Hans Hanko on minu isapoolne esivanem, kelle sugupuu ulatub tagasi päris mitmesse Tartumaa Kambja kihelkonna mõisa, sh. Kuuste, Vana-Prangli, Tõdu, Kammeri ja Haaslava. Ent Hankode kaugeim teadaolev esiisa näikse olevat pärit hoopis Laiuse kihelkonnast. Kambja kihelkonnast pärit esivanemaid on üldiselt üsna hea uurida – meetrikad on hästi säilinud ja olemas on ka personaalraamatud, millest vanima algusaastaks on koguni 1760. Neist on palju abi, lisaks leidub neis nii mõndagi huvitavat – väikesed lisamärkused inimeste kohta jne., mis annavad teavet, mida vaid meetrikaid lapates ei saaks.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

         +--- 4-Aia Rein (1720-1760) - 8
      +--+ 3-Annuka Märt (1745-1809) - 4
     |  |     +--- 6-Lubja Annuk (-1730) - 24
     |  |  +--+ 5-Annuka Hans (1705-1777) - 16
     |  |  |  +--- 6-Mari (-1741) - 25
     |  +--+ 4-Annuka Hansu t. Mari (1725-) - 9
  +--+ 2-Rein HANKO (1782-1840) - 2
  |  |  +--- 4-Mihkli Jaan (1710-1780) - 10
  |  +--+ 3-Mihkli Jaani t. Epu (1749-1814) - 5
  |     |  +--- 5-Suusa Märt (-1734) - 17
  |     +--+ 4-Suusa Märdi t. Ann (1718-1749) - 11
  |        +--- 5-Anu (-1742) - 18
--+ 1-Hans HANKO (1816-1855) - 1
  |        +--- 5-Matu Peedu Jüri (-1731) - 19
  |     +--+ 4-Matu Peedu Jüri p. Jaak (1727-1792) - 12
  |     |  +--- 5-Ellu (-1739) - 20
  |  +--+ 3-Peedu Jaagu p. Jüri (1748-1798) - 6
  |  |  |  +--- 5-Keerdo Mikk (-1747) - 21
  |  |  +--+ 4-Keerdo Miku t. Madli (1723-1779) - 13
  +--+ 2-Sohvi HANKO (1789-1855) - 3
     |  +--- 4-Tisleri Toomas (1727-1800) - 14
     +--+ 3-Tisleri Tooma t. Ann (1769-1807) - 7
        |  +--- 5-Säägi Mäll (-1740) - 22
        +--+ 4-Säägi Mällu t. Mai (1729-1792) - 15
           +--- 5-Maret - 23

I põlvkond

1. Hans HANKO /Hans Anko, Annuka Märdi Reinu poeg Hans, Hannoka Märti Reino p. Hans/, isa Rein Hanko – vt. nr. 2, ema Sohvi Hanko – vt. nr. 3, sündis 30.08.1816 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas /Neu-Kusthof/ Võnnu kihelkonnas. Ristiti 03.09.1816, vaderid: Peedu Paabu Jüri poeg Hans, Jaani Peetri Jaan, Konksi Juhani naine Eeva. Hingeloendites on Hans esimest korda kirjas 1826. a. Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Voore külas Hüti talus nr. 39. Isa Rein on tulnud Logina külast Annuka talust Hüti tallu peremeheks. Sama revisjoni ajal sai pere endale ka perekonnanime kujul ANKO, edaspidi jagunevad selle perekonnanime saanud inimesed HANKO-deks ja ANKO-deks. Mõlemad nimekujud on käibel siiani, Hanko siiski enam kui Anko (Rahvastikuregistri järgi kõnnib Eestimaa peal ringi 28 Hanko-nimelist ja alla viie Anko-nimelise isiku). Lisaks nendele kahele nimele võib kirikuraamatutes kohata veel ka nimekuju ANNOK. Perekonnanimi on ilmselt tuletatud talunimest Annuka. Talu asus Logina külas. Võnnu (ja ka Kambja) kihelkonnas pandi võrdlemisi palju perekonnanimesid, mis on moodustatud nö. talunimede ainetel – nad ei ole üksüheselt talunimed, kuid seos talunimedega on siiski aimatav. 1834. a. revisjoni ajal oli Hans endiselt kirjas Hüti talus. 1842. a. lahkus Hans Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast ja läks elama Tõdu mõisapiirkonda /Tödwenshof/ Põlva kihelkonnas. Oli taluperemees. Hans suri 38-aastaselt 21.05.1855 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 26.05.1855. Surmapõhjus – malaaria /kaltes Fieber/.

Laulatati Kambjas 19.11.1839 Mari Anon-iga Kaatsi külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast /Groß-Kamby/ Kambja kihelkonnast. Hans oli abiellumise ajal sulane.

