Jaan Osberg – isapoolse vanaema vanaisa – põlvneb põhiliselt Kullamaa kihelkonnast Teenuse kandist, sekka segatud ka Vigala ning Märjamaa kihelkonna verd. Ning õhkõrn ja tõestamata seos Saare- või Hiiumaaga. Muidu olen ma igatepidi mandri-Eesti juurtega ehk täitsa aus maarott. Kullamaa sugupuude uurimine on selles mõttes põnev, et kirjalikud allikad algavad juba 1690. aastast peale ning on üsna katkematult säilinud. Siiski on 18. sajandi lõpus allikates üks suurem „auk“, millisest ajast meetrikad puuduvad. Aga hea õnne korral võib oma sugupuuga sujuvalt 17. sajandisse välja sõita. Sestap kujuneski Jaani sugupuu Kullamaa osa üsna põhjalikuks ja suureks – erinevalt paljudest teistest sugupuudest. Uurimise käigus valmis mul võrdlemisi põhjalik uurimistöö Teenuse mõisa talupoegade ja ajaloo kohta, iseasi, kas ma seda ka kirjalikus vormis avaldada jõuan/viitsin.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Rätsepa Tõnis (-1705) - 28
           +--+ 5-Rätsepa Tõnise p. Jaan (1690-1771) - 16
        +--+ 4-Puusepa Jaan (1724-1801) - 8
        |  |  +--- 6-Nõmme Toomas (1637-1722) - 29
        |  +--+ 5-Nõmme Tooma t. Mai - 17
     +--+ 3-Puusepa Jaani p. Jüri (1766-1828) - 4
     |  |     +--- 6-Ketu Peet (-1691) - 30
     |  |  +--+ 5-Ketu Peet (-1759) - 18
     |  +--+ 4-Ketu Peedu t. Mari (1727-1795~1801) - 9
     |     +--- 5-Ann (-1758) - 19
  +--+ 2-Priidik OSBERG (1791-1864) - 2
  |  |  +--- 4-Kärneri Tõnis (1744-1800) - 10
  |  +--+ 3-Kärneri Tõnise t. Triinu (1772-1828) - 5
  |     +--- 4-Kai (1746-1790) - 11
--+ 1-Jaan OSBERG (1828-1870) - 1
  |                 +--- 8-Mõisa Jüri (-1699) - 62
  |              +--+ 7-Mõisa Jüri p. Madis - 45
  |           +--+ 6-Lauri Jaan (1695-1755) - 31
  |           |  +--- 7-Ellu (-1701) - 46
  |        +--+ 5-Lauri Jaan (1729-1788) - 20
  |        |  |  +--- 7-Jõeveere Laur (-1723) - 47
  |        |  +--+ 6-Jõeveere Lauri t. Mall (1696-1756) - 32
  |        |     |  +--- 8-Mõisa noor Jüri - 63
  |        |     +--+ 7-Mõisa noore Jüri t. Mari (-1711) - 48
  |     +--+ 4-Lauri Jaani p. Jaak (1753-1831) - 12
  |     |  |  +--- 6-Suitsu Jaak (-1762) - 33
  |     |  +--+ 5-Suitsu Jaagu t. Anu (1728-1784) - 21
  |     |     |     +--- 8-Suitsu Mart (-1696) - 64
  |     |     |  +--+ 7-Suitsu Hans (-1712) - 49
  |     |     +--+ 6-Suitsu Hansu t. Anu (1691-) - 34
  |     |        +--- 7-Mari (-1749) 50
  |  +--+ 3-Jaan SERING (1780-1856) - 6
  |  |  |        +--- 7-Möldri Toomas (1655-1725) - 51
  |  |  |     +--+ 6-Sitakoti Mart (1691-1754) - 35
  |  |  |  +--+ 5-Sitakoti Mardi p. Jaan (1713-1788) - 22
  |  |  |  |  +--+ 6-Sitakoti kasvandik Mari (-1752) - 36
  |  |  |  |     +--- 7-Sitakoti Mardi ämm (1650-1737) - 52
  |  |  +--+ 4-Sitakoti Jaani t. Mai (1754-1820) - 13
  |  |     +--- 5-Mai (1711-1782) - 23
  +--+ 2-Viita Jaani t. Tiina (1802-1862) - 3
     |        +--- 6-Mardi Jüri (1697-1772) - 37
     |     +--+ 5-Mardi Jüri p. Hans (1726-1775) - 24
     |     |  +--- 6-Mall (1687-1774) - 38
     |  +--+ 4-Enni Hansu p. Mart (1752-1824) - 14
     |  |  |  +--- 6-Pendi Mart (1710-1770) - 39
     |  |  +--+ 5-Pendi Mardi t. Ann (1732-1775) - 25
     |  |     |  +--- 7-Ulla Pent (1659-1745) - 53
     |  |     +--+ 6-Ulla Pendi t. Kadri (1710-1789) - 40
     +--+ 3-Enni Mardi t. Ann (1779-1841) - 7
        |        +--- 7-Ruisilla Jaan (-1693) - 54
        |     +--+ 6-Uustalu Mart (1692-1771) - 41
        |     |  +--- 7-Kärt (-1711) - 55
        |  +--+ 5-Mäe Jüri (1720-1799) - 26
        |  |  |     +--- 8-Rõõma Jüri (-1692) - 65
        |  |  |  +--+ 7-Rõõma Jaan (-1707) - 56
        |  |  +--+ 6-Luiste mõisa tüdruk Kreet (1699-1763) - 42
        |  |     +--- 7-Uustalu Mardi ämm Mari (-1750) - 57
        +--+ 4-Mäe Jüri t. Liisu (1754-1816~1823) - 15
           |        +--- 8-Kiimasilla Päärend - 66
           |     +--+ 7-Kiimasilla Hans (-1711) - 58
           |     |  +--- 8-Kiimasilla Hindriku ema (-1698) - 67
           |  +--+ 6-Pärdi Hinrik (1693-1768) - 43
           |  |  |  +--- 8-Saua Jüri (-1706) - 68
           |  |  +--+ 7-Saua Jüri t. Anu (-1711) - 59
           +--+ 5-Pärdi Hinriku t. Anu (1724-1795) - 27
              |     +--- 8-Liusa Pärt (-1711) - 69
              |  +--+ 7-Pärdi Jüri (-1746) - 60
              +--+ 6-Pärdi Jüri t. Mari (1703-1768) - 44
                 |  +--- 8-Mutsaka Hans (-1711) - 70
                 +--+ 7-Mutsaka Hansu t. Mai (-1744~1750) - 61

I põlvkond

1. Jaan OSBERG, isa Priidik Osberg – vt. nr. 2, ema Tiina – vt. nr. 3, sündis 02.02.1828 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas /Stenhusen/ Kullamaa kihelkonnas. Ristiti 12.02.1828, vaderid: Siima Rein Vaikna mõisapiirkonnast /Waikna/, Selja Kustavi poeg Kustav, Puusepa Jüri poja Jüri naine Mari. 1834. a. revisjoni ajal oli oma isa juures vabadike nimekirjas nr. 8 all. Perekonnanimede panemisel 1835. a. sai pere nimeks OSBERG. Jaan käis leeris Kullamaal 1847. 1850. a. revisjoni ajaks oli pere läinud elama Männiku hajatallu nr. 23. 1857. a. kirjutati Jaan ümber Jõgisoo mõisapiirkonda /Joeggis/. Ta läks sinna koduväiks Jaanusemardi tallu nr. 5, mis asus Oomkülas. Jaan suri arvatavasti 40-ndates eluaastates 1870. a. paiku. Tema surmakanne Kullamaa koguduse meetrikates puudub. Jaani viimane laps sündis 1869 ja Kullamaa koguduse 1881. a. alustatud personaalraamatus on abikaasa Mari märgitud leseks.

Laulatati Kullamaal 20.03.1857 Mari Veiberg-iga Jõgisoo mõisapiirkonnast Kullamaa kihelkonnast.

Abikaasa Mari VEIBERG /Marri Weiberg/, sündis 10.06.1838 kell 11 õhtul Jõgisoo mõisapiirkonnas, isa Mart Veiberg, ema Agneta Amalia ehk Maalu. Ristiti Kullamaa kirikumõisas pastor Schultzi poolt 19.06.1838, vaderid: Mangu Jaani lesk Mari Piising, Jaagu Pritsu tütar Mari Veiberg, Jaagu Hans Veiberg. Leeritati Kullamaal 18.11.1856. 1850. a. revisjoni ajal elas Jõgisoo mõisapiirkonnas Oomkülas Jaagu talus nr. 10 koos vanematega. 1858. a. olid vanemad läinud elama Jaanusemardi tallu nr. 10. Mari koos Teenuselt pärit abikaasaga elas sealsamas. 1888. a. läks elama Tallinna, kuhu olid juba varem suundunud ka tütred Mari ja Viiu. Mari astus Kaarli koguduse liikmeskonda. Suri 59-aastaselt 09.02.1898 kell pool 6 õhtul Tallinnas ja maeti 15.02.1898. Surmapõhjus – ajurabandus.

Lapsed:

1) tütar Tiina OSBERG /Tina Osper, Tina Osberg/, sündis 18.01.1858 kell 5 hommikul Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti kirikumõisas pastori poolt 09.02.1858, vaderid: sulane Karl Veiberg, Männiku Priidiku tütar Truutu Osberg Teenuse mõisapiirkonnast, Allika Reinut Kustavsoni naine Mari. Leeritati Kullamaal 23.11.1875. Tiina oli kolm korda abielus, kuid ühestki abielust tal lapsi ei olnud.

Esimest korda laulatati Kullamaal 09.02.1880 Karl Suurdam-iga /Karl Suurdan, Karl Surtam/ Jõgisoo mõisapiirkonnast. Karl sündis 15.10.1854 kell 11 õhtul Kullamaa kirikumõisa piirkonnas /Pastorat Goldenbeck/, isa sulane Hans Suurdam, ema Mari. Ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 21.10.1854, vaderid: Jaani Priidik Laanert, Nigula Hans Almert, Jaani Priidiku tütar Liisu Laanert. Leeritati Kullamaal 21.04.1874. Karl suri 27-aastaselt 24.03.1882 kell 11 õhtul Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1882. Surmapõhjus – podagra /Gicht/. Pärast abikaasa Karli surma läks Tiina 1885. a. Tallinnasse ja astus Kaarli koguduse liikmeskonda. Nähtavasti elas ta perioodil 1887-1889 Harju-Risti kihelkonnas ja seejärel tuli uuesti tagasi Tallinnasse.

