Hindrik Mutso

Hindrik Mutso – ämma isapoolne vaarisa – juurte otsimine pakkus üksjagu üllatusi. Võnnu kihelkonnas Mäksa mõisas perekonnanime saanud Mutsod ei põlvnegi sugugi mitte Võnnu kihelkonnast, vaid meesliini pidi hoopistükkis Karula kihelkonnast Vana-Antsla mõisale kuulunud Jaugamõisa aladelt. Perekonnanimi ise oli tuletatud Mutsu talu nimtusest, mis oli Tammevaldma külas olemas juba 18. sajandi alguses – nagu kirjalikud allikad kinnitavad. Ent Mutsode esivanemad toodi mõisniku poolt Mäksasse alles 1760-ndate aastate alguses. Nähtavasti olid Mäksa mõisa 1754. a. omandanud maanõunik Carl Otto von Löwensternil mõisaga suured plaanid, miks muidu toodi suur hulk talupoegi Löwensternidele kuulunud Vana-Antsla mõisast üle Mäksasse ja pandi seal maad harima. Elu tahtis elamist ja lapsed tegemist, sestap asusid Karulast ja Urvastest toodud talumeeste pojad-tütred kohe ka Võnnu kandist naisi võtma ja mehele minema. Nii põimubki Mutsode sugupuu Mäksa, aga ka Kastre, Rasina, Kurista ja Ahja mõisatest pärit pereliinidega.

Üks omapära on allolevas loos veel – nimelt on Hindrik Mutso ja tema abikaasa Liis ämma emapoolse vaarisa Juhan Mutso isa ja ema. Ema Liisi kohta ilmub omaette lugu, siis joonistub välja Juhani täielik sugupuu.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Sibula Hinni Peep (-1740) - 31
           +--+ 5-Mutsu Juhan (1697-1772) - 16
        +--+ 4-Mutsu Juhani p. Hint (1738-1784) - 8
        |  |  +--- 6-Lilu Juhan (-1723) - 32
        |  +--+ 5-Lilu Juhani t. Liis (1710-1755) - 17
     +--+ 3-Aadu MUTSO (1773-1827) - 4
     |  |     +--- 6-Akerdaja Iivan (-1717) - 33
     |  |  +--+ 5-Akerdaja Iivani p. Peeter (1711-1780) - 18
     |  |  |  +--- 6-Kade - 34
     |  +--+ 4-Akerdaja Iivani Peetri t. Tiiu (1742-1807) - 9
     |     |     +--- 7-Paali Peeter (-1729) - 45
     |     |  +--+ 6-Vana Hansu Jaan (1696-) - 35
     |     +--+ 5-Vana Hansu Jaani t. Anu (1717-1787) - 19
     |        |  +--- 7-Kuhja Jaak (-1711) - 46
     |        +--+ 6-Kuhja Jaagu t. Ellu (1696-) - 36
  +--+ 2-Juhan MUTSO (1797-1851) - 2
  |  |     +--- 5-Viksi Jaagup (-1742) - 20
  |  |  +--+ 4-Viksi Peeter (1720-1790) - 10
  |  +--+ 3-Viksi Peetri t. Eeva (1773-1816) - 5
  |     |  +--- 5-Käärike Jüri (-1786) - 21
  |     +--+ 4-Käärike Jüri t. Ann (1747-1823) - 11
  |        |  +--- 6-Meuse Matu Paap (-1730) - 37
  |        +--+ 5-Matu Paabu t. Eeva (1719-1786) - 22
  |           +--- 6-Made (1680-1733) - 38
--+ 1-Hindrik MUTSO (1827-1874) - 1
  |        +--- 5-Turba Hindrik (-1756) - 23
  |     +--+ 4-Turba Madis (1723-1788) - 12
  |     |  +--- 5-Ann (-1751) - 24
  |  +--+ 3-Märt TURBA (1766-1832) - 6
  |  |  |     +--- 6-Muuga Juhan (-1719) - 39
  |  |  |  +--+ 5-Muuga Jaagup (1701-1771) - 25
  |  |  +--+ 4-Muuga Jaagupi t. Anu (1732-1799) - 13
  |  |     |  +--- 6-Jukka Jaagup (-1754) - 40
  |  |     +--+ 5-Jukka Jaagupi t. Kade (1707-1779) - 26
  +--+ 2-Turba Märdi t. Mai (1797-1833) - 3
     |     +--- 5-Harjukese Jaani Hans (1693-1758) - 27
     |  +--+ 4-Harjukese Jaagup (1736-1795) - 14
     |  |  |  +--- 6-Jõksi Jaak (-1711) - 41
     |  |  +--+ 5-Jõksi Jaagu t. Els (1693-1737) - 28
     +--+ 3-Harjukese Jaagupi t. Mari (1772-1802) - 7
        |     +--- 6-Tennokese Peedu (-1744) - 42
        |  +--+ 5-Tennokese Räman (1711-1758) - 29
        |  |  +--- 6-Kreet (-1733) - 43
        +--+ 4-Tennokese Rämani t. Kreet (1742-1813) - 15
           |  +--- 6-Mudjuse Märt (-1733) - 44
           +--+ 5-Mudjuse Märdi t. Mari (1714-1787) - 30

I põlvkond

1. Hindrik MUTSO /Mutsu Aadu Juhani poeg Hindrik, Mutsu Juhani poeg Hindrik, Mutso Ado Johann S. Hinrich, Mutso Johan S. Hinrik, Hinrik Mutso/, sündis 28.12.1827 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas /Mäxhof/ Võnnu kihelkonnas, isa Juhan Mutso – vt. nr. 2, ema Mai – vt. nr. 3. Ristiti 01.01.1827, vaderid: Sentka Hindrik, Säre Jaan, Paabuta Juhani naine Ann. Hindriku sünnikohas võib veidi kahelda, sest juba 1826. a. kirjutati tema vanemad ümber Sarakuste mõisa /Sarrakus/ alla Üti ehk Paakle tallu nr. 3, kuhu isa Juhan oli läinud peremeheks. Pärast isa Juhani surma 1851. a. sai Hindrikust Üti talu peremees. Hindrik leeritati Võnnus kevadel 1844. Ta suri 46-aastaselt 25.07.1874 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 28.07.1874. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkranheit/.

Laulatati pastor G. O. Oehrni poolt Võnnus 14.11.1848 Liis Paabut-iga Sarakuste mõisapiirkonnast.

Abikaasa Liis PAAGUT /Paabuta Juhani tütar Liis, Liis Paabuta, Liis Paabut, Liis Paaguta, Pabuta Johann T. Liis, Liis Pabuta, Liis Pabut, Liis Pagut, Liis Paguta/ sündis 29.01.1829 Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Juhan Paagut, ema Ann. Ristiti 03.02.1829, vaderid: Sika Lilu naine Liis, Mutso Juhani naine Mai, Vahi M. Hindrik. Sarakuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Üti talus nr. XI, kus tema isa Juhan oli saanud peremeheks. Leeritati Võnnus sügisel 1846. Liis suri 66-aastaselt 28.03.1895 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1895. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Lapsed:

1) poeg Juhan MUTSO /Johan Mutso, Johann Mutso/, sündis 26.04.1850 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 07.05.1850, vaderid: peremees Mutso Juhan, peremees Paabuta Hindrik, peremees Üti Peebu naine Ann. Leeritati Võnnus 26.02.1867. Sai pärast isa Hindriku surma taluperemeheks. 1870-ndate lõpus läks koos perega elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda /Aya/ Võnnu kihelkonnas. Sarakuste mõisa hingekirjast kirjutati Juhan koos perega ümber Ahja mõisa hingekirja alles 1892. a. Sajandivahetuse paiku läks Juhan koos perega elama Adiste külla Vana-Koiola mõisapiirkonda /Alt-Koiküll-Kirrumpäh/ Põlva kihelkonda. Juhan suri 65-aastaselt 10.11.1915 kell pool 10 hommikul Miiaste külas Põlvamaal ja maeti 15.11.1915 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati pastor Oehrni poolt Võnnus 23.03.1875 Mai Suits-uga Sarakuste mõisapiirkonnast. Mai sündis 21.02.1850 hommikul Kurista mõisapiirkonnas /Kurrista/ Võnnu kihelkonnas, isa peremees Kristjan Suits, ema Ann, sünd. Puusepp. Ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 05.03.1850, vaderid: peremehe Suitsu Peetri naine Mai, tüdruk Motise Juhani tütar Leenu, koolmeister Kotlip Mällo Tartust. Kurista mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas Suitsu talus nr. L, kus tema isa Kristjan oli peremeheks. Mai leeritati Võnnus 26.11.1867. Suri 36-aastaselt 16.05.1886 õhtul (samal päeval suri ka Juhani ja Mai kuuenädalane poeg Peeter) Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 20.05.1886. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/. Juhan laulatati teistkordselt pastori poolt Kambjas 12.10.1886 Els Vassus-ega /Els Wassus/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnast. Els sündis 07.10.1855 õhtul Vardja talus Pikru külas Tarvastu mõisapiirkonnas /Schloß Tarwast/, isa Aadu Vassus, ema Mari, sünd. Laabus. Ristiti Tarvastu kirikus pastori poolt 23.10.1855, vaderid: perenaine Els Tõllason, sulase naine Ell Ristisaar, sulane Joosep Käosson. 1860. a. paiku rändas koos vanematega Tarvastu kihelkonnast alguses Unipiha mõisapiirkonda /Unnipicht/ Nõo kihelkonnas ja hiljem Vana-Kuuste mõisapiirkonda Kambja kihelkonnas. Leeritati Kambjas 12.10.1875. Suri 63-aastaselt 07.12.1918 kell 9 õhtul Võiardi külas Põlvamaal ja maeti 13.12.1918 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Juhani ja Mai lapsed:

a) poeg Jaan MUTSO, sündis 06.08.1875 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja hädaristiti 07.08.1875, vaderid: sulane Jaan Suits, sulane Jaagup Keerto, peremees Taaniel Suitsu naine Miina. Suri 3-nädalaselt 25.08.1875 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 31.08.1875. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

b) tütar Marie Rosalie MUTSO, sündis 25.08.1876 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 19.09.1876, vaderid: tüdruk Mari Mutso, soldat Jaan Linaski naine Liis, peremees Kusta Tork. Marie Rosalie leeritati Võnnus 21.02.1893. Suri 37-aastaselt 12.08.1914 hommikul Vastse-Kuuste vallas /Neu-Kusthof/ ja maeti 17.08.1914. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.

Laulatati pastor von Engelhardti poolt Võnnus 08.06.1899 Jaan Vassus-ega /Jaan Wassus/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast. Jaan oli Marie Rosalie isa Juhan Mutso teise naise Elsi vend. Jaan sündis 07.01.1863 õhtul Unipiha mõisapiirkonnas, isa Aadu Vassus, ema Mari, sünd. Laabus. Ristiti kodus koolmeistri poolt 13.01.1863, vaderid: sulane Jüri Koosa, sulane Andres Laabus, perenaine Liis Morgenson. Leeritati Kambjas 29.03.1879. Läks elama Vana-Kuuste mõisapiirkonda, sealt edasi Vana-Koiola mõisapiirkonda Põlva kihelkonda ja siis Lootvina külla Vastse-Kuuste mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Pärast Marie Rosalie surma laulatati Jaan teistkordselt Võnnu kirikus 11.05.1915 Anna Otsa-ga Vastse-Kuuste vallast. Jaan suri 74-aastaselt 03.01.1938.

Lapsed:

* tütar Johanna VASSUS /Johanna Mudsu, Johanna Wassus/, sündis vallaslapsena 16.03.1899 kell 6 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, ema Marie Rosalie Mutso /Johanna sünnikandes Marie Rosalie Mudsu/. Ristiti kodus Ahja koolmeistri Paali poolt 28.03.1899, vaderid: abielunaine Berta Marie Hirmo, abielunaine Elisabeth Mutso, sulane Karl Nutt. Konsistooriumi otsusel 01.06.1915 tunnistati Jaan Vassus Johanna seaduslikuks isaks, kuivõrd Jaan Vassus ise tunnistas isadust ning olin lapse emaga 08.06.1899 abiellunud. Johanna leeritati Kambjas 19.06.1916. Suri 79-aastaselt 12.07.1978 ning maeti Võnnu kalmistule.

Laulatati Võnnu kirikus pastori poolt 26.12.1920 Juhan Nutt-iga /Johannes Nutt/ Kärsa külast Ahja vallast. Juhan sündis 28.03.1888 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Peeter Nutt, ema Ann, sünd. Mutso. Ristiti 10.04.1888, vaderid: peremees Juhan Mutso, sulane Andres Nutt, vabadik Jaan Mutso naine Liis. Johanna ema Marie Rosalie isa Juhan Mutso ja Juhan Nuti ema Ann Mutso olid õde ja vend. Juhan leeritati Võnnus 26.11.1906. Osales Vabadussõjas. 18.02.1925 autasustati II liigi 3. järgu Vabadusristiga ning talle anti Norra mõisast Järvamaal nn. autasumaad talu rajamiseks. Väinjärve valla perekonnanseisuametniku otsusega 13.09.1938 parandati eesnimi kujule Juhan (oli ristitud Johanneseks). Arreteeriti 17.11.1944 Järvamaal Väinjärve vallas. Sõjatribunali otsusel 07.02.1944 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a ja § 58-11 alusel 15 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele Irkutski oblastisse Angarskisse. Vabanes 24.01.1956. Juhan suri 69-aastaselt 23.11.1957 ja maeti Võnnu kalmistule.

Lapsed:

** tütar Veata NUTT /Beata Nutt/, sündis 10.12.1921 kell 5 pärastlõunal Miiaste külas Põlva vallas Põlva kihelkonnas. Ristiti kodus P. Rotka poolt 15.01.1922, vaderid: Elisabeth Nutt, David Nutt, Luise Mutso. Väinjärve valla perekonnaseisuametniku otsusega 25.04.1935 määrati tema uueks eesnimeks Veata senise Beata asemel. Veata suri 89-aastaselt 07.01.2011 Võrumaal. Andmed pere kohta siin ei avaldata.

** tütar Luule NUTT, sündis 11.10.1925 kell 12 päeval Norra külas Väinjärve vallas Koeru kihelkonnas. Ristiti kodus H. Piigerti poolt 29.11.1925, vaderid: Villem Truter, Julie Poom, Hilda Littukas. Luule suri 70-aastaselt 08.01.1996 Kolu külas Türi vallas ja maeti Kõrgessaare kalmistule Türil. Andmeid pere kohta siin ei avaldata.

** poeg Ilo NUTT, 24.03.1932 – 17.01.1991

** poeg Jaak NUTT, 21.01.1934 – 21.04.1997

* tütar Ida Pauliine VASSUS /Ida Pauline Wassus/, sündis 22.11.1901 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja T. Lätti poolt 25.11.1901, vaderid: Anna Kiisel, Jaan Ehrlich, Elsa Mutso. Suri 5-päevaselt 27.11.1901 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 03.12.1901. Surmapõhjus – sisemine haigus.

* tütar Marie VASSUS /Marie Wassus/, sündis 17.09.1907 õhtul Vastse-Kuuste vallas ja ristiti kiriku vöörmündri J. Pehapi poolt 07.10.1907, vaderid. abielunaine Rosalie Käärik, abielunaine Anna Trilljärv, sulane Eduard Mutso. Suri 3-aastselt 30.03.1911 kell pool 9 hommikul Vastse-Kuuste vallas ja maeti 03.04.1911. Surmapõhjus – sarlakid.

c) tütar Leena MUTSO /Lena Mutso/, sündis 24.06.1878 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja hädaristiti 25.06.1878, vaderid: vabadik Jaagup Tiiriku naine Leenu, rentnik Taaniel Suitsu naine Miina, sulane Juhan Suits. Suri 9-kuuselt 02.04.1879 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1879. Surmapõhjus – rinnahaigus.

d) tütar Eliisabet MUTSO /Elisabeth Mutso/, sündis 15.08.1879 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 02.09.1879, vaderid: peremees Juhan Mutso lesk Liis, tüdruk Liis Mutso, peremees Jaan Mutso. Leeritati Võnnus 23.02.1897. Suri 40-aastaselt 09.04.1920 kell 9 hommikul Miiaste külas Põlva vallas ja maeti 14.04.1920 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – rõuged.

