Jevgeni Petuhhov

Minu vanaonu tütre abikaasa oli Jevgeni Petuhhov. Teadsin, et Jevgeni oli sündinud nn. Eesti ajal ehk siis kahe ilmasõja vahel Narvas. Ma ei lootnud tema kohta kirikuraamatutest suurt midagi leida, aga igaks juhuks lappasin läbi Narva õigeusu koguduste meetrikad. Ja ennäe imet – Jevgeni ristimiskanne oligi kirja pandud Narva Kreenholmi koguduse meetrikaraamatusse. Asi hakkas mind huvitama ja sealt ning Jevgeni poja Igor Petuhhovi kunagi tehtud sugupuu-uuringust saadud andmed hakkasid hargnema läbinisti põnevaks sugupuuks. Tuli välja, et Jevgeni esivanemad moodustasid kireva segu eesti, vene ja soome talupoegadest, saksa käsitöölistest ning isegi Rootsi ohvitserist (kuigi viimane oli rahvuselt ilmselt sakslane).

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Saveli PETUHHOV - 23
           +--+ 5-Mihhail PETUHHOV (-1920) - 14
        +--+ 4-Filipp PETUHHOV (-1920) - 8
     +--+ 3-Fjodor PETUHHOV (1857-1942) - 4
  +--+ 2-Fjodor PETUHHOV (1885-1968) - 2
  |  |  +--- 4-Matvei BURKEJEV - 9
  |  +--+ 3-Aleksandra BURKEJEVA (1868-1931) - 5
--+ 1-Jevgeni PETUHHOV (1921-2003) - 1
  |                 +--- 8-Rõika Mihkel (1694-1743) - 70
  |              +--+ 7-Rõika Jaan (1719-1759) - 40
  |              |  +--- 8-Tiiu (1698-1763) - 71
  |           +--+ 6-Rõika Hans (1755-1821) - 24
  |           |  |  +--- 8-Rõika Andres (1688-1761) - 72
  |           |  +--+ 7-Rõika Andrese t. Tiiu (1723-1787) - 41
  |           |     +--- 8-Anu (1688-1761) - 73
  |        +--+ 5-Tõnis VALGE (1798-1865) - 15
  |        |  |  +--- 7-Nõmme Koorti Jaan (1700-1773) - 42
  |        |  +--+ 6-Pedaka Jaani Mai (1756-1821) - 25
  |        |     |  +--- 8-Välba Rein (-1721) - 74
  |        |     +--+ 7-Välba Reinu t. Anu (1716-1796) - 43
  |        |        +--- 8-Anu (-1736) - 75
  |     +--+ 4-Jaan WEISSMANN (1825-1900) - 10
  |     |  |           +--- 9-Peedi Mats (1660-1732) - 113
  |     |  |        +--+ 8-Uti Peep (1700-1766) - 76
  |     |  |        |  +--- 9-Mall (1680-1762) - 114
  |     |  |     +--+ 7-Uti Mats (1731-1804) - 44
  |     |  |     |  |  +--- 9-Malkuse Mats (1683-1743) - 115
  |     |  |     |  +--+ 8-Malkuse Matsi t. Ell (1702-1776) - 77
  |     |  |  +--+ 6-Jaan LOHK (1760-1839) - 26
  |     |  |  |  |     +--- 9-Peedi Jaak (1680-1728) - 116
  |     |  |  |  |  +--+ 8-Peedi Jaagu Tõnis (1708-1770) - 78
  |     |  |  |  |  |  +--- 9-Mai (1675-1757) - 117
  |     |  |  |  +--+ 7-Peedi Jaagu Tõnise t. Kai (1733-1801) - 45
  |     |  |  |     |  +--- 9-Konna Tõnu (1684-1756) - 118
  |     |  |  |     +--+ 8-Konna Tõnu t. Mari (1711-1758) - 79
  |     |  +--+ 5-Annuse Jaani t. Kai (1791-1863) - 16
  |     |     |     +--- 8-Välba Jüri (1710-1759) - 80
  |     |     |  +--+ 7-Välba Jaan (1736-1800) - 46
  |     |     |  |  |     +--- 10-Sääre Jaak (-1715) - 142
  |     |     |  |  |  +--+ 9-Sääre Jaan (1680-1743) - 119
  |     |     |  |  +--+ 8-Sääre Jaani t. Ell (1715-1768) - 81
  |     |     |  |     |  +--- 10-Nigula Hans (-1715~1721) - 143
  |     |     |  |     +--+ 9-Nigula Hansu t. Rõõt (1685-1749) - 120
  |     |     +--+ 6-Välba Jaani t. Mari (1768-1839) - 27
  |     |        |  +--- 8-Esku Jüri Jaak (1691-1741) - 82
  |     |        +--+ 7-Esku Jaagu t. Mari (1732-1811) - 47
  |     |           |  +--- 9-Lauri Andres (-1714) - 121
  |     |           +--+ 8-Lauri Andrese t. Kai (1689-1759) - 83
  |  +--+ 3-Jakob WEISSMANN (1870-1935) - 6
  |  |  |        +--- 7-Michael HERMANN (-1768~1776) - 48
  |  |  |     +--+ 6-Adam Friedrich HERMANN (1751-1817) - 28
  |  |  |     |  |  +--- 8-Caspar EDLER (-1738) - 84
  |  |  |     |  +--+ 7-Catharina Elisabeth EDLER (1721-1784) - 49
  |  |  |  +--+ 5-Gottlieb Jacob HERMANN (1794-1860) - 17
  |  |  |  |  |  +--- 7-Johannes LINCKE (-1776) - 50
  |  |  |  |  +--+ 6-Genovefa LINCKE (1759-1811) - 29
  |  |  |  |     +--- 7-Elisabeth FELBERN (1726-1802) - 51
  |  |  +--+ 4-Amalie Therese HERMANN (1832-1883) - 11
  |  |     |           +--- 9-Kärdi Hans (1650-1689) - 122
  |  |     |        +--+ 8-Kärdi Hans (1680-1757) - 85
  |  |     |     +--+ 7-Kärdi Hansu Nigulas (1712-1750) - 52
  |  |     |  +--+ 6-Jüri LAUTS (1748-1829) - 30
  |  |     |  |  |     +--+ 9-Epro Pärtel (1655-1721~1734) - 123
  |  |     |  |  |     |  +--- 10-Triinu (1630-1696) - 144
  |  |     |  |  |  +--+ 8-Epro Jaan (1678-1741) - 86
  |  |     |  |  |  |  |  +--- 10-Linsi Toomas (1635-1697) - 145
  |  |     |  |  |  |  +--+ 9-Linsi Tooma t. Kai (1655-1721~1734) - 124
  |  |     |  |  +--+ 7-Epro Jaani t. Madli (1712-1771) - 53
  |  |     |  |     +--- 8-Mai (1681-1759) - 87
  |  |     +--+ 5-Nigula Jüri t. Ann (1792-1862) - 18
  |  |        |     +--- 8-Malle Mardi Jaak (-1741) - 88
  |  |        |  +--+ 7-Malle Mardi Jaak (1726-1764) - 54
  |  |        |  |  +--- 8-Mari (-1751) - 89
  |  |        +--+ 6-Malle Mardi Jaagu t. Mari (1754-1804) - 31
  |  |           +--- 7-Annuse Jaani Tõnu tüdruk Tiiu (1733-1757) - 55
  +--+ 2-Maria WEISSMANN (1896-1969) - 3
     |              +--- 8-Säki Tõnu (1710-1790) - 90
     |           +--+ 7-Säki Toomas (1735-1795) - 56
     |        +--+ 6-Säki Tooma Tõnu (1776-1831) - 32
     |        |  |  +--- 8-Kure Toomas (1703-1773) - 91
     |        |  +--+ 7-Kure Tooma t. Anu (1738-1792) - 57
     |     +--+ 5-Siimu SÄKK (1801-1865) - 19
     |     |  +--- 6-Mari (1780-1842) - 33
     |  +--+ 4-Peeter SÄKK (1828-1894) - 12
     |  |  |              +--- 10-Nigulas - 146
     |  |  |           +--+ 9-Kala Jaak (1691-1771) - 125
     |  |  |        +--+ 8-Kala Jaagu Aabram (1724-1790) - 92
     |  |  |     +--+ 7-Mihkel ABRAMSON (1750-1838) - 58
     |  |  |     |  +--- 8-Ann (1728-1783) - 93
     |  |  |  +--+ 6-Jüri ABRAMSON (1781-1833) - 34
     |  |  |  |  |        +--- 10-Toomas (-1726) - 147
     |  |  |  |  |     +--+ 9-Vilistaja Mihkel (-1739) - 126
     |  |  |  |  |  +--+ 8-Vilistaja Mart (1720-1767) - 94
     |  |  |  |  +--+ 7-Vilistaja Mardi t. Ann (1758-1783) - 59
     |  |  |  |     |     +--- 10-Juhan - 148
     |  |  |  |     |  +--+ 9-Tuutari Juhan (-1739) - 127
     |  |  |  |     +--+ 8-Tuutari Juhani t. Piret (1720-1774) - 95
     |  |  +--+ 5-Mihkli Jüri t. Anne (1805-1844) - 20
     |  |     |        +--- 9-Lauri - 128
     |  |     |     +--+ 8-Kala Jaak (-1759~1782) - 96
     |  |     |  +--+ 7-Kala Jaagu p. Toomas (1747-1798) - 60
     |  |     |  |  +--- 8-Kadri (1708-1758) - 97
     |  |     +--+ 6-Jaagu Tooma t. Katri (1784-1842) - 35
     |  |        |     +--- 9-Välja Jüri (1684-1744~1750) - 129
     |  |        |  +--+ 8-Välja Jüri p. Andres (1724-1782) - 98
     |  |        +--+ 7-Välja Andrese t. Elina (1750-1827) - 61
     |  |           |  +--- 9-Paavo (-1739) - 130
     |  |           +--+ 8-Paavo t. Hedvig (1724-1769) - 99
     |  |              +--- 9-Mari (1690-1750) - 131
     +--+ 3-Miina SÄKK (1863-) - 7
        |              +--- 9-Jüri (-1726) - 132
        |           +--+ 8-Jüri p. Hindrek (-1737) - 100
        |        +--+ 7-Hindreku Jüri (1715-1799) - 62
        |     +--+ 6-Nigulas ROOTS (1766-1834) - 36
        |     |  |  +--- 8-Olov (-1744) - 101
        |     |  +--+ 7-Olovi t. Abla (1722-1798) - 63
        |  +--+ 5-Mart ROOTS (1802-1876) - 21
        |  |  |        +--- 9-Mart (-1726) - 133
        |  |  |     +--+ 8-Mardi p. Hans (1679-1767) - 102
        |  |  |  +--+ 7-Hansu Toomas (1741-1779) - 64
        |  |  |  |  +--- 8-Kreet (1709-1759) - 103
        |  |  +--+ 6-Hansu Tooma t. Elina (1768-1824) - 37
        |  |     |  +--- 8-Juhan - 104
        |  |     +--+ 7-Elina (1745-1783) - 65
        +--+ 4-Mari ROOTS (1828-1886) - 13
           |              +--- 10-Jüri - 149
           |           +--+ 9-Jüri p. Madis (1700-1758) - 134
           |        +--+ 8-Reeküla Madise p. Jüri (1719-1759) - 105
           |     +--+ 7-Jüri Kusta (1747-1803) - 66
           |     |  +--- 8-Sohvi (1721-1765) - 106
           |  +--+ 6-Kusta Siimu (1779-1813) - 38
           |  |  |        +--- 10-Eerik - 150
           |  |  |     +--+ 9-Eeriku p. Juhan (-1739) - 135
           |  |  |  +--+ 8-Juhani p. Juhan (1692-1773~1782) - 107
           |  |  +--+ 7-Juhani t. Katri (1745-1813) - 67
           |  |     |  +--- 9-Niklas - 136
           |  |     +--+ 8-Niklase t. Kadri (1700-1772) - 108
           +--+ 5-Kusta Siimu t. Kadri (1802-1852) - 22
              |           +--- 10-Puusepa Jüri (1679-1739~1744) - 151
              |        +--+ 9-Puusepa Jüri p. Jaan (1701-1756) - 137
              |     +--+ 8-Jaani Jüri (1732-1782) - 109
              |  +--+ 7-Jaani Jüri p. Jaan (1756-1810) - 68
              |  |  |  +--- 9-Johann GRABBE (-1753) - 138
              |  |  +--+ 8-Margarethe GRABBE (1732-1771) - 110
              |  |     +--- 9-Leenu (1708-1768) - 139
              +--+ 6-Jüri Jaani t. Eeva (1781-1831) - 39
                 |     +--- 9-Juhan - 140
                 |  +--+ 8-Juhani p. Hindrik (1713-1768) - 111
                 +--+ 7-Hindriku t. Mari (1757-1831) - 69
                    |  +--- 9-Burdini Aabram (-1739) - 141
                    +--+ 8-Aabrami t. Madle (1714-1784) - 112

I põlvkond

1. Jevgeni PETUHHOV /Евгеній Пѣтухов/, sündis 17.02.1921 Narvas, isa Fjodor Petuhhov – vt. nr. 2, ema Maria, sünd. Weissmann – vt. nr. 3. Ristiti 05.03.1921 Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirikus esipreester Georgi Andressoni poolt, ristimise tunnistajad: Oudova maakonna Võskatka valla Bolšije Polja küla elanik Feodor Trofimi poeg Volkov ja Narva linna kodanik neiu Anna Juhani tütar Tulk.