Teist korda laulatati Tiina Tallinna Kaarli kirikus adjunktpastor Thomsoni poolt 30.06.1891 Kaarel Pomann-iga /Karel Pomann/ Tallinnast. Kaarel sündis 23.06.1849 kell 6 hommikul Ääsmäe mõisapiirkonnas /Essemäggi/ Keila kihelkonnas, isa Sibi Aadu Pomann, ema Mari. Ristiti Keila kirikus pastori poolt 02.07.1849, vaderid: Mart Pomann, Kaarel Pehmann, Andi Juhan Pehmanni naine Liisu. Leeritati Keilas 28.04.1868. Liitus 1891. a. Tallinna Kaarli I pihtkonnaga. Oli tööline. Suri 55-aastaselt 01.02.1905 kell 10 õhtul Tallinnas ja maeti 04.02.1905. Surmapõhjus – ajupõletik. Tiina läks pärast abikaasa surma üle Kaarli koguduse II pihtkonda ning 1915. a. Pühavaimu kogudusse.

Laulatati kolmandat korda kodus Pühavaimu koguduse pastori F. Wieckmanni poolt 07.06.1915 leskmehe Tõnu Künkmann-iga /Tönno Künkmann/ Tallinnast. Tõnu sündis 18.07.1850 Lehmja mõisapiirkonnas /Rosenhagen/ Jüri kihelkonnas, isa Hans Künkmann, ema Kadri. Ristiti 20.07.1850, vaderid: sulane Tõnu Lilander, kutsar Mart Killing Jüri kirikumõisast, sulase Tõnu Pirkfeldi naine Leenu. Leeritati Jüris 21.04.1868. Esimene abielu sõlmiti Jüris 17.03.1874 Liisa Maria Krostein-iga, kes suri 26.01.1915. Tõnu suri 69-aastaselt 07.02.1920 kell kolmveerand 7 õhtul Tallinnas ja maeti 13.02.1920. Surmapõhjus – halvatus. 1923. a. läks Tiina tagasi Kaarli kogudusse III pihtkonda. Tiina suri 81-aastaselt 01.03.1939 Tallinnas.

2) poeg Priidik OSBERG /Pridik Osberg/, sündis 27.09.1859 kell 8 õhtul Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas. Ristiti Kullamaa pastoraadis köstri poolt 18.10.1859, vaderid: sulane Reinut Preimann, Selja Kustas Nessel Teenus mõisapiirkonnast, Rätsepa Hans Põdermanni naine Liisu sealtsamast. Leeritati Kullamaal 17.04.1877. 1898. a. läks koos naisega elama ilmselt Ehmja mõisapiirkonda /Echmes/ ja hiljem Rannamõisa mõisapiirkonda /Vogelsang/ Martna kihelkonnas. Lapsi peres ei olnud.

Laulatati Kullamaal 27.01.1891 Liisu Laubach-iga /Liso Laubah/ Teenuse mõisapiirkonnast. Liisu sündis 09.07.1868 kell 4 hommikul Männiku talus Teenuse mõisapiirkonnas, isa Priidik Laubach, ema Liisu. Ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 21.07.1868, vaderid: sulane Rein Laubach, tüdruk Ann Laubach, Männiku Reinu naine Liisu Tamberg. Leeritati Kullamaal 23.11.1886.

3) tütar Liisu OSBERG /Liso Osberg/, sündis 29.07.1861 kell 10 õhtul Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 27.08.1861, vaderid: Jaagu Ritsu poeg Karl Veiberg, Liiva Hansu naine Leena Lepperg Vaikna mõisapiirkonnast, Männiku Priidiku tütar Tiina Osberg Teenuse mõisapiirkonnast. Liisu oli nõrgaaruline /geistesschwach/. Leeritati Kullamaal 23.11.1880, tema teadmised olid kesised /gering/. 1891. a. oli Liisul abieluväline suhe Pipra Jaan Tiitsmann-iga Vigala kihelkonnast, sellest suhtest sündis vallastütar. Liisu suri 57-aastaselt 03.01.1919 kell 8 ennelõunal Kullamaal ja maeti 06.01.1919. Surmapõhjus – rinnahaigus.

4) tütar Mari OSBERG /Marri Osberg/, sündis 14.01.1864 kell 9 hommikul Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas. Ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 02.02.1864, vaderid: sulane Jüri Mesner, tüdruk Liisu Emberg Päri mõisapiirkonnast /Kattentack/, tüdruk Tiina Siimon. Leeritati Kullamaal 13.12.1881. Mari läks 1882. a. Tallinna ja astus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna liikmeskonda. Suri 54-aastaselt 15.09.1918 kell 6 õhtul Tallinnas ja maeti 19.09.1918. Surmapõhjus – sapiteede põletik /Entzündung der Gallenwege/.

Laulatati Tallinna Kaarli kirikus pastor Brasche poolt 30.11.1886 töölise Juhan Simsivart-iga /Juhan Siimsiwart/ Tallinnast. Juhan sündis 23.11.1854 kell 6 hommikul Kirna mõisapiirkonnas, isa mõisa aednik Jaan Simsivart, ema Liisu, sünd. Kalsbert. Ristiti Nissi pastoraadis 28.11.1854, vaderid: Rometi talu Juhan Sepsivart, Hinga talu Jaagup Kalsbert, Ülevainu talu Jaan Simsivarti naine Leenu, kõik Kirna mõisapiirkonnast. Leeritati Märjamaal 05.05.1872. 1882. a. läks Märjamaa kogudusest üle Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonda ja asus elama Tallinna linna ning temast sai Tallinna kodanik (oli Tallinna Maksuvalitsuses arvel Toompea kogukonna elanike nimekirjas). Tallinnas sai temast kaupmees. Elas Lubja tn. 11, samal tänaval asus Simsiwart & Ko lubjatööstus. Pärast esimese abikaasa Mari surma laulatati Juhan teistkordselt kodus Tallinna Pühavaimu koguduse pastori Wieckmanni poolt 09.03.1919 lesknaise Madli Allasild-iga. Juhan suri 67-aastaselt 06.05.1922 kell kolmveerand 5 õhtul Tallinna ja maeti 09.05.1922. Surmapõhjus – soolikate keerutus.

Lapsed – vt. Jaan Simsivarti sugupuus poeg Juhani järglased.

5) tütar Viiu OSBERG /Wio Osberg/, sündis 11.07.1866 kell 10 õhtul Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas ja ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 29.07.1866, vaderid: Sõnniaugu Kristjan Embek, tüdruk Viiu Assmann Vaikna mõisapiirkonnast, mõisa sulase naine Liisu Petrov. 1884. a. läks Viiu Tallinnas Kaarli kogudusse leeri. Leeritati Kaarli kirikus 30.09.1884. 1893. a. sündis tal Tallinnas vallaspoeg. Ilmselt läks Viiu 1895. a. paiku lühikeseks ajaks elama Kolga mõisapiirkonda /Kolk/ Kuusalu kihelkonda – seal sündis tal teine vallaslaps. Kumbki lastest ei elanud kaua. Kaarli koguduse õpetaja on Viiut manitsenud /admonirt/.

Laulatati Tallinnas pastor R. Hurda poolt 03.04.1906 vabrikutöölise Mart Evartson-iga /Mart Ewartson/ Tallinnast. Mart sündis 22.12.1873 kell 6 õhtul Metsla külas Karinu mõisapiirkonnas /Kardina/ Koeru kihelkonnas (Karinu mõis asus Järva-Jaani kihelkonnas, ent mõisale kuulunud Metsla ja Ellavere külad asusid Koeru kihelkonnas), isa Mihkel Evartson, ema Mai, sünd. Reban. Ristiti Koeru kirikus 30.12.1873, vaderid: Jaan Prandi, Tõnu Pitkalik, Madli Voolas. 1890. a. tuli Tallinna ja leeritati Tallinna Kaarli kirikus 25.11.1890. 1926. a. läks koos naise ja lapsega elama Koerusse. Väinjärve valla perekonnaseisuametniku otsusel 25.04.1939 määrati Mardile ja Viiule uueks perekonnanimeks EEVARDI.

6) poeg Jaan OSBERG, sündis 20.06.1869 kell 1 pealelõunal Jaanusemardi talus Jõgisoo mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti Kullamaa pastoraadis köstri poolt 29.06.1869, vaderid: sulane Kustas Vibek, sulane Jüri Nurmvall, tüdruk Mari Elmik. Suri 3-nädalaselt 03.07.1869 kell 4 hommikul Jõgisoo mõisapiirkonnas ja maeti 06.07.1869. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

II põlvkond

2. Priidik OSBERG /Puusepa Jüri poeg Priidik, Sepa Priidik, Männiku Priidik Osberg, Puseppa Jürri P. Writik või Writrik, Seppa Writrik, Männiko Wriedrich Osberg/, isa Jüri – vt. nr. 4, ema Triinu – vt. nr. 5, sündis 20.04.1791 Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 04.05.1791. Kullamaa sünnimeetrika tollest perioodist ei ole säilinud, kuid sünni- ja ristimiskuupäev on kirjas leeriskäijate nimekirjas. Leeris käis Kullamaal sügisel 1809, leeritati 16.09.1810. 1795. a. revisjoni ajal elas Teenuse mõisapiirkonnas Urevere külas Puusepa Jaani talus nr. 3, kus peremeheks oli vanaisa Puusepa Jaan. 1811. ja 1816. a. revisjoni ajal elas samas, peremeheks oli Jaani asemel saanud isa Jüri. 1826. a. vaherevisjoni ajaks oli Priidik ümber kirjutatud Teenuse mõisa vabadike hulka kui Sepa Priidik – arvatavasti pidas ta sepa ametit. 1835. a. sai Priidik koos perega perekonnanimeks OSBERG. 1850. aastaks oli Priidik läinud elama Männiku hajatallu nr. 23 ning ilmselt oli seal peremeheks. Ka 1858. a. revisjoni ajal elas samas. Priidik suri 73-aastaselt 27.05.1864 kell 11 ennelõunal Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 31.05.1864. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Kullamaal 28.11.1820 Viita Jaani tütre Tiina-ga Teenuse mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: peigmehe poolt Tõnu Tõnise poeg Kustav, pruudi poolt Paisuotsa Priidiku naine Liisu.

