Ämma vaarema Mari Laabus oli samuti nagu vaarisa Aadu Vassuski, pärit Tarvastu kihelkonnast. Tuleb tunnistada, et tema sugupuu tuvastamine tekitas erakordselt palju kõhklusi ja kahtlusi hoolimata sellest, et Tarvastu kandi allikad on üsna hästi säilinud ja neid on päris rikkalikult. Ent 18. sajandi algupooles elanud inimeste käekäigu jälgimine ja nende omavaheliste seoste väljaselgitamine võib kohati osutada peadmurdvaks ülesandeks. Seda eelkõige seetõttu, et Liivimaa taludele omaselt kandsid sama talunimetust mitu lähestikku asuvat talu, talumaid harisid omakorda poolemaamehed, mis kokkuvõttes tähendas aga seda, et ühe ja sama talunimega seotud isikuid oli arutult palju. Vähe sellest, samanimelisi talurühmi leidus mitte ühes, vaid mitmes külas – tee neil siis vahet… Nii on vist üsna võimatu kindlaks teha kõiki Väluste küla Kadaritse taludes, Mõnnaste küla Poka taludes või Ülensi küla Simmihärma taludes elanud inimeste põlvnemisi. Ja selliseid talusid, kus tavaliselt palju rahvast elas, oli veel ja veel. Nii ei ole ma päris lõpuni kindel ei ülalnimetatud talude ega ka näiteks Väluste küla Mõru talude elanike elukäikudes. Allpool olev sugupuu on üks selline, mille puhul jätan endale võimaluse ja õiguse pisut kahelda – võin vaid öelda, et suure tõenäosusega olid asjad nii, nagu siin kirjas.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Nopli Jüri (1680-1740) - 31
           +--+ 5-Nopli Märt (1688-1768) - 16
           |  +--- 6-Els (1684-1744) - 32
        +--+ 4-Ristisaare Juhan (1745-1802) - 8
        |  +--- 5-Kärt (1704-1754) - 17
     +--+ 3-Ristisaare Jaak (1781-1817) - 4
     |  |     +--+ 6-Nahkle Aadam (1688-1754) - 33
     |  |     |  +--- 7-Anu (1665-1725) - 53
     |  |  +--+ 5-Nahkle Tanni (1715-1776) - 18
     |  |  |  +--- 6-Kärt (1689-1754) - 34
     |  +--+ 4-Nahkle Tanni t. Kadri (1760-1813) - 9
     |     +--- 5-Ann (1724-1781) - 19
  +--+ 2-Jaan LAABUS (1811-1855) - 2
  |  |        +--- 6-Varese Mats (-1724) - 35
  |  |     +--+ 5-Varese Jaak (1712-1769) - 20
  |  |     |  +--- 6-Mari (1685-1745) - 36
  |  |  +--+ 4-Juhan VARES (1753-1831) - 10
  |  |  |  |     +--- 7-Retsniku Mats (-1724) - 54
  |  |  |  |  +--+ 6-Retsniku Andres (1690-1740) - 37
  |  |  |  +--+ 5-Retsniku Andrese t. Ann (1716-1768) - 21
  |  |  |     |  +--- 7-Veski Aadam - 55
  |  |  |     +--+ 6-Veski Aadami t. Anu (1679-1749) - 38
  |  +--+ 3-Mari LAABUS (1782-1845) - 5
  |     |  +--- 5-Asmuse Mihkel - 22
  |     +--+ 4-Asmuse Mihkli t. Ann (1757-1824) - 11
--+ 1-Mari LAABUS (1837-1903) - 1
  |           +--- 6-Poka Laur - 39
  |        +--+ 5-Poka Jaak - 23
  |        |  +--- 6-Ell (1685-1745) - 40
  |     +--+ 4-Kadaritse Jaan (1742-1811) - 12
  |     |  +--+ 5-Poka Hendriku Andrese võõrastütar Kats - 24
  |     |     +--- 6-Mall (1693-1747) - 41
  |  +--+ 3-Jaak KOSESSON (1771-1843) - 6
  |  |  |        +--- 7-Simmi Härm - 56
  |  |  |     +--+ 6-Simmi Härma p. Jüri - 42
  |  |  |  +--+ 5-Kadaritse Jaan (1714-1787) - 25
  |  |  |  |  |  +--- 7-Tõnise Hannus - 57
  |  |  |  |  +--+ 6-Tõnise Hannuse t. Mai - 43
  |  |  +--+ 4-Kadaritse Jaani t. Els (1748-1821) - 13
  |  |     |  +--- 6-Kalbuse Pender (1674-1744) - 44
  |  |     +--+ 5-Kalbuse Pendri t. Epp (1714-1786) - 26
  |  |        +--- 6-Ann (1685-1745) - 45
  +--+ 2-Ann KOSESSON (1812-1845) - 3
     |        +--- 6-Puidu Hendrik (1676-1736) - 46
     |     +--+ 5-Puidu Jaan (1693-1773) - 27
     |  +--+ 4-Puidu Hans (1746-1809) - 14
     |  |  |     +--- 7-Mõru Märdi Aadam (-1721) - 58
     |  |  |  +--+ 6-Mõru Aadam (1676-1746) - 47
     |  |  +--+ 5-Mõru Aadami t. Ann (1708-1766) - 28
     |  |     +--- 6-Anu (1688-1713) - 48
     +--+ 3-Puidu Hansu t. Liis (1770-1829) - 7
        |        +--- 7-Saare Jaak - 59
        |     +--+ 6-Saare Andres (1689-1729) - 49
        |  +--+ 5-Rähni Mats (1715-1777) - 29
        |  |  |  +--- 7-Nuudi Peep (1665-1745) - 60
        |  |  +--+ 6-Nuudi Peebu t. Epp (1689-1739) - 50
        +--+ 4-Rähni Matsi t. Mari (1746-1773) - 15
           |  +--- 6-Rähni Hans (1682-1742) - 51
           +--+ 5-Rähni Hansu t. Ell (1718-1773) - 30
              +--- 6-Epp (1686-1756) - 52

I põlvkond

1. Mari LAABUS /Marri Labus, Marri Laban/, sündis 13.02.1837 hommikul Vardja talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas /Schloß Tarwast/, isa taluperemees Jaan Laabus – vt. nr. 2, ema Ann Kosesson – vt. nr. 3. Ristiti pastori poolt 21.02.1837, vaderid: abielunaine Mari Müür, tüdruk Mari Pihlap, koolmeister Jaak Kosk. Leeris käis Tarvastus 1854. Tarvastu mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Vardja talus nr. X, kus isa Jaan oli peremees. Mari suri 66-aastaselt 24.07.1903 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas /Alt-Kusthof/ ja maeti 27.07.1903. Surmapõhjus – vähk.

Laulatati Tarvastu kirikus pastor P. Carlblomi poolt 01.06.1854 Matu talu sulase Aadu Vassus-ega Tarvastu mõisapiirkonnast.

Abikaasa Aadu VASSUS /Ado Wassus/, sündis 28.11.1828 Kupataja talus Ülensi külas Tarvastu lossi mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Aadu Vassus, ema Els, sünd. Kopperai. Ristiti 02.12.1828, vaderid: Roodu Andres, Juuraku Juhan, Saba Jaagu Ell. Leeris käis Tarvastus 1847. 1834. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Nuki Matu talus nr. XLIII Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, kus isa noorem vend Andres oli saanud peremeheks. Aadust sai selle talu sulane. 1850. a. revisjoni ajaks oli Aadu läinud elama Lause tallu nr. XVI Pikru külla. 1858. a. revisjoni ajal elas Aadu Vardja talus Pikru külas. 1860. a. paiku rändas Aadu koos perega Tartumaale koos paljude teiste mulkidega ja ta kirjutati Tarvastu mõisapiirkonnast ümber Unipiha mõisapiirkonda /Unnipicht/ Nõo kihelkonda. Kirikusse hakkas ta aga käima mitte Nõosse, vaid Kambjasse. 1870-ndate alguses kolis Aadu koos perega elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda Kambja kihelkonda, ostes nähtavasti sealt talukoha (Aadu on surmakandes kirjas kui kohaomanik /Grundbesitzer/). Suri 54-aastaselt 03.01.1883 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1883. Surmapõhjus – difteeria /Dyphteritis/.

