Villem Müllerbeck

Minu emapoolne vanavanaema oli Marie Spiegel, sündinud Müllerbeck. Müllerbeck on unikaalne perekonnanimi, mida Eestis pandi vaid ühes kohas – Salla mõisas Simuna kihelkonnas. Nimi ise viitab arvatavasti möldri ametile, mida esivanemad olid mitme põlvkonna jooksul pidanud. Müllerbecki-nimelisi isikuid, kelle juured samas suguvõsas, leidub tänapäevalgi, kuid et nimi oli saksapärase kõlaga, siis eestistamise kampaania käigus vahetati teda usinalt mitmesuguste eestikõlaliste nimede vastu – Hiiemäe, Kalmus, Laidmäe, Madar, Meres, Müüdla, Müür, Männi, Möldre ja Valvik.

Salla kandist pärit suguvõsade uurimise omapäraks on see, et erinevalt enamike teiste mõisate talupoegadest liikus sealne talurahvas 18. sajandil üsna usinalt mitme mõisa vahel. Selle nähtuse põhjuseks võib ilmselt pidada asjaolu, et kõrvuti asetsevad mõisad Salla, Koila, Mõisamaa, Tammiku ja Koeru kihelkonnast Ao mõis kuulusid pikka aega ühele omanikule – von Schulmannidele. Suguvõsa juurte otsimise Simuna kihelkonnast teeb põnevaks veel paar omapära, mida teadma peab. Esiteks see, et ajavahemikul 1741-1782 tavatses toonane Simuna koguduse pastor Johann Georg Borge ristimiskandeid kirja panna külade kaupa. Et aga talupojad liikusid külast külla ja mõisast mõisa, siis laste sündide ning muude perekonnasündmuste jälgimine kujuneb nii või teisiti parajaks detektiivitööks. Lisaks küladele oli igal mõisal veel hulk hajatalusid, mida Borge sünnimeetrikas võrdlemisi suvaliselt jagas kord mõne küla alla, kord eraldi hajatalude alla. Ning et asi liiga lihtne ei oleks, siis iseloomustas tolle kandi rahvast ning talusid veel üks eripära, mida ma mujal täheldanud ei ole. Nimelt ei kinnistunud Salla, Koila, Tammiku ja Mõisamaa kandi talunimed pikka aega ühele kohale, vaid arvatavasti kandusid nimetused kaasa koos inimeste liikumisega. Sestap oligi 18. sajandiks kujunenud olukord, kus näiteks Traksi talu nimetust võis kohata vist kõikide Schulmannidele kuuluvate mõisate all. Ma ei oskagi öelda, kus võis asuda see alg-Traksi (kui sellist üldse olemas oli) – tänapäeval kannab seda nimetust igatahes koht, kus asus Salla mõisale kuulunud hajatalu Tammiku-Salla tee ääres – praegune Salla-Traksi. Samasugused universaalsed kõikjal ettetulevad nimetused olid ka näiteks Lessu, Kulli jpt. See tekitab päris parajalt segadust – 18. sajandi paiku ja hiljem ei näi erinevad Traksid, Lessud ja Kullid sugugi mitte omavahel suguluses olevat. Minu Müllerbeckide sugupuus jookseb ka mitu haru välja talunimetuseni Traksi, ometi on nad üsna erinevad liinid (Salla Traksid ja Koila Traksid).

Aga nüüd minu vanavanaema juurde. Lisan siia tema isa Villem Müllerbecki sugupuu, tema ema Leenu oma panen üles siis, kui see valmis saab. Leenu oli pärit Vaimastvere mõisast Laiuse kihelkonnast ja see on hoopis teine jutt ja teine peatükk.

Marie MÜLLERBECK /Mari Müllerbeck, Marri Müllerbeck/, isa Möldri Villem Müllerbeck, ema Leenu Pärn – vt. nr. 1, sündis 12.09.1870 (vana kalendri järgi, 25.09.1870 uue kalendri järgi) kell 8 hommikul Olju külas Lasinurme mõisapiirkonnas /Lassinorm/ Simuna kihelkonnas. Ristiti kodus J. Tamme poolt 11.10.1870, vaderid: Jaagu naine Ellu Kull, tüdruk Viiu Müllerbeck, Joosep Reimann. Leeritati 26.03.1888 Simunas. Mari oskas hästi lugeda, katekismust tundis üsna hästi, pühakirja keskmiselt. Aasta enne leeriskäimist, vaid 17-aastaselt sündis tal esimene laps – Helene Annette. Helene isa oli Jüri Spiegel, kellega Mari hiljem abiellus. Olen emalt kuulnud, et Mari isa Villem oli hirmus pahane – Mari oli ikkagi möldri tütar, Jüri lihtne sulane, pealegi oli Mari väga noor. Nähtavasti oli armastus siiski suurem isa pahameelest, sest 02.06.1888 laulatati nad Simuna kirikus pastori poolt, laulatuse tunnistajad Jüri Puss ja Joosep Allikas. Mõlemad elasid kihluse ajal Äntu mõisapiirkonnas /Engdes/ Väike-Maarja kihelkonnas. 1888. a. läks Mari Väike-Maarja koguduse liikmeks. Marie suri 64-aastaselt 29.10.1934 Tallinnas ja maeti 31.10.1934 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule (praeguse Tallinna Siselinna kalmistu osa). 30.10.1934 ilmunud Päevalehes leidub järgmine surmakuulutus:

Walurikka põdemise järel lahkus 29. skp. meie keskelt ja läks waikselt Jumala rahusse minu unustamatu abikaasa ja meie hella, hoolitsew ema, wanaema ja wana-wanaema Marie Spiegel, sünd. Müllerbeck. Puusärki sängitamine 30. skp. kell ½ 7 õhtul leinamajas, Maasika t. 5, krt 1. Ärasaatmine kesknädalal, 31. skp. kell 1. Matusetalitus Kaarli kirikus samal päewal kell 2, sealt ap.-õigeusu kalmistule.“

Abikaasa Jüri SPIEGEL /Jürri Spiegel/, isa Villem Spiegel, ema Anu, sünd. Pruun /Braun/, sündis 27.09.1864 (vana kalendri järgi) kell 5 hommikul Uniküla mõisapiirkonnas /Unniküll/ Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti Väike-Maarja kirikus pastori poolt 27.09.1864, vaderid: sulane Peeter Paulson, sulane Aadu Keär, peremehe Jüri Pruuni /Brauni/ naine Mai. Leeritati 08.03.1881 Väike-Maarja. Jüri luges hästi, katekismust ja pühakirja tundis üsna hästi. 1892. a. tuli koos perega Tallinna ja astus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna liikmeks. 1920. a. läksid üle III pihtkonda ja 1922. a. tagasi I pihtkonda. Elasid Imanta tänaval, maja (ja kogu Imanta tänava piirkond) hävis märtsipommitamise ajal. Jüri läks tööle Põhja Paberi- ja Puupapivabrikusse ehk Sossi. Suri 78-aastaselt 04.01.1943 Tallinnas ja maeti 10.01.1943 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Lapsed:

1) tütar Helene Annette SPIEGEL /Helena Annette Spiegel/, sündis Marie abieluvälise lapsena 25.02.1887 (09.03.1889 ukj.) kell 11 õhtul Äntu mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti kirikukambris pastori poolt 01.03.1887, vaderid: Juhani naine Anna Viik, Mihkli naine Leena Jaanus, Tõnu Valk. Pärast Marie ja Jüri abiellumist kandis nime Spiegel ja oli vanemate abiellumise kaudu muutunud seaduslikuks lapseks. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 06.05.1904, teadmisi hinnati nõrkadeks. Helene suri 49-aastaselt 06.10.1936 Tallinnas ja maeti 11.10.1936 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. 09.10.1936 „Päevalehes“ on avaldatud surmakuulutus:

„Piinarikka haiguse järele suikus surmale minu armas abikaasa Helene Titow sünd. Spiegel. Muldasängitamine pühap., 11. skp. kell 1 päeval Aleksander Newski kalmistul. Walusas leinas abikaasa ja omaksed“.

Laulatati ülempreester Nikolai Pätsi poolt Tallinna Siimeoni kirikus 27.12.1921 õigeuskliku Roman Titov-iga /Roman Titow, Романъ Титовъ/, laulatuse tunnistajad: peigmehe poolt Tallinna linna kodanikud Boris Konstantini poeg Titov ja Ivan Rosberg, pruudi poolt Tallinna linna kodanikud Theodor Voldemari poeg Petrov ja Georg Jüri poeg Spiegel. Tallinna Kaarli koguduse kihlatute nimekirja kihlusekandes on Romani kohta märgitud, et ta oli Tallinna kodanik ja ametilt tolliametnik, Helene oli poeomanik. Roman sündis 23.05.1889 (04.06.1889 ukj.) Tallinnas, isa Riigipanga Tallinna osakonna raamatupidaja abi Konstantin Titov, ema Marie Amalie, sünd. Normann. Ristiti Tallinna Kaasani kirikus 29.05.1889, vaderid: Jelgava linna kodanik Aleksander Andrejev Titov ja eraõpetaja Tammeri abikaasa Olga Ivanova Tammeri. Romani päritolu oli üsna huvitav – tema vanaisa Aleksander Titov oli Jelgava linna kodanik, kes oli abiellunud saksa päritolu Pauline Armandine von Boethke-ga. Pauline vanaisa oli Tallinna bürgermeister Gotthard Johann Helding. Üht liini pidi ulatub Romani sugupuu šoti aadliperekonna Clayhillsideni. Roman oli teadaolevalt valgekaardi ohvitser, Eesti Vabariigi ajal teenis politseis, oli konstaabel Harkus. Arreteeriti Tallinn-Nõmmel Võitluse t. 4 – 5. Mõisteti süüdi Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-13 järgi ja määrati vangilaagrisse Sverdlovski oblastisse Sevurallagi. Suri eeluurimisel 13.11.1941 (Memento 2001. aasta väljaandest).

