Aadu Vassus

Ämma vaarisa Aadu Vassus on pärit Tarvastu kihelkonnast. Nii nagu paljud teised mulgid, rändaski temagi 19. sajandi keskpaiku Mulgimaalt välja Tartumaale. Ent tema juured olid Tarvastus. Tarvastust pärit inimeste perekonnaajaloo uurimisel on omad nüansid – nagu õigupoolest igal pool. Esiteks peab ütlema, et Tarvastu on tänuväärne kihelkond selles mõttes, et allikad on rikkalikud ja võrdlemisi hästi säilinud, mistõttu suure osa sugupuuharude uurimisel võib vabalt välja jõuda 17. sajandisse. Tõsi küll, siin-seal meetrikates esineb ka puuduvaid aastaid, mistõttu halva õnne korral võib asi üsna ruttu ummikusse joosta. Mulle tundub, et just Tarvastus avalduvad eriti eredalt need komistuskivid, millele sugupuude uurijad ikka ja jälle komistavad. Kõigepealt see, et kuni 19. sajandini ei pärandunud talu tingimata isalt pojale. Vastupidi, peremehed vaheldusid, järgmine peremees ei pruukinud eelmisega kuidagi seotud olla. Seepärast ei tohi eeldada, et sama talunimi tähendab tingimata sugulust. Kaugeltki mitte, ja ammugi ei saa võrdsustada talunime perekonnanimega. Ka ei tohi mitte mingil juhul traditsioonilisest reast talunimi-nimi-nimi (näiteks Laane Jüri Juhan) välja lugeda, et viimase nimega isik on esimese nimega isiku poeg. Oh ei, seos võib olla milline tahes, kuni selleni välja, et sugulus üldse puudub. Ja veel üks tähelepanek – Tarvastu mõisa 1811. a. hingerevisjon ei kajasta isikute liikumisi võrreldes 1795. a. revisjoniga nagu seda võiks eeldada ja nagu see tavaliselt muude mõisate puhul siiski oli. Näib, et eesmärgiks oli siin lihtsalt kiiresti kirja panna kõik kahurilihaks sobivad meeshinged (tegemist oli Napoleoni sõdade aegse erakorralise revisjoniga), sestap pandi mehed-poisid kirja nende talude alla nagu nad 1795. a. revisjoniski kajastatud olid. Kirikuraamatud annavad selle ajajärgu kohta märksa tõepärasemaid andmeid.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Tepaski Mats (-1748) - 16
        +--+ 4-Kupataja Aadam (1710-1765) - 8
        |  +--- 5-Mall (-1740) - 17
     +--+ 3-Rantsu Villem (1756-1813) - 4
     |  |     +--- 6-Kivi Mats - 32
     |  |  +--+ 5-Kivi Matsi Andres (1673-1753) - 18
     |  |  |  +--- 6-Katt (1647-1717) - 33
     |  +--+ 4-Kivi Matsi Andrese t. Reet (1713-1774) - 9
     |     +--- 5-Kaubi Tootsi lesk Ann (-1743) - 19
  +--+ 2-Aadu VASSUS (1778-1837) - 2
  |  |     +--- 5-Sihvri Toomas (1667-Mar 1730) - 20
  |  |  +--+ 4-Rantsu Hans (1711-1755) - 10
  |  |  |  +--- 5-Reet (1671-1731) - 21
  |  +--+ 3-Rantsu Hansu t. Maret (1751-1827) - 5
  |     |  +--- 5-Rantsu Jüri (-1731) - 22
  |     +--+ 4-Rantsu Jüri t. Mall (1712-1777) - 11
  |        +--- 5-Mai (1676-1731) - 23
--+ 1-Aadu VASSUS (1828-1883) - 1
  |           +--- 6-Kägara Jaak (-1718) - 34
  |        +--+ 5-Kägara Adam (1693-1743) - 24
  |     +--+ 4-Tammelaane Tehvan (1726-1790) - 12
  |     |  |  +--- 6-Laugi Toomas - 35
  |     |  +--+ 5-Laugi Tooma t. Reet (1683-1763) - 25
  |  +--+ 3-Tammelaane Hans (1771-1816) - 6
  |  |  |     +--- 6-Almiku Nuut - 36
  |  |  |  +--+ 5-Almiku Jaak (1706-1765) - 26
  |  |  |  |  +--- 6-Reet (1671-1751) - 37
  |  |  +--+ 4-Almiku Jaagu t. Els (1732-1809) - 13
  |  |     |     +--- 7-Juuraku Andres (1652-1730) - 43
  |  |     |  +--+ 6-Juuraku Hans (1677-1757) - 38
  |  |     +--+ 5-Juuraku Hansu t. Madli (1706-1786) - 27
  +--+ 2-Els KOPPERAI (1803-1873) - 3
     |     +--- 5-Oja Märdi Aadu (1724-1774) - 28
     |  +--+ 4-Hans VIIRA (1755-1827) - 14
     |  |  +--- 5-Anu (1729-1798) - 29
     +--+ 3-Tossu Hansu t. Anu (1785-1832) - 7
        |     +--- 6-Annuse Henn (1672-1748) - 39
        |  +--+ 5-Annuse Hans (1711-1788) - 30
        |  |  +--- 6-Maret (1669-1749) - 40
        +--+ 4-Annuse Hansu t. Mai (1755-1823) - 15
           |  +--- 6-Lupe Peeter (1686-1755) - 41
           +--+ 5-Lupe Peetri t. Mai (1721-1788) - 31
              +--- 6-Mari (1687-1752) - 42

I põlvkond

1. Aadu VASSUS /Ado Wassus/, sündis 28.11.1828 Kupataja talus Ülensi külas Tarvastu lossi mõisapiirkonnas /Schloß Tarwast/ Tarvastu kihelkonnas, isa Aadu Vassus – vt. nr. 2, ema Els Kopperai – vt. nr. 3. Ristiti 02.12.1828, vaderid: Roodu Andres, Juuraku Juhan, Saba Jaagu Ell. Leeris käis Tarvastus 1847. 1834. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Nuki Matu talus nr. XLIII Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, kus isa noorem vend Andres oli saanud peremeheks. Aadust sai selle talu sulane. 1850. a. revisjoni ajaks oli Aadu läinud elama Lause tallu nr. XVI Pikru külla. Aadu ema Els oli pärast isa Aadu surma abiellunud selle talu peremehe Hans Ilissoniga (õigemini oli Hans Elsi kolmas abikaasa, vahepeal jõudis ta lühidalt abielus olla ka veel Jaak Nurmisega). 1858. a. revisjoni ajal elas Aadu Vardja talus Pikru külas, olles abiellunud talu endise peremehe tütrega. 1860. a. paiku rändas Aadu koos perega Tartumaale koos paljude teiste mulkidega ja ta kirjutati Tarvastu mõisapiirkonnast ümber Unipiha mõisapiirkonda /Unnipicht/ Nõo kihelkonda. Kirikusse hakkas ta aga käima mitte Nõosse, vaid Kambjasse. 1870-ndate alguses kolis Aadu koos perega elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonda, ostes nähtavasti sealt talukoha (Aadu on surmakandes kirjas kui kohaomanik /Grundbesitzer/). Suri 54-aastaselt 03.01.1883 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 09.01.1883. Surmapõhjus – difteeria /Dyphteritis/.

Laulatati Tarvastu kirikus pastor P. Carlblomi poolt 01.06.1854 Vardja talu peretütre Mari Laabus-ega Tarvastu mõisapiirkonnast.

Abikaasa Mari LAABUS /Marri Labus, Marri Laban/, sündis 13.02.1837 hommikul Vardja talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa taluperemees Jaan Laabus, ema Ann, sünd. Kosesson. Ristiti pastori poolt 21.02.1837, vaderid: abielunaine Mari Müür, tüdruk Mari Pihlap, koolmeister Jaak Kosk. Leeris käis Tarvastus 1854. Suri 66-aastaselt 24.07.1903 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 27.07.1903. Surmapõhjus – vähk.