3. Tiina /Lauri Jaagu poja Jaani tütar Tiina, Viita Jaani tütar Tiina, Lauri Jago P. Jani T. Tina, Wiita Jani T. Tina/, isa Jaan Sering – vt. nr. 6, ema Ann – vt. nr. 7, sündis 18.03.1802 Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 23.03.1802. Sünni- ja ristimiskuupäev on kirjas leeriskäijate nimekirjas. Tiina abielukandest saab teada, et ta käis leeris Kullamaal kevadel 1819. Ainus sobiv tüdruk 1819. a. kevadistest leerilastest on Lauri Jaagu poja Jaani tütre Tiina-nimeline tütarlaps. Hingerevisjonidest järge ajades selgubki, et Lauri Jaagu Jaanist sai 1820-ndate paiku Viita Jaan. Seega Viita Jaani tütar Tiina ja Lauri Jaagu Jaani tütar Tiina on üks ja sama isik. Tiina leeritati Kullamaal 18.08.1819. 1816. a. revisjoni ajal oli Tiina tüdrukuks Paisuotsa Jaani talus nr. 17. Tiina suri 60-aastaselt 22.03.1862 kell 10 hommikul Männiku talus Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 25.03.1862. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Lapsed:
1) tütar Triinu OSBERG
2) tütar Truutu OSBERG
3) tütar Liisu OSBERG
4) poeg Jaan OSBERG – vt. nr. 1
5) poeg Jüri
6) poeg Priidik
7) poeg Mihkel OSBERG
8) poeg Kustav OSBERG
9) tütar Ann OSBERG
10) tütar Tiina OSBERG
11) poeg Rein OSBERG

III põlvkond

4. Jüri /Puusepa Jaani poeg Jüri, Puusepa Jüri, Puseppa Jani P. Jürri, Puseppa Jürri/, isa Jaan – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 09.12.1766 Teenus mõisapiirkonnas ja ristiti 12.12.1766, vaderid: Peedu Jaan, Peedu Jüri poeg Kaarel, Knuudi Kaarli naine Mari. Leeris käis Kullamaal sügisel 1785. Elas hingerevisjonide järgi kogu oma elu Urevere külas Puusepa talus nr. 3. 1811. a. revisjoni ajaks oli saanud oma isa asemel talu peremeheks. Jüri järglastest poeg Priidik sai 1835. a. perekonnanimeks OSBERG ja poeg Jüri sai perekonnanimeks PAUMANN /BAUMANN/. Jüri suri 61-aastaselt 29.04.1828 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 03.05.1828. Surmapõhjus – malaaria /kaltes Fieber/.

Laulatati Vigalas 18.11.1789 Kärneri Tõnise tütre Triinu-ga Vana-Vigala mõisapiirkonnast /Alt-Fickel/ Vigala kihelkonnast.

5. Triinu /Kärneri Tõnise tütar Triinu, Kerneri Tönis T. Trino/, isa Tõnis – vt. nr. 10, ema Kai – vt. nr. 11, sündis umbes 1772 arvatavasti Vana-Vigala mõisapiirkonnas Vigala kihelkonnas. Leeritati Vigalas 01.04.1789. Triinu suri umbes 56-aastaselt 11.05.1828 Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja maeti 14.05.1828. Surmapõhjus – närvipalavik /Nervenfieber/.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Priidik OSBERG – vt. nr. 2
2) tütar Mari (hingeloendis arvatavasti Viiu)
3) poeg Hindrik – võeti nekrutiks
4) poeg Jüri PAUMANN
5) tütar Ann

6. Jaan SERING /Lauri Jaagu poeg Jaan, Viita Jaagu poeg Jaan, Viita Priidiku vend Jaan, Kõrtsu Jaan, Jaan Serink, Jaan Siring, Lauri Jago p. Jaan, Wita Jago p. Jaan, Wita Writriko W. Jaan, Körtso Jaan/, isa Jaak – vt. nr. 12, ema Mai – vt. nr. 13, sündis umbes 1780. a. arvatavasti Lauri Jaani talus Jõeääre külas Teenuse mõisapiirkonnas. Nii 1782. kui ka 1795. a. revisjonide ajal elas isa juures Lauri Jaani talus, 1811. aastaks oli isa läinud peremeheks Urevere külla Viita tallu, Jaanist oli saanud mõisa karjus. 1826. a. vaherevisjoni ajal oli Jaan kirjas Teenuse vabadike all kõrtsmikuna. Teenuse kõrts oli arvatavasti suhteliselt väike, asus ilmselt üsna mõisa lähedal Teenuse-Sillaotsa tee ääres. Nüüdseks ei ole sellest enam jälgegi järel. 1835. a. sai perekonnanimeks SERING /SERINK/. Vanaduse veetis Jaan arvatavasti oma poja Priidiku juures Liiva talus Koluvere mõisapiirkonnas /Schloß Lohde/, kus suri umbes 76-aastaselt 25.12.1856 ja maeti 30.12.1856. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati arvatavasti 1800. a. paiku Märjamaal Enni Mardi tütre Ann-iga Tolli mõisapiirkonnast /Pargenthal/ Märjamaa kihelkonnast.

7. Ann /Enni Mardi tütar Ann, Enne Mardi T. Ann/, isa Mart – vt. nr. 14, ema Liisu – vt. nr. 15, sündis 02.12.1779 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas ja ristiti 05.12.1779, vaderid: Kõrtsu Kaarli naine Liisu, Enni Mardi tütar Mall, Mäe Jüri poeg Mart Luiste mõisapiirkonnast /Luist/. Leeris käis Märjamaal kevadel 1798. Ann suri 61-aastaselt 03.06.1841 kell 3 hommikul Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 08.06.1841. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Tiina – vt. nr. 3
2) poeg Mart
3) tütar Liisu
4) poeg Priidik SERING
5) tütar Ann SERING

IV põlvkond

8. Jaan /Rätsepa Jaani poeg Jaan, Puusepa Jaan, Rätseppa Jani P. Jaan, Puseppa Jaan/, isa Jaan – vt. nr. 16, ema Mai või Mall – vt. nr. 17, sündis enne 09.04.1724 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas. Ristiti 09.04.1724, vaderid: Topi Jaan Ureverest, Kullamaa pastor, Reinu Mardi naine Mall Übina külast. Elas arvatavasti alguses Jõeääre külas /Jöewerre, Jöewere, Jewer/ Teenuse mõisapiirkonnas. Küla alad jäid nähtavasti Teenuse mõisa ümbruskonda. Mõisast kirde pool oli Urevere küla, mööda Teenuse ehk Kasari jõge allavoolu aga Sitakoti küla. 1758. aastaks oli saanud peremeheks Puusepa tallu Urevere külas. Elas seal kuni elu lõpuni. Nii 1782. kui ka 1795. a. revisjoni ajal oli kirjas kui peremees Puusepa Jaan. Jaan suri 77-aastaselt 14.06.1801 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 16.06.1801. Surmapõhjus – nõrkus /Schwäche/.

Laulatati Märjamaal 29.11.1747 Ketu Peedu tütre Mari-ga Tolli mõisapiirkonnast Märjamaa kihelkonnast (Tolli mõis asus Kullamaa kihelkonnas, ent suurem osa mõisale kuuluvatest maadest jäi Märjamaa kihelkonna piiridesse).

9. Mari /Ketu Peedu tütar Mari, Ketto Pedo T. Marri/, isa Peet – vt. nr. 18, ema Ann – vt. nr. 19, sündis enne 08.10.1727 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Ristiti 08.10.1727, vaderid: Nikri Jüri, Mäe Mart, Sõmeru Tõnise naine Mall, Topi Jaani naine Mari, Ketu Peedu tüdruk Ann. Marist sai Puusepa talu perenaine. Suri umbes 70-aastaselt ajavahemikus 1795 ja 1801 (1795. a. revisjoni ajal elas Puusepa talus). Kullamaa koguduse surmameetrika sellest perioodist puudub.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Peet
3) poeg Hindrik
4) poeg Tõnis – järglased said perekonnanimeks PAUMANN /BAUMANN/
5) poeg Rits
6) poeg Jaan
7) poeg Jüri – vt. nr. 4

10. Tõnis /Kärneri Tõnis, Gärtner Tennis, Kerneri Tönnis/, sündis umbes 1744, päritolu teadmata. Oli Vana-Vigala mõisa aednik. Elas arvatavasti Tiduvere külas. Suri umbes 56-aastaselt 01.04.1800 Vana-Vigala mõisapiirkonnas ja maeti 23.04.1800. Surmapõhjus – uppus jõkke /ertrank im Bach/.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Kai. Pärast Kai surma abiellus uuesti 25.08.1790 Vigalas Sepa Siimu tütre Ann-iga Vana-Vigala mõisapiirkonnast.

11. Kai /Kay/, sündis umbes 1746, päritolu teadmata. Suri umbes 44-aastaselt 13.04.1790 Vana-Vigala mõisapiirkonnas ja maeti 14.04.1790. Surmapõhjus – tuberkuloos /Auszehrung/.

Ei ole päris kindel, et Kai oli Tõnise esimene naine ja kõikide laste ema, nende arvatavad teadaolevad lapsed:
1) poeg Päärend – sai perekonnanimeks KANTER
2) tütar Triinu – vt. nr. 5
3) poeg Jaan – sai perekonnanimeks PINSELAR
4) poeg Hindrik – sai perekonnanimeks POSTI

Tõnise ja Anni lapsed:
5) poeg Priidik
6) poeg Jakob
7) poeg Tõnis
8) tütar Liisu

12. Jaak /Lauri Jaani poeg Jaak, Viita Jaak, Lauri Jani P. Jaak, Wita Jaak/, isa Jaan – vt. nr. 20, ema Anu – vt. nr. 21, sündis 22.11.1753 Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 28.11.1753, vaderid: Topi Hans, Tõnu Jaak, Lauri Tõnise naine Mari. 1782. a. revisjoni ajal elas Jõeääre külas Lauri Jaani talus, kus isa Jaan oli peremeheks. Pärast isa surma sai Jaagust talu peremees. Nagu selgub Teenuse mõisa 1811. a. hingeloendist, viidi Jaak pärast 1801. a. ümber Urevere külla Viita talu peremeheks ning Jõeääre küla kolme talu maadele rajati karjamõis – da durch den Mißwachs im J. 1801 die drey Bauerwirthe im Dorf Urrewer, Liido Mart, Jago Gustsav und Wita Jaan dergestalt herunter gekommen waren, daß sie weder ihre Schulden bezahlen noch ihre Leistungen praestiren konnten, so wurden sie ihrer Stelle entsetzt, und in dieselben die Wirthe aus dem Dorfe Jöwer, Retsep Hindrick, Lauri Jaak, u. Jöwer Mart wieder eingesetzt, dieser drey Bauren Ländereien aber zu einer Hoflage zusammengezogen, wodurch dann das Dorf Jöwer eingegangen ist (kuna 1801. a. ikalduse tõttu kolm Urevere küla peremeest – Löödu Mart, Jaagu Kustav ja Viita Jaan sedavõrd vaesusid, et nad ei suutnud ei võlgu maksta ega oma kohustusi täita, võeti nad peremehe kohalt maha ja nende asemele pandi kolm Jõeääre küla peremeest, Rätsepa Hindrik, Lauri Jaak ja Jõeääre Mart, nende kolme talupoja maad ühendati karjamõisa alla, mille tulemusena Jõeääre küla lakkas olemast). Jaak elas Viital ilmselt kuni surmani. Jaak suri 77-aastaselt 30.07.1831 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 02.08.1831.

Laulatati Kullamaal 1777. a. Sitakoti Jaani tütre Mai-ga.

