50-aastaselt ajavahemikus 1790-1795.

Teadaolevad lapsed Mardi esimesest abielust:
1) tütar Anu
2) poeg Mihkel
3) tütar Ann
4) tütar Mari
5) tütar Mall – vt. nr. 5

11. Jaan /Madise Jüri poeg Jaan, Madise Jüri Jaan, Madise Jaan, Rõuma Jaan, Maddise Jürri P. Jaan, Maddisse Jürri Jaan, Maddise Jaan, Rauma Jaan/, isa Jüri – vt. nr. 19, sündis umbes 1714 ilmselt Rõuma karjamõisa alal Aartsi külas. Rõuma inimesed käisid kirikusse Piirsallu (seal oli toona vaid puidust kabel), kuid Kullamaa koguduse Piirsalu abikiriku meetrikad algavad alles 1738. aastast. Kullamaa meetrikatest võib leida vaid abielu- ja leerikandeid, sünni- ja surmakanded pandi eraldi kirja Piirsalus. Jaan käis leeris Kullamaal sügisel 1733. a. Nähtavasti sai ta taluperemeheks 1730-ndate lõpus – Koluvere mõisa 1739. a. vakuraamatus on vastukäivad andmed – ühe tabeli järgi on Jaan juba peremees, teise tabeli järgi on peremehe nime kohal kirjas veel Madise Jüri, kuid peremehi tähistavas lahtris on kriips (s. t. töövõimelist peremeest ei ole). Järgnevates vakuraamatutes on Jaan juba peremehe kohal. Jaan suri 47-aastaselt enne 02.09.1761 arvatavasti Aartsi külas Rõuma karjamõisa piirkonnas ja maeti 02.09.1761 ilmselt Piirsalu kalmistule.

Laulatati Kullamaal 1739 Pärdiku Tõnise tütre Liisu-ga Laukna külast Koluvere mõisapiirkonnast.

12. Barbara Liisu või Liisu /Pärdiku Tõnise tütar Liisu, Juhkuma Tõnise tütar Barbara Liisu, Perdiko Tönniso T. Liso, Perdikko Tönniso T. Liso, Juhkuma Tönniso T. Parbar Liso/, isa Tõnis – vt. nr. 21, ema Margret – vt. nr. 22, sündis enne 01.03.1719 Koluvere mõisapiirkonnas ja ristiti 01.03.1719, vaderid: kingsepp Hans Michel Fähr, Koluvere möldri naine Kathrin Meyer, Vaikna mõisa perenaine Annika. Leeris käis Kullamaal kevadel 1737. Liisu suri 51-aastaselt enn 11.01.1771 Aartsi külas Rõuma karjamõisa piirkonnas ja maeti 11.01.1771 ilmselt Piirsalu kalmistule.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Prits – järglased said perekonnanimeks VEIDERMANN /perekonnanimede paneku raamatus WEIDENMANN, hiljem WEIDERMANN/
2) poeg Jüri – järglased said perekonnanimeks BREMER
3) tütar Mari
4) poeg Hindrik
5) tütar Ann
6) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks ROOSING /ROSING/
7) tütar Liisu
8) tütar Eeva ROOSING – vt. nr. 6

V põlvkond

13. Madis /Jõgisoo mõisa sulane Madis, Koka Madis, Jöggis Hoffs Knecht Mattis, Kokka Maddis/, päritolu ja täpne sünniaeg teadmata. Pidi olema sündinud enne 1683. a., sest Jõgisoo mõisa 1744. a. adramaarevisjonis on ta kirjas kui üle 60-aastane töövõimetu mees. Oli nooruses Jõgisoo mõisa sulane, hiljem arvatavasti mõisa kokk. Jõgisoo mõisa adramaarevisjonides mainitakse Madist esimest korda 1739. a., mil ta on peremees Pähkkülas asuvas talus. Kirikumeetrikate järgi elas ta Jõgisoo kandis siiski vähemalt 1710-ndatest saati. 1744. a. on temast saanud vabadik. Madis suri enne 24.06.1750 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 24.06.1750. Tema surmakandes on kirjas, et ta oli vaba mees /ein freyer Kerl/. Madis pidi vabaks inimeseks saama üsna vahetult enne surma, sest Jõgisoo mõisa 1744. a. adramaarevisjonis ei ole viidatud sellele, et ta oleks vaba (tavaliselt pandi see kirja).