Lapsed:

1) tütar Els VASSUS /Els Wassus/, sündis 07.10.1855 õhtul Vardja talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja ristiti Tarvastu kirikus pastori poolt 23.10.1855, vaderid: perenaine Els Tõllason, sulase naine Ell Ristisaar, sulane Joosep Käosson. Leeritati Kambjas 12.10.1875. Suri 63-aastaselt 07.12.1918 kell 9 õhtul Võiardi külas Põlvamaal ja maeti 13.12.1918 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Kambjas pastori poolt 12.10.1886 taluperemehe leskmehe Juhan Mutso-ga /Johan Mutso, Johann Mutso/ Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast /Aya/ Võnnu kihelkonnast. Juhan sündis 26.04.1850 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas /Sarrakus/ Võnnu kihelkonnas, isa Hindrik Mutso, ema Liis, sünd. Paagut (ka Pabuta, Pabut, Pagut, Paguta, Paaguta jne.). Ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 07.05.1850, vaderid: peremees Mutso Juhan, peremees Pabuta Hindrik, peremees Üti Peebu naine Ann. Leeritati Võnnus 26.02.1867. Juhani esimene naine oli Mai Suits, kellega abielu sõlmiti Võnnus 23.03.1875. Sellest abielust sündis seitse last, kellest tütar Marie Rosalie (Roosi) Mutso abiellus hiljem kasuema Elsi vennapoja Jaan Vassusega. Juhan lesestus 16.05.1886, olles sel ajal juba taluperemees Kärsa külas. Sajandivahetuse paiku läks Juhan koos perega elama Adiste külla Vana-Koiola mõisapiirkonda /Alt-Koiküll-Kirrumpäh/ Põlva kihelkonda. Juhan suri 65-aastaselt 10.11.1915 kell pool 10 hommikul Miiaste külas Põlvamaal ja maeti 15.11.1915 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Lapsed:

a) poeg Eduard MUTSO, sündis 09.04.1888 hommikul Kärsa külas ja ristiti 31.04.1888, vaderid: peremees Aadu Vassus, peremees Peeter Mutso, tüdruk Liisa Kõllamõts. Leeris käis Põlvas 1904. Suri 31-aastaselt 02.09.1919 kell 7 hommikul Võiardi külas Põlvamaal ja maeti 06.09.1919 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – sarlakid.

b) poeg Peeter MUTSO /Peter Mutso/, sündis 09.12.1890 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 14.12.1890, vaderid: peremees Peeter Nutt, sepp Jaan Pärn, tüdruk Miina Visk. Suri 7-päevaselt 18.12.1890 õhtul Kärsa külas ja maeti 23.12.1890. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

c) tütar Helene Elisabeth MUTSO, sündis 20.01.1893 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti kooliõpetaja P. Lüüde poolt 14.02.1893, vaderid: abielunaine Liisa Rattik, abielunaine Ida Alviine Lüüde, peremees Peeter Vastus. Leeris käis Põlvas 1910. 1913. a. sündis Helene Elisabethil vallastütar.

Laulatati Põlva kirikus pastor Schwartzi poolt 29.10.1917 Paul Pikk-aga Adiste külast Vana-Koiola vallast. Paul sündis 14.03.1898 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas, isa Peeter Pikk, ema Mari, sünd. Leib. Ristiti kodus kooliõpetaja Sabre poolt 22.10.1917, vaderid: kaupmees Daniel Mühlberg, peremees Daniel Kriva, tüdruk Sohvi Haidak. Leeritati Põlvas 17.11.1913. Läks koos perega 1920-ndate alguses elama Võiardi külla Ruusa valda /Tolama/ Räpina kihelkonda.

Helene Elisabethi vallaslaps:

* tütar Ida MUTSO, sündis 30.09.1913 õhtul Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja S. Sabre poolt 01.10.1913, vaderid: tüdruk Ida Mutso, tüdruk Alma Norring, peremees Jaan Kade. Suri 3-päevaselt 02.10.1913 ennelõunal ja maeti 05.10.1913. Surmapõhjus – sündis nõrgana.

Pauli ja Helene Elisabethi teadaolevad lapsed:

* poeg Arnold ⬄ Arvo PIKK, sündis 12.12.1918 keskpäeval Adiste külas Põlvamaal ja ristiti kodus Joh. Rammo poolt 26.12.1918, vaderid: peremehe poeg Johannes Nutt, peremehe poeg Aadu Mutso, tüdruk Linda Elisabeth Mutso. Ruusa valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.06.1938 määrati talle uueks nimeks Arvo.

* tütar Aino PIKK, sündis 04.11.1923 kell 8 hommikul Võiardi külas Ruusa vallas ja ristiti kodus P. Treieri poolt 18.12.1923, vaderid: Johanna Nutt, Liisi Nutt, Johannes Tälli.

* tütar Maie PIKK, sündis 25.02.1930 Ruusa vallas.

d) poeg Aadu MUTSO /Ado Mudsu/, sündis 14.06.1899 õhtul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas ja ristiti kodus kooli August Pahli poolt 27.06.1899, vaderid: kaupmees Aadu Vassus, peremees Peeter Järveots, abielunaine Anna Männi.

Laulatati Põlva kirikus pastor J. C. Schwartzi poolt 24.09.1921 Marta Härms-iga /Martha Härms/ Härma külast Vana-Koiola vallast. Marta sündis 20.06.1901 kell 6 hommikul Härma külas, isa Samuel Härms, ema Elisabeth, sünd. Härms. Ristiti kodus adjunktpastor J. C. Schwartzi poolt 22.07.1901, vaderid: perenaine Liisa Lutsar, pastoriproua Elisabeth Schwartz, doktor Johannes Härms.

Teadaolevad lapsed:

* poeg Harald MUTSO, sündis 17.09.1922 kell 8 õhtul Adiste Vanakülas ja ristiti kodus köster O. Matthissoni poolt 22.10.1922, vaderid: kooliõpetaja Elly Grüner, poissmees Ernst Roop, poissmees Richard Raudsepp.

* poeg Edgar MUTSO, sündis 13.04.1924 kell 7 õhtul Adiste Vanakülas ja ristiti kodus köster Otto Matthissoni poolt 18.07.1924, vaderid: neiu Elisabeth Roos, Hindrik Grindol, Johannes Tälli.

2) poeg Märt VASSUS /Märt Wassus/, sündis 22.06.1858 õhtul Vardja talus Tarvastu mõisapiirkonnas ja ristiti kihelkonnakooli õpetaja Wühneri poolt 29.06.1858, vaderid: sulane Märt Podar, sulane Andres Vassus, sulase naine Ann Kaosson. Suri 3-aastaselt 06.10.1861 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 08.10.1861. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

3) poeg Andres VASSUS /Andres Wassus/, sündis 09.01.1862 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 14.01.1862, vaderid: sulane Andres Laabus, sulane Juhan Movits, tüdruk Liis Laabus. Suri ühekuuselt 13.02.1862 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 18.02.1862. Surmapõhjus – rinnahaigus.

4) poeg Jaan VASSUS /Jaan Wassus/, sündis 07.01.1863 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 13.01.1863, vaderid: sulane Jüri Koosa, sulane Andres Laabus, perenaine Liis Morgenson. Leeritati Kambjas 29.03.1879. Läks elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda, sealt edasi Vana-Koiola mõisapiirkonda Põlva kihelkonda ja siis Lootvina külla Vastse-Kuuste mõisapiirkonda /Neu-Kusthof/ Võnnu kihelkonda. Jaan suri 74-aastaselt 03.01.1938.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus pastor von Engelhardti poolt 08.06.1899 Marie Rosalie Mutso-ga Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Marie Rosalie sündis 25.08.1876 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa peremees Juhan Mutso, ema Mai, sünd. Suits. Ristiti 19.09.1876, vaderid: tüdruk Mari Mutso, soldat Jaan Linaski naine Liis, peremees Kusta Tork. Marie Rosalie kasuema, s. o. isa teine naine oli Jaan Vassuse vanem õde Els. Marie Rosalie leeritati Võnnus 21.02.1893. Suri 37-aastaselt 12.08.1914 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 17.08.1914. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/. Jaan laulatati teist korda Võnnu kirikus 11.05.1915 Anna Otsa-ga Vastse-Kuuste vallast. Anna sündis 16.01.1874 Kurista mõisapiirkonnas /Kurrista/ Võnnu kihelkonnas, isa vabadik Kusta Otsa, ema Mai, sünd. Pabuta. Ristiti 20.01.1874, vaderid: sulase Jaan Kääri naine Ann, sulase Peeter Hanso naine Mai, sulane Peeter Kalja. Leeritati Võnnus 23.02.1892.

Jaani ja Marie Rosalie lapsed:

a) tütar Johanna VASSUS /Johanna Mudsu, Johanna Wassus/, sündis vallaslapsena 16.03.1899 kell 6 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, ema Marie Rosalie Mutso /Johanna sünnikandes Marie Rosalie Mudsu/. Ristiti kodus Ahja koolmeistri Paali poolt 28.03.1899, vaderid: abielunaine Berta Marie Hirmo, abielunaine Elisabeth Mutso, sulane Karl Nutt. Konsistooriumi otsusel 01.06.1915 tunnistati Jaan Vassus Johanna seaduslikuks isaks, kuivõrd Jaan Vassus ise tunnistas isadust ning on lapse emaga 08.06.1899 abiellunud. Johanna leeritati Kambjas 19.06.1916. Suri 79-aastaselt 12.07.1978 ning maeti Võnnu kalmistule.