2) tütar Elise SPIEGEL, sündis 24.03.1889 (05.04.1889 ukj.) kell 2 hommikul Äntu mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti kodus koolmeister Roosvaldi poolt 06.04.1889, vaderid: Anna Marie Viik, Liisa Korn (ema õde), Eeva Trumpeter, Kaarel Ilves, Jüri Puss. Leeritati Tallinna Kaarli kirikus 26.05.1905, teadmised olid üsna head. Elise suri 11.09.1959 Tallinnas ja maeti 15.09.1959 Tallinna Siselinna kalmistule (Vana-Kaarli kalmistule).

Laulatati Tallinna Kaarli kirikus pastor Hurda poolt 17.09.1906 Johannes Värbu-ga /Johannes Wärbu/. Johannes sündis 13.03.1880 kell 7 õhtul Ohukotsu mõisapiirkonnas /Odenwald/ Rapla kihelkonnas, isa tööline Tõnis Värbu, ema Kai, sünd. Roop. Leeritati 02.11.1897 Kaarli kirikus. Oli ametilt raamatuköitja. Johannes suri juunis 1962 ja maeti 27.06.1962 Tallinna Siselinna kalmistule (Vana-Kaarli kalmistule).

Lapsed:

a) tütar Helmi VÄRBU /Helmy Wärbu/, sündis 30.06.1907 kell 9 hommikul Tallinnas. Ristiti kodus pastor Kerigi poolt 15.07.1907, vaderid: neiu Helene Spiegel (ema õde), neiu Marie Helene Värbu (isa õde), voorimees Aleksander Värbu (isa vend). Leeritati 23.05.1926 Kaarli kirikus. Elas Tallinnas Kreutzwaldi tänaval. Helmi suri 92-aastasena augustis 1999 Tallinnas ja maeti 28.08.1999 Pärnamäe kalmistule.

Laulatati Kaarli kirikus 26.07.1930 Feliks Ottomar Volmer-iga /Felix Ottomar Wolmer/. Feliks sündis 10.03.1907 (23.03.1907 ukj.) kell 3 päeval Kuusiku vallas Rapla kihelkonnas, isa Tõnis Volmer /ka Diedrich Volmer/, ema Alvine Lisette, sünd. Oehren. Ristiti kodus Vahastu köstri Toppmanni poolt 11.04.1907, vaderid: Aleksander Pärn, Karl Masing, Alvine Toppmann. Leeritati 08.06.1924 Kaarli kirikus. Arreteeriti 24.11.1944 Tallinnas, Kreutzwaldi 22 – 23, erinõupidamise otsusel 08.09.1945 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a alusel 8 aasta vangistust. Suri 62-aastaselt augustis 1969 Tallinnas ja maeti 20.08.1969 Pärnamäe kalmistule.

Lapsed:

* poeg Omar VOLMER (16.04.1934-25.12.2002) – oli abielus ja tal olid lapsed.

* tütar [elusolev]

b) poeg Herbert VÄRBU /Herbert Wärbu/, sündis 04.11.1908 kell veerand 9 päeval Tallinnas. Ristiti kodus pastor R. Hurda poolt 29.11.1908, vaderid: abielus Eduard Vask (isa õemees), abielus Jaan Spiegel (vanaisa vend), neiu Helene Korn. Leeritati 23.05.1926 Kaarli kirikus. Pidas raamatuköitja ametit nagu isagi. Põgenes 1944 koos perekonnaga Rootsi ja elas Täby linnas. Suri 75-aastaselt 15.07.1984 Täbys.

Laulatati Kaarli kirikus 01.06.1935 Salme Leontine Lensmann-iga. Salme sündis 28.11.1908 kell 8 õhtul Tiskres Harku vallas Harjumaal, isa Aleksander Lensmann (hiljem eestistatud Leetmaa), ema Kristine, sünd. Mäend. Ristiti kodus kooliõpetaja Dunkeli poolt 25.12.1908, vaderid: abielus Eduard Polna, abielus Marie Kuusental, abielus Vilhelmine Mäend. Leeritati 23.05.1926 Kaarli kirikus. Suri eelmise sajandi lõpuaastail Täbys.

Lapsed:

* poeg [elusolev]

* tütar [elusolev]

c) tütar Agnes VÄRBU /Agnes Wärbu/, sündis 17.02.1911 (02.03.1911 ukj.) kell 4 päeval Tallinnas. Ristiti kodus pastor R. Hurda poolt 02.04.1911, vaderid: abielus Madis Tubala, abielus Elvine Tubala, neiu Julie Spiegel (ema õde). Leeritati 19.05.1929 Kaarli kirikus. Suri 20-aastaselt 15.11.1931 Tallinnas ja maeti Tallinna Siselinna kalmistule (Vana-Kaarli kalmistule).

3) tütar Julie Marie SPIEGEL, sündis 25.02.1892 (08.03.1892 ukj.) kell 3 öösel Tallinnas. Ristiti 22.03.1892 Tallinna Kaarli kirikus, vaderid: vallaline Kaarel Kenni, teenija Julie Tamberg, vallaline Leena Spiegel. Leeritati 07.05.1909 Kaarli kirikus. Mõnda aega elas koos abikaasaga Valgas, seejärel Tallinn-Hiiul Hiiu-Suurtüki tänaval. Suri 71-aastaselt 12.12.1963 Tallinnas ja maeti 22.12.1963 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Laulatati Kaarli kirikus pastor A. Kapi poolt 26.12.1916 Johannes Tichanov-iga /Іоаннъ Тихановъ/. Johannes sündis 17.02.1891 (01.03.1891 ukj.) Tallinnas, isa Aleksander Tichanov, ema Leena, sünd. Kruve. Ristiti 03.03.1891 Tallinna Aleksander Nevski Peakirikus , vaderid: Tartu maakonna Imukvere mõisapiirkonna /Immofer/ talupoeg Jüri Antonov Aruksaar ja Laius-Tähkvere mõisapiirkonna /Flemmingshof/ talutüdruk Jelena Aleksejeva Tichanova. Tallinna Jaani koguduse personaalraamatu järgi pöördus ta õigusust luteri usku ning käis leeris Jaani koguduse I pihtkonna õpetaja W. Grohmanni juures, leeritamine toimus 24.06.1912. Valga linna perekonnaseisuametniku otsusel 28.04.1936 määrati Johannes Tichanov’ile ühes abikaasa Julie Marie ja poja Olav Aleksandriga uueks perekonnanimeks TALVET. Suri 72-aastaselt 24.02.1964 Tallinnas, maetud 01.03.1964 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule (praeguse Siselinna kalmistu üks osa).

Laps:

a) poeg Olaf Aleksander TICHANOV ⬄ TALVET /sünnikandes Olav Aleksander/, sündis 05.07.1917 (18.07.1917 ukj.) kell 1 öösel Tallinnas. Ristiti 22.7.1917 kodus, vaderid: autojuht Aleksander Vesiloik, ohvitser Rudolf Mohrmann (isa ema õe poeg), mehaanik Heinrich Rammo, vallaline Marie Tichanov (isa õde), vallaline Helene Spiegel (ema õde). Sünnikandes on isa Johannese elukutseks märgitud autojuht. Leeritati 24.06.1938 Jaani kirikus. Põgenes koos perega kõigepealt Saksamaale ja sealt läksid 1949 edasi USA-sse. Surnud 08.02.1969 Philadelphias USA-s. Maetud Kensico kalmistule (Valhalla, Westchester-i maakond, New York-i osariik, USA).

Abiellus …. [abikaasa elab].

Laps:

* poeg [elusolev]

4) poeg Georg Vilhelm SPIEGEL ⬄ Jüri SÜLLAK, sündis 22.04.1895 (04.05.1895 ukj.) kell 1 hommikul Tallinnas. Ristiti kodus pastor Brasche poolt 07.05.1895, vaderid: vallaline Aleksander Rosenberg, vallaline Anton Rüütel, neiu Liisa Effert. Leeritati 02.12.1912 Kaarli kirikus. Oli ametilt lukksepp. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 28.08.1939 määrati talle uueks eesnimeks Jüri ja uueks perekonnanimeks SÜLLAK. Jüri suri 56-aastaselt 14.03.1952 Tallinnas ja maeti 23.03.1952 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Laulatati Kaarli kiriku kantseleis pastor A. Kapi poolt 20.10.1923 Natalie Braas-iga /Наталія Праасъ, ka Natalia, Natalie Praas, Natalia Braase/. Natalie sündis 26.06.1897 (10.07.1897 ukj.) Mõisakülas Massu mõisapiirkonnas /Massau/ Hanila kihelkonnas, isa Jakob Braas, ema Leena, sünd. Suurkülm. Ristiti 06.07.1897 Uue-Virtsu õigeusu kirikus, vaderid: Tallinna piirivalvebrigaadi erru saadetud reamees Nikolai Lazarev Kotseba, Vaikna abikooli õpetaja naine Julia Karlova Vabi. Natalie läks täiskasvanuks saades elama Tallinnasse, abiellumise ajal oli EAÕK Tallinna Issanda Muutmise koguduse liige. Oli ametilt õmbleja. Suri 71-aastaselt 18.06.1969 Tallinnas ja maeti 20.06.1969 Metsakalmistule.