Madis oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Ann. Pärast Anni surma abiellus ta teistkordselt Kullamaal 1737 Tulgi Lauri Tõnise lese Ann-ga Väike-Kalju külast Koluvere mõisapiirkonnast /Schloß Lohde/. Ann oli olnud koolmeistri ümmardaja, kui ta 1730. a. Tulgi Lauri Tõnisega abiellus.

14. Ann, sünniaeg ja päritolu teadmata. Võis olla pärit Martna või Kirbla kihelkonnast. Ann suri enne 26.01.1736 Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 26.01.1736.

Madise teadaolevad lapsed esimesest abielust Anniga:
1) poeg Prits – vt. nr. 7
2) poeg Hans
3) poeg Mats
4) tütar Liisu
5) tütar Mari
6) poeg Jaan
7) tütar Anu

Madise teadaolevad lapsed teisest abielust Anniga:
8) poeg Päärend
9) poeg Tõnis
10) poeg Kaarel

15. Mihkel /Nuia Andruse poeg Mihkel, Nuia Mihkel, Nuia Andrusse P. Mihkel/, isa Andrus – vt. nr. 23, ema Liisu – vt. nr. 24, sündis arvatavasti enne 09.06.1711 Vinguta külas Loodna mõisapiirkonna ja ristiti 09.06.1711, vaderid: Pajuse Eers Vingutalt, Matsi Jüri Tõnise naine Kärt samast, Läila Mihkel. Andmed Mihkli isa Andruse kohta on mõneti vastuolulised, sestap pole võimalik päris kindlalt öelda, kes Andrus ikkagi oli. Mihkli arvatavas sünnikandes on Andrust nimetatud Mardi Jaani pojaks, kuid katkueelsest meetrikast ilmneb, et Nuia Andrus võis olla ka Mardi Tõnise poeg. Mihkel käis leeris Kullamaal kevadel 1731. Sai Vinguta küla Nuia talu peremeheks pärast isa Andruse surma, on peremehena kirjas Loodna mõisa ajavahemikul 1739. kuni 1765. a. koostatud vakuraamatutes. Mihkel suri 55-aastaselt enne 03.12.1766 Loodna mõisapiirkonnas ja maeti 03.12.1766.

Laulatati Kullamaal 1737. a. Karja Jaanuse tütre Mall-iga Teenuse mõisapiirkonnast Kullamaa kihelkonnast.

16. Mall /Karja Jaanuse tütar Mall, Topi Jaani sulase Jaanuse tütar Mall, Hindriku Jaanuse tütar Mall, Karja Janusse T. Mal, Toppi Jane sull. Janusse T. Mal, Hinriko Janusse T. Mal/, isa Jaanus – vt. nr. 25, ema Kai – vt. nr. 26, sündis enne 04.03.1715 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 04.03.1715, vaderid: Viita Jaan Teenuse mõisapiirkonnast, Mardi Anni Jüri naine Maret Viira külast Luiste mõisapiirkonnast, kirikukõrtsi kõrtsmiku naine Mari. Leeris käis Kullamaal sügisel 1735. Mall suri 51-aastaselt enne 14.05.1766 Loodna mõisapiirkonnas ja maeti 14.05.1766.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mart – vt. nr. 9
2) tütar Leenu
3) poeg Hans
4) poeg Jaan
5) poeg Mihkel
6) poeg Villem
7) poeg Jüri

17. Mihkel /Vilta Siimu poeg Mihkel, Siima Mihkel, Siimu Mihkel, Wilta Simo P. Mihkel, Siema Mihkel, Simo Mihkel/, isa Siim – vt. nr. 27, ema Mari – vt. nr. 28, sündis enne 28.07.1717 Viira külas Luiste mõisapiirkonnas ja ristiti 28.07.1717, vaderid: Vilta Jüri, isa sulane Mihkel, köstri naine Maria. Leeris käis Kullamaal kevadel 1736. Luiste mõisa 1744. ja 1750. a. vakuraamatute järgi oli taluperemees Viira külas, talu suuruseks oli 1/2 adramaad. Mihkel suri 35-aastaselt enne 20.12.1752 Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 20.12.1752.

Oli abielus Anu-ga.