Laulatati Võnnu kirikus pastori poolt 26.12.1920 Juhan Nutt-iga /Johannes Nutt/ Kärsa külast Ahja vallast. Juhan sündis 28.03.1888 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Peeter Nutt, ema Ann, sünd. Mutso. Ristiti 10.04.1888, vaderid: peremees Juhan Mutso, sulane Andres Nutt, vabadik Jaan Mutso naine Liis. Johanna ema Marie Rosalie isa Juhan Mutso ja Juhan Nuti ema Ann Mutso olid õde ja vend. Juhan leeritati Võnnus 26.11.1906. Osales Vabadussõjas. 18.02.1925 autasustati II liigi 3. järgu Vabadusristiga ning talle anti Norra mõisast Järvamaal nn. autasumaad talu rajamiseks. Väinjärve valla perekonnanseisuametniku otsusega 13.09.1938 parandati eesnimi kujule Juhan (oli ristitud Johanneseks). Arreteeriti 17.11.1944 Järvamaal Väinjärve vallas. Sõjatribunali otsusel 07.02.1944 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a ja § 58-11 alusel 15 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele Irkutski oblastisse Angarskisse. Vabanes 24.01.1956. Juhan suri 69-aastaselt 23.11.1957 ja maeti Võnnu kalmistule.

Lapsed:

* tütar Veata NUTT /Beata Nutt/, sündis 10.12.1921 kell 5 pärastlõunal Miiaste külas Põlva vallas Põlva kihelkonnas. Ristiti kodus P. Rotka poolt 15.01.1922, vaderid: Elisabeth Nutt, David Nutt, Luise Mutso. Väinjärve valla perekonnaseisuametniku otsusega 25-04.1935 määrati tema uueks eesnimeks Veata senise Beata asemel. Veata suri 89-aastaselt 07.01.2011 Võrumaal. Andmed pere kohta siin ei avaldata.

* tütar Luule NUTT, sündis 11.10.1925 kell 12 päeval Norra külas Väinjärve vallas Koeru kihelkonnas. Ristiti kodus H. Piigerti poolt 29.11.1925, vaderid: Villem Truter, Julie Poom, Hilda Littukas. Luule suri 70-aastaselt 08.01.1996 Kolu külas Türi vallas ja maeti Kõrgessaare kalmistule Türil. Andmeid pere kohta siin ei avaldata.

* poeg Ilo NUTT, 24.03.1932 – 17.01.1991

* poeg Jaak NUTT, 21.01.1934 – 21.04.1997

b) tütar Ida Pauliine VASSUS /Ida Pauline Wassus/, sündis 22.11.1901 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja T. Lätti poolt 25.11.1901, vaderid: Anna Kiisel, Jaan Ehrlich, Elsa Mutso. Suri 5-päevaselt 27.11.1901 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 03.12.1901. Surmapõhjus – sisemine haigus.

c) tütar Marie VASSUS /Marie Wassus/, sündis 17.09.1907 õhtul Vastse-Kuuste vallas ja ristiti kiriku vöörmündri J. Pehapi poolt 07.10.1907, vaderid. abielunaine Rosalie Käärik, abielunaine Anna Trilljärv, sulane Eduard Mutso. Suri 3-aastselt 30.03.1911 kell pool 9 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 03.04.1911. Surmapõhjus – sarlakid.

5) poeg Peeter VASSUS /Peter Wassus/, sündis 22.01.1866 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 30.01.1866, vaderid: sulane Peeter Eller, peremees Jaan Pügi, perenaine Anu Ilisson. Leeritati Kambjas 27.03.1883. Pidas kaupmehe ametit Moostes, seejärel läks elama Veskimõisa Kambja kihelkonda. Peeter suri 69-aastaselt 13.03.1935.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Räpina kirikus vikaarpastor A. Passi poolt 26.05.1902 tüdruk Amalie Suurmann-iga Kanassaare külast Ruusa vallast. Amalie sündis 03.06.1884 kell 6 õhtul Kanassaare külas Ruusa mõisapiirkonnas Räpina kihelkonnas, isa kohaomanik Isaak Suurmann, ema Liisa, sünd. Sarap. Ristiti 16.06.1884, vaderid: perenaine Liina Vall, kohaomaniku poeg Jaagup Pentmann. Leeritati Räpinas 03.03.1902. Amalie suri 21-aastaselt 18.08.1905 kell 7 õhtul ja maeti 21.08.1905. Surmapõhjus – kopsuhaigus. 1905. a. lõpus või 1906. a. alguses oli Peetril arvatavasti abieluväline suhe Ida Rosalie Troon-iga Veski vallast /Mühlenhof/, sest nimetatud naisterahvas nimetas Peetrit oma juulis 1906. a. sündinud lapse isaks. Peeter laulatati teist korda Räpinas vikaarpastor H. Hornbergi poolt 04.02.1907 oma esimese naise noorema õe Anna Suurmann-iga Võukülast Ruusa vallast. Anna sündis 09.09.1887 kell 9 hommikul Kanassaare külas Ruusa mõisapiirkonnas, isa kaupmees Isaak Suurmann, ema Liisa, sünd. Sarap. Ristiti 10.10.1887, vaderid: kohaomaniku tütar Leena Pintmann, sulane Jaan Tepaskind. Leeritati Räpinas 27.02.1905.

Peetri ja Amalie lapsed:

a) tütar Marie ⬄ Mari VASSUS /Marie Wassus/, sündis 17.02.1903 kell 8 hommikul Mooste vallas /Moisekatz/ Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus kooliõpetaja G. Narusbergi poolt 20.03.1903, vaderid: Liisa Pintmann, tüdruk Marta Mõtus, peremees Paul Suurmann. Siirdus 1923. a. Tartu Peetri koguduse liikmeskonda, ilmselt käis seal leeris. Tartu linna perekonnaseisuametniku otsusega 30.06.1937 määrati Marie Ritsing-ile, sünd. Vassus, uueks nimeks Mari. Abiellus Richard Ritsing-iga. Richard sündis 12.03.1903 kell 10 õhtul Sülgoja külas Kahkva vallas /Kachkowa/ Räpina kihelkonnas, isa taluperemees Jaan Ritsing, ema Liisa, sünd. Zirnask. Ristiti kodus kooliõpetaja S. Kerdi poolt 07.04.1903, vaderid: peremehe poeg Jaan Zirnask, peremehe poeg Friedrich Ritsland, peremehe tütar Ella Parmann. Leeritati Räpinas 02.07.1922. 1927. a. siirdus Tartu Peetri kogudusse.

b) tütar Adeele VASSUS /Adele Wassus/, sündis 16.07.1905 kell 6 hommikul Veski vallas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus G. Sibula poolt 27.07.1905, vaderid: Juuli Tenneberg, Anna Suurmann, Karl Lemmingson. Suri 12-päevaselt 28.07.1905 kell 7 õhtul Veskimõisa vallas Kambja kihelkonnas ja maeti 31.07.1905. Surmapõhjus – krambid.

Peetri arvatav vallaslaps Ida Rosaliega:

c) poeg Elmar Johannes TROON, sündis 26.09.1906 kell pool 9 õhtul Veski vallas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus Juhan Egi poolt 22.10.1906, vaderid: Jaan Kukk, Jaan Kisla, Alide Kukk. Leeritati Kambjas 10.07.1927.

6) poeg Aadu VASSUS /Ado Wassus/, sündis 15.11.1868 hommikul Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti kiriku vöörmündri poolt 24.11.1868, vaderid: peremees Aadu Kosesson, peremees Hans Pügi, tüdruk Kadri Peitel. Leeritati Kambjas 03.11.1885. Läks elama Piigaste valda /Alt-Pigast/ Kanepi kihelkonda. Suri 44-aastaselt 03.05.1913 kell 9 hommikul Piigaste vallas ja maeti 08.05.1913. Surmapõhjus – poos enda üles.

Laulatati pruudi kodus Hurmi vallas /Hurmi/ Kanepi kihelkonnas pastori poolt 24.02.1908 Rosalie Laks-iga. Rosalie sündis 05.12.1886 Rõngu mõisapiirkonnas /Schloß Ringen/ Rõngu kihelkonnas, isa rentnik Karl Laks, ema Mai, sünd. Eichelmann. Ristiti koolmeistri poolt 20.12.1886, vaderid: tüdruk Leena Eichelmann, perenaine Mari Eller, rentnik Siimon Laks. Leeritati Otepääl 30.10.1905. Pärast abikaasa Aadu surma abiellus teistkordselt Tartu Pauluse kirikus 14.05.1922 Johann Heinrich Kannuluik-iga /Jaan Kannoluik/, kes oli pärit Karula mõisapiirkonnast /Karolen/ Karula kihelkonnast. Läksid elama Erastvere valda /Errestfer/ Kanepi kihelkonda.

