Kirsti Pullin

Minu äia isapoolne vaarema Kirsti Pullin sündis Saarde kihelkonnas Saarde kirikumõisas /Pastorat Saara/ Küpsi /Kipso/ või teise nimega Kiinioja talus. Kuid Pullinite suguvõsa meesliini juured ulatuvad hoopiski Kilingi mõisa /Kurkund/ Sooba ehk Pullina tallu. Nimetatud taluga on jälle selline lugu, et vakuraamatu järgi kuulus ta Laiksaare mõisale /Laiksaar/, kuid kirikuraamatutes käsitleti Sooba rahvast Kilingile kuuluvatena. Laiksaare mõis eraldati Kilingist 1724. ja 1731. aastate vahelisel ajal. Mõlemad – nii Kilingi kui ka Laiksaare olid toona eramõisad, hiljem aga kroonumõisad. Ei ole selge, miks mõisate eraldamisel talumaad selliselt jagati, igatahes kommenteeris Saarde pastor personaalraamatus seda segadust nii: dies Gesinde Pullina gehört nach dem Wakkenbuche eigentl. zum Gute Laiksaar, und zu Kurkund gehört das Gesinde Püchka, welches hinter Laiksaar-Wald an der Seite lieget d. H. Kreis Commissaire Bayer von Weisfeld hat dies in neuen Zeit abgeändert – Pullina talu kuulub vakuraamatu järgi Laiksaare mõisale, ja Kilingi mõisale kuulub Pihka talu, mis asub Laiksaare metsa taga (ja) kõrval. Härra kreisikomissar Bayer von Weisfeld muutis selle hiljuti ära. Igatahes 19. saj. hingeloendites on Sooba kirjas taas Kilingi mõisa all.

Vanemaid kaarte uurides saab üsna täpselt kindlaks teha Sooba talu asukoha. Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardilt võib Pärnu-Riia postitee äärest, pisut Lodja postijaamast Kilingi poole leida koha nimega Soba. Sooba asukohast aitab kõige paremini selgust saada märkus Saarde koguduse personaalraamatus Ohnweit von diesem Gesinde liegt die Kurkundsche Postirung abusive genannt: Lodja-Jaam – mitte kaugel sellest talust asub Kilingi postijaam, mida nimetatakse Lodja jaamaks. Tänaseks pole Soobast enam jälgegi järgi, kaartide järgi otsustades pikutab nüüd sellel kohal Valga-Uulu põhimaantee nr. 6.

Kilingi mõisa 1816. a. hingerevisjonis on Sooba talu nr. 18 kohta tehtud märge, et alates 1813. aastast on see talu muudetud Sooba karjamõisaks. 1850-ndatel tegutses samas kõrts – Sooba kõrts on kirjas hingeloendites ja ka vannutatud maamõõtja H. A. Feldmanni poolt 1851. a. koostatud Kilingi riigimõisa kaardil (Charte von dem im Livlaendischen Gouvernement Pernauschen Kreise und Saaraschen Kirchspiele belegenen zum Krons-Gute Kurkund aus zwei Blättern bestehenden ersten Theile) asub Lodja postijaami vahetus läheduses Krug Soba. Sooba varasem nimetus oli ilmselt Pullina – see esineb 18. sajandi vakuraamatutes ainunimetusena, kuid 18. ja 19. sajandite vahetuse aegsetes kirikuraamatutes on valdavalt käibel juba paralleelnimetus Sooba ning Pullina näib 19. sajandi algupoolel sootuks hääbuvat. Sõna Pullina ise on arvatvasti läti päritolu nagu nii mõnigi selle piirkonna koha- ja isikunimi. Lätitaustalistest perekonnanimedest on Emakeele Seltsi aastaraamatus nr. 49 (2003) avaldatud artikkel Lembilt Vabalt “”Hellad” nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist” – lk. 52 in-nimedest ja lk. 75 valik sõnaseletusi pulis-tüvelisele nimele. See kõik ei anna aga veel alust oletada, et 1826. a. vaherevisjoni ajal perekonnanime Pullin saanud pere oli läti päritolu. Talunimi võis ja arvatavasti oligi kaugelt vanem, kui selle pere seotus nimetatud kohaga. Samas ei saa lätlase “verd” ka mitte välistada.

Kilingi mõisa 1724. a. vakuraamatus on Pullina talu märgitud hajataluks ja tema suuruseks 1/16 adramaad, peremehe nimi oli Aadam /Adam/. 1731. a. on sama talu juba Laiksaare mõisa vakuraamatusse kirja pandud. 1731. a. vakuraamatus on peremeheks endiselt Aadam, talu nimi on kirjutatud kujul Pohlina. 1751. a. vakuraamatu järgi elas Pullina Aadami talus vaid üks vana mees kahe alaealise tüdrukuga. 1758. aastaks on toimunud muutused – Laiksaare mõis on muutunud nüüd riigimõisaks ja Pullina talu kohta on kirjas, et Pullina Jaani maadel /Auf Pohlane Jaans Land/ on peremeheks Pullina /Pollina/ Hans.

Kas see 1758. a. vakuraamatu Hans on sama, kes on kirjas Saarde koguduse 1789. a. alustatud personaalraamatus kui 49-aastane Pullina ehk Sooba talu peremees, seda ei oska ma öelda. Saarde varasemaid kirikuraamatuteid tabas 04.03.1789 sama saatus, mis nii mõnegi teise koguduse arhiivi – nad hävisid tulekahjus. Seeläbi läksid kaduma ka andmed koguduse liikmete kohta, mida Saarde tollase pastori Johann Heinrich Voigdti teatel tähendati raamatus üles alates 1731. aastast. Nähtavasti püüdis pastor Voigdt pärast hävingut taastada, mida taastada andis. Kuid selge on see, et põlengule eelnevaid kuupäevi tuleb sugupuu-uurimisel käsitleda kui umbkaudseid. Eks umbmäärasusest annab tunnistust ka see, et valdav osa koguduse liikmeid, kelle sünniaeg langeb 1789. aasta eelsesse aega, kipuvad olema sündinud kas 28. veebruaril või 1. septembril. Saarde kirikuraamatutest veel niipalju, et pastor Voigdt tundub olnud korralik ja täpne mees, kes tema poolt koostatud kahes esimeses personaalraamatus pani kirja palju detaile koguduseliikmete elust-olust. Samas oli nii temal kui ka järgnevatel kirikuõpetajatel kombeks sünde-surmasid-abielusid kirja panna asjaosaliste isikute parasjagu kehtiva töösuhte kaudu, mis teeb eriti tihti elukohta vahetanud sulasrahva peresündmuste jälgimise üsna keeruliseks. Erinevalt pastor Voigdtist polnud järgmine (või järgmised?) pastor oma märkmetes sugugi nii korrektsed. Tähele tasub panna seda, et 1827. a. alustatud personaalraamatus on inimeste sünnikuupäevad tihti valed – niisiis tuleb need alati pastor Voigdti peetud meetrikast üle kontrollida.

1826. a. vaherevisjoni ajal said Sooba Hansu pojad endale perekonnanimeks PULLIN (hiljem kasutusel ka kujul PULIN).

Teine huvitava ajalooga koht on Saarde kirikumõisale kuulunud Leissaare talu, kust oli pärit Kirsti vanaema Mari. Leissaare asub kirikust umbes 2,6 km kaugusel Kilingi-Nõmme-Tali-Laiksaare tee ääres. Kirikumõisa 1724. a. vakuraamatu järgi kuulus mõisale 1/8 adramaa suurune Leissaare talu, kus peremeheks oli Leissaare Jaak, kelle kirikumõis oli saanud Kilingi mõisalt. Teine, samuti 1/8 adramaa suurune Kiinioja talu oli katkust saati tühi ja maad söötis. Olukord ei paranenud aja jooksul kuigivõrd – 1738. a. adramaarevisjoni järgi oli Leissaarele lisandunud Hanni-nimeline mees, kes oli pärit Suislepa mõisapiirkonnast Tarvastu kihelkonnast. Hann oli põdura tervisega, seepärast Suislepa mõis teda tagasi ei tahtnud ning ta pandi kirja Saarde kirikumõisale kuuluva isikuna. Üldse oli Saarde kirikumõis läbi aegade olnud üsna kehvas olukorras, millest annavad tunnistust pastorite Johannes Victorinus Boretiuse (Saarde pastor aastatel 1684-1696), Johann Samuel Schlosshaueri (pastor aastatel 1731-1735) ja Christian Friedrich Krockisiuse (pastor aastatel 1736-1745) mitmed kirjad ja märkmed. Näib, et eriti hulluks läks asi pärast katku, mil Kilingilt saadud peremees Jaak koos põdura Hanniga ei suutnud suurt midagi harida ega toota ning kirikumõisa ülejäänud maadele ei suudetud üldse peremeest leida.