Abikaasa Mari ANON /Laksi Jakabi Peetri tütar Mari, Marri Annon, Laksi Jakkabi Petre T. Marri/, isa Peeter Anon, ema Liis, sündis 07.10.1814 Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 12.10.1814, vaderid: Roiu Jüri tütar Mari, Jaska Hindrike naine Ann, Tapu Peeter. Leeritati Kambjas 1831. 1816. a. revisjoni ajal elas Robi talus nr. 18 Kaatsi külas, kus isa Peeter oli peremees. 1826. a. sai koos perega perekonnanimeks ANON /ANNON/. Pärast abikaasa Hansu surma abiellus Mari teistkordselt Kambjas 18.09.1855 sulase Hindrik Kolk-iga /Hindrik Kolgan/ Tõdu mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks tütar – Mari Kolk. 1856. a. läksid Hindrik ja Mari Tõdust Suure-Kambja mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal oli pere kirjas Trossi talus nr. 65. Hindrik suri 65-aastaselt 05.02.1872 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.02.1872. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/. Mari kuulus Kambja vennastekogudusse. Suri 72-aastaselt 31.03.1887 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1887 Kambja kalmistule (praegu perekond Hanko hauaplats). Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed:

1) tütar Leenu HANKO /Leno Anko/, sündis 07.01.1841 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 12.01.1841, vaderid: tüdruk Leenu Laksi, perenaine Anu Põder, sulane Juhan Ruts. Leenu sündimise ajal oli isa sulane. Suri pooleteistaastaselt 03.06.1842 keskpäeval Voore külas ja maeti 06.06.1742. Surmapõhjus – rinnahaigus.

2) poeg Jaan HANKO /sünnikandes Jaan Annok/, sündis 21.03.1844 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti Kambja kirikus pastori poolt 27.03.1844, vaderid: sulane Jaan Põderson, peremees Jaan Anko, tüdruk Liis Laks. Leeritati Kambjas 29.03.1861. Oli taluperemees. 1905. a. paiku läks Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Elu lõpul elas nähtavasti Lelles. Suri 82-aastaselt 29.09.1926 Lelles ja maeti 03.10.1926 Lelle kalmistule.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.12.1874 tüdruk Liis Rõõmberg-iga /Liis Röömberg/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Jaan oli kihluse ajal taluperemees. Liis sündis 17.11.1849 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, isa vabadik Teppani Peedu Jaan Rõõmberg, ema Mari. Ristiti kodus koolmeistri poolt 20.11.1849, vaderid: perenaine Liis Rõõmberg, vabadik Anna Laanberg, peremees Jüri Kukk. Leeritati Kambjas 30.10.1866. Liis suri 72-aastaselt 20.09.1922 Lelles ja maeti 24.09.1922 Lelle kalmistule. Lelle kalmistu oli sel ajal Lelle õigeusu koguduse kalmistu. Jaani ja Liisi hauad on tähistatud valuristidega, nimetahvlid puuduvad.

3) poeg Johan HANKO /Johann Hanko, Johann Hannok/, sündis 29.05.1847 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeistri poolt 01.06.1847, vaderid: sulane Johan Poolakene, sulane Jaak Kongs, perenaine Leena Hanko. Leeritati Kambjas 28.03.1865. Pidas Kambjas sepa ametit. Suri 36-aastaselt 08.01.1883 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 12.06.1883. Surmapõhjus – tuberkuloos /Schwindsucht/.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 18.04.1871 tüdruk Leena Paal-iga /Lena Paal/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Leena sündis 01.11.1851 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnas, isa peremees Jaan Paal, ema Sohvi. Ristiti kodus koolmeistri poolt 11.11.1851, vaderid: perenaine Leena Aermann, kupja naine Krõõt Tirmann, peremees Jaan Lama. Leeritati Kambjas 27.10.1868. Pärast abikaasa Johani surma sündis Leenal kolm vallaslast, kes samuti said perekonnanimeks Hanko. Minu isa nimetas neid vanaonu Juhani naise järglasi muigamisi „vale-Hankodeks“. Leena suri 57-aastaselt 13.12.1908 kell 7 hommikul Suure-Kambja mõispiirkonnas ja maeti 16.12.1908. Surmapõhjus – tuberkuloos.

4) poeg Jüri HANKO /Jürri Hanko/, sündis 05.12.1849 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 11.12.1849, vaderid: vabadik Jüri Põdrason, sulane Peeter Paats, tüdruk Mai Kolmik. Leeritati Kambjas 19.03.1867. Oli kohaomanik Kambja vallas Kaatsi külas – Robi talu peremees. Pidas ühena vähestest talumeestest tõukarja. Valiti kolmel korral vallavanemaks. Poeg August Johannes on teda iseloomustanud kui töökat, tõsist ja mõnevõrra karmi isa. Pidas lugu haridusest, kodus käis ajaleht „Postimees“. Saatis poja õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Jürist on säilinud on vaid üks üsna kehva kvaliteediga foto.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel õigusjärgsetele omanikele Robi talu meile ei tagastatud – Kambja vald põhjendas seda nii, et talu olevat olnud hävinud. See oli muidugi vale, sest tegelikult on talukompleks siiani suhteliselt hästi säilinud, sh. enne natsionaliseerimist ehitatud hooned. Tõsi küll, elumaja juures olid vahepealsed elanikud teinud remonditöid – valla meelest nähtavasti sellest piisas, et vastu võtta mittetagastamise otsus. Talu ümbritsevate maade mittetagastamiseks siiski piisavat põhjust ei leitud, mistõttu kuulub meile nüüd tükike Robi talu maadest. Hea seegi…

Ja veel – EELIS-e järgi on Robi talukoht sedavõrd hästi säilinud (säilivuskategoorias 50-90%), et vääris arvelevõtmist pärandkultuuri objektina. Pole ta hävinud ühti!