Lapsed:

a) tütar Marie ⬄ Mari VASSUS /Mari Wassus/, sündis 28.11.1908 kell 3 hommikul Piigaste vallas Kanepi kihelkonnas ja ristiti kodus kooliõpetaja V. Nõmme poolt 01.02.1909, vaderid: abielunaine Anna Vassus, abielunaine Rosalie Vassus, Ernst Leib. Siirdus elama Tartusse ja liitus Pauluse kogudusega, hiljem läks edasi ilmselt Tallinnasse. Tallinna linna perekonnanseisuametniku otsusega 18.12.1939 määrati talle nimeks Mari.

b) tütar Hella VASSUS /Hella Wassus/, sündis 26.10.1912 kell 10 hommikul Piigaste mõisas ja ristiti kooliõpetaja V. Nõmme poolt 26.12.1912, vaderid: tüdruk Liine Laks, tüdruk Emilie Tolmats, abielus Peeter Vassus. Suri 7-aastaselt 27.07.1920 kell 1 pealelõunal Piigaste vallas ja maeti 30.07.1920 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kõhutõbi.

7) poeg Juhan VASSUS /Johan Wassus/, sündis 17.02.1871 hommikul Unipiha mõisapiirkonnas ja ristiti vöörmündri Vidrik Jaska poolt 14.03.1871, vaderid: sulane Juhan Ilisson, sulane Peet Ramjalg, perenaine Liis Eller. Suri 11-kuuselt 12.01.1872 öösel Unipiha mõisapiirkonnas ja maeti 16.01.1872. Surmapõhjus – krambid.

8) tütar Anna VASSUS /An Wassus/, sündis 12.10.1872 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 12.11.1872, vaderid: perenaine Ann Pügi, perenaine Mari Lõhmus, peremees Juhan Laurits. Leeritati Kambjas 24.03.1891. Läks elama Luke mõisapiirkonda /Lugden/ Nõo kihelkonda. Anna suri 36-aastaselt 09.11.1908 õhtul ja maeti 16.11.1908. Surmapõhjus – maokatarr.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 15.04.1897 Theodor Hermann Männi-ga Luke mõisapiirkonnast. Theodor Hermann sündis 20.07.1873 õhtul Luke mõisapiirkonnas, isa Mihkel Männi, ema Anna, sünd. Luha. Ristiti 19.08.1873, vaderid: Hermann Döring, Heinrich Luik, Mari Põder. Leeritati Tartu Maarja kirikus 1890.

Lapsed:

a) poeg Rudolf MÄNNI, sündis 27.02.1900 Luke vallas ja ristiti koolmeister Maseri poolt 02.03.1900, vaderid: Eduard Männi, Peeter Vassus, Juuli Tuul. Suri 19-aastaselt 14.04.1919 Reola vallas ja maeti 18.04.1919. Surmapõhjus – tiisikus.

b) tütar Amalie Hildegard MÄNNI, sündis 16.01.1903 hommikul Luke vallas ja ristiti koolmeister A. Maseri poolt 02.03.1903, vaderid: Minna Lukk, Amalie Vassus, Teodor Koik. Suri 24-aastaselt 19.05.1927.

9) tütar Liisa VASSUS /Lisa Wassus/, sündis 09.08.1875 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 31.08.1875, vaderid: perenaine Liis Lauri, tüdruk Leena Pala, peremees Mihkli Lõhmus. Suri ühekuuselt 14.09.1875 pealelõunal Vana-Kuuste mõisapiirkonnas ja maeti 21.09.1875. Surmapõhjus – köha /Husten/.

II põlvkond

2. Aadu VASSUS /Kupataja vana Aadu Villemi poeg Aadu, Roodu Villemi poeg Aadu, Kupataja Villemi poeg Aadu, Rantsu Hansu sulane Aadu, Rähni Aadu sulane Aadu, Roodu Aadu, Kupataja Aadu, Ado Wassus, Kuppataja wanna Ado Willemi S. Ado, Rodo Willem S. Ado, Kuppataja Willems S. Ado, Ranso Hanso Kn. Ado, Rehni Ado Kn. Ado, Rodo Ado, Kuppataja Ado/, sündis 30.10.1778 arvatavasti Rantsu talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Villem – vt. nr. 4, ema Maret – vt. nr. 5. Ristiti 31.10.1778, vaderid: Kupataja Aadu, Juraku Hans, Kuude Hansu naine Ann. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Rantsu Juhani talus nr. 21, kus isa Villem oli sulaseks. 1811. a. revisjoni ajal elas Aadu endiselt Rantsu talus, kuid tegelikult oli ta vahepeal arvatavasti ka Kupataja talus Ülensi külas ning 19. sajandi alguse paiku Roodu talus Ämmuste külas, kus isa Villem oli lühikest aega olnud peremeheks. Tarvastu mõisa 1816. a. revisjoni ajaks oli Aadu läinud sulaseks Rähni tallu nr. 80 Mustla külla. 1826. a. sai Aadu perekonnanimeks VASSUS /WASSUS/. 1830-ndate alguses elas ta koos perega ilmselt taas Kupataja talus, kuid 1834. a. revisjoni ajaks oli läinud Nuki Matu tallu nr. XLIII Ämmuste külla, kus Aadu noorem vend Andres oli saanud peremeheks. Aadu suri 59-aastaselt 12.12.1837 õhtul Kupataja talus, kus ta oli sulane, ja maeti 15.12.1837. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Oli kolm korda abielus. Esimest korda laulatati Tarvastus 18.11.1800 Luutlandi Andrese tütre Mari-ga /Lutlandi Andres T. Marri/. Mari sündis 08.05.1777, isa Mustla kõrtsmik Andres, ema Maret. Ristiti 09.05.1777, vaderid: Rähni Andrese naine Liisu, lapse isa õde Mall, Rähni Peep. Isa Andresest sai hiljem Luutlandi talu poolemees Ülensi külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Mari suri 31-aastaselt 22.03.1809 Rantsu talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 24.03.1809. Aadu abiellus teistkordselt oktoobris 1809 Mari-nimelise naisega, kelle kohta on teada vaid see, et tema isa nimi oli Hans. Tarvastu abielumeetrika alates märtsist 1807 kuni 1809 lõpuni paraku puudub. Mari sündis umbes 1784. a. paiku. Suri umbes 40-aastaselt 29.09.1825 arvatavasti Kupataja talus Ülensi külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 01.10.1825. Surmapõhjus – jäsemete valu /Gliederschmerzen/. Aadu laulatati kolmandat korda Tarvastus 04.09.1827 Tammelaane Hansu tütre Els-iga /Tammelane Hans T. Els/.

3. Els KOPPERAI /Tammelaane Hansu tütar Els, Tammelane Hans T. Els/, sündis 13.03.1803 Tammelaane metsavahi kohal Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 6, ema Anu – vt. nr. 7. Ristiti 15.03.1803, vaderid: Tammelaane Andrese naine Maret, Tammelaane Andrese tüdruk Ell, Tammelaane Jaan. 1826. a. perekonnanimede panemisel sai perekonnanimeks KOPPERAI. Els oli samuti kolm korda abielus. Pärast esimese abikaasa Aadu surma laulatati teistkordselt Tarvastu kirikus pastor J. J. Mickwitzi poolt 03.12.1839 Raudsepa Jaagu poja Jaak Nurmisaar-ega (ka kujul Nurmis ja Nurmes). Jaak sündis 26.05.1810 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Kure Jaak, ema Leenu. Ristiti 28.05.1810, vaderid: Rantsu Jaagu naine Mari, Almiku Jaak, Mõru Mats. See abielu kestis vaid viis aastat, sest Jaak suri 34-aastaselt 30.11.1844 hommikul Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 08.12.1844. Surmapõhjus – kukkus ennast purjuspäi surnuks /fiel sich zu Tode im trunkenen Muthe/. Jaak oli sel ajal Karusel sulaseks. Kolmandat korda laulatati Els Tarvastu kirikus kirikuõpetaja P. Carlblomi poolt 27.05.1745 Aki talu sulase Hans Ilisson-iga /Illison/. Hans sündis 02.01.1809 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aki Märdi väimees Tõnis, ema Maret. Ristiti 05.01.1809, vaderid: Kirina Hans, Aki Mihkel, Aki Jaagu naine Ann. Hans suri 52-aastaselt 24.12.1861 õhtul Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 27.12.1861. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/. Hans oli sel ajal Lause talus sulaseks. Kahest viimasest abielust Elsil teadaolevalt lapsi ei sündinud. Pärast abikaasa Hansu surmas läks Els 1862. a. koos poja Aaduga elama Tartumaale Kambja kihelkonda. Els suri 70-aastaselt 30.10.1873 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja maeti 04.11.1873. Surmapõhjus – südame vesitõbi /Herzwassersucht/.

