Selle loo kirjutamine langes kokku ajaga, mil ilmus trükist Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamat „Karla küla läbi sajandite“. Et kogu alljärgnev seltskond minu sugupuust on Karlast või selle naaberküladest pärit, siis loomulikult uurisin toda raamatut suure põnevusega. Kui vaid rohkem oleks neid külasid, mille kohta sedavõrd sisutihedaid raamatuid ilmuks! Et ma ise omaette olen samuti Karla rahva kallal pusinud, abiks Saagas saadaval olevad allikad, siis mõnes kohas läheb minu nägemus raamatus kirjas olevast küll natuke lahku, ent see ei kahanda raamatu väärtust minu silmis. Omapoolsed heietused Karla ajaloo teemal paari talu osas lisasin siia eelmises postituses.

Jaan Meetua oli Karlas sündinud, kuid ligemale poolteist sajandit tagasi pühkis ta Karla tolmu jalgadelt ja asus elama Paunkülla. Meetuate juured asuvad aga sügavalt Karlas ning küllap mängisid nad olulist rolli Kose-Uuemõisa ja Karla küla ajaloos. Legendaarne Kõlli Toomas, 1805. a. Kose-Uemõisa sõja juht ja Eestimaa kuningaks valitu, oli ja on vist üks eredamaid kujusid sellest suguvõsast. Tooma vennapoeg Jaan Meetua, kelle sugupuu on alljärgnevalt üles tähendatud, on minu vaarvanaisa.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

        +--- 4-Kõlli Hans (1702-1777) - 8
     +--+ 3-Kõlli Hansu p. Hans (1743-1792) - 4
     |  |  +--- 5-Kõlli Hans (-1726~1732) - 16
     |  +--+ 4-Kõlli Hansu t. Kai (1714-1781) - 9
     |     |  +--- 6-Siimu Hindriku Hans (1648-1738) - 26
     |     +--+ 5-Siimu Hindriku Hansu t. Ann (1683-1733) - 17
  +--+ 2-Jaan Meetua (1788-1847) - 2
  |  |     +--- 5-Möldre Hans (1681-1733) - 18
  |  |  +--+ 4-Möldre Hansu Tõnu (1723-1790) - 10
  |  |  |  +--- 5-Anu (1698-1776) - 19
  |  +--+ 3-Möldre Hansu Tõnu t. Leenu (1754-1826) - 5
  |     |  +--- 5-Kannukse Jaan (1688-1733) - 20
  |     +--+ 4-Kannukse Jaani t. Anu (1719-1790) - 11
--+ 1-Jaan Meetua (1822-1901) - 1
  |        +--- 5-Raudsepa Hans (1647-1747) - 21
  |     +--+ 4-Raudsepa Tõnu (1701-1779) - 12
  |  +--+ 3-Raudsepa Tõnu p. Hindrek (1752-1814) - 6
  |  |  |  +--- 5-Sepa Jaan - 22
  |  |  +--+ 4-Sepa Jaani t. Truutu (1709-1780) - 13
  +--+ 2-Mari Meetua (1796-1881) - 3
     |     +--- 5-Möldre Aabram (1680-1750) - 23
     |  +--+ 4-Aabrami Jaak (1722-1760) - 14
     +--+ 3-Aabrami Jaagu t. Krõõt (1755-1817) - 7
        |     +--- 6-Korjuse Jüri (1671-1740) - 27
        |  +--+ 5-Korjuse Jüri p. Tõnu (1704-1734) - 24
        |  |  +--- 6-Berend Rohde tüdruk Kärt (1665-1738) - 28
        +--+ 4-Korjuse Tõnu t. Ann (1731-1774) - 15
           +--- 5-Uuemõisa tüdruk Ann (1702-1761) - 25

I põlvkond

1. Jaan MEETUA /Kõlli Jaani poeg Jaan, Kölli Jani p. Jaan, Jaan Metua/, sündis 09.10.1822 Kose-Uuemõisa mõisapiirkonnas /Neuenhof/ Kose kihelkonnas, isa Jaan – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3. Ristiti 15.10.1822, vaderid: Kõlli Hans, Siimu Kaarel Habajalt, Kirbu Jaani naine Mari Kurena külast. Leeritati Kosel 20.04.1841. 1826. a. revisjoni ajal elas Kõlli talus, kus tema isa Jaan oli saanud peremeheks pärast venna (Jaani onu) Hansu surma. Elas samas talus ka järgnevate revisjonide ajal. 1835. a. sai perekonnanimeks MEETUA /METUA/. 1850. a. revisjoni ajaks oli isa Jaan surnud ja Jaanist oli saanud Karla küla Kõlli talu noor peremees. Ostis päriseks abikaasa Leenu sünnitalu Hindreku Paunkülas ja alates 1870-ndatest selle peremees. Suri 78-aastaselt 05.03.1901 kell 5 õhtul Hindrekul Paunküla vallas ja maeti 11.03.1901 Kose kalmistule. Surmapõhjus – marasm.

Laulatati Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 09.03.1852 Hindreku Peetri tütre Leenu Tender-iga Paunküla mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Saula kubjas Hans Ruutu (Jaani õemees) Uuemõisast ja Juhani Jüri sulane Kaarel Tender (arvatavasti kas Leenu kasuisa või poolvend) Paunkülast.