Oli see nüüd pastorite jätkuva kurtmise tagajärg või mingi muu ajend, ent 24.03.1745 Kilingi mõisas peetud kirikukonvendi otsuste kohaselt kutsuti Tõstamaalt Saarde koguduse pastoriks Johann Gottfried Pfündel (pastor aastatel 1745-1752) ning konvendi otsuste kolmandas punktis seisab kirjas, et kadunud köster Hindriku teine poeg Kaarel on vabatahtlikult asunud Saarde kirikumõisale kuuluvale Leissaare talukohale ning selleks on kõrgelt austatud koguduse liikmete otsusel kokku kogutud 21 rubla ja 20 Weissen (hõbeööri?) – iga adramaa kohta 1 rubla – ning see raha on antud talle vajalike kulutuste kandmiseks ja talukohta sisseseadmiseks /3. des verstorbenen Küsters Hinrich sein anderer Sohn Carl hat sich freywillig unter dem Saaraschen Pastorath auf Leiser Land als Baur gesetzt, und darauf nach Bewilligung der hochgeehrten Herren Eingepfarrten 21 Rbl. und 20 Weissen zusammen geschaffen, neml. vom Haacken 1 Rbl. welches Geld, zu seinen benötigten Ausgaben und Einrichtung gegeben worden/. Saarde kirikumõisa 1751. a. adramaarevisjoni avaneb järgmine pilt – Leissaare Jaagu maid harib Peeter Villem /Peter Willem/, teine pere on köster Kaarel Villem /Carl Willem/, kes on üles harinud 1/16 adramaa suuruse maa, teist samapalju seisab söötis. Nähtavasti võttis algselt Leissaarele peremeheks hakanud Kaarel üle isa köstriameti ning talu peremeheks sai vanem vend Peeter. Vakuraamatus on kummagi kohta lisatud kommentaariks, et kuna need inimesed 24.03.1745 peetud kirikukonvendil oma vabadusest vabatahtlikult loobusid ning siia ennast pärusomandisse pakkusid, siis pannakse nad siin pärisorjadena kirja /weil diese Leuthe bey dem 24sten Marty 1745 gehaltenen Kirchen Convente, sich ihrer Freyheit von selbst begeben, und hier Erb zu bleiben sich erbohten; so werden sie hirselbst Erbl. angeschlagen/. Nüüd ligi 250 aastat hiljem tõrgub tänaste teadmiste taustal kaine mõistus muidugi aru saamast, mis sundis isiklikult vabu inimesi vabatahtlikult pärisorjusesse asuma. Kaasnes sellega ju sõltumatuse täielik kaotus, kohustus üsna ränki koormisi kanda, omaniku õigus sind müüa ja sinu elu ning saatust suuresti määrata, kodukariõigus jne. Võib-olla oli see soov saada maad harimiseks ja oma peret nõnda ära elatada? Võib-olla ei näinud nad lihtsalt muud võimalust, kui et asuda kirikumõisa maid harima selle asemel, et minna ebakindla elu peale mööda laia ilma hulkuma.

Et kirikumõisa pärisorja elu mitte meelakkumine polnud, sellest annab tunnistust järgmine kiri, mille on kirjutanud Leissaare peremees Peeter. Nagu juba 1751. a. vakuraamatust nähtus, kasutasid Leissaarele asunud vennad vabade meeste kombel perekonnanime – vakuraamatus on see kirjas kui Willem, hilisemates allikates aga alati kujul Will. See põnev kiri on aga selline:

Hochwohlgebohrener Ihro Kaÿserl. Maÿst. Hochverordneter Herr Statthalter

Gnädiger Herr!

Ich finde mich genothsachet Ew. Hochwohlgeb. in schuldigter Submision hirmit zu unterlegen: wasmaßen mein Vater Heinrich Will eines Rigischen Trägers Sohn gewesen, der sich in der Pest Zeit zu dem Pattenhoffschen Bauren Matzi Hans begeben, daselbst von seinem 14ten Jahre ab erzogen, und anfänglich bey seinem Pflege-Vater 4. Jahre, nachher bey Tedri Mart 6 Jahre, dann bey dem alten Cubbias Konna Laur 4 Jahre, und endlich bey Kallita Peter 3. Jahre wie Knecht unter dem publiquen Gute Pattenhoff gedienet, zuder Zeit, da er sich bey Konna Laur aufgehalten hat er meine Mutter von Kurkundt geheyrathet, und mit derselben mich bey dem Kallita Peter erzielet; Hierauf hat er den Saaraschen Küster- und Schulmeister-Dienst angetreten, demselben 20. Jahr lang getreulich vorgestanden, und vor 6. Jahren in dieser Bestellung sein Leben beschloßen, mithin niemahlen als ein Leibeigener sondern als ein freyer Mann mit allen seinen Descendenten regardiret worden. Nach dessen Ableben habe ich 5. Jahr diesen Küster Dienst vertreten, und vor einem Jahre, wie mein Bruder Carl Will als Schulmeister in dem Saaraschen Kirchspiel von der General-Kirchen-Commission eingesetzt worden, unter dem Saaraschen Pastorate ein 3tägige Land aufgenommen. In diesem neu aufgenommenen Gesinde würde nun noch wohl länger perseveriret und praestanda praestiret haben, wenn nicht den H. Lieutenant Stael von Holstein, so ohngefähr 1. Werst von mir auf dem Hofe Kurkundt wohnet, in der Nähe hätte; Dieser grausame Wütterich hat mich im abgewichenen Winter sans Facon, gleich als wenn dessen Erb Bauer wäre, nach dem Hofe Kurkundt schleppen, woalda dergestalt durch seinen teutschen Knecht mit der Karbatsche durchgerben lassen, daß anfänglich entgeistert zu seyn gedachte, nachher aber mich kaum in einigen Wochen wieder hatte erholen können. Zu dieser strafbahren Eigenthätigkeit aber soll Seinselben die Erzehlung; daß einen seiner Bauren, welcher mir unter der Nase gespielet, die Nase etwas blutig geschlagen haben solle, encouragiret haben; d. 22sten April hat bewegter H. Lieutenant sein Müthlein abermahlen an mich gekühlet, indem Er mich am Sonntage mit Gewalt aus seinem Kruge nach dem Hofe Kurkundt bringen, Hände und Füße fesseln, in die Klethe festsetzen, 20. Paar Nuthen schneiden, den Mund mit einem Halstuche festschnüren, mich an den Pfosten binden, und mit 6. Paar Nuthen also zerpeitschen lassen als nur die Stümpel davon übrig geblieben; ohnfehlbar würden mir die schon zur Stelle gewesene 14. Paar Nuthe auch zu Theil worden seyn, wenn nicht in der Angst seinen entlaufenen Jungen, welche doch nur 1/2 Stunde und nicht als ein Läufling, sondern unter dem Praetexte: daß er einen anderen Läufling aufzusuchen ausgeschicket worden, um Mittags-Zeit an meinem Gesinde gewesen, wiederzuschaffen versprechen hätte. Hierauf wurde nun zwar losgelassen, aber mit der Condition: daß wenn den entlaufenen Kurkundschen Jungen nicht aufsuchen und wiederstellen solle, die mir zugedachte 15. Paar Nuthen unausbleiblich seyn solten.

Aus obigen wenigen nun werden Ew. Hochwohlgeb. schon zu bemercken … geruhen, daß 1,) nirgends erb hingehöre, mithin mich daselbst, wo es mir beliebig, mit meinem Weibe 3en Söhnen und 1. Tochter begeben könne, 2.) auch deswegen nicht unter dem Saaraschen Pastorate verbleiben wil und werde, wieder nicht allein der angedroheten 15. Paar Nuthen-Strafe sonder auch der ferneren Tyranney des H. Lieutenants Staels v. Holstein entübriget leben wil: Ich bitte daher bey diesen mitleidenwürdigen Unständen da jetzt all im Irrende herumvagabundiren, meine Acker und Felde unbearbeitet lassen, ja die Meinigen gar verlassen muß, Ew. Hochwohlgeb. demüthigt, sich meiner zu erbarmen, und es in die Wege zu richten; daß 1.) unter dem Gute Pattenhoff oder Uhla, als wohin mich nebst den Meinigen hirmit erblich begebe, als Erb-Bauer leben, denn 2.) zu meiner Satisfaction verhelfen, oder doch 3.) weningstens bis zur instehenden Revisions-Commision unter dem Saaraschen Pastorate sicher commoviren möge; Vor diese Rechts-Pflege werde in verbundensten Ehrerbietung ersterben

Ew. Hochwohlgeb. unterthänigster Knecht Peter Will unter dem Saaraschen Pastorate wohnhaft.