18. Anu /Anno/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Tõenäoliselt ei sündinud Kullamaa kihelkonnas, vaid kuskil mujal. Võis olla pärit Kirbla kihelkonnast, sest pärast Mihkli surma laulatati 1760. a. Kullamaal uuesti Kirbla kihelkonnast Lautna mõisapiirkonnast /Lautel/ pärit Rehu Madis-ega /Rehho Maddis, Reo Maddis/. Kirbla koguduse meetrikad algavad alles 1766. aastast, seega pole võimalik teada saada, millal täpselt Anu suri. See pidi olema umbes 1765. a. paiku, sest 1766. a. abiellus Rehu Madis taas.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 10
2) poeg Hindrik
3) poeg Jüri
4) tütar Anu
5) poeg Mihkel – sündis pärast isa surma

19. Jüri /Madise Jüri poeg Jüri, Madise Jüri, Maddise Jürri P. Jürri, Maddise Jürri/, isa Jüri – vt. nr. 29, sünniaeg teadmata. Elas Aartsi külas Rõuma karjamõisa piirkonnas, oli Koluvere mõisa 1726. ja 1732. a. vakuraamatute järgi taluperemees. Käis kirikusse Piirsallu, mistõttu andmed Jüri kohta on äärmiselt napid. Piirsalu abikiriku meetrikad algavad 1738. a., Kullamaa meetrikates on kirjas vaid laulatused ja vähemal määral ka leeriskäimised. Kuna vakuraamatute ja puudulike meetrikate põhjal pole võimalik luua kindlat pilti sugupuust, siis tuleb Madise Jüri osa lugeda suuresti oletuslikuks. Jüri suri arvatavasti 1738. a. paiku.

Laulatati Kullamaal esimesel advendil 1712 Käbina Klausi tüdruku Mari-ga Kuijõe mõisapiirkonnast /Kuijöggi/ Kullamaa kihelkonnast.

20. Mari /Käbina Klausi tüdruk Mari, Kebbina Klausse Tüdr. Marri/, sündis arvatavasti umbes 1686. Päritolu teadmata. Elas enne abiellumist Kuijõe mõisapiirkonnas. Suri arvatavasti 66-aastaselt enne 18.10.1752 ja maeti 18.10.1752 ilmselt Piirsalu kalmistule. Piirsalu abikoguduse surmameetrika sisaldab siiski veel ühe Madise Jüri naise Mari surmakannet märtsist 1742. Kahjuks rohkem selgitusi kummagi surmakande juures ei ole, mistõttu ei ole võimalik kindlalt määrata, kes on kes. 1752. a. surnud Mari vanuseks on märgitud 66 aastat.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 11
2) tütar Eeva
3) poeg Jaak
4) tütar Mari
5) tütar Liisu

21. Tõnis /Pärdiku Tõnis, Juhkami Tõnis, Kärner Tõnis, Perdiko Tönnis, Juchumme Tönnis, Juhkuma Tönnis, Kärnär Tönnis, Kärneri Tönnis/, sünniaeg ja päritolu teadmata. 1716. a. on ta Kullamaa koguduse meetrikas kirjas kui Koluvere mõisa sulane. Tõenäoliselt elas ta Juhkami hajatalus, mis Koluvere mõisa 1726. a. revisjoni järgi oli 1/4 adramaa suurune talukoht. Tõnis teenis elatist mõisa aednikuna – 1732. a. vakuraamatust selgub tema taust. Ta on seal kirja pandud vabadike all ning lisatud, et tegemist on endise soldatiga, kes nüüd on mõisa aednik, tal on mõisalt saadud kasutamiseks üks härg /Ist Soldat gewesen nunmehro Gärtner und genieset Hofs Brodt, 1 Ochsen hat er von Hofe/. Võib arvata, et Tõnis käis soldatina Põhjasõjas ning rahulikel aegadel tuli (tagasi?) elama Koluvere mõisa. Varasemates meetrikates tema kohta mingeid andmeid ei leidu. 17. sajandi lõpupoole elas Koluvere mõisapiirkonnas Laukna külas keegi Saua Juhkam /Saua Joachim/, kes on arvatavasti vabadikuna kirjas ka Koluvere mõisa 1686. a. adramaarevisjonis. Eesnimi on haruldane, seepärast võib oletada, et tegemist on sama isikuga. Juhkamil oli üks poeg Hindrik, kes ilmselt suri katku. Paraku ei ole võimalik kindlaks teha, kas Tõnisel selle Juhkamiga ka mingi seos oli, või pandi ta sõjast naastes Juhkami vabadikukohale elama ja seepärast hakati teda kutsuma Juhkami Tõniseks. Hiljem tuli käibele ka nimi Pärdiku Tõnis – võimalik, et seoses elukoha vahetusega. 1739. ja 1744. a. vakuraamatus ei tundu Tõnist üldse kirjas olevat, 1750. a. on ta taluperemees Pärdiku Tõnisena üles tähendatud Laukna külas 1/2 adramaa suurusel talukohal ning juurde märgitud, et tegemist on endise aednikuga, kes on vabastatud koormistest /Alter Hofs Gärtner und nunmehro von allem frey/. Tõnis suri enne 11.02.1756 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 11.02.1756.