Mina mäletan seda aega, mil Jevgeni elas koos perega Kohtla-Järvel. Ma vist käisin korra ka nende juures külas, kuid ega ma sellest enam suurt midagi mäleta – oli üsna laps veel. Pigem oli nii, et nemad tulid vahel meile Tallinnasse külla – ema ootas neid külaskäike väga ja oli alati väga õnnelik. Paremini mäletan ma seda, kuidas me mingil suvel koos emaga vast nädalakese Petuhhovide suvilas Peipsi ääres veetsime. Arvatavasti olime seal nädalakese, mitte rohkem, kuid sellest ajast on mul meeles Peipsi liivane rand, lained, jutud Peipsi õitsemisest, männimets ja mustikad. Suvila asus mäletamist mööda kuskil Remniku kandis, ent praegu ma seda kohta enam ära vist ei tunneks. Mäletan veel, et käisime Vasknarvas vaatamas sealseid vanu kindlusemüüre ja Narva jõe algust. Remnikul korraldati aeg-ajalt õhtupimeduses vabaõhukino – mäletan, et film, mida ma vaatamas käisin, oli vist „Miljon aastat enne meie aega”. Igatahes oli pärast seda filmi päris õudne pimedas koju minna – mine tea, kust põõsast mõni saurus välja hüppab.

Hiljem pensionile jäädes müüsid Petuhhovid maha oma suvila ning tulid Kohtla-Järvelt Tallinnasse Mustamäele elama.

Jevgeni suri 82-aastaselt 22.09.2003 Tallinnas ja maeti 04.10.2003 Metsakalmistule.

Abikaasa Evi-Regina SPIEGEL ⬄ SÜLLAK, sündis 13.01.1924 kell 4 päeval Tallinnas, isa Georg Wilhelm Spiegel /Jüri Süllak/, ema Natalie, sünd. Braas /ka Braase, Praas/. Ristiti kodus pastor A. Kapi poolt 05.02.1924, vaderid: neiu Erika Spiegel (isa õde), abielus Elise Värbu (isa õde), abielus Eduard Mikk. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 28.08.1939 määrati Georg Wilhelm Spiegelile uueks eesnimeks Jüri ja uueks perekonnanimeks SÜLLAK. Seega sai ka Evi uueks perekonnanimeks Süllak. Evi õppis Tallinna Tehnikaülikoolis keemia teaduskonnas. Elas pikka aega koos abikaasaga Kohtla-Järvel, oli kooli õppeala juhataja. Evi suri 83-aastaselt 11.03.2007 Tallinnas ja maeti 14.06.2007 Metsakalmistule.

Lapsed:

1) poeg [elusolev], abiellus ja tal on lapsed

2) poeg Igor PETUHHOV (1956 – 2004), abiellus ja tal on lapsed

II põlvkond

2. Fjodor PETUHHOV /Feodor Petuhow, Федоръ Пѣтуховъ, Ѳеодоръ Ѳеодоровъ Пѣтуховъ/, sündis 06.06.1885 vkj. (18.06.1885 ukj.) Ljadinki külas Võskatka vallas Oudova maakonnas Peterburi kubermangus, isa Fjodor Petuhhov – vt. nr. 4, ema Aleksandra, sünd. Burkejeva – vt. nr. 5.

Pojapoeg Igor on uuris oma esivanemate põlvnemist, mida ta ka minuga jagas. Petuhhovide poolsed andmed ongi suures osas pärit Igori koostatud sugupuu ülevaatest, kuid kahjuks ei ole mulle teada, milliseid allikaid ta kasutas ja seega ei saa ma kinnitada kõikide andmete õigsust. Igori uurimusest Fjodor Petuhhovi kohta: „Sündis Ljadinki külas. Koolis käis Veinos. Kui sai täisealiseks, siis läks Sankt-Peterburgi kontorisse tööle. 1914. aastal mobiliseeriti tsaariarmeesse. 1917. aastal suunati Oranienbaumi I lipnike ja allohvitseride kooli. Peale lõpetamist komandeeriti Petropavlovskisse 33. Siberi polku lipnikuks. 1918. aastal määrati Võskatka valla „voenrukiks”. Kui 1919. aasta 14. mail saabus valgearmee, siis tuli end peita 2 nädalat, kuid sattus ikkagi vangi. Tema eest kostis omakülamees lipnik Fjodor Žuravljov ning ta suunati rindele valgearmee koosseisus. 1919. aasta 10. novembril sai haavata ning oli Tallinnas haiglas. Pärast töötas tislerina Narva Kreenholmi manufaktuuris ja Tallinnas „Punases Koidus”.”

21.05.1928 esitas Eesti Vabariigi siseministrile palve anda talle naturaliseerimise korras Eesti Vabariigi kodakondsus. Palvekirjast selgub, et pere elas toona Narvas Kreenholmis majas nr. 5, korteris nr. 28. Fjodor oli töötanud alates 01.06.1920 kuni 1924. aastani Narva Kreenholmi Puuvilla vabrikus mustatöölisena ja alates 1924. aastast samas vabrikus puusepa ametikohal. Feodorile ja lastele anti Eesti Vabariigi kodakondsus 14.09.1933.

Fjodor suri 82-aastaselt enne 09.06.1968 ja maeti 09.06.1968 Tallinna Metsakalmistule.

Laulatati 1919 Veino Ülestõusmise kirikus Oudova maakonnas Peterburi kubermangus Maria Weissmann-iga.

3. Maria WEISSMANN /Марія Вейсманъ/, sündis 26.12.1896 vkj. (07.01.1897 ukj.) Narva linnas, isa Jakob Weissmann – vt. nr. 6, ema Miina, sünd. Säkk – vt. nr. 7. Ristiti Jaanilinnas Jumalaema Ilmutamise õigeusu kirikus 05.01.1897, ristimise tunnistajad: Jamburgi linna kodanik Mihail Esholts ja Eestimaa kubermangu Rabivere valla talutüdruk Maria Tortendal. 24.06.1905 võeti isa Jakob koos lastega vastu Narva Peetri luteri koguduse liikmeskonda. 01.09.1906 liitus pere Vaivara kogudusega, armulaual käidi Peeterristi kirikus, mis oli Vaivara koguduse filiaalkirik. Pere elas tollal Kreenholmis. Maria leeritati Narva Peetri kirikus 02.03.1913. Pere ühines Narva Peetri kogudusega taas 1916. a. Maria suri 72-aastaselt enne 18.05.1969 ja maeti 18.05.1969 Tallinna Metsakalmistule.

Lapsed:

1) poeg Jevgeni PETUHHOV – vt. nr. 1

2) tütar Olga PETUHHOVA /Ольга Пѣтухова/, sündis 30.04.1922 Narvas, ristiti Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirikus ülempreester Georgi Andressoni poolt 21.05.1922, ristimise tunnistajad: Oudova maakonna Jazvinski valla Novo-Aleksandrovka küla elanik Aleksandr Sergei poeg Petrov ja Narva linna kodanik neiu Anastassia Aleksei tütar Matvejeva. Olga suri 88-aastaselt 29.05.2010 ja maeti 19.06.2010 Tallinna Metsakalmistule.

Oli abielus August Lõhmus-ega. August sündis 07.01.1921 Zolotaja Niva külas Pokrovski vallas Kalatšinksi maakonnas Tobolski kubermangus Venemaal (praeguse haldusjaotuse järgi Zolotaja Niva küla Okonešnikovo rajoonis Omski oblastis), isa Karl Lõhmus, ema Maali. Pereisa Karl Lõhmus oli pärit Sangaste vallast Sangaste kihelkonnast. Ta oli 1896. a. kevadel koos vanemate ning õdedega välja rännanud Zolotaja Niva külla Tobolski kubermangus. Lõhmuste pere oli arvatavasti üks neist Eesti taluperedest, kes Zolotaja Niva eesti küla asutasid. Koos Lõhmustega rändas samal ajal Sangaste vallast Zolotaja Nivasse veel terve hulk teisigi peresid. Augusti isa Karl sündis 19.08.1869 Sangaste mõisapiirkonnas Sangaste kihelkonnas, tema isa oli Karl Lõhmus, ema Eeva, sünd. Valgepea. Poeg-Karl oli perest ainus, kes kevadel 1886 õigeusku pöördus ja Ilmjärve õigeusu koguduse liikmeskonda astus. Ilmjärve koguduse pihiliste nimekirjadest võib välja lugeda näiteks seda, et 1892. a. elas Karl, kes nüüd kandis õigeusupärast nime Karp, Sangaste vallas Mäekülas Piksa talus. Zolotaja Nivasse rändamise ajal oli Karl ikka veel vallaline 27-aastane noormees. 1898. a. sai ta riigi poolt abiraha 30 rubla oma majapidamise korraldamiseks. Arvatavasti kuskil 1902. a. paiku võttis ta naise, kelle nimi oli Maali ja kellest ei ole teada muud, kui et ta sündis 1881. a. paiku ning tema isa nimi oli Karl. 18.10.1920 esitas Karl Lõhmus Siberi Kontroll-Opteerimise Komisjonile avalduse tunnistada ta Eesti Vabariigi kodanikuks. Avalduses on üles loetletud Karli pere toonane koosseis: abikaasa Maali, poeg Juhan, sünd. 1904, poeg Vladimir, sünd. 1906, poeg Karla, sünd. umbes 1910, tütar Olga, sünd. umbes 1914. Paar kuud pärast avalduse esitamist sündis perre lisaks veel poeg August, kelle kohta on opteerimistoimikusse lisatud eraldi käsikirjaline sünnitunnistus. Karli taotlus rahuldati ja pere saabus tagasi Sangaste valda. Karl suri 08.07.1926 ning juba oktoobris 1926 esitas Maali Eesti Vabariigi siseministrile palve Eesti kodakondsusest vabastamise kohta, sest soovis koos lastega minna tagasi Venemaale ja astuda Nõukogude Liidu kodakondsusesse. Milline oli tema ja ülejäänud pere käekäik Venemaal, ei ole mulle teada, küll aga tuli poeg August arvatavasti üsna varsti pärast II Maailmasõda elama Eestisse. August suri 83-aastaselt 03.07.2004 ja maeti 12.07.2004 Tallinna Metsakalmistule.

Laps:

a) tütar [elusolev]

3) poeg Oleg PETUHHOV /Олегъ Пѣтуховъ/, sündis 29.09.1924 Narvas, ristiti Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirikus ülempreester Georgi Andressoni poolt 19.10.1924, ristimise tunnistajad: Rakvere linna kodanik Aleksander Juhani poeg Roslov ja Narva linna kodaniku Nikolai Weissmanni abikaasa Jelizaveta Aleksei tütar. Sai surma 16-aasta vanuselt augusti lõpus 1941. a. Kingissepa linna lähistel (Igori andmetel).

III põlvkond

4. Fjodor PETUHHOV /Fjodor Filippovitš Petuhhov/, sündis 1857 Ljadinki külas Oudova maakonnas, isa Filipp Petuhhov – vt. nr. 8. Igori andmetest: „Sündis Ljadinki külas. Tegeles karja kokkuostuga ja karja transpordiga „omal jõul” Sankt-Peterburgi. Samuti tegeles ta põllumajandusega, kuid maad ja metsa oli tal vähe. Maja kõrval oli suurepärane õunapuuaed. Ta oli kokkuhoidlik, töökas ja väga usklik. Kõik, mis tal oli – maja, kariloomad, aed, olid väga heas korras. Nõukogude ajal tehti ta kulakuks, kuid teda ei küüditatud ja maja jäi alles. Tütar Maria võttis ta sõja ajal enda juurde ning ta suri 1942. aastal Leningradi blokaadis nälga.”.

Oli abielus Aleksandra Burkejeva-ga.

5. Aleksandra BURKEJEVA /Aleksandra Matvejevna Burkejeva/, sündis 1868 või 1869, isa Matvei – vt. nr. 9. Igori andmetel oli pärit Zalesje külast. Ta oli hästi südamlik. Aleksandra suri 26.04.1931. Surmapõhjus – emakavähk.

Igori uurimusest selgub, et Fjodoril ja Aleksandral sündis kokku koguni 18 last, kellest 9 poega ja 2 tütart jõudsid täiskasvanuikka, 7 last suri lapseeas:
1) poeg Fjodor PETUHHOV – vt. nr. 2
2) tütar Praskovja PETUHHOVA
3) poeg Ivan PETUHHOV
4) poeg Georgi PETUHHOV
5) tütar Maria PETUHHOVA
6) poeg Aleksei PETUHHOV
7) poeg Mihhail PETUHHOV
8) poeg Pjotr PETUHHOV
9) poeg Ignati PETUHHOV
10) poeg Pavel PETUHHOV
11) poeg Matvei PETUHHOV
12) tütar Tatjana PETUHHOVA
13) tütar Olga PETUHHOVA
14) tütar Niina PETUHHOVA
15) tütar Nadežda PETUHHOVA
16) poeg Ivan PETUHHOV
17) tütar
18) tütar

6. Jakob WEISSMANN /Яковъ Вейсманъ/, sündis 12.07.1870 Rõika Catharina peeglivabriku töölisasulas Võisiku mõisapiirkonnas /Woiseck/ Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Jaan Weissmann – vt. nr. 10, ema Amalie Therese, sünd. Hermann – vt. nr. 11. Ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduse ülempreestri Aleksander Gorski poolt 26.07.1870, ristimise tunnistajad: Võisiku mõisa Lätkalu küla talupoeg Anton Valge ja sama küla talutüdruk Maria Sahk. Jakobi isa Jaan oli õigeusklik, ema Amalie Therese aga luterlane. Varsti pärast Jakobi sündis kolis pere elama Peterburi kubermangu ja nad võeti Jamburgi linna hingekirja. Tegelik elukoht oli arvatavasti siiski mitte Jamburgis, vaid Narvas või Jaanilinnas (mõlemad linnad asusid toona Peterburi kubermangus). Kolga-Jaani luteri koguduse personaalraamatust, kus ema Amalie Therese kirjas oli, nähtub, et Kolga-Jaani kogudusest saadeti kirikutäht seoses kogudusevahetusega 18.04.1871 Vaivara kogudusele ja elukohaks on märgitud Kreenholm /Krähnholm/. Ülejäänud pere kuulus ilmselt Narva Znamenja õigeusu kogudusse. Znamenja (Jumalaema Ilmutamise) kirik asus Jaanilinnas. 24.07.1905 võeti Jakob koos lastega vastu Narva Peetri luteriusu koguduse liikmeskonda. 01.09.1906 on Narva Peetri kogudusest saadetud kirikutäht Vaivara kogudusele ja Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjadest võib näha, et Jakob koos abikaasaga käis Peeterristi kirikus ning elas Kreenholmis. 1916. a. liitusid nad ilmselt uuesti Narva Peetri kogudusega. Jakobi surmaaeg ei ole mulle teada, ta oli elus veel 1935. a. – sellel aastal oli ta mõnda aega Narva vangimajas rahurikkumise pärast (Rahvusarhiivis on olemas tema isiklik toimik).

