Christiani ja Ernestine abielu

Mul on olemas üks kanne Pabianice luteri koguduse meetrikaraamatust, mille mulle lahkesti saatis Al Muth – Society for German Genealogy in Eastern Europe liige.

Ja mul on olemas ka selle kande üleskirjutus ning tõlge. Poola tolle aja kirikuraamatute kanded erinevad neist, millega meie siin Eestis luteri ja õigeusu kirikuraamatutest tuttavad oleme. Nimelt kehtestas Napoleon 1808. a. paiku sünni-, abielu- ja surmakannetele kindla vormi. Ja nagu ikka – kehtestatu püsib elus kaugelt kauem kui kehtestaja ise, isegi siis, kui see kehtestaja on vallutaja ja vaenlane. Napoleoni kirikukannete vorm püsis aastakümneid hiljemgi. Kuni umbes 1868. aastani on kanded poolakeelsed, sealt edasi venekeelsed – viimane tähistab ühtlasi venestamise algust Poolas.
Napoleoni vorm on omapärane selles mõttes, et iga sündmus on kirja pandud jutustavas stiilis. Nõndamoodi on iga kanne võrdlemisi pikk omaette jutuke. Hoolimata sellest, et luteri koguduste kirikuraamatutesse kannete tegijad olid enamasti sakslased ja need, kelle kohta kanded tehti, olid samuti sakslased, saksa keelt neis ei kohta. Ja isegi inimeste nimed on muudetud poolapärasteks kuni selleni välja, et kui näiteks perekonnanimel on mingisugune tähendus, siis see on ümber pandud poola keelde – näiteks Schmidt – sepp – Kowalski, Kirsch – kirss – Wisniewski, Hase – jänes – Zajac jne. Seetõttu tuleb neis kannetes olevad nimed “tõlkida” saksa keelde.

Niisiis näeb üks abielukanne tollest ajast välja selline:

Christian Laufer-i ja Ernestine Reschke abielukanne

Esialgu tundus küll, et ma ei saa tuhkagi aru, mis seal kirjas on ja et kas see üleüldse minu otsitavaid isikuid puudutab. Ent üks hea inimene Poola genealoogiafoorumist aitas mul selle pähkli katki hammustada:

65.
Działo się w Pabianicach dnia drugiego Listopada, tysiąc ośmset sześćdziesiątego drugiego roku, o godzinie piątej popołudnia. Wiadomo czyniemy że w obecności świadków Jakóba Hejnemann, okupnika z Markówki, lat czterdzieści sześć tudzież Jonasza Frank, okupnika z Wymysłowa lat trzydzieści siedm mających na dniu dzisiejszym zawarte zostało religijne małżeństwo między Krystyanem Lauffer, młodzianem, wyrobnikiem w Markówce zamieszkałym, urodzonym w Pawlikowicach z zmarłego Chryzostoma Lauffer, byłego strzelca leśnego i jego w Markówce zmieszkałej małżonki Krystyny Kre(Kro)plowej, lat dwadzieścia trzy mającym, a panną Ernestyną Reszke, córką zmarłego Krystyana Reszke, byłego okupnika w Chorzeszowie i jego tamże zamieszkałej małżonki, Ludwiki z Wronkowskich, lat dwadzieścia jeden liczącą, w Ludwince zrodzoną i w Markówce w służbie zostającą. Małżeństwo to poprzedziły trzy zapowiedzi w Parafii Pabianickiej w dniach dziewiętnastym i dwudziestym szóstym Października i drugiego Listopada roku bieżącego jako też zezwolenie ustne obecnym Aktowi małżeństwa matek nowozaślubionych oświadczone. Tamowanie małżeństwa nie zaszło. Małżonkowie nowi oświadczają iż umowy przedślubnej nie zawarli. Akt nowozaślubionym i świadkom przeczytany przez nas i świadków tylko podpisany został; gdyż nowozaślubieni pisać nie umieją.

See juhtus Pabianice-s 2. novembril 1862. a. kell viis pärastlõunal. Me teatame, et tunnistajate – rentnik Markówka-st, 46-aastase Jakob Heinemanni ja rentnik Wymysłów-ist, 37-aastase Jonas Franki juuresolekul sõlmiti püha abielu järgmiste isikute vahel: Christian Laufer, poissmees, 23 aastat vana, tööline Markówka-st, sündinud Pawlikowice-s kadunud Chrisostom Laufer-i, endise metsavahi ja tema elusoleva abikaasa, Markówka-s elava Christine, sündinud Kropla (Krepla? – Al Muth pakkus siin saksapäraseks perekonnanimeks Kriegel) pojana ning Ernestine Reschke, 21 aastat vana, sündinud Ludwinka-s (tõenäoliselt õige on Ludowinka), teenijatüdruk Markówka-s, kadunud Christian Reschke, endise rentniku Chorzeszów-ist ja tema elusoleva abikaasa Luise Frank-i, samuti Chorzeszów-ist, tütrena. Sellele laulatusele eelnes kolm mahakuulutamist Pabianice koguduse ees 19. ja 26. oktoobril ning 2. novembril käesoleval aastal. Loa laulatamiseks andsid suuliselt mõlema poole emad. Takistusi selle abielu sõlmimiseks ei ole ette toodud. Abiellunud teatasid, et nad ei ole sõlminud abielueelset lepingut. See dokument loeti ette abiellujatele ning tunnistajatele ning allkirjastati minu (s. t. koguduse pastori Daniel Gottlieb Biedermann-i) ja tunnistajate poolt, sest abielluastunud on kirjaoskamatud.

Otsisin üles kõik kohanimed, mis mul nüüd teada olid, ning märkisin nad kaardile. Kandsin sinna ka Christiani ja Ernestine laste sünnikohad, niivõrd-kuivõrd neid tuvastada võimalik oli. Tütar Magdalene sünnikoha leidmisega oli igatahes raskusi – Kose kirikuraamatutes on kirjas Zales, Gouw. Kalisz, kuid sellenimelist kohta toonases Kaliszi kubermangus ei olnud. See-eest on Poolas lausa kümnete kaupa Zalesie-nimelisi külasid. Üks neist asub Ludowinka ja Markówka vahel, olles Hipolitów-i nö. tütarküla. Pean seda kõige tõenäolisemaks Magdalene sünnikohaks, kuigi kahtlusi tekitab Kaliszi kubermangu mainimine. Tõepoolest, Kongressi-Poola administratiivset jaotust muudeti korduvalt, ja enne 1844. a. aastat kuulusidki kõnesolevad alad Kaliszi kubermangu koosseisu. 1844. a. ühendati terve Kaliszi kubermang suureks Varssavi kubermanguks. 1867. a. muudeti taas piire, taastati Kaliszi kubermang, ent mitte vanades piirides – Ludowinka, Markówka ja Hipolitów-i alad läksid nüüd Piotrków-i kubermangu koosseisu.

Laste sünnikohtade järgi saab aimu pere liikumisest. Alguses elas pere Markówka-s, siis 1868. a. sündis Magdalene selles mõnevõrra mõistatuslikus Zalesie-s ning seejärel jälle tagasi Markówka-s. Markówka oli sakslaste koloonia ning kandis saksa keeles nimetust Hochweiler. 1874. aastaks koliti Łódz-st idapoole Nowosolna kanti. Nowosolna oli samuti sakslaste rajatud koloonia saksakeelse paralleelnimetusega Neusulzfeld.

Saksakeelne artikkel Wikipedia-s “Sakslased Pabianice-s

Kirjuta vastus