13. Mai /Sitakoti Jaani tütar Mai, Sittakotti Jani T. Mai/, isa Jaan – vt. nr. 22, ema Mai – vt. nr. 23, sündis 24.04.1754 Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 01.05.1754, vaderid: Jõeääre Reinu naine Mari, Sööla Hindriku naine Mari, Sööla Mardi poeg Hans. Leeris käis Kullamaal 1774. a. Mai suri 65-aastaselt 03.01.1820 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 06.01.1820.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jaan SERING – vt. nr. 6
3) poeg Priidik NURK – läks Rannamõisa mõisapiirkonda /Vogelsang/ Martna kihelkonda ja sai seal perekonnanimeks NURK
4) poeg Jaak – võeti nekrutiks
5) tütar Ann

14. Mart /Enni Hansu poeg Mart, Enni Mart, Änni Hanso P. Mart, Anni Hanso P. Mart, Enne Mart, Onne Mart, Hänne Mart/, isa Hans – vt. nr. 24, ema Ann – vt. nr. 25, sündis 27.09.1752 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Ristiti 01.10.1752, vaderid: Matsi Mihkel, Nigula Jüri, Peedu Madise naine Ann. Leeritati Märjamaal 1772. a. kevadel. Oli taluperemees Enni /ka Enne, Anni, Änni/ talus, mis asus Übina külasüdamest eemal Vigala poole. Praeguseks ei ole talukohast enam suurt midagi järel. Mart oli peremeheks väga pikka aega – ta on kirjas nii 1782., 1795., 1811. kui ka 1816. a. hingerevisjonides. Mart suri 71-aastaselt 13.02.1824 Tolli mõisapiirkonnas ja maeti 15.02.1824. 1835. a. said Mardi järglased perekonnanimeks AASMANN /ASMANN/

Laulatati Kullamaal 1775. a. Mäe Jüri tütre Liisu-ga Luiste mõisapiirkonnast Kullamaa kihelkonnast.

15. Liisu /Mäe Jüri tütar Liisu, Uustalu Jüri tütar Liisu, Mäe Jürri T. Liso, Uustallo Jürri T. Liso/, isa Jüri – vt. nr. 26, ema Anu – vt. nr. 27, sündis enne 11.12.1754 Luiste mõisapiirkonnas ja ristiti 11.12.1754, vaderid: Uustalu Tõnise naine Liisu, Vainu Villemi naine Mari, Ketu Kaarel. Liisu suri arvatavasti ajavahemikul 1816 kuni 1823. Tolli mõisa hingeloendid annavad mõnevõrra vastuolulist informatsiooni – 1826. a. revisjonis on Enni Mart märgitud surnuks 1817. a., kuid see võib olla Liisu surma-aasta. Märjamaa koguduse meetrikad sellest ajast puuduvad. 1834. a. revisjonis on Mardi surma-aastaks märgitud 1824, mida kinnitab ka kanne Märjamaa koguduse surmameetrikas.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Ann – vt. nr. 7
3) poeg Karl
4) tütar Liisu
5) tütar Anu
6) poeg Mart
7) poeg Kustav

V põlvkond

16. Jaan /Rätsepa Tõnise poeg Jaan, Rätsepa Jaan, Retseppa Tönniso P. Jaan, Retseppa Jaan/, isa Tõnis – vt. nr. 28, sündis arvatavasti enne 1690. Jaan elas abiellumise ajal Sitakoti külas ja esimese lapse sündimise ajal 1715. a. oli ta Sitakoti Mardi juures sulaseks, hiljem sai temast Rätsepa talu peremees. Rätsepa oli üks Jõeääre taludest. Teenuse mõisa adramaarevisjonide järgi oli Jaan Rätsepa peremeheks märgitud veel 1739. aastal. 1744. aastaks oli ta välja vahetatud arvatavasti vanima poja Tõnise poolt, kes hiljem siirdus Urevere külla Tõnise talu peremeheks. Jaani surmaaeg ei ole teada. See võib jääda 1765. ja 1771. aasta vahele, sest veel 1765. a. adramaarevisjoni ajal elas talus üks vana mees ja üks vana naine, 1771. a. jaanuaris suri aga Rätsepa Jaani lesk Mall.

Päris täpselt ei ole võimalik määratleda, kas Jaan oli abielus üks või kaks korda. Näib, et Jaani esimene naine suri ja Jaan abiellus teist korda. Teada on, et 1712. a. laulatati Jaan Kullamaal Nõmme Tooma tütre Mai-ga Telliste külast Märjamaa kihelkonnast. Mai surma ega Jaani uuesti abiellumise kohta ei leidu mingeid teateid, kuid umbes 1720-ndate algupoolelt alates on Rätsepa Jaani naisena kirjas Mall, mitte Mai.

17. Mai /Nõmme Tooma tütar Mai, Nömme Toma T. Mai/, isa Toomas – vt. nr. 29, pärit Telliste külast Vaimõisa mõisapiirkonnast /Waddemois/ Märjamaa kihelkonnast. Ei ole siiski päris kindel, kas Mai oli Jaani neljanda lapse Jaani ema või suri ta juba varem.

Jaani ja Mai teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnis, hiljem peremees Jüri Tõnis
2) tütar Kai
3) tütar Ann

Laps, kelle ema võis olla Mai või Mall:
4) poeg Jaan – vt. nr. 8

Jaani ja Malli teadaolevad lapsed:
5) poeg Toomas, hiljem Sööla Toomas
6) tütar Mall
7) tütar Liisu
8) poeg Hindrik, hiljem Rätsepa talu peremees
9) poeg Hans
10) poeg Mart, hiljem Sööla talu peremees

18. Peet /Ketu Peet, Ketto Peht, Ketto Peet/, isa Peet – vt. nr. 30, sünniaeg teadmata. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. koostatud aktis Eestimaa mõisate kohta oli Ketu Peet üks kaheksast katku üleelanud peremehest Tolli mõisa all. Ketu oli Tolli mõisa karjamõis, mida vakuraamatutes mainitakse esimest korda 1765. a. Arvatavasti oli Ketu varem väike paari taluga küla Teenuse ehk Kasari jõest paremal metsade vahel samal ajal, kui enamik Tolli mõisale kuulunud maid asus jõest vasakul. Ketu rahvas käis pigem Kullamaale kirikusse ning suhtles nähtavasti tihedalt naabruses oleva Teenuse mõisale kuulunud Urevere küla rahvaga. Näib, et nad tavatsesid aeg-ajal kogudust vahetada – vahetult pärast katkuaega pandi Ketu elanike perekonnasündmused kirja Kullamaa all, hiljem siiski enamasti Märjamaa all. Peet oli 1726. ja 1732. a. vakuraamatu järgi ka mõisa kupja ametis. Peet suri enne 18.04.1759 ja maeti 18.04.1759. Surmapõhjus – uppus Übina jõkke (ilmselt on tegemist Kasari jõega) /Ketto Peet von Parjenthahl, welcher im Übbinaschen Bach ertrunken/. Ketu Peedu järglased said perekonnanimedeks REIGAM, PETERMANN, ALLISMANN.

Peet oli abielus Ann-iga.

19. Ann, päritolu teadmata. Suri enne 03.05.1758 Tolli mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas ja maeti 03.05.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnu
2) poeg Jüri
3) poeg Jaan
4) poeg, kaksik Rein
5) poeg, kaksik Peet
6) tütar Ann
7) poeg Karl
8) tütar Mari – vt. nr. 9

20. Jaan /Lauri Jaani poeg Jaan, Lauri Jaan, Lauri Jani P. Jaan/, isa Jaan – vt. nr. 31, ema Mall – vt. nr. 32, sündis enne 10.08.1729 Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 10.08.1729, vaderid: Rätsepa Jaan, Kööna Jaanuse poeg Hindrik, Topi Jaani tütar Mari. Leeris käis Kullamaal 1747. a. Teenuse mõisa adramaarevisjonide järgi sai ta Jõeääre küla Lauri talu peremeheks pärast venda Tõnist, kes oli peremehena kirjas 1750. a. revisjonis. Jaan võttis talupidamise ilmselt üsna varsti Tõniselt üle – 1765. a. revisjoni andmetel on peremeheks juba Jaan, kes elas Lauril ilmselt elu lõpuni. Jaan suri 58-aastaselt enne 11.06.1788 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 11.06.1788.

Laulatati Kullamaal 26.11.1750 Suitsu Jaagu tütre Anu-ga Vaikna mõisapiirkonnast /Waikna/ Kullamaa kihelkonnast.

21. Anu /Suitsu Jaagu tütar Anu, Suitso Jaago T. Anno, Suitso Jako T. Anno/, isa Jaak – vt. nr. 33, ema Anu – vt. nr. 34, sündis enne 10.04.1728 Vaikna mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 10.04.1728, vaderid: kangru sell Hinrich Johansohn, köstri ja koolmeistri Adam Kieli naine Marie. Anu suri 56-aastaselt enne 22.12.1784 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 22.12.1784.

Lapsed:
1) tütar Mall
2) poeg Jaak – vt. nr. 12
3) poeg Kustav
4) tütar Tiiu
5) tütar Liisu
6) tütar Leenu
7) poeg Jaan
8) poeg Hans
9) tütar Anu
10) tütar Ann
11) poeg Madis

22. Jaan /Sitakoti Mardi poeg Jaan, Sitakoti Jaan, Sittakotti Marte P. Jaan, Sittakotti Jaan/, isa Mart – vt. nr. 35, ema Mari – vt. nr. 36, sündis enne 25.03.1713 Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 25.03.1713, vaderid: Sitakoti mölder Rein, Tõnu Mihkli Hans Suure-Kullamaalt, Jõeääre Lauri naine. Leeris käis arvatavasti Kullamaal 1736 kui Sitakoti Jaan, kuid võib-olla ka 1730. a. Sitakoti Jaani sulasena. Vanuse poolest sobiks viimane Jaan isegi paremini. Naise võttis arvatavasti väljapoolt Kullamaa kihelkonda. 1739. a. adramaarevisjoni ajaks oli saanud Sitakoti talu peremeheks oma isa Mardi asemel. Sitakoti talud asusid Teenuse jõe ääres, hiljem hakati neid nimetama Paisuotsa taludeks. Jaani järglased said 1835. a. perekonnanimeks TAMMERT. Jaan suri 75-aastaselt enne 26.11.1788 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 26.11.1788.

Oli abielus Mai-ga.

23. Mai, sündis umbes 1711, päritolu teadmata. Mai ja Jaani abielu ei leidu ei Kullamaa ega Märjamaa meetrikates, ta võis olla pärit näiteks Vigala, Martna või Kirbla kihelkonnast, kust Teenused mehed naisi võtta tavatsesid. Suri enne 31.7.1782 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 31.07.1782.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Triinu
2) poeg Madis
3) tütar Liisu
4) poeg Rein – hiljem Kõrtsu Rein
5) poeg Mihkel – hiljem Paisuotsa Mihkel, järglased said perekonnanimeks TAMMERT
6) tütar Mari
7) tütar Mai – vt. nr. 13

24. Hans /Mardi Jüri poeg Hans, Enni Hans, Mardi Jürri P. Hans, Änne Hanns/, isa Jüri – vt. nr. 37, ema Mall – vt. nr. 38, sündis enne 01.12.1726 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas ja ristiti 01.12.1726, vaderid: Koka Hans, Aasa Jüri, Lepiku Hindrik, Aasa Siimu naine Kärt, Jaagu Jüri naine Kreet. Leeritati Märjamaal 1748. a. sügisel. Tolli mõisa 1765. a. adramaarevisjoni järgi oli Enni talu peremees. Suri 48-aastaselt enne 05.04.1775 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas ja maeti 05.04.1775. Oli enne surma pikalt haige olnud /lange krank gewesen/.