Laulatati Narva Jumalaema Ilmutamise kirikus preester Pjotr Preobraženski poolt 21.08.1894 Joala valla luteri usku talutüdruku Miina Säkk-iga. Abielukandes on ekslikult kirja pandud Anna Peetri tütar Säkk. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Jamburgi linna kodanik Aleksander Jaani poeg Weissmann ja kindluse suurtükiväe reservi arvatud reamees Indrik Rosenwald, pruudi poolt: Joala valla talupoeg Priidik Säkk ja 94. Jenissei jalaväepolgu erru saadetud reamees Karl Tschibel. Miina ja Jakobi kihlus kuulutati välja ka Vaivara koguduse ees, mille liige Miina oli.

7. Miina SÄKK /Mina Säk/, sündis 16.11.1863 kell 8 õhtul Tšornajõe külas /ka Orujõe, Mustajõe, praegu Olgina/ Arumäe mõisapiirkonnas /Samokras/, isa Peeter Säkk – vt. nr. 12, ema Mari, sünd. Roots – vt. nr. 13. Ristiti 08.12.1863, vaderid: Juhan Säki naine Anne, Mihkel Jaansoni naine Mari, Mihkel Sults. Leeritati Vaivaras 10.04.1881. Miina täpne surmaaeg ei ole teada – arvatavasti suri pärast 1926. a.

Lapsed:

1) poeg Nikolai WEISSMANN ⬄ VETING /Nikolai Veissmann, Николай Вейсманъ/, sündis 02.05.1895 arvatavasti Narvas, ristiti Narva Jumalaema Ilmutamise kirikus ülempreester Pjotr Preobraženski poolt 11.05.1895, ristimise tunnistajad: Jamburgi linna kodanik Hristofor Jaani poeg Weissmann ja Jamburi linna kodanikust neiu Julia Jaani tütar Weissmann. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 12.06.1911. 1922. a. paiku kolis Nikolai elama Tallinna ja liitus Tallinna Jaani koguduse III pihtkonnaga. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusega 15.02.1937 anti Nikolai Weissmannile uueks perekonnanimeks VETING. Töötas Trammipargis treialina. Oli ilmselt kuldsete kätega meistrimees, millest annab tunnistust täiuslik auruvedurimudel, mis 2003. a. oli Idla Antiigiäris müügis ja mille eest küsiti toona hiiglaslikku summat – 280 000 krooni. Toona jõudis see lugu isegi ajakirjandusse. Nikolai suri enne 16.09.1956 Tallinnas ja maeti 16.09.1856 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Narva Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajase poolt õpetaja korteris 02.04.1923 Elizaveta Aleksei tütar Ivanova-ga /Elisabet Iwanow, Елисавета Иванова/ Tallinnast. Elizaveta sündis 19.08.1895 Narvas, isa Jamburgi linna kodanik Aleksei Ivanov, ema Maria Vassili tütar. Ristiti Narva Issandamuutmise kirikus ülempreester Joann Ljubimovi poolt 27.08.1895, ristimise tunnistajad: Peterburi linna kodanik Aleksandr Konstantinov ja soldatinaine Sofia Jekimi tütar Ivanova. Enne abiellumist oli Elizavetal sündinud vallaspoeg Georg, kelle isa oli arvatavasti Nikolai – Georg kandis hiljem ametlikult Weissmanni ning pärast eestistamist Vetingi nime. Elizaveta surmaaeg ei ole teada. Teadaolevalt abiellus Nikolai hilisemas elus veel vähemalt ühe korra.

Teadaolev laps:

a) poeg Georg IVANOV ⬄ WEISSMANN ⬄ VETING /Георгій Ивановъ/, sündis Jamburgi linna kodaniku tütre Elizaveta Ivanova vallaslapsena 22.03.1919 Narvas, ristiti Narva Kreenholmi Kristuse Ülestõusmise kirikus preester Joann Tsvetikovi poolt 13.04.1919, ristimise tunnistajad: Narva linna kodanik, linna omakaitse leitnant Richard Jüri poeg Mägi ja Narva linna kodanik Maria Gavrili tütar Jefimova. Georg oli väga musikaalne poiss – ta mängis orkestrites ja tegeles koorilauluga. II Maailmasõja ajal liitus ta Jaroslavlis moodustatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite koosseisus tegutsenud segakooriga ja Riikliku Akadeemilise Meeskooriga selle tegutsemise algusest alates. Oli kvarteti RAM-1 asutajaliige. Õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. 1979. a. anti talle Eesti NSV teenilise kultuuritegelase aunimetus. Georg Veting suri 83-aastaselt 16.01.2003 ja maeti 18.01.2003 Tallinna Rahumäe kalmistule.

2) tütar Maria WEISSMANN – vt. nr. 3

3) poeg Vassili WEISSMANN /Василій Вейсманъ/, sündis 28.01.1899 Narvas, ristiti Narva Jumalaema Ilmutamise kirikus ülempreester Pjotr Preobraženski poolt 14.02.1899, ristimise tunnistajad: Jamburgi linna kodanik Joosep Karli poeg Preem ja Joala valla Arumäe kogukonna talutüdruk Tiina Peetri tütar Säkk. Vassili edasine elukäik on teadmata.

IV põlvkond

8. Filipp PETUHHOV /Filipp Mihhailovitš Petuhhov/, sünniaeg teadamata, isa Mihhail Petuhhov – vt. nr. 14. Igori andmetel sündis ja elas Ljadinki külas. Suri 1920.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Fjodor PETUHHOV – vt. nr. 4
2) poeg Semjon PETUHHOV
3) tütar Anna PETUHHOVA

9. Matvei BURKEJEV, sünni- ja surmaaeg teadmata.

Teadaolev laps:
1) tütar Aleksandra BURKEJEVA – vt. nr. 5

10. Jaan VALGE ⬄ WEISSMANN /Jaan Valge, Jaan Walge, gen(annt) WEISSMANN, Иванъ Валге, Иванъ Вейсманъ, Іоаннъ Вейсманъ/, sündis 13.05.1825 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Tõnis Valge – vt. nr. 15, ema Kai – vt. nr. 16. Ristiti Kolga-Jaanis 18.05.1825, vaderid: Konna Jüri, Annuse Hansu poeg Andres, Rõika Jüri naine Mari. 1826. a. perekonnanimede panemise ajal sai Jaan koos vanematega perekonnanimeks VALGE /WALGE/, hiljem täiskasvanuna hakkas ta kasutama saksapärasemat perekonnanime WEISSMANN. Pere oli luteri usku nagu kõik eesti talupojad, ent kui 1840-ndate aastate teises pooles algas talupoegade massiline pöördumine vene usku, siis liitus ka see pere 1847. a. loodud Kolga-Jaani õigeusu kogudusega. Võisiku mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Jaan koos perega Lätkalu külas Milgu talus nr. CLXIV. 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal oli ta kirjas samas talus, kuid tõenäoliselt töötas ta Rõika peeglivabrikus töölisena ja arvatavasti elas vabriku töölisasulas. Sellest annavad tunnistust kanded õigeusu koguduse meetrikaraamatutes, kus nii Jaani abielukandes kui ka tema laste sünnikannetes on kirjas, et ta oli Rõika vabriku tööline. Ka Kolga-Jaani õigeusu koguduse pihiliste nimekirjades on ta elukohaks Rõika peeglivabrik. 1870-ndate aastate alguses kolis Jaan koos perega elama ilmselt Narva Kreenholmi, kuigi hingekirjas oli ta edaspidi Jamburgi linnas. Kreenholm oli toona hoogsalt arenev tööstuspiirkond, mis andis tööd paljudele inimestele. Jaan oli Narva Znamenja (Jumalaema Ilmutamise) õigeusu koguduse liige. Jaan suri 75-aastaselt 01.06.1900 Narvas ja maeti 04.06.1900 Narva linna kalmistule. Surmapõhjus – marasm /маразм старчества/.

Laulatati Põltsamaa Pühavaimu õigeusu koguduse preestri Konstantin Horošavini poolt 26.02.1850 Viljandi linna kodaniku Gottlieb Jacob Hermanni tütre Amalie Therese Hermann-iga. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Viljandi linna kodanikud Johann Heindrich Hermann ja Carl Wilhelm Eck ning pruudi poolt: Rõika vabrikust Ants Valge ja Viljandi linna kodanik Karl Valdin, kõik luteri usku.

11. Amalie Therese HERMANN /Amalia Theresia Hermann, Amalia Theresia Herrmann/, sündis 27.02.1832 Põltsamaal, isa Gottlieb Jacob Hermann – vt. nr. 17, ema Ann – vt. nr. 18. Ristiti 27.02.1832, vaderid: kingsepp Mekini abikaasa, preili Rachmanoff, preili Rosina Raudith, Wasily Kitschigin, Karl Meyer. Amalie isa oli Põltsamaa lossi piirkonnas elav klaasisepp /Glaser/. Leeritati Põltsamaal 20.05.1848. Kuigi Amalie Therese abikaasa oli õigeusklik ning nende lapsed ristiti õigeusklikena, jäi Amalie Therese elu lõpuni luteri koguduse liikmeks. Amalie Therese suri 51-aastaselt 25.05.1883 keskpäeval Kreenholmis ja maeti 29.05.1883. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustleiden/.

Lapsed:

1) poeg August WEISSMANN /Аугустъ Валге/, sündis 18.01.1851 Rõika peeglivabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 22.01.1851, tunnistajad: samast vabrikust August Pontag, Karl Tuburgi naine Minni. Suri 9-kuuselt 23.10.1851 Rõika peeglivabriku töölisasulas ja maeti 28.10.1851. Surmapõhjus – krambid /отъ судорогъ/.

2) poeg Karl WEISSMANN /Карпъ Валге, Carl Weisman/, sündis 15.07.1852 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 07.08.1852, tunnistajad: Rõika vabrikust Anton Moks, August Faltin-i (?) naine Anna. Karl jõudis täiskasvanuikka, kuid erinevalt oma vanematest ning vendadest-õest, kellest hilisemas elus said ametlikult Jamburgi linna elanikud, oli Karl Viljandi linna kodanik. Kas ta ka tegelikult Viljandis elas, on raske öelda.

Laulatati Peterburis Spasso-Preobraženski kirikus /Собор Преображения Господня всей гвардии/ 21.09.1886 õigeuskliku Narva linna elaniku neiu Fekla Antoni tütar Volkova-ga /Фекла Антонова Волкова, Ѳекла/. Fekla sündis umbes 1844. a. Karliga abiellumise ajaks oli tema vallastütar Aleksandra 6-aastane. Aleksandra sündis 06.04.1880.

3) poeg Fritz WEISSMANN /Ѳеодоръ Валге/, sündis 28.12.1854 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 08.01.1855, tunnistajad: Kolga-Jaani õigeusu kiriku köster Ivan Ivani poeg Turk, Rõika vabriku talupoja Dionissi Valge tütar Marina. Fritz jõudis täiskasvanuikka, teenis soldatina – 1880. a. oli ta oma noorema venna Aleksandri tütre ristiisaks.

4) poeg Aleksander WEISSMANN /Александръ Валге, Alexander Weissmann, Александръ Вейсманъ/, sündis 29.04.1857 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 05.05.1857, tunnistajad: peeglivabriku talupoeg Kristofor Ivani poeg Elbi, Anton Anni naine Ekaterina Tõnise tütar. Aleksander pidas tisleri ametit. 1883. a. otsustas ta õigeusust üle minna luteri usku ning ta leeritati 28.09.1883 Kolga-Jaani luteri kirikus. Leerilaste nimekirjast saab teada, et Aleksander oskas hästi lugeda ning tundis üsna hästi katekismust. Pastor on märkinud, et Aleksandri teadmised on ebakindlad, kuid tegemist on uskliku inimesega /die Kenntnisse nicht sicher, aber ein geistlicher Mensch/. Aleksander elas siis peamiselt Narvas, miks ta leeris Kolga-Jaanis käis, jääb selgusetuks. Aleksander oli koos perega Narva Aleksandri (Joaoru) koguduse liige. 1920. a. läks üle Narva Peetri koguduse liikmeskonda. Oli vabrikutööline /Fabriksarbeiter/, hiljem alammeister /Untermeister/. Aleksander suri 72-aastaselt 10.06.1929.