Laps:

a) tütar Evi Regina SPIEGEL ⬄ SÜLLAK, sündis 13.01.1924 kell 4 päeval Tallinnas. Ristiti kodus pastor A. Kapi poolt 05.02.1924, vaderid: neiu Erika Spiegel (isa õde), abielus Elise Värbu (isa õde), abielus Eduard Mikk. Õppis Tallinna Tehnikaülikoolis keemia teaduskonnas. Elas pikka aega koos abikaasaga Kohtla-Järvel, oli kooli õppeala juhataja. Vanaduspõlves kolis elama Tallinnasse. Suri 83-aastaselt 11.03.2007 Tallinnas ja maeti 14.06.2007 Metsakalmistule.

Oli abielus Jevgeni Petuhhov-iga /Evgeni Petuhov/. Jevgeni sündis 17.02.1921 Narvas, isa Fjodor /Feodor/ Fjodorovitš Petuhhov, ema Maria Jakovlevna, sünd. Weissmann. Jevgeni oli samuti erialalt keemik. Suri 82-aastaselt 22.09.2003 Tallinnas ja maeti 04.10.2003 Metsakalmistule.

Lapsed:

* poeg [elusolev]

* poeg Igor PETUHHOV (16.02.1956 – 15.11.2004) – oli abielus ja tal olid lapsed.

5) tütar Erika Miralda SPIEGEL, sündis 27.10.1905 (09.11.1905 ukj.) kell 4 päeval Tallinnas. Ristiti kodus adjunktpastori R. Hurda poolt 27.11.1905, vaderid: vallaline Eduard Spiegel, neiu Johanna Trumm, neiu Anna Krinal. Leeritati 15.05.1921 Kaarli kirikus. Elas Imanta tänaval, 1930-ndatel koos abikaasa ja lastega Maasika tänaval Lillekülas ja alates 1939 Gonsiori tänaval. Oli koduproua, töötas 1950-ndatel Tallinna Tööstuskoolis (?) raamatukoguhoidjana. Erika suri 30.06.1972 Tallinnas ja maeti 02.07.1972 Pärnamäe kalmistule. Oli enne surma kaks aastat halvatud.

Laulatati Kaarli kirikus 18.08.1928 (abielu registreeriti 15.08.1928) August Voldemar Laufer-iga. August sündis 21.02.1890 kell 8 õhtul Tubadekõrve metsavahikohal Palvere mõisapiirkonnas /Palfer/ Kose kihelkonnas, isa metsavaht Adolf Laufer, ema Krõõt, sünd. Meetua. Ristiti Kose kirikus 04.03.1890, vaderid: Augusti poeg August Böömer Paunkülast, Jaani poeg Jaan Paulson Ruilast, Joosepi tütar Pauline Elisabet Saba Paunkülast. Leeritati 24.06.1907 Tallinna Jaani kirikus. Oli kooliõpetaja. Suri 76-aastaselt 16.02.1967 Tallinnas ja maeti 21.02.1967 Pärnamäe kalmistule.

Lapsed:

a) poeg Teofil LAUFER /Teofiil/, sündis 29.05.1930 Tallinnas. Lõpetas 1948. a. Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Õppis Tallinna Tehnikaülikoolis. Oli Silikaatbetooni Instituudi peainsener. Suri 62-aastaselt 31.12.1992 Kloogal Harjumaal ja maeti 06.01.1993 Pärnamäe kalmistule.

Abiellus … [abikaasa elab].

Laps:

* tütar [elusolev]

b) tütar Pia LAUFER, sündis 14.01.1932 Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat. Oli matemaatika-füüsika teaduste kandidaat. Töötas õpetajana Haapsalus, õppejõuna Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Pedakoogilises Instituudis. Suri 75-aastaselt 03.08.2007 Tallinnas ja maeti 11.08.2007 Pärnamäe kalmistule.

Abiellus 18.06.1962 Jüri Hanko-ga. Abielu lahutati. Jüri sündis 04.02.1924 kell 6 hommikul Tallinnas, isa August Johannes Hanko, ema Hilda Vilhelmine, sünd. Simsivart. Ristiti kodus pastor F. Stockholmi poolt 25.05.1924, vaderid: poissmees tudeng Richard Janno, abielus Anton Hansen, abielus Maria Larka. Arreteeriti 26.09.1944 Tallinnas Uus-Sadama 11 – 3. Sõjatribunali otsusel 11.12.1944 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a alusel 25 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele, saadeti Magadani oblastisse Kolõmasse. Vabanes 1956. Suri 80-aastaselt 04.06.2004 Tartus ja maeti 04.09.2004 Tallinna Liiva kalmistule.

Laps:

* tütar [elusolev]

Ja nüüd siis Villem Müllerbecki sugupuu juurde:

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

                 +--- 7-Kulli Jaan - 47
              +--+ 6-Kulli Jaak (-1759) - 32
              |  +--- 7-Anu (1656-) - 48
           +--+ 5-Möldri Mart (1724-1798) - 16
           |  |  +--- 7-Ratassepa Mart (1676-1719) - 49
           |  +--+ 6-Ratassepa Mardi t. Kai (1702-1752) - 33
        +--+ 4-Möldri Jüri (1752-1782) - 8
        |  |  +--- 6-Paavli Hansu Tõnis (-1742) - 34
        |  +--+ 5-Paavli Hansu Tõnise t. Kadri (1724-1790) - 17
        |     +--- 6-Kai - 35
     +--+ 3-Möldri Jüri p. Mart (1775-1830) - 4
     |  |  +--- 5-Traksi Tõnu (-1764) - 18
     |  +--+ 4-Traksi Tõnu t. Ann (1752-1808) - 9
     |     +--- 5-Kadri (1710-1795) - 19
  +--+ 2-Jüri MÜLLERBECK (1803-1876) - 2
  |  |        +--- 6-Traksi Jüri (1676-1740) - 36
  |  |     +--+ 5-Traksi Hans (1708-1774) - 20
  |  |  +--+ 4-Traksi Pääru (1738-1817) - 10
  |  |  |  |  +--- 6-Matsi Aadu (1666-) - 37
  |  |  |  +--+ 5-Matsi Aadu t. Liisu (1716-1771) - 21
  |  |  |     +--- 6-Anu (1671-) - 38
  |  +--+ 3-Traksi Pääru t. Kai (1779-1816) - 5
  |     |  +--- 5-Onga Pärtel (1699-1754) - 22
  |     +--+ 4-Onga Pärtli t. Madli (1739-1803) - 11
  |        +--- 5-Mari (1697-1777) - 23
--+ 1-Villem MÜLLERBECK (1828-1906) - 1
  |           +--- 6-Uustalu Mihkel - 39
  |        +--+ 5-Uustalu Mihkli p. Jaan (-1773) - 24
  |     +--+ 4-Mihkli Jaani Jaan (1757-1821) - 12
  |     |  |  +--- 6-Vana Jüri Jaak - 40
  |     |  +--+ 5-Vana Jüri Jaagu t. Mari (1723-1783) - 25
  |  +--+ 3-Peeter AUVÄÄRT (1784-1855) - 6
  |  |  |     +--- 6-Sepa Mats (-1744) - 41
  |  |  |  +--+ 5-Sepa Tõnu (1725-1771) - 26
  |  |  +--+ 4-Sepa Tõnu t. Liisu (1757-1788) - 13
  |  |     +--- 5-Lasinurme mõisa ümmardaja Kai - 27
  +--+ 2-Mihkli Jaani Peetri t. Mari (1804-1872) - 3
     |        +--- 6-Suure Jüri Mihkel (1680-) - 42
     |     +--+ 5-Lessu Madis (-1757) - 28
     |  +--+ 4-Traksi Jaagup (1749-1825) - 14
     |  |  +--- 5-Ann (-1757) - 29
     +--+ 3-Traksi Jaagupi t. Ann (1780-1828) - 7
        |     +--- 6-Kangru Kusto (-1751) - 43
        |  +--+ 5-Kangru Andres (1732-) - 30
        |  |  +--- 6-Kreet - 44
        +--+ 4-Kangru Andrese t. Anu (1754-1829) - 15
           |     +--- 7-Matsi Hannus (1661-1755) - 50
           |  +--+ 6-Matsi Hannuse Jaagup (1700-1756) - 45
           +--+ 5-Hannuse Jaagupi t. Mari (1735-) - 31
              +--- 6-Kai - 46

I põlvkond

1. Villem MÜLLERBECK /Willem Müllerbeck/, isa Jüri Müllerbeck – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3, sündis 24.12.1828 Salla mõisapiirkonnas /Sall/ Simuna kihelkonnas. Ristiti pastori poolt 26.12.1828, vaderid: Kärner Jüri, Traksi Villem, Möldri Juhani tütar Ann. Elas Kadikülas, isa oli mölder. Veski asus arvatavasti Salla jõe ääres, J. H. Schmidti Eestimaa üldkaardil 1882. a. järgi kandis see nime Parra veski /Parrawesk/. Villem käis leeris 20.04.1847 Simunas. 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Möldre talus nr. 11 (hilisem revisjoninumber 24, arvatavasti Parra veski paralleelnimetus) Kadikülas Salla mõisapiirkonnas, oli peremees. 1864. a. kirjutati koos abikaasaga ümber Lasinurme mõisapiirkonda. Asus elama Olju külla, pidas möldri ametit. Elu lõpupoole elas Koilas, nähtavasti koos poja Jüriga. Villem suri 77-aastaselt 10.01.1906 kell 11 hommikul Koila vallas Simuna kihelkonnas ja maeti 15.01.1906. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Laulatati Laiuse kirikus koguduse pastori poolt 29.03.1853 Leenu Pärn-aga Vaimastvere mõisapiirkonnast /Waimastfer/ Laiuse kihelkonnast.