Laulatati pastor J. C. Schwartzi poolt Põlvas 07.06.1905 leskmehest peremehe Joosep Tälli-ga /Josep Tälli, Josep Täll/ Adiste külast Vana-Koiola mõisapiirkonnast. Joosep sündis 06.03.1871 õhtul Valgesoo külas Ahja mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa sulane Juhan Tälli, ema Mari, sünd. Saeberg. Ristiti 11.03.1871, vaderid: sulane Joosep Mägi, sulane Mihkel Rudisaar, tüdruk Mari Arjak. Leeritati Võnnus 29.11.1887. 1897. a. on Võnnu pastor saatnud Joosepi kohta andmed Tartu Maarja kogudusele. Joosep oli kolm korda abielus. Esimese laulatuse ajal on tema elukohaks märgitud Kooskora – ilmselt juba Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas. Esimene abielu sõlmiti pastor Schwartzi poolt Põlvas 15.02.1898 Liisa Kriiva /Liisa Kriiwa/ Adiste külast. Pärast Liisa surma abiellus teistkordselt Eliisabet Mutsoga ja pärast Eliisabeti surma kolmandat korda 09.01.1921 Liisa Raudsepp-aga /Liisa Raudsep/.

Joosepi ja Eliisabeti lapsed:

* poeg Johannes TÄLLI, sündis 04.03.1906 kell 2 päeval Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja August Paali poolt 14.03.1906, vaderid: sulane Jaan Tälli, sulane Johannes Tälli, tüdruk Iida Mutso. Leeritati Põlvas 17.12.1922. 1935. a. paiku astus Tartu Peetri koguduse II pihtkonna liikmeks.

* poeg Paul Eduard TÄLLI, sündis 30.07.1908 kell 7 hommikul Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus H. Mühlbergi poolt 10.08.1908, vaderid: Eduard Mutso, Eduard Kriiva, tüdruk Anna Saeberg. Leeritati Põlvas 01.08.1926.

* poeg Elmar TÄLLI, sündis 14.06.1911 kell 12 päeval Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus H. Mühlbergi poolt 26.06.1911, vaderid: Gustav Tälli, Eduard Saeberg, tüdruk Anna Reimann.

* poeg August Adelbert TÄLLI, sündis 08.12.1914 kell 8 õhtul Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus H. Mühlbergi poolt 25.12.1914, vaderid: August Kottise, Kotta Piir, Helene Elisabeth Mutso.

* poeg Viktor TÄLLI, sündis 20.03.1918 kell 11 õhtul Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus H. Mühlbergi poolt 31.03.1918, vaderid: poiss Adolf Mutso, poiss Taavet Nutt, tüdruk Elisabeth Nutt. Leeritati Põlvas 17.07.1938.

e) poeg Johannes MUTSO, sündis 02.12.1881 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1881, vaderid: mölder Jaan Mutso, peremees Peeter Mutso, tüdruk Ann Suits. Leeritati Põlvas 12.12.1899.

f) tütar Iida MUTSO /Ida Mutso/, sündis 07.11.1883 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas (arvatavasti siiski Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas) ja ristiti 20.11.1883, vaderid: tüdruk Leena Mutso, peremees Peeter Torga naine Ann, kõrtsmik Jakob Truuts. Leeris käis Põlvas 1901. Iida lesestus 1929. a. Mooste valla perekonnaseisuametniku otsusega 31.03.1937 määrati talle ühes lastega uueks perekonnanimeks HAINLO.

Laulatati pastor J. C. Schwartzi poolt Põlvas 01.11.1915 leskmehest taluperemehe Kusta Hanson-iga /Kusta Antson/ Kauksi külast Mooste vallast /Moisekatz/. Kusta sündis 01.12.1881 hommikul Kauksi külas, isa sulane Jaan Hanson, ema Liis, sünd. Hilkja. Ristiti kodus 13.12.1881, vaderid: sulane Mihkel Hirmo, peremees Juhan Antson, tüdruk Ann Arna. Kiriklikult kuulusid Kusta vanemad Võnnu kogudusse, sest Kusta isa Jaan oli pärit Valgesoo külast Ahja mõisapiirkonnast. Kusta jäi varakult orvuks (isa suri 1882. a.). Kusta oli kaks korda abielus – esimene naine oli Anna Luts. See abielu kestis vaid poolteist aastat, sest Anna suri varsti pärast esimese lapse sündi. Seejärel abielus Kusta Iida Mutsoga. Kusta suri 47-aastaselt 19.05.1929 hommikul Miiaste külas ja maeti 23.05.1929 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – suri vägivaldset surma ajusse tunginud löökhaava tagajärjel.

Lapsed:

* tütar Magda Helene HANSON ⬄ HAINLO, sündis 06.12.1916 kell 8 hommikul Kauksi külas Mooste vallas ja ristiti kodus vöörmünder Mihkel Poolakese poolt 26.12.1916, vaderid: tüdruk Alviine Tamm, tüdruk Helene Mutso, peremees Johannes Nutt.

* poeg Martin HANSON ⬄ HAINLO, sündis 04.04.1920 kell 3 hommikul Kauksi külas Mooste vallas ja ristiti kodus J. Sikuti poolt 25.04.1920, vaderid: Aadu Mutso, Taavet Nutt, Helene Tälli.

g) poeg Peeter MUTSO /Peter Mutso/, sündis 04.04.1886 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja hädaristiti 05.04.1886, vaderid: peremees Peeter Nutt, peremees Jaan Hansing, tüdruk Leena Mutso. Suri 6-nädalaselt 16.05.1886 pealelõunal (sama päeva õhtul suri ka tema ema Mai) Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 20.05.1886. Surmapõhjus – krambid.

Juhani ja Elsi lapsed:

h) poeg Eduard MUTSO, sündis 09.04.1888 hommikul Kärsa külas ja ristiti 31.04.1888, vaderid: peremees Aadu Vassus, peremees Peeter Mutso, tüdruk Liisa Kõllamõts. Leeris käis Põlvas 1904. Suri 31-aastaselt 02.09.1919 kell 7 hommikul Võiardi külas Põlvamaal ja maeti 06.09.1919 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – sarlakid.

i) poeg Peeter MUTSO /Peter Mutso/, sündis 09.12.1890 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 14.12.1890, vaderid: peremees Peeter Nutt, sepp Jaan Pärn, tüdruk Miina Visk. Suri 7-päevaselt 18.12.1890 õhtul Kärsa külas ja maeti 23.12.1890. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

j) tütar Helene Eliisabet MUTSO /Helene Elisabeth Mutso/, sündis 20.01.1893 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti kooliõpetaja P. Lüüde poolt 14.02.1893, vaderid: abielunaine Liisa Rattik, abielunaine Ida Alviine Lüüde, peremees Peeter Vastus. Leeris käis Põlvas 1910. 1913. a. sündis Helene Eliisabetil vallastütar.

Laulatati Põlva kirikus pastor Schwartzi poolt 29.10.1917 Paul Pikk-aga Adiste külast Vana-Koiola vallast. Paul sündis 14.03.1898 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas, isa Peeter Pikk, ema Mari, sünd. Leib. Ristiti kodus kooliõpetaja Sabre poolt 22.10.1917, vaderid: kaupmees Daniel Mühlberg, peremees Daniel Kriva, tüdruk Sohvi Haidak. Leeritati Põlvas 17.11.1913. Läks koos perega 1920-ndate alguses elama Võiardi külla Ruusa valda /Tolama/ Räpina kihelkonda.

Helene Eliisabeti vallaslaps:

* tütar Ida MUTSO, sündis 30.09.1913 õhtul Adiste külas Vana-Koiola vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja S. Sabre poolt 01.10.1913, vaderid: tüdruk Iida Mutso, tüdruk Alma Norring, peremees Jaan Kade. Suri 3-päevaselt 02.10.1913 ennelõunal ja maeti 05.10.1913. Surmapõhjus – sündis nõrgana.

Pauli ja Helene Eliisabeti teadaolevad lapsed:

* poeg Arnold ⬄ Arvo PIKK, sündis 12.12.1918 keskpäeval Adiste külas Põlvamaal ja ristiti kodus Joh. Rammo poolt 26.12.1918, vaderid: peremehe poeg Johannes Nutt, peremehe poeg Aadu Mutso, tüdruk Linda Eliisabet Mutso. Ruusa valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.06.1938 määrati talle uueks nimeks Arvo.

* tütar Aino PIKK, sündis 04.11.1923 kell 8 hommikul Võiardi külas Ruusa vallas ja ristiti kodus P. Treieri poolt 18.12.1923, vaderid: Johanna Nutt, Liisi Nutt, Johannes Tälli.

* tütar Maie PIKK, sündis 25.02.1930 Ruusa vallas.

k) poeg Aadu MUTSO /Ado Mudsu/, sündis 14.06.1899 õhtul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas ja ristiti kodus kooli August Pahli poolt 27.06.1899, vaderid: kaupmees Aadu Vassus, peremees Peeter Järveots, abielunaine Anna Männi.

Laulatati Põlva kirikus pastor J. C. Schwartzi poolt 24.09.1921 Marta Härms-iga /Martha Härms/ Härma külast Vana-Koiola vallast. Marta sündis 20.06.1901 kell 6 hommikul Härma külas, isa Samuel Härms, ema Elisabeth, sünd. Härms. Ristiti kodus adjunktpastor J. C. Schwartzi poolt 22.07.1901, vaderid: perenaine Liisa Lutsar, pastoriproua Elisabeth Schwartz, doktor Johannes Härms.

Teadaolevad lapsed:

* poeg Harald MUTSO, sündis 17.09.1922 kell 8 õhtul Adiste Vanakülas ja ristiti kodus köster O. Matthissoni poolt 22.10.1922, vaderid: kooliõpetaja Elly Grüner, poissmees Ernst Roop, poissmees Richard Raudsepp.

* poeg Edgar MUTSO, sündis 13.04.1924 kell 7 õhtul Adiste Vanakülas ja ristiti kodus köster Otto Matthissoni poolt 18.07.1924, vaderid: neiu Elisabeth Roos, Hindrik Grindol, Johannes Tälli.

2) poeg Jaan MUTSO, sündis 14.06.1852 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 24.06.1852, vaderid: peremees Iivani Jaan, peremees Paabuta Villem, peremees Mutsu Peetri naine Mari. Leeritati Võnnus 22.02.1870. Pärast abiellumist teenis mõnda aega Vana-Kuuste mõisapiirkonnas sulasena. 1870-ndate keskpaiku läks koos perega elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda, kus temast sai taluperemees. 1880-ndate lõpus rändas Peterburi kubermangu Oudova kihelkonda Remda valda Zagorje külla, oli seal renditalu peremees. Kirikus käis Võnnu koguduses, sajandivahetuse paiku siirdus Räpina kogudusse. Jaan suri 25.09.1907 kell 10 hommikul ja maeti 30.09.1907. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Laulatati pastori poolt Kambjas 15.04.1873 Ann Gnadenteich-iga /Anu Gnadenteich, Anno Gnadenteich/ (Kambja koguduse mõnede allikate järgi oli tema eesnimi Anu, ristimiskandes siiski Ann, Võnnu koguduse kirikuraamatutes samuti Ann) Vana-Kuuste mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast. Ann sündis 27.12.1853 õhtul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa sulane Rein Gnadenteich, ema Anu, sünd. Salem. Ristiti kodus koolmeistri poolt 30.12.1853, vaderid: koolmeistri naine Ann Gnadenteich, tüdruk Ann Tamm, peremees Juhan Laanes. Leeritati Kambjas 25.10.1870.

Teadaolevad lapsed:

a) poeg Juhan MUTSO /Johan Mutso, Johann Mutso/, sündis 02.03.1874 hommikul Vana-Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas ja ristiti koolmeistri poolt 25.03.1874, vaderid: peremees Juhan Beekmann, peremees Juhan Mutso, kupja naine Liisa Tiitel. Leeritati Võnnus 29.11.1892. 1898. a. paiku läks üle Võnnu kogudusest Räpina kogudusse. Kirikusse käis tõenäoliselt Mehikoormasse, kus asus Räpina koguduse abikirik. Elas Remda vallas Zagorje külas.

Laulatati pastori poolt Võnnus 21.02.1910 Emilie Palts-iga /Emilie Paltz/ Kärsa külast Ahja vallast. Emilie sündis 25.01.1889 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Juhan Palts, ema Ann, sünd. Varik. Ristiti 12.02.1889, vaderid: tüdruk Miina Must, tüdruk Anna Palts, sulane Jaan Palts. Leeritati Võnnus 10.06.1907.

Teadaolevad lapsed:

* poeg Alfred Teodor MUTSO /Alfred Theodor Mutso/, sündis 15.11.1910 kell 5 hommikul Zagorje külas Remda vallas Peterburi kubermangus ja ristiti kodus V. Veltbachi poolt 12.12.1910, vaderid: taluperemees Gustav Unt, külakooli õpetaja Voldemar Veltbach, taluperemehe tütar Iida Mutso.

* tütar Armilda Brigitta MUTSO, sündis 16.06.1914 kell 4 hommikul Zagorje külas Remda vallas Peterburi kubermangus ja ristiti P. Vendtmanni poolt 06.07.1914, vaderid: peremehe tütar Helene Arike, peremehe tütar Amalie Mutso, peremees Jakob Narusing.

b) tütar Helene MUTSO, sündis 01.06.1877 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 19.06.1877, vaderid: peremees Juhan Mootse naine Leenu, tüdruk Miina Nagel, peremees Kusta Tork. Leeritati Võnnus 18.02.1896. 1898. a. paiku läks Võnnu kogudusest üle Räpina kogudusse. Asus koos venna Juhaniga elama Zagorje külla. 1900. a. sündis Helenel vallaslaps.

Laulatati pastor O. Schulze poolt Räpina kirikumõisas 10.03.1902 renditaluniku Jaagup Narusing-iga /Jakob Narrusing/ Remda külast Remda vallast Oudova kihelkonnast Peterburi kubermangust. Jaagup sündis 15.01.1875 kell 7 õhtul Remda (Remja) külas Oudova kihelkonnas, isa Gottlieb Narusing, ema Tiina, sünd. Tensov. Ristiti 09.02.1875, vaderid: soldat Viido Narusing, tüdruk Miina Liudor.

Helene vallaslaps:

* poeg Oskar MUTSO, sündis 20.02.1900 kell 6 hommikul Zagorje külas Remda vallas Peterburi kubermangus ja ristiti kodus P. Vendtmanni poolt 01.03.1900, vaderid: sulane Gustav Tark, soldat Juhan Kolberg, teenija Liisa Mutso.

Jaagupi ja Helene teadaolev laps:

* poeg Alfred Teodor NARUSING /Alfred Theodor Narrusing/, sündis 19.12.1913 kell 2 päeval Kudrovo külas Remda vallas ja ristiti kodus G. Piirbergi poolt 20.01.1914, vaderid: kooliõpetaja Gustav Piirberg, peremehe poeg Paul Sorrok, möldri tütar Salme Zernak.

c) tütar Marie MUTSO, sündis 21.10.1879 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 11.11.1879, vaderid: peremees Kusta Torga naine Ann, tüdruk Liisa Gnadenteich, mölder Jaan Mutso. Suri 5-kuuselt 29.03.1880 õhtul Kärsa külas ja maeti 06.04.1880. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

d) tütar Eliise MUTSO /Elise Mutso/, sündis 09.10.1882 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 26.10.1882, vaderid: peremees Jaan Mutso naine Els, tüdruk Leena Mutso, pottsepp Jaan Mutso. Leeritati Võnnus 20.02.1900. 1901. a. siirdus Tartu Maarja koguduse liikmeskonda, hiljem läks Räpina koguduse liikmeskonda. Elas Zagorje külas.

