Heietusi sajanditevanuse Karla küla teemal

Aprilli alguses toimus Kose-Uemõisa Külakeskuses Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamatu „Karla küla läbi sajandite“ esmaesitlus. Õigupoolest ootasin selle raamatu ilmumist põnevusega, sest olin kuulnud Ülo Roosnurme aastatepikkusest uurimistööst ja rikkalikust andmekogust. Ulatuvad ju minugi juured Karla külla Kõlli tallu – Meetuate suguvõsa algkoju.

Tuleb kohe avaldada täit tunnustust autoritele tehtud töö eest – raamatu eessõnas leiduv lause „Lugejal on võimalik saada üsna põhjalik ülevaade nii ümbruskonna loodus- ja kultuuriväärtustest kui ka küla auväärsest ajaloost.“ vastab igas mõttes tõele. Usutavasti pakub raamat kõige rohkem põnevust kõigile neile, kes tänaseni Karla külaga isiklikult seotud, ent ka mina, kes ma ju tegelikult olen kõrvaline inimene – minu esivanemad lahkusid sealt pea 150 aastat tagasi – lehitsesin raamatut suure huviga ning uurisin-puurisin eriti hoolega neid peatükke, milles juttu otseselt või kaudselt minu suguvõsast. Et ma oma Kose kihelkonna esivanemaid juba varem võrdlemisi põhjalikult uurinud olin, siis jätkus äratundmisrõõmu mulle kuhjaga, ja sain ka mõne uue teadmise võrra rikkamaks.

Natukene jäi minu südametunnistusele kripeldama see, et Meetuate suguvõsa algus tundub raamatus endiselt pisut viltu olevat. Mäletan, et umbes eelmise aasta mais võtsin ühendust Tõnu Meldrega ja saatsin talle oma nägemuse Kõlli talu ja Meetuate dokumenteeritud ajaloo algusaegadest. Tõnu Meldre saatis seepeale mulle Ülo Roosnurme telefoninumbri ning soovituse temaga need asjad läbi arutada. Võtsin siis hoogu, mis ma võtsin, ent telefonikõne jäigi mul lõpuks tegemata. Nagu selliste asjadega ikka on – lükkad muudkui homse peale, sest parasjagu on pakilisemaidki asju teha, ja lõpuks see „homme“ ei kipugi enam tulema. Puhtalt minu viga.

Nüüd siis võtsin kätte ja püüdsin seda viga parandada – parem hilja kui mitte kunagi. Saatsin hr. Ülo Roosnurmele kirja, mille sisu ka siia üles panen – mõnevõrra küll modifitseeritult. Et aru saada, millest allpool jutt, soovitan soojalt kõigil huvilistel Karla küla raamatuga tutvuda.

Algne Kõlli talu, kus peremeheks oli Tooma-nimeline mees, asus Holmbergi 1696. a. kaardi järgi tõepoolest mitte seal, kus asub praegune Kõlli talu, vaid teisepool jõge ja jupike maad allavoolu – nagu Ü. Roosnurm kirjutab – „hilisema Vene talu koplis“. Kõlli Toomast on teada niipalju, et tal oli naine Krõõt, kes oli paaril korral laste ristsetel vaderiks (Kose koguduse meetrikas on nimi kirjas kujul Greth) ning vähemalt kaks tütart. Tütar Mai sündis novembris 1694 ja ristiti 20. pühapäeval pärast kolmainupüha kui Kolli Thomas s. T. Mai von Karla. Veel on teada tütar Krõõt, kes elas üle katkuaja ja käis leeris jaanuaris 1712 kui Kret, defuncti Kolli Thomas s. Tochter ehk surnud Kõlli Tooma tütar Krõõt. Mis Krõõdast edasi sai, seda pole meetrikate lünklikkuse tõttu võimalik teada saada. Küll aga ei leia ma mitte kuskilt mingisugustki viidet selle kohta, et Kõlli Toomal oleksid olnud pojad Hans ja Mart, kes Ü. Roosnurme ja T. Meldre raamatu järgi olevat antud kasulasteks Siimu Hindriku Hansule.

Siimu Hindriku Hans figureerib samuti korduvalt Kose kõige varasemas meetrikas. 04.12.1695 ristiti tema tütar Leenu /Siemo Hinriko Hans s. T. Leno von Karla/. Paraku ei ole ma saanud Hansu naise nime teada, sest Kose pastor ei suvatsenud toona laste emade nimesid üles märkida, ka ei ole ma kohanud teda vaderina. Ainus, mis teada – Siimu Hindriku Hansu naine suri ja maeti 20.03.1698, eesnimi taas kirja panemata jäänud. Hans abiellus teistkordselt (või õigemini – tont seda teab, mitmendat korda) 25.09.1698 Uustalu Jaagu lese Volbriga /Ustallo Jack s. Witbe Wolber/. Nähtavasti suri see Volber suure katku aegadel, sest katkujärgses meetrikas ja 1716. a. inkvisitsiooniprotokollis on Siimu Hindriku Hansu naiseks juba Krõõt. Eesnimede sarnasus viis mind korraks mõttele, et too Krõõt võis olla Kõlli Tooma lesk, ent üsna ootamatust kohast õnnestus mul üles leida viide Kõlli Tooma lese matustele 20.02.1710 – kirjas on see Kose koguduse arvepidamisraamatus kreediti poolel! Samal päeval maeti veel terve hulk inimesi ning pastor on pidanud vajalikuks märkida, et enamik neist suri nälga.

Siimu Hindriku Hansu lastest on teada peale ülalmainitud Leenu veel kolm – üks tütar nimega Ann, kes käis 14-aastaselt leeris 06.11.1698 /Siemo Hinriko Hanso T. An/. See Ann elas katkuaja üle, sest taas kohtab teda vaderina Vetka Jaani tütre ristsetel augustis 1716. Ann on seal kirjas kui Hindriku Hansu tütar, kuigi minu meelest peaks ta selleks ajaks juba abielus olema. Tavaliselt identifitseeriti ju abielunaisi oma mehe kaudu. Ent olen siiski kohanud ka üksikuid juhtumeid, mil naine on abielunaise staatusest hoolimata endiselt kirjas kui oma isa tütar. Antud juhul on see võrdlemisi loogiline, sest lapsukese esimeseks vaderiks oli Hindriku Hans.

Teiseks poeg nimega Mart – tema olemasolu saab teada sellest, et 27.05.1709 ristiti Pruuna Jaani tütar Ann ning üheks vaderiks oli Siimu Hindriku Hansu poeg Mart /Siemo Hinriko Hansens S. Mart/.