Abikaasa Leenu PÄRN /Leno Pärn, Leno Peärn/, isa Mart Pärn, ema Liisu, sündis 08.11.1834 õhtul Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Ristiti kirikus pastori poolt 18.11.1834, vaderid: perenaine Mari Pärs, Tiina Ploom, peremees Jüri Lepik. Leeritati 28.10.1851 Laiusel. 1850. a. revisjoni ajal elas Pääru talus nr. 45 Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Pärast abikaasa surma läks 1909. a. Simuna kogudusest Väike-Maarja kogudusse, arvatavasti elas elu lõpupäevil tütre Liisu juures Porkuni vallas. Leenu suri 76-aastaselt 04.09.1911 kell 5 hommikul Porkuni valla /Schloß Borkholm/ Väike-Maarja kihelkonnas. Surmapõhjus – halvatus.

Lapsed:

1) poeg Jüri MÜLLERBECK, sündis 02.12.1860 kell 6 pärastlõunal Salla mõisapiirkonnas. Hädaristimise sooritas Hans Müllerhof 18.12.1860, vaderid: peremehed Jüri Tamm ja Jüri Pärn Vaimastvere mõisapiirkonnast, tüdruk Mari Müllerbeck. Leeritati 01.04.1878 Simunas. Elas koos vanematega Lasinurmes, seejärel arvatavasti Äntu mõisapiirkonnas, siis Venevere mõisapiirkonnas /Wennefer/, 1890-ndate lõpust alates Koila mõisapiirkonnas /Koil/. Jüril oli kaks abieluvälist suhet, millest kummastki sündis üks laps. Jüri sai mõlemal korral Simuna pastori käest manitseda. Esimese lapse emaga käis ta ka kohut lapse ülalpidamise küsimuses. Jüri suri 63-aastaselt 11.07.1924 kell 10 ennelõunal Salla vallas ja maeti 14.07.1924. Surmapõhjus – neeruhaigus.

Laulatati Simuna kirikus pastor E. Pauckeri poolt 04.05.1895 Mai Kremann-iga Muuga mõisapiirkonnast /Münkenhof/ Simuna kihelkonnast. Laulatuse tunnistaja: Hans Kremann. Mai sündis 15.03.1872 Raja talus Muuga mõisapiirkonnas, isa Hans Kremann, ema Ann, sünd. Kasko. Leeritati 25.03.1889 Simunas.

Jüri abieluvälised lapsed:

a) tütar Liisa Katarina TÄRNER /Liisa Katrina Terner, Lisa Katrina Terner, Liisa Katarina Kerro, Liisa Katarina Käru/, sündis vallaslapsena 28.02.1884 kell 11 õhtul Avanduse mõisapiirkonnas /Awandus/ Simuna kihelkonnas, ema Kai Tärner. Ristiti kirikus pastori poolt 10.03.1884, vaderid: Toomas Tomson, Kadri Tärner, Kadri Link. Leeritati 19.03.1900 Simunas. Ema Kai oli abiellunud Simunas 29.08.1899 Jaagup Käru-ga /Jakob Kerro/, kes Liisa Katarina 22.01.1900 lapsendas. Liisa Katarina siirdus pärast abiellumist Haljala koguduse liikmeskonda ja elas arvatavasti mõnda aega Kavastu vallas. 1904. a. tuli tagasi Simuna kogudusse ja elukohaks sai ilmselt Avanduse, hiljem Määri.

Laulatati Rakvere õigeusu kirikus 19.05.1902 Jamburgi linna kodaniku õigeuskliku Ivan Timofei poeg Timofejev-iga /Иванъ Тимоѳеевъ Тимоѳеевъ/. Laulatuse tunnistajad: peigmehe poolt Jamburgi linna kodanik Karl Ivanov Tamm ja Paasvere valla talupoeg Juhan Danilov Kure, pruudi poolt Paide linna kodanik Mihail Ivanov Morozov ja Küti valla talupoeg Juhan Indrikov Kullik. Ivan sündis umbes 1871. a. arvatavasti Jamburgis. Abiellumise ajal elas nähtavasti Vao vallas Väike-Maarja kihelkonnas.

Teadaolevad lapsed:

* poeg Grigori TIMOFEJEV /Grigori Timofejew, Григорій Тимоѳеевъ/, sündis 07.08.1903 ja ristiti Rakvere õigeusu kirikus 07.09.1903, vaderid: Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna Kotelski valla talupoeg Jakov Ignatjev Skvortsov, Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Vjazi valla talutüdruk Jelena Onisimova Smirnova.

* poeg Aleksandr TIMOFEJEV /Александръ Тимоѳеевъ/, sündis 18.08.1905 ja ristiti Rakvere õigeusu kirikus 04.09.1905, vaderid: Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Vjazi valla talupoeg Onisim Feodossijev Smirnov, Rakvere maakonna Aaspere valla talutüdruk Paulina Jurjeva Anga.

b) poeg Johannes LEPPIKSAAR, sündis vallaslapsena 05.03.1890 kell 8 hommikul Nadalama külas Pudivere mõisapiirkonnas /Poidifer/ Simuna kihelkonnas, ema Madli Leppiksaar. Ristiti kirikukambris pastori poolt 29.03.1890, vaderid: Siim Leppiksaar, Kristjan Lande, Mari Tarnov. Leeritati 12.11.1906 Simunas.

Jüri seaduslikud lapsed:

c) tütar Anna Helene MÜLLERBECK, sündis 25.03.1896 kell 3 hommikul Venevere mõisapiirkonnas. Ristiti T. Altermanni poolt 29.03.1896, vaderid: Leenu Ehvärt, Helene Müllerbeck, Kustav Kremann. Suri 5-päevaselt 30.03.1896 kell 3 päeval Venevere mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1896. Surmapõhjus – krambid.

d) poeg August MÜLLERBECK, sündis 26.09.1897 kell 7 hommikul Koila mõisapiirkonnas. Ristiti kodus J. Mürgi poolt 11.10.1897, vaderid: Juhan Spiegel, Villem Ehvärt, Pauline Müllerbeck. Läks 1915 Koeru koguduse liikmeks ja leeritati seal 15.03.1915. Elas Väinjärve vallas Preedi ja Rõhu kandis.

Laulatati Koeru kirikus pastori poolt 24.06.1923 Lisette Linno-ga Rõhult. Lisette sündis 25.03.1902 kell pool 11 ennelõunal Rõhul Väinjärve vallas, isa Kaarel Linno, ema Leena, sünd. Kokka. Ristiti Rõhul 11.04.1902, vaderid: Anna Kokka, Marie Lemann, Hans Sandrak. Leeritati 18.05.1919 Koerus.

Lapsed:

* poeg Karl MÜLLERBECK, sündis 19.09.1924 kell 11 õhtul Olustvere mõisas. Ristiti kodus Pujuri poolt 13.12.1924, vaderid: Karl Müllerbeck, Eduard Kongas, Johanna Uppa. Ristimiskanne asub Koeru koguduse meetrikas.

* tütar Veritta MÜLLERBECK

e) poeg Karla MÜLLERBECK, sündis 02.11.1899 kell 8 hommikul Koila mõisapiirkonnas. Ristiti kodus H. Evardti poolt 12.11.1899, vaderid: Jaagup Kirsch, Mihkel Lehtmets, Leena Ehvärt. Leeritati 26.03.1917 Koeru kirikus ja oli edaspidi Koeru koguduse liige. Elas arvatavasti Väinjärve vallas Preedi ja Rõhu kandis.

f) tütar Elise Annette MÜLLERBECK, sündis 22.08.1903 kell 4 hommikul Koila vallas. Ristiti kodus H. Evardti poolt 31.08.1903, vaderid: Anu Lehtmets, Liisa Kroon, Jüri Erlich. Arvatavasti läks samuti Koeru kogudusse – 1930. a. on Simuna kogudusest tema kohta saadetud „väljavõtte Liigvalda“.

g) poeg Johannes MÜLLERBECK, sündis 11.11.1906 kell 5 õhtul Koila vallas. Ristiti kodus H. Evardti poolt 03.12.1906, vaderid: Gustav Kremann, Johannes Spiegel, Annette Sirensky. Läks 1926. a. Koeru koguduse liikmeks.

2) tütar Liisu MÜLLERBECK, sündis 19.07.1862 kell 11 öösel Salla mõisapiirkonnas. Hädaristimise sooritas Hans Müllerhof 29.07.1862, vaderid: peremees Kaarli naine Ann Ehvärt, tüdruk Juula Müllerbeck, mölder Villem Krustok. Leeritati 27.05.1879 Paides.