Abikaasa Leenu TENDER /Hindreku Peetri tütar Leenu, Hindreko Peter s. Tochter Leno, Leno Tender/, isa Peeter, ema Ann, sündis 09.02.1827 Paunkülas Paunküla mõisapiirkonnas /Paunküll/ Kose kihelkonnas. Ristiti 13.02.1827, vaderid: Nirgult Madis Karlsohn (ema poolvend), Hiieveski Hinriku naine Ann, Aida Jaani naine Ann Paunkülast. Leenu sündis Hindreku talus, kus isa Peeter oli peremees.

Leeritati Kosel 02.12.1845. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal sai ta koos kasuisaga perekonnanimeks TENDER. Kose kirikuõpetaja on aga personaalraamatus ära märkinud, et õigupoolest peaks Leenu ja tema kahe õe perekonnanimi isa järgi olema LIPSON /LIPSOHN, LIPPSOHN/ – sellise nime sai toona isa ainus elusolev vend Jaan. 1858. a. revisjoni ajaks oli Leenu abiellunud Jaan Meetua-ga ning temast oli saanud perenaine Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Umbes 1870-ndatel läks pere elama Hindreku tallu Paunkülla. Leenu suri 70-aastasena 31.01.1898 kell 5 hommikul Paunkülas oma sünnitalus Hindrekul ja maeti 08.02.1898 Kose kalmistule. Surmapõhjus – halvatus.

Lapsed – vt. Leenu Tenderi sugupuu.

II põlvkond

2. Jaan MEETUA /Kõlli Hansu poeg Jaan, Kölli Hanso p. Jaan, Jaan Metua/, isa Hans – vt. nr. 4, ema Leenu – vt. nr. 5, sündis 20.11.1788 Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 27.11.1788, vaderid: Tehve Jaan (isa vend), härra organist Boustedt, Kuivajõe möldri Hansu naine Anu. Leeris käis Kosel sügisel 1806. Oli sel ajal Möldre Hansu talus sulaseks. 1795. a. revisjoni ajal elas Karla külas Kõlli talus nr. 19, kus isa Hans oli peremees. 1811. a. revisjoni ajal oli sulane Karla külas Vetka Juhani talus nr. 10. 1816. a. revisjoni ajaks oli juba abielus ning läinud Raudsepa Tõnu juurde (talu nr. 21 Karla külas), kes oli abikaasa Mari vend. Eelmine peremees oli Jaani äi Raudsepa Hindrik, kes oli surnud umbes aasta enne Jaani ja Mari abiellumist. 1826. a. vaherevisjoni ajaks oli Jaanist ja Marist saanud Kõlli talu peremees ja perenaine Jaani venna Hansu asemel. Sealt edasi elas pere Kõllil. Jaan suri 58-aastaselt 20.01.1847 kell 12 öösel Kõlli talus Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 26.01.1847. Surmapõhjus – rinnahaigus ja liigeste valu /Brustleiden u. Gliederschmerz/.

Laulatati Kosel 13.12.1814 õndsa Raudsepa Hindreku tütre Mari-ga Karla külast. Abiellumise ajal oli Jaan Vetka Juhani sulane, Mari oma venna Raudsepa Tõnu talus tüdrukuks.

3. Mari MEETUA /Raudsepa Hindreku tütar Mari, Rauts. Hinr. tüdr. Marri/, isa Hindrek – vt. nr. 6, ema Krõõt – vt. nr. 7, sündis 23.10.1796 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 26.10.1796, vaderid: Uuemõisa kilter Jaak, Türgi Hansu naine Anu, Olli Mardi naine Mall Nõrava külast. Leeris käis Kosel kevadel 1814. Sai perekonnanimede panemisel 1835. a. koos abikaasaga nimeks MEETUA /METUA/, kuid Mari venna pere sai perekonnanimeks KRUSTIK. Mari suri 84-aastaselt 25.04.1881 kell 12 öösel Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 03.05.1881. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alterschwäche/.

Lapsed:
1) tütar Leenu MEETUA
2) tütar Krõõt MEETUA
3) poeg Hans
4) poeg Jaan MEETUA – vt. nr. 1
5) poeg Hindrek MEETUA
6) tütar Mari MEETUA
7) poeg Tõnu MEETUA
8) surnult sündinud tütar
9) tütar Ann MEETUA

III põlvkond

4. Hans /Kõlli Hansu poeg Hans, Kõlli Hans, Kölli Hanso Poeg Hans, Kölli Hans/, isa Hans – vt. nr. 8, ema Kai – vt. nr. 9, sündis 20.04.1743 Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 24.04.1743, vaderid: Möldri Laur, Latika Juhan (ema õemees), Latika Nigula naine Ann. Leeris käis Kosel sügisel 1762. Oli Kõlli talu peremees, mis on kajastatud ka Uuemõisa 1782. a. hingerevisjonis. Hans suri 48-aastaselt 1791. a. viimastel päevadel Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 01.01.1792.

Laulatati Kosel 10.06.1774 Möldre Hansu Tõnu tütre Leenu-ga Söönurme külast Uuemõisa mõisapiirkonnast.

5. Leenu /Möldre Hansu Tõnu tütar Leenu, Möldre Hanso Tönno Tüttar Leno/, isa Tõnu – vt. nr. 10, ema Anu – vt. nr. 11, sündis 19.01.1754 Söönurme külas. Ristiti 23.01.1754, vaderid: Paali Mats Karlast, Mardi Jüri Jaani naine Anu Uueveskilt, Soipilli Pärtli naine Mall Kirimäe külast. Leeris käis Kosel kevadel 1771. 1782. a. revisjoni ajal oli Kõlli talu perenaine, edaspidistes revisjonides kuni 1826. a. elas endiselt Kõlli talus kui lesk Leenu. Leenu surmakanne ei ole leitav, ilmselt suri ta ajavahemikus 1826 kuni 1834, olles umbes 75-aastane.