Aadu lapsed esimesest abielust Mariga:
1) poeg Hans
2) poeg Andres VASSUS
3) poeg Jaak

Aadu teadaolevad lapsed teisest abielust Mariga:
4) tütar Reet
5) tütar Maret VASSUS
6) poeg Jaan
7) poeg Juhan
8) tütar Anu

Aadu lapsed kolmandast abielust Elsiga:
9) poeg Aadu VASSUS – vt. nr. 1
10) poeg, kaksik Joosep VASSUS
11) poeg, kaksik Mats VASSUS
12) tütar Anu VASSUS

III põlvkond

4. Villem /Kupataja Aadami poeg Villem, Rantsu Villem, Roodu Villem, Kuppataja Adams Sohn Willem, Ranso Willem, Rodo Willem/, sündis 06.04.1756 Härmuse Lause talus Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aadam – vt. nr. 8, ema Reet – vt. nr. 9. Ristiti 07.04.1756, vaderid: kutsar Villem, Villa Hans, kangru tütar Anu. Villemi põlvnemise kindlakstegemine on trikiga küsimus – aga selliseid puslesid leidub Tarvastus teisigi. Abielukande järgi oli ta Kupataja Aadami poeg ja seepärast esimese hooga teda selle Aadami pojaks pidasingi, kes 1740-ndatel ja 1750-ndatele Ülensi küla Kupataja talu peremeheks oli (tal oli Epu-nimeline naine). Lähemal uurimisel selgus aga, et tol peremehel Aadamil ei sündinud Villemi-nimelist poega. Üldse sündis tal rohkem tütreid kui poegi – neid viimaseid oli tal kaks tükki ja needki surid üsna vajases nooruses. Tarvastu koguduse 1775. a. alustatud personaalraamatus on Kupataja talu peremeheks Aadu ja samas elas ka noorem vend Villem. Aga vanal peremehel Kupataja Aadamil ei olnud ei Aadu- ega ka Villemi-nimelist poega. Et Villem oli Tarvastus toona väga haruldane eesnimi, polnud võimaliku kandidaadi leidmine üldse mitte raske – selleks oli 1756. a. sündinud Lause Aadami poeg Villem. Edaspidine uurimine osutas, et Villem see õige mees oligi – Lause Aadamil sündis sobival ajal ka poeg Aadu (paralleelselt oli Tarvastus käibel ka nimekuju Aadam). Lause Aadami naine oli Reet – 1774. a. suri Kupataja Aadami ema Reet. Need olid minu jaoks piisavad tõendid tegemaks kindlaks Villemi õiged vanemad. Tõenäoliselt läks Lause Aadam koos perega millalgi 1760-ndatel elama Kupataja tallu, ja et vanal peremehel meessoost järglasi polnud, pandi uueks nooreks peremeheks Lause Aadami poeg Aadu. Muide – samal ajal oli olemas veel üks Kupataja Aadam, kelle naise nimeks oli Ann. Tollel Aadamil vist lapsi üldse ei sündinudki, küll aga tekitas temagi üksjagu peavalu ja mõistatamist, olles aeg-ajalt kirjas mõne ristitud lapse vaderina.

Villem läks Kupatajalt sulaseks Rantsu tallu Pikru külla, kust oli pärit tema naine Maret. Tarvastu mõisa 1782. a. revisjonis ta Rantsu Juhani talus nr. 21 sulane ongi ning ka 1811. a. revisjonis leiab ta sealtsamast. Tegelikult jõudis ta vahepeal muidugi ka ringi rännata, olles vahepeal arvatavasti sulaseks Ärstu Matsi talus Mustla külas ning peremeheks Roodu talus Ämmuste külas. Villem suri 57-aastaselt 17.11.1813 tõenäoliselt Roodu talus Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 19.11.1813. Surmapõhjus – oli haiglane /kränkl./

Laulatati Tarvastus 19.11.1777 Rantsu Hansu tütre Maret-iga.

5. Maret /Rantsu Hansu tütar Maret, Ranso Hanso T. Marret/, sündis 26.01.1751 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 10, ema Mall – vt. nr. 11. Ristiti 27.01.1751, vaderid: Rantsu Hans, Rantsu Jüri naine Reet, Oja Jaani tütar Maret. Enne abiellumist teenis Tarvastu mõisas tüdrukuna. Suri 76-aastaselt 12.09.1827 arvatavasti Kupataja talus Ülensi külas ja maeti 15.09.1827. Surmapõhjus – paistetus /geschwollen/.

Lapsed:
1) poeg Aadu VASSUS – vt. nr. 2
2) poeg Hans
3) poeg Juhan
4) tütar Reet
5) tütar Kadri
6) poeg Villem
7) poeg Andres VASSUS

6. Hans /Tammelaane Tehvani poeg Hans, Tammelaane Hans, Nopli Hans, Tammelane Teffandi S. Hans, Tamme Lane Hans/, sündis 11.07.1771 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Tehvan – vt. nr 12, ema Els – vt. nr. 13. Ristiti 12.07.1771, vaderid: Leemeti Hans, Kägara Hans, preili Anna Fritz. 1782. a. revisjoni ajal elas Tammelaane metsavahikohal – see asus Tarvastu kihelkonna kõige põhjapoolsemas osas keset metsi kohe Viljandi kihelkonna piiri juures. Isa Tehvan oli seal metsavahiks. Ka 1795. ja 1811. a. revisjonides on Hans kirjas veel Tammelaane talus, kuigi kirikukirjade järgi läks ta juba hiljemalt 1809. a. Nopli tallu Ämmuste külla peremeheks. Hans oligi vist selline „ääremaade mees“, nimelt asus Nopli talu Tarvastu mõisa kõige lõunapoolsemas otsas vastu Helme kihelkonna piiri. 1816. a. revisjonis ongi Hans kirjas kui Nopli talu peremees. Hans suri 45-aastaselt 24.09.1816 ja maeti 26.09.1816. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Laulatati Tarvastus novembris 1799 Tossu Hansu tütre Anu-ga Tarvastu mõisapiirkonnast.

7. Anu /Tossu Hansu tütar Anu, Oja Märdi Hansu tütar Anu, Tosso Hanso T. Anno, Oia Märti Hanso Tochter Anno/, sündis 17.06.1780 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Hans Viira – vt. nr. 14, ema Mai – vt. nr. 15. Ristiti 19.06.1780, vaderid: Oja Märdi Tõnise naine Els, peremehe tüdruk Maret, Oja Märdi Juhan. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Oja Märdi talus Pikru külas, kus vanaema lesknaine Anu oli talu perenaiseks. 18. sajandi lõpuaastatel pandi Anu isa Hans peremeheks Tossu tallu Mustla külla. Anu päritolu kindlakstegemine oli üsna keeruline, sest Tossu talusid oli Tarvastu mõisapiirkonnas päris mitmeid (Mustla, Pikru ja Ülensi külas) ja kõigis neis figureeris ka mõni Hansu-nimeline mees, kes mõnele tütrele pani nimeks Anu. Kuid olen üsna kindel, et lõpuks õnnestus see õige Anu ja õige Hans üles leida (Anu oli juba abielunaisena Mustla Tossu Hansu tütre Mai lapse vaderiks). Anu oli kaks korda abielus – pärast esimese abikaasa Hansu surma laulatati Tarvastus 28.10.1817 Oja Peedi Hansu poja Juhan-iga /Oja Peti Hans S. Juhhan – abielukandes on ekslikult kirjas Oja Peedi Juhani poeg Hans/ Tarvastu mõisapiirkonnast. Juhan sündis 14.08.1796 Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Oja Hansu sulane Hans, ema Anu. Ristiti 17.08.1796, vaderid: Oja Hansu sulane Juhan, Oja Andrese poeg Märt, Oja Hansu naine Mari. Pärast abiellumist sai Juhanist ilmselt mõneks ajaks Nopli talu peremees, ent arvatavasti juba 1820-ndatel läks ta koos perega Raaga tallu sulaseks. 1826. a. sai perekonnanimeks MORGENSON. Juhan suri 65-aastaselt 19.01.1862 hommikul Raaga talus Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 23.01.1962. Surmapõhjus – kopsupõletik. Anu oli juba varem surnud – tema suri 75-aastaselt 02.04.1856 õhtul Raaga talus ja maeti 05.04.1856. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Hansu ja Anu lapsed – said 1826. a. perekonnanimeks KOPPERAI:
1) poeg Juhan KOPPERAI
2) tütar Els KOPPERAI – vt. nr. 3
3) tütar Kadri KOPPERAI
4) poeg Jaan
5) tütar Ann
6) poeg Hans
7) tütar Anu KOPPERAI – tema teine abikaasa oli Jaan Laabus
8) poeg Andres