Mitte päris sõna-sõnaline tõlge oleks järgmine:

Kõrgesti sündinud Tema Keiserliku Majesteedi kõrgelt määratud asehaldur

Austatud härra!

Ma olen sunnitud Teie Kõrgeaususele alandlikult ette kandma: kuivõrd minu isa Heinrich Will oli Riia kandja poeg, kes katku ajal asus elama Pati mõisa talupoja Matsi Hansu juurde, kus teda 14. eluaastast peale kasvatati ning alguses oma kasuisa juures 4 aastat, seejärel Tedri Mardi juures 6 aastat, siis vana kupja Konna Lauri juures 4 aastat ning lõpuks Kalita Peetri juures 3 aastat sulasena Pati kroonumõisas teenis, ajal, mil ta Konna Lauri juures elas, võttis ta Kilingi mõisast naiseks minu ema, kellega ta minu Kalita Peetri juures sigitas. Seejärel asus ta Saarde köstri ja koolmeistri ametisse, mida ta 20 aastat järjest truult pidas ning 6 aasta eest selles teenistuses oma elupäevad lõpetas, kusjuures teda koos järglastega ei peetud mitte kunagi pärisorjaks vaid vabaks meheks. Pärast tema surma teenisin mina 5 aastat köstri ametis ning aasta eest, kui minu vend Carl Will pandi kiriku peakomisjoni poolt Saarde kihelkonna koolmeistriks, asusin Saarde kirikumõisa 3-päeva kohale peremeheks. Selles vast ülevõetud talus oleks nüüd pikemat aega elatud ja koormisi kantud, kui minu lähedal ei oleks härra leitnant Stael von Holsteini, kes minust umbes verst eemal Kilingi mõisas elab. See julm märatseja tiris mind möödunud talvel lihtviisiliselt, otsekui oleksin ma tema pärisori, Kilingi mõisa ja lasi oma sakslasest sulasel piitsaga läbi nüpeldada, et ma alguses täiesti šokis olin, seejärel aga mõne nädala jooksul suutsin alles toibuda. Sellele karistusväärivale isetegevusele olevat viinud teda jutt, et ma olevat ühel tema talupojal, kes minu nina all mängis, nina pisut veriseks löönud. 22. aprillil valas ärritunud härra leitnant taas oma viha minu peale välja, kus ta mind pühapäeval vägisi tema kõrtsist Kilingi mõisa tuua lasi, käed-jalad kinni siduda, aita viia, 20 paari vitsu lõigata, suu kaelarätika kinni siduda, mind posti külge kinnitada ja 6 paari vitstega niimoodi läbi peksta lasi, et neist vaid köndid järele jäid. Kahtlemata oleks mulle osaks saanud ka valmis pandud 14 paari vitsu, kui ma hirmuga poleks lubanud tema ärajooksnud poisi, kes vaid pool tundi varem mitte kui jooksik vaid ülesandega üks teine jooksik üles leida, mõisast teele saadetud oli ning kes keskpäeval minu talus viibinud oli. Seepeale lasti mind tulema tingimusel, et kui ma ärajooksnud Kilingi mõisa poissi üles ei otsi ja tagasi ei too, on mulle määratud 15 paari vitsu vältimatud.

Ülaltoodust suvatsegu Teie Kõrgeausus juba tähele panna, et 1) ma ei kuulu kellegi pärusomandisse, mistõttu võin koos oma naise, kolme poja ja tütrega asuda elama sinna, kus mulle meeldib, 2) ma ei soovi jääda Saarde kirikumõisa alla elama mitte ainult mind ähvardava 15 paari vitsa karistuse tõttu, vaid ma ei taha ka härra leitnant Stael von Holsteini edaspidise türannia all elada. Ma palun seepärast alandlikult selles kahetsusväärses olukorras, mil ma sihitult ringi hulkuma, oma põllud sööti jätma ning oma pere sootuks maha jätma pean, et Teie Kõrgeausus mulle halastaks ja korraldaks, et ma 1) Pati või Uulu mõisa all, kuhu ma end koos oma perega pärusomandisse anda tahan, pärisorjast talupojana elada ja 2) oma rahulduseks toibuda võiksin või 3) vähemalt kuni eelseisva revisjonikomisjonini Saarde kirikumõisas kindlalt tunda võiksin. Selle õigusemõistmise eest olen kuni surmani tänulik

Teie Kõrgeaususe kõige truualandlikum sulane Peter Will Saarde kirikumõisast.

Kirja stiilist ja sõnakasutusest järeldub, et selle on kirjutanud arvatavasti mitte Peeter ise, vaid keegi väga hea hariduse saanud sõnaosav sakslane. Kahtlustada võib näiteks Saarde toonast pastorit J. G. Pfündelit. Kiri ise annab aga hulganisti huvitavat infot, mis muidu igaveseks saladuseks oleks jäänud. Kõigepealt see, et ilmselt tõesti oli tegemist end vabadeks pidavate inimestega. Peetri vanaisa oli olnud Riia linnas kandja, millise mõiste sisu seletatakse üsna põhjalikult lahti siin.  Nagu siit nähtub, võttis vähemalt Pärnu linna raad kandjateks vastu vaid vabu inimesi. Kui oletada, et Riia linnas kehtisid sarnased reeglid, siis oli Hindrikul ja ta järglastel tõepoolest alus ennast isiklikult vabaks pidada.

Kirjas järgi saab umbkaudselt välja arvutada Peetri isa Hindriku sünni- ja surmaaja, samuti saab aimu, kus perekond peatus ja millega tegeles. Andmed klapivad teistest allikatest pärit infoga – nii vakuraamatud kui ka Saarde koguduse kroonikalaadsed märkmed tõendavad kirjas toodud faktide tõelevastavust.

Hull-parun, kelle tegevuse peale Peeter kirjas kaebas, oli ilmselt Kilingi mõisa toonane omanik leitnant Johann Heinrich Stael von Holstein (1721-1786). Mis Peetri kaebusest edasi sai, ei ole teada, ent Leissaarele ta siiski peremeheks edasi jäi, nagu nähtub Saarde kirikumõisa 1751. ja 1758. a. koostatud vakuraamatust.

Märtsis 1769 Saarde pastori ametisse astunud Johann Heinrich Voigdt ei kippunud aga kunagise köstri Hinriku poegi sugugi enam vabadeks pidama, tema käsitles neid juba pigem kirikumõisa pärisorjadena. Pastor on kirikumõisa 1795. a. hingeloendis märkinud, et ei isal ega poegadel pole ette näidata vabaduskirja, mistõttu tuleb neid kirikumõisa pärusomandiks lugeda. Põhimõtteliselt sama kordas ta ka enda poolt sisse seatud koguduse personaalraamatutes. Nimelt oli Peetril ja Kaarlil veel ka noorem vend Andres, kes alates 1768. a. oma isa ja vanemate vendade eeskujul samuti Saardes köstri- ja koolmeistri ametit pidas. Voigdt pani tema kohta kirja, et Andres kasutavat ka nime Vill, ent kirikuraamatutes ja visitatsiooniprotokollides nimetatakse nii teda kui ka tema vendi Peetrit ja Kaarlit ning isa Hindrikut köstriteks ilma liignime Vill-ita, ja nende kohta pole olemas ka vabaduskirja. Teisalt jällegi tundub, et pastor oli siiski kahevahel – kirikumõisa 1795. a. hingeloendis on Andrese kirja pandud teistest eraldi, pealkirja „vaba inimene oma ameti kaudu“ /freye Leute durch ihren Dienst/ all. Igatahes teostas pastor Voigdt oma ametisoleku ajal üsna usinalt omanikuõigusi – nimelt vahetas ta mitmeid kordi oma talupoegi naabermõisate talupoegade vastu ning määras niimoodi nende elukorraldust – nagu üks mõisahärra kunagi. Säärase vahetuse tulemusena sattus Kaarli pere Pati mõisale /Pattenhof/ kuuluvasse Kalita tallu, Andrese poeg Jüri vahetati Kilingi mõisa talupoegade vastu, mille tulemusena sai Jürist mõneks ajaks Nõmme kõrtsi kõrtsmik. Tõsi küll, hiljem tuli ta kirikumõisa tagasi ja temast sai samuti köster – nüüdseks oli Saardes köstriametis juba kolmas põlv Ville. 1826. a. vaherevisjoni ajal, mil Liivimaa talupojad perekonnanimed said, kinnistati nii Peetri, Kaarli kui ka Andrese järglastele perekonnanimi VILL /WILL/. Huvitav on see, et selleks hetkeks leidus neid järglasi nii Saarde kirikumõisa, Voltveti, Kilingi kui ka Pati mõisapiirkonnas, ent kõikide perekonnanimeks pandi 1826. a. kirja Vill. Minu jaoks on see esmakordne juhtum, kui erinevates mõisapiirkondades elavad ja sama perekonnanime saanud isikute omavaheline sugulus on tõestatav. Kuid erinevalt teistest talupojaperedest on selle pere taust hoopis teistsugune – tegemist oli ennast vabadeks meesteks pidavate inimestega, kelle perekonnanimi oli käibel ammu enne pärisorjuse kaotamist.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