Laulatati Simuna kirikus pastori poolt 01.05.1883 Tõnu Korn-iga /Tönno Korn, ka Tõnu Steinberg, Tönno Steinberg/ Porkuni mõisapiirkonnast /Schloß Borkholm/ Väike-Maarja kihelkonnast. Tõnu sündis 01.05.1851 kell 9 hommikul Veadla külas Porkuni mõisapiirkonnas, isa peremees Hintu Jaagup Steinberg, ema Leen. Ristiti kirikus pastori poolt 13.05.1851, vaderid: peremees Madise Jaan Steinberg, sulane Juhan Kuulberg, peremees Aabram Rosenbaumi naine Mari. Leeritati 13.04.1869 Väike-Maarjas.

3) poeg Hans MÜLLERBECK, sündis 03.04.1865 kell 2 hommikul Olju külas Lasinurme mõisapiirkonnas. Hädaristimise sooritas J. Tamm 18.04.1865, vaderid: sulane ja aidamees Hans Müllerbeck, peremees Hinrik Eichhorn, Jüri naine Liisu Tamm. Suri 12-aastaselt 09.03.1877 kell 12 öösel Lasinurme mõisapiirkonnas ja maeti 20.03.1877. Surmapõhjus – sarlakid.

4) poeg Kaarel MÜLLERBECK, sündis 08.02.1867 kell 2 hommikul Lasinurme mõisapiirkonnas. Ristiti kodus J. Tamme poolt 26.02.1867, vaderid: peremees Kaarel Ehvärt, peremees Kaarel Müllerbeck, tüdruk Ellu Müllerbeck. Suri 10-aastaselt 19.03.1877 kell 8 hommikul ja maeti 25.03.1877. Surmapõhjus – sarlakid.

5) tütar Mari MÜLLERBECK – vt. algus.

II põlvkond

2. Jüri MÜLLERBECK /Möldri Mardi poeg Jüri, Jürri Müllerbeck, Möldri Marti p. Jürri/, isa Mart – vt. nr. 4, ema Kai – vt. nr. 5, sündis 15.03.1803 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 19.03.1803, vaderid: Kangru Jüri, Möldri Hansu naine Leenu, Kangru Villem Kaaverest. Leeritati 03.04.1821 Simunas. Pidas möldri ametit. 1811. ja järgnevate revisjonide ajal elas Kadikülas talus nr. 11, mille peremees oli olnud Kulli Mart (teise nimega Möldri Mart). Ilmselt oli tegemist möldri kohaga, mille nimetus oli Parra veski. 1864. a. kaebas Jüri kohtusse Salla mõisniku salanõunik Magnus von Esseni, kes oli Parra koha müünud kellelegi võõrale ja Jüri väitel oli see seadusevastane tehing. Tõenäoliselt Jüri kaotas selle protsessi, sest 1866. a. lahkus ta jäädavalt Sallast ja läks elama Olju külla Lasinurme mõisapiirkonda poja Villemi juurde. Jüri suri 72-aastaselt 20.02.1876 kell 9 õhtul Lasinurme mõisapiirkonnas ja maeti 29.02.1876. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laulatati Simunas 16.12.1823 Kusto Peetri tütre Mari-ga Koilast.

3. Mari /Kusto Peetri tütar Mari, Jaani Peetri tütar Mari, Kusto Petri t. Marri, Jani Petri t. Marri/, isa Peeter Auväärt – vt. nr. 6, ema Ann – vt. nr. 7, sündis 11.10.1804 Koila mõisapiirkonnas. Ristiti 16.10.1804, vaderid: kõrtsi Juhani naine Mari, mõisa tüdruk Kadri, tisler Andres. Leeritati 27.11.1821 Simunas. 1816. a. revisjoni ajal elas Koila külas talus nr. 9, kus tema isa Peeter oli peremees. 1835. a. perekonnanimede paneku ajaks oli Mari juba abielus, ent tema isa sai perekonnanimeks AUVÄÄRT /AUWERTH/. Arusaamatuks jääb, miks Mari abielukandes on tema isa nimetatud Kusto Peetriks. Mari suri 67-aastaselt 07.09.1872 kell 12 päeval Lasinurme mõisapiirkonnas ja maeti 10.09.1872. Surmapõhjus – tiisikus /Zehrung/.

Lapsed:
1) tütar Kai MÜLLERBECK
2) tütar Ann MÜLLERBECK
3) poeg Villem MÜLLERBECK – vt. nr. 1
4) tütar Liisu MÜLLERBECK
5) tütar Leenu MÜLLERBECK
6) poeg Kaarel MÜLLERBECK
7) tütar Mari MÜLLERBECK
8) tütar Juula MÜLLERBECK
9) poeg Hans MÜLLERBECK
10) tütar Ellu MÜLLERBECK

III põlvkond

4. Mart /Möldri Mart, Möldri Jüri poeg Mart, Möldri Jürri p. Mart, Möldre Mart/, isa Jüri – vt. nr. 8, ema Ann – vt. nr. 9, sündis 01.10.1775 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 05.10.1775, vaderid: Kulli Jaan, Kubja Hansu Eeva, Kulli Jaani tütar Kai. 1782. a. revisjoni ajal elas 6-aastase poisina Kadikülas talus, mille peremees oli vanaisa Kulli Mart. Samas talus (arvatavasti Parra veski) elas kuni elu lõpuni, 1811. a. revisjoni ajaks oli saanud seal ilmselt peremeheks ja pidas möldri ametit. Leeritati 26.03.1795 Simunas. Oli sel ajal sulane oma vanaisa juures (Möldri Mardi sulane). Suri 54-aastaselt 26.06.1830 Salla mõisapiirkonnas ja maeti 29.06.1830. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Oli kaks korda abielus.

Laulatati Simunas 08.01.1800 Traksi Pääru tütre Kai-ga Kaavere külast Koila mõisapiirkonnast. Pärast Kai surma laulatati teistkordselt Simunas 02.04.1816 Kulli Hansu tütre Liisu-ga /Kulli Hanso t. Liso/ Kaavere külast. Liisu abiellus pärast Mardi surma Mardi noorema venna Hansuga.

5. Kai /Traksi Pääru tütar Kai, Traksi Pero t. Kai/, isa Pääru – vt. nr. 10, ema Madli – vt. nr. 11, sündis 20.06.1779 Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 23.06.1779, vaderid: Hinriku Jüri, Raia Hansu Mari, Otsa Hinriku Liisu. 1782. a. revisjoni ajal on kirjas koos vanematega Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas. Leeritati Simunas 28.12.1796, elas sel ajal Kaavere külas. Suri 36-aastaselt enne 20.02.1816 Salla mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1816. Surmapõhjus – sinivilltõbi ehk siberi katk /blaue Blatter/.

Mardi ja Kai lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Jüri MÜLLERBECK – vt. nr. 2
3) tütar Liisu
4) poeg Hans
5) poeg Hans
6) poeg Hans MÜLLERBECK
7) tütar Ann
8) poeg Jaak MÜLLERBECK

Mardi ja Liisu lapsed:
9) poeg Pääru MÜLLERBECK
10) poeg Mart MÜLLERBECK
11) poeg Juhan MÜLLERBECK
12) poeg Tõnis MÜLLERBECK

6. Peeter AUVÄÄRT /Mihkli Jaani poeg Peeter, Kusto Peeter, Peter Auwerth, Kusto Peter Auwerth/, isa Jaan – vt. nr. 12, ema Liisu – vt. nr. 13, sündis 01.11.1784 Koila mõisapiirkonnas. Ristiti 03.11.1784, vaderid: Traksi Paavli Juhan, Lessu Mihkli Juhan, Rause Pärtli naine Madli. Leeritati Simunas 08.12.1801, oli sel ajal arvatavasti Kõrtsi Juhani juures sulaseks. 1795. a. revisjoni ajal elas Koila külas talus nr. 7, mille peremees oli olnud Jaani Hindrik. 1811. a. oli läinud peremeheks tallu nr. 9, kus varem oli peremeheks olnud Lessu Mihkel. 1835. a. sai perekonnanimeks AUVÄÄRT /AUWERTH/. Peeter suri 71-aastaselt 22.12.1855 kell 5 hommikul Koila külas Koila mõisapiirkonnas vabadikuna ja maeti 26.12.1855. Surmapõhjus – gripp /Grippe/.

Laulatati Simuna 06.12.1803 Traksi Jaagupi tütre Ann-iga Koila mõisapiirkonnast.

7. Ann /Traksi Jaagupi tütar Ann, Traksi Jakobi T. Ann/, isa Jaagup – vt. nr. 14, ema Anu – vt. nr. 15, sündis 30.01.1780 Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas. Ristiti 02.02.1780, vaderid: Kangru Andres, Hansu Tõnise Anu, Kangru Hansu Mari. Leeritati Simunas 22.11.1797. Suri 48-aastaselt 27.07.1828 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 29.07.1828. Surmapõhjus – sinivilltõbi ehk siberi katk.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 3
2) poeg Juhan
3) poeg Kaarel AUVÄÄRT
4) tütar Truuto

IV põlvkond

8. Jüri /Möldri Jüri, Kulli Mardi Jüri, Kulli Mardi poeg Jüri, Möldri Jürri, Kulli Mardi Jürri, Kulli Mardi p. Jürri/, isa Mart – vt. nr. 16, ema Kadri – vt. nr. 17, sündis enne 26.01.1752 Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 26.01.1752, vaderid: Hansu Aadu Jüri Villakverest, Hansu Mart, Mihkli Aadu naine Ellu. Leeris käis Simunas sügisel 1769. Elas sel ajal Suure-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas /Tammik/. Suri 30-aastaselt augustis 1782 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti samuti augustis 1782. 1782. a. revisjoni ajal elas Kadikülas talus (arvatavasti Parra veski), kus tema isa Kulli Mart oli peremees.