Jüri suri 73-aastaselt 20.12.1922 kell 9 õhtul Robi talus Suure-Kambja vallas ja maeti 26.12.1922 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – veresoonte lubjastumine.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.02.1876 Marie Grossberg-iga Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Marie sündis 10.06.1858 õhtul Suure-Kambja mõisas, isa mõisa aidamees Mihkli Grossberg, ema Ann, sünd. Volmer. Ristiti kodus pastori poolt 06.07.1858, vaderid: preili Marie Jungmann, preili Julie Behrens, peremees Jaan Volmer. Leeritati Kambjas 12.10.1875. Poeg August Johannes on iseloomustanud teda kui väga hea südamega ema, kellel oli oma lastega nähtavasti väga hea kontakt.

Marie suri 78-aastaselt 26.02.1937 ja on maetud Kambja kalmistule.

5) tütar Leena HANKO /Lena Hannok/, sündis 14.03.1854 öösel Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 21.03.1854, vaderid: soldatinaine Leena Hanko, perenaine Triin Hanko, peremees Jaan Hanko (ristimiskandes on kõigi asjaosaliste perekonnanimena kirjas Hannok). Suri 4-kuuselt 15.07.1854 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 18.07.1854. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

II põlvkond

2. Rein HANKO /Annuka Märdi poeg Rein, Rein Anko, Hannoka Merti p. Rein/, isa Märt – vt. nr. 4, ema Epu – vt. nr. 5, sündis 12.07.1782 Logina külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas. Ristiti 14.07.1782, vaderid: Kõllametsa Rein Logina külast, Tõlgu Jüri Jüri Padarimäelt, Oleski Jaani naine Triin. Leeris käis Kambjas 1802. Vastse-Kuuste mõisa 1782. ja 1795. a. hingerevisjonid ei ole nähtavasti säilinud, kuid 1795. a. kohta saab informatsiooni ka 1811. a. revisjonist. 1795. a. revisjoni ajal elas Rein Hinti Annuka talus nr. 25 Logina külas. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks ANKO /HANKO/. 1834. a. revisjoni ajaks oli läinud elama Voore külla Hütti tallu nr. 39. Oli seisuselt vabadik. Rein suri 57-aastaselt 08.05.1840 hommikul Voore külas Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.05.1840. Surmapõhjus – tiisikus.

Laulatati Kambjas 1. advendil 1810 Peedu Jüri tütre Sohvi-ga Tõdu mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast.

3. Sohvi HANKO /Peedu Jüri tütar Sohvi, Pedo Jurri T. Sohwi/, isa Jüri – vt. nr. 6, ema Ann – vt. nr. 7, sündis 07.10.1789 Tõdu mõisapiirkonnas ja ristiti 11.10.1789, vaderid: Raudsepa Märt, Villemi Jaagu naine Epu, Härmike Aadu Jaan. Leeritati Kambjas 1806. 1795. a. revisjoni ajal elas Tõdu mõisapiirkonnas Peedu Paabu Jaagu talus, kus isa Jüri oli peremees. Sohvi suri 66-aastaselt 20.12.1855 hommikul Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1855. Surmapõhjus – tundmatu haigus /unbekannt/.

Lapsed:
1) poeg Jaan HANKO
2) tütar Ann
3) tütar Liis
4) poeg Hans HANKO – vt. nr. 1
5) tütar Liis
6) poeg Jüri HANKO
7) tütar Mari HANKO
8) poeg Juhan
9) poeg Märt HANKO
10) poeg Mihkli HANKO
11) poeg Rein HANKO

III põlvkond

4. Märt /Annuka Märt, Annuka Hansu kasvandik Märt, Aia Reinu poeg Märt, Indi Annuka Märt, Hannoka Mert, Annoka Hanso K. Mert, Hannoko Hanso Kasw. Mert, Aija Reino Mert, Hinti Annuka Mart/, isa Rein – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis vallaslapsena /Hora Lats/ enne 06.10.1745 Kuuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Ristiti 06.10.1745, vaderid: Kürsa Märt, Vihtla Jüri, Päärendi Jaani naine Anu. Märdi isaks on märgitud Aia Rein – tegemist oli Kuuste mõisa aedniku Reinuga. Märt kasvas vanaisa Annuka Hansu juures, teda on kirikuraamatutes korduvalt nimetatud Annuka Hansu kasvandikuks. Sai ilmselt Annuka talu peremeheks pärast vanaisa surma (on peremehena kirjas Vastse-Kuuste mõisa 1805. a. vakuraamatus, Vastse-Kuuste mõisa 1811. a. revisjonis on talu nimeks Indi Annuka Märdi talu). Leeritati Võnnus 1. advendil 1768. 1800. a. vahetas kogudust ja astus Kambja koguduse liikmeskonda. See võis olla seotud elukoha muutusega – 1805. a. vakuraamatus on Märt peremeheks Voore külas. Varasemad andmed lubavad oletada, et ta elas Logina küla alla kuulunud Annuka talus. Järgnevates hingeloendites on Märdi lapsed siiski kirjas Annuka talus, kuid hiljem siirdusid nad samuti Voore külla. Märt suri 64-aastaselt 22.11.1809 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 25.11.1809.