Laulatati Räpina kirikus pastor O. Schulze poolt 09.03.1908 August Mutso-ga Dubnitsa külast Oudova kihelkonnast Peterburi kubermangust. August sündis 01.02.1882 keskpäeval Võõpste külas Kastre mõisapiirkonnas /Kaster/ Võnnu kihelkonnas, isa Juhan Mutso, ema Katre, sünd. Põkka /Pökka/. Ristiti 09.02.1882, vaderid: sulane Jan Punari, sulane Jaan Sirge, tüdruk Liis Muna. Sajandivahetuse paiku rändas pere välja Oudova kihelkonda Peterburi kubermangu.

e) poeg Eduar MUTSO, sündis 30.03.1886 hommikul Zagorje külas Peterburi kubermangus ja ristiti 14.04.1886, vaderid: sulane Juhan Roose, peremees Jaagup Hannuka, kaupmehe ema Liisi Hunt. Leeritati Tartu Peetri kirikus 13.06.1904. Suri 19-aastaselt 21.12.1905 kell 3 hommikul Zagorje külas Remda vallas Oudova kihelkonnas ja maeti 27.12.1905 Zagorje kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus.

f) tütar, kaksik Iida MUTSO /Ida Mutso/, sündis 16.09.1888 Zagorje külas ja ristiti 01.10.1888.

g) tütar, kaksik Maali MUTSO /Mali Mutso/, sündis 16.09.1888 Zagorje külas ja ristiti 01.10.1888. Pihkva Kontroll-Opteerimise Komisjoni toimikute hulgas leidub ka Maali toimik, seega ilmselt tuli Maali 1920-ndate alguses Eestimaale tagasi.

h) poeg Peeter MUTSO, sündis 15.12.1894 hommikul Remda vallas Oudova kihelkonnas ja ristiti kooliõpetaja R. Kiudoski poolt 25.12.1894, vaderid: peremees Peeter Litosk, peremees Jaan Piir, perenaine Minna Piir. Suri 26.12.1894 ja maeti Zagorje kalmistule.

3) tütar Ann MUTSO /An Mutso/, sündis 14.10.1854 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 24.10.1854, vaderid: peremees Jaan Koltbergi naine Ann, peremees Mutso Juhani naine Liis, peremees Paabuta Villem. Leeritati Võnnus 26.11.1872. Suri 60-aastaselt 16.06.1915 hommikul Kärsa külas Ahja vallas ja maeti 20.06.1915 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – neerupõletik.

Ann oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati pastor Oehrni poolt Võnnus 14.03.1876 taluperemehe venna Kusta Torga-ga /nimi esineb ka kujul Kusta Tork/ Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Kusta sündis 14.08.1850 hommikul Kärsa külas, isa taluperemees Jaan Torga, ema Els, sünd. Vosmi. Ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 20.08.1850, vaderid: peremees Pindi Kusta, sulane Sae Jaagupi Juhan, peremees Pindi Aadami naine Mari. Leeritati Võnnus 25.02.1868. Oli taluperemees. Kusta suri 28-aastaselt 06.03.1879 hommikul Kärsa külas ja maeti Tartu sillakohtu loal 11.03.1879. Surmapõhjus – rabandus /Schlag/. Ann laulatati teist korda Võnnus 08.03.1880 Peeter Nutt-iga /Peter Nutt, Peter Nuut/ Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast. Peeter sündis 12.12.1851 hommikul Vana-Prangli mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 22.12.1851, vaderid: peremees Peeter Tents, koolmeister Rein Ravael, sulase naine Mai Pokk. Leeritati Kambjas 08.03.1870. Arvatavasti läks juba abiellumise ajal elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda, ent ümber kirjutati ta alles 1884. a. Oli taluperemees. Peeter suri 92-aastaselt 12.09.1943. a. ja maeti Võnnu kalmistule.

Kusta ja Anni laps:

a) tütar Helene Pauliine TORGA /Helene Pauline Torga/, sündis 06.12.1878 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1878, vaderid: tüdruk Mai Torga, peremees Peeter Torga naine Ann, peremees Juhan Mutso. Leeritati Võnnus 18.02.1896. Elas Kärsa külas kasuisa Peeter Nuti peres, ka pärast abiellumist jäi mõneks ajaks elama Kärsasse. 20. sajandi alguses siirdus koos abikaasa ja lastega Räpina kihelkonda, laste sünnikohtade järgi otsustades vahetas üsna tihti elukohti. Mõnda aega elas Jaanikeste külas Rahumäe vallas /Friedholm/ Räpina kihelkonnas, kus abikaasa Taavet rentis talu. 1910. aastaks oli pere elukohta vahetanud ja rentis talu Pääsna külas Veriora vallas /Paulenhof/ Räpina kihelkonnas. 1916. a. suri üks laps ja 1918. a. sündis viimane laps Nooritsmõtsa külas Ahja vallas – võib arvata, et pere siirdus lühikeseks ajaks sinnakanti. Hiljem asusid nad Räpina koguduse personaalraamatu põhjal elama Võukülla Toolamaa (Ruusa) vallas /Tolama/.

Laulatati pastor A. Varese poolt Võnnus 26.05.1898 Taavet Viksi-ga /Tawid Wiksi/ Ahja-Mõtskülast Ahja mõisapiirkonnast. Taavet sündis 21.01.1877 hommikul Nooritsmõtsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa sulane Hindrik Viksi, ema Liis, sünd. Mägi. Ristiti 30.01.1877, vaderid: metsavaht Joosep Kurg, sulane Jaan Jalajas, peremees Juhan Saaviku naine Ann. Leeritati Võnnus 14.11.1893.

Lapsed:

* poeg Gustav Eduard VIKSI /Gustav Eduard Wiksi/, sündis 09.06.1899 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti vöörmünder J. Hansingi poolt 24.06.1899, vaderid: sulane Eduard Nutt, sulane Jaan Nutt, abielunaine Anna Pedoson. Suri 10-aastaselt 21.03.1910 kell 5 pealelõunal ja maeti 28.03.1910. Surmapõhjus – neeruhaigus.

* tütar Adeele Eliisabet VIKSI /Adele Elisabeth Wiksi/, sündis 20.09.1901 hommikul Kärsa külas ja ristiti vöörmünder J. Hansingi poolt 07.10.1901, vaderid: abielunaine Mai Kütt, abielunaine Helene Kusma, peremees Taavet Madison. Suri 8-aastaselt 09.02.1910 kell 3 pealelõunal ja maeti 14.02.1910. Surmapõhjus – sarlakid.

* tütar Iida Annette VIKSI /Ida Annette Wiksi/, sündis 12.02.1905 kell 8 hommikul Jaanikeste külas Rahumäe vallas Räpina kihelkonnas ja ristiti kodus külakooli õpetaja J. Siilanaruski poolt 27.02.1905, vaderid: renditaluniku tütar Iida Mutso, teenija Helene Naarits, renditaluniku poeg Eduard Nutt. Leeritati Võnnus 27.04.1923.

* poeg Johannes ⬄ Ants VIKSI /Johannes Wiksi/, sündis 25.11.1910 kell 11 õhtul Pääsna külas Veriora vallas ja ristiti kodus külakooli õpetaja O. Kaldi poolt 19.12.1910, vaderid: Johannes Nutt, Hindrik Mutso, Iida Nutt. Leeritati Räpinas 11.05.1930. Räpina valla perekonnaseisuametniku otsusega 01.08.1939 anti talle nimeks Ants.

* tütar Helene Elisabet VIKSI /Helene Elisabeth Wiksi/, sündis 17.09.1914 kell 2 hommikul Pääsna külas Veriora vallas ja ristiti kodus kooliõpetaja D. Selli poolt 05.10.1914, vaderid: talumehe tütar Eliisabet Nutt, talunaine Emilie Mutso, talumees Gustav Pentmann. Suri 2-aastaselt 21.10.1916 kell 11 päeval Nooritsmetsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 25.10.1916 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – neeruhaigus.

* tütar Hilda Eliisabet VIKSI /Hilda Elisabeth Wiksi/, sündis 20.02.1918 kell 3 hommikul Nooritsmõtsa külas Ahja vallas ja ristiti kooliõpetaja Paul Rotka poolt 03.03.1918, vaderid: Linda Eliisabet Mutso, Marga Elisabet Kusma, Taavet Nutt. Leeritati Räpinas 24.05.1936.

Peetri ja Anni lapsed:

b) poeg Eduard NUTT, sündis 02.12.1880 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 14.12.1880, vaderid: peremees Jaan Mutso, koolmeister Tõnis Martinson, tüdruk Leena Mutso. Leeritati Võnnus 29.11.1898. Suri 50-aastaselt 09.02.1931 Tartus ja maeti Võnnu kalmistule.

Laulatati Võnnus pastori poolt 23.01.1911 Liisa Kure-ga /Lisa Kurre/. Liisa sündis 08.09.1875 õhtul Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Peeter Kure, ema Mai, sünd. Varik /Warrik/. Ristiti 12.10.1875, vaderid: proua Liisa Ootsing, peremees Joosep Kurg naine Liis, rentnik Johan Varik. Leeritati Võnnus 21.02.1893.

c) poeg Juhan NUTT /Johan Nutt/, sündis 10.05.1884 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 13.08.1884, vaderid: peremees Johan Mutso, sulane Andres Nutt, tüdruk Liisa Vasar. Suri 2-aastaselt 15.08.1886 õhtul Kärsa külas ja maeti 21.08.1886. Surmapõhjus – sarlakid /Scharlach/.

d) tütar Elisabeth NUTT, sündis 17.11.1886 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 27.12.1886, vaderid: tüdruk Leena Mutso, peremees Jaan Mutso naine Ann, sulane Kristjan Nutt. Suri pooleaastaselt 14.05.1887 õhtul Kärsa külas ja maeti 17.05.1887. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

f) poeg Juhan Nutt /Johannes Nutt/, sündis 28.03.1888 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 10.04.1888, vaderid: peremees Juhan Mutso, sulane Andres Nutt, vabadik Jaan Mutso naine Liis. Leeritati Võnnus 26.11.1906. Osales Vabadussõjas. 18.02.1925 autasustati II liigi 3. järgu Vabadusristiga ning talle anti Norra mõisast Järvamaal nn. autasumaad talu rajamiseks. Väinjärve valla perekonnanseisuametniku otsusega 13.09.1938 parandati eesnimi kujule Juhan (oli ristitud Johanneseks). Arreteeriti 17.11.1944 Järvamaal Väinjärve vallas. Sõjatribunali otsusel 07.02.1944 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a ja § 58-11 alusel 15 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele Irkutski oblastisse Angarskisse. Vabanes 24.01.1956. Juhan suri 69-aastaselt 23.11.1957 ja maeti Võnnu kalmistule.

Laulatati Võnnu kirikus pastori poolt 26.12.1920 Johanna Vassus-ega /Johanna Wassus/ Kambja kihelkonnast. Johanna sündis vallaslapsena 16.03.1899 kell 6 hommikul Adiste külas Vana-Koiola mõisapiirkonnas /Alt-Koiküll-Kirrumpäh/ Põlva kihelkonnas, ema Marie Rosalie Mutso /Johanna sünnikandes Marie Rosalie Mudsu/. Ristiti kodus Ahja koolmeistri Paali poolt 28.03.1899, vaderid: abielunaine Berta Marie Hirmo, abielunaine Elisabeth Mutso, sulane Karl Nutt. Konsistooriumi otsusel 01.06.1915 tunnistati Jaan Vassus Johanna seaduslikuks isaks, kuivõrd Jaan Vassus ise tunnistas isadust ning on lapse emaga 08.06.1899 abiellunud. Johanna ema Marie Rosalie isa Juhan Mutso ja Juhan Nuti ema Ann Mutso olid õde ja vend. Johanna leeritati Kambjas 19.06.1916. Suri 79-aastaselt 12.07.1978 ning maeti Võnnu kalmistule.

Lapsed:

* tütar Veata NUTT /Beata Nutt/, sündis 10.12.1921 kell 5 pärastlõunal Miiaste külas Põlva vallas Põlva kihelkonnas. Ristiti kodus P. Rotka poolt 15.01.1922, vaderid: Elisabeth Nutt, David Nutt, Luise Mutso. Väinjärve valla perekonnaseisuametniku otsusega 25-04.1935 määrati tema uueks eesnimeks Veata senise Beata asemel. Veata suri 89-aastaselt 07.01.2011 Võrumaal. Andmed pere kohta siin ei avaldata.

* tütar Luule NUTT, sündis 11.10.1925 kell 12 päeval Norra külas Väinjärve vallas Koeru kihelkonnas. Ristiti kodus H. Piigerti poolt 29.11.1925, vaderid: Villem Truter, Julie Poom, Hilda Littukas. Luule suri 70-aastaselt 08.01.1996 Kolu külas Türi vallas ja maeti Kõrgessaare kalmistule Türil. Anmeid pere kohta siin ei avaldata.

* poeg Ilo NUTT, 24.03.1932 – 17.01.1991

* poeg Jaak NUTT, 21.01.1934 – 21.04.1997

g) tütar Iida Marie NUTT /Ida Marie Nutt/, sündis 10.11.1890 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 25.11.1890, vaderid: vabadik Jaani Naaritsa naine Mari, peremees Jaan Rattiku naine Liisa, sulane Kaarli Nutt. Leeritati Võnnus 01.06.1908.

Laulatati Võnnu kirikus pastori poolt 18.07.1920 leskmehe Peeter Pentmann-iga /Peter Pentmann/ Veriora vallast Räpina kihelkonnast. Peeter sündis 24.06.1872 kell 8 hommikul Päärna talus Veriora mõisapiirkonnas /Paulenhof/ Räpina kihelkonnas, isa peremees Andres Pentmann, ema Kato /Katto/, sünd. Jõks. Ristiti 09.07.1872, vaderid: sulane Mihkel Jõks, sulase lesk Hello Vadi. Veriora perekonnaseisuametniku otsusega 19.02.1936 määrati Peetrile ja tema perekonnale uueks perekonnanimeks JÄRVSALU. Peetril oli esimesest abielust Alide Rosalie Mälberg-iga kolm last. Peeter suri 65-aastaselt 09.10.1937 Veriora vallas.

Lapsed:

* tütar Luise Agate PENTMANN ⬄ JÄRVSALU, sündis 21.02.1922 kell 8 õhtul Viruste talus Veriora vallas ja ristiti kodus P. Treieri poolt 25.03.1922, vaderid: Eliisabet Nutt, Loti Võikand, Johannes Nutt.

* poeg Antonius PENTMANN ⬄ JÄRVSALU, sündis 28.08.1925 kell 9 hommikul Viruste talus Veriora vallas ja ristiti kodus P. Treieri poolt 01.01.1926, vaderid: Artur Võikand, Ernst Armulik, Iida Treier.

* tütar Elsa PENTMANN ⬄ JÄRVSALU, sündis 27.01.1932 Veriora vallas ja ristiti 26.03.1932.

h) poeg Gustav NUTT, sündis 29.03.1893 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti koolmeister P. Lüüde poolt 11.04.1893, vaderid: peremees Peeter Mutso, pobul Kristjan Nutt, peremees Jaan Ratik, tüdruk Pauline Rosalie Mutso, tüdruk Marie Rosalie Mutso. Suri 13-aastaselt 13.06.1906 õhtul Kärsa külas ja maeti 18.06.1906. Surmapõhjus – pimesoolepõletik.

i) tütar Eliisabet NUTT /Elisabeth Nutt/, sündis 07.09.1895 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti köstri poolt 22.09.1895, vaderid: tüdruk Liisa Saks, abielunaine Karoliina Saks, sulane Kristjan Nutt. Leeritati Põlvas 19.05.1913. Läks koos noorema venna Taavetiga elama Saarjärve külla Põlvamaal.