        +--- 4-Sooba Hans (1740-1796) - 8
     +--+ 3-Sooba Kaarel (1768-1813) - 4
  +--+ 2-Jaan PULLIN (1799-1837) - 2
  |  |        +--- 6-Hindrik VILL(1695-1744) - 18
  |  |     +--+ 5-Peeter VILL (1725-1782) - 14
  |  |  +--+ 4-Leissaare Juhan (1744-1789) - 9
  |  +--+ 3-Leissaare Juhani t. Mari (1776-1801) - 5
  |     |  +--- 5-Münniku Hendrik (-1789) - 15
  |     +--+ 4-Münniku Hendriku t. Kadri (1751-1792) - 10
--+ 1-Kirsti PULLIN (1835-1890) - 1
  |        +--- 5-Palu Hann (-1751) - 16
  |     +--+ 4-Räägi Hanni Peeter (1714-1775) - 11
  |     |  +--- 5-Anu (1676-1756) - 17
  |  +--+ 3-Räägi Peetri p. Hain (1754-1807) - 6
  |  |  +--- 4-Perearu Jüri kasvandik Leenu (1723-1787) - 12
  +--+ 2-Mari HANNINA (1802-1881) - 3
     |  +--- 4-Riitsaare Kaarel (-1789) - 13
     +--+ 3-Riitsaare Kaarli t. Maret (1771-1808) - 7

I põlvkond

1. Kirsti PULLIN /Kristine, Christine, Kristi, Kirstin/, isa Jaan Pullin – vt. nr. 2, ema Mari Hannina – vt. nr. 3, sündis 21.08.1835 hommikul Küpsi talus Saarde kirikumõisa piirkonnas, isa oli sel ajal Küpsi talu sulane. Ristiti 25.08.1835, vaderid: perenaine Kirsti Vill, kokk Liisu Lepikson, peremees Aadu Kiin. 1850. a. hingerevisjoni ajal elas koos emaga endiselt Küpsi talus, isa oli selleks ajaks surnud – Kirsti oli isa surma ajal vaid 2-aastane. Leeritati 1852. a. Saardes. Kirsti suri 55-aastaselt 25.10.1890 kell 3 hommikul Külmanõmme talus Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas /Friedrichsheim/ Halliste kihelkonnas ja maeti 28.10.1890. Surmapõhjus – sisemine haigus /Inner. Leiden/.

Laulatati Saarde kirikus pastori poolt 17.06.1856 poiss Märt Busch-iga. Kihlusekandes on Märdi sünnikohaks ekslikult kirjutatud Puiatu /Pujat/.

Abikaasa Märt BUSCH sündis 28.10.1835 õhtul Sihva talus Kilingi mõisapiirkonnas, isa Sihva talu peremees Mihkel Busch, ema Anu (Märdi sünnikandes on ekslikult kirjas Ann). Ristiti 03.11.1835, vaderid: sulane Mart Oksermann, peremees Jaak Närep, sulase naine Anu Lõhmus. Leeritati 1853 Saardes. 1850. a. revisjoni ajal elas 14-aastase noorukina Kilingi metskonnas /Kurkund Forstey/. 1858. a. revisjoni ajaks oli läinud Sigaste tallu nr. 19. 1864. a. siirdusid elama Abja-Vanamõisa Halliste kihelkonnas. Pärast abikaasa Kirsti surma abiellus 1891. a. Hallistes Maret Pekker-iga. Märt suri 63-aastaselt 21.04.1899 kell 2 hommikul Kahvre talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas /Alt-Karrishof/ Halliste kihelkonnas ja maeti 25.04.1899. Surmapõhjus – apopleksia.

Kirsti ja Märdi lapsed:

1) poeg Jaagup BUSCH /Jakob Busch/, sündis 22.03.1857 õhtul Mäuse talus Kilingi mõisapiirkonnas. Ristiti kirikus pastori poolt 31.03.1857, vaderid: peremees Jaagup Vill, poiss Jaan Rünberk, sulase naine Mari Juhanson. Suri 1-aastasena 19.04.1858 pealelõunal Kilingi mõisas (isa Märt oli sel ajal mõisa sulane) ja maeti 22.04.1858. Surmapõhjus – krambid /Krämpfe/.

2) tütar Liisu BUSCH /Liso Busch/, sündis 13.12.1858 keskpäeval Kilingi mõisas. Ristiti kirikus pastori poolt 21.12.1858, vaderid: proua Elise v. Hohenhausen, sulase naine mari Pommer, poiss Hendrik Sepp. Suri 2-aastasena 10.07.1861 pealelõunal Kilingi mõisas ja maeti sillakohtu loal 16.07.1861. Surmapõhjus – uppumine /Ertrunken/.

3) poeg Märt BUSCH, sündis 05.11.1860 Kilingi mõisas /Kurkund-Hof/ Saarde kihelkonnas. Ristiti kirikus pastori poolt 13.11.1860, vaderid: kubjas Märt Geberg, sulane Peeter Frosch, sulase naine Mai Leppik. 1864. a. läks koos vanematega elama Abja-Vanamõisa Halliste kihelkonnas. Arvatavasti 1870-ndatel tulid nad tagasi Saarde kihelkonda ja asusid elama Voltveti mõisapiirkonda. Märt leeritati 30.10.1878 Saardes. Suri 26-aastaselt 11.09.1886 kell 9 õhtul Abja mõisapiirkonnas kaks päeva pärast poja sündi. Surmakandes on kirjas, et ta oli Losu talu poiss /Lossu Jung/. Maeti 14.09.1886. Surmapõhjus – peapõletik /Kopfentzündung/.

Laulatati Halliste kirikus 27.12.1881 tüdruk Reet Egel-iga /Reet Eggel/ Abja-Vanamõisast. Reet sündis 29.01.1859 Abja mõisapiirkonnas Atika külas Mulgi talus Ann Egeli vallastütrena. Ristiti 26.02.1859 Penuja õigeusu kirikus, vaderid: Abja mõisa Atika küla Mulgi talu talupoeg Jakov Antsov Puusemp, Vanamõisa Palu küla Palu-Peetri talu talunaine Tiina Jakova Sepp. Irina pöördus luteri usku ning temast sai kirikukirjades Reet. Reet leeritati 07.11.1877 Hallistes.

Lapsed – vt. Reet Egeli järglased. Perekonnanimede eestistamisel võtsid järglased endale perekonnanimeks OJAMAA.

4) poeg Aadam BUSCH /Adam Busch/, sündis 20.07.1862 keskpäeval Kilingi mõisas. Ristiti kirikus pastori poolt 29.07.1862, vaderid: härra mõisarentnik Adam v. Hohenhausen, poiss Karl Tollig, tüdruk Ann Ruusmann. Suri pooleaastasena 01.04.1863 keskpäeval Kilingi mõisas ja maeti 04.04.1863. Surmapõhjus – leetrid /Masern/.

5) poeg Jaan BUSCH, sündis 18.01.1864 õhtul Kamara karjamõisas Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Saarde pastori poolt 02.02.1864, vaderid: poiss Jaan Mihkelson, poiss Juhan Kuill, sulase naine Liisu Elbrecht. Suri 5-aastaselt 31.05.1869 keskpäeval Kamara karjamõisas Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1869. Surmapõhjus – sarlakid /Scharlach/.

6) poeg Mihkel BUSCH /Mihkel Puss/, sündis 12.08.1866 Kamara karjamõisas Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeister Ameri poolt 21.08.1866, vaderid: Tõngi talu poiss Mihkel Puss, peremees Jüri Tamp – mõlemad Kilingi mõisapiirkonnast, tüdruk Mari Simson. Leeritati 17.11.1885 Hallistes, elas sel ajal Palu talus Abja-Vanamõisas. Mihkel suri 24.02.1940.