Lapsed – vt. Aadu Vassuse sugupuu.

II põlvkond

2. Jaan LAABUS /Ristisaare Jaagu poeg Jaan, Ristisare Jago P. Jaan, Jaan Labus, Jaan Laban/, sündis 25.12.1811 Ristisaare talus Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5. Ristiti 29.12.1811, vaderid: Tinni Jaan, Naritse Hans, Ristisaare Mihkli naine Ann. Tarvastu mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Ristisaare talus, kus isa Jaak oli peremeheks. Perekonnanimede panemise ajaks 1826. aastaks oli isa Jaak surnud ja ema uuesti abiellunud. Jaan sai perekonnanimeks LAABUS /LABUS/ koos oma kasuisa Jüriga, kuigi õigpoolest oleks ta pidanud saama sama perekonnanime, mis isa elusolevad vennadki – RISTISAAR. Tihtipeale ei peetud perekonnanimede andmisel kinni ühe perekonna ja põlvnemise põhimõttest, mistõttu juhtus, et kasulapsed said kasuisa perega sama perekonnanime, olemata sealjuures veresugulased. Niisiis kõik Laabused omavahel sugulased ei olnud. 1834. a. revisjoni ajaks oli Jaan läinud Pikru külla Vardja tallu nr. X ja saanud seal peremeheks. Jaan suri 43-aastaselt 16.03.1855 keskpäeval Vardja talus ja maeti 20.03.1855. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tarvastus 19.05.1832 Kadaritse Jaagu tütre Ann-iga Saare mõisapiirkonnast /Saaremois/ Tarvastu kihelkonnast. Pärast Anni surma laulatati Jaan teistkordselt kirikuõpetaja P. Carlblomi poolt Tarvastus 11.11.1845 Tepaski lese Anu Tõllasoniga /Anno Tellason/ Tarvastu mõisapiirkonnast. Anu sündis 07.02.1815 Nopli talus Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Nopli Hans, ema Anu. 1826. a. sai Anu perekonnanimeks Kopperai. Anu vanem õde Els Kopperai oli Aadu Vassuse ema.

3. Ann KOSESSON /Kadaritse Jaagu tütar Ann, Kaddaritsa Jago T. Ann, Ann Kosseson/, sündis 27.06.1812 Kadaritse talus Saare mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Jaak Kosesson – vt. nr. 6, ema Liis – vt. nr. 7. Ristiti 28.06.1812, vaderid: Kadaritse Hansu naine Mari, Kadaritse Jaani naine Els, Kadaritse Märt. Saare mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Kadaritse talus, kus isa Jaak oli peremees. 1826. a. sai koos perega perekonnanimeks KOSESSON /KOSSESON/. Ann suri 33-aastaselt 22.08.1845 keskpäeval Vardja talus Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 26.08.1845. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Jaani ja Anni lapsed:
1) surnult sündinud poisslaps, kaksik
2) surnult sündinud tütarlaps, kaksik
3) tütar Mari LAABUS – vt. nr. 1
4) poeg Andres LAABUS
5) tütar Liis LAABUS

Jaani ja Anu lapsed:
6) poeg Juhan LAABUS
7) tütar Ann LAABUS

III põlvkond

4. Jaak /Nopli Juhani poeg Jaak, Ristisaare Jaak, Nopli Johanns S. Jak, Ristisare Jaak/, sündis 30.01.1781 Nopli talus Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Juhan – vt. nr. 8, ema Kadri – vt. nr. 9. Ristiti 02.02.1781, vaderid: Nopli Jaak, Ristisaare Hans, Nahkle Aadu naine Epp. 1782. a. revisjoni ajal elas Ämmuste külas Ristisaare talus nr. 54, kus tema isa Juhan oli sulaseks. Talu peremeheks oli isa vend Tõnis. Jaak elas samas talus kuni elu lõpuni, saades varsti pärast isa surma 1802. a. ka lühikeseks ajaks talu peremeheks. Jaak suri 36-aastaselt 02.12.1817 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 05.12.1817. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Laulatati Tarvastus 02.11.1802 Varese Juhani tütre Mari-ga Suislepa mõisapiirkonnast /Suislep/ Tarvastu kihelkonnast. Abielukandes on ekslikult peigmehe nimena kirjas Ristisare Juhhan – tegelikult Juhan selleks ajaks surnud ja Jaagu onu Tõnise poeg Juhan oli abiellunud juba 1800. a. Ka teised allikad (Laste loetamise raamat) kinnitavad, et tolle abielukande peigmees pidi olema Ristisaare Juhani poeg Jaak.

5. Mari LAABUS /Varese Juhani tütar Mari, Warresse Juhh. T. Marri, Warrese Juhanns Tochter Marri, Marri Labus/, sündis 02.04.1782 Varese talus Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Juhan Vares – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11. Ristiti 04.02.1782, vaderid: Kurtiuse Jaani naine Mari, Varese Mihkli naine Mari, Nuudi Hans. Pärast abiellumist sai Marist Tarvastu mõisapiirkonna Ämmuste küla Ristisaare talu perenaine. Abikaasa Jaagu surma järel abiellus Mari teistkordselt Tarvastus 26.12.1818 Simmi Härma Juhani poja Jüriga /Simmi Herma Juhhan S. Jürri/ Ülensi külast Tarvastu mõisapiirkonnast. Jüri sündis 19.09.1796 Orava talus Kuressaare mõisapiirkonnas /Kurresaar/, isa Orava Jaagu poeg Juhan, ema Eeva. Ristiti 21.09.1796, vaderid: Orava Jaagu poeg Jüri, Kalbuse Hansu poeg Hans, Kalbuse Hansu naine Mari. Orava oli Kuressaare mõisast eemal asuv mõisa kalamehe elukoht (praeguse Sooviku küla territooriumil üsna Võrtsjärve lähedal) – Jüri vanaisa Jaak on revisjonides kirjas kui mõisa kalamees /Fischer/. Kuressaare mõisa 1811. a. revisjonist selgub, et 1809. a. kirjutati kõik Oraval elanud talupojad ümber Tarvastu mõisa alla. Tarvastu mõisa 1816. a. revisjoni järgi ei jäänud Oravale hingekirja enam kedagi, Jüri koos isa ja vendadega oli nüüdseks jõudnud Simmi Härma tallu Ülensi külla. 1826. a. perekonnanimede panemisel sai see pere – Simmi Härma Juhani pojad – perekonnanimeks LAABUS /LABUS/ ja ühes nendega ka Juhani poja Jüri abikaasa Mari lapsed viimase esimesest abielust Ristisaare Jaaguga. Jüri oli Ristisaare talu peremees veel 1845. a., kuid mõnda aega hiljem pidi ta minema tagasi Kuressaare mõisapiirkonda, temast sai Savi veski mölder. Savi veskis ta ka suri 15.12.1853 hommikul ja maeti 18.12.1853. Surmapõhjus – maovähk /Magenkrebs/. Jüri jõudis enne surma veel lühikest aega abielus olla Hiire talus tüdrukuna teeninud Els Pedajaga. Jüri esimene abikaasa Mari suri 65-aastaselt 29.10.1845 hommikul Ristisaare talus Ämmuste külas ja maeti 01.11.1845. Surmapõhjus – tuberkuloos /Auszehrung/.