Laulatati Märjamaal 08.12.1751 Pendi Mardi tütre Ann-iga Übina külast Tolli mõisapiirkonnast.

25. Ann /Pendi Mardi tütar Ann, Pendi Mardi T. An/, isa Mart – vt. nr. 39, ema Kadri – vt. nr. 40, sündis enne 25.05.1732 Übina külas ja ristiti 25.05.1732, vaderid: Nikri Jüri, kõrtsmik Annus, Reinhold Lüdichi naine Anna Maria, Kubja Hindriku naine Ann, Pendi Klausi naine Anu. Leeritati Märjamaal 1750. a. sügisel. Suri 42-aastaselt enne 15.03.1775 Übina külas ja maeti 15.03.1775. Surmapõhjus – sünnitusega kaasnevad komplikatsioonid /Wochenbett/.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mart – vt. nr. 14
2) tütar Mari
3) poeg Hindrik
4) tütar Mall
5) poeg Taavet
6) tütar Triinu
7) poeg Hans
8) tütar, kaksik Liisu
9) poeg, kaksik Tõnis
10) poeg Mihkel
11) poeg Prits

26. Jüri /Uustalu Mardi poeg Jüri, Mäe Jüri, Uustallo Mardi P. Jürri, Mäe Jürri/, isa Mart – vt. nr. 41, ema Kreet – vt. nr. 42, sündis enne 09.02.1720 Viira külas Luiste mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 09.02.1720, vaderid: mõisa sulane Tõnis, Kabli Jaanuse sulane Mart, Vilta Siimu naine Mari. 1750-ndate lõpus pandi Mäe talu peremeheks, Luiste mõisa 1765. a. adramaarevisjonis on ta niiviisi ka kirjas. 1782. a. hingerevisjoni ajaks oli Mäe talu peremeheks saanud poeg Villem, Jüri elas samas talus poja juures. 1795. aastaks oli kogu pere ümber asunud vastrajatud Mardi Villemi tallu (arvatavasti praegu Laendi talu). Seal Jüri umbes 79-aastaselt umbes 1799. a. ka suri.

Laulatati Kullamaal 1745 Pärdi Hindriku tütre Anu-ga Laukna külast Koluvere mõisapiirkonnast /Schloß Lohde/ Kullamaa kihelkonnast.

27. Anu /Pärdi Hindriku tütar Anu, Perdi Hinr. T. Anno/, isa Hindrik – vt. nr. 43, ema Mari – vt. nr. 44, sündis enne 20.12.1724 Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas ja ristiti 20.12.1724, vaderid: teoloogiakandidaat hr. Becker, Tulgi noore Reinu naine Ann, Tarikapa Madise Jüri naine Mall. Anu suri arvatavasti 70-ndates eluaastates 1795. a. ja 1801. a. vahel.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnis
2) poeg Villem – järglased said perekonnanimeks LAAMANN /LAMANN/
3) tütar Mari
4) tütar Liisu – vt. nr. 15
5) poeg Mart
6) tütar Mai
7) tütar Anu

VI põlvkond

28. Tõnis /Rätsepa Tõnis, Reddseppa Tönnis, Redceppa Tönnis/, sünniaeg teadmata. Elas Urevere külas. Milline seos oli Tõnisel Jõeääre küla Rätsepa taluga, see ei selgu. Tõnisel oli naine Eeva /Ewa/, kuid ei ole teada, kas Eeva oli Tõnise ainus naine ja kõikide laste ema. Tõnis suri enne 11.06.1705 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 11.06.1705.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 16

Lapsed, kelle ema oli Eeva:
2) tütar Anu
3) tütar Liisu

29. Toomas /Nõmme Toomas, Nemme Thomas, Nomme Domas/, sündis umbes 1637. Oli taluperemees Tellista külas Vaimõisa mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Kuivõrd pole täpselt teada, kas tema tütar Mail sündis poeg Jaan, siis kuulub Toomas siia sugupuusse vaid tinglikult. 1712. a. koostatud akti järgi elas Toomase peres lisaks temale endale veel naine, üks töövõimeline poeg, üks töövõimeline tütar ja üks alaealine laps. Toomas suri umbes 85-aastaselt märtsis 1722 Tellista külas.

Teadaolev laps:
1) tütar Mai – vt. nr. 17

30. Peet /Ketu Peet, Kehto Peht/, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Ketu külas Tolli mõisapiirkonnas. Suri enne 03.05.1691 ja maeti 03.05.1691.

Teadaolevad lapsed (järjekord on juhuslik):
1) poeg Jaak
2) poeg Peet – vt. nr. 18
3) tütar Mall

31. Jaan /Mõisa Jüri Madise poeg Jaan, Lauri Jaan, Jõeääre Lauri sulane Jaan, Jõeääre Lauri Jaan, Moisa Jürri Maddise P. Jaan, Jöewere Lauri sull. Jaan, Jöewerre Lauri Jaan, Jöewerre Jaan/, isa Madis – vt. nr. 45, ema Ellu – vt. nr. 46, sündis enne 02.06.1695 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas ja ristiti 02.06.1695, vaderid: Kubja Jüri väimees, Kubja Jüri poiss, Jüri Mardi poeg Mats Viira külast (Luiste mõisapiirkonnast), Kubja Hansu naine Liisu, Kubja Jüri tüdruk Mall. Tõenäoliselt käis leeris Kullamaal 1715. a. kui Törja Mardi sulane Jaan, kuid päris kindlalt seda siiski väita ei saa. Läks nähtavasti pärast abiellumist koduväiks ja sulaseks Jõeääre Lauri juurde ja sai hiljem taluperemeheks Jõeääre külas Lauri talus, talu suuruseks oli 1/2 adramaad. 1744. a. adramaarevisjoni andmetel oli Jaan mõisas kubjas ja seetõttu kõigist koormistest vabastatud. Jaan suri 59-aastaselt enne 19.02.1955 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 19.02.1755.

Laulatati Kullamaal 1719. a. Jõeääre Lauri tütre Mall-iga Teenuse mõisapiirkonnast.

32. Mall /Jõeääre Lauri tütar Mall, Jöewerre Lauri T. Mal/, isa Laur – vt. nr. 47, ema Mari – vt. nr. 48, sündis umbes 1696. a. Teenuse mõisapiirkonnas. Leeris käis Kullamaal 1717. a. Mall suri umbes 60-aastaselt enne 12.04.1756 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 12.04.1756.

Lapsed:
1) tütar Liisu
2) poeg Tõnis
3) tütar Anu
4) poeg Jüri
5) poeg Jaan – vt. nr. 20
6) poeg Mart
7) tütar Ann
8) tütar Mari
9) tütar Liisu
10) tütar Mall
11) poeg Madis
12) poeg Hindrik

33. Jaak /Suitsu Jaak, Vaikna mõisa sulane Jaak, Suitso Jaak, Waickna Moisa Sullane Jaack/, sünniaeg teadmata. Oli Vaikna mõisa sulane. Võttis naiseks Suitsu talu ainukese katku üle elanud peretütre (katkust jäi Suitsul ellu ka veel perenaine) ning sai talu peremeheks. Suitsu talu kuulus sedaaegu Vaikna mõisale. Tegelikult asus ta Vaiknast eemal kunagisest Leevre mõisast ida poole. 1686. a. adramaarevisjonis on kaks Suitsu talu kirjas Eiasoo talude all. Hiljem kuulusid need maad Kütke mõisa alla. Jaak suri enne 08.12.1762 Vaikna mõisapiirkonnas ja maeti 08.12.1762.

Laulatati Kullamaal 1711 Suitsu Hansu tütre Anu-ga Vaikna mõisapiirkonnast.

34. Anu /Suitsu Hansu tütar Anu, Suitso Hanso T. Anno/, isa Hans – vt. nr. 49, ema Mari – vt. nr. 50, sündis enne 18.01.1691 Vaikna mõisapiirkonnas ja ristiti 18.01.1691, vaderid Leenema Jaan arvatavasti Leevre mõisapiirkonnast, Rebase Jüri tütar Kreet, Rebase Jüri minija Anu. Jäi koos emaga katkust ellu samal ajal, kui kogu ülejäänud pere ilmselt katku ja nälga suri. Anu surmaaeg on teadmata.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Karl
3) tütar Ann
4) tütar Liisu
5) poeg Jaak
6) tütar Mari
7) tütar Anu – vt. nr. 21
8) poeg Rein – hiljem Urge Rein
9) tütar Mall

35. Mart /Möldre Tooma poeg Mart, Sitakoti Mart, Sööla Mart, Mölre Toma P. Mart, Sittakotti Mart/, isa Toomas – vt. nr. 51, sünniaeg teadmata. Oli üks vähestest katku üle elanud Teenuse talupoegadest, kes pandi tühjaks jäänud Sitakoti tallu peremeheks. Teenuse mõisale kuulunud ja Sitakoti nimetust kandvaid talusid oli nähtavasti mitu (lisaks kuulus ka Vigala mõisale üks-kaks Sitakoti-nimelist talu). Mart võttis 1711. a. naiseks ühe Sitakotil ellujäänud tüdruku – Sitakoti Tõnise kasvandiku Mari. Mardiga on seotud veel üks üsna omapärane nähtus, mida ma seni kohanud ei ole – nimelt sõlmiti tema abielu 2. pühapäeval pärast vastlaid 1711. a. (1. märtsil), mis oli enne konfirmatsiooni ehk esimesel armulaual käimist 1712. a. taevaminemispühal (14. mail). Tõenäoliselt jõudis Mart käia küll leerikoolis, mis on eelduseks abielu sõlmimisele, ent segaste aegade tõttu (Põhjasõda, katkuepideemia, pastorite vahetumine Kullamaal) jõudis ta esimesele armulauale alles aasta pärast abiellumist. Samamoodi juhtus ka näiteks Topi Hansuga Mõrdu külast Liivi mõisapiirkonnast /Parmel/ ja Suitsu Andrusega Päri mõisapiirkonnast /Kattentack/. 1739. a. adramaarevisjoni ajaks oli Mardist saanud aga hoopiski Sööla talu peremees, Sitakotil sai peremeheks poeg Jaan. Mart suri arvatavasti 60-ndates eluaastates enne 27.03.1754 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 27.03.1754. Pastor on surmakandes tema kohta kirjutanud „homo securus“, mida võib mõista mitmeti. Sõnastikud annavad „securus“ vasteks kergemeelne, muretu, ükskõikne, kindel. Mine võta siis kinni, mida pastor mõelda võis. Võib-olla käis Mart liig harva kirikus – ehk siis oli pastori hinnangul „kergemeelne“? Vahest viitab ka tema noorusaegne hiline jõudmine esimesele armulauale nn. usuleigusele?