Kolmas teadaolev laps sündis 19.05.1700 ja ristiti 22.05.1700 – Siimu Hindriku Hansu poeg Hans. Tema ei saanud aga olla see, kes hiljem kirjas Hindriku Hans juuniorina – ei ole mõeldav, et ta juba 14-aastaselt naisemees ja lapse isa oli.

Selles, et 1716. a. inkvisitsiooniprotokollis Siimu Hindriku Hansul ühtki last kirjas polnud, pole midagi iseäralikku. Olen neid protokolle erinevate mõisate kohta nii Harjumaal, Virumaal kui ka Järvamaal lugenud ja võrrelnud kirikumeetrikatega nüüdseks päris palju. Kõikide protokollide ühiseks jooneks näib olevat see, et sugugi mitte kõiki inimesi ei pandud kirja. Eriti puudutab see minu hinnangul sulaste või tüdrukutena erinevates taludes parasjagu teeninud inimesi. Mõne mõisa piires pole justkui ainsatki sulast ega tüdrukut, on ainult peremehed, nende naised ja reeglina alla kümne aasta vanused lapsed. Sestap ma arvangi, et inkvisitsiooniprotokollidest avanev pilt on moonutatud. Teismelised lapsed ja noored, kes kuskil kas karjapoistena või -tüdrukutena või sulastena (ka juba abielus) tööl, jäid lihtsalt välja. Kirikumeetrika andmetel peaksid nad kõik aga kuskil olemas olema.

Olen igati nõus sellega, et Siimu Hindriku Hans juunior on hilisem Kõlli Hans. Ent minu arvates on raamatus edaspidises käsitluses kaks erinavat Kõlli Hansu kokku pannud üheks Hansuks. Minu nägemus asjast on selline, et oli Kõlli Hans I alias Hinriku Hans juunior, kelle naine oli Ann ja Kõlli Hans II, kelle naine oli Kai – mitte üks Kõlli Hans, kel oli kaks naist – Anu ja Kai, nagu autorid raamatus väidavad.

Selgitan, miks ma nii arvan. Kõigepealt panen kirja Kõlli Hansu lapsed, kelle olemasolu on teada nii hilisemate abielude kui ka sünnimeetrika kannete järgi:
1) tütar Kai, ristiti 29.08.1714, abiellus 14.12.1735 Möldre Hansu Lauri sulase Hansuga
2) poeg, kelle nime pole sünnikandesse märgitud, kuid pakun selleks Hans, ristiti 15.01.1716, tema edasise elukäigu kohta on mul raamatus kirjapandust erinev teooria, millest eraldi allpool
3) tütar Mari, ristiti 02.03.1718, abiellus 02.09.1744 Lauri Jaani Hindriku poja Hindrikuga Alavere mõisale kuulunud Rasivere külast
4) poeg Jüri, ristiti 06.03.1720, suri ja maeti 24.04.1720
5) poeg Toomas, ristiti 25.03.1721, abiellus 11.12.1748 Nuhja Miku tütre Kaiga Alavere mõisale kuulunud Palukülast
6) poeg Jaan, ristiti 13.10.1722, abiellus 06.12.1752 Kubja Jüri tütre Krõõdaga arvatavasti Ravalt
7) tütar Ann, sündis 22.09.1726, ristiti 29.09.1726, abiellus 16.12.1745 Latika Juhaniga Kanaverest.

Tähelepanuväärsed on aga laste sünnikannetes antud vanema(te) nimed:
1) Kai – Hans Hinrico Hansens Schwieger Sohns T(ochter).
2) Hans – Siemo Hinrico Hansens von Karla Söhnl(ein).
3) Mari – Hinrico Hansens Junioris von Karla T(ochter).
4) Jüri – Hinrico Hanso Hansens S(ohn).
5) Toomas – Hinrico Hanso Hansens S(ohn).
6) Jaan – Simo Hinrico Hansens junioris S(ohn).
7) Ann – Kelli Hansens u. s. Weib. Annens Töchterl(ein).

Kõige magusam on esimese lapse Kai sünnikanne – nimelt selgub sealt täiesti üheselt vana Hindriku Hansu ja noore Hansu omavaheline suhe – noor Hans on vana Hansu väimees ja järelikult on noore Hansu naine Ann vana Hansu tütar. Noore Hansu naise nimi oli Ann, mitte Anu /Anno/, nagu on kirjas raamatus. Tõsi küll, korra on kirikuõpetaja ühe lapse sünnikandes vaderina kirja pannud Hindriku Hansu naine Anu, ent kõikides teistes kannetes on ta ülekaalukalt alati Ann. Ilmselt oli tegemist ühekordse eksitusega (sarnast Anni ja Anu segaminiajamist tuli ette enamikel kirikuõpetajatel läbi aegade ja kõikjal). Kuid veel intrigeerivam on leid jaanuarist 1716 – nimelt on siis ühe lapse ristsetel vaderina kirja pandud Siemo Hinrico Hansens Schwager Hans. See jätab piisavalt võimalusi fantaasialennuks – Schwager on mitmetähenduslik sõna – ta võib tähendada nii naisevenda kui ka õemeest. Seega siis Siimu Hindriku Hansu naisevend või õemees Hans.

Näib, et sedaaegu esinevad vana ja noor Hans meetrikates juba tihtipeale lihtsalt Siimu Hindriku Hansu või Hindriku Hansuna, mistõttu pole alati võimalik üheselt kindlaks teha, kummaga tegemist on. Mitte alati ei vaevunud kirikuõpetaja neid eristama. Näiteks kasvõi teise (nimetu) poja sünd – arvan üsna kindlalt, et tegemist on noore Hansu pojaga. Esiteks figureerib sobiv poeg hilisemates andmetes, teiseks oli vana Siimu naine Krõõt selleks ajaks jõudnud juba mittefertiilsesse ikka (1716. a. inkvisitsiooniprotokollis on tema vanuseks märgitud 50 aastat – tõsi küll, protokollis olevad vanused on vägagi umbkaudseks ja umbes 50-aastaselt võib naine vähemasti teoreetiliselt veel siiski lapsi saada).

Ning veel nimekujust Hindriku Hansu Hans – selliselt nime taga võis peituda mitte ainult Hindriku Hansu poeg Hans või Hansu kasupoeg Hans, vaid vabalt võis üks Hans olla teisele väimees, lapselaps, nõbu, sulane jne. – olen kõikmõeldavaid variante sellise nimekuju taga kohanud.