Jaagu ja Mari lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Juhan LAABUS
3) tütar Els LAABUS
4) poeg Jaan LAABUS – vt. nr. 2
5) tütar Eeva LAABUS
6) poeg Mihkel

Jüri ja Mari lapsed:
7) tütar Mari LAABUS
8) poeg Andres LAABUS
9) tütar Liis LAABUS
10) poeg Hans LAABUS

6. Jaak KOSESSON /Kadaritse Jaani poeg Jaak, Kadaritse Jaak, Kose Jaak, Kaddaritse Jahns Sohn Jak, Kaddaritsi Jani s. Jaak, Kaddaritse Jaak, Kosse Jaak, Jaak KOSSESON/, sündis 26.03.1771 Kadaritse talus Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 12, ema Els – vt. nr. 13. Ristiti 27.03.1771, vaderid: Kadaritse Jaak, Ritsu Hans, Ritsu Jaagu naine Anu. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Väluste külas Kadaritse talus nr. 179, kus tema isa Jaan oli peremees. Elas samas ka 1795. a. revisjoni ajal. 19. sajandi alguses eraldati Tarvastu mõisast Saare mõis, mille alla edaspidi kuulusid ka neli Kadaritse talu. Saare mõisa 1811. a. revisjoni ajaks oli Jaagust saanud Kadaritse talu nr. 6 peremees. Kadaritse talu on kohati mainitud ka kui Kose talu (näiteks Jaagu naine Liis on surmakandes kirjas kui Kose Jaagu naine Liis). Jaak elas selles talus kuni surmani. 1826. a. sai Jaak koos pere ja vendadega perekonnanimeks KOSESSON /KOSSESON, esineb ka kujul KOSESON/. Jaak suri 71-aastaselt 19.02.1743 keskpäeval Kadaritse talus Saare mõisapiirkonnas ja maeti 21.02.1843. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Tarvastus 09.11.1791 Puidu Hansu tütre Liis-iga Tarvastu mõisapiirkonnast.

7. Liis /Puidu Hansu tütar Liis, Puido Hans T. Liis/, sündis 08.01.1790 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 14, ema Mari – vt. nr. 15. Ristiti 10.01.1790, vaderid: Puidu vana Hansu naine Ann, Rähni Matsi tütar Liis, Saare Jaagup. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Puidu talus nr. 201, kus isa Hans oli peremees. Liis suri 59-aastaselt 04.04.1829 Saare mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1829. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Lapsed:
1) tütar Els
2) poeg Jaan KOSESSON
3) tütar Mari
4) tütar Anu
5) tütar Kadri
6) poeg Tõnis KOSESSON
7) tütar Epp
8) poeg Hans KOSESSON
9) tütar Liis KOSESSON
10) poeg Jaak KOSESSON
11) tütar Ann KOSESSON – vt. nr. 3

IV põlvkond

8. Juhan /Nopli Märdi poeg Juhan, Nopli Juhan, Ristisaare Juhan, Noppli Märts Sohn Johhann, Ristisare Juhhan/, sündis 01.12.1745 Nopli talus Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. , ema Kärt – vt. nr. . Ristiti 02.12.1745, vaderid: Tarvastu koguduse pastor Johann Friedrich Körber, Raudsepa Andrese Jüri Kärstna mõisapiirkonnast /Kerstenhof/, Pütsepa Jüri, Nopli Jaani naine Mai, Nahkle Aadami tütar Ann. Juhan elas juba arvatavasti enne abiellumist oma vanema venna Tõnise juures, kes oli pandud Ämmuste küla Ristisaare talu peremeheks. Tarvastu mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonides on Juhan kirjas Ristisaare sulasena. 1795. aastaks oli vend Tõnis surnud ja tõenäoliselt sai Juhanist pärast seda peremees, ehkki revisjonis on ta kirjas veel sulasena ja peremeest talul justkui polnudki. Juhani peremeheks olekut tõendavad aga Ristisaare talu kohta käivad kanded nii 1787. a. alustatud laste loetamise raamatus kui ka 1801. a. sisse seatud armulaualiste nimistus. Tarvastu mõisa 1805. a. koostatud vakuraamatus on talu „peremeheks“ lesknaine Kadri – Juhani naine, Nahkle Tanni tütar Kadri. Seega jõudis Juhan tegelikult üsna kaua – umbes 15 aastat – Ristisaarel peremees olla. Juhan suri 56-aastaselt 05.03.1802 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 08.03.1802.

Laulatati Tarvastus 19.11.1777 Nahkle Tanni tütre Kadri-ga Tarvastu mõisapiirkonnast.

9. Kadri /Nahkle Tanni tütar Kadri, Nahküla Tanni tütar Kadri, Nahkila Tanni Tochter Kathrina, Nachkülla Tannis T. Kaddri/, sündis 03.07.1760 Nahkle veskis Ämmuste külas, isa Tanni – vt. nr. 18, ema Ann – vt. nr. 19. Ristiti 07.07.1760, vaderid: Johann Clausson, Catharina Ehmberg, Pilliusse Hansu Mari, Simmi Jaan. Kadrist sai Ristisaare talu perenaine. Kadri suri 52-aastaselt 03.03.1813 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 11.03.1813. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Lapsed:
1) poeg Märt
2) poeg Jaak – vt. nr. 4
3) tütar Ann
4) poeg Peeter
5) poeg Mihkel RISTISAAR
6) tütar Reet
7) tütar Els
8) tütar Kadri
9) poeg Juhan
10) tütar Mall
11) poeg Hans RISTISAAR

10. Juhan VARES /Varese Juhan, Warrese Juhhan, Juhhan Warres/, sündis 12.06.1753 Suislepa mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 20, ema Ann – vt. nr. 21. Ristiti 13.06.1753, vaderid: Juraku Hans, Nuudi Juhan, Retsniku Tõnise naine Ann. Juhan kasvas üles Unametsa külas Varese talus. Arvatavasti juba enne abiellumist läks Suislepa mõisa teenima. Selgusetuks jääb, kust Juhan endale naise võttis. Kindlasti ei abiellunud ta Tarvastus, kuid ka lähimate ja kaugemate kihelkondade (Paistu, Viljandi, Helme, Karksi, Halliste, Rannu, Rõngu, Sangaste, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Põltsamaa) meetrikate läbiotsimine ei andnud mingeid tulemusi. Üheks juhtlõngaks võib olla Juhani esiklapse vaderite nimekiri – nimelt oli tema 1780. a. sündinud tütre ristsetel ristivanemateks maanõunikuproua von Uexküll, preili Ewa von Uexküll ja härra polkovnik parun von Budberg. Paruni näol oli kindlasti tegemist Suislepa mõisa tollase rentniku vabahärra Gustav Wilhelm von Budbergiga. Nimi Uexküll viitab aga rohkem Eestimaa rüütelkonnale – ja tõepoolest, maanõunikuproua osutub vabahärra von Budbergi ämmaks Juliane von Uexküll-Gyllenbandiks ja preili oli kahtlemata maanõunik Otto Reinhold von Uexküll-Gyllenbandi tütar ning vabahärra von Budbergi naiseõde Ewa Charlotte von Uexküll-Gyllenband. See viib mõttele, et Juhan võis oma naise tuua hoopiski Eestimaa kubermangust, näiteks Türi kihelkonnast, kus asusid maanõunikule kuulunud Särevere ja Tori mõisad, või Kadrina kihelkonnast, kus asus samuti maanõuniku omanduses olnud Saksi mõis. Suislepa mõisa 1782. a. hingeloendist saab teada, et Juhani naise Anni isa nimeks oli Asmuse Mihkel. Ja tõepoolest – Särevere mõisale kuulunud Põikva külast võib leida tänapäevalgi Asmuse nime kandva talu. Ent paraku ei leidu sobivat abielukannet ei Türi ega Paide koguduste abielumeetrikatest (maanõunikuproua teenijatüdrukud on muidu Paides mehele läinud küll). Seega siis seni pole Juhani abiellumise kohale ja ajale jälile jõudnud.

Juhan ilmselt väga pikalt mõisa teenistuses ei olnud, sest 1782. a. hingerevisjoni ajal on ta kirja pandud Suislepa mõisa Unametsa küla Varese talu peremehena, millegipärast kannab ta revisjonis nime Varese Tõnise Juhan /Warresse Tönnisse Johan/. Teadaolevalt Juhani sugupuus tegelikult ühtki Tõnise-nimelist meest ei olnud – siin on jällegi üks hiilgav näide sellest, kuidas nimejadadest suvalisi sugulussuhteid välja lugeda ei tohi. Kes too Tõnis olla võis – tont seda teab… Juhan elas kuni elu lõpuni Varese talus nr. 56 ja üsna vahetult enne surma, 1826. a. sai ta perekonnanimeks VARES /WARRES/. Juhan suri 77-aastaselt 02.01.1831 Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 05.01.1831. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

Oli abielus Asmuse Mihkli tütre Ann-ga, abielu sõlmiti arvatavasti 1778. a. paiku.