Laulatati Võnnus 15.11.1774 Mihkle Jaani tütre Epu-ga Logina külast Kuuste mõisapiirkonnast (Vastse-Kuuste mõis eraldati Vana-Kuuste mõisast alles 1789. a.).

5. Epu või Ebu /Mihkle Jaani tütar Epu, Mihkle Jani T. Ebbo/, isa Jaan – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11, sündis enne 08.01.1749 Kärevere külas Kuuste mõisapiirkonnas /Kusthof, hiljem Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnas. Ristiti 08.01.1749, vaderid: Raudsepa Jaagu Epu, Mihkli Märdi naine Ann, Liudsepa Madise Märt. Ema suri üsna varsti pärast Epu sündi. Isa abiellus teistkordselt ning läks elama Logina külla. Epu leeritati Võnnus 1. pühapäeval pärast kolmainupüha 1770. Suri 65-aastaselt 23.02.1814 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.03.1814.

Lapsed:
1) ristimata poisslaps (elas kaks tundi)
2) surnult sündinud tütarlaps
3) poeg Hans HANKO
4) tütar Mari
5) poeg Rein HANKO – vt. nr. 2
6) tütar Els
7) tütar Eeva
8) poeg Jaan

6. Jüri /Peedu Jüri Jaagu poeg Jüri, Peedu Jüri Jaagu Jüri, Pedo Jürri Jaaks S. Jürri, Pedo Jürri Jago Jürri/, isa Jaak – vt. nr. 12, ema Madle – vt. nr. 13, sündis enne 21.01.1748 Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas. Ristiti 21.01.1748, vaderid: kubjas Jüri, Keerdo Laur, Lillo Jaani naine Liis. Leeris käis Kambjas 1766. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Tõdu mõisapiirkonnas Peedu Paabu Jaagu talus. Isa Jaak oli taluperemees, pärast Jaagu surma 1792 sai Jüri nähtavasti lühikeseks ajaks ise peremeheks. Suri 49-aastaselt 06.01.1798 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 10.01.1798.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas 16.12.1767 Nuusa Peetri tütre Els-iga /Nusa Peters T. Els/ Matukme külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast. Els oli Jüri isa Jaagu teise naise tütar esimesest abielust. Els sündis enne 04.10.1747 Matukme külas, isa peremees Nuusa Peeter, ema Kreet. Ristiti 04.10.1747, vaderid: Jüri Jaani Jaagu naine Katri, Nuusa Tooma tütar Els, Nuusa Lillo Jüri. Leeris käis Kambjas 1765. Els suri 40-aastaselt 16.07.1788 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 18.07.1788. Teistkordselt abiellus Jüri 22. pühapäeval pärast kolmainupüha 1788 Kambjas Tisleri Tooma tütre Ann-iga.

7. Ann /Tisleri Tooma tütar Ann, Tislari Toma T. An/, isa Toomas – vt. nr. 14, ema Mai – vt. nr. 15, sündis 11.07.1769 Kammeri mõisapiirkonnas /Duckershof/ Kambja kihelkonnas. Ristiti 13.07.1769, vaderid: preili Anna Rosina Frose (?), kes esindas paruniproua von Mengdenit, Säägi Matsi naine Ann, Mällu Jaani Jaak. Leeritati Kambjas 1. advendil 1786. 1782. a. revisjoni ajal elas oma isa Tooma juures Kammeri mõisapiirkonnas. Isa oli ametilt tisler. Ann oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Jüri surma laulatati 4. pühapäeval pärast ülestõusmispühi 1798 Rootsi Andrese poja Jüri-ga /Rodsi Andresse P. Jürri/ Tõdu mõisapiirkonnast. Jüri tuli nähtavasti samasse tallu peremeheks – edaspidi kutsuti teda samuti Peedu Jaagu Jüriks. Jüri oli varem Põlva koguduse liige, pärast abiellumist astus Kambja koguduse liikmeskonda ning pärast naise Anni surma läks tagasi Põlva kogudusse ning võttis uue naise. Ann suri 38-aastaselt 25.12.1807 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 29.12.1807.

Jüri ja Elsi lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Eeva
3) poeg, kaksik Jaan
4) tütar, kaksik Ann
5) tütar Mari
6) surnult sündinud poisslaps
7) poeg Jaak
8) poeg Kristjan
9) tütar Ann
10) poeg Kaarli

Jüri ja Anni lapsed:
11) tütar Sohvi HANKO – vt. nr. 3
12) tütar Anna Kristiina
13) poeg Hans Roots

Anni lapsed teisest abielust Jüriga:
14) tütar Liis
15) tütar Mari
16) poeg Kaarel

IV põlvkond

8. Rein /Aia Rein, Kuuste aednik Rein, Aija Rein, Aidnikko Rein, Kuste Aidnik Rein, der Kusthoffsche Gärtner Rein/, päritolu teadmata. Sündis arvatavasti enne 1720. Oli Kuuste mõisa aednik. Abieluvälisest suhtest Annuka Hansu tütre Mariga sündis poeg Märt, keda kirikuraamatutes aeg-ajalt nimetatakse Aia Reinu pojaks. Rein suri 07.03.1760 arvatavasti Kuuste või Sipe külas, olles üle 40 aasta vana. Maeti 08.03.1760.