Naisevenna/õemehe probleemi juurde tagasi tulles – vaatame, millised võimalused tõlgendamiseks on:

1) vana Hansu naisevend Hans – sellisel juhul oli Hansu naisel Krõõdal vend Hans. Huvitavaks teeb sel puhul asja mõttekäik, et seesama Hans võis ühtlasi olla vana Hansu väimees ehk noor Hans – paljuke neid Hanse siis lõpuks oli, kes kõik Hindriku Hansu kaudu defineeritavad olid…

2) vana Hansu õemees Hans – teada on, et vanal Hansul oli tõepoolest õde, kelle tütrel sündis aprillis 1696 vallaslaps (tõsi küll, nimetatud sünnikanne on kaheti tõlgendatav – vallaslaps võis sündida ka Hansu õel ja laps võis olla tütar Kärt /Gert/). See õde ja tema mees pidid aga 1716. aastaks olema mitte enam esimeses nooruses inimesed, mistõttu on pisut ebatavaline, et meest mitte nö. iseseisva nime, vaid naisevenna kaudu nimetatakse.

3) noore Hansu naisevend Hans – tõepoolest, noore Hansu naisel Annil sündis ju 1700. a. (pool)vend Hans, ent 1716. a. oli ta veel natuke liiga noor, et olla vader. Vaderiks olemise eelduseks oli leeri läbimine, teoreetiliselt võis 15-aastane poiss muidugi juba leeritatud olla, kuigi tavaliselt käisid poisid leeris pisut vanemana. Samas pole vana Hindriku Hansu pojast nimega Hans mitte mingisugust märki peale mainitud sünnikande 1700. aastast. Pigem tundub, et ta ei elanud katkuaega üle. Ja mis kõige olulisem – toona poleks seda poega kirja pandud mitte õemehe kaudu, vaid pigem ikka oma isa pojana.

4) noore Hansu õemees Hans – täiesti võimalik variant, kuid igasugu muud teated noore Hansu õest ja tema mehest puuduvad täielikult.

Kõige tõenäolisem tundub siiski esimene võimalus – vana Hansu naisevend Hans. Nimelt on samas kandes järgmiseks vaderiks vana Hansu naine Krõõt. Oleks tegemist erinevate Hansudega, oleks kirikuõpetaja ehk üritanud neid siiski eristada, kuivõrd oli see ju sisuliselt üks ja sama kanne meetrikaraamatusse.

Niisiis näib, et leseks jäänud Siimu Hindriku Hans abiellus Krõõdaga, kelle (tõenäoliselt üksjagu noorem) vend Hans võttis naiseks Siimu Hindriku Hansu tütre Anni. Päris vettpidavalt seda tõestada vist siiski ei õnnestu allikate vähesuse ja lünklikkuse tõttu – nagu see nii kauge aja kohta tavaline on.

Arvatavasti jääbki mõistatutseks see, millal ja miks kandus Kõlli talu nimetus jõe ühelt kaldalt üle teisele kaldale. Põhjustest üks, mis mulle pähe on tulnud – pole ju teada, millal endine Kõlli koht lõplikult maha jäeti. Noor Hans võis Kõlli maad endale harida saada ja isegi mingi elamise rajada. Kõlli mahajätmine ja teisele poole jõge preagusele Kõlli kohale kolimine võis toimuda ju ka alles hiljem. 1724. a. pani Kose pastor meetrikasse esimest korda kirja Kõlli Hansu nime ja sealt edasi nimetatakse teda äia järgi veel vaid ühel või kahel korral. Huvitav detail on veel see, et 1732. a. adramaarevisjonis ilmub lagedale eraldi peremehena Kõlli Mats, kelle kohta pole mul õnnestunud teada saada mitte midagi muud (välja arvatud märkus adramaarevisjonis, et Mats on äsja kohale pandud peremees) ja järgmistes revisjonides teda enam ei esine. Ehk kolis Kõlli Hansu pere selleks ajaks juba praegusele Kõlli kohale, võttes kaasa talunime ning mõis tegi viimase katse vana Kõlli kohta nö. elus hoida, pannes sinna peremehe, kes aga mingil põhjusel varsti pildilt kadus?

Olgu kuidas oli, ent üsna kindel on see, et Kõlli Hans I suri ajavahemikus 1726 kuni 1732. Surmakannet aga Kose meetrikatest ei leia, millel võib olla mitu põhjust – kõige tõenäolisem on see, et kirikuõpetajal jäi kanne lihtsalt tegemata. Hansu viimane laps sündis septembris 1726, seega pidi Hans aasta alguses veel elus olema ja titeteoga hakkama saama. Kose-Uuemõisa vakuraamatus, mis on dateeritud 20.08.1732, on aga Kõlli talu „peremehena“ kirja pandud Kõlli Hansu lesk /Kelli Hans seine Witwe/. Lesk ei saanud aga kaua „peremees“ olla, sest 25.11.1733 suri ta rõugetesse kui Ann, Kölli Hansens Wittwe. Lisaks neile kahele erinevale allikale, mis kinnitavad Kõlli Hans I surma, tasub veel tähele panna seda, et kõik eelpool mainitud lapsed, v. a. Kai, on oma abielukannetes üles tähendatud kui „õndsa Kõlli Hansu poeg või tütar“ (eristamaks neid samal ajal elusolevast Kõlli Hans II-st).

Nähtavasti jäi talu pärast ema surma kõige vanema tütre Kai õlgadele, kes pidi kiiresti talule peremehe leidma. Kai abielluski 14.12.1735 Möldre Hansu Lauri sulase Hansuga, kellest sai Kõlli Hans II – olen selles kindel. Hans II päritolu kohta pole kahjuks mitte mingisugust informatsiooni leida. Leeris käis ta arvatavasti 04.04.1725 kui Möldre Hansu poiss Hans Söönurme külast /Hans Mölre Hansens von Sonorm s. Jung/. Pärast Hansu ja Kai abiellumist hakkasid riburadapidi sündima lapsed, kelle isa oli Kõlli Hans ja ema Kai. Ühtki teist kandidaati Kõlli peremehe ja perenaise kohale terves Uuemõisa mõisas lihtsalt ei ole (s. t. teist abielupaari, kus mehe nimi on Hans ja naise nimi Kai), rääkimata hilisematest tihedatest sidemetest Kõlli pere ja Kai õdede-vendade perede vahel üksteise laste vaderiteks olemise näol.