Lapsed:
1) poeg Tõnu
2) poeg Hans
3) poeg Toomas – oli 1805. a. nn. Uuemõisa sõja juht Kõlli Toomas. Saadeti karistuseks Siberisse.
4) poeg Juhan
5) poeg Hindrek – võeti 1810 nekrutiks
6) tütar Kai
7) poeg Jaan MEETUA – vt. nr. 2
8) poeg Jüri

6. Hindrek /Raudsepa Tõnu poeg Hindrek, Raudsepa Hindrek, Raudseppa Tönno Poeg Hinrik, Rautseppa Hinrek/, isa Tõnu – vt. nr. 12, ema Truutu – vt. nr. 13, sündis 16.11.1752 Raudsepa talus Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 22.11.1752, vaderid: köster Jacobsohn, Kirimäe kubjas Jüri, Raudsepa Mardi naine Mai Karla külast. Leeris käis Kosel sügisel 1770. Sai Raudsepa talu peremeheks pärast isa Tõnu surma ning on peremehena kirjas nii 1782., 1795. kui ka 1811. a. hingerevisjonides. Perekonnanimede panemisel 1835. a. sai Hindreku poeg Tõnu perekonnanimeks KRUSTIK. Hindrek suri 61-aastaselt 01.02.1814 Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 08.02.1814. Surmapõhjuseks on kirikuõpetaja märkinud „tundmatu haigus“ /unbek(annt)/.

Laulatati Kosel 27.11.1776 Aabrami Hansu tüdruku Krõõdaga Karla külast.

7. Krõõt /Aabrami Jaagu tütar Krõõt, Aabrami Hansu tüdruk Krõõt, Abrami Jago T. Krööt, Abrami Hanso Tüddruk Krööt/, isa Jaak – vt. nr. 14, ema Ann – vt. nr. 15, sündis 23.10.1755 Karla külas. Ristiti 29.10.1755, vaderid: Vabadiku Toomas, Pikari Jaani naine Ann Kurena külast, preili A. C. Schwabe. Leeris käis Kosel kevadel 1774, oli sel ajal Aabrami Hansu (tädimehe) juures tüdrukuks. Pärast abiellumist sai Raudsepa talu perenaiseks. Suri 61-aastaselt 04.01.1817 Karla külas ja maeti 07.01.1817. Surmapõhjuseks on samuti „tundmatu haigus“.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Tõnu KRUSTIK
3) poeg Jaak
4) poeg Hindrek
5) tütar Mai
6) tütar Krõõt
7) tütar Mai
8) poeg, kaksik Hindrek
9) tütar, kakik Kai
10) tütar Mari MEETUA – vt. nr. 3

VI põlvkond

8. Hans /Kõlli Hans, Möldre Hansu Lauri sulane Hans, Möldre Hansu poiss Hans, Kölli Hans, Molre Hanso Lauri sullane Hans, Mölre Hansens s. Junge Hans/, sündis umbes 1702 (surmakandes antud vanuse järgi). Täpsemad andmed päritolu kohta puuduvad. Leeritati Kosel 04.04.1725 kui Möldre Hansu poiss Hans Söönurme külast. Leeriskäimise aja järgi peaks Hansu sünniaeg langema pigem ajavahemikku 1705 kuni 1710. Sai Kõlli talu peremeheks pärast seda, kui oli naiseks võtnud eelmise Kõlli peremehe Hansu tütre Kai. Kõlli talu suuruseks oli Uuemõisa adramaarevisjonide järgi 1/2 adramaad. Hans suri umbes 75-aastaselt enne 05.03.1777 Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 05.03.1777.

Laulatati Kosel 14.12.1735 Kõlli Hansu tütre Kai-ga

9. Kai /Kõlli Hansu tütar Kai, Kolli Hanso Tüttar Kai, Kolli Hansens T. Kai/, isa Hans – vt. nr. 16, ema Ann – vt. nr. 17, sündis enne 29.08.1714 Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 29.08.1714, vaderid: Uustalu Mart, Hindreku Hansu sulane Jüri, Matsu Hansu naine Kai. Leeritati Kosel 4. advendil ehk 21.12.1729. Sai Kõlli talu perenaiseks pärast vanemate surma. Kai suri 66-aastaselt enne 28.02.1781 Karla külas ja maeti 28.02.1781.

Lapsed:
1) nimetu laps (sünnikanne puudub ja surmakandes on nimi jäetud kirja panemata)
2) tütar Anu
3) poeg Mats
4) poeg Hans – vt. nr. 4
5) poeg Hindrek
6) tütar Kai
7) tütar Leenu
8) tütar Mari
9) poeg Jaan
10) poeg Jüri
11) poeg Juhan
12) poeg Juhan