Oli abielus Margret-iga.

22. Margret, sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvatavasti võttis Tõnis ta naiseks väljaspoolt Kullamaa kihelkonda. Suri enne 17.09.1749 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 17.09.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Kaarel
2) poeg Hinrich Johann
3) tütar Barbara Liisu – vt. nr. 12
4) tütar Ann Maria
5) poeg Prits
6) tütar Leenu
7) poeg Tõnis

VI põlvkond

23. Andrus /Mardi Jaani poeg Andrus, Mardi Andrus, Nuia Andrus, Marti Jani p. Andrus, Marti Andrus/, isa Jaan – vt. nr. 30, sünniaeg teadmata, arvatavasti pärit Vinguta külast Loodna mõisapiirkonnast. Tõenäoliselt sündis enne 1680. a., sest 1699. a. oli ta juba ühe lapse ristsetel vaderiks. Andruse isik on siiski mõnevõrra vastuoluline – tundub, et katkueelsetes meetrikates nimetati Nuia Andruseks üht teist meest. Enne katku oli Nuia talus peremeheks Nuia Hindrik, kelle tütar Anu abiellus 1705. a. detsembris Mardi Tõnise poja Andrusega Kärsama külast Loodna mõisapiirkonnast. Abielukandesse on pastor kirja pannud Mardi Andruse poeg Tõnis, ent hilisematest sünnikannetest selgub, et ilmselt ajas pastor nimed segamini. Seda Andrust nimetati meetrikas peagi Nuia Andruseks Vinguta külast. 1706. a. keskpaiku oli ta kirjas ühe lapse ristiisana kui Nuia Hindriku väimees Andrus. Teine Andrus – Mardi Jaani poeg – abiellus 1706. a. lõpus Rulli Villemi tüdruku Liisuga. Pärast katku sündis Mardi Jaani pojal Andrusel poeg Mihkel, kes nähtavasti on hilisem Nuia Andruse poeg Mihkel. Teada on, et enne Mihklit käis Kullamaal leeris Nuia Andruse tütar Anu – sellenimeline laps sündis enne katku Mardi Andrusel, mitte aga katkueelsel Nuia Andrusel. Ka Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. koostatud aktist nähtub, et Andrusel oli peres selles ajaks juba kaks last. Niisiis tundub, et Mardi Jaani pojast Andrusest sai pärast katku Nuia talu peremees. Ei ole ka välistatud, et varasemast Nuia Andrusest sai Kärsama küla taluperemees Suitsu Andrus, kelle naise nimi oli Anu ja kes nähtavasti oli abiellunud katkueelsel ajal – inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. aktis oli sealgi peres olemas juba kaks last. Suitsu Andruse päritolu jääb katkueelseid meetrikaid uurides ebaselgeks. Sel juhul jääb muidugi arusaamatuks, mis põhjusel selliseid vangerdusi taluperemeestega ette võeti. Nuia Andrus suri arvatavasti 50-ndates eluaastates enne 31.12.1732 Vinguta külas Loodna mõisapiirkonnas ja maeti 31.12.1732.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abielu sõlmiti Kullamaal detsembris 1706 Rulli Villemi tüdruku Liisu-ga. Katkujärgses meetrikas Nuia Andruse naise nime paraku kordagi ei mainita, seega pole teada, kas Liisu ikkagi elas katku üle või jõudis Andrus vahepeal veel ühe naise võtta. Igatahes suri tema naine umbes 1717. a., sest sama aasta detsembris kolmandal advendil laulatati Andrus uuesti Kullamaal Käki Tõnise tütre Leenu-ga /Kekki Tönniso T. Leno/ Vinguta külast. Laulatuse eest maksis noorpaar pastorile alles 1729. a. koormatäie heintega. Leenu suri enne 12.10.1746 Vinguta külas ja maeti 12.10.1746.