Laulatati Narva Issanda Muutmise kirikus 24.09.1878 luteri usku Leena Keder-iga /Елена Кеддеръ, Lena Kedder/ Kurtnast Kärsa mõisapiirkonnast /Kersel/ Rakvere maakonnast. Tunnistajad peigmehe poolt: Jamburgi linna elanik Ivan Jegori poeg Pach, Viljandi linna elanik Karl Weissmann, ja pruudi poolt: Kurtna talupoeg Semjon Keder, Peterburi kohaliku komando reamees Karl Keder. Leena sündis 23.02.1860 Kurtna külas Kärsa mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas, isa sulane Jüri Keder, ema Doora, sünd. Aug. Ristiti 28.02.1860 Simuna koguduse pastori poolt, vaderid: peremees Andres Venigi naine Ann, sulase Juhan Lälli naine Kadri, peremees Juhani Kaarel Vent. Leena vanemad olid Simuna koguduse liikmed, 1871. a. kolisid nad elama Narva. 1912. a. läks Leena üle adventistide kogudusse.

Lapsed:

a) tütar Liina Marie WEISSMANN /Lina Marie Weismann/, sündis 06.03.1879 kell 4 pealelõunal Kreenholmis ja ristiti 17.03.1879, vaderid: tööline Kaarel Keder, tööline Jaan Aleppo, tüdrukud Liina Hallmann ja Marie Sild. Tõenäoliselt suri lapsena.

b) tütar Julie WEISSMANN, sündis 28.06.1880 kell 10 hommikul Kreenholmis ja ristiti 06.07.1880, vaderid: soldat Fritz Weissmann, tööline Vilhelm Jastrov, tüdrukud Christine Keder ja Liisa Sõber. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 10.05.1898.

Laulatati Narva Aleksandri kirikus pastor Pauckeri poolt 27.07.1903 Theodor Voldemar Mühle-ga /Theodor Woldemar Mühle/ Peterburist. Theodor Voldemar sündis 21.03.1877 kell 10 hommikul Kalvi mõisapiirkonnas /Pöddes/ Viru-Nigula kihelkonnas, isa Otto Mühle, ema Liisu, sünd. Männik. Ristiti 24.04.1877, vaderid: Juhan Reiner (?), Peeter Luik, tüdruk Tiina Männik. 1878. a. kolis pere Narva ja nad astusid Narva Peetri koguduse liikmeskonda. Theodor Voldemar leeritati Narva Peetri kirikus 15.05.1894. Juliel ja Theodor Voldemaril lapsi ei sündinud. Narva Peetri koguduse personaalraamatus on Julie kohta tehtud märkus, et ta on „teadmata kadunud”. Rakvere-Paide rahukogu otsusel 13.06.1925 lahutati nende abielu Theodor Voldemari nõudmisel. Julie kohtuistungil ei viibinud, sest otsus tehti tagaselja. Kuhu Julie kadus ja milline oli tema edasine elukäik, ei ole teada.

c) tütar Pauline Emilie WEISSMANN, sündis 29.12.1882 kell 4 hommikul Kreenholmis ja ristiti 06.01.1883, vaderid: tööline Joseph Seeberg, Pauline Tulind, Augusti naine, tüdruk Eeva Lagedi. Tõenäoliselt suri lapsena.

d) tütar Jenny WEISSMANN, sündis 21.04.1884 kell 3 pärastlõunal Kreenholmis ja ristiti 29.04.1884, vaderid: tööline Elias Frotschenko, Katharina Saarmann, Peetri naine, tüdruk Leena Keder. Suri ühe aasta ja 9 kuu vanuselt 03.02.1886 kell 12 keskpäeval Kreenholmis ja maeti 09.02.1886. Surmapõhjus – difteeria /Diphteritis/.

e) tütar Alide WEISSMANN, sündis 10.08.1886 kell 2 öösel Kreenholmis ja ristiti 07.09.1886, vaderid: kaupmees Karl Weissmann, Katharine Saarmann, Peetri naine, tüdruk Liina Keder. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 11.05.1903.

Laulatati Narva Aleksandri kirikus 01.02.1909 Hermann Gottlieb Malm-iga Joaorust. Hermann Gottlieb sündis 08.08.1882 kell 5 õhtul Pagari mõisapiirkonnas /Paggar/ Jõhvi kihelkonnas, isa Aleksander Malm, ema Mai, sünd. Aitian. Ristiti Laagna koolmeister Fritz Feldbachi poolt 18.08.1882, vaderid: Eduard Sigaro, Fritz Feldbach, Olga Salavjev. Leeritati Iisakus 11.04.1899. Pere elas sajandivahetusel Tärivere vallas /Terrefer/. 1903. a. võeti Hermann Gottlieb nekrutiks, 1909. a. paiku asus ta elama Narva Joaorusse ja liitus Narva Aleksandri kogudusega. 1923. a. paiku läks Hermann Gottlieb koos perega elama Iisakusse, kus ta 08.10.1927 45-aastaselt suri. Alide abiellus teist korda 1938. alguses Aleksander Krejus-ega /Alexander Krejus/ Iisaku vallast. Aleksander sündis 28.10.1872 kell 3 hommikul Luuga külas Tärivere mõisapiirkonnas Iisaku kihelkonnas, isa Jüri Krejus, ema Maria, sünd. Reest. Ristiti koolmeister Hindreksoni poolt 05.11.1872, vaderid: Mart Kanina, Madis Reest, Kadri Dar. Aleksandril oli see kolmas abielu. Alide suri 93-aastaselt 29.11.1979 ja maeti 04.12.1979 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Hermann Gottliebi ja Alide lapsed:

* tütar Hilda Elfriede MALM, sündis 21.11.1909 kell 12 päeval Joaorus ja ristiti kodus pastor Pauckeri poolt 07.12.1909, vaderid: talupoeg Eduard Malm, Julie Mühle, Voldemari naine, Ida Malm, Eduardi naine.

* tütar Olga Vilhelmine MALM /Olga Wilhelmine Malm/, sündis 04.01.1912 kell 4 õhtul Kreenholmis ja ristiti kodus Aleksandri koguduse pastori poolt 20.01.1912, vaderid: Olga Ivanova, Nikolai naine, Annette Tamm, Augusti naine, rätsep Eduard Rosvald, tüdruk Maria Weissmann.

f) tütar Johanna Maria WEISSMANN, sündis 30.08.1888 kell 6 hommikul Kreenholmis ja ristiti kodus 04.09.1888, vaderid: kirjutaja Mihkel Weissmann, tüdruk Marie Freiberg, Kata Saarmann, Peetri naine. Suri 8-kuuselt 08.05.1889 kell 5 õhtul Kreenholmis ja maeti 11.05.1889. Surmapõhjus – ajupõletik /Gehirnentzündung/.

g) tütar Olga WEISSMANN, sündis 23.05.1890 kell 9 õhtul Kreenholmis ja ristiti 03.06.1890, vaderid: Kustav Lillenbach, tüdruk Juuli Weissmann, tüdruk Olga Kivi. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 27.05.1907.

Laulatati Narva Kreenholmi õigeusu koguduse preestri Georgi Andressoni poolt 30.08.1909 Peterburi linna elaniku Nikolai Nikolai poeg Ivanov-iga, tunnistajad peigmehe poolt: Jamburgi linna elanik Joann Karli poeg Eger ja Narva linna elanik Joann Aleksandri poeg Aleksandrov, pruudi poolt: Paide linna elanik Joann Nikita poeg Ljubesnikov ja Peterburi linna elanik Vassili Mihhaili poeg Iljin. Nikolai sündis umbes 1887. a. Olga läks elama Tallinnasse, tema elukohaks 1935. a. oli Tatari tn. 50 – 2. Ta esitas Narva Aleksandri kogudusele avalduse kirikust ja kogudusest lahkumise kohta alates 01.11.1935.

h) tütar Maria Therese WEISSMANN, sündis 23.06.1893 kell 8 õhtul Kreenholmis ja ristiti kodus pastor Pauckeri poolt 04.07.1893, vaderid: soldat Mihhail Weissmann, tüdruk Maria Kivi, Leena Kaigo, Jüri naine. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 27.11.1911. 1920. a. läks üle Narva Peetri kogudusse. 1941. a. juunis-juulis Kirovi oblastisse Kilmezi rajooni. 1946. a. põgenes Eestisse. Leiti 1949. a., kuid ei saadetud tagasi, sest Maria oli liikumisvõimetu.

Laulatati Narva Peetri koguduse õpetaja G. Steinfeldi poolt oma kodus 12.12.1920 Narva kindluse suurtükiväe divisjoni I grupi leitnandi Villem Vestel-iga /Vilhelm Vestel, Wilhelm Westel/. Villem sündis 26.03.1895 kell 12 päeval Tartus, isa Karl Vestel, ema Marie Luise, sünd. Peets. Ristiti 02.04.1895, vaderid: stud. pharm. Martin Kask, Nikolai Pfau, Amalie Peets. 1897. a. läks pere üle Tartu Peetri kogudusest Äksi koguduse liikmeskonda. Villemi vanemad olid päris Saadjärve vallast /Saadjerw/. Villem käis Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 5 klassi. 1916. a. oli ta Saadjärve valla kutsealuste nimekirjas, kuid vabastati teenistusest. Osales Vabadussõjas ja kuulus Kaitseliitu ning Vabadussõjalaste Liitu. Tema teenistuskäik on põhjalikumalt kajastatud Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmekogu vastavas kandes.

Villem arreteeriti 14.06.1941 Tallinnas aadressil Väike-Ameerika 9 – 10 ning saadeti asumisele. Ta lasti maha 19.06.1941 Smolenski lähedal Babinino raudteejaama juures („Memento” andmed). Villem oli tapmise hetkel 46-aastane.

i) tütar Elvine WEISSMANN, sündis 06.11.1895 kell 12 päeval Kreenholmis ja ristiti pastor R. Pauckeri poolt Narva Aleksandri kirikus 19.11.1895, vaderid: vabrikutööline Hans Pärn, tüdruk Eeva Lageda, tüdruk Karoline Lindemann. Suri 11-kuuselt 23.10.1896 kell pool 10 hommikul Kreenholmis ja maeti 27.10.1896. Surmapõhjus – krupp.

j) tütar Alma WEISSMANN, sündis 23.11.1897 kell 3 päeval Kreenholmis ja ristiti pastor R. Pauckeri poolt Narva Aleksandri kirikus 14.12.1897, vaderid: treial Theodor Mühle, tüdruk Maria Kivi, tüdruk Eeva Lageda. Suri 6-aastaselt 05.11.1904 kell 1 päeval Kreenholmis ja maeti 07.11.1904 Narva Peetri koguduse kalmistule. Surmapõhjus – sarlakid.

k) tütar Armanda WEISSMANN, sündis 16.08.1901 kell 10 hommikul Kreenholmis ja ristiti kodus pastor J. Jalajase poolt 28.08.1901, vaderid: alammeister Anton Kivi, tüdruk Maria Rutov, tüdruk Eeva Lageda. Suri 3-aastaselt 04.11.1904 kell 3 päeval Kreenholmis ja maeti 05.11.1904 Narva Peetri koguduse kalmistule. Surmapõhjus – sarlakid.

5) poeg Andrei WEISSMANN /Андрей Вейсманъ/, sündis 06.04.1859 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 10.04.1859, tunnistajad: peeglivabriku talupoeg Anton Dionissi poeg Kolts ja Ida Fritzi tütar Schoppe. Suri 5-aastaselt 20.09.1864 Rõika vabriku töölisasulas ja maeti 26.09.1864. Surmapõhjus – läkaköha /отъ коклюша/.

6) poeg Roman WEISSMANN /Романъ Вейсманъ/, sündis 30.07.1861 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 12.08.1861, tunnistajad: peeglivabriku talupoeg Mihhail Ivani poeg Pihlak ja sama vabriku Anna Denissi tütar Räpin. Suri 1-aastaselt 02.04.1863 Rõika peeglivabriku töölisasulas ja maeti 05.04.1863. Surmapõhjus – rinnahaigus /отъ грудной болезни/.

7) poeg Kristjan WEISSMANN /Kristian Weissmann, Христофоръ Вейсманъ, Christian Weismann/, sündis 28.12.1863 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 05.01.1864, tunnistajad: peeglivabriku talupoeg Martin Jakobi poeg Kivi ja Võisiku mõisa Lätkalu küla talutüdruk Anna Antoni tütar Valge. Kristjan läks õigusust üle luteri usku, läbides leerikooli Tallinnas ja olles esimest korda armulaual 09.05.1882. Tallinnas kandis ta Toompea lossi vanglas karistust varguse eest. Ilmselt vabanes ta vanglast enne 1887. a., mil ta astus Narva Aleksandri koguduse liikmeskonda. Kristjan pidas maalri ametit. Kristjani täpne surmaaeg ei ole teada – Narva Aleksandri koguduse personaalraamatus on kirja pandud märkus, et Kristjan olevat surnud 1920. a. ja Narva linna poolt tüüfuse epideemia ajal maha maetud. Kristjan oli siis 57-aastane.

Kristjani esimene kihlumine toimus Narva Aleksandri kirikus 17.01.1887 ning kihlus kuulutati kirikus kolm korda välja, ent Kristjani algatusel kihlus siiski tühistati. Pruut oli Maria Tammest Peeri mõisapiirkonnast /Perifer/ Jõhvi kihelkonnast. Kristjan laulatati Narva Aleksandri kirikus 26.04.1887 Mai Puusepp-aga /Mai Pusep/ Kreenholmist. Laulatuse tunnistajad: Aleksander Weissmann ja Mihkel Tomson. Mai sündis 27.04.1858 kell 8 õhtul Malla mõisapiirkonnas /Malla/ Viru-Nigula kihelkonnas, isa Joosep Puusepp, ema Madli, sünd. Mäe. Ristiti kirikus pastori poolt 12.05.1858, vaderid: Villem Mäe, Jakob Mäe tütar Anu, Jüri Mägi tütar Kai. Leeritati Viru-Nigulas 14.03.1876. Mai kolis koos ema ja õega 1882. a. paiku Narva elama ning liitus Narva Aleksandri kogudusega. Mai suri 80-aastaselt 14.04.1939.