11. Ann /Asmuse Mihkli tütar Ann, Asmusse Michel Tochter Ann/, sündis umbes 1757, isa Mihkel – vt. nr. 22. Päritolu siiski täpselt teada ei ole, võis olla pärit Eestimaa kubermangust. Ann suri umbes 67-aastaselt 30.01.1824 Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1824. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrht./.

Lapsed:
1) tütar Eeva
2) tütar Mari LAABUS – vt. nr. 5
3) poeg Jaan VARES
4) tütar Ann
5) poeg Peeter
6) poeg Juhan VARES

12. Jaan /Poka Lauri Jaagu poeg Jaan, Poka Jaagu poeg Jaan, Kadaritse Jaagu Jaan, Kadaritse Jaan, Pokka Lauri Jaak Sohn Jaan, Pokka Jaaks Sohn Jaan, Kaddaritze Jago Jahn, Kaddaritsi Jaan/, sündis 29.03.1742 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 23, ema Kats – vt. nr. 24. Ristiti 31.03.1742, vaderid: Poka Hendriku Andrese poeg Jaan, Poka Hendriku Andrese sulane Jaak, Poka Jaani poeg Jüri, Elisabeth Beata Jentken, Telva Hansu naine Kadri, Peebu Jaani naine Els. Pärast abiellumist läks Jaan koduväiks Kadaritse tallu ning temast sai hiljem talu peremees. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjoni ajal ongi ta peremehena kirjas. Nimetet revisjonis on ekslikult kirja pandud, et talus elavad peremehe vanemad Jaan ja Epp – tegelikult oli tegemist Jaani äia ja ämmaga. Jaan elas Kadaritsel kuni surmani. Ta suri 69-aastaselt 30.09.1811 Kadaritse talus Saare mõisapiirkonnas ja maeti 02.10.1811. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

Laulatati Tarvastus 16.01.1767 Kadaritse Jaani tütre Els-iga.

13. Els /Kadaritse Jaani tütar Els, Kadderitsi Jaans Tochter Els, Elts/, sündis 08.08.1748 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 25, ema Epp – vt. nr. 26. Ristiti 10.08.1748, vaderid: Ennuvariku Jaagu naine Els, Kalbuse Pendri Juhani naine Mall, Kalbuse Pendri Andres. Suri 72-aastaselt 25.05.1821 Kadaritse talus Saare mõisapiirkonnas ja maeti 26.05.1821. Surmapõhjus – vanadus.

Lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Jaak KOSESSON – vt. nr. 6
3) poeg Juhan
4) poeg Jaan KOSESSON
5) poeg Hans KOSESSON
6) tütar Epp
7) tütar Els
8) poeg Märt KOSESSON

14. Hans /Puidu Jaani poeg Hans, Puidu Hans, Puido Jahns Sohn Hans, Puido Hans/, sündis 10.07.1746 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 27, ema Ann – vt. nr. 28. Ristiti 12.07.1746, vaderid: Punaku Matsi Hans, Vanausse Jaak, Puidu Märdi naine Mall. Tarvastu mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide järgi oli Väluste küla Puidu talu nr. 201 peremees. Hansu järglased said 1826. a. perekonnanimeks REICHMANN. Hans suri 62-aastaselt 08.01.1809 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 10.01.1809. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Hans oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Tarvastus 02.11.1768 Rähni Matsi tütre Mari-ga. Pärast Mari surma laulatati Hans teistkordselt Tarvastus 02.11.1774 Nuudi Hansu tütre Mari-ga /Nudi Hans T. Marri/ Tarvastu mõisapiirkonnast. Teine naine Mari sündis 29.05.1742 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Nuudi Hans, ema Eeva. Ristiti 30.05.1742, vaderid: Nuudi Jaagu tütar Mari, Nuudi Aadami naine Pabu, Nuudi Jaagu tütar Ann, pastor Joh. Fr. Körber. Mari isa Nuudi Hans oli Puidu Hansu esimese naise Mari vanaonu (isaema vend), ema Eeva aga Vassuste sugupuus oleva Tepaski Matsi tütar ja seega ka Kupataja Aadami õde. Mari suri 73-aastaselt 02.01.1816 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 04.01.1816. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

15. Mari /Rähni Matsi tütar Mari, Rehni Mats Tochter Marri/, sündis 05.01.1746 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 29, ema Ell – vt. nr. 30. Ristiti 07.01.1746, vaderid: Supsi Ristiani Tõnise naine Mari Holstre mõisapiirkonnast /Holstfershof/, Roni Tõnise naine Madli, Rähni Hansu tütar Ann, kõrtsmik Jaan, Rähni Juhan, Kalnurme Andres. Mari suri 27-aastaselt enne 20.04.1773 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 20.04.1773.

Hansu lapsed esimesest abielust:
1) tütar Liis – vt. nr. 7
2) poeg Jaan REICHMANN

Hansu lapsed teisest abielust:
3) tütar Epp
4) poeg Tõnis REICHMANN
5) poeg Hans REICHMANN
6) poeg Jaak REICHMANN
7) tütar Ann

V põlvkond

16. Märt /Nopli Märt, Noppli Märt, Nopli Mert/, sündis umbes 1688 – see sünniaeg on arvutatud Märdi surmakandes antud vanuse järgi. Tegelik sünniaeg oli arvatavasti siiski pisut hilisem – tõenäoliselt 17. sajandi lõpus või isegi 18. sajandi alguses. Isa Jüri – vt. nr. 31, ema Els – vt. nr. 32. Märt oli Ämmuste küla Nopli talu peremees. Tarvastu mõisa 1738. a. vakuraamatus on Märt kirjas kui Tepaski Nopli Märt /Teppaske Nople Mert/. Märt suri umbes 80-aastaselt (tõenäoliselt on see vanus kirikumeetrikas pisut üle pakutud) enne 09.11.1768 Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 09.11.1768.

Märt oli kaks korda abielus. Esimene naine oli Kärt, kellega ta abiellus tõenäoliselt 1728. a. või varem. Abielu ei sõlmitud Tarvastu koguduses, seega võib oletada, et Kärt oli pärit mõnest teisest kihelkonnast – Helmest näiteks. Asus ju Nopli talu Helme ja Tarvastu kihelkondade piirimail, üsna lähedal Kärstna mõisapiirkonna aladele. Kahjuks algavad Helme koguduse meetrikad alles 1729. aastast, kuid edaspidistest kannetest ilmneb üsna hästi Ämmuste küla piiriäärsete talude seotus Kärstna mõisa ja üldse Helme kihelkonna rahvaga. Pärast Kärdi surma laulatati Märt Tarvastus 22. pühapäeval pärast kolmainupüha Oja Jaagupi lese Ann-iga. Abielukandes on küll kirjas Oia Jaks Witwe, ent üsna tõenäoliselt on tegemist Oja talu sulase Jaagupi lesega. Ann oli Rantsu Jaagu tütar, kes 1738. a. abiellus Reinu Simmi Jaagupiga. Anni päritolu ja sünniaeg jääb siiski üsna segaseks – andmeid selle kohta napib. Samuti ei ole teada Anni surmaaeg.

17. Kärt /Kert/, sündis umbes 1704, päritolu teadmata. Tõenäoliselt ei olnud pärit Tarvastu kihelkonnast ega ka mitte Paistu kihelkonnast (abielumeetrika kontrollitud). Kärt suri umbes 50-aastaselt enne 06.05.1754 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 06.05.1754.