Laulatati Kambjas märtsis 1749 Loku Iisaki tütre Mari-ga /Lokko Isaki T. Marri/ Sipe külast Kuuste mõisapiirkonnast. Pärast Reinu surma abiellus Mari Kambjas 17.08.1763 Rätsepa Jaaguga.

9. Mari /Annuka Hansu tütar Mari, Hannuka Hanso T. Marri/, isa Hans – vt. nr. 16, sündis arvatavasti umbes 1725. a. paiku. 1745. a. sündis Maril vallaspoeg Märt. Viis aastat hiljem läks mehele Voitka Jürile Sipe külast, Märt jäi ilmselt vanaisa kasvatada. Pärast Jüri surma abiellus Sautra Hindrikuga. Kambja abielumeetrikas ei ole kirjas, kust Hindrik pärit oli, ent talunime järgi võib oletada, et tõenäoliselt elas Hindrik Unipiha mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas. Sautri või Sautra talunimega seostatavaid inimesi elas Unipiha, Pangodi ja Unipihast eraldatud Vana-Nõo riigimõisate aladel, kuid ka Kuuste mõisale kuulunud Aakaru külas. Viimases siiski Sautra Hindriku nimelist meest Kambja kirikuraamatute põhjal ei olnud. Paraku pole aga Nõo koguduse kirikuraamatuid sellest ajast säilinud (põlesid ära 1804. a.) ja seega pole Mari edaspidist elukäiku enam võimalik jälgida.

Niisiis oli Mari teadaolevalt vähemalt kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 27.05.1750 leskmehe Voitka Jüri-ga /Woitka Jürri/ Sipe külast Kuuste mõisapiirkonnast. Jüri oli selleks ajaks olnud vähemalt kaks korda abielus. Oli taluperemees. Jüri suri veebruaris 1754. Teistkordselt laulatati Mari Kambjas oktoobris 1758 Sautra Hindrik-uga.

Reinu ja Mari abieluväline laps:
1) poeg Märt – vt. nr. 4

Reinu seaduslikud lapsed:
2) tütar Liis
3) tütar Anu
4) poeg Rein
5) tütar Ann

Mari ja Jüri lapsed:
6) poeg Jüri
7) poeg Jüri – elas kasvandikuna Tõnu Paabu talus Sipe külas, ei abiellunud

10. Jaan /Mihkli Jaan, Mihkli Hindriku Jaan, Mihkli Peedu Jaan, Mihkle Jan, Mikkeli Jan, Mikkile Jaan, Mihkle Hinrike Jan, Mihkli Pedo Jaan/, sündis umbes 1710. Isa oli arvatavasti taluperemees Mihkli Hindrik Kärevere külast Kuuste mõisapiirkonnast. Hindrikul oli mitu poega, mitmest neist said edaspidi taluperemehed. Jaan elas algul samuti Kärevere külas, 1750-ndate alguses läks elama Logina külla ja temast sai samuti taluperemees. Koos elukoha muutusega vahetas ka kogudust – läks Kambja kogudusest üle Võnnu kogudusse. Jaani isiku kindlakstegemine pakkus päris palju nuputamist – samal ajal elas Kärevere külas veel üks mees, keda kutsuti Mihkli Jaaniks. Jaanid olid omavahel arvatavasti onupojad. Mõlemad Jaanid abiellusid umbes samal ajal Mari-nimeliste naistega ja lisaks sellele ajas ka Kambja koguduse pastor nad segamini, märkides personaalraamatus ühe Jaani lapsed teise juurde. Jaan suri umbes 70-aastaselt 01.01.1780 Logina külas ja maeti 02.01.1780.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 09.12.1739 Suusa Märdi tütre Ann-iga Unikülast Haaslava mõisapiirkonnast /Haselau/. Pärast Anni surma laulatati teistkordselt Kambjas mais 1750 Pruuli Jaani tütre Mari-ga arvatavasti Kaatsi külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Mari sündis umbes 1722. Suri umbes 70-aastaselt 13.12.1792 Logina külas ja maeti 14.12.1792.

11. Ann /Suusa Märdi tütar Ann, Susa Märti T. An/, isa Märt – vt. nr. 17, ema Anu – vt. nr. 18, sündis 19.09.1718 ilmselt Unikülas Haaslava mõisapiirkonnas. Ristiti 28.09.1718, vaderid: Soola Jaan, Lillo Miku Hansu naine. Suri ja maeti 31-aastaselt detsembris 1749.