Kose koguduse leerilaste nimekirjad eraldi raamatusse kirjapandult algavad 1750. aastast. Pastor Johann Heinrich Schwabe on vähemasti esimestel aastatel püüdnud iga leerilast paari sõnaga iseloomustada, enamasti piirdus ta küll hinnangutega noore inimese teadmiste ja oskuste kohta, kuid mõne puhul on ta pidanud tarvilikuks veidi põhjalikum olla. Kõlli Hansu tütre Anu leerikandes on näiteks selline kena märkus, millest saab aimu ka Hansu ja tema naise kohta: leerilaps Anu “loeb puhtalt. On väga noor. Õrna südamega, mille ta on saanud oma usklike vanemate hea hoolitsuse läbi. Väga usklik” /liest rein. sehr jung. zartes Hertzens, so sie durch die treue Pflege ihren Gottesfürchtige Eltern mit gebracht. sehr gebeugt/. Ning teadmiste järgmise kontrolli ajal tehtud märkus: “Loeb veel sama arglikult. Oma sünnipärase puudulikkuse tajumine ja palav igatsus Lunastaja järele on selgelt suurenenud. On saanud Uue Testamendi” /liest noch ebenso scheu. Hat in der Erkentnis ihres natürl. Elendes und dem brunstigen Verlangen nach ihren Erlöser merkl. zugenommen. Bekam ein N. Testament/. Siit ilmneb, et Hans ja Kai olid väga usklikud inimesed, kes kasvatasid oma lapsi samas vaimus, ent samas on ridade vahelt välja lugeda ka see, et perekonnas valitses hea ja armastav õhkkond. Anu iseloomustus on kõike muud kui “tuima ja rumalavõitu eesti talutüdruku” oma.

10. Tõnu /Möldre Hansu Tõnu, Möldri Hansu Lauri kasupoeg Tõnu, Mölre Hanso Tönno, Mölri Hanso Lauri St. S. Tönno, Möldre Hanso Lauri wöeras Poeg Tönno/, isa Hans – vt. nr. 18, ema Anu – vt. nr. 19, sündis enne 24.02.1723 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 24.02.1723, vaderid: Uuemõisa mõisavalitseja Pelwitz, Uuemõisa mõisa koka naine Triinu. Leeris käis Kosel kevadel 1742. Elas Söönurme külas ja oli Möldre Hansu talu peremees pärast seda, kui kasuisa Laur 1760. a. suri. Tõnu on peremehena kirja pandud nii 1765. ja 1774. a. adramaarevisjonis kui ka 1782. a. hingerevisjonis. Talu oli märkimisväärselt suur – tervelt 1 adramaa (enamasti oli talude suuruseks 1/2 adramaad ja vähem). Tõnu suri 67-aastaselt enne 17.03.1790 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 17.03.1790.

Laulatati Kosel 08.12.1751 Paali Matsu Jaani lese Anu-ga.

11. Anu /Kannukse Jaani tütar Anu, Paali Matsu Jaani lesk Anu, Kannuse Joani T. Anno, Pawli Matso Jani Læsk Anno/, isa Jaan – vt. nr. 20, sündis umbes 1719. Sünnikanne ei leitav nagu ka Anu veidi vanema õe Krõõda sünnikanne, mis annab põhjust oletada, et Kannukse Jaan võis tulla Uuemõisa Kurena külla 1720-ndate alguses kuskilt mujalt mõisast. Anu suri umbes 71-aastaselt enne 17.03.1790 Söönurme külas ja maeti 17.03.1790.

Anu esimene abielu sõlmiti Kosel 06.12.1741 õndsa Paali Matsu Jaani poja Jaan-iga /sel. Pali Matso Jaans S. Joan/ Karla külast. Sellest abielust sündis viis last, neist viimane kuu pärast isa Jaani surma. Jaan suri umbes 35-aastaselt enne 12.02.1749 Karla külas ja maeti 12.02.1749.

Anu ja Jaani lapsed:
1) tütar Madle
2) poeg Hans
3) tütar Anu
4) poeg Mats
5) tütar Mari

Tõnu ja Anu lapsed:
6) poeg Hans
7) tütar Leenu – vt. nr. 5
8) poeg Tõnu
9) tütar Mai
10) poeg, kaksik Jaan
11) tütar, kaksik Ann
12) tütar Ann

12. Tõnu /Raudsepa Hansu poeg Tõnu, Raudsepa Tõnu, Rautseppa Hanso Poeg Tönno, Raudseppa Tönno/, isa Hans – vt. nr. 21, sündis 07.12.1701 Kirimäe külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 12.12.1701, vaderid: Möldre Päärend, Möldre Jaani naine Ann. Tõnust sai Raudsepa talu peremees Söönurme külas. Talu suuruseks oli 1 adramaa, mis koos Möldre Hansu taluga oli suurim kogu Uuemõisa mõisapiirkonnas. Suri 78-aastaselt enne 08.12.1779 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 08.12.1779.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kosel 17.01.1725 Soipilli Everti tüdruku Ann-iga. Anni päritolu kohta ei ole midagi teada. Ann suri sünnitusel 04.07.1729 – tal olid juba kaks päeva sünnitusvaludes olnud, kui ta ennast jõkke uputas. Kirikuõpetaja on kirjutanud Kose surmameetrikasse, et arvatavasti oli ta läinud peast segaseks, aga kuivõrd ta muidu vaikset elu oli elanud, siis ei keelatud teda matta kirikaeda ning selleks saadi ka maanõunik von Uexküllilt luba /Ist Rautseppa Tönno von Sonorm s. Weib begraben, die sich selbst im Bach ersäuffet nach dem Sie 2 Tage in Nothe gegangen. Weil Sie sonst e. stilles Leben geführet … so vermuthet man, daß Sie im Haupte muß verrückt gewesen seyn, und hat ihr des wegen das Begräbniß auf dem Kirch-Hoff mit Genehm Haltung des H. Landrath Üxkuls nicht verwe(i)gert werden können./. Ann maeti 06.07.1729. Teistkordselt laulatati Tõnu Türil 15.02.1730 Sepa Jaani tütre Truutu-ga Raasiku külast Vahastu mõisapiirkonnast /Wahhast/ Türi kihelkonnast.