Laulatati Simunas 27.12.1771 Traksi Tõnu tütre Ann-iga Traksilt Salla mõisapiirkonnast.

9. Ann /Traksi Tõnu tütar Ann, Traksi Tönno t. Ann/, isa Tõnu – vt. nr. 18, ema Kadri – vt. nr. 19, sündis enne 19.01.1752 Traksil Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 19.01.1752, vaderid: Traksi Jüri naine Ann, Traksi Hansu Kadri, Jüri Mart. Leeris käis Simunas sügisel 1769. Pärast Jüri surmas abiellus teistkordselt 12.05.1790 Mardi Tõnisega Suure-Tammiku külast Tammiku mõisapiirkonnast. Mardi Tõnis oli talu peremees, sündinud umbes 1732. Suri õnnetusjuhtumi tagajärjel – jaanuaris 1792 kukkus keeva vee katlasse. Ann suri 56-aastaselt enne 16.02.1808 Tammiku mõisapiirkonnas ja maeti 16.02.1808. Surmapõhjus – tüüfus /hitziges Fieber/.

Jüri ja Anni lapsed:
1) poeg Mart – vt. nr. 4
2) poeg Tõnu
3) poeg Hans MÜLLERBECK

Tõnise ja Anni laps:
4) poeg Tõnis MÜLLERBECK

10. Pääru /Traksi Pääru, Hansu Pääru, Hansu Päärn, Traksi Pero, Hanso Pero, Hanso Peern, Traxi Hanso Pero/, isa Hans – vt. nr. 20, ema Liisu – vt. nr. 21, sündis umbes 1737 tõenäoliselt Koila mõisapiirkonnas. Leeris käis Simunas sügisel 1760. Elas sel ajal Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas. Kõik lapsed sündisid samuti Mäistes, kuid 1782. a. revisjoni ajaks oli ta läinud koos naise ja nelja tütrega elama Kaavere külla Koila mõisapiirkonda. Suri umbes 79-aastaselt enne 08.04.1817 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1817. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Laulatati Laiusel 01.01.1763 Onga Pärtli tütre Madli-ga Vaimastvere mõisapiirkonnast Laiuse kihelkonnast.

11. Madli /Onga Pärtli tütar Madli, Onga Pertli Tochter Madle/, isa Pärtel – vt. nr. 22, ema Mari – vt. nr. 23, sündis 10.04.1739 Ongal Vaimastvere mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Ristiti 15.04.1739, vaderid: Lasse Mardi tütar Ann Sootagalt, Möldri Jüri tütar Madle Rettisaarelt, Otsa Mats Rohest. Leeris käis 1757 Laiusel. Madli suri 63-aastaselt enne 25.01.1803 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 25.01.1803. Surmapõhjus – sinivilltõbi /bl. Blatter/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Hans
3) poeg Pärtel
4) tütar Liisu
5) tütar Kai
6) tütar Kai – vt. nr. 5

12. Jaan /Mihkli Jaani Jaan, Mihkli Jaan, Mihkli Jani Jaan/, isa Jaan – vt. nr. 24, ema Mari – vt. nr. 25, sündis enne 30.11.1757 Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 30.11.1757, vaderid: Juhani Hindrike naine, Siimu Siim Emumäelt, Kõrtsi Jaan. 1782. ja 1795. a. revisjoni ajal elas Koila külas Jaani Hindriku talus. 1811. a. oli kirjas vabadike nimekirjas. Elu lõpul elas talus, kus tema poeg Peeter oli peremees. Suri 63-aastasena 03.07.1821 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 06.07.1821. Surmapõhjus – vesitõbi.

Oli kaks korda abielus.

Esimest korda laulatati Simunas 15.12.1779 Sepa Tõnu tütre Liisu-ga Lasinurme mõisapiirkonnast. Pärast Liisu surma abiellus teistkordselt Simunas 17.12.1788 Jaani Jüri lese Triinu-ga /Jani Jürri Witwe Trino/ Käru mõisapiirkonnast /Kerro/.

13. Liisu /Sepa Tõnu tütar Liisu, Seppa Tönno t. Liso/, isa Tõnu – vt. nr. 26, ema Kai – vt. nr. 27, sündis kaksikuna 13.09.1757 Parisvere külas Lasinurme mõisapiirkonnas. Ristiti 17.09.1757, vaderid: mõisavalitseja proua Marie Elisabeth Falck, Kubja Anu, Möldri Jüri. Kaksikõde sai nimeks Anu ja tema vaderid olid Siimu Mardi Ann, Kiltri Ann ja härra mõisavalitseja Carl Wilhelm Falck Lasinurmest. Liisu suri 30-aastaselt enne 10.09.1788 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 10.09.1788.

Jaani ja Liisu lapsed:
1) poeg Siim
2) poeg Peeter AUVÄÄRT – vt. nr. 6

Jaani ja Triinu teadaolevad lapsed:
3) poeg Hindrik AUVÄÄRT
4) tütar Ann

14. Jaagup /Traksi Jaagup, Lessu Madise Jaagup, Lessu Jaagup, Traksi Jakob, Leso Maddise Jakob, Leso Jagob/, isa Madis – vt. nr. 28, ema Ann – vt. nr. 29, sündis enne 09.07.1749 Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas (tegelik sünnikoht võis olla ka Laiuse kihelkonnas, sest ristimiskande järgi ristiti laps Laiusel). Ristiti Laiusel 09.07.1749, vaderid: Kuke Mardi Tõnis, Laiuse köster Hans Bruus, Paavli Hansu Andrese naine Neetu. Leeris käis Simunas sügisel 1768. 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Kaavere külas ja kirjas Lessu Jaagupina. Talu oletatav asukoht oli Lessu küla, mis asus Kaaverest lõuna poole Laiuse kihelkonna piirimail ja on praeguseks inimtühi. 1795. a. oli toodud peremeheks Koila külla Traksi tallu. Elas samas ka järgnevate revisjonide ajal. Jaagup suri 75-aastaselt 01.01.1825 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 04.01.1825. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Laulatati Simunas 27.12.1775 Kangru Andrese tütre Anu-ga Lammaskülast.

15. Anu /Kangru Andrese tütar Anu, Kangro Andrese t. Anno/, isa Andres – vt. nr. 30, ema Mari – vt. nr. 31, sündis 16.10.1754 Ao mõisapiirkonnas /Hackeweid/ Koeru kihelkonnas. Ristiti 19.10.1754, vaderid: Kõrtsi Taavet, Kõrtsi Jüri ja Möldri Taaveti naine Ann, kõik Ao mõisapiirkonnast. Leeris käis Simunas sügisel 1771. Suri 75-aastaselt 18.11.1829 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 24.11.1829.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Ann – vt. nr. 7
3) poeg Juhan
4) tütar Leenu
5) tütar Anu
6) poeg Jaagup
7) poeg Hans
8) tütar Juula

V põlvkond

16. Mart /Kulli Jaagu poeg Mart, Kulli Mart, Möldri Mart, Jaagu Mart, Kulli Jako p. Mart, Jago Mart/, isa Jaak – vt. nr. 32, ema Kai – vt. nr. 33, sündis enne 11.10.1724 Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Ristiti 11.10.1724. Abiellumise ajal elas Kaaveres, esimeste laste sündimise ajal oli elukohaks Mäiste küla Salla mõisapiirkonnas, viies laps sündis 1757 Suure-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas nagu ka järgmised lapsed. 1782. a. revisjoni ajal elas Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja oli peremees (arvatavasti Parra veski), pidas nähtavasti möldri ametit. Suri 74-aastaselt enne 14.10.1798 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti 14.10.1798. Surmapõhjus – jõuetus /Entkräftung/.

Laulatati Simunas 27.12.1744 Paavli Hansu Tõnise tütre Kadri-ga Kaavere külast.

17. Kadri /Paavli Hansu Tõnise tütar Kadri, Kaddri, Pawli Hanso Tönnise t. Kadri/, isa Tõnis – vt. nr. 34, ema Kai – vt. nr. 35, sündis enne 18.10.1724 Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas ja ristiti 18.10.1724. Suri 66-aastaselt enne 14.11.1790 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti 14.11.1790.

Lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Jaagup
3) poeg Jüri – vt. nr. 8
4) tütar Kai
5) tütar Ann
6) poeg Hans
7) poeg Mart
8) tütar Eeva
9) poeg Mart

18. Tõnu /Traksi Tõnu, Hinrike Tõnu, Traksi Tönno, Hinrike Tönno/, sünni- ja abiellumisaeg ei ole teada. Elas Traksil Salla mõisapiirkonnas. Suri enne 25.04.1764 Traksil ja maeti 25.04.1764.

Oli abielus Kadri-ga.