Jaani ja Anni lapsed:
1) poeg Jako (ka Jakob)
2) poeg Märt
3) tütar Kreet
4) tütar Epu – vt. nr. 5

Jaani ja Mari lapsed:
5) tütar Anu
6) poeg Päärend
7) poeg Jaagup
8) tütar Els
9) poeg Jaan
10) tütar Els
11) tütar Eeva
12) poeg Jaan

12. Jaak /Peedu Jüri poeg Jaak, Matu Peedu Jüri Jaak, Peedu Jüri Jaak, Pedo Jürri P. Jack, Matto Pedo Jürri Jaak, Pedo Jürri Jaak/, isa Jüri – vt. nr. 19, ema Ellu – vt. nr. 20, sündis enne 07.03.1727 Tõdu mõisapiirkonnas. Ristiti 07.03.1727, vaderid: Täska Jaan, Peep … (?), Tõdu kupja naine Ann. Jaak oli taluperemees Tõdu mõisapiirkonnas, nähtavasti mõnda aega enne seda elas Matukme külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas (mõned lapsed on sündinud Matukme külas). Jaagu kõik lapsed, v. a. esiklaps Jüri, surid noorena. Suri 65-aastaselt 03.03.1792 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 07.03.1792.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1746 Keerdo Miku tütre Madli-ga. Pärast Madli surma laulatati teistkordselt Kambjas 22.01.1782 Nuusa Peetri lese Kreedaga /Nusa Petre L. Greet/ Poka külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast.

13. Madli /Keerdo Miku tütar Madli, Madle, Kerdo Mikko T. Matli, Matle/, isa Mikk – vt. nr. 21, sündis umbes 1723. Sünnikanne ei ole leitav. Nähtavasti tulid Madli vanemad umbes 1730-ndate algupoolel elama Keerdo tallu Kodijärve mõisapiirkonda /Gothensee/. Kodijärve mõis kuulus von Brackelitele. Kodijärve eraldati Otepää kihelkonnas asunud Arula mõisast /Arrol/ ja Kambja koguduse personaalraamatu järgi liikusid Kodijärve ja Arula mõisate talupojad üsnagi tihedalt mõisate vahel. Paraku ei leidu ka Otepää koguduse meetrikates ühtegi sobivat Mikku. Seepärast Madli päritolus täit selgust pole võimalik saada. Elu lõpupoole jäi nähtavasti halvatuks. Kambja koguduse personaalraamatus on tema kohta märgitud, et ta on voodihaige /Matli ist bettlägerig/ ja et ta on poolhalvatud /Ist halb lahm/. Madli suri umbes 56-aastaselt 21.03.1779 Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 23.03.1779.

Lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 6
2) poeg Märt
3) tütar Epu
4) poeg Peeter
5) tütar Liis
6) poeg Jaan
7) poeg Peep
8) tütar Mari
9) poeg Jaan
10) tütar Mari
11) poeg Jaan

14. Toomas /Tisleri Toomas, Tischler Tomas, Tislari Tomas, Tisläri Tomas/, päritolu kohta on vaid lünklikud andmed – Toomas sündis umbes 1727 või veidi hiljem ja ristiti Rõngu koguduses, Toomase vend oli Kammeri mõisapiirkonna taluperemees Säägi Mats. 1765. a. suri Säägi Matsi ema Maret, kuid pole täpselt teada, kas Maret oli ka Tooma ema. Toomas pidas tisleri ametit. 1782. ja 1795. a. revisjoni ajal elas Kammeri mõisapiirkonnas. 1826. a. vaherevisjoni ajal said järeltulijad perekonnanimeks ROSENTHAL. Toomas suri umbes 68-aastaselt 19.07.1800 Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 22.07.1800.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas detsembris 1755 Säägi Mällu tütre Mai-ga. Pärast Mai surma abiellus teistkordselt Kambjas 13. pühapäeval pärast kolmainupüha 1792 Härmike Miku Aadu lese Ann-iga /Hermike Mikko Ado L. An/ Kammeri mõisapiirkonnast.

15. Mai /Säägi Mällu tütar Mai, Sägi Mello T. Mai/, isa Mäll – vt. nr. 22, ema Maret – vt. nr. 23, sündis enne 06.11.1729 Kavandu külas Kammeri mõisapiirkonnas. Ristiti 06.11.1729, vaderid: Kirmi Peebu naine Mai, Kruusa Peetri naine Ellu, Iivani Hans. Suri 62-aastaselt 30.01.1792 Kammeri mõisapiirkonnas ja maeti 01.02.1792.

Lapsed:
1) tütar Sohvi
2) poeg Rein
3) poeg Jaak
4) poeg Jaan
5) tütar Viiu
6) tütar Ann – vt. nr. 7
7) poeg Karl
8) poeg Karl

V põlvkond

16. Hans /Annuka Hans, Lubja Annuka poeg Hans, Hannuka Hans, Annokko Hans, Hinto Hannuka Hans, Lubja Annusse P. Hans/, isa Annuk – vt. nr. 24, ema Mari – vt. nr. 25, sündis umbes 1705. Kuuste mõisa 1731. a. adramaarevisjonis on Hans kirjas peremehena Kuuste külas. Ta oli pandud peremeheks endisele Suntsi Märdi ja Kaku Hansu maale, haritava maa suurus oli 1/4 adramaad ning ta haris seda koos Puura või Tootsi Paabi Jaagu ja Mihkliga. Hansu pere koosnes kahest töövõimelisest mehest, ühest töövõimelisest naisest, ühest eakast naisest, kahest alaealisest poisslapsest ja kahest alaealisest tütarlapsest. Hansul oli kaks hobust ja üks varss ning kaks lehma ja kaks mullikat. Samast saab teada, et Hansu isa oli olnud Laiuse mõisas (või kihelkonnas) pärisori ning tulnud rahulikel aegadel Kuuste mõisapiirkonda ning jäi Kuuste mõisa omandisse /Diesen sein Vater ist auf dem Laishen Erb gewesen, in friedlichen Zeiten hierher gekommen, verbleibet alhier Erb/. 1738. a. adramaarevisjoni ajaks oli Hans pandud peremeheks Logina külla, talu suuruseks oli 1/8 adramaad, peres elas üks töövõimeline mees, kaks töövõimelist naist, üks alaealine poisslaps. Hansul oli kaks hobust, üks varss, üks härg, kolm lehma ja kolm noorlooma.