Laulatati Halliste kirikus pastori poolt 15.04.1890 Sinka talu peremehe tütre Ann Kink-iga /An Kink/ Abja mõisapiirkonnast. Mihkel on kihlusekandes kirjas kui Karva talu peremehe poeg. Ann sündis 25.02.1860 kell 6 hommikul Leipse talus Pöögle mõisapiirkonnas /Böcklershof/ Karksi kihelkonnas, isa Märt Kink, ema Maret. Ristiti köster F. Säbelmanni poolt 06.03.1860, vaderid: Mikatsi Leenu Iir, tüdruk Reet Sink, Kuustle Juhan Akkerberg. Leeris käis 29.10.1878 Hallistes, elas sel ajal Sinka talus Abja mõisapiirkonnas.

Lapsed:

a) poeg Märt BUSCH /Martin Busch/, sündis 18.12.1891 kell 12 öösel Palu talus Vanamõisa mõisapiirkonnas Abja kihelkonnas. Ristiti koolmeister Hanneri poolt 05.01.1892, vaderid: peremees Märt Kink, rentnik Johann Sackhoff, tüdruk Leena Kand. Leeris käis 1910 Karksis. Esimese lapse sündimise ajal elas Naukšeni vallas Ruhja kihelkonnas ja oli ametilt metsnik.

Laulatati Saarde kirikus pastori poolt 21.07.1913 Louise Marie Jaanson-iga. Kihluse ajal elas Märt Ipiku metskonnas, Louise Marie oli Ipikus tüdrukuks. Louise Marie sündis 26.10.1887 kell 5 hommikul Pati mõisapiirkonnas, isa Hans Jaanson, ema Liisu, sünd. Miländer. Ristiti kodus kiriku vöörmündri H. Kiini poolt 15.11.1887, vaderid: vallaline Juula Bernhardt, vallaline Rõõt Jaanson, vallaline Jaan Miländer. Leeritati 21.05.1906 Saardes.

Teadaolev laps:

* tütar Lisette BUSCH sündis 30.07.1914 kell 3 hommikul Naukšeni vallas ja ristiti 19.10.1914 kodus kiriku vöörmündri E. Gende poolt, vaderid: õmbleja Natalie Jaanson, lukksepp Teodor Jaanson.

b) poeg August BUSCH, sündis 04.07.1893 kell 5 päeval Saadu talus Abja mõisapiirkonnas. Ristiti kooliõpetaja Semperi poolt 20.07.1893, vaderid: tööline Juhan Tats, tööline Juhan Orro, tüdruk Ann Tünder. Leeris käis arvatavasti 1911 Hallistes, elas sel ajal Kamarapera talus. Oli (arvatavasti Mõisakülas) vabrikus kirjutaja. Suri 28-aastaselt 10.09.1921 kell 10 hommikul Kamaraperal Abja vallas ja maeti 13.09.1921 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – tiisikus.

7) tütar Mari BUSCH /Marri Busch/, sündis 02.03.1869 kell 8 hommikul Kamara karjamõisas Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas. Ristiti koolmeister Ameri poolt 16.03.1869, vaderid: elanik Jaak Kõks, tüdruk Mari Heil, tüdruk Riinu Seinberg. Leeris käis 21.05.1890 Hallistes, elades sel ajal Külmanõmme talus. Maril sündis 1903. a. vallaspoeg.

Laulatati kirikus pastori poolt 23.05.1910 leskmehe Peeter Kandruska-ga /Peter Kandruschka/ Vana-Kariste vallast /Alt-Karrishof/. Peetri elukohaks on kihlusekandes märgitud vaestemaja /Armenhaus/, Mari elas Paluojal Abja vallas. Peetri esimene naine oli Mari noorem õde Mai – vt. nr. 114. Peeter sündis 05.07.1857 keskpäeval Saarlause talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas, isa poiss Hendrik Kandruska, ema Mari. Ristiti kirikus pastori poolt 14.07.1857, vaderid: poiss Märt Moks, Vihtse poiss Juhan Moks, sulase naine Leena Muru. Leeris käis 1875. a. Hallistes. Peeter suri 12.09.1933 või 1932.

Mari vallalaps:

a) poeg Eduard Voldemar BUSCH /Eduard Woldemar Busch/, sündis vallaslapsena 25.04.1903 Kahvre talus Vana-Kariste vallas Halliste kihelkonnas. Ristiti kodus taluperemees Villem Laarmanni poolt 27.04.1903, vaderid: rentnik Juhan Lepik, tööline Peeter Maide, tüdruk Anu Parrot. Suri 4-aastaselt 07.09.1907 kell pool 10 õhtul Abja-Paluojal ja maeti 09.09.1907. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Peetri ja Mari laps:

b) poeg Ervin KANDRUSKA /Erwin Kandruska/, sündis 03.08.1913 Illakste talus Vana-Kariste vallas. Ristiti kodus taluperemees Masingu poolt 25.08.1913, vaderid: taluperemees Juhan Talluk, rentnik Ernst Leppik, perenaine Emilie Masing. Halliste koguduse personaalraamatu märkuse järgi areteeriti ta mingil põhjusel 1932. a. /1932 Arrestant/. Veelkord arreteeriti 05.08.1945 Rajangu vallas. Sõjatribunali otsusel 14.12.1946 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a ja § 58-11 alusel 8 aastat vangilaagrit, saadeti Sverdlovski oblastisse Bogoslovlagi. Edasine saatus teadmata.

8 ) poeg Kaarel BUSCH /Karel Busch/, sündis 16.07.1872 Riitsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas. Ristiti kirikus pastori poolt 23.07.1872, vaderid: sulane Karl Kuill, sulane Jüri Riinberg, tüdruk Eeva Pikkur. Suri 2-aastaselt 01.05.1875 keskpäeval Saviaru talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 04.05.1875. Surmapõhjus – leetrid.

9) tütar Mall BUSCH, sündis 10.08.1874 hommikul Riitsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas. Ristiti kodus koolmeister H. Variku poolt 25.08.1874, vaderid: tüdruk Mall Ulpus, sulase naine Ann Juto, sulane Jaan Paalits. Suri 3-nädalaselt 29.08.1874 õhtul Riitsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 01.09.1874. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

10) tütar Mai BUSCH /Mai Puss/, sündis 28.02.1876 hommikul Saviaru talus Voltveti mõisapiirkonnas. Ristiti kodus koolmeister H. Variku poolt 07.03.1876, vaderid: naine Mai Kuill, naine Kadri Leinassaar, vallaline Jüri Leinassaar. Leeritati 22.05.1894 Hallistes, elas samal ajal Viiraku talus. 1894. a. oli tal abieluväline suhe – personaalraamatus on märkus C VI /peccatum contra sextum/ – eksimine 6. käsu vastu. Sellest suhtest sündis surnult poeg. Mai mõisteti süüdi lapsetapmises. Mai suri 10.07.1909 kell 9 hommikul Vana-Kariste vaestemajas, kus tema abikaasa Peeter oli tööline /богадѣльня работникъ/ ja maeti 14.07.1909. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Laulatati Halliste kirikus pastori poolt 23.04.1906 Peeter Kandruska-ga Ilbaku veskilt Vana-Kariste vallast. Mai oli kihluse ajal Ilbakul tüdrukuks. Pärast abikaasa Mai surma abiellus Peeter Mai vanema õe Mariga – vt. nr. 111.

Mai vallaslaps:

a) surnult sündinud poisslaps, sündis vallaslapsena 21.12.1894 kell 4 hommikul Viraku talus Vanamõisa mõisapiirkonnas Halliste kihelkonnas. Maeti 05.01.1895. Surmakandes on poisi asemel kirjas tütar, seega pole täpselt teada, kas tegemist oli poisi või tüdrukuga.

11) poeg Jüri BUSCH ⬄ PALUOJA /Jürri Puss/, sündis 13.04.1878 kell 6 hommikul Saviaru talus Voltveti mõisapiirkonnas. Hädaristimise sooritas koolmeister Hans Varik 16.04.1878, vaderid: abielus Jüri Laur, abielus Jaan Suur, abielus Liisu Pirrok. Leeritati 06.04.1897 Hallistes, elas samal ajal Palu talus Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas. Abja valla perekonnaseisuametniku otsusega määrati Jüri Buschile koos abikaasa Anniga uueks perekonnanimeks PALUOJA. Laste sünnikannetes on Jüri ametiteks märgitud tööline ja puuraidur.

Laulatati Halliste kirikus 04.03.1907 Viiraku talu tüdruku Ann Terts-iga Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnast. Jüri oli kihluse ajal Viiraku talu poiss. Ann sündis 07.01.1879 kell 8 hommikul Kaarli mõisapiirkonnas /Karlsberg, Carlsberg/ Halliste kihelkonnas, isa mõisa sulane Jaan Terts, ema Kadri. Ristiti kirikus pastori poolt 21.01.1879, vaderid: mõisa sulane Hans Kürenberg, sulase naine Reet Sikk, tüdruk Juula Kornet.