Anu ja Juhani lapsed:
9) tütar Mai MORGENSON
10) tütar Epp MORGENSON

IV põlvkond

8. Aadam /Tepaski Matsi poeg Aadam, Tepaski Aadam, Härmuse Lause Hansu manuline Aadam, Härmuse Lause manuline Aadam, Lause Aadam, Kupataja Aadam, Kupataja Aadu, Teppaski Maz s. Sohn Adam, Teppaski Mazi Adam, Teppaski Adam, Hermusse Lause Hans s. Einwohner Adam, Härmusse Hanso Einw. Adam, Lause Adam, Kuppataja Adam, Kuppataja Ado/, sündis 15.11.1710 Ämmuste külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 16, ema Mall – vt. nr. 17. Ristiti 18.11.1710, vaderid: Solu Jaan ja Jaak, Tepaski Jaani Mari. Oli pärit Ämmuste külast Tepaski talust. 1740-ndate alguses läks elama Pikru külla Härmuse Lause Hansu juurde, kelle naine oli arvatavasti Aadami naise Reeda täditütar. Hiljemalt 1760-ndate alguse paiku läks elama Ülensi külla Kupataja tallu. Pojast Aadust (mainitud ka kui Aadam) sai Kupataja talu peremees. Aadam suri 54-aastaselt enne 15.06.1765 Ülensi külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 15.06.1765.

Laulatati Tarvastus 12.01.1735 Kivi Matsi Andrese tütre Reedaga Kivilõpe külast Suislepa mõisapiirkonnast /Suislep/ Tarvastu kihelkonnast.

9. Reet /Kivi Matsi Andrese tütar Reet, Kiwwi Mazi Andres s. T. Reed/, sündis umbes 1713 arvatavasti Kivilõpe külas Suislepa mõisapiirkonnas, isa Andres – vt. nr. 18, ema Ann – vt. nr. 19. Suri umbes 61-aastaselt enne 24.03.1774 Kupataja talus Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 24.03.1774.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Mall
3) poeg Andres
4) tütar Els
5) poeg Aadu (ka Aadam), hiljem Kupataja talu peremees, järglased said perekonnanimeks PERRIS (edaspidi ka kujul PÄRS)
6) poeg Villem – vt. nr. 4

10. Hans /Sihvri Tooma poeg Hans, Rantsu Hans, Siffri Tomas s. Sohn Hans, Ranzo Jürri Hans, Ranzo Hans, Rantso Hans, Ranso Hans/, sündis 03.10.1711 Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Toomas – vt. nr. 20, ema Reet – vt. nr. 21. Ristiti 09.10.1711, vaderid: Sihvri Hans, Johan Pauli, Nuki Juhani Mall. Pärast abiellumist läks elama Rantsu Jüri tallu, kus peremeheks oli saanud naisevend Mats. 1740-ndate paiku oli arvatavasti mölder Pikru veskis. Suri 44-aastaselt enne 26.11.1755 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 26.11.1755.

Laulatati Tarvastus 09.12.1733 Rantsu Jüri tütre Mall-iga.

11. Mall /Rantsu Jüri tütar Mall, Ranzo Jürri s. Tochter Mall/, sündis 23.08.1712 Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 22, ema Mai – vt. nr. 23.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan – järglased said 1826. a. perekonnanimeks TEITER
2) tütar Anu
3) tütar Epp
4) tütar Els
5) poeg Hans
6) tütar Maret – vt. nr. 5
7) tütar Ann

12. Tehvan /Kägara Joosti Aadami poeg Tehvan, Kägara Aadami poeg Tehvan, Kägara Tehvan, Tammelaane Tehvan, Käggara Joosti Adama Sohn Stephan, Keggara Adams Sohn Tewan, Keggara Teffan, Tamme Lane Tehwan/, sündis 16.11.1726 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aadam – vt. nr. 24, ema Reet – vt. nr. 25. Ristiti 19.11.1726, vaderid: Mudi Jüri poeg Tehvan, Palu Toosi Härm, Palu Härmi naine Anu. Elas Kägara talu saunas kuni 1770-ndate alguses pandi Tammelaane metsavahikohale metsavahiks. 1782. a. revisjoni ajal elaski seal koos perega. Tehvan suri 64-aastaselt enne 03.12.1790 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 03.12.1790. Surmapõhjus – palavik /Fieber/.

Laulatati Tarvastus 1754. a. alguses (kohe pärast jõule) Almiku Jaagu tütre Els-iga Tarvastu kirikumõisa piirkonnast.

13. Els /Almiku Jaagu tütar Els, Almiko Jaaks Tochter Els/, sündis 31.12.1732 Tarvastu kirikumõisa piirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 26, ema Madli – vt. nr. 27. Ristiti 01.01.1733, vaderid: Almiku Juhani naine Maret, Almiku Märdi naine Made, Juuraku Hansu poeg Jaan. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Tammelaane metsavahikohal. Els suri 76-aastaselt 08.05.1809 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 10.05.1809. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

Lapsed:
1) poeg Juhan
2) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks TAMMES
3) tütar Ann
4) tütar Mari
5) poeg Andres – järglased said perekonnanimeks TAMMES
6) tütar Epp
7) poeg Hans – vt. nr. 6
8) tütar Els
9) tütar Reet

14. Hans VIIRA /Oja Aadu poeg Hans, Oja Märdi Aadu poeg Hans, Oja Märdi Hans, Tossu Hans, Oia Ado Sohn Hans, Oia Märti Ados S. Hans, Oia Märti Hans, Tosso Hans, Hans Wira/, sündis 08.04.1755 Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas, isa Aadu – vt. nr. 28, ema Anu – vt. nr. 29. Ristiti 10.04.1755, vaderid: Oja Hans, Oja Juhan, Oja Andrese naine Mari. 1782. a. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Pikru külas Oja Märdi talus, kus perenaiseks oli Hansu lesestunud ema Anu. Hiljemalt 18. sajandi lõpuks pandi Hans Mustla külla Tossu tallu peremeheks. Veel 1811. a. revisjoni ajal on ta küll kirjas Oja Märdi talus (1811. a. revisjon ei kajasta inimeste liikumist), kuid 1816. a. revisjoni kirjades on Hans Tossu talu peremees. Perekonnanimede panemise ajal 1826. a. sai Hans perekonnanimeks VIIRA /WIRA/. Hans suri 72-aastaselt 03.09.1827 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 07.09.1827.

Laulatati Tarvastus 06.11.1776 Hannuse Hansu tütre Mai-ga Vooru mõisapiirkonnast.

15. Mai /Annuse Hansu tütar Mai, Hannusse Hans T. Mai/, sündis 22.03.1755 Vooru mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 30, ema Mai – vt. nr. 31. Ristiti 25.03.1755, vaderid: Lause Tehvan, Lupe Jüri, Lupe Hansu naine Mai. Mai suri 68-aastaselt 29.10.1823 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 01.11.1823. Surmapõhjus – liigesevalu /Gliederschm./.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Anu – vt. nr. 7
3) tütar Maret
4) tütar Mai
5) poeg Juhan VIIRA

V põlvkond

16. Mats /Tepaski Mats, Teppascke Matz, Teppeske Matz, Többeske Matz, Teppatzki Matz/, sünniaeg teadmata. 1704. a. pärit Tarvastu kihelkonna meeshingede nimistu järgi oli taluperemees Ämmuste külas, haris 1/16 adramaa suurust talu. Suri enne 1748. a., mil tema poja abielukandes nimetatakse Matsi „õndsaks“, tõenäoliselt veelgi varem – enne 1740. a., sest 1740. a. alustatud armulaualiste nimekirjades Matsi ei esine, küll aga on tuvastatav tema naine Mall. Matsi surmakanne ei ole leitav.

Oli abielus Mall-iga.