24. Liisu /Rulli Villemi tüdruk Liisu, Rulli Wilhelm s. Magd Liso/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Abiellumise ajal teenis tüdrukuna Rulli Villemi juures Vinguta külas. Täpne surmaaeg on samuti teadmata, arvatavasti suri 1717. a., kuid võis surra ka varem.

Andruse ja Liisu teadaolev laps:
1) tütar Anu

Andruse teadaolevad lapsed arvatavasti Liisuga:
2) poeg Mihkel – vt. nr. 15
3) tütar Mall
4) poeg Hindrik

Andruse ja Leenu teadaolevad lapsed:
5) poeg Tõnis
6) tütar Kärt
7) poeg Jüri
8) tütar Ann

25. Jaanus /Karja Jaanus, Topi Jaani sulane Jaanus, Hindriku Jaanus, Hiidlase Matsi Jaanus, Viita Jaanus, Hiie Jaanus, Karja Janus, Toppi Jane sull. Janus, Hinriko Janus, Ilasse Matse Janus, Wita Janus, Ija Janus/, päritolu ja sünniaeg teadmata. 1710-ndate algupoolel oli Topi Jaani talus Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas sulaseks. Teenuse mõisa 1726. a. adramaarevisjoni järgi oli mõisa karjus ja elas arvatavasti Viita talus, kuid nähtavasti maad ta ei harinud, vaid sai oma sissetuleku mõisa karja hoides. Enne seda on teda meetrikates nimetatud ka Hindriku Jaanuseks ja Hiidlase Matsi Jaanuseks. Teenuse mõisa 1750. a. adramaarevisjoni järgi oli Jaanuse poeg Hans mõisa karjus, Jaanust nimetati Hiie Jaanuseks. Nähtavasti polnud tegemist mitte tavalise talukohaga, vaid Hiiel elaski Teenuse mõisa karjus, kellel ei olnud ette nähtud tavapäraseid koormisi, vaid ta elatus mõisa karja hoidmisest ning sai selle eest tasutud. Jaanus suri enne 10.12.1763 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 10.12.1763.

Oli abielus Kai-ga.

26. Kai, päritolu ja sünniaeg teadmata. Võis olla pärit Märjamaa kihelkonnas, sest osade laste sünnikanded on kirja pandud Märjamaa koguduse meetrikates. Kai suri enne 27.11.1755 Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja maeti 27.11.1755.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) tütar Mall – vt. nr. 16
3) poeg Hans, hiljem Hiie Hans, järglased said perekonnanimeks KROSSEN, KERMAN ja PLUMGARTEN
4) tütar Ann
5) poeg, kaksik Jaanus
6) poeg, kaksik Juhan

27. Siim /Vilta Matsi kasvandik Siim, Vilta Matsi sulane Siim, Vilta Siim, Wilta Matzo Aufzügl. Sim, Wilta Matz sein Knecht Sim, Wilta Siem, Wilta Sim/, päritolu teadmata. Sündis arvatavasti 1680-ndate esimesel poolel. Oli Vilta Matsi juures kasvandikuks ja sulaseks. Leeris käis Kullamaal 1702. a. Oli Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. akti järgi üks seitsmest katku üle elanud peremehest Luiste mõisapiirkonnas. Vilta talud oli hajatalud eemal ainsast Luiste mõisale kuulunud külast – Viira külast. Viltal oli toona kaks talus, millest ühe peremeheks oli Vilta Siim, teise peremeheks Vilta Mats (arvatavasti ülalmainitud Matsi poeg). Siimu surmakannet ei ole võimalik leida, kuid ta pidi surema umbes 40-aastaselt umbes 1725. a. paiku, sest Luiste mõisa 1726. a. adramaarevisjonis Siimu enam kirjas ei ole.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kullamaal 11.12.1704 Atsi Anni tüdruku Kai-ga /Atzi Anni Magd Kay/ Viira külast. Kai suri nähtavasti katku ning Siim laulatati teistkordselt neljandal pühapäeval pärast vastlaid 1711 Vilta Jaagu lese Mari-ga /Wilta Jako L. Marri/.