Lapsed:

a) tütar Aliide BUSCH /Alide Busch/, sündis 06.03.1908 kell 7 õhtul Suka talus Abja vallas. Ristiti kodus kooliõpetaja J. Raeksoni poolt 06.04.1908, vaderid: tüdruk Mari Kriimann, tüdruk Mari Kalja, kingsepp Friedrich Akel. Leeritati 28.05.1928 Hallistes. Elas sel ajal arvatavasti Ärma talus Sarja külas.

Laulatati 24.01.1932 Jaan Laus-iga /Jaan Laos/. Jaan sündis 08.10.1901 kell 3 hommikul Maru talus Vana-Kariste vallas, isa rentnik Jaan Laus, ema Ann, sünd. Sapas. Ristiti kodus kooliõpetaja Kikase poolt 04.11.1901, vaderid: puusepp Jaan Laus, puusepp Peeter Petrov, rentniku naine Kadri Laus. Leeritati 24.04.1921 Hallistes. Elas sel ajal Kulli talus.

b) poeg Jaan BUSCH ⬄ PALUOJA, sündis 03.03.1910 kell 1 hommikul Härma talus Vana-Kariste vallas. Ristiti kodus taluperemees V. Laarmanni poolt 28.03.1910, vaderid: tööline Jaan Karpa, tööline Aleksander Kosenkranius, tüdruk Grete Terts, tüdruk Helene Pärnit. Abja valla perekonnaseisuametniku otsusel 12.04.1939 määrati Jaan Buschi uueks perekonnanimeks PALUOJA.

c) poeg Peeter BUSCH /Peter Busch/, sündis 07.06.1913 kell 4 hommikul Uue-Laatsi talus Abja vallas. Ristiti kodus endise kooliõpetaja M. Iiri poolt 21.07.1913, vaderid: tööline Peeter Nõmm, tööline Jaan Lapp, tööline Juhan Veinberg, tüdruk Ann Ruus, tüdruk Leena Tats. Suri 6-aastaselt 11.10.1919 kell 11 hommikul Purgi talus Abja vallas ja maeti 14.10.1919 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – difteeria.

d) tütar Anna Marie BUSCH sündis 08.07.1916 kell 2 päeval Purgi talus Abja vallas. Ristiti kodus kooliõpetaja August Hammeri poolt 16.07.1916, vaderid: abielus Ann Mees, abielus Ann Ruus, tööline Heinrich Maide. Suri 5-aastaselt 10.05.1922 kell 8 hommikul Losu talus Abja vallas ja maeti 14.05.1922 Halliste kalmistule. Surmapõhjus – kurguhaigus.

II põlvkond

2. Jaan PULLIN, isa Kaarel – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5, sündis 05.04.1799 Kilingi mõisapiirkonnas. Ristiti 07.04.1799, vaderid: Kabja Jüri sulane Jaan, peremees Leisaare Margus, kõrtsmik Lodja Mihkli naine Hädu. Leeris käis arvatavasti 28.10.1817 Saardes kui Münniku Kaarli poeg Jaan. 1816. a. revisjoni ajal oli kirjas Münniku Aabrami talus. 1826. aastaks oli läinud sulaseks Kivilaane tallu nr. 40. 1833. a. kirjutati ümber Saarde kirikumõisa alla Küpsi ehk Kiinioja vana Jaani tallu nr. 3. Oli seal sulane. Jaan suri 38-aastaselt 15.12.1837 hommikul Küpsi talus Saarde kirikumõisa piirkonnas ja maeti 19.12.1837. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Jaan abiellus 26.04.1830 Saardes Mari Hannina-ga. Jaan oli sel ajal Veske Peetri talu poiss, Mari sama talu tüdruk. Neil oli tekkinud abielueelne suhe, millest sündis nende esimene laps Liisu. Abielu sõlmiti alles kaks kuud pärast Liisu sündi.

3. Mari HANNINA /Marri Annin, Marri Anina, Marri Hannina/, isa Hain – vt. nr. 6, ema Maret – vt. nr. 7, sündis 24.02.1802 Kilingi mõisapiirkonnas, isa oli Mari sündimise ajal Kantsi kõrtsmiku Jaani sulane. Ristiti 26.02.1802, vaderid: Lõmsi Melgi sulase Hansu naine Mari, mõisa kõrtsmiku Juhani naine Liisu, Kantsi kõrtsmik Jaan. Mari jäi 6-aastaselt orvuks – tema isa suri 1807. a., ema 1808. a., ka mõlemad õed surid varakult, seega oli Mari ainus, kes sellest perekonnast alles oli, kui 1826. a. talupoegadele perekonnanimed anti. Mari sai perekonnanimeks HANNINA, mis kadus käibelt pärast Mari abiellumist. Nii 1816. kui ka 1826. a. elas ta Maimessaare talus Kilingi mõisapiirkonnas. Mari suri 79-aastaselt 19.11.1881 hommikul Kamaral Abja mõisapiirkonnas, maeti 22.11.1881 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Lapsed:
1) tütar Liisu PULLIN
2) poeg Tõnis PULLIN
3) tütar Kirsti PULLIN – vt. nr. 1

III põlvkond

4. Kaarel /Sooba Hansu poeg Kaarel, Sooba Hansu Kaarel, Sooba Kaarel, Münniku Kaarel, Soba Hans s. Sohn Kaarl, Soba Hanso Kaarl, Karl, Münnika Kaarl/, isa Hans – vt. nr. 8, sündis umbes 28.02.1767. Personaalraamatus on tema kohta märgitud, et oli alates 1795. a. sulaseks Puujala Peedu talus ning 1802. a. sai Sooba peremeheks. Siiski on juba 1799. a. esimese lapse Jaani sünnikandes Kaarli kohta kirjas, et ta oli Sooba uus peremees. Arvatavasti üsna varsti kolis siiski elama Münniku tallu oma teise naise isa juurde. 26-aastase noormehena lasi ilmselt kogemata maha oma isa sulase Andrese 12-aastase poja. Suri 45-aastaselt 01.09.1813 kui Münniku Aabrami sulane, maeti 03.09.1813.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saardes 15.11.1797 Saarde kirikumõisa piirkonnast /Pastorat Saara/ pärit Leisaare Juhani tütre Mari-ga.

Teist korda abiellus Kaarel 09.11.1802 Münniku Peetri tütre Ann-iga. Kaarel oli sel ajal juba Münnikul sulane. Anni kohta on abielukandes kirjas, et ta oli tanutatud /gehaubt/. Ilmselt viitas niisugune märkus sellele, et Ann oli kiriku silmis eksinu – tal oli abieluvälisest suhtest sündinud poeg. Ann sündis umbes 02.07.1778. Tema isa oli Münniku talu peremees Peeter. Annil sündis 16.05.1798 vallaspoeg Peeter, kelle isa ei ole teada. 1811., 1816. ja 1826. a. hingerevisjonides oli poeg Peeter kirjas kui kasuisa Kaarli poeg. 1820. a. võeti Peeter nekrutiks, enne seda elas Kuuselohu talus. Ema Anni edasine käekäik pärast abikaasa Kaarli surma ei ole teada.

5. Mari /Leissaare Juhani tütar Mari, Leiser Johann seine Tochter Marri/, isa Juhan – vt. nr. 9, ema Kadri – vt. nr. 10, sündis umbes 02.02.1776. Leeritati Saardes 18.12.1793. 1795. a. hingeloendi ajal elas Mari Saarde kirikumõisale kuulunud Leisaare talus. Abiellumise ajaks olid Mari vanemad juba surnud. 1826. a. vaherevisjoni ajal said vennad perekonnanimeks VILL /WILL/. Mari suri umbes 25-aastaselt 22.12.1801 Kilingi mõisapiirkonnas ja maeti 25.12.1801. Surmapõhjus – külmetus, põdes enne düsenteeriat, liikmete valud /Erkältung, h. vorher Ruhr, Gliederschmerzen/.