17. Mall /Mal, Maal/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri pärast 1740. a. Viimaseid kordi on teda mainitud Tarvastu koguduse armulaualiste nimekirjades, mida kirikuõpetaja koostas alates 1740. a. Surmakanne ei ole leitav

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Aadam – vt. nr. 8
3) poeg Jaan
4) poeg Aarend
5) poeg Mats
6) tütar Reet

18. Andres /Kivi Matsi poeg Andres, Kivi Matsi Andres, Kiwwi Mats S. Andres, Kiwwi Matze Andres, Kiwwi Andres, Matzi Andres/, sündis umbes 1673, isa Mats – vt. nr. 32, ema Katt – vt. nr. 33. Suislepa mõisa 1724. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees Kivilõpe külas. Samuti on ta peremehena kirjas Tarvastu koguduse 1740-ndate aastate armulaualiste nimistutes. Andres suri umbes 80-aastaselt enne 29.05.1753 Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 29.05.1753.

Laulatati Tarvastus 04.12.1712 Kaubi Tootsi lese Ann-iga Ülejõe külast Suislepa mõisapiirkonnast.

19. Ann /Kaubi Tootsi lesk Ann, Kaubi Toots Wittbe An/, päritolu teadmata. Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Kaubi Matu poeg Toots, kes elas Ülejõe külas. Toots suri nähtavasti 1711. a. paiku, surmakanne ei ole leitav. Ann suri pärast 1743. a., viimast korda on teda mainitud Tarvastu koguduse 1740-ndate aastate armulaualiste nimistutes.

Tootsi ja Anni teadaolev laps:
1) poeg Jaak

Andrese ja Anni teadaolevad lapsed:
2) tütar Reet – vt. nr. 9
3) tütar Els
4) poeg Hans
5) tütar Ann
6) tütar Mari
7) tütar Mall
8) tütar Katt

20. Toomas /Sihvri Toomas, Siffri Tomas, Sifri Tomas, Sihwre Tomas/, sündis umbes 1667, päritolu teadmata. 1704. a. elas Pikru külas Sihvri talus, kus tema vend Andres oli peremeheks, samas on kirjas ka vend Hans. Oli tõenäoliselt abielus vähemalt kaks korda. 1708. a. sündinud poja Jaani emana on kirja pandud Ann, kuid järgmiste laste sünnikannetes on emaks Reet. Samas ei ole Anni olemasolu kohta ühtki teist viidet – ei tema surmakannet ega Tooma abielukannet. Tõsi küll, Tarvastu meetrikad tollest ajajärgust on võrdlemisi lünklikud. Toomas suri umbes 63-aastaselt enne 27.03.1730 Pikru külas ja maeti 27.03.1730.

Oli abielus Ann-iga ja Reedaga.

21. Reet, sündis umbes 1671. Oli kindlasti Tooma naine 1711. a., mil sündis poeg Hans. Suri umbes 60-aastaselt enne 23.01.1731 Pikru külas ja maeti 23.01.1731.

Tooma teadaolevad lapsed, kelle emaks võis olla Ann:
1) poeg Juhan – abiellus Rantsu Jüri tütre Ann-iga
2) poeg Jaak

Tooma ja Anni teadaolev laps:
3) poeg Jaan

Tooma ja Reeda teadaolevad lapsed:
4) poeg Hans – vt. nr. 10
5) tütar Anu

22. Jüri /Rantsu Jüri, Rantsu Jürri, Rantzo Jürri, Tenter Jürri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. 1704. a. Tarvastu kihelkonna meeshingede nimistu järgi oli poolemaamees (esimene peremees oli Tenter Frans) Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas. Jüri suri enne 1731. a. (sel aastal surnud abikaasa Maid on surmakandes nimetatud Rantsu Jüri leseks). Surmakanne ei ole leitav.

Oli abielus Mai-ga, kuid ei ole teada, kas Mai oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema.

23. Mai /May/, sündis umbes 1676. Suri umbes 55-aastaselt enne 09.03.1731 Pikru külas ja maeti 09.03.1731.

Jüri teadaolevad lapsed:
1) poeg Mats
2) tütar Ann – abiellus Sihvri Tooma poja Juhan-iga
3) tütar Anu
4) tütar Epp
5) tütar Mall – vt. nr. 11
6) poeg Jüri

24. Aadam /Kägara Jaagu poeg Aadam, Kägara Aadam, Kägara Joosti Aadam, Keggera Jac S. Adam, Keggari Adam, Keggerä Adam, Keggare Joosti Adam, Käggära Joosti Adam/, sündis umbes 1693, isa Jaak – vt. nr. 34. Elas Mustla külas Kägara talus. Suri umbes 50-aastaselt enne 22.10.1743 Mustla külas Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 22.10.1743.

Laulatati Tarvastus 12.12.1714 Laugi Tooma tütre Reedaga Üigu külast Vooru mõisapiirkonnast /Worroküll/.

25. Reet /Laugi Tooma tütar Reet, Laugi Thomas T. …/, sündis umbes 1683 arvatavasti Vooru mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Toomas – vt. nr. 35. Suri umbes 80-aastaselt enne 05.02.1763 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1763.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak
2) poeg Hans
3) poeg Härm
4) tütar Mai
5) tütar Mall
6) poeg Tehvan – vt. nr. 12
7) poeg Juhan
8) poeg Andres
9) tütar Maret

26. Jaak /Almiku Nuudi poeg Jaak, Almiku Jaak, Almiko Nudi Sohn Jaak, Almiko Jaak/, sündis umbes 1706 Tarvastu kirikumõisa piirkonnas, isa Nuut – vt. nr. 36, ema Reet – vt. nr. 37. Jaak oli kirikumõisa talupoeg ja taluperemees. Jaak suri umbes 59-aastaselt enne 27.09.1765 ja maeti 27.09.1765.

Laulatati Tarvastus 01.01.1729 Juuraku Hansu tütre Madli-ga Sääsla külast Kuressaare mõisapiirkonnast /Kurresaar/.

27. Madli /Juuraku Hansu tütar Madli, Jurako Hanso Tochter Madle/, sündis umbes 1706 arvatavasti Kuressaare mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Hans – vt. nr. 38. 1782. a. revisjoni ajal elas Almiku talus Tarvastu kirikumõisa piirkonnas, kus poeg Jaan oli permeheks, Madli suri umbes 80-aastaselt 1786. Surmakanne ei ole leitav.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Els – vt. nr. 13
3) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks PIHLAP
4) poeg Juhan
5) tütar Epp
6) tütar Reet
7) tütar Kadri

28. Aadu /Oja Märdi Aadu, Oja Aadu, Oia Märti Ado, Oia Ado/, sündis umbes 1724, päritolu teadmata. Arvatavasti oli Oja Märdi Juhani poeg Aadam, kes sündis 1729. a., kuid kindlad tõendid siiski puuduvad. Oja Märdi Juhan oli tõenäoliselt suure katku aegu surnud Oja Märdi poeg, kes 1716. a. abiellus Vooru mõisapiirkonnast pärit õndsa Laugi Härma tütre Anniga. Aadust sai Oja Märdi talu poolemaamees. Suri umbes 50-aastaselt enne 21.05.1774 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 21.05.1774.

Oli abielus Anu-ga. Tõenäoliselt abiellusid 1749. või 1750. a – Tarvastu koguduse abielumeetrika sellest ajavahemikust puudub.

29. Anu /Anno/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1729. Pärast abikaasa Aadu surma oli suhteliselt pikka aega Oja Märdi talu lesknaisest perenaine, kellena ta on kirjas nii 1782. kui ka 1795. a. revisjonides. Anu suri umbes 69-aastasena 28.02.1798 Tarvastu mõisapiirkonnas ja maeti 02.03.1798.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Juhan – järglased said perekonnanimeks JAURAM
3) poeg Hans VIIRA – vt. nr. 14
5) tütar Mai
6) poeg Jaak
7) poeg Andres
8) poeg Mats – järglased said perekonnanimeks TOOMES /TOMES/
9) tütar Ann

30. Hans /Annuse Hennu poeg Hans, Annuse Hennu Hans, Annuse Hans, Hannusse Henn s. Sohn Hans, Hannuse Henno Hans/, sündis 27.09.1711 Vooru mõisapiirkonnas, isa Henn – vt. nr. 39, ema Maret – vt. nr. 40. Ristiti 30.09.1711, vaderid: Annuse Märt, Annuse Hans, Assu Peedu Katt. Oli taluperemees Vooru mõisapiirkonnas ja kiriku vöörmünder nagu ta isa Henngi. Hans suri 76-aastaselt enne 04.02.1788 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 04.02.1788.

Laulatati Tarvastus 27.01.1740 Lupe Peetri tütre Mai-ga Vooru mõisapiirkonnast.