Märdi ja Kärdi teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Ann
3) tütar Mari
4) tütar Els
5) poeg Tõnis – järglased said perekonnanimedeks KALLAS ja TAKS
6) poeg Juhan – vt. nr. 8

18. Tanni /Nahkle Aadami poeg Tanni, Nahkle Tanni, Nahküla Tanni, Nahkila Adama Sohn Tanni, Nahkila Tanni, Nachkülla Tanni/, sündis 26.01.1715 Nahkle veskis Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aadam – vt. nr. 33, ema Kärt – vt. nr. 34. Ristiti 30.01.1715, vaderid: mölder Tõnu, Volmeri Mats, Urble Matsi Katt. Tanni isa Aadam oli Nahkle veskis möldriks ja Tanni võttis isalt ameti üle. Nahkle veski asus Tarvastu jõel Mustla-Kärstna teest paremal. Tarvastu mõisa 1724. a. vakuraamatus on kirjas, et üldse oli Tarvastu aladel neli veskit, neist kaks suuremat, mis jahvatasid vilja mõisale (lossi juures asuv veski ja Pikru veski) ning kaks talupojaveskit (Nahkle ja Savi vesiveskid). Nahkles oli möldriks pärast Tanni surma ka tema poeg Aadu ning veelgi hiljem pojapoeg Tanni. Tanniga oli seotud üks lugu 1755. aastast – nimelt sündis 14.06.1755 Ristisaadu Peedu Andrese naisel Anul vallaspoeg, kes ristimisel 15.06.1755 sai nimeks Jüri, vaderiteks olid Pilliurble Jüri ja Nahkle Hendriku naine Epp. Toona Nahkle veskis elanud Anu, kelle mees Andres sel ajal tapatöö eest vangis istus, nimetas lapse isana üht venelast, ent kirikuõpetajal oli kõva kahtlus, et abielurikkuja oli hoopis Nahkle Tanni. Näib, et venelase-jutt pastorit sugugi ei veennud ja ta pani oma kahtluse ka kirikuraamatusse kirja. Tanni suri 61-aastaselt enne 27.11.1776 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 27.11.1776. Surmapõhjus – jõi ennast pulmas surnuks ja maeti kirikaia põhjapoolsele küljele (kuhu maeti tavaliselt patused inimesed) /an der Norderseite begraben, weil er auf einer Hochzeit sich todt gesoffen/.

Oli abielus Ann-iga. Abielukannet ei ole leidnud, nähtavasti oli Ann pärit mõnest teisest kihelkonnast, kuid mitte Paistu, Helme ega Viljandi kihelkonnast (kontrollitud). Abielu sõlmiti arvatavasti 1749. a. paiku.

19. Ann, sündis umbes 1724, päritolu teadmata. Suri umbes 57-aastaselt enne 23.02.1781 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 23.02.1781.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mihkel
2) poeg Aadu – järglased said perekonnanimeks SIIPSIN /SIBSIN/, hiljem ka kujul SIIPSEN
3) poeg Jaan
4) tütar Kadri – vt. nr. 9

20. Jaak /Varese Matsi poeg Jaak, Varese Jaak, Warrese Mats s. S. Jaak, Warrese Jaak/, sündis 26.01.1712 Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 35, ema Mari – vt. nr. 36. Ristiti 28.01.1712, vaderid: Kiltri Jaak, Härmuse Mats, Retsniku Andrese Anu. Leeritati Tarvastus 1741. a. kevadel. Sel ajal oli Varese talu peremeheks Jaagu õemees Hans. Hiljem – 1750-ndatel sai Jaagust Unametsa küla Varese talu peremees. Suri 57-aastaselt enne 03.09.1769 Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 03.09.1796.

Laulatati Tarvastus 11.12.1742 õndsa Retsniku Andrese tütre Ann-iga /sel. Retsniko Andres s. T. Ann/ Suislepa mõisapiirkonnast.

21. Ann /Retsniku Andrese tütar Ann, Retsniko Andres s. T. Ann/, sündis umbes 1721, isa Andres – vt. nr. 37, ema Anu – vt. nr. 38. Leeritati Tarvastus 1740. a. lõpus. Ann suri umbes 47-aastaselt enne 17.06.1768 Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 17.06.1768.

Lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Anu
3) tütar Els
4) tütar Ann
5) poeg Juhan VARES – vt. nr. 10
6) poeg Mihkel
7) poeg Hans
8) poeg Mats

22. Mihkel /Asmuse Mihkel, Asmusse Michel/, sünni- ja surmaeg ning päritolu teadmata.

Teadaolev laps:
1) tütar Ann – vt. nr. 11

23. Jaak /Poka Lauri poeg Jaak, Poka Lauri Jaak, Poka Jaak, Pokka Lauri Jaak, Pokka Jaak/, täpne sünniaeg teadmata, tõenäoliselt sündis 1710. a. paiku või varem, isa Laur – vt. nr. 39, ema Ell – vt. nr. 40. Mõnnaste küla Poka talude elanike põlvnemise uurimine osutus väga kõvaks pähkliks ja täit kindlust ei ole mul praegugi, kas ikka kõik sai õigesti paika. Asi on nimelt selles, et Poka-nimelisi talusid oli mitu (1704. a. meeshingede nimistus on neid kirjas kaks, 1782. a. revisjoni ajaks on Mõnnaste külas aga juba viis Poka talu, lisaks veel ilmselt veidi eraldi olnud Poka Härma talu ning Ülensi külas Poka Madi talu). Ja nagu nuhtlus, elutsesid neis taludes mehed, kel enamasti ja korraga eesnimeks Jaan või Jaak või Laur… Kahel Lauril oli veel kummagil Anu-nimeline naine ka. Jaagu saatus jäi samuti kindlaks tegemata. Umbes 1745. a. paiku sai temast Tarvastu mõisa kubjas, ent siis kaob ta nagu tina tuhka. Viimast korda mainitakse tema naist Katsi ühes ristimiskandes vaderina 1753. a. 1761. a. surmameetrikas leidub ühe Poka Lauri Jaagu surmakanne, ent lähemal uurimisel osutub too olevat hoopis Jaagu vanema venna Lauri naise teise meheks Jaaguks. Päris veendunud ei ole ma selleski, et hilisema Kadaritse Jaani isa ikka on just see Poka Jaak (Kadaritse Jaani abielukandest võib hea tahtmisega välja lugeda ka Poka Jaani poeg Jaan, ent seesugust isa Jaani leida ei õnnestu). Samas, kui vaadata näiteks Poka Jaagu tütre Anu ning Kadaritse Jaani laste ristimiskandeid, siis tihe sugulusseos on ülimalt ilmne ja veenab järelduste õigsuses.

Laulatati Tarvastus 14.12.1735 Poka Hendriku Andrese võõrastütre Kats-iga Mõnnaste külast Tarvastu mõisapiirkonnast.

24. Kats /Poka Hendriku Andrese võõrastütar Kats, Pokka Hinriko Andres s. Stieftochter Kats/, täpne sünniaeg teadmata, tõenäoliselt sündis enne 1710. a., ema Mall – vt. nr. 41. Ka Katsi edasine käekäik on teadmata.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri
2) tütar Anu
3) poeg Jaan – vt. nr. 12
4) poeg Juhan
5) poeg Jaak

25. Jaan /Simmi Härma Jüri poeg Jaan, Härma Jüri poeg Jaan, Kadaritse Jaan, Simmi Herme Jürri s. S. Jaan, Herma Jürri S. Jahn, Kattaritsi Jaan, Kaddaritse Jahn/, sündis 28.11.1714 Ülensi külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 42, ema Mai – vt. nr. 43. Ristiti 30.11.1714, vaderid: Kiisa Jaan, Nina Jaan, Õmbleja Jaagu Maret. Elas juba abiellumise ajal Väluste külas. Esimese teadaoleva lapse ristimiskandes on Jaani nimetatud Kadaritse Tooma Aadami sulaseks. Arvatavasti üsna varsti sai temast Kadaritse talu peremees. Jaan suri 72-aastaselt enne 05.08.1787 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 05.08.1787.

Laulati Tarvastus 16.01.1737 Kalbuse Pendri tütre Epuga Väluste külast.

26. Epp /Kalbuse Pendri tütar Epp, Kalpusse Pender s. T. Ebb/, sündis 24.10.1714 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Pender – vt. nr. 44, ema Ann – vt. nr. 45. Ristiti 25.10.1714, vaderid: Veski Aadam, Saare Jaani Epp, Kalbuse Aadami Anu. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjonis on Epu isana kirjas Pendri Kristohv /Pendre Christof/, kuid üsna ilmselt on Epu isaks siiski Kalbuse Pender. Samamoodi ekslikult on Pendri Kristohv kirja pandud Ennuvariku Jaani naise Elsi isana, kuid meetrikatekannete abil saab täiesti veenvalt kindlaks teha, et Elsi isa oli Kalbuse Pender. Epp suri 72-aastaselt enne 24.10.1786 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 24.10.1786.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Andres
2) poeg Juhan
3) poeg Jaak
4) tütar Els – vt. nr. 13
5) tütar Mall
6) poeg Jaan
7) poeg Hans

27. Jaan /Puidu Henriku poeg Jaan, Puidu Hendriku Jaan, Puidu Jaan, Puido Henrich s. Sohn Jaan, Puido Hinriko Jaan, Puido Jaan/, sündis umbes 1693, isa Hendrik – vt. nr. 46. Oli Väluste küla Puidu talu peremees. Jaan suri umbes 80-aastaselt enne 11.01.1773 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1773.