Lapsed:

a) poeg Arthur Richard WEISSMANN, sündis 30.12.1887 kell 7 õhtul Joaorus /Joachimsthal/ ja ristiti Narva Aleksandri kirikus 03.01.1888, vaderid: vabrikutööline Nigulas Pribitkin, maaler Kustav Abramson, Leena Tomson, Mihkli naine. Suri 1-kuuselt 25.02.1888 kell 3 pealelõunal Joaorus ja maeti 28.02.1888. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.

b) tütar Rosalie Marie WEISSMANN, sündis 14.11.1890 kell 1 pealelõunal Joaorus ja ristiti Narva Aleksandri kirikus pastori poolt 25.11.1890, vaderid: vabrikutööline Mihkel Tomson, tüdruk Maria Puusepp, tüdruk Anna Anderson. Suri 11-kuuselt 17.10.1891 kell 9 õhtul Joaorus ja maeti 20.10.1891. Surmapõhjus – kõhukelmepõletik /Bauchfellentzündung/.

c) tütar Pauline Marie WEISSMANN, sündis 13.04.1893 kell 8 hommikul Narvas ja ristiti kodus pastori poolt 25.04.1893, vaderid: pottsepp Karl Weissmann, tööline Jakob Kippar, tüdruk Pauline Zimmer, tüdruk Mari Puusepp. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 03.05.1909. 1916. ja 1918. a. sündisid Pauline Mariel vallaslapsed.

01.12.1923 sõlmiti Narva linnavalitsuses Pauline Marie ja Gustav Adolf Reismann-i abielu. Gustav Adolf sündis 30.07.1878 kell 10 hommikul Kreenholmis, isa Juhan Reismann, ema Anna Sophie, sünd. Kiidemann. Ristiti 13.08.1878, vaderid: Mart Arand, August Lismann, Juuli Reismann. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 17.03.1896. Gustav Adolf oli ilmselt seadustega pahuksis, sest Narva Aleksandri koguduse personaalraamat sisaldab märkust selle kohta, et Gustav Adolf olevat 1906. a. välja või asumisele saadetud /sollte angeblich 1906 verschickt sein/ ning 1906. a. sai ta armulauale Tallinna vanglas /Gefängniß Reval/. 1917. a. süüdistati teda viina muretsemises ja joomises, 1923. a. istus ta varguse tõttu Narva Vangimajas.

Pauline Marie vallaslapsed:

* poeg Valentin Aleksander ⬄ Vello WEISSMANN ⬄ VAISMA /Valentin-Aleksander Veissmann/, sündis 28.05.1916 (vkj.) kell 10 hommikul Narva Kadastiku piirkonnas ja ristiti Narva Aleksandri kirikus pastor J. Jalajase poolt 12.06.1916, vaderid: lukksepp Aleksander Kesk, meister Richard Ende, lukksepp Albert Reismann, tüdruk Ida Weissmann, abielus Alide Imonen. Tudulinna valla perekonnaseisuametniku otsusel 15.01.1937 määrati Valentin Aleksander Weissmannile uueks nimeks Vello ja uueks perekonnanimeks VAISMA. Vello suri 80-aastaselt 29.09.1996 ja maeti 05.10.1996 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

* tütar Elmi Maria WEISSMANN, sündis 06.03.1918 kell 11 päeval Narvas ja ristiti kodus pastor J. Jalajase poolt 27.03.1918, vaderid: abielus Vilhelmine Parts, tüdruk Leena Reismann, mustatööline Voldemar Sibelka. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 01.12.1935.

Pauline Marie ja Gustav Adolfi lapsed:

* tütar Maimo Õie REISMANN, sündis 24.08.1925 kell pool 11 hommikul Narvas ja ristiti Narva Aleksandri kirikus pastor J. Jalajase poolt 04.10.1925, vaderid: Ida Millert, Karli abikaasa, Annette Reismann, Eduardi abikaasa, kalamees Karla Eerich.

* poeg Voldemar REISMANN, sündis 23.04.1933.

d) tütar Iida Juliana WEISSMANN /Ida Juliana Weissmann/, sündis 24.06.1896 kell 7 hommikul Narvas ja ristiti Narva Aleksandri kirikus pastor Spindleri poolt 21.07.1896, vaderid: Jakob Weissmann, Ida Helene Karja, Juliana Maria Weissmann. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 03.05.1915. Ka Ida sattus 1920-ndate aastate alguses seadustega pahuksisse. Narva Aleksandri koguduse personaalraamatusse on tehtud järgmine märkus: Iida Juliana Weissman Walga wangimaja ülemuse teate järele Nr. 964 12.11.1923 ehk Tartu-Wõru rahukogu prokuröri abi (4. jaosk.) teate järele Nr. 1185 – 13.11.1923 – „peetakse wahi all kui Tartu-Wõru Rahukogu kohtu otsusega 03.12.1921. a. W §§ 14, 1459 j. II põhjal mõistetud kuueks (6) aastaks sunnitööle. Karistuse algus loetakse 03.12.1920. a.” Nähtavasti vabanes Iida Juliana ennetähtaegselt, sest augustis 1925. a. sõlmiti Narvas tema abielu Karl Millert-iga, kes oli kohtutoimiku põhjal olnud Iida Juliana kuritöökaaslane. Iida Juliana suri 71-aastaselt 14.10.1967 ja maeti 19.10.1967 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Laulatati Narva Aleksandri kirikus pastor J. Jalajase poolt 29.08.1925 välistöölise Karl Millert-iga /Karla Millert/. Käemehed laulatuse juures: Eduard Seppius ja Kaarel Jegor. Karl Millert sündis vallaslapsena 05.10.1897 õhtul Laius-Tähkvere mõisapiirkonnas Torma kihelkonnas, ema Juuli Justine Millert. Ristiti kooliõpetja poolt 20.10.1897, vaderid: Jaan Millert, Joosep Käbi, Leena Tamm. 1909. a. läks ema Juuli Justine koos oma kahe vallaslapsega elama Narva linna ja liitus Narva Aleksandri kogudusega. Karl leeritati Narva Aleksandri kirikus 30.03.1914. Karl oli Narvas tuntud murdvaras-retsidivist, millest annavad tunnistust rohked teated tollastes ajalehtedes tema kuritegude ja vahistamiste kohta. Karli ja Iida Juliana abielu lahutati Rakvere-Paide Rahukogu poolt 29.11.1932, tunnistades Karl Millerti süüdlaseks pooleks ja andes (lahutuse) nõudjale Iida Juliana Millertile tagasi tema endine perekonnanimi Veissmann – sellise märkuse leiab Narva Aleksandri koguduse personaalraamatust. Iida Juliana abiellus teist korda 1936. a. Valentin Eduard Edovald-iga /Valentin Eduard Edowald, Valentin Eduard Eduvald/. Valentin Eduard sündis 10.10.1910 kell 11 hommikul Joaorus, isa Laitse valla elanik Hermann Johannes Edowald, ema Anna, sünd. Säkk. Ristiti Narva Aleksandri kirikus pastor J. Jalajase poolt 24.10.1910, vaderid: kingsepp Madis Normann, vabrikutööline Tobias Ago, tüdruk Klaara Sokka, Aleksander Sakkeus, Iida Johanna Loots. Ka Valentin Eduard jäi varguse vahele ning istus 1929. a. Narva Vangimajas. Samuti läksid kuritegelikule teele tema vennad Johannes ja Richard. Nõukogude ajal töötas Valentin Eduard ENSV Siseministeeriumis.

e) tütar Amalie Therese WEISSMANN, sündis 20.05.1899 kell 11 hommikul Narvas ja ristiti Narva Aleksandri kirikus pastor Pauckeri poolt 07.06.1899, vaderid: kokk Kazimir Motylewski, Pauline Truss, Jüri naine, tüdruk Julie Weissmann. Suri 2-aastaselt 01.01.1902 kell 1 päeval Joaorus ja maeti 06.01.1902. Surmapõhjus – kopsupõletik.

8) poeg Nikolai WEISSMANN /Николай Вейсманъ/, sündis 17.07.1866 Rõika vabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 24.07.1866, tunnistajad: ajutisele puhkusele lastud Malo-Jaroslavski jalaväepolgu reamees Nikolai Aleksandri poeg Krasovski ja peeglivabriku talutüdruk Maria Joosepi tütar Rosenbach. Suri 1-kuuselt 22.08.1866 Rõika vabriku töölisasulas ja maeti 25.08.1866. Surmapõhjus – rinnahaigus /отъ грудной болезни/.

9) poeg Mihhail WEISSMANN /Михаилъ Вейсманъ, Mihkel Weissmann/, sündis 15.10.1867 Rõika peeglivabriku töölisasulas ja ristiti Kolga-Jaani õigeusu koguduses 21.10.1867, tunnistajad: peeglivabriku talupoeg August Tõnise poeg Viil ja talutüdruk Anna Mihkli tütar Koort. Ka Mihhail läks koos vanematega elama Kreenholmi ning ta oli Jamburgi linna hingekirjas. Oli ametilt kirjutaja – tema abielukandes on tema kohta kirjas, et ta oli запасный писаръ, кандидатъ на классную должность Управленія Петербургскаго Уѣзднаго Воинскаго Начальника. Esimese lapse ristimiskandes on Mihhaili ametiks märgitud почтово телеграфный чиновникъ главнаго почтамта – peapostkontori telegraafiametnik. Ilmselt elas ta peamiselt Peterburis ja arvatavasti seal ta ka suri, tõenäoliselt enne 1905. a.

Laulatati Narva Kreenholmi õigeusu kirikus ülempreester Vladimir Bežanitski poolt 14.09.1897 luteri usku talutüdruku Madlena Elisabeth Neimann-iga Aaspere mõisapiirkonnast /Kattentack/ Haljala kihelkonnast. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Gatšina linna elanik Karl Jaani poeg Nato, Liivimaa kubermangu Tartu maakonna Puurmanni valla talupoeg Jaan Matti poeg Kingsepp ja pruudi poolt: Narva linna elanik Theodor Otto poeg Mühle, Viljandi maakonna Võisiku valla talupoeg Anton Martini poeg Kivi. Kihlus kuulutati välja ka Peterburi Jaani koguduses. Madlena Elisabeth sündis 20.08.1870 kell 10 hommikul Kreenholmis, isa Kaarel Neimann, ema Triinu, sünd. Vattmann. Ristiti 06.09.1870, vaderid: Kristjan Sakk, Liisu Valg, Liisu Vervits. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 10.05.1887. 1897. a. algupoolel läks Madlena Elisabeth elama Peterburgi ja liitus sealse Jaani kogudusega. 1905. a. alguses tuli ta ilmselt juba lesena tagasi Narva, kaasas kolm alaealist last. Madlena Elisabeth esitas Eestimaa kubermanguvalitsusele palve, et ta lapsed võiksid üle tulla õigeusust luteri usku. See palve rahuldati oktoobris 1907. a. Elu lõpupoole läks ta elama Tallinnasse, ilmselt koos tütre ja pojaga. Madlena Elisabeth suri 65-aastaselt 05.03.1936 ja maeti 08.03.1936 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Lapsed:

a) tütar Olga ⬄ Oili WEISSMANN /Ольга Вейсманъ/, sündis 17.03.1898 Kreenholmis ja ristiti Narva Kreenholmi õigeusu koguduse preestri Vladimir Bežanitski poolt 06.04.1898, tunnistajad: Liivimaa kubermangu Viljandi maakonna Võisiku valla talupoeg Anton Martini poeg Kivi, Peterburi kubermangu Narva linna elanik tüdruk Aleksandra Karli tütar Weissmann. Olga viidi oma ema palvel üle luteri koguduse liikmeskonda 1908. a. Leeritati Narva Aleksandri kirikus 31.05.1915. 1922. a. paiku läks elama Tallinnasse. Oli Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna, alates 1937. a. III pihtkonna liige. Olga ristimiskande juures on järgmine märkus: Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 12.11.1936 Olga Weissmannile, abielus Raidal, on määratud uueks nimeks („Olli”). 28.11.1936. a. G. Andresson perekonnaseisuametnik-vaimulik. Sellele järgneb kirjet parandav märkus: Sulgudes „Olli” mitte lugeda, õigeks lugeda „Oili”. Alus: fond 368 arh. 12189 28. sept. 1956. a. Vanem arhivaar (allkiri). Oili suri 91-aastaselt 09.08.1989 ja maeti 11.08.1989 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tallinna Kaarli kirikus Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja Hanssoni poolt 16.09.1922 Johannes Reemann-iga Tallinnast. Johannes sündis 01.09.1892 kell 12 päeval Kirna mõisapiirkonnas Türi kihelkonnas, isa Jaan Reemann, ema Liisa, sünd. Unnok. Ristiti kirikus pastori poolt 18.09.1892, vaderid: Johann Raudmets, Jüri Saarmann, Liisa Reemann. Leeritati Türil 28.06.1909. Läks õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, oli korp! Vironia liige. Hiljem elas Tallinnas, oli pangaametnik ja vandeadvokaat. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusega 24.08.1936 määrati Johannes Reemannile uueks nimeks Juha ja perekonnanimeks ühes abikaasaga RAIDAL. Juha suri 91-aastaselt 28.03.1984 Tallinnas ja maeti 01.04.1984 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Lapsed:

* tütar Kuldja REEMANN ⬄ RAIDAL, sündis 29.06.1928 kell 3.20 pärastlõunal Tallinnas ja ristiti Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Theodor Tallmeistri poolt 18.08.1928, vaderid: abielus Alvine Tenneberg, neiu Marie Reemann, tehnik Konstantin Leismann, riigiametnik Alfred Pielbusch. Lõpetas 1949. a. Tallinna Muusikakooli klaveri erialal. Läks õppima Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse Anna Klasi klaveriklassi ning lõpetas selle 1954. a. Kuldja suri 59-aastaselt 13.05.1988 Tallinnas ja maeti 18.05.1988 Tallinna Rahumäe kalmistule

* tütar [elusolev]

b) poeg Vladimir ⬄ Voldemar WEISSMANN ⬄ VOOD /Владиміръ Вейсманъ/, sündis 16.09.1899 Peterburis ja ristiti preester Nikandr Novikovi poolt Peterburi Kristuse Ülestõusmise kirikus Väike-Kolomnas 03.10.1899, tunnistajad: Peterburi postkontori posti-telegraafiametnik Konstantin Mihhaili poeg Lazarev, Eestimaa kubermangu Rakvere maakonna Vao valla /Wack/ talutüdruk Elisabeth Juhani tütar Miller. Vladimir viidi oma ema palvel üle luteri koguduse liikmeskonda 1908. a. Vladimir läks elama Tallinnasse ja liitus Jaani kogudusega. Oli ametilt raamatupidaja. Tallinna linna perekonnaseisuametniku otsusel 12.08.1937 määrati Vladimir (Voldemar) Weissmannile uueks perekonnanimeks VOOD. Vladimir suri 48-aastaselt enne 30.11.1947 ja maeti 30.11.1947 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tallinna Jaani kirikus 10.07.1924 Kornelia Mathilde Brenner-iga Tallinnast. Kornelia Mathilde sündis 24.09.1901 kell 10 õhtul Triigi vallas /Kau/ Kose kihelkonnas, isa talupoeg Jaagup Brenner, ema Leena, sünd. Olberg. Ristiti Kose kirikus 07.10.1901, vaderid: talupoeg Hans Olberg, Ann Roobas, Mari Joona. 1904. a. kolis koos vanematega Tallinnasse ja liitus Jaani kogudusega. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 29.05.1919. Kornelia Mathilde suri 65-aastaselt enne 27.08.1967 ja maeti 27.08.1967 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Lapsed:

* poeg Remi WEISSMANN ⬄ VOOD /Remi Veismann/, sündis 26.04.1925 kell 11 hommikul Tallinnas ja ristiti kodus õpetaja A. Sternfeldti poolt 21.05.1925, vaderid: Heinrich Jürgenson, neiu Johanna Peet. Remi abiellus ja tal sündisid lapsed. Remi suri 64-aastaselt enne 16.05.1989 ja maeti 16.05.1989 Tallinna Rahumäe kalmistule.

* tütar Virginia Liane WEISSMANN ⬄ VOOD, sündis 21.06.1928 Tallinnas ja ristiti 28.07.1928. Virginia Liane abiellus. Ta suri 56-aastaselt enne 05.05.1985 ja maeti 05.05.1985 Tallinna Rahumäe kalmistule

c) poeg Konstantin WEISSMANN /Константинъ Вейсманъ/, sündis 21.11.1902 Peterburis ja ristiti Peterburi Pühade Kannatajate Adriani ja Natalja kirikus preester Arseni Tšernovski poolt 22.12.1902, tunnistajad: aukodanik Nikolai Paveli poeg Prudenski, Liivimaa kubermangu Pärnu linna elanik Vladimir Nikifori poeg Filaretov ja sama linna elanik abielus Maria Jaani tütar Filaretova. Konstantin viidi oma ema palvel üle luteri koguduse liikmeskonda 1908. a. Edasine elukäik teadmata.

10) poeg Jakob WEISSMANN – vt. nr. 6

11) tütar Juliana WEISSMANN, sündis 10.12.1872. Jõudis täiskasvanuikka.

12. Peeter SÄKK /Peter Seck, Peter Sekk, Peter Säk, Peter Säck/, sündis 31.05.1828 Suur-Soldina mõisapiirkonnas /Groß-Soldina/ Vaivara kihelkonnas, isa Siimu Säkk – vt. nr. 19, ema Anne – vt. nr. 20. Ristiti 17.06.1828, vaderid: Madise Hindrik, Joosepi Juhan, Andrese Peetri naine Anne. Leeritati Vaivaras 14.04.1846. Peetri vanemad läksid üsna varsti pärast Peetri sündi elama Arumäe ehk Samokrassi mõisapiirkonda /Samokraß/ Vaivara kihelkonnas. Suur-Soldina 1834. a. revisjoni järgi kirjutati nad 1829. a. ümber Samokrassi mõisapiirkonda. Pere elas esimesed kümmekond aastat Saarevälja talus, hiljemalt 1840. a. kolisid Tšornajõe külla Samokrassi mõisapiirkonnas. 1835. a. sai pere endale perekonnanimeks SÄKK /SEKKI, SEKK, SECK, SÄK/. Samokrassi mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal oli kirjas samas talus nr. 21. Peeter elas koos perekonnaga Tšornajõe külas (praeguse Olgina aleviku alal). Peeter suri 66-aastaselt 25.08.1894 kell 2 hommikul Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 27.08.1894. Surmapõhjus – tiisikus.

Laulatati Vaivaras 05.12.1848 Mari Roots-iga Sundja külast Väike-Soldina mõisapiirkonnast /Klein-Soldina/. Laulatuse tunnistajad olid Jaan Pappa ja Jüri Säkk.

13. Mari ROOTS /Marri/, sündis 02.03.1828 Sundja külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Mart Roots – vt. nr. 21, ema Kadri – vt. nr. 22. Ristiti 18.03.1828, vaderid: Madi Juhani naine Mari, Juku tütar Leenu, Siimu poeg Jüri. Leeritati Vaivaras 01.10.1846. Väike-Soldina mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Sundja külas talus nr. 13. 1835. a. pandi perele perekonnanimeks ROOTS /ROTHZE/. Mari suri 58-aastaselt 22.11.1886 kell 3 pärastlõunal Samokrassi mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas ning maeti 25.11.1886. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Lapsed:
1) tütar Kadri SÄKK
2) tütar Tiina SÄKK
3) tütar Anne SÄKK
4) tütar Maria SÄKK
5) poeg Juhan SÄKK
6) poeg Aleksander SÄKK
7) tütar Miina SÄKK – vt. nr. 7
8) poeg Priidik SÄKK
9) poeg Villem SÄKK

V põlvkond

14. Mihhail PETUHHOV /Mihhail Saveljevitš Petuhhov/, sünniaeg teadmata, isa Saveli Petuhhov – vt. nr. 23. Igori andmetel sündis ja elas Ljadinki külas. Suri 1920.

Teadaolev laps:
1) poeg Filipp PETUHHOV – vt. nr. 8

15. Tõnis VALGE /Rõika Hansu poeg Tõnis, Rõika Hansu Tõnis, Reika Hanso S. Tœnnis, Tönnis Walge, Reika Hanso Tönnis, Діонисій Валге/, sündis 23.11.1798 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Hans – vt. nr. 24, ema Mai – vt. nr. 25. Ristiti 26.11.1798, vaderid: Reinu Jaani Tõnis, Killi Peetri poeg Hans, Sepa Siimu Mihkli naine Kai. Leeritati Kolga-Jaanis 4. advendil 1815. Võisiku mõisa 1811. a revisjoni ajal elas Lätkalu külas Milgu talus nr. 164. Samas talus oli ta kirjas ka kõigi järgnevate hingerevisjonide ajal. 1826. a. sai Tõnis koos perega perekonnanimeks VALGE /WALGE/. 1840-ndate aastate lõpupoole pöördus õigeusku ning liitus Kolga-Jaani õigeusu kogudusega. Oli Rõika peeglivabriku talupoeg /Мызы Войзекъ, зеркальнаго савода Катарины, крестьянинъ Діонисій Валге/. Tõnis suri 66-aastaselt 29.08.1865 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 01.09.1865. Surmapõhjus – vanadus /отъ старости/.

Laulatati Kolga-Jaanis 01.12.1824 soldat Kutsari Hansu naise, Annuse Jaani tütre Kai-ga Võisiku mõisapiirkonnast.

16. Kai /Annuse Jaani tütar Kai, soldat Kutsari Hansu naine Kai, Soldaten Kutsari Hans W. Kai, Annusse Jani T. Kai, Екатерина/, sündis 19.10.1791 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 26, ema Mari – vt. nr. 27. Ristiti 21.10.1791, vaderid: Anni Jaani naine Mall, Oti Jüri tütar Ann, Meritsi Jaani poeg Tõnis. Leeritati Kolga-Jaanis 4. advendil 1807. Võisiku mõisa 1795. ja 1811. a. revisjonide ajal elas Leie külas Annuse Matsi talus nr. 190. Kai oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kolga-Jaanis 15.12.1812 Kutsari Matsi Hansu poja Hans-uga /Kutsari Matsi Hanso S. Hans/ Võisiku mõisapiirkonnast. Hans sündis 10.10.1786 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Kutsari Hans, ema Ann. Ristiti 13.10.1786, vaderid: Vaibla Peedu, Taska Jaak, Siimu Tõnise naine Rõõt. Hans võeti nekrutiks detsembris 1812, seega muutus Kai kohe pärast abiellumist nn. soldatinaiseks. Sellistel naistel, kelle mehed olid eluks ajaks (hiljem lühendati teenistusaega 25 aasta peale) nekrutiks võetud, oli õigus teatud aja pärast uuesti abielluda, seda ka siis, kui mehe kohta ei olnud teada, kas ta on elus või surnud. Kai läkski kümmekond aastat hiljem mehele Rõika Hansu pojale Tõnisele. Koos Tõnisega liitus ta 1840-ndate aastate lõpus Kolga-Jaani õigeusu kogudusega. Kai suri 71-aastaselt 28.07.1863 Rõika peeglivabriku töölisasulas ja maeti 31.07.1863. Surmapõhjus – vanadus /отъ старости/.

Lapsed:
1) poeg Jaan VALGE ⬄ WEISSMANN – vt. nr. 10
2) poeg Hans VALGE
3) tütar Mai VALGE
4) tütar Mari VALGE
5) tütar Kai VALGE
6) tütar Mall VALGE

17. Gottlieb Jacob HERMANN /Gottlieb Jacob Herrmann/, sündis 07.01.1794 Põltsamaal, isa Adam Friedrich Hermann – vt. nr. 28, ema Genofeva Lincke – vt. nr. 29. Ristiti 12.01.1794, vaderid: inspektor härra Werfth (?), sakslasest kõrtsmiku Heintze abikaasa, vasemeister Hintze Paidest, preili Hintze Paidest. Leeritati Põltsamaal 27.06.1809. Õppis klaasissepa /Glaser/ ametit. Elas Põltsamaa lossile /Schloß Oberpahlen/ kuulunud Kuningamäe karjamõisas /Hoflage Königsberg/. Kuningamägi on selle poolest huvitav koht, et just seal trükiti baltisaksa arsti Peter Ernst Wilde ning Põltsamaa koguduse pastori August Wilhelm Hupeli eestvedamisel aastatel 1766-1767 esimest eestikeelselt perioodilist väljaannet „Lühhike öppetus”. Võimalik, et hiljem asus Kuningamäel väike klaasitöökoda. Vana-Põltsamaa mõisa 1795. a. hingerevisjoni järgi elaski Gottlieb Jacob koos vanematega, vendade ja õega trükikoja juures /Bey der Buchdrukerey/. 1811. a. hingerevisjoni ajaks kirjutati pere ümber Viljandi linna hingekirja. Gottlieb Jacob Hermann kuulus järgnevate hingeloendite põhjal Viljandi linna elanike hulka, kuigi elas kogu elu Põltsamaal. Suri 66-aastaselt 16.02.1860 kell 11 hommikul Põltsamaal ja maeti 20.02.1860 õhtul. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Laulatati Põltsamaal 29.03.1820 Nigula Jüri tütre Ann-iga Põltsamaa kirikumõisast /von Pastorate/.

18. Ann /Anna, Nigula Jüri tütar Ann, Vahi Jüri tütar Ann, Nig. Jür. T. Ann, Wahhi Jür. T. Ann/, sündis 18.11.1792 Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas, isa Jüri Lauts – vt. nr. 30, ema Mari – vt. nr. 31. Ristiti 21.11.1792, vaderid: Jaani Andrese naine Ann, Reinu Tooma Jaagu naine Mari Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnast /Neu-Oberpahlen, Niederpahlen/, Nigula Hansu poeg Nigul. Leeris käis Põltsamaal kevadel 1808. Elas Põltsamaa kirikumõisale kuulunud Saksaaseme külas. See küla asus Rückeri Liivimaa kaardi järgi Mällikvere küla vahetus läheduses. Põltsamaa koguduse kodukülastusraamatu järgi oli Ann 1808. a. tüdrukuks Pärdi Pärdi talus. Anni kaks esimest last sündisid vallaslastena – tütar Pauline Louise 1817. a. ja poeg Karl Gottfried 1819. a. Ristimiskannetes on mõlema lapse isaks märgitud klaasissepp Gottlieb Jacob Hermann. Ann suri 69-aastaselt 11.06.1862 kell 7 hommikul Põltsamaal ja maeti 27.06.1862 õhtul. Surmapõhjus – rinnapõletik.