13. Truutu /Sepa Jaani tütar Truutu, Seppa Jaani Tüttar Druto, Truto/, isa Jaan – vt. nr. 22, sündis umbes 1709 arvatavasti Raasiku külas (praegune Vahastu küla) Türi kihelkonnas. Suri umbes 71-aastaselt enne 22.03.1780 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 22.03.1780.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Jaan
3) tütar Mari
4) tütar Leenu
5) tütar Ann
6) tütar Edvi
7) poeg Tõnu
8) poeg Jüri
9) poeg Juhan
10) tütar Mari
11) poeg Hindrek – vt. nr. 6

14. Jaak /Möldre Aabrami poeg Jaak, Aabrami Jaak, Möldre Abrami Poeg Joak, Abrami Joak/, isa Aabram – vt. nr. 23, sündis umbes 1722. Sai pärast isa surma Karla küla Aabrami talu peremeheks. Suri umbes 38-aastaselt enne 22.08.1760 Karla külas ja maeti 22.08.1760.

Laulatati Kosel 13.12.1752 Uuemõisa ümmardaja õndsa Korjuse Tõnu tütre Ann-iga Hiiepere külast Uuemõisa mõisapiirkonnas.

15. Ann /Korjuse Tõnu tütar Ann, Uuemõisa ümmardaja Ann, Korjusse Tönno Tüttar Ann, Uemoisa Ümmardaja Ann/, isa Tõnu – vt. nr. 24, ema Ann – vt. nr. 25, sündis 10.12.1731 Hiiepere külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti 16.12.1731, vaderid: Peeba Toomas, Kannukse Siim, Varekse Jüri lesk Mall. Leeris käis Kosel arvatavasti 1748 kui Vana Kubja Jaani tütar. Vana Kubja Jaan oli Anni kasuisa. Ann oli kolm korda abielus – pärast abikaasa Jaagu surma abiellus teistkordselt Kosel 12.01.1763 leskmehe Uuemõisa kutsari Mardiga /Uemoisa Kutsar Mart/. Läksid elama Saula külla. Mart sündis umbes 1714. Suri umbes 50-aastaselt enne 06.06.1764 Saula külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 06.06.1764. Pärast Mardi surma abiellus Ann kolmandat korda Kosel 06.12.1769 leskmehe Sepa Mats-iga /Seppa Mats/ Saula külast. Mats sündis umbes 1715. Ann suri 42-aastaselt enne 02.11.1774 Saula külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 02.11.1774.

Lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Krõõt – vt. nr. 7
3) poeg Aabram
4) poeg Jaak

Anni ja Mardi laps:
5) poeg Tõnu

Anni ja Matsi laps:
6) tütar Mai

V põlvkond

16. Hans /Kõlli Hans, Siimu Hindreku Hans, Hindreku Hans juunior, Hindreku Hansu Hans, Siimu Hindreku väimees Hans, Kelli Hans, Kolli Hans, Kölli Hans, Siemo Hinrico Hans, Hinrico Hans junioris, Hinrico Hanso Hans, Hinrico Hansens Schwieger Sohn Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Võttis naiseks Karla küla taluperemehe Siimu Hinriku Hansu tütre Anni ning elas arvatavasti äia juures. Ülo Roosnurme uurimistöö järgi asus Siimu Hinriku Hansu talu samal kohal, kus asub praegu Kõlli talu ning Kõlli talu asus teiselpool Kuivajõge natuke maad allavoolu (Holmbergi 1696. a. kaardi andmetel). Selles talus oli enne Põhjasõda peremeheks Tooma-nimeline mees. Toomas ei elanud üle katkuaega ning Kõlli talu vanas kohas hääbus. Esmakordselt nimetati Kose kirikuraamatutes Hansu Kõlli Hansuks 1724. a. 1726. a. adramaarevisjonis on samuti kirjas peremees Kõlli Hans, kelle harida on 1/4 adramaa suurune talu, talus elas lisaks peremehele ja perenaisele veel kolm alaealist poissi ja kaks tüdrukut. 1716. a. jaanuarist pärit ristimiskanne annab alust arvata, et Hans polnud mitte ainult vana Siimu Hinriku Hansu väimees, vaid ühtlasi ka vana Hansu teadaolevalt kolmanda naise Krõõda vend. Kõlli Hansu surmakanne ei ole leitav. Arvatavasti suri ta ajavahemikus 1726 kuni 1732. 1726. a. septembri lõpus sündis Hansu viimane laps Ann, lapse ristimiskandes ei ole viidatud, et isa oleks juba surnud (kirikuõpetaja ei teinud seda küll mitte alati). Uuemõisa 1732. a. adramaarevisjonis on aga Kõlli talu „peremeheks“ Kõlli Hansu lesk – seega pidi peremees Hans selleks ajaks juba surnud olema.

Oli abielus Ann-iga.