Kai õed-vennad hakkasid abielluma alles kümmekond aastat hiljem. Mõni sõna ka neist – Kõlli Hans I teine laps kandis arvatavasti nime Hans ja ta abiellus 11.05.1746 Päärna Tõnu tütre Maretiga ning just temast sai minu hinnangul Päärnahansu talu peremees. Ma ei suudagi aru saada, kust on tekkinud raamatu autorite arusaam, et Päärna Hans oli Kõlli Hansu venna Mardi poeg. Esiteks – abielukandes on sõnaselgelt kirjas: peigmees Hans, õndsa Kõlli Hansu poeg Karlast, pruut Maret, õndsa Päärna Tõnu tütar Karlast. Teiseks – ei ole kuskilt välja lugeda, et Hansul üldse Mardi-nimeline vend oli. Kolmandaks – kui oletada, et Hansu vend oli 18. sajandi algupoolel Kose meetrikates leiduv Hindriku Hansu Mart, siis ometigi pole mitte mingeid andmeid, et Mardil oleks olnud poeg Hans, kes täiskasvanuks sai ja naise võttis. Tõsi küll, 09.02.1719 ristiti Hindriku Mardi poeg Hans, ent poolteist aastat hiljem, 16.10.1720 on kirikuraamatusse kantud selle lapsukese surm. Surmakandesse ei ole kirja pandud Hinriku Mardi poja nime, ent äramärgitud vanus ei jäta mingit kahtlust, kellega tegemist oli.

Kõlli Hans I kolmas laps Mari läks elama mehe juurde Rasiverre. Viies laps Toomas oli kõigi andmete kohaselt hilisem Tehve Toomas – mõnda aega ka Tehve talu peremees. Tema naine Kai oli Nuhja Miku tütar Palukülast – taas kord saan vastu vaielda, sest ma ei leia kuidagi andmeid, mis tõendaksid muud. Millest tuleneb arvamus, et Tehve Tooma naine oli Päärna Tõnu tütar Kai? Kõlli Hansu poja Tooma ja Tehve Tooma isikusamasus on aga üsna lihtsalt tõendatav – nimelt maeti 01.12.1756 kaks Tehve Tooma tütart – viie ja poole aastane Ann ning kolme ja poolene Kai. Ainus Ann, kes sündis sobival ajal ja kelle vanemad olid Toomas ja Kai, oli 02.01.1851 sündinud Kõlli Tooma tütar Ann ja ainus sobiv Kai 21.03.1753 sündinud Päärna Hansu sulase Tooma tütar Kai. Seos on ilmne! Tasub veel vaid lisada, et Tehve Toomas ja ta naine Kai, kel endal rohkem lapsei ei sündinud, olid sagedasti vaderiteks kõikide Kõlli Hans I lastelaste sündide juures.

Kõlli Hansu kuues laps, poeg Jaan läks Kanavere külla Lepiku talu peremeheks. Ning viimane tütar Ann läks mehele Latika Juhanile samuti Kanavere külla.

Olgu siinkohal üles loetletud ka Kõlli Hans II lapsed, kellest raamatus on antud vaid osaline loetelu:
1) nimetu laps, sünniaeg umbes 1738 või pigem varem, suri 02.09.1741 – millegipärast puudub nii sünnikanne kui ka eesnimi surmakandest;
2) tütar Anu, sündis 26.09.1738, abiellus 14.01.1761 Türgi Hansuga
3) poeg Mats, sündis umbes 1740, sünnikanne pole leitav. Abiellus 29.11.1769 Aasu Jaagu tütre Triinuga Kiviloolt. Hilisem Kaela talu peremees Mats Saula külas.
4) poeg Hans, sündis 20.04.1743, abiellus 10.06.1774 Möldre Hansu Tõnu tütre Leenuga. Temast sai Kõlli Hans III – Kõlli järgmine peremees
5) poeg Hindrik, sündis 07.04.1745, suri ja maeti 13.11.1748
6) tütar Kai, sündis 20.08.1747, abiellus 23.02.1774 Vanakubja Mihkliga Alansi külast
7) tütar Leenu, sündis 05.10.1749, abiellus 13.12.1769 Harmi mõisa kärneri Hansuga
8) tütar Mari, sündis 08.12.1751, suri ja maeti 28.07.1756
9) poeg Jaan, sündis 03.02.1754, abiellus 02.12.1778 Matsu Hansu Nigula tütre Anniga. Hilisem Tehve talu peremees Jaan.
10) poeg Jüri, sündis 19.03.1756, suri ja maeti 16.04.1756
11) poeg Juhan, sündis 19.03.1756, suri ja maeti 28.04.1756
12) poeg Juhan (oli üsna tavaline, et mõnele järgmistest lastest pandi juba surnud lapse eesnimi), sündis 26.08.1757, abiellus 28.11.1781 Pikari Jaani võõrastütre Anniga, oli hiljem mõnda aega Uuemõisa mõisa aednik.

Veel tahaksin natuke täpsustada mõningaid seiku, mis kirjas Paalimatsu talule pühendatud peatükis, kus lühidalt on mainitud ka minu esivanemaid. Jutt käib Venda Silbergi emast Julie Meetuast ja tema isast ning vanaisast (viimane on ühtlasi minu vanavanavanaisa). Ei ole päris õige öelda, et Julie vanaisa Jaan (1822-1901) läks Paunkülla Hindreku tallu koduväiks. Jaan võttis küll 1852. a. naiseks Hindreku Peetri tütre Leenu Tenderi, ent äi Peeter oli selleks ajaks ammu surnud (suri 1828). Leenu ema abiellus teistkordselt Kaarel Tenderiga, kes oli mõnda aega Pruuli peremees ning kes suri 1855 – tükk aega enne Jaani ja Leenu Paunkülla tulekut. Hindreku oli vahepeal pikka aega hoopis teiste inimeste käes, sest ka Hindreku Peetri vend Jaan Lipson lahkus 1834. a. paiku Paunkülast Virumaa suunas. Jaan ja Leenu Meetua olid kuni 1860-ndate lõpuni Kõlli talu peremees ja perenaine – kõik nende lapsed on sündinud Kõllil. Alles viimase lapse sünnikandes 1871. a. on kirikuõpetaja Jaani nimetanud „endiseks Kõlli peremeheks“. Arvatavasti umbes sedaaegu pere Hindrekule, Leenu sünnikoju läkski – ma pole veel selgust saanud, kas Jaan ostis Hindreku kohe päriseks või võtsid nad talu algul rendile. Julie isa Jaan, vana Jaani poeg, oli tõepoolest kümmekond aastat Ojasoo Kaasiku talu peremees, ent 1890-ndate alguses tuli ta Hindrekule tagasi ning võttis talu isalt üle. Julie sünnikohaks on märgitud juba Paunküla ja Hindrekul ta üles kasvaski. Kaasiku perioodil olid pere naabriteks tõepoolest Neitsimäe talu Silbergid.