Laulatati Tarvastus 01.02.1730 Mõru Aadami tütre Ann-iga Väluste külast Tarvastu mõisapiirkonnast.

28. Ann /Mõru Aadami tütar Ann, Mörro Adam s. T. Ann, An/, sündis 24.11.1708 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aadam – vt. nr. 47, ema Anu – vt. nr. 48. Ristiti 26.11.1708, vaderid: köster Märt, Punaku Jüri Ann, Mõru Aadami Kärt. Ann suri 57-aastaselt enne 09.01.1766 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1766.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Epp
2) tütar Ann
3) tütar Mall
4) tütar Mari
5) poeg Aadam
6) tütar Mall
7) poeg Hans – vt. nr. 14

29. Mats /Saare Andrese poeg Mats, Saare Jaagu Andrese poeg Mats, Rähni Mats, Sare Andres s. S. Mats, Sahre Jako Andres Sohn Matz, Rehni Mats/, sündis 17.08.1715 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Andres – vt. nr. 49, ema Epp – vt. nr. 50. Ristiti 21.08.1715, vaderid: härra kapten Ludewigs, Nuudi Aadam, Kalnurme Juhani naine Epp. Pärast abiellumist läks elama äia Rähni Hansu tallu Mustla külla. Hansu surma järel 1742. a. sai arvatavasti kohe ka Rähni talu peremeheks. Matsil sündis üldse kokku teadaolevalt kolm tütart üsna pikkade vahedega – näib, et sel paaril oli raskusi lastesaamisega. Elu lõpupoole kolis Mats elama Rähni talu sauna. Mats suri 61-aastaselt enne 24.01.1777 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 24.01.1777.

Laulatati Tarvastus 27.07.1738 Rähni Hansu tütre Ell-iga.

30. Ell /Rähni Hansu tütar Ell, Hanni Hansu tütar Ell, Hanni Hanso T. Ell, Rahni Hans s. T. Ell/, sündis enne 21.08.1718 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 51, ema Epp – vt. nr. 52. Ristiti 21.08.1718, vaderid: Nuudi Aadami naine Ann, Hanni Peetri naine Maret, Tossu Hansu poeg Andres. Ell suri 55-aastaselt enne 07.12.1773 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 07.12.1773.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 15
2) tütar Liis
3) tütar Anu

VI põlvkond

31. Jüri /Nopli Jüri, Noppli Jürri/, sündis umbes 1680, päritolu teadmata. Jüri tuli Nopli tallu elama arvatavasti koos poja Märdiga, kes sinna peremeheks pandi. Tarvastu mõisa 1724. a. adramaarevisjoni järgi oli Nopli talu küll asustatud – peremeheks oli Nopli Hansu Peet, kuid kirikumeetrikate järgi selles talus pärast katku ühtki last ei sündinud. Peedul oli küll üks tütar, kes 1728. a. Kärstnasse mehele läks. Kahjuks ei ole olnud võimalik kindlaks teha, kust Märt ühes vanemate ning kahe venna ja ühe õega tuli. Ei saa välistada, et Märt toodi kohale hoopis mujalt – mõnest teisest kroonumõisast, mida ümbruskonnast leidus piisavalt (sel ajal kuulus Tarvastu mõis samuti riigile). Jüri suri umbes 60-aastaselt enne 20.09.1740 Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 20.09.1740.

Oli abielus Els-iga. Ei ole teada, kas Els oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema. Tarvastu koguduse armulaualiste nimistus on Els kirjas kui Nopli Märdi ema.

32. Els, sündis umbes 1684, päritolu teadmata. Suri umbes 60-aastaselt enne 10.12.1744 Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 10.12.1744.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt – vt. nr. 16
2) poeg Mats
3) tütar Epp
4) poeg Tõnis

33. Aadam /Nahkle Aadam, Nahküla Adam, Nahkülle Adam, Nahkelle Adam, Nahkilsche Müller Adam/, sündis umbes 1688, ema Anu – vt. nr. 53. 1704. a. Tarvastu kihelkonna meeshingede nimistus on Ämmuste küla all kirjas Nahkle mölder Aadam ja tema poeg Tohver, kuid arvatavasti ei ole tegemist sama Aadamiga, sest kõigi arvestuste kohaselt ei saanud Aadam olla 1704. a. nii vana, et omada täiskasvanud poega. Tarvastu mõisa 1724. a. vakuraamatus on Aadam kirjas kui „uus mölder“ /Neu Müller Adam/. Aadam suri umbes 66-aastaselt enne 21.02.1754 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 21.02.1754. Aadamil oli õde Kai, kes suri 88-aastaselt enne 03.01.1764 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 03.01.1764 /Nachkülla Tanni Vater Schwester Kai/.

Oli abielus Kärdiga. Abielu sõlmiti enne 1715. a.

34. Kärt /Kert, Kerdt/, sündis umbes 1689, päritolu teadmata. Arvatavasti oli pärit väljapoolt Tarvastu kihelkonda. Kärt suri umbes 65-aastaselt enne 26.06.1754 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 26.06.1754.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tanni – vt. nr. 18
2) poeg Juhan
3) tütar Madli
4) tütar Reet
5) tütar Ann
6) tütar Made
7) poeg Hans
8) poeg Aadam

35. Mats /Varese Mats, Varese Jaagu Mats, Warrese Mats, Warresse Jaco Mattsch/, sünniaeg teadmata. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistu järgi oli Varese talu peremees Unametsa külas. Ka Suislepa mõisa 1724. a. vakuraamatus on Mats veel peremehe kohal. Suri arvatavasti pärast 1724. a. ja enne 1738. a. Suislepa mõisa 1738. a. vakuraamatus on Varese talu poolemeesteks juba Varese Aadu ja Varese Hans.

Oli abileus Mari-ga. Ei ole teada, kas Mari oli Matsi ainus naine ja kõikide laste ema.

36. Mari /Marri/, sündis umbes 1685. Suri umbes 60-aastaselt enne 29.03.1745 Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1745.

Matsi teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole täpselt teada:
1) tütar Mai
2) tütar Epp
3) poeg Märt
4) poeg Laus

Matsi ja Mari teadaolevad lapsed:
5) tütar Anu
6) poeg Jaak – vt. nr. 20

37. Andres /Retsniku Matsi poeg Andres, Retsniku Andres, Retsnekko Mats S. Andres, Retsniko Andres, Ritzniko Andres/, sündis umbes 1690, isa Mats – vt. nr. 54. Ei ole kindlaid tõendeid selle kohta, et Andres oleks olnud taluperemees, küll aga oli Retsniku talu peremeheks Andrese vend Jaan, kes ühtlasi oli ka kiriku vöörmünder. Andres suri umbes 50-aastaselt enne 18.04.1740 Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 18.04.1740.

Laulatati Tarvastus detsembris 1711 Veski Aadami tütre Anu-ga Unametsa külast Suislepa mõisapiirkonnast.

38. Anu /Veski Aadami tütar Anu, Weske Adams T. Annu, Anno/, sündis umbes 1679, isa Aadam – vt. nr. 55. Suri umbes 70-aastaselt enne 27.02.1749 Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 27.02.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liisu
2) poeg Tõnis
3) poeg Jaak
4) tütar Ann – vt. nr. 21
5) tütar Kärt

39. Laur /Poka Laur, Pokka Laur, Pokka Lauer/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ilmselt oli üks Poka talude peremeestest. Suri arvatavasti enne 1740. a., sest Tarvastu koguduse 1740. a. alustatud armulaualiste nimistust teda ei leia, küll on seal Lauri naine Ell ning pojad.