Laulatati Põlva kirikus pastor J. C. Schwartzi poolt 16.12.1928 Jaan Koort-iga Tromsi asulast Põlvamaalt. Samal päeval toimus ka venna Taaveti laulatus. Jaan sündis 23.04.1899 Kaunases ja ristiti 24.04.1899, isa August Koort, ema Juula, sünd. Vals /Wals/. Leeritati Kambjas 04.10.1915.

j) poeg Taavet NUTT /Dawid Nutt, Tawid Nutt, Tawit Nutt/, sündis 15.09.1898 õhtul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti D. Rämmali poolt 04.10.1898, vaderid: Taavet Viksi, sulane Taavit Henno, abielunaine Elsa Mutso. Leeritati Põlvas 23.07.1917. Läks koos õe Eliisabetiga elama Saarjärve külla Põlvamaal.

Laulatati Põlva kirikus pastor J. C. Schwartzi poolt 16.12.1928 Marta Johanna Venne-ga /Marta Johanna Wenne/ Viirast Põlvamaalt. Marta Johanna sündis 19.03.1909 õhtul Viiral /Wiera/, isa peremees Juhan Venne, ema Elisabeth, sünd. Paatsi. Ristiti kodus koolmeister O. Sanderi poolt 19.04.1909, vaderid: perenaine Sophie Venne, peremehe tütar Liisa Lutsar, peremees Johan Lutsar.

4) tütar Mari MUTSO /Marri Mutso/, sündis 22.04.1857 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 05.05.1857, vaderid: tüdruk Mai Paagut, peremees Hindrik Paabuti naine Mari, peremees Peeter Sentka. Leeritati Võnnus 14.03.1876. Mari suri 65-aastaselt 19.11.1922 kell 12 päeval Sarakuste vallas ja maeti 23.11.1922. Surmapõhjus – vähk.

Laulatati Võnnus 17.02.1880 Jaan Naarits-aga /Jaan Narits, Jaan Naritz/ Sarakuste mõisapiirkonnast. Jaan sündis 16.11.1856 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas, isa kiriku vöörmünder Juhan Naarits, ema Ann, sünd. Praakli. Ristiti 23.11.1856, vaderid: peremees Jaan Praakel, koolmeister Juhan Mutso, peremees Juhan Pühiku naine Ann. Leeritati Võnnus 01.12.1874. Oli taluperemees. Suri 63-aastaselt 08.09.1920 öösel Sarakuste vallas ja maeti 12.09.1920 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – vähk /kreeps/.

Lapsed:

a) tütar Helene Vilhelmine NAARITS /Helene Wilhelmine Narits/, sündis 29.06.1884 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 05.07.1884, vaderid: tüdruk Liis Mutso, peremees Juhan Mutso naine Mari, Karl Naarits. Leeritati Võnnus 18.02.1901. Helene Vilhelminel sündis kaks vallaslast, kellest teise isaga ta varsti pärast lapse sündi abiellus ja seega muutus laps seaduslikuks lapseks. Helene Vilhelmine suri kohe pärast kolmanda lapse sündi 27-aastaselt 09.05.1912 päeval Sarakuste vallas ja maeti 12.05.1912. Surmapõhjus – sünnitusel tekkinud komplikatsioonid.

Laulatati pastori poolt Võnnus 06.02.1911 Jaan Uiga-ga Sarakuste vallast. Jaan sündis 27.04.1864 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas, isa sulane Mihkel Uiga, ema Mari. Ristiti 03.05.1864, vaderid: vabadik Jaan Käkk, peremees Jaan Pühik, tüdruk Mari Tiirik. Leeritati Võnnus 06.12.1881. Võeti 1885. a. nekrutiks, naases teenistusest koju tagasi. Jaan oli kaks korda abielus, pärast esimese abikaasa Helene Vilhelmine surma abiellus Tartu Maarja kirikus Anne Petersoniga. Jaan suri 73-aastaselt 16.12.1937 Poka vallas.

Helene Vilhelmine vallaslaps:

* poeg Ferdinand NAARITS /Ferdinand Naritz, Ferdinand Narits/, sündis 15.07.1906 õhtul Sarakuste vallas ja ristiti kooliõpetaja Mugu poolt 30.07.1906, vaderid: peremees Peeter Mutso, aednik Jaan Köster, abielunaine Liisa Mutso. 1936. a. paiku läks üle Rõngu kogudusse.

Helene Vilhelmine ja Jaani lapsed:

* poeg August UIGA /August Naarits, August Naritz/, sündis vallaslapsena 02.12.1910 hommikul Poka vallas /Heidohof/ Võnnu kihelkonnas ja ristiti J. Suitsu poolt 19.12.1910, vaderid: pobul Gustav Kisla, peremees Kristjan Männi, tüdruk Iida Mutso. Konsistoorimi ettekirjutuse kohaselt 28.12.1911 tunnistati August Jaan Uiga ja tema naise Helene Vilhelmine seaduslikuks lapseks, kuna Jaan Uiga oli Helene Vilhelminega abiellunud 06.02.1911 ja tunnistas lapse isaks olemist. Leeritati 02.12.1928.

Abiellus 22.02.1938 Magda Helene Hansen-iga Sarakuste vallast. Kiriklik laulatus toimus 23.09.1939. Magda Helene sündis 29.09.1912 kell 3 hommikul Sarakuste vallas, isa Juhan Hansen, ema Liisa, sünd. Kondi. Ristiti Juhan Tamme poolt 14.10.1912, vaderid: August Kõrven, Liisa Must, Iida Moode. Leeritati Tartu Peetri II pihtkonnas 20.03.1932.

Teadaolev laps:

** tütar Lea UIGA, sündis 28.10.1939 Poka vallas ja ristiti 23.01.1940.

* tütar Liine UIGA /Line Uiga/, sündis 09.05.1912 Poka vallas ja ristiti 12.05.1912. Liine ema suri sünnitamisel. Liine suri 3-päevaselt 12.05.1912 hommikul Poka vallas ja maeti 14.05.1912. Surmapõhjus – krambid.

b) poeg Ruudi Adolf NAARITS /Rudi Adolph Naritz/, sündis 03.11.1886 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 23.11.1886, vaderid: sulane Hindrik Mutso, sulane Karle Naarits, peremees Juhan Mutso lesk Els. Leeritati Võnnus 16.11.1903. Suri 20-aastaselt 17.08.1907 hommikul Sarakuste vallas ja maeti 22.08.1907. Surmapõhjus – enesetapp.

c) poeg Ferdinand Johannes NAARITS /Ferdinand Johannes Naritz/, sündis 09.04.1890 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 22.04.1890, vaderid: rätsep Hindrik Mutso, peremees Peeter Nutt, tüdruk Liis Mutso. Suri 11-aastaselt 15.06.1901 hommikul Sarakuste vallas ja maeti 17.06.1901. Surmapõhjus – maohaigus.

5) tütar Liis MUTSO, sündis 31.12.1858 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 11.01.1859, vaderid: kubjas Margus Janseni naine Liis, peremees Jaan Vasari naine Liis, peremees Jaan Säre. Leeritati Võnnus 26.03.1878. Liis suri 67-aastaselt 21.05.1926 kell 7 õhtul Lääniste külas ja maeti 25.05.1926. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Laulatati pastor A. Vasseri poolt Võnnus 15.04.1897 Kaarel Mutso-ga /Karel Mutso/ Võnnust. Kaarel sündis 09.04.1857 õhtul Võõpste külas Kastre mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnast, isa peremees Juhan Mutso, ema Mari, sünd. Kurvits. Ristiti 21.04.1857, vaderid: peremees Kaarel Punnar, sulane Peeter Peebo, vabadik Kaarel Rõkka lesk Mari. Leeritati Võnnus 07.12.1875. Perekonnanimi Mutso pandi 1826. a. perekonnanimede panemise ajal Võnnu kihelkonnas kolmes erinevas mõisas – Poka, Uue-Kastre ja Mäksa mõisates. Sel ajal kuulusid need mõisad ühele ja samale isikule – maanõunik Carl Otto von Löwensternile, mistõttu on võimalik, et kõik Mutso nime saanud pered on omavahel suguluses. Nimetatud mõisade 1826. a. revisjonilehtedest ilmneb, et üsna kindlasti oli olemas seos Poka ja Mäksa mõisatest pärit Mutsode vahel, kuid tõenäoliselt on Kastre mõisa Mutsod siiski omaette pere ja sugulus Poka ja Mäksa Mutsodega puudub. Kaarli isa Juhan suri 1865. a. ja ema koos lastega siirdus elama kõigepealt Hammaste külla Kurista mõisapiirkonda, hiljem Võnnusse. Kaarel suri 75-aastaselt 21.09.1932.

Lapsed:

a) poeg Eduard Friedrich MUTSO /Edward Mutso/, sündis 20.02.1900 õhtul Lääniste külas Ahja vallas ja ristiti kooliõpetaja J. Kooskora poolt 21.02.1900, vaderid: pobul Juhan Rosin, rätsep Friedrich Mutso, tüdruk Anna Mutso. Leeritati Võnnus 26.11.1917. 1929. a. siirdus seoses abiellumisega Karula koguduse liikmeskonda. Siirdus koos abikaasaga mingil ajal Ameerika Ühendriikidesse, elas Marylandi osariigis. Suri 78-aastaselt 13.03.1978 ja on maetud Gardens of Faith Cemetery kalmistule Rosedale’is Baltimore maakonnas Marylandi osariigis.

Laulatati Karulas 07.07.1929 Olga Tänna-ga Karula vallast /Karolen/ Karula kihelkonnast. Olga sündis 25.09.1905, isa Jaan Tänna, ema Liisa, sünd. Pettai. Ristiti Karula apostlik-õigeusu kirikus, kuna Olga ema oli õigeusklik. Kahjuks ei ole 1905. a. meetrika säilinud. Olga loobus õigeusust ning võeti vastu luteri koguduse liikmeks 31.05.1925. Suri 93-aastaselt 07.05.1999 Marylandis ja on maetud Gardens of Faith Cemetery kalmistule Rosedale’is Baltimore maakonnas Marylandi osariigis.

b) poeg Hermann MUTSO, sündis 11.11.1901 õhtul Võnnus ja ristiti Jaan Suitsu poolt 25.11.1901, vaderid: pobul Jaan Naarits, sulane Karl Rosin, abielunaine Ann Ivanson. Leeritati Võnnus 20.07.1919.

6) tütar Leena MUTSO /Lena Mutso/, sündis 01.10.1860 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 09.10.1860, vaderid: vabadik Peep Palsi naine Triin, koolmeister Juhan Mutso naine Liis, sulane Jaan Paabuta. Leeritati Võnnus 02.03.1880. Pärast abiellumist läks elama Nooritsmõtsa külla Ahja mõisapiirkonda, kus abikaasa Kotlipist sai taluperemees, sealt edasi läks pere 1895. a. paiku Tartusse, astusid Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. 1916. a. läksid Tartu Peetri koguduse II pihtkonda. Leena suri 73-aastaselt 10.05.1934 arvatavasti Tartus.

Laulatati Võnnus 23.02.1889 Kotlip Hansing-iga /Kotlip Vatsa, Kotlip Vatsar, Kotlep Hansing, Kotlip Watsa, Kotlip Watzar/ Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Kotlip sündis 29.05.1852 hommikul Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Mihkel Vatsa, ema Kirsti, sünd. Kurik /Kurrik/. Ristiti 08.06.1852, vaderid: peremees Prügi Märdi Joosep, peremees Torga Juhani Peeter, kõrtsmik Juhan Grossbergi naine Helene. Kotlipi vanemad said 1826. a. perekonnanimeks Vatsar /kirikuraamatutes ka kujul Vatsa/, ent hiljem võeti kasutusele perekonnanimi Hansing. 1895. a. paiku läks koos perega elama Tartusse, astus Tartu Peetri koguduse liikmeskonda. Elas Jaama tänaval majas nr. 83 ja pidas kojamehe ja postiljoni ametit, teenis sellega 25 rubla kuus. Kotlip suri 76-aastaselt 05.08.1928 arvatavasti Tartus.

Arhiivis on säilinud Hansingi perekonda puudutavad dokumendid aastast 1916, mil vanim poeg Johannes oli just võetud tsaariarmeesse teenima. Nimelt on sõjaväkke võetud soldatite perekondade hoolekandeasutus Tartus püüdnud kindlaks teha, kas perekond Hansing vajab sotsiaalabi. Toimik sisaldab kirjavahetust hoolekandeasutuse ja Tartu, Tallinna ja Pihkva linna ametkondade vahel. Siit selgub, et Kotlipi pojad on küll töövõimelised, kuid mingeid erilisi sissetulekuid neil ei ole. Poeg Johannes andis enne sõjaväkke minekuid kõik oma säästud isa kätte. Poeg David elas 1916. a. Tallinnas, teenis elatist kingsepa ametit pidades ja teistele kingseppadele tööd tehes, teenis 20 rubla kuus ja oma vanemaid ei toetanud. Ka kannatas ta puusaluu murru all. Poeg August elas Pihkvas ja tegi mitmesugust kroonutööd. Noorim poeg Peeter oli töötu ega tegelenud millegagi. Oli olnud poisiks Tartus Glenzneri nahavabrikus, mis aga kinni pandi ja mistõttu Peeter koha kaotas. Käis Pihkvas uut tööd otsimas, ent naases peagi tagasi Tartusse. Hoolekandeasutus leidis uuritu põhjal, et Kotlip ja Leena vajavad toetust.

Lapsed:

a) poeg Johannes Gustav HANSING, sündis 22.12.1889 õhtul Nooritsmõtsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 27.12.1889, vaderid: peremees Peeter Mutso, peremees Jaan Hansing, tüdruk Ann Hansing. Leeritati Tartu Peetri kirikus 25.11.1907. Pidas Tartus maalri ametit. Kutsuti sõjaväeteenistusse 23.08.1916, teenis 180. jalaväe tagavarapolgus. 1917. a. astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei (kommunistliku partei) liikmeks. Osales Eesti Töörahva Kommuuni tegevuses Virumaal. Oli ajavahemikus 18.12.1918-10.01.1919 tegutsenud kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjoni /tšekaa/ Virumaa osakonna juht. Viis ellu punast terrorit Virumaal. Just tema juhtimisel areteeriti sadade kaupa Virumaa inimesi, kellest 141 tapeti enamasti mahalaskmisega – vt. T. Minniku artikkel ajalehes “Virumaa Teataja”. Rakvere Palermo metsas toimunud massimõrva organisaator. Pärast punaste taganemist Venemaale oli teadaolevalt Eesti Kütidiviisi politruk (poliitilise osakonna ülem). 1920-ndatel aastatel täitis partei ülesandel „salajasi partisaniülesandeid“.

b) tütar Natalie HANSING, sündis 13.07.1891 õhtul Nooritsmõtsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti 28.07.1891, vaderid: peremees Jaan Hansingi naine Liis, vabadik Juhan Hansingi naine Liis, peremees Peeter Nutt. Suri 10-kuuselt 16.05.1892 hommikul Kärsa külas ja maeti 19.05.1892. Surmapõhjus – krambid.

c) poeg David Rudolf HANSING /David Rudolph Hansing/, sündis 12.02.1893 keskpäeval Nooritsmõtsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja ristiti kooliõpetaja J. Kuusiku poolt 28.02.1893, vaderid: peremees Joosep Tiislar, rätsep Friedrich Mutso, tüdruk Liisa Mutso. 30.10.1911 on Tartu Peetri kogudusest saadetud kirikutäht Tallinnasse uurimiskohtunikule – nähtavasti oli David Rudolf seadustega pahuksisse läinud. Elas Tallinnas Girgensoni (praegune Tööstuse) tänaval majas nr. 26, korteris nr. 3, pidas kingsepa ametit. 1914. a. astus Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (bolševike) Partei (kommunistliku partei) liikmeks. Oli Tallinna nahatööliste ametiühingu liige alates märtsist 1917. Ajavahemikul 1914-1917 tegutses põranda all. Kandideeris 1918. a. Asutava Kogu valimistel Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (enamlaste) Eesti komitee ja Eesti Maatameeste ja Väikemaapidajate Keskkomitee nimekirjas. Asutava Kogu valimisi lõpuni ei viidud. Pärast punaste väljalöömist Eestimaalt tegutses edasi Venemaal – Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Siberi büroo Eesti sektsioonis, Omski parteigrupis, Altais punapartisanirühmas. Täitis salajasi ülesandeid. Tal oli luba kaasas kanda Browning-ut. 1922. a. elas Petrogradis Fontankal.

d) poeg August Ferdinand HANSING, sündis 02.08.1895 õhtul Tartus ja ristiti kodus Karl Laari poolt 13.08.1895, vaderid: August Hango, Jaan Tätte, Aleksandra Roosen. Leeritati Tartu Peetri kirikus 23.02.1914. 16.11.1912. a. saatis Tartu Peetri koguduse pastor kirikutähe tema andmetega politseile. 1916. a. elas Pihkvas Krasnaja Gorka slobodaas Filippovi majas. Mobiliseeriti sõjaväkke ja saadeti 14.07.1917 teenima 285. jalaväe tagavarapolku. 1919. a. alguses istus mõnda aega Tartu vangimajas, vabastati mais 1919 sõjaväe prokuröri ettekirjutusel. August Ferdinand suri 38-aastaselt 1933. a.