Ning veel tahaksin korra peatuda Hinriku Mardil, keda raamatu autorid arvavad olevat noore Hindriku Hansu vend, ent mina kahtlustan teda Siimu Hindriku Hansu lihaseks pojaks olemises. Võtsin selle Mardi korraks põhjalikumalt ette sooviga selgitada välja tema päritolu ja käekäik – niivõrd-kuivõrd see varasemate auklike meetrikate abil üldse võimalik on. Ja viskaksin siinkohal õhku hüpoteesi, et Hindriku Mart ja Uustalu Mart on üks ja sama isik. Tunnistan kohe, et lõplikult tõestada seda mul ei õnnestunud. Ent mõned mõtted panen siiski kirja. Kõigepealt – nimetused Hindriku Mart ja Uustalu Mart käibivad 18. sajandi alguse Kose meetrikates samaaegselt, Hindriku Mart kaob aga hiljemalt 1720-ndate alguseks (vist viimast korda on teda mainitud tema laste surmakandes 1720. a.). Sealt edasi figureerib juba ainult Uustalu Mart. Ma ei tahaks nõustuda arvamusega Uustalule pühendatud peatükis, et 1726. a. revisjoni Vana Mart ja Uustalu Mart on üks ja sama isik. Vana Mardi talus elava seltskonna koosseis on minu meelest veidi teistsugune, kui raamatus kirjas – seal elavad üks töövõimelises eas naine (arvatavasti perenaine), kaks alaealist poissi ja kaks alaealist tüdrukut ning üks üle 60-aastane mees, keda pole põhjust pidada kellekski teiseks kui Vanaks Mardiks. Uustalu Mardi nimelises talus elab aga täiesti tavapärase koosseisuga talupere (peremees-perenaine-lapsed, lisaks veel üks täiskasvanud meesterahvas). Vanaks Mardiks sobiks ehk paremini 29.05.1731 maetud Karla küla karjus Mart, kelle vanuseks on märgitud 70 aastat.

Panin kirja Hindriku Mardi ja Uustalu Mardi nimede mainimised, et vaadata sündmuste kronoloogiat:
1) Siimu Hindriku Hansu poeg Mart oli Pruuna Jaani tütre vaderiks 27.05.1709
2) sündis Siimu Hindriku Mardi tütar Madle, ristiti 14.12.1712
3) Uustalu Mardi naine Kai oli Uustalu Jaani tütre vaderiks 16.08.1713
4) Uustalu Mart oli Hindriku Hansu väimehe Hansu tütre Kai vaderiks 29.08.1714
5) sündis Siimu Hindriku Mardi poeg Jaak, ristiti 22.12.1714
6) sündis Uustalu Mardi poeg Jaan, ristiti 27.12.1716
7) sündis Hindriku Mardi poeg Hans, ristiti 09.02.1719
8) Uustalu Mart oli Hindriku Hansu Hansu poja Jüri vaderiks 06.03.1719
9) Hindriku Mardi 7-aastane tütar (seega Madle) ja pooleteistaastane poeg (seega Hans) maeti 16.10.1720
10) sündis Uustalu Mardi poeg Mart, ristiti 30.07.1721
11) sündis Uustalu Mardi tütar Hedvig, ristiti 19.12.1723
12) Uustalu Mardi tütar Edo (arvatavasti Hedvig) maeti 26.01.1726
13) Uustalu Mardi poeg Jüri sündis 06.04.1726
14) Uustalu Mardi tütar Kert leeritati 03.12.1726, seega pidi ta sündima umbes 1710. a. paiku
15) Uustalu Mardi poeg Hans sündis 08.08.1728
16) Uustalu Mardi poeg Hans maeti 18.08.1728
17) Uustalu Mardi poeg Hinrik sündis 03.12.1729
18) Uustalu Mardi poeg Mihkel sündis 13.07.1732
19) Uustalu Mardi tütar Kert abiellus 02.12.1733 Reinu Jaani sulase Jüriga Karlast
20) Uustalu Mardi tütar Madle sündis 10.01.1735

Poeg Jüri sünnikannet ei leia, kuid leeriaja järgi pidi ta sündima umbes 1737.

Kahe Mardi isikusamasuse tõendid jäävad siiski vaid kaudseteks. Esiteks vast see, et kõik lapsed sündisid kenas jadas, kummagi Mardi lastel ei tekkinud liiga lühikest vahet (9 kuud ja pisut aega enam sinnajuurde on minimaalne, mis kahe lapse vahel peaks olema), mis tõendaks, et Mardid olid erinevad isikud. Teiseks see, et Hindriku Mardil sündis 1716 poeg Jaak. Uustalu Mardil oli samuti poeg Jaak, kes küll oma surmakandes antud vanuse järgi pidi sündima 1710. a. paiku. Mina seaksin selle sünniaja kahtluse alla, sest sellisel juhul oleks ta pidanud leeris käima ajavahemikus 1725-1731 nagu tema õde Kärtki. Sellist leerilast aga nimekirjades ei leidu. Seega oli Jaagu sünniaeg arvatavasti hilisem, kuid hiljem sündis vaid Hindriku Mardi poeg Jaak. Kahjuks puuduvad Kose meetrikatest leerilaste nimekirjad ajavahemikust 1734-1740. Igatahes pidi Jaak leerituma enne oma abiellumist 1736. a. Üldiselt on 18. sajandi surmameetrikatesse kirjapandud vanused umbkaudsed nagu ka hingerevisjonide vanused. Muuseas – hingerevisjonis antud vanuse järgi sündis Jaak kuskil 1716. a. paiku, mis klapiks suurepäraselt.

Nimede Hindriku Mart ja Uustalu Mart paralleelses käibelolekus pole samuti mitte midagi iseäralikku. Samamoodi oli mõnda aega paralleelselt käibel näiteks ka Kõlli Hans ja Siimu Hindriku Hans. Tõenäoliselt sai Mart Uustalu peremeheks alles 1720-ndate esimeses pooles, enne seda oli peremeheks nähtavasti Uustalu Jaan. Mart võis olla samal ajal Uustalul sulaseks, mistõttu kirikuõpetaja nimetas teda kord elukoha, kord isa järgi. Ning lõpuks veel üks väike killuke – Hindriku Mardi oletatava isa (või äkki hoopis kasuisa?) Siimu Hindriku Hansu teadaolev teine naine oli ju Uustalu Jaagu lesk Volber.

Et minu esiisa Jaan Meetua (1822-1901) sugupuu jõuab otsapidi välja ka Raudsepa, Möldrehansu, Aabrami ning riivamisi Keldriaugu taludesse, siis lõpetuseks veel natuke nende talude kohta.