Lapsed:
1) tütar Pauline Louise HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed
2) poeg Karl Gottfried HERMANN – suri lapsena
3) tütar Juliana Elisabeth HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed
4) poeg Adam Friedrich HERMANN – võeti nekrutiks
5) poeg August Eduard HERMANN
6) tütar Anna Maria HERMANN – suri lapsena
7) poeg Johann Heinrich HERMANN
8) tütar Catharina Wilhelmine HERMANN – suri lapsena
9) tütar Rosina Genofeva HERMANN
10) poeg Anton Michael HERMANN – suri lapsena
11) tütar Amalie Therese HERMANN – vt. nr. 11
12) tütar Henriette Alwine HERMANN – suri lapsena
13) poeg Benjamin Reinhold HERMANN – suri lapsena
14) tütar Caroline Sophie HERMANN – suri lapsena

19. Siimu SÄKK /Säki Tõnu poeg Siimu, Säki Tõnu Siimu, Simon, Sekki Tönno p. Simo, Simo Sekki, Simo Säkk/, sündis 13.10.1801 Suur-Soldina mõisapiirkonnas, isa Tõnu – vt. nr. 32, ema Mari – vt. nr. 33. Ristiti pastor Johann Friedrich Knorre poolt 27.10.1801, vaderid: Juhani Jüri, Jüri poeg Juhan, proua Götte. Leeritati Vaivaras suurel reedel 1820. Suur-Soldina mõisa 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal elas Säki talus nr. 4. 1829. a. kirjutati pere ümber Samokrassi mõisapiirkonda. Nad elasid Saareväljal, kus asus Samokrassi mõisa karjamõis. Hiljemalt 1830. a. läks Siimu elama Tšornajõe külla. 1835. a. sai pere endale perekonnanimeks SÄKK. Siimu suri 63-aastaselt 15.07.1865 kell 7 hommikul Tšornajõe külas ja maeti 25.07.1865. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Vaivaras 4. advendil 1826 Aabrami Mihkli Jüri tütre Anne-ga Suur-Soldina mõisapiirkonnast. Pärast Anne surma laulatati teist korda Vaivaras 21.01.1845 Anne Pitk-iga Samokrassi mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad olid Jüri Säkk ja Jaan Pappa. Anne sündis 31.05.1815 Samokrassi mõisapiirkonnas, isa Mardi Juhan, ema Elina. Ristiti 07.06.1815, vaderid: Jaagu Jüri Madis, Aabrami Kaarli naine Elina, Anna Kots. Leeritati Vaivaras 1. advendil 1835. Anne suri 76-aastaselt 03.03.1892 kell 9 hommikul Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1892. Surmapõhjus – marasm.

20. Anne /Aabrami Mihkli Jüri tütar Anne, Abr. Mihkli Jurri t. Anne/, sündis 19.11.1805 Suur-Soldina mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 34, ema Kadri – vt. nr. 35. Ristiti 25.11.1805, vaderid: Jüri Kusta Joalt, Sassi Pärtli naine Anne Tuulusest, Joosti naine Truutu. Leeritati Vaivaras suurel reedel 1826. Anne suri 39-aastaselt 22.10.1844 kell 7 õhtul Tšornajõe külas Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 05.11.1844. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Siimu ja Anne lapsed (esimene abielu):
1) poeg Peeter SÄKK – vt. nr. 12
2) poeg Mihkel SÄKK
3) tütar Mari
4) poeg Tõnu SÄKK
5) tütar Elina SÄKK
6) poeg Jaan SÄKK

Siimu ja Anne laps (teine abielu):
7) tütar Mari SÄKK

21. Mart ROOTS /Jüri Nigula poeg Mart, Nigula Mart, Jürri Niggola p. Mart, Niggola Mart, Mart Rohtze/, sündis 07.10.1802 Väike-Soldina mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas, isa Nigulas – vt. nr. 36, ema Elina – vt. nr. 37. Ristiti 12.10.1802, vaderid: Madise Kusta, Madise Jüri, Madise naine Mari. Leeritati Vaivaras suurel reedel 1820. Väike-Soldina mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Sundja külas talus nr. 14, kus tema isa oli saanud peremeheks. Mart elas samas talus ka kõikide järgnevate hingeloendite ajal. Talu peremees oli tema vanem vend Siimu. 1835. a. talupoegadele perekonnanimede panemise ajal sai pere endale perekonnanimeks ROOTS /ROHTZE/. Mart suri 73-aastaselt 26.01.1876 kell 4 pärastlõunal Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 29.01.1876. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Abiellus 1826. a. paiku Kadri-ga. Nende abielukanne ei ole leitav ei Vaivara ega ka naaberkoguduste meetrikatest, nähtavasti on see jäänud kirja panemata. Mardi ja Kadri abiellumise umbkaudne aeg selgub Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjast – esimest korda käis Mart koos Kadriga armulaual Peeterristi kirikus 01.08.1826 (7. pühapäeval pärast kolmainupüha). Aasta varem, 1825. a. 10 pühapäeval pärast kolmainupüha oli Mart armulaual, koos temaga oli vaid õde Elina.

22. Kadri /Kusta Siimu tütar Kadri, Gusto Simo t. Kaddri, Gusto Simo t. Kattri/, sündis 08,08.1802 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Siimu – vt. nr. 38, ema Eeva – vt. nr. 39. Ristiti 17.08.1802 pastor Skotte (Narva rootsi-soome Mihkli koguduse õpetaja) poolt, vaderid: Gotthard Sutthoff, Juhani Juhan, majoriproua von Dunker, preili Dorothea Lagus. Õige Kadri ülesleidmine nõudis natuke rohkem otsimist ja andmete võrdlemist, sest tema ja Mardi abielukanne, kust oleks selgunud Kadri päritolu, oli jäänud nähtavasti kirja panemata. Kadri surmakandes on tema sünnikohaks märgitud Sundja küla Väike-Soldina mõisapiirkonnas. Seega oli Kadri tõenäoliselt pärit samast külast, kust abikaasa Martki. Samas tuleb silmas pidada, et surmakannetes kirja pandud sünnikohad ei pruugi alati õiged olla, ent lähemal uurimisel selgus, et Kadri oli üsna ilmselt Väike-Soldina mõisapiirkonnast ja Kusta Siimu tütar. Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjades esineb Kadri koos oma emaga kuni 1825. aastani, 1826. a. ja hiljem teda enam äratuntavalt kirjas ei ole. Samas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et ta oleks abiellunud või surnud. Mardi ja Kadri laste ristsetel olid korduvalt vaderiteks Kusta Siimu poeg Jüri ja tema abikaasa Madle, ka olid Mart ja Kadri mitmel korral Kusta Siimu poja Jüri ja tütre Tiina laste vaderiteks. See kinnitab omakorda, et perekondade vahel oli lähedane seos. Kadri läks leerikooli oktoobris 1819 ja leeritati suurel reedel 1820. Väike-Soldina mõisa 1816. a. revisjoni ajal elas Kadri koos ema ja vendade ning õega Paemurru hajatalus, kus peremeheks oli isa vanem vend Kusta. Isa oli selleks ajaks surnud. Kadri suri 49-aastaselt 13.04.1852 kell 8 hommikul Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 27.04.1852. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Lapsed:
1) tütar Mari ROOTS – vt. nr. 13
2) poeg Juhan ROOTS
3) poeg Madis ROOTS
4) poeg Nigulas ROOTS

VI põlvkond

23. Saveli PETUHHOV, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadamata.

Teadaolev laps:
1) poeg Mihhail PETUHHOV – vt. nr. 14

24. Hans /Rõika Jaani poeg Hans, Rõika Hans, Milgu Hans, Peedi Jaani Hans, Reika Jani P. Hans, Reika Hans, Reicka Hans, Milgo Hans, Pedi Jani Hans/, sündis 21.05.1755 Rõikal Odiste külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 40, ema Tiiu – vt. nr. 41. Ristiti 23.05.1755, vaderid: Hans Wilde, Kimmeli Jaan, Kimmeli Peetri lesk Ann, Rõika Hindriku naine Anu, pastor Jacob Svenske. Leeritati Kolga-Jaanis suurel neljapäeval 1777. Poisina teenis Hans Rõika veskil sulasena. Pärast abiellumist elas Lalsi külas Välba Jaagu talus. 1790-ndate aastate alguses läks sulaseks Peedi Jaani tallu Lätkalu külas. Võisiku mõisa 1795. a. revisjoni ajal pandigi ta koos perega kirja Peedi Jaani talus nr. 130. 1811. a. revisjoni ajaks oli Hans pandud peremeheks Milgu tallu nr. 164, kus elas kuni surmani. Hans suri 65-aastaselt 20.03.1821 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 23.03.1821.

Laulatati Kolga-Jaanis 08.10.1777 Pedaka Jaani Mai-ga Võisiku mõisapiirkonnast.

25. Mai /Koordi Jaani tütar Mai, Pedaka Jaani Mai, Välba Jaagu kasvandik Mai, Koordi Jani T. Mai, Welba Jako Aufz. Mai, Peddaka Jani Mai/, sündis 14.03.1756 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 42, ema Anu – vt. nr. 43. Ristiti 17.03.1756, vaderid: Tudaka Peedi Jaagu naine Mai, Välba Hansu poeg Mihkel, Välba Hansu tütar Ann. Elas noore tüdrukuna Lalsi külas Välba Jaagu talus. Leeritati Kolga-Jaanis 1. advendil 1776 kui Välba Jaagu kasvandik Mai. Mai suri 64-aastaselt 19.02.1821 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 22.02.1821.

Lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Tiiu
3) poeg Hans
4) tütar Anu
5) tütar Mari
6) poeg Jüri VALGE
8) poeg Jaak
9) poeg Tõnis VALGE – vt. nr. 15

26. Jaan LOHK /Annuse Matsi poeg Jaan, Annuse Matsi Jaan, Annuse Jaan, Uti Matsi Jaan, Annusse Matsi P. Jaan, Annusse Matsi Jaan, Annusse Jaan, Utti Matsi Jaan/, sündis 22.06.1760 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 44, ema Kai – vt. nr. 45. Ristiti 24.06.1760, vaderid: Olli Tõnise Jaak, Matsi Peebu Jaan, Hindriku Märdi Jaani naine Ell. Leeritati Kolga-Jaanis palmipuudepühal 1781. Võisiku mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Leie külas Annuse talus, kus tema isa Mats oli peremees. 1811. a. revisjoni ajaks oli isa Mats surnud ja Jaan oli saanud Annuse talu nr. 190 peremeheks. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks LOHK. 1834. a. revisjoni ajal elas endiselt samas talus. Elu lõpus elas Annuse talu saunas. Jaan suri 78-aastaselt 25.03.1839 pealelõunal Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1839. Surmapõhjus – pikaajaline haigus /Lange gekränkt/.

Laulatati Kolga-Jaanis 25.11.1790 Välba Jaani tütre Mari-ga Võisiku mõisapiirkonnast.

27. Mari /Välba Jaani tütar Mari, Suti Mari, Welba Jani T. Marri, Sutty Marri/, sündis 25.07.1768 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 46, ema Mari – vt. nr. 47. Ristiti 27.07.1768, vaderid: Peedi Jaagu Jaani Mihkel, Källisaare Reinu naine Rõõt, Välba Jüri tütar Ann. Leeritati Kolga-Jaanis palmipuudepühal 1784. Mari elas lapsepõlves koos vanematega Leie külas Taska Hansu talu saunas. 1780-ndateks aastateks oli Mari isast Jaanist saanud Taska ehk Suti talu poolemees. Võisiku mõisa 1782. a. revisjoni ajal elaski Mari Suti talus oma vanemate juures. Mari suri 70-aastaselt 04.02.1839 keskpäeval Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 07.02.1839. Surmapõhjus – pikaajaline haigus.

Lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 16
2) poeg Mats
3) tütar Mari
4) poeg Jaan
5) poeg Jüri
6) tütar Madli
7) tütar Ell LOHK
8) poeg Mihkel
9) tütar Mai LOHK
10) poeg Jaak LOHK

28. Adam Friedrich HERMANN /Adam Friedrich Herrmann/, sündis 14.04.1751 Mäo mõisapiirkonnas /Mexhof/ Paide kihelkonnas, isa Michael Hermann – vt. nr. 48, ema Catharina Elisabeth, sünd. Edler – vt. nr. 49. Ristiti 18.04.1751, vaderid: maanõunik (Adam Friedrich von) Stackelberg, kunsttreial härra Lundberg, (gildi) vanem Bruns, preili Hedwig Elisabeth von Stackelberg, pagariproua Hedwig Dorothea Witte. Leeritati Paides kevadel 1768. Sel ajal oli Adam Friedrich klaasissepa õpipoiss /ein Glaserjunge/. Paide linnas elas toona mitmesuguseid käsitöömeistreid, teiste seas leiab Paide kirikuraamatutest näiteks klaasimeister Berend Reinhold Starck-i ning klaasissepp Carl Gustav Linde nime. Küllap neist ühe juures Adam Friedrich ametit õppiski. 1774. a. Paide koguduse armulaualiste nimekirjas nimetatakse teda juba selliks /Glasergeselle/. 1775. a. sai meistriks. Ilmselt lahkus ta Paidest, sest pärast 1774. a. tema nime Paide koguduse armulaualiste seast enam ei leia. Põltsamaa koguduse allikate andmetel elas ta alates 1777. a. Põltsamaal. Põltsamaa mõisnik Woldemar von Lauw oli selleks ajaks rajanud oma valdustesse tolle aja kohta suurejoonelise klaasi- ja peeglitootmise, tõenäoliselt sai Adam Friedrich seal klaasimeistrina tööd. Elas Kuningamäel asunud raamatutrükikoja juures. Suri 66-aastaselt 13.07.1817 Vana-Põltsamaa mõisapiirkonnas Põltsamaa kihelkonnas ja maeti 16.07.1817.