Oli abielus Ell-iga. Armulaualiste nimistutes on Elli mainitud kui poegade Lauri ja Jaagu ema.

40. Ell, sündis umbes 1685, päritolu teadmata. Suri enne 12.02.1745 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1745.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Laur
3) poeg Jaak – vt. nr. 23

41. Mall /Mal/, sündis umbes 1693, päritolu teadmata. Oli ilmselt kaks korda abielus. Esimese abikaasa kohta mingeid andmeid ei ole. Sellest abielust on teada vaid üks tütar Kats. Teist korda abiellus arvatavasti enne 1711. a. Poka Andres-ega /Pokka Andres, Pocka Andres, Pokka Hinriko Andres/. Andres sündis umbes 1679. Oli samuti vähemalt kaks korda abielus. Andres suri umbes 95-aastaselt enne 09.08.1774 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 09.08.1774. Mall suri palju varem – umbes 54-aastaselt enne 28.10.1747 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 28.10.1747.

Malli teadaolev laps tema esimesest abielust:
1) tütar Kats – vt. nr. 24

Andrese ja Malli teadaolevad lapsed:
2) poeg Jaan
3) tütar Epp

42. Jüri /Simmi Härma poeg Jüri, Härma Jüri, Zimmi Herma S. Jürri, Herme Jürri/, sünni- ja surmaaeg teadmata, isa Härm – vt. nr. 56. Elas Ülensi külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Jüri abielukanne ja esimese lapse Jaani sünd on Tarvastu koguduse meetrikates tuvastatavad, kuid edasine käekäik on segasevõitu. Rohkem lapsi Jüril ja Mail justkui ei sünniks või vähemalt ei ristitud neid Tarvastu koguduses. Alates 1728. a. ilmub aga meetrikatesse taas Simmi Härma Jüri nimeline mees, kel abikaasaks Epp. Paraku ei ole veenvaid tõendeid, et tegemist on sama mehega.

Laulatati Tarvastus 28.10.1711 Tõnise Hannuse tütre Mai-ga Järvekülast Suislepa mõisapiirkonnast.

43. Mai /Tõnise Hannuse tütar Mai, Tönnise Hannusse T. May/, sünni- ja surmaaeg teadmata, isa Hannus – vt. nr. 57.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 25

44. Pender /Kalbuse Pender, Kalpusse Penner, Kalpusse Pender, Kalpuse Penert, Bender/, sündis umbes 1674. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistu järgi oli Pender Kalbuse Härma talus manuliseks /Einwohner/. Tarvastu mõisa 1724. a. vakuraamatus oli Pender arvatavasti juba kirjas kui peremees Saadu Pender /Sado Pender/. Tema nimi kinnistus talunimeks ja on Kalbuse külas säilinud siiani. Pender suri umbes 70-aastaselt enne 16.12.1744 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 16.12.1744.

Oli abielus Ann-iga. Ei ole teada, kas Ann oli Pendri ainus naine ja kõikide laste ema.

45. Ann, sündis umbes 1685, päritolu teadmata. Suri umbes 60-aastaselt enne 03.03.1745 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 03.03.1745.

Pendri teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) tütar Made
2) poeg Jüri
3) tütar Mall

Pendri ja Anni teadaolevad lapsed:
4) poeg Jaan
5) poeg Andres
6) tütar Ann
7) tütar Epp – vt. nr. 26
8) poeg Juhan
9) poeg Peet
10) poeg Jaak
11) tütar Els

46. Hendrik /Puidu Hendrik, Puido Heinrich, Puido Henric, Puido Henrik/, sündis umbes 1676. Oli Puidu talu peremees Väluste külas. Hendrik suri umbes 60-aastaselt enne 14.07.1736 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 14.07.1736.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Ann. Anni päritolu kohta andmed puuduvad, ta sündis umbes 1682. Suri umbes 40-aastaselt enne 16.07.1722 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 16.07.1722. Pärast Anni surmas laulatati Hendrik taas Tarvastus 03.02.1723 Kägara Maret-iga /Kaggara Marret/. Mareti jaoks oli see samuti vähemalt teine abielu, varem oli ta abielus Kägara Joostiga. Joost oli Vassuste sugupuus oleva Kägara Aadami onu. Mareti päritolu kohta andmed samuti puuduvad, ka ei ole teada ei tema sünni- ega surmaaeg.

Hendriku teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Jaan – vt. nr. 27
2) tütar Epp
3) tütar Mari
4) tütar Ann

Hendriku ja Anni teadaolevad lapsed:
5) tütar Mall
6) tütar Anu
7) poeg Märt
8) tütar Made

Hendriku ja Mareti teadaolev laps:
9) poeg Hendrik

47. Aadam /Mõru Aadam, Mõru Jaagu Aadam, Mörro Adam, Mörro Jaco Adam, Mörru Jaco Adam, Mirro Jaago Adam, Mirro Adam/, sündis umbes 1676, isa Aadam – vt. nr. 58. Elas Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Väluste küla Mõru talud kuuluvad samuti nende talude hulka, mille 18. sajandi algupoole elanikke ja nendevahelisi seoseid on pea võimatu üheselt kindlaks teha. Tarvastu kihelkonna 1684. a. koostatud kaardi järgi oli Välustes koguni neli Mõru talu – peremeesteks Mõru Härm, Mõru Jaak, Mõru Märt ja Mõru Tõnu. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistus on kirjas kahe peremehega Mõru talu, neist üks on Mõru Jaak, teine Mõru Märdi Aadam, kellel oli täiskasvanud poeg Hans. 1724. a. vakuraamatus on Mõru peremehi kaks – Mõru Jaagu Hans ja Mõru Märdi Aadami Hans. Viimane oli nähtavasti Mõru Märdi Aadami poeg, vakuraamatust selgub ka, et ta oli Väluste küla vöörmünder, mistõttu ta oli abitöödest vabastatud. Tarvastu koguduse 1709. a. algavast meetrikast selgub, et Väluste külas elas Mõru Aadam, kellel oli noor naine Anu. Anu suri noore naisena 1713. a. Järgneval aastal abiellus Mõru Jaagu Aadam Tõnu Mardi tütre Äduga Ülejõe külast ning edaspidistes kannetes on Aadamit nimetatud kord Mõru Jaagu Aadamiks, kord Mõru Aadamiks. Tema sugulusseos selgub aga ühe tema lapse ristimiskandest 1716. aastast, kus teda nimetatakse vöörmündri vennaks /Vormünders Bruder/. Järelikult oli Aadam Mõru Aadami Hansu vend. Miks teda naabertalu peremehe järgi Mõru Jaagu Aadamiks nimetati, ei ole päris selge. Üks võimalik põhjuseid võib olla see, et tema esimene naine Anu võis olla naabertalu peretütar ja Aadam läks sinna koduväiks. Kuid see on ainult oletus. Igatahes sai Aadamist Mõru talude kolmas peremees (täpsemalt Mõru Jaagu talu poolemaamees) alles hilises eas. Tarvastu mõisa 1738. a. vakuraamatus teda peremehena veel kirjas ei ole, küll aga on ta kirja pandud 1744. a. vakuraamatusse. Tarvastu koguduse armulaualiste nimistus on Aadamit esmakordselt peremehena mainitud 1742. a. paiku. Aadam suri umbes 70-aastaselt enne 09.04.1746 Väluste külas ja maeti 09.04.1746.

Oli vähemalt kolm korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Anu. Pärast Anu surma laulatati Tarvastus 06.06.1714 Tõnu Märdi tütre Ädu-ga /Tönno Marti T. Eddu, Eddo/ Ülejõe külast Suislepa mõisapiirkonnast. Ädu sündis umbes 1688 arvatavasti Ülejõe külas, isa taluperemees Tõnu Märt, ja suri umbes 50-aastaselt enne 26.10.1738 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 26.10.1738. Aadam abiellus umbes 1742. a. paiku Maret-iga. Mareti päritolu ei ole teada – Tarvastu koguduse abielumeetrikas seda abielu kirja pandud ei ole. Ka ei leidu sobivat abielukannet Paistu koguduse meetrikates. Maret sündis umbes 1710 ja suri umbes 46-aastaselt enne 07.02.1756 Tarvastu mõisapiirkonnas ning maeti 07.02.1756.