Abiellus 1928. a. Helene Johanna Passau-ga. Helene Johanna sündis 16.03.1897 kell 8 hommikul Imastu mõisapiirkonnas /Mönnikorb/ Kadrina kihelkonnas Eestimaa kubermangus, isa Jüri Passau, ema Juuli, sünd. Taalfeldt. Ristiti kodus kooliõpetaja poolt 30.03.1897, vaderid: Mihkel Passau, Villem …., Liisa Tiikmann, Leena Bürgert, Anna Taalfeldt. Helene Johanna vanemad rändasid 1905. a. paiku edasi Rahkla valda /Rachküll/ Simuna kihelkonda ning sealt edasi 1915. a. paiku Sooru valda /Soorhof/ Luke kihelkonda Liivimaa kubermangu. Pere astus Valga Luke koguduse liikmeskonda. Helene Johanna leeritati Lukes 11.05.1915. 1928. a. siirdus ilmselt seoses abiellumisega Tartu Peetri koguduse II pihtkonda.

e) poeg Peeter HANSING /Peter Hansing/, sündis 01.10.1896 õhtul Tartus ja ristiti kodus P. Lüüde poolt 06.10.1896, vaderid: Peeter Lüüde, Kusta Möller, Mari Naarits. Leeritati Tartu Peetri kirikus 15.03.1915. 18.11.1912 saatis Tartu Peetri koguduse pastor kirikutähe tema andmetega politseile. Tartu-Võru Rahukohtu otsusel 18.08.1916 mõisteti varguse eest 4 kuuks vangi, karistust hakkas kandma alates 01.12.1916. Vabastati Ajutise Valitsuse määruse alusel 20.03.1917. Ajavahemikus 11.-20.03.1917 oli ravil Tartu Linnahaigla vanglaosakonnas. 1917. a. aprillis oli taas Tartu Linnahaiglas, põdes pleuriiti. Tunnistati väeteenistuse jaoks kõlbmatuks. 1920. a. kandis 3-kuulist karistust Tartu vangimajas salajase viinapõletamise eest. Jäi vangistuse ajal haigeks ja viidi Tartu haigemajja, kus isa Kotlip ja vend August teda külastada tohtisid.

f) tütar Emilie Elisabeth HANSING, sündis 27.03.1898 kell 3 hommikul Tartus ja ristiti kodus Peeter Viira poolt 07.04.1898, vaderid: Emilie Elisabeth Viira, Anna Viira, Gustav Kurg. Suri 2-aastaselt 15.03.1900 Tartus ja maeti 19.03.1900. Surmapõhjus – kopsukatarr rõugete tüsistusena /pneumon. catarrh. post variol. veram/.

g) surnult sündinud tütar, sündis 09.11.1899 Tartus. Maeti 12.11.1899.

h) poeg Paul HANSING, sündis 05.10.1901 kell 5 pärastlõunal Tartus ja ristiti kodus F. Paalmanni poolt 21.10.1901, vaderid: Kristjan Jürgenson, Juhan Uus, Elsa Mutso. Suri 3-aastaselt 19.05.1905 Tartus ja maeti 22.05.1905. Surmapõhjus – sarlakid.

i) poeg Eduard HANSING, sündis 05.08.1904 kell 8 õhtul Tartus ja ristiti endise kooliõpetaja Jaan Pragi poolt 15.08.1904, vaderid: August Eduard Rebane, Jaan Makk, Rosalie Jürgenson. Suri 9-kuuselt 13.05.1905 Tartus ja maeti 15.05.1905. Surmapõhjus – sarlakid.

7) poeg Peeter MUTSO /Peter Mutso/, sündis 10.01.1863 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 27.01.1863, vaderid: sulane Peeter Paaguta, peremees Vidrik Rattik, peremees Jaan Lüüde naine Mai. Leeritati Võnnus 23.11.1880. Peeter oli taluperemees Poka mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas. Suri 68-aastaselt 10. või 11.11.1931 – leiti Luunja maanteel kraavist vankri alt.

Laulatati pastor A. Varese poolt Võnnus 15.04.1897 Mari Raudsepaga /Marri Rautsep/ Mõtskülast Ahja mõisapiirkonnast. Mari sündis 31.12.1867 õhtul Ahja-Mõtskülas Ahja mõisapiirkonnas, isa Jaan Raudsepp, ema Ann, sünd. Rässa. Ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 07.01.1868, vaderid: metsavaht Hindrik Musta naine Mai, tüdruk Liis Roots, peremees Kusta Raudsepp. Leeritati Võnnus 06.04.1886.

Lapsed:

a) tütar Elfriede Karoline MUTSO /Elfriede Caroline Mutso/, sündis 05.12.1898 hommikul Poka mõisapiirkonnas ja ristiti kooliõpetaja H. Merikannu poolt 26.12.1898, vaderid: tüdruk Karoliine Mollok, tüdruk Minna Männi, rätsep Friedrich Mutso. Leeritati Võnnus 29.05.1916.

Laulatati 20.09.1930 Rudolf Voldemar Kord-iga /Rudolph Woldemar Kord/ Poka vallast. Rudolf Voldemar sündis 01.05.1903 õhtul Poka vallas, isa sulane August Martin Kord, ema Liisa, sünd. Soosaar. Ristiti kooliõpetaja H. Ilvese poolt 26.05.1903, vaderid: aednik Juhan Paurson, sulane Eduard Nursi, abielunaine Liisa Kord. Leeritati Võnnus 25.07.1920.

Teadaolev laps:

* poeg Enno KORD, sündis 06.05.1935 ja ristiti 23.06.1935.

b) tütar Luise Friedhilde MUTSO /Louise Friedhilde Mutso/, sündis 26.10.1901 hommikul Poka vallas ja ristiti kooliõpetaja H. Ilvese poolt 18.11.1901, vaderid: abielunaine Anna Rässa, tüdruk Helene Naarits, sulane Taavet Raudsepp. Leeritati Võnnus 23.05.1920.

c) poeg Georg Hermann MUTSO, sündis 05.10.1904 õhtul Poka vallas ja ristiti kooliõpetaja Mugu poolt 07.11.1904, vaderid: kaupmees Georg Jansen, peremees Gustav Raudsepp, abielunaine Liine Nursi. Suri 11-aastaselt 29.05.1916 kell 8 õhtul Sarakuste vallas (samal päeval leeritati õde Elfriede Karoline) ja maeti 02.06.1916 Võnnu kalmistule. Surmapõhjus – ajupõletik.

d) tütar Hilda MUTSO, sündis 30.11.1909 õhtul Poka vallas ja ristiti kooliõpetaja H. Ilvese poolt 26.12.1909, vaderid: abielunaine Anna Reino, abielunaine Liisa Issak, sulane Jaan Raudsepp. Leeritati Võnnus 14.07.1929. 1939. a. siirdus ilmselt Helme koguduse liikmeskonda.

8) poeg Hindrik MUTSO /Hinrik Mutso/, sündis 06.03.1865 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti 21.03.1865, vaderid: sulane Hindrik Paagut, sulane Peeter Paagut, peremees Peeter Sentka naine Liis. Leeritati Võnnus 20.11.1883. Oli renditalu pidaja. Pärast abiellumist läks elama Võukülla Ruusa mõisapiirkonnas Räpina kihelkonnas. Pidas seal kaupmehe ametit /откупщик/.

Laulatati pastor O. Schulze poolt Räpina kirikus 23.11.1897 lesknainse Miili Mälton-iga /Mili Mälton/, sünd. Tepaskind /Teppaskind/ Kanasaare külast Ruusa mõisapiirkonnast. Miili sündis 26.03.1869 kell 4 õhtul Tooste külas Räpina mõisapiirkonnas /Rappin/, isa vabadik Kristjan Tepaskind, ema Juula, sünd. Kirilov /Kirrilow/. Ristiti kodus koolmeistri poolt 06.04.1869, vaderid: perenaine Toora Zupsmann, rentnik Viido Tepaskind. Leeritati Räpinas 06.03.1888. Miili abiellus 1895. a. Viido Mältoniga /Wido Mälton/, kuid jäi juba kahe aasta pärast leseks. Sellest abielust sündis üks poeg – Paul Mälton.

Lapsed:

a) tütar Linda Eliisabet MUTSO /Linda Elisabeth Mutso/, sündis 06.12.1898 kell 6 õhtul Võukülas Ruusa mõisapiirkonnas ja ristiti 26.12.1898, vaderid: talupidaja naine Miili Suurmann, talupidaja tütar Eliisabet Mutso, talupidaja poeg Joosep Tepaskind. Leeritati Räpinas 30.04.1917.

Laulatati Põlva kirikus 15.06.1919 Karl Andreas Tepaskind-iga /Karl Andreas Teppaskind/ Võukülast Toolamaa vallast. Karl Andreas sündis 29.01.1890 kell 8 hommikul Võukülas Ruusa mõisapiirkonnas, isa kohaomanik Jaan Tepaskind, ema Mari, sünd. Sarap /Sarrap/. Ristiti 18.02.1890, vaderid: kaupmees Iisak Suurmann, kohaomaniku poeg Peeter Tepaskind, kohaomaniku tütar Miili Tepaskind. Leeritati Räpinas 09.12.1907. Toolamaa valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.06.1938 määrati talle uueks perekonnanimeks TEESALU.

Lapsed:

* poeg Endel TEPASKIND ⬄ TEESALU /Endel Teppaskind/, sündis 26.10.1921 kell 12 päeval Kanasaare külas Toolamaa vallas ja ristiti kodus G. Madissoni poolt 14.11.1921, vaderid: talumehe poeg Paul Mälberg, talumehe tütar Selma Mutso.

* tütar Aino Veata TEPASKIND ⬄ TEESALU /Aino Veata Teppaskind/, sündis 20.10.1923 kell 8 õhtul Võukülas Toolamaa vallas ja ristiti kodus L. Valli poolt 28.10.1923, vaderid: peretütar Salme Mutso, peretütar Johanna Mälberg, asunik Paul Mälton.

b) tütar Salme Armilda MUTSO, sündis 05.05.1901 kell 4 hommikul Võukülas Toolamaa vallas ja ristiti kodus J. Ootsingu poolt 21.05.1901, vaderid: talunaine Juuli Tepaskind, kaupmehe naine Helene Viks, kaupmees Jaan Hennmann. Leeritati Räpinas 20.06.1920.

Laulatati pastor A. Saarmanni poolt Räpina kirikus 21.03.1926 Ernst Leo Kirotosk-iga /Ernst Leo Kirrotosk/ Lokuta külast Räpina vallast. Ernst Leo sündis 27.07.1902 kell 7 õhtul Suur-Soldina vallas /Groß-Soldina/ Vaivara kihelkonnas Eestimaa kubermangus, isa Aleksander Friedrich Eduard Kirotosk, ema Pauliine, sünd. Haava /Hawa/. Ristiti kodus D. Kaasikovi poolt 11.08.1902, vaderid: vabrikutööline Viktor Kirotosk, raamatupidaja Jakob Haava, kangur Marie Treiberg. Ernst Leo isa oli pärit Räpina kihelkonnast, ema aga Suur-Soldina mõisapiirkonnast, kuid üsna varsti tuli pere tagasi elama Räpina valda. Ernst Leo leeritati Räpinas 20.06.1920. Oli talupidaja. Räpina koguduse personaalraamatus leidub märkus, et Ernst Leo maksis maamaksu Mutso talu eest.

Lapsed:

* poeg Endel Vambola KIROTOSK /Endel Vambola Kirrotosk/, sündis 11.12.1926 kell 11 päeval Võukülas Toolamaa vallas ja ristiti kodus L. Valli poolt 15.01.1927, vaderid: kirikuteener Karl Kirotosk, asunik Paul Mälton, taluniku tütar Linda Tepaskind.* tütar Luule KIROTOSK /Luule Kirrotosk/, sündis 08.06.1929 Toolamaa vallas ja ristiti 23.06.1929.

* tütar Elve KIROTOSK /Elve Kirrotosk/, sündis 06.01.1938 Toolamaa vallas ja ristiti 10.04.1938.

c) poeg Eduard Elmar MUTSO /Eduard Elmar Mutsu/, sündis 31.01.1908 keskpäeval Võukülas Toolamaa vallas ja ristiti kodus külakooli õpetaja O. Kaldi poolt 24.02.1908, vaderid: Eduard Nutt, Karl Tepaskind, Karoliine Mutsu. Suri 12-aastaselt 28.01.1920 kell 2 hommikul Võukülas ja maeti 03.02.1920 Räpina kalmistule.

9) poeg Vidrik MUTSO /Widrik Mutso/, sündis 08.02.1868 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja ristiti 25.02.1868, vaderid: peremees Vidrik Ratik, peremees Juhan Mutso, koolmeister Juhan Mutso naine Liis. Leeritati Võnnus 08.12.1885. Pärast abiellumist elas ilmselt mõnda aega Mäksa vallas, seejärel Sarakuste vallas. 1912. a. siirdus Tartu Peetri koguduse liikmeskonda, kuid tegelikuks elukohaks oli ilmselt Kärkna vallas /Falkenau/ Äksi kihelkonnas. 1913. a. läks üle Peetri koguduse II pihtkonda. Vidriku lastest kahe – tütarde Emmeline ja Ella Johanna saatus jääb ebaselgeks. Peetri II pihtkonna personaalraamatus neid enam kirjas ei ole, kuid ka surmakandeid ei leidu ei Tartu Peetri koguduse ega Äksi koguduste meetrikates.

Laulatati Võnnus pastor A. Vasseri poolt 05.03.1900 Karoliine Mollok-iga /Karoline Molloka, Karoline Mollok/ Mäksa mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Karoliine sündis 12.02.1878 õhtul Mäksa mõisapiirkonnas, isa peremees Jaan Mollok, ema Liis, sünd. Reino. Ristiti 26.02.1878, vaderid: peremees Peeter Tamme naine Karoliine, peremees Jaan Mihkli naine Ann, sulane Juhan Suurmõts. Leeritati Võnnus 18.02.1896.