28. Mari /Viita Hindriku tütar Mari, Wieta Hinrichi T. Marie/, isa Hindrik – vt. nr. 31, sündis arvatavasti 1680. a. paiku. Elas enne abiellumist Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas. Leeris käis Kullamaal 1699. a. Mari suri umbes 76-aastaselt enne 07.09.1757 Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 07.09.1757.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kullamaal novembris 1703 Vilta Tõnsu poja Jaaguga /Wilta Tenso p. Jac/ Luiste mõisapiirkonnast. Jaak suri nähtavasti katku ning Mari läks mehele Vilta Siimule.

Siimu ja Kai teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Ann

Jaagu ja Mari teadaolevad lapsed:
3) poeg Villem
4) poeg Tõnis

Siimu ja Mari teadaolevad lapsed:
5) poeg Jaanus
6) poeg, kaksik Hindrik
7) poeg, kaksik Jüri
8) poeg Mihkel – vt. nr. 17
9) tütar Mall

29. Jüri /Madise Jüri, Maddise Jürri/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Arvatavasti läks ta pärast katku elama Aartsi külla Rõuma karjamõisa piirkonda, sest ei Koluvere mõisa 1686. a. vakuraamatus ega Kullamaa koguduse katkueelsest meetrikas ei leidu Jüri kohta mitte mingisugust informatsiooni. Tõenäoliselt suri Jüri pärast 1732. a., sest hilisemates vakuraamatutes Madise Jüri talus enam elatanud meesterahvaid kirja pandud ei ole.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Jüri – vt. nr. 19
3) tütar Eeva
4) poeg Jaan

VII põlvkond

30. Jaan /Mardi Jaan, Marti Jaan/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Tõenäoliselt oli taluperemees Vinguta külas Loodna mõisapiirkonnas. Suri arvatavasti enne 1690. a.

Oli abielus Leenu-ga, kes suri enne 22.10.1692 kui õndsa Mardi Jaani lesk Leenu ja maeti 22.10.1692. Ei ole teada, kas Leenu oli Jaani ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed (järjekord on suvaline):
1) poeg Mats
2) poeg Mihkel
3) tütar Kai
4) poeg Andrus – vt. nr. 23
5) poeg Mart

31. Hindrik /Viita Hindrik, Wieta Hinrich/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Elas Teenuse mõisapiirkonnas Urevere külas Viita talus, arvatavasti oli talu peremees (tal olid sulased). Näib, et talu nimetus Viita tuleneb Hiiumaalt pärit mehe Viidase nimest, kes 17. sajandil Urevere külas peremeheks oli. Eesnimi Viidas oli üsna levinud nimi Hiiumaal, mida tõendavad Hiiumaa koguduste vanemad meetrikad. Mandril seda nime naljalt ei kohta. Vähe sellest, ka Viita-nimelisi katastriüksusi leidub tänapäevalgi just Hiiumaal lausa hulgi – arvatavasti on tegemist kunagiste peremeeste nimedest tuletatud talunimedega. Kullamaa pastor Strahlborn on Kullamaa 17. sajandi lõpu meetrikates korduvalt maininud Teenuse talupoega nimega Hiidlase Viidas /Hilasse Wiedas, Idlas Wiedas/, sealhulgas 1692. a. abielumeetrikas on Viidas kirjas kui peremees (tema sulane võttis naiseks peretütre). Viidas suri enne 07.06.1697 Urevere külas kui vana saunik /ein alt Badstüber/ ja maeti 07.06.1697. Huvitaval kombel on aga Viita Hindrikut paaril korral nimetatud Hiidlase Viita Hindrikuks, millest võiks aimata seost Hindriku ja Viidase vahel. Ehk oli Hindrik Viidase poeg või väimees? Igatahes näib, et Hiidlase Viidase isik on siiani jäädvustunud kahe Urevere küla talu nimes – Viita ja Hiie(metsa), mis asusid lähestikku – see nähtub ka Teenuse mõisa vakuraamatutest, kus talud on kirja pandud vahetult üksteise järel. Sellega seoses on muidugi tähelepanuväärne ka ülalmainitud Karja Jaanuse nimedebukett – Viita Jaanus, Hiie Jaanus, Hiidlase Matsi Jaanus jne.

Hindrik suri enne 18.05.1703 Urevere külas ja maeti 18.05.1703.

Oli abielus Ann-iga (teda on mainitud ühe lapse ristsetel vaderina), kuid ei ole teada, kas Ann oli Hindriku ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mai
2) poeg Jüri
3) poeg Hindrik
4) poeg Tõnis
5) tütar Anu
6) tütar Mari – vt. nr. 28