Raudsepa – näib, et selle talu puhul suuri erinevusi raamatu autorite poolt kirjapandu ja minu enda uurimistöö tulemuste vahel ei ole. Mõningad täpsustused vaid vana Raudsepa Hansu naiste ja laste kohta – Põhjasõja-eelsest ajast on teada, et Hansul oli naine nimega Mari, kes suure tõenäosusega oli ka hilisema Raudsepa peremehe Tõnu ema. Kirikuõpetaja on meetrikasse kirja pannud Raudsepa Hansu naise matused 30.05.1715, kuid et naise nime ei ole üles tähendatud, siis ei saa kindlalt väita, et tegemist oli Mariga. 1716. a. juunist pärit Tallinna kindralkuberneri inkvisitsiooniprotokollis on 70-aastasel Raudsepa Hansul kirjas noor 20-aastane naine Mall. Malli kohta puuduvad kirikuraamatutes igasugused andmed, mis tekitab kahtluse, et tegemist võis olla Hansu viimase, samuti palju noorema naise Mai-ga – protokolli võis naise nimi valesti kirja minna. Erinevalt raamatu autoritest arvan, et Hans ei olnud kubjas – vähemasti ei ole see nõnda kirjas 1716. a. protokollis. Kupja amet pandi kirja inimese nime ette, Hansu puhul on märgitud, et ta oli ära /abs(ens)/ ning andmed tema pere ja talu kohta kirjutati üles kupja ütluste järgi. Kose koguduse varaseima meetrikaraamatu abil on võimalik üles leida ja täpsustada Hansu laste andmed. Üldse tundub, et raamatu autorid on seda allikat väga vähe kasutanud, eriti mis puudutab enne 1710. a. tehtud sissekandeid. Tõsi küll, Kose toonase pastori Gotthard Fonne gooti kirjas tehtud kandeid pole just kerge lugeda, kuid kui tahta minna nii kaugele ajalukku kui võimalik, siis saadud andmed on vaeva väärt.

Olgu siis siinkohal ära toodud Hansu teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann, sündis arvatavasti umbes 1690 või pisut varem, abiellus 1711 Rätsepa Klausi poja Klausiga
2) poeg Mart, pidi sündima mitte palju varem kui 1691 (raamatus on pakutud sünniaastaks 1680), sest 1711. a. käis leeris. Leeris käidi umbes 15 kuni 21 aasta vanuses, veel vanemana leeritumine oli väga erandlik (näiteks õpilase „kõva pea“, kuid antud juhul võis vanemas eas leeriskäimise põhjuseks olla 18. saj. alguse sõjaolukord ja katkuepideemia ning neist tingitud kogu ühiskonda tabanud kollaps)
3) poeg Hans, sündis juulis 1694
4) poeg Hans, ristiti 13.09.1696
5) poeg Jaak, ristiti 01.07.1698
6) poeg Tõnu, sündis 07.12.1701 (raamatus on antud surmakande alusel arvutatud sünniaasta 1695), Raudsepa talu peremees Söönurme külas
7) poeg Hans, sündis 28.08.1706
8) poeg Päärn, ristiti 22.11.1708, leeris käis 1726
9) poeg Härm, teada on vaid matmisaeg 12.06.1719, sündis umbes 1710
10) poeg Hans, ristiti 05.07.1713
11) poeg Mikk, ristiti 23.09.1716
12) tütar Mari, ristiti 26.02.1721, maeti 11.06.1721
13) tütar Anu, ristiti 18.06.1722, maeti 26.01.1724
14) tütar Krõõt, ristiti 27.12.1724
15) tütar Mai, sündis 16.02.1732

Raamatus on 17. saj. ja 18. saj. algul sündinud inimeste surma-aastad kirja pandud nähtavasti inimeste surmakannetes antud vanuste järgi, ent suure osa Kose kihelkonna inimeste puhul ilmneb, et see vanus oli väga umbkaudne ja kümnekonna aasta suurused vead üsna tavaliselt. Seega ei maksa surmakannetes antud vanuseid liig tõsiselt võtta – kuigi parema puudumisel saab ja tuleb neid muidugi arvestada. Vähemalt umbkaudse ettekujutuse inimese vanusest nad ikka annavad.

Möldrehansu – selle talu puhul on asi pisut segasem. Nimelt elas Põhjasõja-eelsel ajal pea igas teises külas mõni Möldre-nimeline kooslus ja Kose toonane pastor pole mitte alati oma kannetes vaevunud täpsustama, kes on kes ja millisest külast pärit. Kirimäe külas elas Möldre Jaan ja tema poeg Jaak ning Möldre Päärn /Berend/, Söönurme külas elas Möldre Jüri ning pärast tema surma Möldre Mats, Karla külas Möldre Hans ja temale arvatavasti eelnenud peremees oli samuti Möldre Hans. Lisaks elas veel ka Uuemõisas esmalt Möldre Jüri, seejärel Möldre Hans, rääkimata tervest hulgast Möldre taludest teiste Kose kihelkonna mõisate all. Ent keskendugem Karla küla seltskonnale. Kindel näib olevat see, et hiljemalt 1695. aastaks on kõige vanem teadaolev Möldre Hans surnud – sel aastal abiellus tema tütar Ann ning abielukandes on Anni nimetatud õndsa Möldre Hansu tütreks Karla külast. Ühe lapse ristimiskandest, mis tehtud 1696. a., saab teada Möldre Hans I viimase naise nime – Mai. Mai on lapse vaderiks ja kirjas kui Möldre Hansu lesk. Samast meetrikaraamatust on võimalik kindlaks teha kolm Möldre Hans I last (nad kõik on oma abielukannetes seostatud õndsa Möldre Hansuga):
1) tütar Ann, abiellus 1695 Uustalu Klementi poja Hansuga Karla külast
2) tütar Krõõt, abiellus 1699 Leva Hansuga Leva külast (raamatus on see abielu ära märgitud, peigmeheks on nimetatud Vabadiku Hansu Kanavere külast)
3) poeg Tõnu, hilisem Möldre Hansu Tõnu, peremees Söönurme külas, abiellus 1707 Aadami Pärtli tütre Mariga.