Marti võib pidada Teenuse rahva tõeliseks esiisaks teise Mardi – Törja Mardi ja Topi Jaani kõrval. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. koostatud aktis on üles loetletud viis katku üle elanud peremeest, lisaks veel üks vabadik. Märkimisväärne hulk rohkem kui sada aastat hiljem perekonnanime saanud peredest põlvnevad meesliinis kas Sitakoti või Törja Mardist või Topi Jaanist.

Mart laulatati Kullamaal 01.03.1711 Sitakoti kasvandiku Mari-ga.

36. Mari /Sitakoti kasvandik Mari, Sitakoti Tõnise kasvandik Mari, Sittakotti Kaswat. Marri, Sittakotti Tonnis s. Aufzügling Marie/, ema – vt. nr. 52, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli enne katku Sitakoti Tõnise juures kasvandikuks. Jäi koos emaga katkust ellu samal ajal, kui enamik Sitakoti talude elanikest suri. Leeris käis Kullamaal 1702. a. Mari suri enne 05.04.1752 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 05.04.1752.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnis – hiljem Selja Tõnis
2) poeg Jaan – vt. nr. 22
3) poeg Jüri
4) poeg Rein – hiljem Jõeääre Rein, järglased said perekonnanimedeks MAALBERG ja RIIBERT /RIBERT/
5) poeg Hindrik – hiljem Sööla Hindrik, järglased said perekonnanimeks SIIBERG /SIEBERG/
6) poeg Mart – hiljem Sauaugu Mart, järglased said perekonnanimedeks LEEMVALD /LEHMWALD/, PÕDERMANN /PEDDERMANN/ ja VILLMANN /WILLMANN/
7) tütar Liisu
8) poeg Hans – hiljem Männiku Hans, järglased said perekonnanimeks TAMBEK

37. Jüri /Mardi Jüri, Marti Jürri/, sündis umbes 1697. Tolli mõisa 1726. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees Übina külas Märjamaa kihelkonnas. Hiljem asus peremehe kohale poeg Hindrik. Jüri suri umbes 75-aastaselt enne 02.05.1772 Übina külas ja maeti 02.05.1772. Surmapõhjus – turse kaelal /von einer Beule am Halse/.

Oli abielus Mall-iga.

38. Mall /Mal/, sündis umbes 1687, päritolu teadmata. Oli Jüriga abielludes nähtavasti lesknaine, sest Märjamaa koguduse surmameetrikasse on tehtud kanne, mille järgi 29.12.1736 maeti Mardi Jüri 12-aastane kasupoeg (seega Malli lihane poeg, sünniaeg umbes 1723, tegelikult peaks olema sündinud pisut varem). Veel on üks huvitav märkus Jüri ja Malli esimese lapse ristimiskande juures 02.07.1722 – sõnasõnalt: laps on liiga vara sündinud /das Kind ist zu früh gekommen/. Enamasti tähendas selline märkus seda, et lapse sündimise ja vanemate abiellumise vahel oli vähem kui 9 kuud. Niisiis võiks Jüri ja Malli oletatav abiellumise aeg olla 1721. a. lõpp (just sellest ajast Märjamaa meetrikates kanded puuduvad). Mall suri umbes 87-aastaselt enne 20.05.1774 Übina külas ja maeti 20.05.1774.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kärt
2) poeg Hindrik
3) poeg Hans – vt. nr. 24
4) poeg Taavet
5) poeg Karl

Malli laps:
6) nimetu poeg

39. Mart /Nikri Jüri sulane Mart, Pendi Mart, Ulla Pendi Mart, Niggri Jürri Knecht Mart, Ulla Penti Mart, Penti Mart/, sündis 1710. a. paiku, päritolu teadmata. Leeris käis Märjamaal 1730. Oli leeris käies ja abielludes Nikri Jüri sulane, läks nähtavasti elama äia juurde ja sai hiljem taluperemeheks – sellena on ta kirjas Tolli mõisa 1732. kuni 1765. a. adramaarevisjonides. Mart suri umbes 60-aastaselt enne 03.01.1770 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas ja maeti 03.01.1770.

Laulatati Märjamaal 07.06.1731 Ulla Pendi tütre Kadri-ga Übina külast.

40. Kadri /Ulla Pendi tütar Kadri, Ulla Benti Tochter Kaddri/, isa Pent – vt. nr. 53, sündis umbes 1710. Leeris käis Märjamaal 1730. 1782. a. hingerevisjoni ajal elas oma poja Pendi Mihkli juures. Mihkel oli Pendi talu peremees. Kadri suri 79-aastaselt enne 10.06.1789 Tolli mõisapiirkonnas ja maeti 10.06.1789. Surmapõhjus – jõuetus /Entkräftung/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 25
2) poeg, kaksik Tõnu
3) tütar, kaksik Triinu
4) tütar Tiiu
5) poeg Mihkel

41. Mart /Mäe Jaagu sulane Mart, Uustalu Mart, Mäe Jako sull. Mart, Ustallo Mart/, isa Jaan – vt. nr. 54, ema Kärt – vt. nr. 55, sündis enne 20.07.1692 Luiste mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas ja ristiti 20.07.1692, vaderid: Käki Jüri Luistest, minu (s. o. kirikuõpetaja) Harm, Tiitsu Anni Kärt (?) Luistest. Mardi sünniajale viitab märkus Läänemaa 1750. a. adramaarevisjoni aktide protokollis. Nimelt on protokolli koostajad vaeva näinud ja kõik vakuraamatutes algselt töövõimetuna kirja pandud talupojad üle kontrollinud. Iga meessoost isiku tegelik vanus on kirikuraamatute põhjal kindlaks tehtud ning kõik need, kelle iga osutus olevaks 15 ja 60 aasta vahel, pandi kirja töövõimelistena. Ka haigete ja vigastena kirja pandute haigused ja vigastused on nähtavasti üle vaadatud ja kaalutud, kas ja kui palju tervisehädad töötegemist takistavad. Luiste rahva puhul on üle vaadatud Uustalu Mardi vanus ja leitud, et kirikukirjade järgi on ta 58-aastane ja seega on ta eakate isikute alt ümber tõstetud töövõimeliste alla. Niisiis pidi Mart olema sündinud 1692. a. paiku. Meetrikat lapates selgub, et ainus laps, kes sedaaegu Mardiks ristiti, oli Luiste kupja Ristla Jaani maimuke. Tähelepanuväärne on see, et Mardi ristimiskanne on tähistatud ristikesega, samasuguseid tähistusi tuleb ette ka teiste 1750. a. adramaarevisjoni protokollis üles tähendatud talupoegade ristimiskannete juures. Edasised uuringud viivad järeldusele, et Mart jäi üsna varsti pärast sündi isata – sellist peret (isa Jaan ja ema Kärt) rohkem meetrikates ei mainita ning Luiste mõisas on teised mehed kupjateks. Näib, et Jaani hüüti ka Ruisilla /Ruhsilla/ Jaaniks, kes suri 1693. a. ning kelle lesk Kärt abiellus üsna varsti Uustalu Jaaguga. Nähtavasti kasvas Mart kasuisa talus üles ning sai hiljem selle talu peremeheks. Abiellumise ajal oli Mart Mäe Jaagu juures sulaseks. Mart on Uustalu peremees juba 1726. a. adramaarevisjoni ajal. Oli kiriku vöörmünder /Vorsteher/. Mart suri 79-aastaselt enne 16.10.1771 Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 16.10.1771.

Laulatati Kullamaal 1718 Luiste mõisa tüdruku Kreedaga.

42. Kreet /Luiste mõisa tüdruk Kreet, Hoffs Dirn Kret, Luiste moisa tüdr. Kreet, Ret/, isa Jaan – vt. nr. 56, ema Mari – vt. nr. 57, sündis enne 07.05.1699 Kääsla mõisapiirkonnas /Käsal/ ja ristiti 6-päevaselt 07.05.1699, vaderid: leitnant Focki naine Kääslast, Pärdi Jüri naine Pirrit, Pärdi Jüri tütar Liisu, Karusilma Härma poeg Jaan. Kreeda päritolu kindlakstegemine nõudis üksjagu uurimist. Leeriskäimise aja järgi pidi ta sündima sajandivahetuse paiku. Meetrikate järgi sündis Luiste mõisapiirkonna sobival ajal vaid üks tüdruk – Vilta Jüri ja tema naise Kreeda tütar, kellele pandi nimeks Kärt /Gert/. Toonased kirikuõpetajad käisid kirjapildiga Gert-Gret võrdlemisi vabalt ringi, mistõttu lapse nimi võidi ristimisel kirja panna nii või naa. Ent Kullamaa koguduse surmameetrikast selgus, et Uustalu Mardi ämma ehk siis Kreeda ema nimi oli hoopis Mari, kes suri 1750. a. Niisiis too Vilta Jüri tütar ei sobinud kuidagi. Edasi tegin kindlaks, millised Marid katkujärgsel ajal üldse Luistes elasid – „kahtlusaluseid“ sai kokku kaks – Vilta Siimu naine Mari ja Vilta Matsi naine, hiljem lesk Mari. Vilta Siim abiellus 1711. a. Vilta Jaagu lese Mariga, Luiste sepp Vilta Mats võttis samal aastal naiseks Rõõma Jaani lese Mari Kääsla mõisapiirkonnast. Vilta Jaagu lesk aga ei sobinud, sest ainus Jaak, kes abiellus Mari-nimelise tüdrukuga, oli Vilta Tõnsi poeg Jaak. Abielu sõlmiti 1703. a. novembris, pruudiks oli Viita Hindriku tütar Mari Urevere külast Teenuse mõisapiirkonnast. Kuid Kreet pidi olema varem sündinud. See-eest sobis aga teine Mari – Vilta Matsi lesk – nagu rusikas silmaauku. Nimelt sündis Rõõma Jaanil ja Maril täiesti sobival tütreke, kelle nime pani pastor ristimiskandes kirja kui Ret. See kirjapilt klapib hilisemal ajal kirjasõnas käibel olnud Kreedaga märksa paremini kui Gert. Nimed Kreet ja Kärt polnud populaarsuselt võrreldavadki Maride ja Annidega, mistõttu isikusamasus on üsna ilmne. Arvatavasti suri isa Jaan katku ning ema abiellus uuesti Vilta sepa Matsiga, kes samuti oli leseks jäänud. Suureks kasvades läks Kreet mõisa tüdrukuks. Kreet leeritati Kullamaal 24. pühapäeval pärast kolmainupüha 1717. a. Suri umbes 63-aastaselt enne 09.03.1763 Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1763.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 26
2) poeg Tõnis
3) poeg Villem
4) poeg Mart
5) nimetu tütar