19. Kadri /Traksi Kadri, Traxi Kadri/, sündis umbes 1710. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas vabadikuna Salla mõisapiirkonnas kui lesk Traksi Kadri. Vanuseks on vastavalt märgitud 72 ja 85 aastat. Suri umbes 85-aastaselt enne 22.07.1795 Salla mõisapiirkonnas ja maeti 22.07.1795. Surmapõhjus – jõuetus /Entkräftung/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mai
2) poeg Jaan
3) poeg Hinrik
4) tütar Mari
5) tütar Ann – vt. nr. 9
6) tütar Kadri
7) tütar Leenu
8) poeg Tõnu
9) poeg Pääru

20. Hans /Traksi Jüri poeg Hans, Traksi Hans, Traxi Jürri s. Sohn Hans, Traxsi Hans/, isa Jüri – vt. nr. 36, sündis tõenäoliselt enne 1708 ja tõenäoliselt Koila mõisapiirkonnas. Leeris käis Simunas 1724. Elas Koila külas, kuid arvatavasti läks pärast lesestumist elama Mäistesse Salla mõisapiirkonda (võimalik, et poja Pääru juurde). Suri umbes 66-aastaselt enne 19.01.1774 Mäiste külas ja maeti 19.01.1774. Mäistes elas samal ajal veel üks Traksi Hansu-nimeline noorem mees, kuid mainitud surmakanne aastast 1774 ei saa olla selle Hansu oma, sest ka hiljem sündis tal lapsi.

Laulatati Simunas novembris 1733 Matsi Aadu tütre Liisu-ga Väike-Tammiku külast Tammiku mõisapiirkonnast.

21. Liisu /Matsi Aadu tütar Liisu, Matzi Ado s. Tochter Liso/, isa Aadu – vt. nr. 37, ema Anu – vt. nr. 38, sündis 13.11.1716 Väike-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas. Leeris käis 1731 Simunas. Suri 54-aastaselt enne 24.06.1771 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 24.06.1771.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Jaagup
3) poeg Mihkel
4) poeg Pääru – vt. nr. 10
5) tütar Anu
7) poeg Jüri
8) poeg Jaagup
9) tütar Neetu
10) poeg Hans
11) tütar Mari

22. Pärtel /Onga Pärtel, Onga mölder Pärtli Pärtel, Onga Pertel, Onga Möllre Pertel, Onga Müller Pertli Pertel/, sündis umbes 1699. Oli mölder Onga veskis Vaimastvere mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Veski asus Onga jõel üsna lähedal kohale, kus Vägeva-Pedja tee ületab jõge.

Vaimastvere mõisa 1721. a. vakuraamatus on kirjas, et mõisa maadel asus kaks veskit – üks väike vesiveski umbes miili kaugusel mõisast – arvatavasti Pitkaperse (Pikapere) veski Pedja jõel ja veel üks väike veski, mille talupoeg ise oli eelmisel aastal ehitanud. See oligi Onga veski, kus peremeheks oli Onga Pärtel. Onga Pärtli veski on selles revisjonis kirjas Villakvere küla all. Vaimastvere mõisa 1744. a. adramaarevisjonis on samuti Onga veskit mainitud, kui talumehe enda rajatud veskit, mis mõisale midagi ei maksa, sest ta töötab vaid suurvee ajal. Selles revisjonis on Onga veski märgitud väikese kolme taluga Amjärve /Ambijerw/ küla alla. Seda küla on arvatavasti mainitud ka 1599. a. Poola revisjonis /Ambior/, kus jõe kaldal elavat üksik mölder. Ilmselgelt said Onga Pärtli järeltulijad 1826. a. oma perekonnanime tolle praeguseks kadunud toponüümi järgi.

Niisiis oli veski koht siiski nähtavasti veelgi vanem ja 1721. a. revisjonis mainitud veski rajamise näol võis olla tegemist taasrajamisega. Võimalik, et tormilistel aegadel (Põhjasüda, katkuaeg jne.) oli vana veski hävinud. Ka ei saa siiski olla kindel, et 1721. a. revisjoni Pärtel ja 1744. a. Pärtel olid üks ja sama inimene. Laiuse kirikuraamatutes on paaril korral Onga möldrit Pärtlit kirja pandud kui Pärtli Pärtel /Pertli Pertel/. Sellest võib järeldada, et oli olemas kaks põlvkonda Pärtleid, kuid sellise nimekuju järgi ei saa kindlaks määrata kahe Pärtli omavahelist suhet. See võis olla isa-poeg, äi-väimees, vanaisa-lapselaps või mingi muu suhe.

Pärtel suri 55-aastaselt 19.02.1754 õnnetusjuhtumi tagajärjel. Ta oli teel Tallinna, kui ta hobuselt surmava hoobi sai /Onga Müller Pertel, der auf dem Wege nach Reval von einem Pferde zu Tod geschlagen ward/. Maeti 21.02.1754.

Oli abielus Mari-ga.

23. Mari /Marri/, sündis umbes 1697. Tütre Madli sünnikandes on nimeks Mai, kuid kõikjal mujal kannetes on kirjas Onga Pärtli naine Mari. Suri enne 13.08.1777 Ongal ja maeti 13.08.1777.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu
2) poeg Jüri, järeltulijad said perekonnanimeks AMJÄRV /AMJERW/
3) tütar Kai
4) tütar Ann
5) tütar Madli – vt. nr. 11
6) tütar Mari
7) poeg Jaak, järeltulijad said perekonnanimeks AMJÄRV /AMJERW/
8) poeg Juhan

24. Jaan /Uustalu Mihkli poeg Jaan, Mihkli Jaan, Uustallo Mihkli p. Jaan/, isa Mihkel – vt. nr. 39, sünniaeg ei ole teada. Elas Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas, hiljemalt 1760. a. Koila külas. Suri enne 07.07.1773 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 07.07.1773.

Laulatati Simunas 29.11.1741 Vana Jüri Jaagu tütre Mari-ga Mäiste külast.

25. Mari /Vana Jüri Jaagu tütar Mari, Wanna Jürri Jago t. Marri/, isa Jaak – vt. nr. 40, sündis umbes 1723. Suri enne 02.04.1783 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 02.04.1783.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Hinrik
3) tütar Madli
4) tütar Ann
5) tütar Eeva
6) poeg Jaan – vt. nr. 12
7) tütar Mari

26. Tõnu /Sepa Tõnu, Sepa Madise Tõnu, Sepa Matsi Tõnu, Seppa Tönno, Seppa Maddise Tönno, Seppa Matsi Tönno/, isa arvatavasti Mats või Madis – vt. nr. 41. Sünniaeg teadmata, leeriskäimise aja järgi võis sündida ajavahemikus 1725 kuni 1730. Elas Parisvere külas Lasinurme mõisapiirkonnas. Leeris käis Simunas kevadel 1745. Suri enne 11.01.1771 Lasinurme mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1771. Surmakandes on kirjas, et lahkus tervena kiriku juurest ja suri tee peal /Seppa Tönno, des gesund von der Kirche ginng, und auf dem Wege gestorben ist/.

Laulatati Simunas 30.11.1746 Lasinurme mõisa ümmardaja Kai-ga.

27. Kai /Lasinurme mõisa ümmardaja Kai, Lasnorm. moisa ümmardaja Kai/, sünni- ja surmaaeg teadmata.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Siim
2) poeg Jüri
3) poeg, kaksik Pääru
4) poeg, kaksik Hans
5) poeg Jaan
6) tütar, kaksik Liisu – vt. nr. 13
7) tütar, kaksik Anu
8) tütar Ann
9) poeg Pääru
10) tütar Leenu
11) poeg Tõnu

28. Madis /Lessu Madis, Suure Jüri Mihkli poeg Madis, Suure Mihkli Madis, Mihkli Madis, Leso Maddis, Suhre Jürri Michkel sein Sohn Maddis, Sure Mihkli Maddis, Suhre Jürri Michkle Maddis/, isa Mihkel – vt. nr. 42. Sünniaeg teadmata, leeriskäimise aja järgi sündinud tõenäoliselt ajavahemikus 1707 kuni 1712. Leeris käis Simunas 1727. Elas arvatavasti kõigepealt Koila külas, seejärel Kaaveres ja elu lõpupoole Lessul. Täpne surmaaeg on teadmata, suri ilmselt ajavahemikus 1753 kuni 1757.

Oli abielus Ann-iga.

29. Ann, sünniaeg teadmata. Võis olla pärit Laiuse kihelkonnas, sest laste ristimiskannetes tuleb korduvalt esile seos Laiusega. Suri kui Mihkli Madise lesk enne 31.07.1757 Lessul ja maeti 31.07.1757.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri
2) tütar Mari
3) tütar Neetu
4) tütar Ann
5) tütar Kai
6) poeg Jaagup – vt. nr. 14
7) tütar Madli

30. Andres /Kangru Andres, Kangru Kusta poeg Andres, Kangro Andres, Kanguro Andres, Kanguro Kusta p. Andres/, isa Kustav – vt. nr. 43, ema Kreet – vt. nr. 44, sündis 16.01.1732 Ao mõisapiirkonnas Koeru kihelkonnas. Ristiti 23.01.1732, vaderid: Kört Jüri, kangur Hindrik, Ao möldri Juhani naine Ann. Leeritati Koerus 09.12.1750. Elas Ao mõisapiirkonnas, 1760-ndate alguseks läks elama Lammaskülla, mis tol ajal kuulus arvatavasti Tammiku mõisa alla. Surmaaeg teadmata.

Laulatati Simunas 13.12.1752 Hannuse Jaagupi tütre Mari-ga Väike-Tammiku külast Tammiku mõisapiirkonnast.