31. Mai /Lupe Peetri tütar Mai, Luppe Peter s. T. Mai, May/, sündis enne 26.03.1721 Vooru mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 41, ema Mari – vt. nr. 42. Ristiti 26.03.1721, vaderid: Vooru möldri Jüri naine Mai, Kangur Lause naine Ell, Lupe Jaak. Suri 66-aastaselt enne 15.03.1788 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 15.03.1788.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hain – järglased said perekonnanimedeks ROSMANN /RUSMANN, ROSMAN/ ja VARES /WARRES/
2) tütar Katt
3) poeg Härm
4) poeg Toos – järglased said perekonnanimeks ANNUS.
5) tütar Anu
6) tütar Mai – vt. nr. 15
7) tütar Maret
8) tütar Kärt

VI põlvkond

32. Mats /Kivi Mats, Kiwwi Mats/, päritolu teadmata. Tarvastu kihelkonna meeshingede nimistu järgi oli taluperemees Kivilõpe külas. Suri arvatavasti katkuepideemia aegu.

Oli abielus Katt-iga.

33. Katt /Kivi Andrese ema Katt, Kiwwi Matzi Andrese Emma Kat/, sündis umbes 1647, päritolu teadmata. Suri umbes 70-aastaselt enne 04.12.1717 Kivilõpe külas Suislepa mõisapiirkonnas ja maeti 04.12.1717.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet
2) poeg Andres – vt. nr. 18

34. Jaak /Kägara Jaak, Keggera Jac, Käggära Jago (om.)/, sünniaeg teadmata. Tarvastu kihelkonna 1704. a. meeshingede nimistus oli arvatavasti kirjas Mustla küla all kui Kägara peremehe Joosti vend Jaak. Tõenäoliselt ei elanud ta katkuaega üle. Oli abielus Mall-iga, kuid ei ole teada, kas Mall oli Jaagu ainus naine ja kõikide laste ema. Kägara Jaagu lesk Mall abiellus 1718. a. Hansi Jaagu Aarendiga Unametsa külast Suislepa mõisapiirkonnast.

Teadaolev laps:
1) poeg Aadam – vt. nr. 24

35. Toomas /Laugi Toomas, Laugi Thomas/, sünniaeg teadamata. 1704. a. oli taluperemees Vooru mõisapiirkonnas. Suri hiljemalt 1723 – sel aastal abiellunud Laugi Tooma poega Andrest on abielukandes nimetatud õndsa Laugi Tooma pojaks. Tooma surmakanne ei ole leitav.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Reet – vt. nr. 25
2) poeg Härm
3) tütar Anu
4) poeg Andres

36. Nuut /Almiku Nuut, Almiko Nuut/, sünniaeg teadmata. Oli kirikumõisa talupoeg. Suri tõenäoliselt umbes 1730-ndatel või hiljem, sest poegade abielukannetes tollest ajast ei ole viidet sellele, et Nuut oleks „õnnis“.

Oli abielus Reedaga.

37. Reet, sündis umbes 1671. Oli tõenäoliselt vähemalt kaks korda abielus, sest 18. sajandi alguse abielukannetes on esindatud paaril korral abikaasa Almiku Nuudi võõraslapsed, mis viitab sellele, et need lapsed ei olnud Nuudi lihased lapsed, küll aga abikaasa lapsed. Reet suri umbes 80-aastaselt enne 31.12.1751 Tarvasti kirikumõisa piirkonnas ja maeti 31.12.1751.

Reeda arvatavad ja teadaolevad lapsed tema eelmisest abielust:
1) tütar Made
2) poeg Mats

Nuudi lapsed, kelle ema oli tõenäoliselt Reet:
3) poeg Jaak – vt. nr. 26
4) poeg Hendrik

Nuudi ja Reeda teadaolevad lapsed:
5) poeg Tõnis
6) poeg Juhan

38. Hans /Juuraku Andrese poeg Hans, Juuraku Hans, Jurrako Andrese Poeg Hanso (om.), Jurako Hans, Jurrako Hans/, sündis umbes 1677 arvatavasti Sääsla külas Kuressaare mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas, isa Andres – vt. nr. 43. Oli Juuraku talu peremees. Hans oli abielus vähemalt kaks korda. Esimene teadaolev naine Maret sündis umbes 1692 ning ta suri ja maeti umbes 50-aastaselt detsembris 1742 Kuressaare mõisapiirkonnas. Pärast Mareti surma laulatati Tarvastus 25.09.1743 Kuressaare mõisa karjanaise Mall-iga /Hofs Vieh Weib Mall/. Malli päritolu kohta andmed puuduvad, ta sündis umbes 1706. Mall suri enne 10.05.1777 Juuraku talu saunas Kuressaare mõisapiirkonnas ja maeti 10.05.1777.

Teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) tütar Ann
2) tütar Madli – vt. nr. 27

Hansu ja Mareti teadaolevad lapsed:
3) tütar Anu
4) tütar Epp
5) tütar Maret
6) poeg Andres
7) tütar Els
8) poeg Hans – järglased said perekonnanimeks LILLIMÄGI /LILLIMÄGGI/
9) tütar Mall
10) tütar Mari

Hansu ja Malli laps:
11) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks KING

39. Henn /Annuse Henn, Annuse Hansu Henn, Hannusse Henn, Annusse Hanso Hen/, sündis umbes 1672 arvatavasti Vooru mõisapiirkonnas. Päritolu ei ole võimalik täpselt määratleda, arvatavasti oli peremees Annuse Hansu poeg (või mingis teises sugulusseoses), kes 80-aastaselt 1712. a. alguses suri. Henn oli taluperemees ja kiriku vöörmünder. Suri umbes 76-aastaselt enne 08.05.1748 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 08.05.1748. Kuna ta oli kiriku vöörmünder, siis tema matmise eest kirikule tasu ei makstud.

Oli abielus Maret-iga.

40. Maret /Marret/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1669. Suri umbes 80-aastaselt enne 31.12.1749 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 31.12.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mall
2) poeg Peeter
3) tütar Mai
4) poeg Hans – vt. nr. 30
5) tütar Kadri
6) tütar Kärt
7) tütar Maret
8) tütar Anu
9) poeg Juhan

41. Peeter /Lupe Peeter, Luppe Peter/, sündis umbes 1686 arvatavasti Vooru mõisapiirkonnas. Oli Lupe talu peremees. Suri umbes 69-aastaselt enne 05.04.1755 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 05.04.1755.

Oli abielus Mari-ga.

42. Mari /Marri/, sündis umbes 1687, päritolu teadmata. Suri umbes 65-aastaselt enne 06.04.1752 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 06.04.1752.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Jaak
3) tütar Maret
4) tütar Mai – vt. nr. 31
5) poeg Hans
6) poeg Peeter
7) poeg Jüri

VII põlvkond

43. Andres /Juuraku Andres, Jurako Andres/, sündis umbes 1652. Oli 1704. a. meeshingede nimistu kohaselt taluperemees Sääsla külas Kuressaare mõisapiirkonnas. Suri umbes 78-aastaselt enne 26.03.1730 Sääsla külas ja maeti 26.03.1730.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans – vt. nr. 38
2) poeg Andres

4 vastust postitusele “Aadu Vassus”

  1. Mikk Sarv kirjutas:

    Tere Katrin!

    Kas saad vaadata üle Jaan Vassuse surmakuupäeva paikapidavus – Jaan suri 74-aastaselt 03.01.1938.

    Vanaema Johanna rääkis isa surmast, kuidas see oli olnud palaval suvepäeval. Kui ta lõpuks Norrast Kambjasse kalmistule jõudis, oli isa palavate ilmade tõttu juba maha maetud, kuid valesse kohta. Johanna nõudis kohest ümbermatmist.

    Mikk

  2. Katrin kirjutas:

    Tere Mikk,

    aitäh tähelepanu juhtimast :) Jaan Vassuse surmakuupäeva ainsaks allikaks on mul kanne Kambja koguduse personaalraamatus: SIIN – selle paikapidavust ei ole saanud muudest allikatest kontrollida. Ilmselt peab tegema päringu Tartu maavalitsuse arhiivile, et teada saada õiget surmaaega.

    Muide – oleme otsinud Kambja surnuaial Vassuste hauaplatsi, aga seni pole meil õnnestunud seda leida. Mäletan, et rääkisid kunagi, et Sa tead selle asukohta. Ehk juhatad kunagi meilegi kätte?

    Katrin

  3. Mikk Sarv kirjutas:

    Hea meelega. Oleme isegi mõelnud sinna Vassustele ühise haukivi panemisele – praegu on vaid raudrist Adole ja Marile, sellest paremal on aimatavad madalad kääpad. küllap Marie-Rosalie, Jaani ja Anna hauad (kui Anna üldse sinna maeti).

  4. Mikk Sarv kirjutas:

    Kas oskad teha päringut Tartu Maavalitsuse arhiivile? Kui jah, siis võiks selle ju ära teha?

    Hääde tervitustega

    Mikk

Kirjuta vastus