Karla küla raamatus on Krõõda ja Tõnu isaks arvatud olevat Möldre Hans II, kes veel 18. sajandi alguses elu ja tervise juures oli. Tolle Hansu lastest võib leida vaid 14-aastase tütre Anni leerikande aastast 1700. Ülejäänud lastest mingeid teateid ei ole ning ajavahemikus 1694 kuni 1710 ei ole kirja pandud ühegi lapse sündi. Ka ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas ta oli seotud õndsa Möldre Hansuga. On täiesti võimalik, et Hans II oli Hans I poeg, kuid ka teistsugused sugulussuhted pole välistatud (näiteks oli väimees). Raamatus on märgitud, et Möldre Hans II suri 1711. a. paiku katku – ei saa seda kinnitada ega vastu vaielda. Näib siiski, et Hans II tõepoolest sai sedaaegu samuti „õndsaks“. Raamatus on talle kirja pandud viis last, kellest Krõõt ja Tõnu pole seda päris kindlasti mitte. Poeg Jüri – tõepoolest on 1716. a. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsiooniprotokolli Vaida mõisa alla kirja pandud 56-aastane Uuemõisale kuuluv kubjas Möldre Hansu Jüri koos 43-aastase naise Madlega. Et Jüri Karla küla Möldre Hansu perega seotud on, ilmneb ka sellest, et ta on korduvalt vaderiks Möldre Hansu talu laste ristsetel. Kuid täpne sugulussuhe jääb taas leidmata. Olemasolevate andmete põhjal ei julge mina teda ei ühe ega teise Hansu pojaks kuulutada. Ma ei ole ka täiesti kindlalt veendunud selles, et too Vaida mõisa kubjas Jüri hiljem Saarnakõrve mõisa kupjaks läks. Vaderiks olemine on siiski vaid kaudne ja ebapiisav tõend. Samas nõustun aga sellega, et selline liikumine oli võimalik – nimelt kuulus Kose-Uuemõisa mõis toona Tiesenhausenitele, Saarnakõrve mõis panditi 1702. a. ja Vaida mõis 1708. a. Uuemõisa mõisnikule Hans Heinrich von Tiesenhausenile. Nii et see Vaidast Saarnakõrve minek on selline „näib tõesti nii olevat“-asi.

Tütar Maret – ma ei ole seni suutnud leida andmeid, mis kinnitaksid, et üldse selline tütar olemas oli. 1711. a. võttis Vetka Jaan naiseks Tõnuküla Siimu lese Mareti, kuid millel põhineb väide, et tegemist oli Jaani „vana pruudi“ Möldre Hansu tütre Maretiga? Siimu ja Mareti abielukanne ei ole leitav ja millegi muu põhjal Maretit Möldre Hansu (ja kui, siis millise?) tütreks kuulutada ei saa. Pelgalt selle põhjal, et 1714. a. sündinud Möldre Hansu Tõnu poja Hansu üheks vaderiks oli Vetka Madise naine Maret, ei saa ju veel sugulussuhet määrata. Pealegi abiellus Maret Jaani, mitte Madisega.

Poeg Tõnu, kellest juba ülalpool juttu ja kes tegelikult oli Hans I poeg – arvatavasti sündis ta pisut varem kui 1690 – ta oli 1701. aastaks juba kindlasti leeris käinud, sest ta on sel aastal vaderiks ühe lapse ristsetel. Kose koguduse leerilaste nimekirjad algavad 1698. aastast, kuid Tõnu nime sealt ei leia – seega käis ta leeris nähtavasti enne 1698. a. Pole mõeldav, et 1690. a. sündinu kaheksa aastat hiljem juba leeritatud oli. Pakuksin Tõnu sünniaastaks umbes 1680. Tõnu oli ilmselt kaks korda abielus. Esimene naine oli Mari, kellega sündis vähemalt kaks last – tütar Krõõt 1707. a. lõpus ja tütar Mai 1709. a. viimastel päevadel. Tõnu teist naist Kaid on esmakordselt mainitud 1712. a., mil ta oli vaderiks ühele lapsele.

Poeg Hans ehk arvatav Möldre Hans III (oletatav sünniaasta 1681, suri 1733) – näib, et esmakordselt mainitakse teda vaderina 1714. a. kui Möldre Hansu Hans. Kuid millise Hansu poeg (või väimees? või mingis muus suhtes olev?) ta oli, seda pole niisuguse nimejada järgi võimalik üksüheselt määrata. Üldse tundub, et raamatus on nii mõnelgi korral komistatud sugupuu-uurija tüüpveale – nimejadade põhjal määratakse kindlaks, et alati on tegemist isa ja poja suhtega. Aga ei ole nii! Kuigi isa-poja suhe on kindlasti sagedaseim, peituvad piisavalt tihti nimejadade taga ka muud suhted. Vast kirkaimaks näiteks on Möldrehansu talu järgmine peremees pärast Hans III – Möldre Hansu Laur. Kui Kose meetrikaid ajast, mil Laur naise võttis, poleks säilinud, võiks temast automaatselt Hansu poja teha. Tegelikult pole Laur Hansule mitte kuidagi moodi sugulane – ta on Hansu lese teine mees. Pisut varem figureerib meetrikates veel ka Möldre Hansu Toomas – vaid tänu varasematele kannetele saab teada, et Toomas oli Möldre Hansu talu elanik – ning Möldre Hansu Peeter – kes osutub hoopis sulaseks. Kummagi sugulussuhet pole aga kuskile kirja pandud.

Olgu siinkohal üles loetletud Möldre Hans III teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans, sündis arvatavasti 1715 paiku, abiellus 1743 Kaela Tõnu tütre Anuga Leva külast, hiljem Sepa Hans Kurena külas
2) tütar Mari, sündis arvatavasti 1717 paiku (surmakandes antud vanuse järgi), sünnikanne pole leitav, kuid arvatavasti sündis siiski pisut varem, suri 1780
3) poeg Jüri, ristiti 17.11.1717, surmakanne ei ole leitav, kuid pidi surema enne 1721
4) tütar Mai, ristiti 01.01.1719, maeti 18.10.1719
5) poeg Jüri, ristiti 24.09.1721, suri 29.01.1726
6) poeg Tõnu, ristiti 24.02.1723, Möldrehansu peremees
7) tütar Anu, ristiti 27.12.1724, abiellus 1746 Jaagu Mihkliga Virla külast
8) tütar Mai, sündis 25.07.1726, abiellus 1749 Paali Matsiga Karla külast
9) tütar Krõõt, sündis 28.02.1728, abiellus 1750 Nuhja Miku poja Mikuga Palukülast Alavere mõisapiirkonnast
10) tütar Madle, sündis 19.10.1729, abiellus 1758 Musti Jüriga Pajupea külast Mõigu mõisapiirkonnast
11) poeg Jaan, sündis 28.05.1731, suri 02.06.1731
12) tütar Liisu, sündis 24.05.1733, suri 14.06.1733

Hansu lesk Anu abiellus 1734 Tündersepa Tõnu kasvandiku Lauriga Kurena külast, kellest sai järgmine Möldrehansu peremees. Ent ma ei ole suutnud veel leida andmeid selle kohta, et Laur oleks olnud Pruuna Tõnu poeg. Vähemasti Kose meetrikatest pole ma enne abielukannet Laurist jälgegi leidnud.