17. Ann /Siimu Hinriku Hansu tütar Ann, Siemo Hinriko Hanso T. An/, isa Hans – vt. nr. 26, sündis umbes 1683. Leeritati Kosel 06.11.1698, kirikuõpetaja on märkinud leerikandes Anni vanuseks 14 aastat. Ann suri umbes 50-aastaselt 25.11.1733 Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 02.12.1733. Surmapõhjus – rõuged /Blatter/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 9
2) poeg Hans
3) tütar Mari
4) poeg Jüri
5) poeg Toomas
6) poeg Jaan
7) tütar Ann

18. Hans /Möldre Hans, Möldre Hansu Hans, Söönurme Hans, Mölre Hans, Mölre Hanso Hans, Sönorme Hans/, sündis umbes 1681. Hansu vanemad ei ole teada. Esimest korda on ta vaderina kirjas 1714. a. kui Möldre Hansu Hans. Ent selle nimekuju järgi ei saa määrata sugulussuhet kahe Hansu vahel. Oli Söönurme külas Möldre Hansu talu peremees. Suri umbes 52-aastaselt 24.05.1733 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 27.05.1733.

Oli abielus Anu-ga.

19. Anu /Anno/, sündis umbes 1698. Päritolu on teadmata. Pärast abikaasa Hansu surma abiellus teistkordselt Kosel 13.01.1734 Tündersepa Tõnu kasvandiku Laur-iga /Tünderseppa Tönno s. Aufzügl. Laur/ Kurena külast Uuemõisa mõisapiirkonnast. Laur sündis umbes 1703. Pärast abiellumist sai järgmiseks Möldre Hansu talu peremeheks. Laur suri umbes 57-aastaselt enne 23.07.1760 Söönurme külas ja maeti 23.07.1760. Anu suri umbes 78-aastaselt enne 28.07.1776 Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 28.07.1776.

Hansu ja Anu teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Mari
3) poeg Jüri
4) tütar Mai
5) poeg Jüri
6) poeg Tõnu – vt. nr. 10
7) tütar Anu
8) tütar Mai
9) tütar Krõõt
10) tütar Madle
11) poeg Jaan
12) tütar Liisu

Lauri ja Anu lapsed:
13) tütar Ann
14) poeg Laur
15) poeg Jüri
16) tütar Leenu
17) tütar Kai

20. Jaan /Kannukse Jaan, Kannukse Joan/, sündis umbes 1688. Päritolu teadmata. Elas Kurena külas ja oli nähtavasti Kannukse talu peremees, ehkki 1726. ja 1732. a. adramaarevisjonides on peremehena kirjas Kannukse Jaak. 1739. a. revisjonis on aga Jaagu asemel „peremeheks“ Kannukse Jaani lesk. Arvatavasti on eesnimed Jaak ja Jaan lihtsalt segamini aetud. Kannukse Jaagu-nimeline mees elas kirikuraamatute järgi hoopis Saula külas. Esmakordselt ilmus Kannukse Jaan Kose koguduse meetrikasse tütre Malli ristimiskandes 1722. aastast. Enne Malli pidid olema sündinud tütred Krõõt ja Anu, kuid nende sünnikanded ei ole leitavad. Jaan suri umbes 45-aastaselt 12.06.1733 Kurena külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 24.06.1733. Surmapõhjus – tüüfus /hitziges Fieber/.

Oli abielus Anu-ga. Ei ole teada, kas Anu oli Jaani ainus naine ja kõikide laste ema. Tõenäoliselt oli ta Malli ema ning kindlasti järgmise kolme lapse ema. Anu surmaaeg on teadmata. Tõenäoliselt suri ta ajavahemikus 1765 kuni 1774 (kuni 1765. a. adramaarevisjonini elas Kannukse talus üks eakas naine, 1774. a. adramaarevisjonis on kirjas eakas mees ja eakas naine, kuid ilmselt on tegemist juba peremehe Kannukse Madise ja perenaise Krõõdaga).

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Krõõt
2) tütar Anu – vt. nr. 11

Lapsed, kelle ema oli Anu:
3) tütar Mall
4) tütar Liisu
5) tütar Leenu
6) poeg Hans

21. Hans /Raudsepa Hans, Raudseppa Hans, Rautseppa Hans/, sündis umbes 1647. Elas Kirimäe külas. Hiljemalt 1713. aastaks oli läinud elama Söönurme külla. Tallinna kindralkuberneri 1716. a. inkvisitsiooniprotokolli järgi elas 70-aastane Hans Karla külas (erinevates allikates olevad andmed külade ja nende elanike kohta on võrdlemisi vastukäivad) ja tal oli 20-aastane naine Mall ning koos temaga elas veel 16-aastane poeg Mart. Tegelikult pidi Mart olema vanem – ta käis 1711. a. leeris, seega pidi ta sündima 1690-ndate alguses. Hansul oli üks hobune, kaks härga ja kaks lehma ning talu suuruseks oli 1/16 adramaad. 1726. a. adramaarevisjonis Raudsepa talu millegipärast kirjas ei ole, küll aga 1732. a. revisjonis, mil peremeheks oli Hansu poeg Tõnu. Hans suri umbes 100-aastaselt enne 31.05.1747 Söönurme külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 31.05.1747.