Lapsed:

a) poeg Elmar MUTSO, sündis 12.11.1900 hommikul Mäksa vallas ja ristiti kooliõpetaja poolt 03.12.1900, vaderid: peremees Kristjan Mollok, peremees Karl Mutso, abielunaine Mari Naarits. Leeritati Võnnus 24.04.1920 Tartu Peetri kirikus.

b) tütar Emmeline MUTSO, sündis 12.02.1903 hommikul Mäksa vallas ja ristiti kooliõpetaja H. Ilvese poolt 16.03.1903, vaderid: tüdruk Liisa Mollok, tüdruk Eliisabet Mutso, peremees Peeter Mutso.

c) poeg Johannes MUTSO, sündis 22.07.1907 õhtul Sarakuste vallas ja ristiti kooliõpetja Mugu poolt 05.08.1907, vaderid: peremees Jaan Ilu, sulane Hindrik Mutso, tüdruk Helene Mollok. Suri 11-aastaselt 15.02.1919 Kärknas ja maeti 23.02.1919 Tartus. Surmapõhjus – kopsupõletik.

d) tütar Ella Johanna MUTSO, sündis 17.08.1912 Kärkna vallas Äksi kihelkonnas ja ristiti kooliõpetaja poolt 26.08.1912, vaderid: Anna Valk, Helene Mollok, Peeter Preide.

e) tütar Linda MUTSO, sündis 01.12.1913 õhtul Kärkna vallas Äksi kihelkonnas ja ristiti kooliõpetaja poolt 22.12.1913, vaderid: Emilie Kraft, Emilie Mutso, August Mollok. Leeritati Tartu Peetri kirikus 24.04.1932.

II põlvkond

2. Juhan MUTSO /Mutso Aadu poeg Juhan, Mutso Aadu Juhan, Mutso Ado S. Juhann, Mutso Ado Johan, Mutso Johann, Johan Mutso, Johan Muts, Johan Mutsu/, sündis 01.10.1797 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas, isa Aadu Mutso – vt. nr. 4, ema Eeva – vt. nr. 5. Ristiti 05.10.1797, vaderid: Sentka Juhan, Lusti Peeter, Viksi Aadu naine Katre. Mäksa mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Tammevaldma külas Mutsu talus nr. 28, kus isa Aadu oli saanud peremeheks. Elas samas ka 1816. a. revisjoni ajal, kuid 1826. a. vaherevisjoni ajaks oli ta koos pere ja venna Peetriga ümber kirjutatud Sarakuste mõisa alla Üti ehk Paakle tallu nr. 3. Sai perekonnanimeks MUTSO. Oli Üti talu peremees kuni elu lõpuni. Suri 53-aastaselt 20.07.1851 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 24.07.1851. Surmapõhjus – tuberkuloos /Auszehrung/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 21.10.1817 Turba Märdi tütre Mai-ga Hammaste külast Kurista mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Pärast Mai surma laulatati teistkordselt Võnnus 22.05.1833 Partsi Hindriku lahutatud naise Ann-ga /Partsi Hindo geschied. W. Ann/ Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast. Ann sündis 01.01.1801 Vana-Kastre külas Kaagvere mõisapiirkonnas /Kawershof/, isa Paabuta või Paaguta Märt, ema Ellu. Ristiti 05.01.1801, vaderid: Põdra Jaani tütar Ann, Kitse Jaani naine Kreet, Kirjuta Schultz mõisast. Leeris käis Võnnus 1818. Anni esimene abielu sõlmiti Võnnus 26.12.1829 Partsioja Peetri poja Hindrik-uga /Parzi oya Pet. Hindrik/ Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks laps. Hindrik jäi vargusega vahele ja saadeti 1830. a. asumisele. Ann taotles abielu lahutamist ja see taotlus ka rahuldati. Ann suri 59-aastaselt 03.06.1860 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.06.1860. Surmapõhjus – üldine paistetus /Allg. Geschwulst/.

3. Mai /Turba Märdi tütar Mai, Turba Merti T. May/, sündis 02.07.1797 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Märt – vt. nr. 6, ema Mari – vt. nr. 7. Ristiti 05.07.1797, vaderid: Miina Mihkli naine Mai, Poksi Jaagupi naine Anu, Ratasepa Hindrik. Kurista mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Turba talus nr. 22, kus isa vend Mikk oli peremeheks. Leeris käis Võnnus kevadel 1815. Suri 35-aastaselt 21.03.1833 Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 23.03.1833.

Juhani ja Mai lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Hindrik
3) poeg Jaan MUTSO
4) poeg Juhan MUTSO
5) poeg Hindrik MUTSO – vt. nr. 1
6) poeg Juhan MUTSO – oli Sarakuste külakooli õpetaja aastatel 1855 – 1874
7) poeg Märt MUTSO

Juhani ja Anni lapsed:
8) tütar Liis MUTSO
9) tütar Mai MUTSO
10) poeg Hans MUTSO
11) tütar Mai MUTSO
12) poeg Jaan MUTSO

III põlvkond

4. Aadu MUTSO /Mutsu Hindu poeg Aadu, Mutsu Hindu Aadu, Mutzo Hindo P. Ado, Mutso Hinto Ado, Ado Mutso/, sündis 22.01.1773 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas, isa Hint – vt. nr. 8, ema Tiiu – vt. nr. 9. Ristiti 27.01.1773, vaderid: Kärna Jaani Aadu, Pilli Hansu Jaagup, Talli Jaani naine Eeva. Leeritati Võnnus 07.03.1792. Aadu isa Hint suri siis, kui poiss oli alles 11-aastane. Talu peremeheks sai isa vend Märt. Mäksa mõisa 1787. a. vakuraamatus on Mutsu Märdi kõrval teiseks peremeheks märgitud Mutsu Aadu. Siiski on küllalt uskumatu, et Aadu juba 14-aastaselt peremeheks sai, tegemist võis olla mõne muu Aaduga. Mäksa mõisa 1805. a. vakuraamatus ja 1811. a. revisjonis Mutsu talu nr. 28 peremeheks oli juba kindlalt Hindu poeg Aadu. Perekonnanimede panemise ajal 1826. a. elas endiselt Mäksa mõisapiirkonnas Mutsu talus ja sai perekonnanimeks MUTSO. Aadu suri 54-aastaselt 07.07.1827 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 10.07.1827. Võnnu tollane pastor on surmameetrikasse eesti-saksa segakeeles kirja pannud ka surmapõhjused – Aadu surmapõhjuseks on Pikal T., mida võiks tõlgendada kui „pikalt tõbine“.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus I advendil 1795 Viksi Peetri tütre Eeva-ga Mäksa mõisapiirkonnast. Pärast Eeva surma laulatati teistkordselt Võnnus 24.06.1816 Vastsekivi Kaarli tütre Liis-iga /Wastsekiwwi Karle T. Lies/ Kägari külast Mäksa mõisapiirkonnast. Liis (ka Liisu) sündis 07.05.1792 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas, isa Vastsekivi Kaarel, ema Liis. Ristiti 09.05.1792, vaderid: Käärike Mangu naine Made, Voitka Peebu naine Anu, Mutsu Hindriku Hindrik. Leeris käis Võnnus kevadel 1812. Liisu jaoks oli see esimene abielu. Teist korda abiellus Võnnus 04.12.1827 Kärna Aadu Juhan-iga /Kerna Ado Johan/ Mäksa mõisapiirkonnast. Liis suri 56-aastaselt 14.04.1849 hommikul Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 17.04.1849. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

5. Eeva /Viksi Peetri tütar Eeva, Wixsi Petre T. Ewa/, sündis 28.12.1773 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11. Ristiti 29.12.1773, vaderid: Talli Jaani naine Eeva, Akerdaja Iivani Hindriku naine Mari, Mitru Jaani Juhan. Eeva suri 42-aastaselt 18.01.1816 Tammevaldma külas ja maeti 22.01.1816.

Aadu ja Eeva lapsed:
1) poeg Juhan MUTSO – vt. nr. 2
2) poeg Peeter MUTSO
3) tütar Katre
4) tütar Katre

Aadu ja Liisi lapsed:
5) tütar Madle
6) tütar Leena
7) poeg Kaarle
8) poeg Kaarle MUTSO

6. Märt TURBA /Turba Madise poeg Märt, Turba Madise Märt, Turba Märt, Turba Mart, Turba Mad. Mert, Turba Matt. p. Mert, Turba Maddise Mært, Mert Turba/, sündis 26.01.1766 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Madis – vt. nr. 12, ema Anu – vt. nr. 13. Ristiti 4. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva 1766, vaderid: Mällu Peetri Märt, Kapsi Iivan, Turba Miku tütar Liis. Leeritati Võnnus kevadel 1787. Kurista mõisa 1811., 1816. ja 1826. a. revisjonide ajal elas Hammaste külas Turba talus nr. 22, kus vend Mikk oli peremeheks. Perekonnanimede panemisel 1826. a. sai perekonnanimeks TURBA. Märt suri 66-aastaselt 26.12.1832 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 29.12.1832. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 2. advendil 1793 Harjukese Jaagupi tütre Mari-ga Kõivusaare külast Kastre mõisapiirkonnast. Pärast Mari surma laulatati teistkordselt detsembris 1803 Männi Jüri tütre Liis-iga /Mæni Jürri T. Lies/ Tuimäe külast Poka mõisapiirkonnast. Liis sündis 22.02.1784 Tuimäe külas, isa Männi Jüri, ema Liis. Ristiti 25.02.1784, vaderid: Ripali Jaagu naine Liis Häido külast, Lusti Mihkli naine Mari Mäekala külast, Reili Jaagupi Jaan Mäekala külast. Liis abiellus pärast lesestumist samuti teist korda – ta laulatati Võnnus 26.12.1833 Jaagup Musta-ga Kurista mõisapiirkonnast. Liis suri 63-aastaselt 11.01.1848 Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 15.01.1848. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

7. Mari /Harjukese Jaagupi tütar Mari, Arjokesse Jacobi T. Mari/, sündis 03.01.1772 Kõivusaare külas Kastre mõisapiirkonnas, isa Jaagup – vt. nr. 14, ema Kreet – vt. nr. 15. Ristiti 06.01.1772, vaderid: Siimoni Hansu naine Mari, Possuka Jaani naine Epp, Sorruka Paap. Leeritati Võnnus kevadel 1791. Mari suri 30-aastaselt 27.03.1802 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 30.03.1802. Surmapõhjus – sünnitamisel tekkinud komplikatsioonid /Latsewot./.

Märdi ja Mari lapsed:
1) poeg Hindrik
2) tütar Mai – vt. nr. 3
3) tütar Liis
4) tütar Mari

Märdi ja Liisi lapsed:
5) tütar Mari
6) tütar Anne
7) tütar Leenu TURBA
8) tütar Ann
9) tütar Mari
10) tütar Anne TURBA

IV põlvkond

8. Hint /Mutsu Juhani poeg Hint, Mutsu Juhani Hint, Mutsu Hint, Hent, Mutsu Johani P. Hind, Mutso Hint/, sündis 18.10.1738 Jaugamõisa mõisapiirkonnas /Jacobshof/ Karula kihelkonnas, isa Juhan – vt. nr. 16, ema Liis – vt. nr. 17. Ristiti 20.10.1738, vaderid: Aruküla Hint, Läti Peeter, Perajärve Hansu naine Liis. Karula kihelkonnas asunud Jaugamõisast oli tolleks ajaks saanud Vana-Antsla mõisa /Schloß Anzen/ karjamõis. Vana-Antsla mõis ise asus Urvaste kihelkonnas ja tema omanikuks oli 18. sajandi algupoolel Liivimaa maanõunik Carl Diedrich von Löwenstern, hiljem läks mõis üle tema pojale maanõunik Carl Otto von Löwensternile, kes 1753. a. omandas Võnnu kihelkonnas Mäksa ja hiljem ka Poka mõisa. Sestap juhtuski, et 1760-ndate aastatel asustati suur hulk Vana-Antsla talupoegi ümber Mäksa ja Poka mõisate alla. Sealne elanikkond kasvas seeläbi üsna plahvatuslikult. Võnnu koguduse kirikumeetrikatesse ilmuvad sedaaegu inimesed, kelle nimed viitavad selgelt Vana-Antsla päritolule (Jauga, Käärike, Ähijärve, Vastsekivi, Kärna jne.). Osa neist talunimetustest on siiani säilinud kunagiste Mäksa ja Poka aladel asuvate kinnistuste nimetustes, kuid enamik on siiski käibelt kadunud.

Ka Hint toodi noore vallalise mehena koos vanemate ja õdede-vendadega Karula kihelkonnast Mäksa mõisapiirkonda. Tema isa Juhan pandi Tammevaldma külla Mutsu tallu poolemaameheks. Muide, Juhan oli selle poolest erandlik, et Võnnu kirikukirjades ei ole teda kordagi mainitud kui Hinni Juhanit, kellena teda tunti Vana-Antslas. Erinevalt teistest ületoodud talupoegadest, kes oma nime Võnnu kanti „kaasa võtsid“, hakati teda koheselt Mutsu Juhaniks nimetama. Tõenäoliselt vahetas Hint oma isa peremehe kohal varsti välja – Mäksa mõisa 1782. a. vakuraamatu järgi oli temast saanud koguni kubjas. Hint suri 45-aastaselt 31.03.1784 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 01.03.1784. Surmapõhjuseks on märgitud pall. töb.

Laulatati Võnnus 16.11.1763 Akerdaja Iivani Peetri tütre Tiiu-ga Mäksa mõisapiirkonnast.

9. Tiiu /Akerdaja Iivani Peetri tütar Tiiu, Hakkerta Iwani Petre T. Tijo, Tio/, sündis 23.07.1742 Mäksa mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 18, ema Anu – vt. nr. 19. Ristiti 25.07.1742, vaderid: Rootsi Jüri, Kuhja Reinu naine Mari, Vahe Viilipu tütar Mai. Suri 65-aastaselt 22.11.1807 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 24.11.1807. Surmapõhjus – vanadus /Wann./

Lapsed:
1) poeg Kaarel
2) poeg Hindrik
3) poeg Peeter
4) poeg Aadu MUTSO – vt. nr. 4
5) tütar Ann
6) poeg Juhan MUTSO
7) tütar Katu
8) poeg Karl
9) poeg Karl MUTSO

10. Peeter /Viksi Jaagupi poeg Peeter, Viksi Jaagupi Peeter, Viksi Peeter, Wiksi Jakoppi p. Peter, Wiksi Jakoppi Peter, Wiksi Peter, Wixi Peter/, sündis umbes 1720, isa Jaagup – vt. nr. 20. Peetri täpset sünniaega ei ole olnud võimalik kindlaks teha. Võnnu koguduse meetrikates on Peetri isa Jaagup esimest korda Viksi Jaagupina kirjas 1729. a., mil Jaagupil ja tema naisel Maril sündis poeg Märt. Hilisematest abielumeetrika kannetest selgib, et Jaagupil oli enne Märdi sündi veel vähemalt kaks poega – Hindrik ja Peeter. Sünnikandeid analüüsides selgub, et sobivaimad Jaagup ja Mari elasid 1720-ndate algupoolel hoopiski naabermõisa aladel – Võõpste külas Kastre mõisapiirkonnas. Selle paari sobivuse poolt kõneleb veel asjaolu, et samaaegselt Viksi Jaagupi ilmumisega Võnnu koguduse meetrikatesse Mäksa mõisa talupojana kaovad kanded Jaagupi ja Mari kohta Kastre mõisa elanikena. Mõistatuseks jääb siiski see, mis põhjusel ja kuidas elukohavahetus toimuda võis arvestades, et nimetatud mõisatel oli tollal erinevad omanikud. Päris kindlalt Viksi Jaagupi Kastre-päritolu siiski tõestada ei õnnestu. Segadust suurendab veel ka see, et Viksi-nimeline talu oli olemas ka Viisli külas Ahja mõisapiirkonnas ning samaaegselt elas sealgi üks Viksi Jaagup. Juhul, kui osutub õigeks Jaagupi Kastre-päritoli, siis võib tema poja Peetri sünniajaks lugeda 19.11.1726 – vanemateks Pilli Hindriku poeg Jaagup ja Singi Peebu tütar Mari Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast. Mäksa mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi oli Peeter kolmandikmaamees (koos Kuhja Andrese ja Akerdaja Iivani Peetriga) Tammevaldma külas. Peeter suri umbes 70-aastaselt 18.02.1790 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1790.