Kambja koguduse meetrikatesse pandi Hans esmakordselt kirja oma abielukandesse 1730. aastast kui Lubja Annuka poeg Hans. Hans oli arvatavasti selleks ajaks lesestunud – muude allikate põhjal oli ta selleks ajaks juba vähemalt kolme lapse isa. Võimalik, et Hansu isa Annuk tuli Kuuste mõisa juba varem. 1726. a. lõpust on pärit Lubja Annuka poja Jaani abielukanne. Tundub, et Hans saabus Kuuste kanti pisut hiljem – ei Kambja ega Võnnu kirikuraamatutest pole enne 1730. a. tema kohta mitte mingisugust informatsiooni. Hans asus nähtavasti kõigepealt elama Logina külla (1730. a. abielukandes märgitud elukoht), seejärel Kuuste külla ja sel ajal oli ta Kambja koguduse liige, hiljem läks ta üle Võnnu kogudusse ja asus taas elama Logina külla. Võnnu koguduse meetrikates mainitakse teda esmakordselt ühe lapse vaderina 1738. a. Hans suri umbes 72-aastaselt 10.04.1777 Logina külas Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 12.04.1777.

Oli vähemalt neli korda abielus. Esimese naise nimi ei ole teada. Järgmisena laulatati Kambjas juulis 1730 Kõrva Aadu lese Ellu-ga /Körwa Ado Läsk Ello/ Voore külast Kuuste mõisapiirkonnast. Ellu suri enne 03.01.1741 ja maeti 03.01.1741. Sellest abielust on teada vaid ühe lapse sünd, kuigi abielu kestis kümme aastat. Pärast naise surma laulatati Hans detsembris 1741 Kambjas Pruksa Hansu tütre Liis-iga /Pruksa Hansi T. Liis/. Liis sündis umbes 1709. Suri umbes 60-aastaselt 23.03.1769 Logina külas ja maeti 25.03.1769. Viimast korda abiellus Hans 6. pühapäeval pärast kolmainupüha 1769 Võnnus Kongsi Hindo lese Ann-iga /Konsi Hindo Lk. An/ Lootvina külast Kuuste mõisapiirkonnast. Anni surmaaeg ei ole teada. Veel 1790. a. oli ta vaderiks kolmikute ristsetel.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 9
2) poeg Paap
3) poeg Toots
4) tütar Anu

Hansu ja Ellu laps:
5) poeg Peeter

Hansu ja Liisi lapsed:
6) poeg Jüri
7) tütar Anu
8) poeg Jaan – järglane sai perekonnanimeks ANKO /HANKO/
9) tütar Kadri

Hansu ja Anni laps:
10) tütar Kreet

17. Märt /Suusa Märt, Susa Mert/, sünniaeg teadmata. Oli Haaslava mõisa 1721. ja 1723. a. adramaarevisjonide järgi Uniküla veski mölder Haaslava mõisapiirkonnas (Haaslava mõis asus Kambja kihelkonnas, ent osa maid, sh. Uniküla asusid Võnnu kihelkonnas). Maksis veski eest 5 rubla aastas ja tema harida olid ka kõrtsi maad, mille eest tegi mõisale ühe teopäeva nädalas. 1731. a. adramaarevisjoni ajal teda enam möldriks ei nimetatud, oli taluperemees Unikülas. Kuulus Võnnu kogudusse. Suri enne 27.06.1734 Unikülas ja maeti 27.06.1734.

Oli abielus Anu-ga. Ei ole teada, kas Anu oli Märdi ainus naine ja kõikide laste ema.

18. Anu /Anno/, sünniaeg teadmata. Suri enne 24.05.1742 Unikülas ja maeti 24.05.1742.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Rein
2) poeg Toomu
3) poeg Tanni – hiljem taluperemees Adra Tanni Igevere külas Haaslava mõisapiirkonnas

Teadaolevad lapsed, kelle ema oli Anu:
4) tütar Ann – vt. nr. 11
5) poeg Jaan

19. Jüri /Matu Peedu Jüri, Matto Pedo Jürri/, sünniaeg ja vanemad on teadmata. Jüri isa võis olla Tõdu mõisapiirkonnas elanud taluperemees Matu Peedu /Matto Pedo/, kes suri märtsis 1725. Jüri on minu ja minu abikaasa ühine esivanem. Jüri suri ja maeti augustis 1731.

Oli abielus Ellu-ga. Ei ole teada, kas Ellu oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema.