Hans oli vähemalt kaks või kolm korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Mari, kes on aastatel 1703-1704 vaderiks kahe lapse ristsetel. Tõenäoliselt oli Mari Hansu poja Tõnu ema, kuid täpselt pole teada, milliste laste ema ta veel võis olla. Raudsepa Hansu naine suri enne 30.05.1715 Söönurme külas ja maeti 30.05.1715, kuid kahjuks on kirikuõpetaja jätnud naise nime kirja panemata. See võis olla Mari. 1716. a. inkvisitsiooniprotokolli järgi on Hans ilmselt varsti pärast naise surma uuesti abiellunud. Uus naine on Hansuga võrreldes väga noor (protokollis kõigest 20-aastane) ning nimeks on tal Mall. Hansu viimane naine oli Mai, kes kindlasti oli Hansu viimase lapse Mai ema. Naine Mai ja inkvisitsiooniprotokolli kirja pandud Mall võisid olla üks ja sama isik, sest vahepealsest ajast ei ole mitte mingeid teateid Hansu naise surmast ja uuest abielust. Mai suri umbes 70-aastaselt enne 19.12.1753 Söönurme külas ja maeti 19.12.1753.

Teadaolevad lapsed (ema võis olla Mari):
1) tütar Ann
2) poeg Mart
3) poeg Hans
4) poeg Hans
5) poeg Jaak
6) poeg Tõnu – vt. nr. 12
7) poeg Hans
8) poeg Päärn
9) poeg Härm
10) poeg Hans

Hansu lapsed, kelle ema võis olla Mall või Mai
11) poeg Mikk
12) tütar Mari
13) tütar Anu
14) tütar Krõõt

Laps, kelle ema oli Mai
15) tütar Mai

22. Jaan /Sepa Jaan, Seppa Jaan/, sünni- ja surmaaeg ei ole teada. Elas Raasiku külas Vahastu mõisapiirkonnas Türi kihelkonnas. Pidas nähtavasti küla sepa ametit.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Krõõt
2) tütar Truutu – vt. nr. 13
3) poeg Jaan
4) tütar Mari
5) tütar Ann
6) tütar Ellu

23. Aabram /Möldre Aabram, Uustalu Mardi Aabram, Polli või Solli Aabram, Molre Abraham, Ustallo Marte Abraham, Polli Abraham või Solli Abraham Moli Abraham, Mölli Abraham/, sündis umbes 1680. Päritolu on teadmata. Võimalik, et Aabram on Kose-Uuemõisa tulnud mujalt. Mõisa tollaste omanikele Tiesenhausenitele kuulusid mitmed mõisad Eesti- ja Liivimaal, sh. Porkuni, Kohala, Lagedi, Aruvalla, Andja, Aseri, Harmi, Paunküla, Rakvere, Ērgļi jne., samuti olid Hans Heinrich von Tiesenhausenile panditud Vaida ja Saarnakõrve mõisad, Põhjasõja eelsel ajal oli Tiesenhausenitel veel ka maaomandusi Soomes. Kose meetrikaid jt. allikaid uurides saab aimu sellest, et tõepoolest toimus toona talupoegade „liigutamine“ erinevate valduste vahel. Esmakordselt on Aabram Kose meetrikatesse kirja pandud 1724. a., mil sündis poeg Hindrek. Aabram oli sel ajal nähtavasti Uustalu Mardi talus sulane. 1726. a. adramaarevisjoni ajaks on temast juba saanud taluperemees Karla külas. Aabram suri umbes 70-aastaselt enne 09.09.1750 Karla külas ja maeti 09.09.1750.

Oli abielus Krõõdaga. Ei ole teada, kas Krõõt oli Aabrami ainus naine ja kõikide laste ema. Esimest korda on Krõõt kirja pandud tütre Madle sünnikandes. Krõõt sündis umbes 1695. Suri umbes 65-aastaselt enne 21.01.1761 Karla külas ja maeti 21.01.1761.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Maret
2) poeg Madis
3) poeg Jaak – vt. nr. 14
4) poeg Hindrek
Lapsed, kelle ema oli Krõõt:
5) tütar Madle
6) tütar Mai
7) tütar Mari
8) tütar Kai
9) tütar Liisu

24. Tõnu /Korjuse Jüri poeg Tõnu, Korjuse Tõnu, Korjusse Jürgens Sohn Tönno, Korjusse Tönno, Korjukse Tönno/, isa Jüri – vt. nr. 27, ema Kärt – vt. nr. 28, sündis umbes 1704. Sünnikanne ei ole leitav, kuid palju varem ta sündida ei saanud. Leeris käis Kosel 1721. Seega tõenäoline sünniaeg pidi olema ajavahemikus 1700 kuni 1706. Selles ajavahemikus sündis Tõnu vanematel üsna tihedalt lapsi, mis tekitab mõningaid kahtlusi selles, kas Tõnu ikka oli Jüri lihane laps. Samas ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et isa Jüri oleks sel ajal teist korda abiellunud, Tõnut on leeri- ja abielukannetes nimetatud Korjuse Jüri pojaks ning Kose sünnimeetrika 1703-1704 ongi üsna lünklik. Tõnu oli taluperemees Korjuse talu Hiiepere külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Suri umbes 30-aastaselt 14.02.1734 Hiiepere külas ja maeti 03.03.1734. Surmapõhjus – tüüfus /hitziges Fieber/.

Laulatati Kosel 20.06.1725 Uuemõisa tüdruku Ann-iga.

25. Ann /Uuemõisa tüdruk Ann, e. Magd von Neuenhoff Ann/, sündis umbes 1702. Oli kaks korda abielus. Pärast abikaasa Tõnu surma abiellus teistkordselt Kosel 13.12.1736 leskmehe Uuemõisa kupja Jaan-iga /Uemoisa Kubjas Joan/. Arvatavasti sai Jaanist Korjuse talu peremees, adramaarevisjonidest kadus mõneks ajaks Korjuse nimetus ja asendus Kubja või Vanakubja nimetusega. Jaani on nimetatud ka Korjuse Jaaniks (ühe sulase abielukandes). Jaan sündis umbes 1683. Suri umbes 75-aastaselt enne 26.07.1758 Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 26.07.1758. Ann suri umbes 59-aastaselt enne 13.05.1761 Hiiepere külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 13.05.1761.

Lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Jaan
3) tütar Ann – vt. nr. 15
4) tütar Leenu

Anni ja Jaani lapsed:
5) poeg Klaus
6) poeg Jüri
7) poeg Tõnu
8) tütar Krõõt
9) tütar Mai

VI põlvkond

26. Hans /Siimu Hindreku Hans, Hindreku Hans, Siemo Hinrico Hans, Simo Hinriko Hans, Simo Hinrich Hans, Hinrico Hans/, sündis umbes 1648 paiku. Oli taluperemees Karla külas. Oli üks vähestest, kes elas üle katkuaja. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsiooniprotokolli järgi 1716. aastast elas Karla külas, oli 63-aastane. Temaga koos elas 50-aastane naine Krõõt /Gert/, 30-aastane sulane Jüri ning 8-aastane tüdruk Krõõt. Hansul oli üks hobune, üks härg ja üks lehm ning talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Hans suri umbes 90-aastaselt 01.09.1838 Karla külas ja maeti 03.09.1738.

Oli vähemalt kolm korda abielus. Esimese teadaoleva naise nime pole Kose kirikuõpetaja suvatsenud kirja panna. See naine suri enne 20.03.1698 Karla külas ja maeti 20.03.1698. Hans abiellus järgmisena 25.09.1698 Uustalu Jaagu lese Volbriga /Ustallo Jack s. Witbe Wolber/. Ei ole täpselt teada, millal Volber suri – hiljemalt 1713. aastaks oli Hansu naiseks juba Krõõt (on sel aastal kirjas vaderina ühe lapse ristimiskandes). Krõõt suri umbes 70-aastaselt 30.04.1735 Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 04.05.1735. Surmakandes antud vanuse järgi oli Krõõt sündinud umbes 1665.

Teadaolevad lapsed (ema ei ole teada):
1) poeg Mart
2) tütar Ann – vt. nr. 17

Teadaolev laps naisega, kelle nime ei ole kirja pandud:
3) tütar Leenu

Hansu ja Volbri teadaolev laps:
4) poeg Hans

27. Jüri /Korjuse Jüri, Keldriaugu Jüri, Korjusse Jürri, Korjusse Jürgen, Keller Hauck Jurri, Kelleraucko Jürry/, sündis umbes 1671. Enne Põhjasõda elas Hiiepere külas ja oli ilmselt taluperemees. 1712. a. katkujärgses revisjonis ja 1716. a. inkvisitsiooniprotokollis on ta kirjas kui Keldriaugu Jüri. Inkvisitsiooniprotokolli järgi elas Hiiepere külas, oli 45 aastat vana, temaga koos elasid veel 50-aastane abikaasa Kärt /Gert/, 3-aastane poeg Jüri, 6-aastane tütar Anu ning 20-aastane sulane Jaan. Jüril oli üks härg ja kaks lehma ning talu suuruseks oli 1/16 adramaad. Jüri surmaaeg ei ole teada, arvatavasti suri ta pärast 1738. a., sest naise surma ajal on ta kande sõnastuse järgi otsustades veel elus (suri Korjuse Jüri naine, mitte lesk). Surmaaeg võib olla 1740. a. lõpp või 1741. a. – sellest perioodist Kose meetrikad puuduvad.

Oli vähemalt kolm korda abielus. 02.04.1699 maeti Korjuse Jüri naine Hiieperest. Järgmisena laulatati Jüri Kosel suvel 11. pühapäeval pärast kolmainupüha 1699 õndsa Kristli Jüri tütre Kai-ga /Sehl. Christli Jürri s. T. Kai/ Kolu külast Uuemõisa mõisapiirkonnast. Tõenäoliselt suri Kai 1700. a. teisel poolel, sest sama aasta jõulute eel 2. advendil laulatati Jüri Kosel Berend Rohde tüdruku Kärdiga. Siinkohal tuleb aga lisada, et andmete selline tõlgendus ei pruugi täpne olla – nimelt segaduse tekitamiseks on teada, et 25.06.1700 maeti keegi Korjuse Jüri nimeline mees, kelle väimees oli maha löönud /erschlagen von s. SchwiegerS./. Kirikuõpetaja ei ole kirja pannud, kus see sündmus toimus – Korjuse-nimelisi talusid oli Kose kihelkonnas teisigi.

28. Kärt /Berend Rohde tüdruk Kärt, Berend Rohdens Magd Gert/, sündis umbes 1665 (inkvisitsiooniprotokollis antud vanuse järgi). Surmakandes antud vanuse järgi sündis umbes 1688, mis aga pole ilmselt tõene – abielludes pidanuks ta olema sel juhul vaid 12-aastane, mis pole mõeldav. Suri umbes 70-aastaselt 13.03.1738 Saula külas Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 19.03.1738.

Tõnu ja Kai laps:
1) tütar Liisu

Tõnu ja Kärdi teadaolevad lapsed:
2) tütar Mall
3) tütar Anu
4) poeg Tõnu – vt. nr. 24
5) tütar Mari
6) poeg Hans
7) poeg Jüri