43. Hindrik /Kiimasilla Hansu poeg Hindrik, Hansu Jaani Tõnise sulane Hindrik, Pärdi Jüri väimees Hindrik, Pärdi Jüri Hindrik, Pärdi Hindrik, Kienasilla Hans sein Weib Anno ihr Kind Hinrich, Hanso Jani Tönniso sull. Hinrik, Perdi Jürri Wäim. Hinrik, Perte Jürri Hinrik, Perdi Hinrik, Berte Hinrich/, isa Hans – vt. nr. 58, ema Anu – vt. nr. 59, sündis 28.10.11.1693 Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas ja ristiti 7-päevaselt 04.11.1693, vaderid: Kiimasilla Hindrik, Siima Jüri Salutaguselt, lapse isa sulane Madis, Törja Jüri naine Mall Sitakotilt, Saua Jüri tütar Mall. Hindriku päritolu saab teada 1750. a. adramaarevisjonide protokollidest, kus vaagitakse iga talupoja töövõimelisust. Pärdi Hindriku kohta võib sealt lugeda, et ta on Kullamaa kirikuraamatute järgi 57-aastane ja kuulub seepärast töövõimeliste hulka. Niisiis oli Hindrik sündinud umbes 1693. a. Meetrikate järgi on ainus sobiv Hindrik Kiimasilla Hansu poeg. Abiellumise ajal oli Laukna külas Hansu Jaani Tõnise juures sulaseks, seejärel läks Liusa Pärdi Jüri juurde koduväiks. Pärast äia surma 1746. a. sai Hindrik Liusa talu peremeheks, sellena on ta kirjas 1750. a. adramaarevisjonis. Hindrik suri 74-aastaselt enne 24.02.1768, vaid paar nädalat pärast oma abikaasat, Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 24.02.1768.

Laulatati Kullamaal 22. pühapäeval pärast kolmainupüha 1720 Pärdi Jüri tütre Mari-ga Laukna külast.

44. Mari /Liusa Pärdi Jüri tütar Mari, Marie, Liso Perte Jürri T. Marri/, isa Jüri – vt. nr. 60, ema Mai – vt. nr. 61, sündis enne 04.03.1703 Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas ja ristiti 04.03.1703, vaderid: minu (s. o. Kullamaa pastor Strahlborni) naine Gerdruta Oom, Voormanni Tõnu Jüri naine Mai, Mutsaka Hansu Jüri Lauknalt. Leeris käis Kullamaal 1720. Mari suri 64-aastaselt enne 02.02.1768 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1768.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Anu – vt. nr. 27
3) tütar Liisu
4) poeg Jüri
5) enne ristimist surnud laps
6) tütar Kai
7) tütar Mai
8) tütar Mari
9) poeg Prits
10) poeg Pärt
11) poeg Hans

VII põlvkond

45. Madis /Mõisa Jüri poeg Madis, Mõisa Jüri Madis, Kubja Madis, Moisa Jürri P. Mattis, Moisa Jürri Mattis, Kubbia Mattis/, isa Jüri – vt. nr. 62, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas Urevere külas ja oli enne katku Ureveres elanud võrdlemisi suure pere liige. Pere liikmeid nimetatakse Kullamaa meetrikates Mõisa Jüri või Kubja nimetusega. Mõisa Jüri-nimelisi mehi oli 1690-ndatel ilmselt kaks üht neist hüüti Mõisa vana Jüriks, teist Mõisa nooreks Jüriks, kuid nende vahel vahetegemine ei ole alati võimalik. Ka ei ole teada Jüride omavaheline sugulussuhe. Madise isaks oli arvatavasti vana Jüri. Tõenäoliselt ei elanud Madis katku üle.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Ellu. Pärast Ellu surma laulatati uuesti Kullamaal 03.11.1701 õndsa Viita Jüri lese Mari-ga /sehl. Wieta Jürri Witwe Marie/ Urevere külast.

46. Ellu /Ello/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ellu suri lapse sünnitamisel, maeti 20.04.1701.

Madise ja Ellu teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 31
2) tütar Mall
3) tütar Kai

Madise ja Mari teadaolevad lapsed:
4) tütar Mai
5) tütar Triinu
6) poeg Hans
7) poeg Tõnis
8) tütar Kai

47. Laur /Mardi Andruse kasvandik Laur, Mõisa noore Jüri sulane Laur, Mõisa Jüri noor poiss Laur, Mõisa Jüri väimees Laur, Uustalu Laur, Teenuse kubjas Laur, Teenuse karjane Laur, Jõeääre Laur, Marti Andrus s. Aufzügling Laur, Moisa nohr Jürri Knecht Laur, Moisa Jürri nohr poiss Laur, Moisa Jürri Schwiegersohn Laur, Ustallo Laur, Steinhausen Kubbias Laur, Ustallo Laur Steenh. karjane, Jöewerre Laur, Jöewere Laur/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Enne abiellumist Mõisa noore Jüri tütre Mariga teenis Mõisa Jüri talus sulasena. Kullamaa meetrikates leidub abielukanne, millest selgub, et Mõisa noore Jüri tütar Mari abiellus Mardi Andruse kasvandiku Lauriga Kärsama külast. Kärsama küla kuulus Loodna mõisale /Pall/, kuid nähtavasti oli Laur tulnud Kärsamalt Teenusele teenima. Seesugune liikumine ühest mõisast teise võis olla võimalik, sest 17. sajandil kuulusid Teenuse ja Loodna mõisad aadliperekond Bergide erinevatel liikmele (lisaks ka Luiste, Päri, Turpla ja Jõgisoo mõisad). Lauri ja Mari esimene laps sündis kõigest neli kuud pärast pulmi. Seejärel sai Laurist ilmselt mõneks ajaks Uustalu peremees Urevere külas. 1707. a. pandi ta sünnimeetrikas kirja kui Teenuse mõisa kubjas. Pärast katku mainiti teda korra Teenuse mõisa karjasena. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. koostatud aktis on ta kirjas vabadikuna. Üsna varsti pärast katkuaega asus Laur elama Jõeääre külla, arvatavasti taluperemehena. Tõenäoliselt võttis väimees Jaan talupidamise Laurilt siiski varsti üle.

Laur oli kaks korda abiellus. Esimest korda laulatati Kullamaal 19.11.1693 Mõisa noore Jüri tütre Mari-ga. Mari ei elanud katkuaega üle ja Laur laulatati teistkordselt Kullamaal 1711 Karusilma Hindriku lese Maret-iga /Karrusima Hind. Lesk Marret/ Teenuse mõisapiirkonnast. Lauril ja Maretil lapsi ei sündinud. Maret suri 22.05.1743 Jõeääre külas ja maeti 22.05.1743.

48. Mari /Mõisa noore Jüri tütar Mari, Moisa nohr Jürri Tochter Marie/, isa Jüri – vt. nr. 63, sünniaeg teadmata. Mari suri enne 1711. a., tõenäoliselt katku tagajärjel.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Mall – vt. nr. 32
3) poeg Madis
4) poeg Tõnis
5) poeg Jüri
6) poeg Hindrik

49. Hans /Suitsu Mardi poeg Hans, Suitsu Hans, Suitzo Marti poick Hans, Suitso Hans/, isa Mart – vt. nr. 64, sünniaeg teadmata. Elas Vaikna mõisale kuulunud Suitsu talus. Suri arvatavasti katku.

Oli abielus Mari-ga.

50. Mari /Marie, Marri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Jäi katkust ellu. Suri enne 01.08.1749 Vaikna mõisapiirkonnas ja maeti 01.08.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 34
2) tütar Riinu
3) tütar Kai
4) poeg Mart
5) tütar Ann
6) tütar Mall
7) poeg Hans

51. Toomas /Möldri Toomas, Möller Tomas, Möller Thomas, Mölre Tomas/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli ametilt mölder arvatavasti Sitakotil asunud vesiveskis. Vana-Vigala mõisa kaartidel 1696. a. on kujutatud Kasari jõe ääres asunud Vigala mõisa maid Sitakoti-nimeliste taludega. Maade asetus kujutab endast parajat mõistatust, ent kaardil on kujutatud ka veski, milles kirjade järgi möldriks Sitakoti Toomas, Teenuse talupoeg. Tõenäoliselt oli Teenusel 17. sajandi lõpus kaks veskit – üks Sitakotil, teine vast ehk mõisast pisut ülesvoolu, kus veel praegugi tema asukoht äratuntav. Tolleaegsete Kullamaa meetrikate järgi elas Teenuse mõisa all liialt palju möldreid, et nad kõik vaid ühte veskisse ära mahuksid. Sitakoti veski töötas ilmselt veel ka mõnda aega pärast katku, kuid kadus hiljem ja edasi tegutses vaid Teenuse vesiveski, mis vahepeal oli arvatavasti lagunenud ning ehitati 1730-ndatel uuesti üles. Toomas suri enne 13.02.1725 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 13.02.1725.

Oli abielus Mall-iga, kuid ei ole teada, kas Mall oli Tooma ainus naine ja laste ema.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liisu
2) tütar Kärt
3) tütar Triinu
4) poeg Jaan
5) poeg Mart – vt. nr. 35
6) nimetu laps
7) nimetu laps

52. Nimetu /Sitakoti Mardi ämm, Sittakotti Mardi Ämm/, sündis umbes 1650. Nimi ja päritolu teadmata. Suri enne 24.02.1737 Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 24.02.1737. Surmakandes on kirjas, et ta oli Poola sõja ajal lapseeas /im Polnischen Kriege ein Kind gewesen/. Selle märkuse järgi saab teada tema umbkaudse sünniaja. Pastor pidas silmas ilmselt Rootsi-Poola sõda aastatel 1656-1660, varasemate Rootsi-Poola konfliktide aegu sündinud ja elanud inimesed ei saaks surra alles 1737. a.