Möldre Lauri lapsed olid järgmised:
1) tütar Ann, sündis 05.11.1734, abiellus 1758 Sõõru Jüriga Alaverest
2) poeg Laur, sündis 23.05.1736, abiellus 1760 Suure Tõnu võõrastütre Anuga, hiljem Pruuna talu peremees
3) poeg Jüri, sündis 23.10.1737, suri 15.06.1742
4) tütar Leenu, sündis umbes 1741, leeris käis 1761, kirikuõpetaja iseloomustas teda kui väga rumalat ja kõva peaga tüdrukut
5) tütar Kai, abiellus 1768 Vetka Jüri poja ja ühtlasi Vetka Hindreku kasvandiku Jaaniga Karla külast

Aabrami – esimene teadaolev peremees Möldre Aabram näib olevat 1720-ndate algupoolel Kose-Uuemõisa elama tulnud mujalt. Vähemasti ei ole võimalik leida temast mingeid teateid enne 1724. a., mil tal sünnib poeg Hindrek. Aabram elas sel ajal nähtavasti Uustalu Mardi talus, arvatavasti oli ta seal sulane /Ustallo Marte Abraham/. Järgmise lapse sünnikandes olev nimi võiks ehk aidata Aabrami päritolu selgitada, kui vaid teaks, kust otsida. Tütre Madle ristimiskandes 1727. aastast on ta kirjas kui Solli või Polli Aabram /Solli Abraham või Polli Abraham/ – ülekirjutuse tõttu päris hästi välja lugeda pole võimalik. See viib mõttele, et 1726. a. adramaarevisjonis esinev nimekuju Moli Abraham ning 1732. a. Mölli Abraham ei viita esialgu mitte Möldrele (samades revisjonides on nimetus Möldre kirjas hoopis teisiti – Möller), vaid Aabrami algkodule. Kõikides edaspidistes kannetes esineb ta juba Möldre Abrahami nime all.

Raamatus kirjapandule lisaksin omalt poolt veel mõned täpsustused Aabarmi laste kohta – kokku oli neid mõnevõrra rohkem ja vähemalt üks – Madis – vääriks Karla küla raamatus küll äramärkimist:
1) tütar Maret, sündis umbes 1712, leeris käis 1727, abiellus 1733 Jaani Matsi poja Hansuga Vardja külast Ravila mõisapiirkonnast
2) poeg Madis, sündis umbes 1715, abiellus 1742 Kannukse Jaani tütre Krõõdaga Kurena külast, edaspidises elus peremees Kannukse Madis Kurena külas, temast põlvnevad perekonnad Kiilmann ja Anton
3) poeg Jaak, sündis umbes 1722, järgmine Aabrami talu peremees
4) poeg Hindrek, ristiti 25.10.1724
5) tütar Madle, sündis 07.08.1727
6) tütar Mai, sündis 19.08.1729
7) tütar Mari, sündis 27.01.1732
8) tütar Kai, sündis 06.01.1734
9) tütar Liisu, sündis 07.04.1736

Keldriaugu – varasemat kirikumeetrikat uurides kipub pilt minema palju segasemaks, kui Karla küla raamatus esitatud. Katkueelses meetrikas esineb Keldriaugu talunimetus ainult Hiiepere külas, mitte kordagi aga Karla külas. Siit tekib küsimus, kes võiks olla see Keldriaugu Jüri, kes Holmbergi kaardi järgi on taluperemees Karla külas. Olen nimelt veendunud, et 1712. a. katkujärgses revisjonis ja 1716. a. inkvisitsiooniprotokolli järgi Hiiepere külas elanud Keldriaugu Jüri on identne nii Põhjasõja-eelsel kui ka -järgsel ajal Hiiepere külas elanud taluperemees Korjuse Jüriga. Talus elava pere koosseis klapib – Korjuse Jüril oli naine Kärt, tütar Anu, poeg Jüri ja sulane Jaan, kes kõik katkuaja üle elasid – see kõik on väljaloetav ka kirikuraamatutest. Holmbergi kaart on koostatud hinnanguliselt 1696. a., Korjuse Jüri mainitakse Kose meetrikas esmakordselt 1699. a. ja tema elukohana on kirjas Hiiepere. Võib-olla läks Keldriaugu ehk Korjuse Jüri Hiieperre elama juba 17. sajandi lõpus? Ning veel üks huvitav detail – 25.06.1700 maeti maha Korjuse Jüri, kelle väimees olevat maha löönud. See ei saanud olla Hiiepere Korjuse Jüri, sest temaga seotud kanded jätkuvad järgnevatel aastatel (tema esimene teadaolev abikaasa suri, seejärel abiellus ta varsti uuesti jne.) Kahjuks on kirikuõpetaja jätnud taas märkimata, kus nimetet veretöö toimus. Korjuse-nimelisi talusid esineb tollal mujalgi kui ainult Hiiepere (Saula, Ardu, Rasivere). Kuid pole ju ka võimatu, et tapetu oli sama Keldriaugu Jüri, kes veel Holmbergi kaardil peremehena kirjas – kuivõrd mingit laadi seos kahe talunimetuse vahel näib olevat.

Niisugused olid minu heietused Karla küla ajalooteemadel. Võib-olla olen mõnd asja valesti tõlgendanud ja mõni asi on mul seni leidmata jäänud, sestap ka valed või poolikud järeldused. Eks igaüks näeb omamoodi – ja minul puudub see suur eelis, mis kahtlemata on olemas Karla raamatu autoritel, eriti hr. Ülo Roosnurmel – vahetu kokkupuude Karla tänapäeva ja minevikuga. Kaldun siiski arvama, et põlvkondade mälu ei ulatu väga palju kaugemale kolmandast põlvkonnast enda suhtes tagasi lugedes. Vanaemade-vanaisade kohta teatakse tavaliselt üsna hästi, vaarisade-vaaremade elukäik ja sugulussuhted on juba üsna hägusalt teada. Ent millegipärast ma ei usu hästi, et tänapäevani ja ka sadakond aastat vanema põlvkonnani kandusid edasi teadmised, mis puudutasid vahetult enne ja pärast Põhjasõda elanud esivanemaid – kes oli kelle poeg või tütar, vend või õde või „vana pruut“. Kui toetuda vaid kirikuraamatutele ja revisjonidele, siis minu lood eelpool toodud talude kohta said mõnevõrra teistsugused. Aga nojah – täit tõde ei saa ju niikuinii keegi meist kunagi teada.

Kirjuta vastus


Warning: Undefined variable $user_ID in /data03/virt22435/domeenid/www.ojamaa.ee/saaga/wp-content/themes/rugged/comments.php on line 77