Kaarli ja Mari laps:
1) poeg Jaan PULLIN – vt. nr. 2

Kaarli teadaolevad lapsed teisest abielust:
2) poeg Hans
3) poeg Hendrik

6. Hain /Räägi Peetri poeg Hain, Rae Juhani sulane Hain, Rägi Petri Ain, Ra-e Johann sein Kn. Hann od. Hain/, isa Peeter – vt. nr. 11, ema Leenu – vt. nr. 12, sündis 23.12.1754 Vooru mõisapiirkonnas /Worroküll/ Tarvastu kihelkonnas ja ristiti 25.12.1754, vaderid: Räägi Hain, Varese Hans, Räägi Jüri naine Liis. Haini päritolu kindlakstegemine oli paras nuputamine. Saarde koguduse personaalraamatu andmetel tuli Hain Kilingi mõisapiirkonda 1793. a. Vooru mõisapiirkonnast Tarvastu kihelkonnast. Tema sünniaastaks on Saarde koguduse 1795. a. alustatud personaalraamatus märgitud 1759. Varasemas, 1789. a. alustatud personaalraamatus on Hain vanuseks märgitud 34 aastat. Tarvastu koguduse sünnimeetrika järgi sündis 1759. a. Voorul vaid üks laps, kellele pandi nimeks Hain – 25.02.1759 sündis Hannuse Hansu venna Juhani ja tema naise Liisu poeg Hain, kuid paraku suri see lapsuke 5-nädalaselt ja maeti 01.04.1759. Seega ei ole Saarde personaalraamatu andmed täpsed (mis oli tollal üldiselt üsna tavaline), kuigi pastor Voigdt näis olevat üsna täpne ja põhjalik mees. Vanimat personaalraamatut uurides hakkab aga silma see, et kirikuõpetaja on pannud kirja mitte sünniaastad, vaid vanused seisuga 1789. Kuigi Hainile on lisatud juurde märkus, et ta tuli Kilingi mõisapiirkonda 1793. a., võis pastor vanuse kirja panna siiski personaalraamatu algusajale vastavalt. Alles järgmises personaalraamatus arvutas ta ehk sünniaasta valesti – võttes arvesse Voorult tuleku aastat, mitte eelmise personaalraamatu nö. nullaastat. Seega võis Hain sündida varem – 1754. a. Kahjuks ei ole säilinud ei Vooru ega Kilingi mõisa 1795. a. hingeloendeid. Küll aga on õnneks olemas Vooru mõisa 1782. ja 1811. a. hingeloendid. Neist otsides hakkab silma ainus kandidaat, kes vanuse poolest sobib ning kes 1782. a. olemas on, kuid 1811. a. on jäljetult kadunud – Räägi Peetri poeg Hain. Teisi sobivaid Haine Voorul ei olnud – ülejäänud on kas liiga vanad ja pereinimesed või liiga noored ja/või 1811. a. revisjoni järgi endiselt Voorul olemas. Seega tuleb lugeda väga tõenäoliseks, et just Räägi Peetri poeg Hain Kilingi mõisa üle viidi. Tarvastu koguduse 1775. a. alustatud personaalraamatu järgi elas Hain koos lesestunud ema, õe ja vennaga Räägi talus. Millises neljast olemas olnud Räägi taludest (1814. a. Tartu kreisi maamõõtja Carl Christian Andersi koostatud Specielle Geom. Charte von dem Publiquen Guthe Worokül belegenen in Pernauschen Kreise und Tarwastschen Kirchspiele järgi) just täpselt, ei oska vist enam keegi öelda. Praeguseks ajaks pole ühestki Räägi talust suurt midagi järele jäänud. Räägilt läksid nad edasi Lupe Hansu juurde, kus ema asus sauna elama, pojad Jaak ja Hain olid sulasteks. Vooru mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli Hain sulane Laugi Juhani talus nr. 35. Sealt edasi on tema liikumisi võimalik jälgida juba Saarde koguduse personaalraamatusse talletatud märkuste abil – kõigepealt oli ta kirja pandud Rae Juhani tallu sulaseks. 1799. a. sai temast mõisa sulane, alates septembrist 1800 Napsu Tooma talu vabadik, seejärel oli ta Puujala Jaagu juures, 1801. aastast Kantsi Jaani juures. 1806. a. läks Surtsi Matsi tallu. Hain suri 52-aastaselt 26.05.1807 Kilingi mõisapiirkonnas kui Surtsi Juhani vabadik ning maeti 28.05.1807. Tema surmapõhjuseks on meetrikaraamatus märgitud suguhaigus /venerische Krankheit/, personaalraamatus aga verine kõhutõbi ehk düsenteeria /rothe Ruhr/.

Laulatati Saardes 16.01.1799 Riitsaare Kaarli tütre Maret-iga, kes oli laulatuse ajal Lodja Mihkli juures tüdrukuks.

7. Maret /Riitsaare Kaarli tütar Maret, Riitsaar Kaarls Tr. Marret/, isa Kaarel – vt. nr. 13, sündis umbes 01.06.1771 arvatavasti Voltveti mõisapiirkonnas /Tignitz/ Saarde kihelkonnas. Saarde koguduse personaalraamatutes on ta tuvastatav kõigepealt kui Küti ehk Tõnu Tiidu talu peremehe Hansu tüdruk, kust ta läks edasi Lodja kõrtsu tüdrukuks. Maret suri 36-aastaselt 25.02.1808 Kilingi mõisapiirkonnas kui Surtsi Juhani talu teenija, maeti 27.02.1808. Surmapõhjus – tüüfus /hitzige Krankheit/.

Lapsed:
1) tütar Made
2) tütar Mari HANNINA – vt. nr. 3
3) tütar Liisu

IV põlvkond

8. Hans /Sooba Hans, Soba Hans/, sündis umbes 01.09.1740. Oli Sooba, teise nimetusega Pullina talu peremees. Suri 55 aasta vanuses 12.01.1796 Kilingi mõisapiirkonnas. Maeti 14.01.1796. Personaalraamatus on kirjas tema surma asjaolud – väidetavalt suri ta verekaotusest tingitud nõrkusesse, sest viis nädalat enne surma oli Sooba Andres tema kõõlused läbi löönud /gestorben d. 12. Jan. 96 an Entkräftung, da er seit 5 W. viel Blut verloren, weil Soba Andres ihn die Spannader durchgeschlagen gehabt/. Sooba Andres oli Sooba talu saunik. Ei ole teada, kas Hansu surma põhjustamine oli õnnetusjuhtum või tahtlik tegu. Võib olla, et meestel oli omavahel kana kitkuda, sest kolm aastat enne Hansu surma juhtus üks teine traagiline õnnetus. Nimelt 1793. a. 2. juulil heinamaarjapäeva tähistamise ajal lasi Pullina Hansu poeg Kaarel jahipüssist pihta Sooba Andrese 12-aastasele pojale Hansule. Hans viidi Pärnusse, kus ta suri saadud vigastustesse 05.07.1793 /dieser S. Hans ist in Pernau 1793 d. 5. Jul. an die Wunden, welche er d. 2. Jul. von Flintschüsse erhalten hatte, am Mariae Heimsuchungs-Feste, durch Pullina Hans sein Sohn Kaarl/ Surmakandes on kirjas, et Sooba Andrese poeg Hans lahati Pärnus. Võib siiski olla, et perede vahelisi suhteid need juhtumid lõplikult ära ei rikkunud – 1798. a. oli Sooba Andrese naine Eeva Hansu poja Peedu tütrekese ristiemaks.

Sooba Hans oli vähemalt ühe korra abielus. Teadaolev naine Reet sündis umbes 28.02.1747 ja suri umbes 53-aastasena 06.01.1800 Kilingi mõisapiirkonnas ning maeti 08.01.1800. Ei ole teada, kas Reet oli Hansu ainus abikaasa ja kõikide laste ema või oli abikaasasid rohkem.

Hansu teadaolevad lapsed:
1) poeg Mats PULLIN
2) poeg Kaarel – vt. nr. 4
3) poeg Peet
4) poeg Jaan PULLIN
5) tütar Mari
6) poeg Hans

9. Juhan /Leissaare Peetri Juhan, Leissaare Juhan, Leiser Petre Johann, Leiser Johann, Laisaare Juhhan/, isa Peeter – vt. nr. 14, sündis umbes 1744. Saarde kirikumõisa 1782. a. hingeloendi ajal oli Leissaare talu peremees. Suri umbes 45-aastaselt 21.09.1789 Saarde kirikumõisa piirkonnas ja maeti 22.09.1789. Juhani surmakandele on kirikuõpetaja lisanud märkuse, et Juhani vanim poeg Peeter võttis talu peremehe koha üle oma ema vennalt Markuselt 26.05.1804 /dessen ältere Sohn Peter übernahm von seinem Mutter Bruder Markus die Verwaltung des Gesindes an 1804, d. 26 May/.

Oli abielus Kadri-ga. Kadri ei pruukinud olla Juhani ainus naine ja kõikide laste ema, kuid pastor Voigdt on teda nimetanud Juhani teise teadaoleva lapse Liisu emaks (Liisu abielukandes), seega pidi ta olema ka kõigi järgnevate laste ema.