31. Mari /Hannuse Jaagupi tütar Mari, Hannuse Jakobi tütt. Marri/, isa Jaagup – vt. nr. 45, ema Kai – vt. nr. 46, sünniaeg teadmata, leeriaja järgi sündis ajavahemikul 1731 kuni 1735. Leeris käis Simunas 1751. Surmaaeg teadmata.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 15
2) poeg Hans
3) poeg Juhan
4) tütar Truuto
5) poeg Jüri
6) tütar Leenu
7) poeg Kaarel

VI põlvkond

32. Jaak /Kulli Jaak, Kulli Jaani poeg Jaak, Kulli Jan s. Sohn Jac/, isa Jaan – vt. nr. 47, ema Anu – vt. nr. 48. Sünniaeg ei ole teada. Elas Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Suri enne 01.06.1759 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 01.06.1759.

Laulatati Simunas 21.12.1717 Ratassepa Mardi tütre Kai-ga Koila külast.

33. Kai /Ratassepa Mardi tütar Kai, Rattaseppa Mart s. Tochter Kaj, Kay/, isa Mart – vt. nr. 49, sündis umbes 1700 või varem. Leeris käis 1714 Simunas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. aastast elas koos isa Mardi, ema (või võõrasema?) Mari ning venna ja õdedega Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Vanuseks on märgitud 14 aastat, kuid leeriaasta järgi arvestades pidi ta olema pisut vanem.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Mart – vt. nr. 16
3) poeg Jaan

34. Tõnis /Paavli Hansu Tõnis, Pawli Hanso Tönnis/, sünni- ja abiellumise aeg ei ole teada. Elas Kaavere külas. Suri enne 09.05.1742 Kaavere külas ja maeti 09.05.1742.

Oli abielus Kai-ga.

35. Kai /Kaj/, sünni- ega surmaaeg ei ole teada. Pärast abikaasa Tõnise surma abiellus teistkordselt Simunas 20.11.1743 Torra Reinu poja Jaagup-iga /Torra Reino p. Jakob/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri – vt. nr. 17
2) poeg Hans
3) tütar Ann

36. Jüri /Traksi Jüri, Traxi Jürri, Traxe Jürri, Trax Jürri/, sündis umbes 1676. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. a. elas Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Koos temaga on kirja pandud 30-aastane naine Kai, 5-aastane poeg Andres ja 8-aastane tütar Ann. Jüri oli taluperemees, tal oli üks hobune ja talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Ei ole teada, kas Kai oli Jüri ainus naine ja kõigi laste ema. Kai suri enne 23.09.1745 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 23.09.1745. Kai oli oma surma ajaks lesk, seega Jüri pidi surema varem. Jüri surmakannet Simuna koguduse meetrikatest ei leia. Jüri surmaaeg võis olla ajavahemikus 1736-1740 – sellest perioodist meetrikad puuduvad.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans – vt. nr. 20
2) tütar Mari
3) tütar Ann
4) poeg Andres
5) tütar Kai
6) poeg Mart
7) poeg Jüri

37. Aadu /Matsi Aadu, Matzi Ado, Maze Ado, Resa Ado/, sündis umbes 1666. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. a. elas Väike-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas. Temaga koos elasid 45-aastane naine Anu, 10-aastane poeg Hans, 12-aastane tütar Mai, 8-aastane tütar Ellu. Aadu oli taluperemees, tal oli majapidamises üks hobune, üks härg ja üks lehm ning talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Aadu nimena on Simuna koguduse meetrikates kirjas ka Resa Ado, mis võidi hääldada Rääsa Aadu. Surmaaeg ei ole teada.

Oli abielus Anu-ga.

38. Anu /Anno/, sündis umbes 1671. Surmaaeg ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mai
2) poeg Hans
3) tütar Ellu
4) poeg Juhan
5) tütar Liisu – vt. nr. 21

39. Mihkel /Uustalu Mihkel, Uustallo Mihkel/, sünni-, abiellumis- ega surmaaeg ei ole teada. Oli 1739. a. adramaarevisjoni ajal taluperemees Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 24
2) poeg Jaak

40. Jaak /Vana Jüri Jaak, Wanna Jürri Jaak, Wanna Jürri Jack/, sünniaeg ei ole teada. Oli 1726. a. adramaarevisjoni ajal taluperemees Mäiste külas Salla mõisapiirkonnas. Suri enne 06.07.1741 Mäiste külas ja maeti 06.07.1741.

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 25

41. Mats /Sepa Mats, Sepa Madis, Seppa Mats, Seppa Maddis/, sünniaeg teadmata. Suri enne 09.11.1744 Parisvere külas Lasinurme mõisapiirkonnas ja maeti 09.11.1744.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnu – vt. nr. 26
2) poeg Hans
3) poeg Toomas

42. Mihkel /Suure Jüri Mihkel, Suhre Jürri Michkel/, sündis umbes 1680. Surmaaeg teadmata. Tallinna kindralkuberneri 1716. a. inkvisitsioonikomisjoni protokolli põhjal elas Koila külas koos 30-aastase abikaasa Kadri, 6-aastase tütre Eeva ja 2-aastase tütre Kai-ga. Mihkel oli ametilt metsavaht ning tal oli üks hobune ja ühevakane tükk maad. Ei ole teada, kas Kadri oli Mihkli ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Madis – vt. nr. 28
2) tütar Eeva
3) tütar Kai
4) poeg Jaan

43. Kustav /Kangru Kusta, kangur Gustav, Kanguro Kusta, Weber Gustaw/, sünniaeg teadmata. Elas Ao mõisapiirkonnas Koeru kihelkonnas ja pidas kangru ametit. Suri enne 21.07.1751 Ao mõisapiirkonnas ja maeti 21.07.1751.

Oli abielus Kreedaga.

44. Kreet /Greth/, sünni- ja surmaaeg teadmata.

Teadaolev laps:
1) poeg Andres – vt. nr. 30

45. Jaagup /Matsi Hannuse poeg Jaagup, Matsi Hannuse Jaagup, Hannuse Jaagup, Matzi Hannus sein Sohn Jacob, Matsi Hannuse Jakob, Hannuse Jakob/, isa Hannus – vt. nr. 50, sündis leeriskäimise aja järgi ajavahemikul 1697 kuni 1702. Leeris käis Simunas 1717. Suri enne 11.06.1756 Väike-Tammiku külas ja maeti 11.06.1756.

Oli abielus Kai-ga.

46. Kai /Kaj/, sünni- ja surmaaeg teadmata.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mai
2) poeg Jaan
3) poeg Aadu
4) poeg Jaan
5) tütar Mari – vt. nr. 31
6) poeg Juhan

VII põlvkond

47. Jaan /Kulli Jaan, Kulli Jan/, sünni- ja surmaaeg ei ole teada. Oli abielus Anu-ga.

48. Anu /Anno/, sündis umbes 1656. Surmaaeg ei ole teada. Tallinna kindralkuberneri 1716. a. inkvisitsioonikomisjoni protokolli põhjal elas Koila külas oma poja Kulli Gustavi /Kulle Gustav, Kulli Kusto/ juures ja oli umbes 60 aastat vana. Gustav oli arvatavasti vanim vend, Simuna koguduse leerilaste nimekirjades ja meetrikates on kirjas veel teisigi Kulli Jaani poegi, sealjuures üks nendest – Jaan – on korra kirjas kui Kulli Gustavi vend.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Gustav
2) poeg Jaagup
3) poeg Jaak – vt. nr. 32
4) poeg Jaan

49. Mart /Ratassepa Mart, Rattaseppa Mart, Rattasep Mart/, sündis umbes 1676. Elas Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. a. oli taluperemees, temaga koos elasid 30-aastane naine Mari, 12-aastane poeg Jaan, 14-aastane tütar Kai, 3-aastane Kadri ja pooleteistaastane Eeva. Mardil oli kaks hobust, üks härg ja talu suuruseks oli ¼ adramaad. Ei ole teada, kas Mari oli Mardi ainus naine ja kõikide laste ema. Mart suri umbes 43-aastaselt enne 27.03.1719 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 27.03.1719. Mart oli Müllerbeckide ja Spiegelite ühine esivanem.

Lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 33
2) poeg Jaan
3) tütar Kadri, Spiegelite esivanem
4) tütar Eeva

50. Hannus /Matsi Hannus, Matzi Hannus, Maze Hannus/, sündis umbes 1661. Tallinna kindralkuberneri 1716. a. inkvisitsioonikomisjoni protokolli põhjal oli taluperemees Väike-Tammiku külas Tammiku mõisapiirkonnas. Oli vähemalt kaks korda abielus – tema koos elasid 40-aastane naine Ann, 22-aastane poeg Hans ning selle 20-aastane naine Ann, Hannuse 10-aastane (tõenäoliselt siiski pisut vanem) poeg Jaagup, kasupojad (arvatavasti naise Anni lapsed) 4-aastane Jaan ja 2-aastane Madis. Jaan ja Madis olid pärit Uniküla mõisapiirkonnast Väike-Maarja kihelkonnast. Hannusel oli üks hobune, üks härg ja üks lehm ning talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Hannus suri kõrges vanuses (arvatavasti umbes 90-aastaselt) enne 02.04.1755 Väike-Tammiku külas ja maeti 02.04.1755. Naine Ann suri enne 02.11.1757 Väike-Tammiku külas ja maeti 02.11.1757.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) poeg Jaagup – vt. nr. 45
3) tütar Ann

Kirjuta vastus