20. Ellu /Ello/, päritolu teadmata. Oli vähemalt kaks korda abielus. Pärast esimese teadaoleva abikaasa Jüri surma abiellus teistkordselt Kambjas mais 1732 Väigu Jaagu poja Paabuga /Wäigo Jago P. Paab/ Vissi külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast. Huvitaval kombel võis Paap nähtavasti minna elama Tõdu mõisapiirkonda, kuigi Tõdu ja Vana-Prangli mõisatel olid erinevad omanikud. Tavaliselt meessoost talupoegi ära minna ei lastud, vaid naised võisid abielludes ühest mõisast teise minna. Paapu nimetatakse Kambja koguduse meetrikates edaspidi Matu Peedu Paabuks ja ka lapsed sündisid Tõdu mõisapiirkonnas. Ellu on Kambja koguduse personaalraamatus kirjas kui Matu Peedu Paabu naine, kes varem oli Matu Peedu Jüri naine. Ellu suri ja maeti arvatavasti mais 1739 kui Peedu Paabu naine Ellu /Pedo Pabo N. Ello/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – sünnikanne ei ole leitav, seega ei ole kindlalt teada, kas tema ema oli Ellu, Ann on minu abikaasa esiema

Jüri lapsed, kelle ema oli Ellu:
2) tütar Tiiu
3) poeg Toots
4) tütar Liis
5) poeg Jaak
6) poeg Jaak – vt. nr. 12
7) poeg Matu
8) poeg Paap

Ellu ja Paabu lapsed:
9) poeg Peeter
10) poeg Jaan
11) poeg Jüri

21. Mikk /Keerdo Mikk, Kerdo Mik, Keerdo Mik/, päritolu teadmata. Esimest korda on ta Kambja koguduse meetrikates kirjas oma laste surmakannetes 1734. a. Varasemad teated temast puuduvad. Ka ei ole ma teda leidnud Otepää koguduse meetrikatest – Mikk oli taluperemees Kodijärve mõisapiirkonnas, kuhu toodi üsna palju talupoegi ka Arula mõisapiirkonnast Otepää kihelkonnast. Mikk oli abielus Kreedaga, kuid ei ole teada, milliste laste ema Kreet oli. Kambja koguduse personaalraamatus on Kreet kirjas poja ja taluperemehe Lauri emana. Mikk suri ja maeti jaanuaris 1747.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Leenu
2) nimetu laps (surmakandes puudub lapse nimi)
3) poeg Laur
4) poeg Hindrik
5) tütar Madli – vt. nr. 13

22. Mäll /Säägi Mäll, Sägi Mell/, sünniaeg ei ole teada. Oli taluperemees Kavandu külas Kammeri mõisapiirkonnas /Duckershof/ Kambja kihelkonnas. 1782. a. revisjoni ajal said järglased perekonnanimeks MÄLLER, mis hiljem teisenes MÜLLER-iks. Suri ja maeti märtsis 1740.

Oli abielus Maret-iga.

23. Maret /Marret, Margreth/, sünni-, surmaeg ega päritolu ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Jaan
3) tütar Triin
4) poeg Jüri
5) poeg Toomas
6) tütar Mai – vt. nr. 15
7) tütar Liis
8) poeg Jaan
9) poeg Jaak
10) tütar Ellu

VI põlvkond

24. Annuk /Lubja Annuk, arvatavasti ka Logina Annuk, Loggina Hannuk/, sünniaeg ja täpne päritolu on teadmata. Kuuste mõisa 1731. a. adramaarevisjonis on kirjas, et tuli rahulikel aegadel Laiuselt. Selle märkuse all võidi mõelda nii Laiuse mõisa kui ka laiemalt Laiuse kihelkonda. Eesnimi Annuk/Annus oli Kambja ja Võnnu kihelkonnas ülimalt haruldane – rohkem sellist nime nende kihelkondade 18. sajandi meetrikates naljalt ei kohta. Seevastu Laiuse kihelkonnas oli Annuk/Annus võrdlemisi levinud eesnimi – muidugi mitte nii sage kui Jüri või Jaan. Nii Laiuse kui ka Laius-Tähkvere kroonumõisate all leidus mitmeid sellenimelisi peremehi ning Annuka-nimelisi talusid (talunimed tulenesid ilmselt kas varasema peremehe või peremehe esiisa eesnimest). Kahjuks ei ole säilinud Laiuse koguduse esimene meetrikaraamat (läks tuleroaks nagu seda on juhtunud paljude teistegi koguduste raamatutega), mistõttu Annuka päritolu pole siiski täpsemalt võimalik kindlaks teha. Huvitav detail on veel see, et Tähkvere mõisale kuulunud Mustvee külas (mis asus tegelikult Torma kihelkonnas) elas keegi Lubja Märt. Ainus Annuka-nimeline mees, kelle surm Võnnu meetrikatesse kirja on pandud, on 21.03.1730 maetud Logina Annuk. Pisukese kahtlusega hinges julgen teda pidada samaks meheks, kes Laiuselt Kuuste mõisa elama tuli ja kes peaks olema minu esivanem.

Oli abielus Mari-ga.

25. Mari /Annuka Hansu ema Mari, Hannuka Hantso Emma Marri/, sünniaeg ja päritolu on teadmata. Suri enne 21.01.1741 ja maeti 21.01.1741.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans – vt. nr. 16
2) poeg Jaan