10. Kadri /Münniku Hendriku tütar Kadri, Leissaare Kadri, Münnika Hendrik s. Tochter Kaddri, Leiser Kaddri/, isa Hendrik – vt. nr. 15, sündis umbes 1751 arvatavasti Kilingi mõisapiirkonnas Saarde kihelkonnas. Oli kirikumõisale kuulunud Leissaare talu perenaine. Suri umbes 41-aastaselt 27.10.1792 Saarde kirikumõisa piirkonnas ja maeti 31.10.1792. Päev pärast Kadri surma suri ka tema 6-kuune poeg Jüri.

Kadri oli vähemalt kaks korda abielus. Pärast esimese teadaoleva abikaasa Juhani surmas laulatati teistkordselt 23.02.1791 Küpsi ehk Kiinioja Jaagu poja Kristjan-iga /des 1770 verstorbenen Wirths Kinooja oder Kipso Jaaks jüngster Sohn Kristian/, kes oli oma isa noorim poeg ja Kadrist pea 20 aastat noorem. Kristjan asus Leissaare peremehe kohale, kuigi nähtavasti mitte kauaks. Pärast Kadri surmas abiellus Kristjan Kalita Hansu tütre Mari-ga Pati mõisapiirkonnast, kes oli eelmise Leissaare peremehe Juhani onupoja tütar. 1794. a. oli pastor teinud Kilingi mõisaga kaupa ning toonud Leissaare tallu sulaseks Kadri venna, Münniku Hendriku poja Markuse, vastutasuks sai Kilingi mõis endale köster Andrese poja Jüri, kes pandi Nõmme kõrtsi kõrtsmikuks. Nähtavasti pani pastor Markuse varsti peremehe kohale Leissaarele, nagu nähtub kunagise peremehe Juhani surmakandest.

Juhani ja Kadri teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Liisu
3) tütar Mari – vt. nr. 5
4) poeg Peeter
5) tütar Made
6) tütar Maret
7) poeg Juhan
8) tütar Kadri

Kristjani ja Kadri laps:
9) poeg Jüri

11. Peeter /Räägi Hanni poeg Peeter, Palu Hanni poeg Peeter, Räägi Hanni Peeter, Räägi Peeter, Rääki Hann s. Sohn Peter, Pallo Hann s. Sohn Peter, Rägi Hanni Peter, Recki Peter, Rägi Peter/, isa Hann – vt. nr. 16, ema Anu – vt. nr. 17, sündis arvatavasti 25.06.1714 Vooru mõisapiirkonnas Tarvastu kihelkonnas ja ristiti 27.06.1714, vaderid: Hannuse Hans, Lauri Märt, Araku Siimu Paabu. Vooru mõisa 1751. a. adramaarevisjoni ajaks on saanud Räägi Mihkli maadel peremeheks (ilmselt poolemeheks, teist poolt haris Räägi Tõnis), maade suuruseks on 1/8 adramaad. 1758. a. vakuraamatu põhjal võib järeldada, et vahepeal toimus peremeeste ümbertõstmine – nimelt on Räägi Tõnisest ja Peetrist saanud vabadikud ja nad on asunud Laugi Tõnise maadele, kus Rootsi ajal elas sakslasest rüütel nimega Matthias Bresinski, kes maksis raharenti. 1760. a. oma tütre sünnikandes on Peeter märgitud saunikuks. Peeter suri enne 1775. a., sest tol aastal koostatud Tarvastu koguduse personaalraamatus on naine Leenu kirja pandud kui lesk. Peetri surmakanne ei ole leitav, võimalik sobiv kanne on Lupe Juhani sauniku Peetri matusekanne 07.11.1767.

Laulatati Tarvastus novembris 1748 Perearu Jüri kasvandiku Leenu-ga Vooru mõisapiirkonnast.

12. Leenu /Perearu Jüri kasvandik Leenu, Pärra arro Jürri Augzügl. Lena, Leno/, päritolu teadmata, sündis umbes 1723. Tarvastu koguduse 1775. a. alustatud personaalraamatu järgi läks Räägilt Lupe sauna elama. Suri umbes 64-aastaselt enne 24.04.1787 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 24.04.1787.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Maret
2) poeg Jaak – järglased said 1826. a. perekonnanimeks TAMM
3) poeg Hain – vt. nr. 6
4) tütar Ell
5) tütar Ann

13. Kaarel /Riitsaare Kaarel, Riitsaar Kaarl/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri arvatavasti enne 1782. a.

Oli abielus Lauri Aadami tütre Liisu-ga /Lauri Adam s. Tochter Liso/, kuid ei ole teada, kas Liisu oli Kaarli ainus naine. Liisu sündis umbes 1743. a. ja suri 56-aastaselt 29.11.1799 Vanamõisal Voltveti mõisapiirkonnas ning maeti 01.12.1799. Saarde koguduse vanima personaalraamatu järgi elas 1789. a. Kärsu mõisapiirkonnas /Kersel/ Saarde kihelkonnas Vanamõisa Peetri juures (Voltveti ja Kärsu mõisad kuulusid samale omanikule), seejärel läks Vassu Tohvri juurde Voltveti mõisapiirkonda, 1796. aastast elas Virakul.

Teadaolev laps:
1) tütar Maret – vt. nr. 12

V põlvkond

14. Peeter VILL /Leissaare Peeter, Peter Will, Peter Willem/, isa Hindrik – vt. nr. 18, sündis umbes 1725 paiku Kalita talus Pati mõisapiirkonnas Saarde kihelkonnas. Pidas pärast oma isa surma umbes 1744. a. alates viis aastat Saarde koguduse köstri (ja ilmselt ka koolmeistri) ametit, seejärel asus oma venna Kaarli asemel Leissaare talu peremehe kohale. Kaarlist sai omakorda köster ja koolmeister. 1750. a. sattus konflikti Kilingi mõisa omaniku leitnant Stael von Holsteiniga, mille kohta on säilinud Peetri kaebekiri asehaldurile. Pidas ennast vabaks meheks, kuigi oli lubanud ennast kirikumõisale ning kandis vakuraamatute järgi tavapäraseid koormisi, milliseid pandi pärisorjadest talupoegadele. Peeter suri enne 1782. a. hingerevisjoni toimumist, sest kirikumõisa revisjonis teda kirja pandud ei ole. Peetri abieludest ei ole samuti midagi teada, ka tema naine pidi olema 1782. aastaks surnud (või uuesti abiellunud ja mujale läinud).

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Kaarel
2) poeg Juhan – vt. nr. 9
3) poeg Kristjan
4) tütar Liisu

15. Hendrik /Münniku Hendrik, Münnika Hendrik, Mennicko Hinrich/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Kilingi mõisa 1758. a. vakuraamatu järgi oli taluperemees Külitse külas. Oli kiriku vöörmünder. Suri enne 1789. a. Abielu kohta andmed puuduvad, ilmselt suri ka abikaasa enne 1789. a.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri – vt. nr. 10
2) poeg Markus

16. Hann /Tehvandi Hann, Palu Hann, Räägi Hann, Tehwandi Hann, Pallo Hann, Reeki Hann/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Vooru mõisa 1724. a. adramaarevisjoni ajal oli kirjas vabadike all, nimetati Tehvandi Hanniks, 1731. a. vakuraamatus oli ta endiselt vabadike all kui Palu Hann. Märkusena on juurde lisatud, et ta pannakse koos kõige oma liikuvvaraga Hannuse Hennu juurde /der Pallo Hann wird zusambt seinen Vermögen diesem bey geleget/. 1738. a. adramaarevisjonis on Hann kirjas endiselt vabadike all, 1744. a. on ta viidud Räägi maadele peremeheks. Hann suri arvatavasti enne 1751. a.

Oli abielus Anu-ga.

17. Anu /Anno/, päritolu teadmata, sündis 1676. a. paiku. Suri umbes 80-aastaselt enne 27.05.1756 Vooru mõisapiirkonnas ja maeti 27.05.1756.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter – vt. nr. 11
2) tütar Madli
3) tütar Maret

VI põlvkond

18. Hindrik VILL /Heinrich Will, Hinrich/, sündis umbes 1695. Oli Riia kandja poeg, seega võis sündida Riias. Katku ajal oli 14-aastane, tuli Pati mõisapiirkonda, kus Matsi Hans ta oma kasvandikuks võttis. Tõenäoliselt surid vanemad katku. Edasi elas Tedre Mardi, kubjas Konna Lauri ja Kalita Peetri juures. Umbes 1727. a. peale oli Saarde koguduse köster ja koolmeister. Võttis 1720-ndate alguses naise Kilingi mõisapiirkonnast. Suri umbes 50-aastaselt umbes 1744.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter VILL – vt. nr. 14
2) poeg Kaarel VILL
3) poeg Andres VILL

Kirjuta vastus