Oli kolm korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 13.12.1752 Vana Hansu Jaani tütre Ann-iga /Wanna Hantso Jani T. An/ Mäksa mõisapiirkonnast. Ann sündis enne 31.03.1730 Tammevaldma külas, isa Vana Hansu Jaan, ema Ellu. Ristiti 31.03.1730, vaderid: Leegu Mällu naine Ann, Vana Hansu Peetri naine Eeva, Kägari Märt. Ann suri 26-aastaselt jaanuaris 1757. Peeter laulatati teistkordselt Võnnus 04.05.1757 Voitka Märdi tütre Eeva-ga /Woitka Märti T. Ewa/. Eeva sündis enne 08.12.1734 Mäksa mõisapiirkonnas, isa Voitka Märt, ema Anu. Ristiti 08.12.1734, vaderid: Hansu Peetri naine Eeva, Vana Hansu Jaani tütar Anu, köstri poeg Gustav. Eeva suri 37-aastaselt 02.12.1772 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 04.12.1772. Kolmandat korda laulatati Peeter Võnnus 17.02.1773 Käärike Jüri tütre Ann-iga Mäksa mõisapiirkonnast.

11. Ann /Käärike Jüri tütar Ann, Kerike Jurri T. Anne, Kerike Jurri T. An/, sündis 22.04.1747 arvatavasti Kobela külas Vana-Antsla mõisapiirkonnas Urvaste kihelkonnas, isa Jüri – vt. nr. 21, ema Eeva – vt. nr. 22. Ristiti 25.04.1747, vaderid: Käärike Reinu naine Eeva, Hannuse Mihkli naine Ell, Maasika Jaan. Anni pere oli üks paljudest peredest, kes toodi 1750-ndate lõpus – 1760-ndate alguses Vana-Antsla mõisast üle Mäksa mõisa. Käärike Jüri pere pandi elama Sootaga külla. Ann leeritati Võnnus 1769. Ann suri 76-aastaselt 01.09.1823 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 04.09.1823.

Peetri ja Anni lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jüri

Peetri ja Eeva lapsed:
3) poeg Hindrik
4) poeg Mikk
5) poeg Jaan
6) tütar Mai
7) tütar Tiiu
8) poeg Jaagup

Peetri ja Anni lapsed:
9) tütar Eeva
10) tütar Tiiu
11) tütar Madle
12) poeg Juhan
13) poeg Mikk – järglased said perekonnanimeks VIKSI /WIKSI/
14) tütar Ann
15) poeg Jaan VIKSI
16) tütar Madle

12. Madis /Turba Hindriku poeg Madis, Turba Madis Turba Hindriku Madis, Turba Hindriko P. Maddis, Turba Mattis, Turba Maddis, Turba Hindr. Mattis/, sündis umbes 1723, isa Hindrik – vt. nr. 23, ema Ann – vt. nr. 24. Madise ristimiskanne ei ole leitav – nähtavasti on see kirikuõpetajal kirja panemata jäänud. Madis suri umbes 65-aastaselt 04.06.1788 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 09.06.1788.

Laulatati Võnnus 06.12.1752 Muuga Jaagupi tütre Anu-ga.

13. Anu /Muuga Jaagupi tütar Anu, Muja Jakoppi T. Anno/, sündis enne 26.04.1732 Rasina mõisapiirkonnas /Rasin/ Võnnu kihelkonnas, isa Jaagup – vt. nr. 25, ema Kade – vt. nr. 26. Ristiti 26.04.1732, vaderid: Jukka Miku naine Anu, Jukka Madi naine Kade, Seaoru Jaan. Suri 67-aastaselt enne 22.05.1799 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 22.05.1799. Surmapõhjus – paistetus.

Lapsed:
1) tütar Mai
2) poeg, kaksik Hindrik
3) tütar, kaksik Mari
4) poeg Mikk
5) poeg, kaksik Hindrik
6) poeg, kaksik Peeter
7) poeg Peeter
8) poeg Märt TURBA – vt. nr. 6
9) tütar Anni
10) poeg Jaan TURBA

14. Jaagup /Harjukese Hansu poeg Jaagup, Harjukese Jaagup, Harrikusse Hansso p. Jakop, Harrikesse Jakkob, Arrikusse Jakob, Harjokesse Jakob/, sündis enne 21.03.1736 Kõivusaare külas Kastre mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 27, ema Els – vt. nr. 28. Ristiti 21.03.1736, vaderid: Muuga Jaagup, Vetsa Kärsna, Tõntsu Jaani naine Ann. Suri tõenäoliselt enne 60-ndat eluaastat enne 1795. a. – Kastre mõisa 1811. a. hingeloendist ei nähtu, et Jaagup oleks eelmise, 1795. a. hingeloendi ajal elus olnud. Jaagupi surmakanne ei ole leitav.

Laulatati Võnnus 25.11.1761 Tennokese Rämani tütre Kreedaga.

15. Kreet /Tennokese Rämani tütar Kreet, Tennokesse Rämani T. Kreet/, sündis 15.03.1742 Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Räman – vt. nr. 29, ema Mari – vt. nr. 30. Ristiti 21.03.1742, vaderid: Rooma Juhan, Rika Hindriku naine Kreet, Tätte Tooma naine Anu. 19. sajandi alguseks oli Kreet läinud Kõivusaarelt elama Võõpste külla Kastre mõisapiirkonnas. Suri 71-aastaselt 24.12.1813 Võõpste külas ja maeti 28.12.1813. Surmapõhjus – vanadus.

Lapsed:
1) poeg Jaak
2) tütar Ann
3) tütar Anu
4) tütar Mari – vt. nr. 7
5) tütar Triinu
6) poeg Hans ARJUKESE /ARJUKSE, ARJOKESSE/
7) poeg Peedu
8) tütar Els
9) tütar Epp
10) tütar Epp

V põlvkond

16. Juhan /Sibula Hinni Peebu poeg Juhan, Hinni Juhan, Sibula Juhan, Mutsu Juhan, Sibbola Hinni Pepo P. Joha, Hinni Johan, Hinni Joha, Sibbola Johan, Sibbola Joha, Mutso Johan/, sündis umbes 1697 tõenäoliselt Jaugamõisa mõisapiirkonnas Karula kihelkonnas, isa Peep – vt. nr. 31. Elas Vana-Antsla mõisa vakuraamatute põhjal Jõepera külas, mis hõlmas arvatavasti praeguse Jõepera, osaliselt ka Kaika, Ähijärve ja Litsmetsa külade maid, oli tõenäoliselt peremees Sibula Hinni Miku talus saunikuks. Juhan toodi koos perega Jaugamõisast üle Mäksa mõisa Võnnu kihelkonda arvatavasti 1763. a. suvel-varasügisel – tema maikuus sündinud poeg Jaan ristiti veel Karulas, poeg Hint abiellus aga juba sama aasta sügisel Võnnus. Juhan pandi Tammevaldma külla Mutsu tallu poolemeheks. Juhan suri umbes 75-aastaselt 17.03.1772 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 19.03.1772.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Karulas 10.11.1734 Lilu Juhani tütre Liis-iga. Pärast Liisu surma abiellus teistkordselt Mai-ga, kuid abielukanne ei ole leitav (läbi vaadatud nii Karula, Urvaste kui ka naaberkihelkondade meetrikad). Tõenöoline abiellumise aeg oli 1758 – Karula koguduse meetrikakanded selle aasta lõpust on seoses pastori vahetumisega lünklikud või puuduvad hoopis. Arvatavasti oli Mai pärit Karula kihelkonnast, tema oletatav sünniaeg on umbes 1729. Mai suri umbes 50-aastaselt 09.12.1780 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 12.12.1780.

17. Liis /Lilu Juhani tütar Liis, Lillo Joh. T. Lies, Lieso/, sündis umbes 1710 tõenäoliselt Jaugamõisa mõisapiirkonnas Karula kihelkonnas, isa Juhan – vt. nr. 32. Vana-Antsla mõisa 1723. a. adramaarevisjoni andmetel oli Liisu isa Juhan manuliseks Jõepera külas Liba ehk Raudsepa talus. Liis suri kaksikute sünnitamisel tekkinud komplikatsioonide tagajärjel enne 18.06.1755 Jaugamõisa mõisapiirkonnas ja maeti 18.06.1755. Liis oli surres umbes 45-aastane, ka kaksikud lapsed surid vahetult pärast sündimist.

Juhani ja Liisu lapsed:
1) poeg Niilus
2) poeg Hint – vt. nr. 8
3) tütar Madle
4) poeg Märt
5) poeg Toots
6) tütar Madle
7) poeg, kaksik Kärsna
8) poeg, kaksik Mikk
9) tütar Katri
10) poeg, kaksik Juhan
11) tütar, kaksik Liis

Juhani ja Mai lapsed:
12) tütar Katri
13) poeg Jaan
14) poeg Juhan
15) tütar Mari
16) poeg Peep

18. Peeter /Akerdaja Iivani poeg Peeter, Akerdaja Iivani Peeter, Ackerdaja Iwani lats Petter, Hakkerda Iwani p. Peter, Hakkerda Iwani Peter/, sündis enne 19.10.1711 Võnnu kihelkonnas, isa Iivan – vt. nr. 33, ema Kade – vt. nr. 34. Ristiti 19.10.1711. Mäksa mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajaks oli pandud poolemaameheks Tammevaldma külla. Peeter suri 68-aastaselt 03.02.1780 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1780.

Laulatati Võnnus 26.06.1737 Vana Hansu Jaani tütre Anu-ga Mäksa mõisapiirkonnast.

19. Anu /Paali Peetri Jaani tütar Anu, Vana Hansu Jaani tütar Anu, Pahli Petri Jahni lats Ano, Wanna Hantso Jani T. Anno/, sündis 30.06.1717 Mäksa mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Jaan – vt. nr. 35, ema Ellu – vt. nr. 36. Ristiti 02.07.1717, vaderid: Mutsu Jaak, Kuhja Andrese naine. Suri 69-aastaselt 25.06.1787 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 27.06.1787.

Lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Tiiu – vt. nr. 9
3) tütar Mari
4) poeg Hindrik
5) poeg Peeter

20. Jaagup /Viksi Jaagup, Mutsu Jaagup, Wiksi Jacob, Wiksi Jakop, Wiksi Jakkop, Mutzu Jacob/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Võis olla pärit Võõpste külast Kastre mõisapiirkonnast, kuid kindlad tõendid puuduvad. Oli taluperemees Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas, Mäksa mõisa 1731. ja 1738. a. adramaarevisjonides kirjas kui Mutsu Jaagup – Mutsu talu poolemaamees. Sel ajal ei leidunud Mäksa mõisapiirkonnas ühtki teist Jaagupit, kellel oleks olnud viis elusolevat poega – need lapsed on revisjonides ära märgitud. Jaagup suri enne 07.04.1742 ja maeti 07.04.1742.

Oli abielus Mari-ga. Ei ole teada, kas Mari oli ka Jaagupi kahe vanema teadaoleva poja ema. Pärast Jaagupi surma elas Mari mõnda aega lesena, ta laulatati Võnnus 01.04.1750 Mäksa mõisa poisi Madis-ega /Mæksa moisa pois Maddis/. Mari edasine elukäik ei ole teada.

Jaagupi teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik
2) poeg Peeter – vt. nr. 10

Jaagupi ja Mari lapsed:
3) poeg Märt
4) poeg Jüri
5) poeg Aadu
6) tütar Ann

21. Jüri /Käärike Tooma kasvandik Jüri, Käärike Jüri, Kährige Toma K. Jürri, Kährige Jürri, Kerike Jurri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Nähtavasti kasvas üles Urvaste kihelkonnas Vana-Antsla mõisapiirkonnas Kobela külas poolemaamehe Käärike Tooma peres. 1760-ndate alguses viidi üle Sootaga külla Mäksa mõisapiirkonda Võnnu kihelkonda. Suri enne 1786. a., kuid täpne surmaaeg on teadmata.

Laulatati Urvastes 11. pühapäeval pärast kolmainupüha 1743 Matu Paabu tütre Eeva-ga Vana-Antsla mõisapiirkonnast.

22. Eeva /Matu Paabu tütar Eeva, Matto Pabo T. Ewa/, sündis 05.02.1719 Vana-Antsla mõisapiirkonnas Urvaste kihelkonnas, isa Paap – vt. nr. 37, ema Made – vt. nr. 38. Ristiti 08.02.1719, vaderid: Kolju Aadu, Catrin Beckmann, Andruse Antsu naine Ann. Elas arvatavasti Nässmetsa külas Meuse Matu talus. Eeva suri 67-aastaselt 12.10.1786 Sootaga külas Mäksa mõisapiirkonnas ja maeti 14.10.1786.

Lapsed:
1) poeg Iisak
2) tütar Ann – vt. nr. 11
3) poeg Jaan
4) poeg Juhan
5) poeg Mihkel
6) tütar Mari
7) poeg Juhan

23. Hindrik /Turba Hindrik, Turba Hinrich, Turba Henrich, Turba Hindrich/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas. Kurista mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajaks oli saanud taluperemeheks. Suri septembris 1756 ja maeti samal kuul.

Oli abielus Ann-iga.

24. Ann, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri detsembris 1751 ja maeti samal kuul.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mikk
2) poeg Jaak
3) poeg Jüri
4) poeg Peeter
5) poeg Madis – vt. nr. 12
6) tütar Anu
7) poeg Rein
8) poeg Hindrik

25. Jaagup /Muuga Juhani poeg Jaagup, Muuga Jaagup, Muja Johanni p. Jakkop, Muga Jakkob/, sündis umbes 1701 arvatavasti Rasina külas Rasina mõisapiirkonnas, isa Juhan – vt. nr. 39. Rasina mõisa talupoegade käekäigu jälgimine osutus arvatust keerulisemaks – Võnnu koguduse 18. sajandi algupoole meetrikaid sirvides jääb mulje, et pooled mehed kandsid Rasina kandis eesnime Jaagup. Ka Muuga-nimelisi talusid oli rohkem kui üks ja neiski elas mitu Jaagupit, kelle vahel vahe tegemine ei ole sugugi lihtne. Lisaks sellele ilmneb, et Rasina rahvas ristis oma lapsi ja käis armulaual ka Mehikoormas, mistõttu Võnnu vanimad olemasolevad meetrikad ei kajasta Rasina talupoegade perekonnasündmusi kuigi täpselt. Jaagup suri umbes 70-aastaselt 26.08.1771 Rasina külas ja maeti 28.08.1771. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Laulatati Võnnus 11.01.1730 Jukka Jaagupi tütre Kade-ga.

26. Kade /Jukka Jaagupi tütar Kade, Jukka Jakoppi T. Kadde/, sündis umbes 1707 arvatavasti Rasina külas Rasina mõisapiirkonnas, isa Jaagup – vt. nr. 40. Suri 72-aastaselt 20.12.1779 Rasina külas ja maeti 22.12.1779.

Lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Anu – vt. nr. 13
3) tütar Liis
4) tütar Ann
5) tütar Els
6) tütar Kadri
7) poeg Peeter
8) poeg Jaak
9) poeg Andres
10) tütar Ann

27. Hans /Harjukese Jaani Hans, Harjukese Hans, Harjokeise Jahni Hans, Harjakusse Hans/, sündis umbes 1693 arvatavasti Kõivusaare külas Kastre mõisapiirkonnas. Oli taluperemees Kastre mõisa 1750. a. vakuraamatu andmetel. Nii nagu Rasina mõisa puhul, on Kastre mõisa kaugemate külade elanike andmed Võnnu 18. sajandi algupoole meetrikates kajastatud äärmiselt puudulikult – enamiku Hansu laste sünnikanded ei ole leitavad. Ka Hansu surmakanne puudub – tõenäoliselt suri ta enne 1758. a., sest tollel aastal koostatud adramaarevijoni kohaselt Hans enam peremees ei ole ja tema maadele on pandud peremeesteks hoopis teised inimesed.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 18.01.1713 Jõksi Jaagu tütre Els-iga Kastre mõisapiirkonnast, laulatuse tunnistajaks oli Tanni Räman. Pärast Els-i surma laulatati teistkordselt Võnnus 04.12.1737 Ratassepa Jaagu lese Epu-ga /Rattaseppa Jako Läsk Hebbo/. Epu sünni- ja surmaajad ning päritolu on samuti teadmata. Epu lesestus jaanuaris 1737.

28. Els /Jõksi Jaagu tütar Els, Juksi Jako T. Hels/, sündis umbes 1693, isa Jaak – vt. nr. 41. Suri umbes 45-aastaselt oktoobris 1737 ja maeti samal kuul.

Jaagupi lapsed, kelle ema oli Els:
1) tütar Kadu
2) tütar Eeva
3) tütar Liis
4) poeg Hans
5) poeg Jaagup – vt. nr. 14

Hansu lapsed, kelle ema võis olla Els või Epu:
6) tütar Anu
7) tütar Mari
8) poeg Peedu
9) poeg Jaan

29. Räman /Tennokese Peedu poeg Räman, Tennokese Räman, Tenokeise Pedo lats Rähmäl, Tennokesse Pedo P. Rämman, Tennokesse Rämman, Tönnokesse Remmall/, sündis novembri lõpus või detsembri alguses 1711, isa Peedu – vt. nr. 42, ema Kreet – vt. nr. 43. Ristiti novembri lõpus või detsembri alguses 1711. Elas Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas. 1744. aastaks oli läinud elama Lääniste külla Ahja mõisapiirkonnas. Järgnevatel aastatel elas Imste külas Ahja mõisapiirkonnas, alates umbes 1750. a. elas Kõnnu (Metskõnnu) külas Ahja mõisapiirkonnas. Ahja mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi oli peremees Kõnnu külas. Räman suri 46-aastaselt oktoobris 1758 ja maeti samal kuul.

Laulatati Võnnus 24.11.1734 Mudjuse Märdi tütre Mari-ga.

30. Mari /Mudjuse Märdi tütar Mari, Mudjuse Märti lats Mari, Mudusse Märti T. Marri/, sündis enne 17.09.1714 Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 44. Ristiti 17.09.1714. Mari oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa surma laulatati Võnnus 13.07.1763 Saksa Jaagup-iga /Saksa Jakob/ Meeksi mõisapiirkonnast /Meeks/ Räpina kihelkonnast. Abielukandes on Marit nimetatud Tennokese Jaani lesk Mariks /Tönnokesse Jaani Läsk Marri/, kuid siin on arvatavasti tegemist eksitusega – kõik teadaolevad Tennokese Jaanid olid sel ajal elu ja tervise juures ning neil ei olnud Mari-nimelist naist. Ka ei ole võimalik leida Mari surmakannet Võnnu koguduse meetrikatest. Saksa Jaagup oli Meeksi mõisa 1795. a. revisjoni andmetel taluperemees Kalasaarel Meerapalu külas. Jaagup suri revisjoni andmetel 1783. a., kuid tema surmakanne ei ole leitav. Mari suri 72-aastaselt enne 17.01.1787 Meerapalu külas Meeksi mõisapiirkonnas ja maeti 17.01.1787.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg, kaksik Madis
3) poeg, kaksik Juhan
4) tütar Ann
5) tütar Kreet – vt. nr. 15
6) tütar Ellu
7) tütar Liis
8) poeg Jaagup
9) tütar Madle
10) poeg Märt – oli arvatavasti üks esimesi Kärsa kooli koolmeistreid
11) tütar Liis

VI põlvkond

31. Peep /Sibula Hinni Peep, Hinni Peep, Sibbola Hinni Peep, Hinni Pepo (om.)/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Elas Jaugamõisa mõisapiirkonnas Karula kihelkonnas. Vana-Antsla mõisa vakuraamatutes teda taluperemehena kirjas ei ole, arvatavasti oli seisuselt vabadik. Suri enne 28.10.1740 Jaugamõisa mõisapiirkonnas ja maeti 28.10.1740.

Oli abielus Kärdiga. Ei ole täpselt teada, kas Kärt oli Peebu ainus naine ja kõikide laste ema. Peebul võis olla elu jooksul rohkem abikaasasid – sellele viitab kaudselt asjaolu, et tal oli nähtavasti kaks Liisi-nimelist ja kaks Mai-nimelist tütart. Üks Liis abiellus 1728. a., teine, kelle ema oli Kärt, sündis 1716. a. Üks Mai abiellus 1735. a., teine, kelle ema oli Kärt, sündis 1719. a. Ühes peres ei saanud olla ühe ja sama eesnimega lapsi, siiski tuli seda ette juhul, kui lastel oli üks vanematest erinev ja laste vanusevahe oli suhteliselt suur. Kärt suri enne 29.06.1747 Jaugamõisa mõisapiirkonnas ja maeti 29.06.1747.

Peebu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Juhan – vt. nr. 16
2) poeg Hindrik
3) tütar Liis
4) tütar Eeva
5) tütar Mai
6) tütar Ann

Peebu ja Kärdi teadaolevad lapsed:
7) tütar Liis
8) tütar Mai
9) tütar Kärt
10) poeg Andres
11) poeg Jaagup

32. Juhan /Lilu Juhan, Lillo Johan/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Vana-Antsla mõisa 1723. a. adramaarevisjoni andmetel Jõepera külas Liba ehk Raudsepa talus saunikuna /Einwohner/. Ka Juhani surmaaeg ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liis – vt. nr. 17
2) poeg Hans
3) tütar Madle

33. Iivan /Akerdaja Iivan, Ackerdaja Iwan/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Mäksa mõisapiirkonnas, oli arvatavasti taluperemees. Suri umbes 1717 – hilisemad andmed Iivanist puuduvad.

Oli abielus Kade-ga.

34. Kade, sünniaeg, päritolu ja surmaaeg teadmata. Pärast abikaasa Iivani surma oli mõnda aega ilmselt üksi talu perenaiseks. 1721. a. sündis tal vallaslaps, kelle nimi ega sugu ei ole teada ja kelle isaks on ristimistkandes märgitud kubjas Kivu Mihkel. Edasised andmed Kade elukäigust puuduvad.

Iivani ja Kade teadaolevad lapsed:
1) tütar Kade
2) poeg Jaan
3) poeg Peeter – vt. nr. 18
4) poeg Rein
5) poeg Hindrik

Kade vallaslaps:
6) nimetu

35. Jaan /Paali Peetri poeg Jaan, Paali Peetri Jaan, Paali Jaan, Vana Hansu Jaan, Pahli Petri poig Jahn, Pahli Petri Jahn, Pahli Jahn, Wanna Hantso Jaan/, sündis umbes 1696 või varem, isa Peeter – vt. nr. 45. Tõenäoliselt elas Tammevaldma külas Paali Peetri talus, kus isa oli Mäksa mõisa 1721. a. adramaarevisjoni andmetel peremeheks. Sel ajal oli Tammevaldma külas söötis ja elaniketa jäänud Vana Hansu Hinnu talu. Kümme aastat hiljem läbiviidud adramaarevisjoni ajaks oli Jaanist saanud Vana Hansu talu peremees. Jaani täpne surmaaeg ei ole teada, veel 1744. a. adramaarevisjonis on ta kirjas talu peremehena ning tõenäoliselt oli ta elus veel ka 1758. a. adramaarevisjoni ajal, mil Vana Hansu talu on jagatud kahe poolemaamehe, Jaani poegade Märdi ja Andrese vahel. Jaan võis surra ajavahemikus 1761-1766, mil Võnnu koguduse surmameetrika puudub või on väga lünklik.

Laulatati Võnnus 29.03.1716 Kuhja Jaagu tütre Ellu-ga Mäksa mõisapiirkonnast.

36. Ellu /Kuhja Jaagu tütar Ellu, Kuja Jako T. Helo, Ello/, sündis umbes 1696 või varem, isa Jaak – vt. nr. 46. Kuhja talu asus tõenäoliselt Agali külas Mäksa mõisapiirkonnas. Oli hiljem Tammevaldma küla Vana Hansu talu perenaine. Ellu surmaaeg ei ole täpselt teada.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Anu – vt. nr. 19
3) poeg Märt
4) poeg Aadu
5) poeg Andres
6) tütar Katri
7) tütar Hädu
8) tütar Ann
9) tütar Kade

37. Paap /Meuse Matu Paap, Matu Paap, Meusse Matto Paap, Matto Papo (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Nässmetsa külas Vana-Antsla mõisapiirkonnas Urvaste kihelkonnas. Suri enne 30.12.1730 Vana-Antsla mõisapiirkonnas ja maeti 30.12.1730.

Oli abielus Made-ga. Ei ole teada, kas Made oli Paabu ainus naine ja kõikide laste ema.

38. Made /Madde/, sündis arvatavasti 1680. a. paiku, päritolu teadmata. Suri umbes 50-aastaselt enne 10.04.1733 Vana-Antsla mõisapiirkonnas ja maeti 10.04.1733.

Paabu lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) tütar Madle
2) poeg Juhan
3) poeg Peep

Paabu ja Made teadaolevad lapsed:
4) tütar Eeva – vt. nr. 22
5) poeg Jaan

39. Juhan /Muuga Juhan, Muga Johann/, päritolu, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas Rasina mõisapiirkonnas. Võnnu meetrikates mainitakse teda veel 1719. a. armulaualiste nimekirjas (maikuus armulaual käijatest). 1720. a. novembris on kirja pandud ainult Muuga Juhani naine, seega siis võib arvata, et Juhan oli kas selleks ajaks juba surnud või liikumisvõimetu. Edasised andmed Juhanist puuduvad.

Oli abielus Kade-ga, kuid ei ole teada, kas Kade oli Juhani ainus naine ja kõikide laste ema.

Juhani teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Peep
2) poeg Jaagup – vt. nr. 25
3) poeg Jaak

Juhani ja Kade teadaolev laps:
4) nimi ei ole väljaloetav

40. Jaagup /Jukka Jaagup, Jukka Iivani Jaagup, Jukka Jakop, Jucka Iwann Jacob/, sünniaeg ja täpne päritolu teadmata. Elas Rasina külas Rasina mõisapiirkonnas, oli Rasina mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajal taluperemees ja hirsnik /Rechtsfinder/. Suri augustis 1754 ja maeti samal kuul Võnnu kirikusse. Talupoja kirikusse matmine oli väga erandlik sündmus – selline au langes osaks vaid väga austusväärsetele isikutele.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Ann, kes suri enne 19.03.1734 ja maeti 19.03.1734. Ei ole teada, kas Ann oli Jaagupi esimene abikaasa ja kõigi laste ema. Jaagup abiellus uuesti Võnnus 22.06.1735 Muuga Peetri lese Anu-ga /Muja Petri Läsk Anno/. Anu oli lesestunud juulis 1731. Anu suri veebruaris 1750 ja maeti samal kuul.

Jaagupi teadaolevad lapsed:
1) poeg Peep
2) tütar Kade – vt. nr. 26
3) poeg Mikk
4) poeg Juhan
5) tütar Liis
6) poeg Jaagup

41. Jaak /Jõksi Jaak, Juksi Jako (om.)/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Kõivusaare külas Kastre mõisapiirkonnas. Võnnu koguduse meetrikates puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks olnud elus 1711. a. ja hiljem.

Teadaolev laps:
1) tütar Els – vt. nr. 28

42. Peedu /Tennokese Peedu, Tenokeise Pedo, Tennokesse Pedo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli taluperemees Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas. Suri märtsis 1744 ja maeti samal kuul.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet. Pärast Kreeda surma abiellus Peedu uuesti Võnnus 06.06.1736 Möldri Hansu lese Mari-ga /Möldri Hantso Läsk Marri/ Poka mõisapiirkonnast. Mari oli Männi Mihkli tütar /Männi Mihkli T. Marri/ arvatavasti Poka mõisapiirkonnast, ta abiellus 21.06.1730 Möldri Hansuga ja lesestus jaanuaris 1734. Kolmandat korda abiellus Mari Võnnus 11.11.1744 Tennokese Juhkam-iga /Tennokesse Juhkam/ Ahja mõisapiirkonnast.

43. Kreet /Krötta (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 14.12.1733 ja maeti 14.12.1733.

Peedu lapsed, kelle ema ei ole täpselt teada:
1) tütar Anni
2) poeg Hans
3) poeg Jaan
4) poeg Jaak

Peedu ja Kreeda lapsed:
5) poeg Räman – vt. nr. 29
6) poeg Märt
7) poeg Peeter

44. Märt /Mudjuse Märt,Muuduse Märt, Mudise Märt, Madise Märt, Muddisse Märt, Mudusse Märt, Maddisse Märt/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Lääniste külas Ahja mõisapiirkonnas ja oli talu peremees. Allikatest leitavad andmed Märdi kohta on aga üsna vastuolulised. Ahja mõisa 1721. a. adramaarevisjoni elas Mudjuse Märdi talus Lääniste külas üks eakas ja/või töövõimetu mees ja üks eakas ja/või töövõimetu naine ning kaks last, 1/6 adramaa suurune maa oli söötis. 1731. a. adramaarevisjoni ajal on Raudsepa ehk Madise Märdi talu maa suuruseks 1/8 adramaad, see on üles haritud ning talus elavad üks töövõimeline mees, üks vana ja/või töövõimetu naine, kolm alaealist poissi ja kaks tüdrukut. Võnnu koguduse armulaualiste nimistutes esines Mudjuse Märt järjepidavalt kuni 1726. aastani. 1717. a. pärit Mudjuse Märdi lapse sünnikande kohaselt oli tema naise nimi Ann, ent 1721. a. sünnikandes ja edaspidi on naise nimeks Liisu. Samas ei ole ühtki teist märki Anni-nimelise naise olemasolust. Ka ei ole leitavad kõikide laste sünnikanded, mis toetaksid või kummutaksid kahtluse, et Märte võis olla kaks. Lõpuks – Võnnu koguduse surmameetrikast võib leida kahe Mudjuse Märdi surmakanded – ühe järgi suri Märt /Muddisse Märt/ enne 25.01.1728 ja maeti 25.01.1728, teise järgi suri Märt enne /Mudusse Märt/ 29.04.1733 ja maeti 29.04.1733. Märdi naine Liisu suri ja maeti mais 1745.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Jaak
3) tütar Mari – vt. nr. 30
4) tütar Liisu – sünnikandes on emaks märgitud Ann
5) poeg Madis

Märdi lapsed, kelle ema oli Liisu:
6) poeg Peeter
7) tütar Els

VII põlvkond

45. Peeter /Paali Peeter, Pahli Peter, Pali Peter/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli arvatavasti taluperemees Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas. Mäksa mõisa 1721. a. adramaarevisjonis on Paali Peetrit nimetatud kui hirsnikku /Rechtsfinder/. Suri enne 04.11.1729 ja maeti 04.11.1729.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 35
2) poeg Märt
3) tütar Epu
4) tütar Kade

46. Jaak /Kuhja Jaak, Kuja Jako (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Võnnu koguduse armulaualiste nimekirjadest ei nähtu, et Jaak oleks elus olnud 1711. a. ja hiljem.

Teadaolev laps:
1) tütar Ellu – vt. nr. 36

Kirjuta vastus


Warning: Undefined variable $user_ID in /data03/virt22435/domeenid/www.ojamaa.ee/saaga/wp-content/themes/rugged/comments.php on line 77