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 36

53. Pent /Ulla Pent, Ulla Bent/, sündis umbes 1659. Arvatavasti ei olnud pärit Tolli mõisapiirkonnast Märjamaa kihelkonnast, vaid tuli sinna 1720-ndatel mujalt. Märjamaa meetrikates mainitakse Pendi pere liikmeid esmakordselt 1726. a., varasemast ajast ei leidu neist ainsatki märki. Sealtpeale kohtab Ulla Pendi nime meetrikates juba väga tihti. Ka on Ulla Pendi Klaus kirjas peremehena Tolli mõisa 1726. a. adramaarevisjonis. Pent võis olla pärit Saaremaalt või Hiiumaalt. Nimelt näib, et kuna pärast katku oli mõisa omanikeks Saaremaal valdusi omavad Hermann von Lagerstierna, seejärel Peer Anton von Güldenstubbe, siis toodi katkust tühjaks jäänud taludesse inimesi Saaremaalt. Sellele viitavad nii talupoegade hüüdnimedes sisalduvad sõnad Saremah, Hioma, Muhho, kui ka saartele omase naisenime Ingel sage esinemine Tolli talunaiste seas. Ka eesnimi Pent oli pigem saartel esinev, mandri-Eestis (või vähemalt Kullamaa ja Märjamaa kihelkondades) seda naljalt ei esinenud. Lisaks oli ka nimi Kadri (Pendi naine ja tütar) toona Märjamaa kihelkonnas vaat et tundmatu. Teisalt võis Pent koos perega sattuda Tolli mõisapiirkonda saartelt toodud talupoegadest pisut hiljem. Kui Saaremaale viitavad nimed ilmuvad Märjamaa meetrikatesse juba 1715. a. (sellest aastast alates on meetrikad olemas), siis Pent tundub olevat hilisem nähtus. Tolli mõis läks 1721. a. Carl Johann von Huene valdusesse, kes võis samuti olla Ulla Pendi „maaletooja“. Olgu kuidas oli, igatahes kinnistus Pendi nimi ühele talule Übina külas – nähtavasti jõudis ta olla ka peremees, enne kui Pendi Klaus peremeheks sai. Klausi kohta ei ole täpselt teada, milline oli tema suhe Pendiga. Tõenäoliselt oli tegemist pojaga, kuid ta võis olla ka näiteks väimees. Pent suri 86-aastaselt enne 01.05.1745 Übina külas Tolli mõisapiirkonnas ja maeti 01.05.1745.

Pent oli abielus Kadri-ga /Kattri, Kaddri/, kuid ei ole teada, kas Kadri oli Pendi ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed (järjekord ei ole teada):
1) poeg Siim
2) tütar Kadri – vt. nr. 40

54. Jaan /Ristla Jaan, Ruisilla Jaan, Ruhsilla Jan/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli Luiste mõisa kubjas. Suri enne 30.07.1693 Viira külas Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 30.07.1693.

Oli abielus Kärdiga.

55. Kärt /Gert/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri tõenäoliselt katku. Laulatati pärast esimese teadaoleva abikaasa Ruisilla Jaani surma uuesti Kullamaal 21.10.1694 Uustalu Jaaguga /Ustallo Jac/ Viira külast.

Jaani ja Kärdi teadaolev laps:
1) poeg Mart – vt. nr. 41

Jaagu ja Kärdi teadaolevad lapsed:
2) tütar Mari
3) tütar Liisu
4) tütar Kärt
5) poeg Tõnis

56. Jaan /Rõõma Jüri poeg Jaan, Rõõma Jaan, Reomeh Jürri poick Jan, Reoma Jan, Reomä Jan, Reome Jan/, isa Jüri – vt. nr. 65, sünniaeg teadmata. Elas Rõõma talus Kääsla mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas. Suri enne 13.01.1707 Kääsla mõisapiirkonnas ja maeti 13.01.1707.

Oli abielus Mari-ga.

57. Mari /Rõõma Jaani lesk Mari, Uustalu Mardi ämm Mari, Reomä Jane L. Marri, Uustallo Mardi äm Marri/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Pärast esimese teadaoleva abikaasa Jaani surma abiellus 4. pühapäeval pärast vastlaid 1711. a. leskmehe ja sepa Vilta Mats-iga /Wilta Mats/ Luiste mõisapiirkonnast. Mats suri üsna varsti – enne 07.05.1717 ja maeti 07.05.1717. Mari suri enne 04.03.1750 Luiste mõisapiirkonnas ja maeti 04.03.1750.

Jaani ja Mari teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik
2) poeg Jüri
3) tütar Kreet – vt. nr. 42
4) poeg Mihkel
5) nimetu laps

Matsi ja Mari teadaolev laps:
6) poeg Mart

58. Hans /Kiimasilla Päärendi poeg Hans, Kiimasilla Hans, Kiemasilla Perent Sohn Hans, Kiemasilla Hans/, isa Päärend – vt. nr. 66, ema – vt. nr. 67, sünniaeg teadmata. Elas Kiimasilla talus Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas. Hans suri arvatavasti katku, sest tema jäljed kaovad Kullamaa meetrikatest.

Laulatati Kullamaal 29.11.1691 Saua Jüri tütre Anu-ga Koluvere mõisapiirkonnast.

59. Anu /Saua Jüri tütar Anu, Saua Jürri Tochter Anno/, isa Jüri – vt. nr. 68, sünniaeg teadmata. Tõenäoliselt suri samuti katku.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik – vt. nr. 43
2) poeg Jüri
3) tütar Mall

60. Jüri /Liusa Pärdi poeg Jüri, Liusa Pärdi Jüri, Pärdi Jüri, Liso Perti p. Jürri, Liso Perti Jürri, Perdi Jürri/, isa Pärt – vt. nr. 69, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas. Suri enne 05.10.1746 Laukna külas Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 05.10.1746. Oli surres vana ja haiglane /e. alter kränklicher Wirth/.

Laulatati Kullamaal detsembris 1700 Mutsaka Hansu tütre Mai-ga Laukna külast.

61. Mai /Mutsaka Hansu tütar Mai, Mutziko Hanso Tochter May/, isa Hans – vt. nr. 70, sünniaeg teadmata. Ka surmaaeg pole täpselt teada, kuid Koluvere mõisa adramaarevisjonide järgi võiks see jääda ajavahemikku 1744 kuni 1750.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 44
2) poeg Jaan
3) poeg Jüri
4) tütar, kaksik Kreet
5) tütar, kaksik Mall

VIII põlvkond

62. Jüri /Mõisa Jüri, Mõisa vana Jüri, Moisa Jürri, Moisa wanna Jürri/, sünniaeg teadmata. Elas Urevere külas ja oli ilmselt taluperemees. Nimetuse järgi võib oletada, et Jüri pere oli seotud Teenuse mõisaga – võimalik, et pere liikmed pidasid traditsiooniliselt mõisa kupja ametit. Seost Mõisa noore Jüriga ei ole võimalik määratleda. Vana Jüri suri enne 05.11.1699 Urevere külas Teenuse mõisapiirkonnas ja maeti 05.11.1699.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Jaan
3) poeg Madis – vt. nr. 45

63. Jüri /Mõisa noor Jüri, Mõisa Jüri, Kubja Jüri, Moisa nohr Jürri, Moisa Jürri, Cubbia Jürri/, sünniaeg teadmata. Elas Urevere külas ja pidas nähtavasti kupja ametit. Arvatavasti suri katku.

Oli abielus Mai-ga, kuid ei ole teada, kas Mai oli Jüri ainus naine.

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 48

64. Mart /Suitsu Mart, Suitzo Mart/, sünniaeg teadmata. Vaikna mõisa 1686. a. adramaarevisjoni järgi elas Eiasool kaks peremeest – Suitsu noor Mart ja Suitsu Mart, talude suuruseks vastavalt 1/4 ja 1/2 adramaad. Ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kumb neist Martidest kuulub sellesse sugupuusse ja kas nende vahel mingit sugulussuhet oli. 1690. a. algavates Kullamaa koguduse meetrikates kahte erinevat Suitsu Marti siiski ei mainita. Mart suri enne 24.05.1696 Vaikna mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1696.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Hans – vt. nr. 49

65. Jüri /Rõõma Jüri, Reome Jürri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Kääsla mõisapiirkonnas Kullamaa kihelkonnas (Kääsla mõis eraldati 17. sajandi lõpus Loodna mõisast). Ilmselt oli olemas kaks Rõõma Jüri, sest Kullamaa meetrikas leidub kaks sellenimelise isiku surmakannet. Ühe järgi suri Jüri enne 17.1.1692 Kääsla mõisapiirkonnas ja maeti 17.1.1692. Teine Jüri suri enne 25.3.1697 Kääsla mõisapiirkonnas ja maeti 25.3.1697. See Jüri leiti surnuna tee pealt – tõenäoliselt suri ta nälga. Just 1697. aastaks oli Eestimaad tabanud Suur näljahäda saavutanud haripunkti – kevadel hakkas lume alt välja sulama sadu talvel nälga surnud inimeste laipu. Kullamaa koguduse selle perioodi surmameetrika annab õõvastava pildi valitsenud olukorrast – nälga surnuid maeti kümnete kaupa ühishaudadesse.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 56
2) poeg Tõnis

66. Päärend /Kiimasilla Päärend, Kiemasilla Perent, Kihma Sellia Berend/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Koluvere mõisa 1686. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees mõisale kuuluvas 1/2 aadramaa suuruses hajatalus /Strö Hemman/. Tõenäoliselt suri enne 1691. a., sest Kullamaa meetrikates ei mainita teda kordagi, v. a. poja Hansu abielukandes. Päärendi naise surmakandes nimetatakse naist hoopiski poja Hindriku kaudu – seega pidi Päärend juba tükk aega surnud olema.

67. Nimetu /Kiimasilla Hindriku ema, Kiema Silla Hinrich seine Mutter/, suri enne 09.03.1698 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1698. Kiimasilla Hindrik oli Hansu vend, seda on mainitud Hindriku lapse Pritsu ristimiskandes detsembris 1693. a. (vaderiks on lapse isa vennanaine Anu – peale Hansu naise rohkem sobivaid Anusid ei ole). Üsna kindlalt oli Hindrik Hansust vanem, seega peab Hindriku ema puhul olema tegemist ühtlasi Hansu emaga.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik
2) poeg Hans – vt. nr. 58

68. Jüri /Saua Jüri, Saua Jürri, Saue Jurrj/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Koluvere mõisa 1686. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees 1/4 adramaa suuruses hajatalus. Jüri suri enne 04.02.1706 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 04.02.1706. Tema lesk suri enne 06.12.1708 Koluvere mõisapiirkonnas ja maeti 06.12.1708. Lese nime ei ole kirikuõpetaja kirja pannud, samuti ei ole teada, kas ta oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed (järjekord on juhuslik):
1) tütar Anu – vt. nr. 59
2) poeg Mart
3) poeg Tõnis
4) tütar Mall

69. Pärt /Liusa Pärt, Liso Pert, Lyso Pert/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Koluvere mõisa 1686. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees 1/4 adramaa suuruses talus Laukna külas. Tõenäoliselt suri Pärt katku. Tema naine Riinu /Rino/ suri enne 28.07.1701 Laukna külas ja maeti 28.07.1701. Ei ole teada, kas Riinu oli Pärdi ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Jüri – vt. nr. 60

70. Hans /Mutsaka Hans, Mutziko Hans, Mutzaka Hans, Mutzuko Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Koluvere mõisa 1686. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees 1/2 adramaa suuruses talus Laukna külas. Oli abielus Ann-iga /Mutzuko Hanso W. An/, nagu selgub ühest ristimiskandest 1692. a. märtsist. Arvatavasti surid mõlemad katku. Ei ole teada, kas Ann oli Hansu ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed (järjekord on juhuslik):
1) poeg Jüri
2) tütar Mai – vt. nr. 61
3) tütar Mari