48. Anu /Anno, Annu/, sündis umbes 1688, päritolu teadmata. Suri umbes 25-aastaselt enne 19.08.1713 Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 19.08.1713.

Aadami ja Anu teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 28
2) tütar Epp

Aadami ja Ädu teadaolevad lapsed:
3) tütar Mari või Mai
4) tütar Mari
5) poeg Jaak
6) tütar Eeva
7) tütar Ann
8) tütar Liis
9) poeg Aadam
10) poeg Hans
11) tütar Mall
12) poeg Jaak

Aadami ja Mareti laps:
13) poeg Mats

49. Andres /Saare Jaagu poeg Andres, Saare Jaagu Andres, Sare Jaak S. Andres, Sahre Jaco Andres/, sündis umbes 1689, isa Jaak – vt. nr. 59. Elas Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Sai Saare talu peremeheks pärast isa Jaagu surma tõenäoliselt suure katku aegu. Tarvastu mõisa 1722. a. vakuraamatu järgi oli Andres peremees. 1/8 adramaa suurune Saare talu asus umbes selle koha peal, kus preagu asub Kundre-nimeline kinnistu. 1724. a. vakuraamatust selgub Andrese mõnevõrra erandlik seisund võrreldes teiste talupoegadega. Nimelt kehtis juba Rootsi ajal kirikumõisa ja Tarvastu mõisa vahel mingilaadne leping, mille järgi kirikumõis sai endale ühe talu tulu ja 1/4 koormistest, seda küll vanasti Mustla küla Nuudi Peedi talust, kuid selle revisjoniga määrati, et edaspidi saab kirikumõis endale Mõnnaste küla Saare talu tulud, maarendi pidi Saare talu aga Tarvastule mõisale maksma /dieser Baur ist bey dieser Inqvisition mit der Arbeit nachm Pastorath verleget, weil auch in Schwedischen Zeiten es das Beneficium und eines 1/4er Gehorch, und zwar von Nudie Peet aus Mustle Külla gehabt, die Zinse aber soll der Baur dem Hoffe entrichten/. Andres suri umbes 40-aastaselt enne 19.04.1729 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 19.04.1729. Surmakandes on ta kirjas kui kirikumõisa talumees Mõnnaste külast, pastor on pisut eksinud ta nimega ja üles tähendanud Jaagu Saare Andres /von Mönast Jaako Sare Andres ein Pastorats Bauer/.

Laulatati Tarvastus 01.02.1712 Nuudi Peebu tütre Epuga Mustla külast Tarvastu mõisapiirkonnast.

50. Epp /Nuudi Peebu tütar Epp, Nudi Peep T. Ep/, sündis umbes 1689, isa Peep – vt. nr. 60. Suri umbes 50-aastaselt enne 20.08.1739 Mõnnaste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 20.08.1739.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Mats – vt. nr. 29
3) poeg Jaak
4) poeg Hans
5) poeg Jaan

51. Hans /Rähni Hans, Rähni Hanni Hans, Hanni Hans, Rehni Hans, Rehni Hanni Hans/, sündis umbes 1682. Elas Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistu järgi oli taluperemees, talus elasid ka Hansu vennad Härm ja Jüri. Hans suri umbes 60-aastaselt enne 31.05.1742 Mustla külas ja maeti 31.05.1742.

Oli abielus Epuga.

52. Epp /Ep, Ebb/, sündis umbes 1686, päritolu teadmata. Suri umbes 70-aastaselt enne 08.07.1756 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 08.07.1756.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Mari
3) poeg Jakob
4) tütar Ann
5) tütar Ell – vt. nr. 30
6) tütar Epp
7) tütar Anu

VII põlvkond

53. Anu /Nahkle Aadami ema Anu, Nahkella Adama Mutter Anno/, sündis umbes 1665. Suri umbes 60-aastaselt enne 29.03.1725 Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1725.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadam – vt. nr. 33
2) tütar Made

54. Mats /Retsniku Mats, Retsnekko Mats, Reznikko Matz/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli 1704. a. meeshingede nimistu järgi taluperemees Unametsa külas Suislepa mõisapiirkonnas. Arvatavasti ka Suislepa mõisa 1724. a. vakuraamatus kirjas olev Retsniku Pärdi Mats /Retznick Pertie Mattsch/ on sama Mats. 1738. a. vakuraamatus on peremeheks juba Matsi poeg Jaan ja Mats on arvatavasti selleks ajaks surnud. Surmakannet ei ole leidnud.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Andres – vt. nr. 37
3) poeg Jaan
4) tütar Ann
5) poeg Jaak

55. Aadam /Veski Aadam, Weske Adam/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Elas nähtavasti Unametsa külas, kuid ükski allikas ei kinnita, et Unametsas oleks tol ajal veski olnud.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 38

56. Härm /Simmi Härm, Zimmi Herma (om.)/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Tarvastu kihelkonna 1693. a. kaardil on Simmi Härm taluperemees Ülensi külas. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistus teda aga enam ei leidu, küll on seal kirjas kaks talu, millest ühes on peremeheks Simmi Härma Mats ja samas elab ka vend Märt, ning teises on peremeheks Simmi Härma Madis. Paraku taas talude elanike omavahelisi seoseid kindlaks teha ei ole võimalik. Üsna tõenäoliselt andis see Simmi Härm talule nime, mis on säilinud tänapäevanigi kujul Simmihärma.

Teadaolev laps:
1) poeg Jüri – vt. nr. 42

57. Hannus /Tõnise Hannus, Tönnise Hannusse (om.)/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas ilmselt Suislepa mõisale kuuluvas Järvekülas (osa Järvekülast kuulus Tarvastu mõisale).

Teadaolev laps:
1) tütar Mai – vt. nr. 43

58. Aadam /Mõru Märdi Aadam, Mörro Merti Adam/, sünniaeg ja täpne surmaaeg teadmata. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistu järgi oli taluperemees Väluste külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Ka 1706. a. dateeritud vakuraamatus oli Aadam veel peremeheks, ning arvatavasti oli ta seda ka 1721. – 1722. a. vakuraamatu koostamise ajal. Seega suri Aadam tõenäoliselt ajavahemikul aprill 1721 kuni aprill 1722 – sellest ajast Tarvastu koguduse surmameetrika kanded puuduvad.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Aadam – vt. nr. 47

59. Jaak /Saare Jaak, Sahre Jack, Sare Jak/, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Mõnnaste külas 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses. Jaak on peremehena kirjas veel ka 1706. a. koostatud vakuraamatus, kuid hiljem teda enam ei mainita. 1722. aastaks oli poeg Andres peremehe kohale asunud ja talus ühtki eakat inimest kirjas ei olnud. Tõenäoliselt ei elanud Jaak katkuaega üle.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Andres – vt. nr. 49
2) tütar Ann

60. Peep /Nuudi Peep, Nuudi Peet, Nudi Pep, Nudie Peet/, sündis umbes 1665, päritolu teadmata. Oli taluperemees Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Tarvastu koguduse meetrikates on teda valdvalt nimetatud Peebuks, 1740. a. alustatatud armulaualiste nimestus aga ka Peeduks. Tarvastu mõisa vakuraamatutes on ta kirjas kui Nuudi Peet. Vägagi tõenäoliselt on tegemist ühe ja sama isikuga, kuna Peebu laste eluloolised andmed langevad kokku armulaualiste nimistus mainitud Peedu laste andmetega. Peep suri 80-aastaselt enne 10.10.1745 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 10.10.1745.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Maret, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kas ta oli Peebu kõigi laste ema. Maret suri umbes 56-aastaselt enne 27.10.1723 Mustla külas ja maeti 27.10.1723. Peep laulatati uuesti Tarvastus 06.04.1724 õndsa Reinu Jaagu lese Mari-ga /seel. Reino Jaaks Witwe Marri/ Ämmuste külast Tarvastu mõisapiirkonnast. Mari päritolu ei ole teada. Mari sündis umbes 1680 ja suri umbes 60-aastaselt enne 16.03.1740 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 16.03.1740.

Peebu teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak
2) tütar Epp – vt. nr. 50
3) poeg Aadam
4) poeg Mats
5) poeg Hans
6) tütar Mari