Laulatati Põltsamaal 01.05.1779 preili Genovefa Lincke-ga, õndsa Johannes Lincke tütrega Mannheimist /Jungfr. Genevefa Lincken, weyl. Johannes Linck aus Manheim, Tochter/.

29. Genovefa LINCKE /Genevefa Linck, Jenufefa Linke, Genovefa Lincken/, sündis umbes 1759 arvatavasti Mannheimis Pfalzi kuurvürstkonnas, isa Johannes Lincke – vt. nr. 50, ema Elisabeth, sünd. Felbern – vt. nr. 51. Ei ole teada, mis asjaoludel ta Liivimaale tuli. Koos temaga oli Liivimaale tulnud ka tema ema. Oli rooma-katoliku usku. Kuna Põltsamaal ei olnud katoliku kogudust, käis ta Põltsamaa luteri koguduses armulaual. Suri 52-aastaselt 29.06.1811 Vana-Põltsamaa mõisapiirkonnas Põltsamaa kihelkonnas ja maeti 05.07.1811.

Lapsed:
1) poeg Johann Wolmer HERMANN – suri lapsena
2) poeg Ferdinand Wilhelm HERMANN – abiellus ja tal sündis laps
3) poeg Anton Michael HERMANN – ei abiellunud
4) tütar Paulina Genovefa HERMANN – suri lapsena
5) tütar Theodora Maria HERMANN – oli nõrga mõistusega /schwachsinnig/, ei abiellunud
6) poeg Gottlieb Jacob HERMANN – vt. nr. 17

30. Jüri LAUTS /Kärdi Hansu Nigula poeg Jüri, Kärdi Nigula poeg Jüri, Nigula Hansu Jüri, Nigula Jüri, Vahi Jüri, Kärdi Hanso Niggolas Sohn Jürri, Kärdi Niggol. P. Jürri, Nigula Hans. Jürri, Niggola Jürri, Wahhi Jürri/, sündis 01.02.1748 Saksaaseme külas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas, isa Nigulas – vt. nr. 52, ema Madli – vt. nr. 53. Ristiti 04.02.1748, vaderid: Epro Jaani poeg Tõnu Võhma külast, kirikumõisa karjane Jaan, Kärdi Jaagu Jüri naine Madli Saksaaseme külast. Leeritati Põltsamaal veebruaris 1770. Jüri oli 1795. a. revisjoni ajal sulaseks oma vanema venna Hansu juures Saksaaseme külas. 1811. a. revisjoni ajal oli ta kirjas samas talus, sealseks peremeheks oli saanud vennapoeg Nigulas. 1816. a revisjoni ajal elas Jüri saunikuna /Lostreiber/ endiselt Nigula talus nr. 6. Perekonnanimede panemisel 1826. a. sai Jüri perekonnanimeks LAUTS. Jüri suri 81-aastaselt 06.11.1829 Saksaaseme külas ja maeti 09.11.1829. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Oli kolm korda abielus. Esimest korda laulatati Põltsamaal 13.12.1780 Malle Mardi Jaagu tütar Mari-ga Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnast ilma kihlust välja kuulutamata. Seda viimast ilmselt seetõttu, et Mari ootas last, kes sündis veidi rohkem kui üks kuu pärast abiellumist. Teist korda laulatati Jüri Põltsamaal 13.11.1804 Pärdi Tõnu lese Anu-ga /Perdi Tönno L. Anno/ Põltsamaa kirikumõisast. Anu sündis umbes 1756 Adavere mõisapiirkonnas /Addafer/ Põltsamaa kihelkonnas, tema isa oli Saare Hans. 1774. a. abiellus ta Tõnu Pärdi poja Tõnu-ga Põltsamaa kirikumõisast. Anu suri umbes 59-aastaselt 29.04.1815 Uuskülas /Neudorf/ Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 02.05.1815. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./. Jüri laulatati kolmandat korda Põltsamaal 14.05.1816 Jaani Andrese tütre Anu-ga /Jani Andr. T. Anno/ Põltsamaa kirikumõisast. Anu (ristimiskandes nimi Ann) sündis 07.04.1791 Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas, isa Jaani Andres, ema Ann. Ristiti 10.04.1791, vaderid: Matsi Jüri poeg Villem, Nigula Jüri naine Mari, kirikumõisa tüdruk Truuta. Pärast abikaasa Jüri surma laulatati Anu teist korda Põltsamaal 07.12.1830 Tuisu Tõnu poja Jaan Tuisk-iga Uue-Põltsamaalt. Anu suri 54-aastaselt 10.03.1846 pärastlõunal Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 16.03.1846. Surmapõhjus – liigeste valu /Gliederschmerzen/.

31. Mari /Malle Mardi Jaagu tütar Mari, Malle Marti Jag. T. Marri/, sündis 20.08.1754 Võhma külas Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 54, ema Tiiu – vt. nr. 55. Ristiti Põltsamaal 21.08.1754, vaderid: Meritsa Tõnise naine Anu Võhma külast, Mölleri Tooma Andrese naine Mari Võhmast, Malle Mardi Jaan Võhmast. Mari jäi lapsena orvuks (ema suri, kui ta oli kolmeaastane ja isa suri, kui ta oli kümneaastane). Mari suri 49-aastaselt 06.04.1804 Uuskülas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 09.04.1804. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Jüri ja Mari lapsed:
1) tütar Madli
2) tütar Tiiu
3) poeg Villem
4) poeg Nigulas
5) tütar Ann – vt. nr. 18

Jüri ja Anu laps (kolmas abielu):
6) tütar Mari

32. Tõnu /Säki Tooma poeg Tõnu, Säki Tõnu, Säki Tooma Tõnu, Secki Toma p. Tenno, Sekki Tönno, Sekki Toma Tönno/, sündis 18.04.1776 Suur-Soldina mõisapiirkonnas, isa Toomas – vt. nr. 56, ema Anu – vt. nr. 57. Ristiti 24.04.1776, vaderid: Soldina Madis Tooma poeg, tollivalvur /accis diener/ Hinrich, Soldina Jüri naine Elina. Leeritati Vaivaras 26.11.1794. Suur-Soldina mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas oma vanemate juures Säki Tooma talus nr. 4. 1811. a. revisjoni ajaks oli saanud isa asemele Säki talu peremeheks. 1829. a. kirjutati ümber Suur-Soldina mõisapiirkonnast Samokrassi mõisapiirkonda. Läks elama Saareväljale. Tõnu suri 54-aastaselt 27.02.1831 Saareväljal Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 01.03.1831. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Oli abielus Mari-ga. Abielu sõlmiti ilmselt ajavahemikus 1795 kuni 1800. Vaivara koguduse abielumeetrikas abielukannet ei ole. Ka ei leidu teiste lähemal asuvate koguduste meetrikatest sobivat kannet. On võimalik, et kanne jäi Vaivara koguduses mingil põhjusel tegemata või toimus laulatus kuskil kaugemal koguduses.

33. Mari /Marri/, sündis umbes 1780, päritolu teadmata. Ainus viide Mari päritolule on kirjas Mari surmakandes, kus tema sünnikohaks on märgitud Suur-Soldina. Sellisel juhul pidi Mari abielu suure tõenäosusega sõlmitama Vaivaras. Päris kindlalt aga surmameetrika andmeid inimeste sünnikohtade kohta usaldada ei saa, seega ei saa Suur-Soldinat pidada Mari kindlaks sünnikohaks. Kontrollisin kõikide Suur-Soldina mõisa 1795. a. revisjonis kirja pandud vanuselt sobivate Maride edasist elukäiku – kõik Marid on edaspidi jälgitavad ning ükski neist ei saanud abielluda Säki Tooma poja Tõnuga. Mari suri umbes 62-aastaselt 11.04.1842 kell 6 hommikul Saarevälja talus Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 20.04.1842. Surmapõhjus – teadmata /unbekannt/.

Lapsed:
1) poeg Siimu SÄKK – vt. nr. 19
2) tütar Kadri
3) poeg Jüri SÄKK
4) poeg Madis
5) tütar Mari
6) tütar Madle SÄKK
7) poeg Toomas

34. Jüri ABRAMSON /Mihkli poeg Jüri, Aabrami Mihkli Jüri, Mihkli Jüri, Jürri Abramsohn, Mihkli p. Jurri, Mihkli Jurri, Abrami Mihkli Jürri, Jurry/, sündis 13.03.1781 Suur-Soldina mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas, isa Mihkel – vt. nr. 58, ema Ann – vt. nr. 59. Ristiti 21.03.1781, vaderid: parun von Wrangell, mõisa Hindrik, Peetri naine Auvere mõisapiirkonnast /Ampfer/ Vaivara kihelkonnast. Leeritati Vaivaras 12.12.1798. Suur-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Kala Aabrami talus nr 1. Jüri elas samas talus ka kõikide järgnevate hingerevisjonide ajal. Jüri suri 52-aastaselt 16.06.1833 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 25.06.1833. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentz./. Perekonnanimede panemise ajal 1835. a. sai Jüri lesk ja lapsed perekonnanimeks ABRAMSON /ABRAMSOHN/.

Laulatati Vaivaras 10.12.1804 Kala Jaagu Tooma tütre Katri-ga Tuuluse külast Hermamäe mõisapiirkonnast /Hermannsberg/ Vaivara kihelkonnast.

35. Katri /Kala Jaagu Tooma tütar Katri, Kalla Jako Toma T. Kattri/, sündis 05.11.1784 Tuuluse külas Hermamäe mõisapiirkonnas, isa Toomas – vt. nr. 60, ema Elina – vt. nr. 61. Ristiti 10.11.1784, vaderid: Miku Mart, vöörmünder Jüri naine Ann, Hinnu Jüri naine Mari. Hermamäe mõisa 1782. a. hingerevisjoni ajal elas oma vanemate juures Tooma Pritsu talus Tuuluse külas. Katri isa Toomas oli taluperemees. Leeritati Vaivaras 07.12.1802. Katri suri 57-aastaselt 09.02.1842 kell 10 hommikul Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 15.02.1842. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Lapsed:
1) tütar Anne – vt. nr. 20
2) tütar Leenu ABRAMSON
3) poeg Juhan ABRAMSON
4) tütar Mari ABRAMSON
5) tütar Elina ABRAMSON
6) poeg Mart

36. Nigulas ROOTS /Jüri poeg Nigulas, Jüri Nigulas, Jurry p. Nigolas, Jurri Nigolas, Jürri Niggolas, Jurri Niggolas Rohtze/, sündis 30.04.1766 Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 62, ema Abla – vt. nr. 63. Ristiti 07.05.1766, vaderid: härra Falke Reeküla kõrtsist, … Kahun, preili Kahun. Leeritati Vaivaras 03.04.1783. Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Sundja külas talus, kus Nigula isa Jüri oli peremees. 1811. a. revisjoni ajaks oli Nigulas saanud sama talu peremeheks. Ka oli ta ilmselt mõnda aega kupja ametis. Talupoegadele perekonnanimede panemise ajaks 1835. a. oli Nigulas küll surnud, ent nimede paneku protokollis on ta kirjas kui Nigulas ROOTS /ROHTZE/. Nigulas suri 68-aastaselt 21.05.1834 kell 12 päeval Sundja külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 11.06.1834. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Laulatati Vaivaras 26.12.1790 Hansu Tooma tütre Elina-ga Vääska külast Väike-Soldina mõisapiirkonnast.

37. Elina /Hansu Tooma tütar Elina, Hanso Toma Tr. Ellina, Hansu Toma Tr. Ello, Helena, Leno/, sündis 07.04.1768 Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Toomas – vt. nr. 64, ema Elina – vt. nr. 65. Ristiti Narvas 10.04.1768, vaderid: Matsi poeg Jüri Joala mõisapiirkonnast /Joala/, preili Taubgreen, Madi naine Elina Joala mõisapiirkonnast. Vääska küla asus Narva jõe ääres, praeguseks on küla hävinud ning üle ujutatud Narva veehoidla vete poolt. Leeritati Vaivaras 23.01.1787. Ei õppinud leerikoolis lugema, kuid konfirmeeriti vanuse tõttu. Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Vääska külas koos ema ja õdede-vendadega, sest tema isa oli hiljuti surnud. Elina suri 56-aastaselt 21.08.1824 Sundja külas ja maeti 31.08.1824. Surmapõhjus – sinivilltõbi ehk Siberi katk /Bl(aue) Blatter)/.

Lapsed:
1) poeg Jaak ROOTS
2) poeg Toomas
3) tütar Mari
4) poeg Pärtel
5) tütar Leenu
6) poeg, kaksik Siimu ROOTS
7) tütar, kaksik Kadri
8) poeg Mart ROOTS – vt. nr. 21
9) tütar Elina

38. Siimu /Kusta poeg Siimu, Kusta Siimu, Paemurru Kusta Siimu, Simon, Simmo, Gusto Poeg Simo, Paemurro Gusto Simo/, sündis 04.07.1779 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Kusta – vt. nr. 66, ema Katri – vt. nr. 67. Ristiti 07.07.1779, vaderid: puusepp Carl Erichsohn, Juhani poeg Siimu Joala mõisapiirkonnast, Madi naine Kadri Joala mõisapiirkonnast. Siimu leerikanne Vaivara koguduse kirikuraamatutest ei ole leitav – võimalik, et ta käis leeris Narvas. Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Siimu oma vanemate juures hajatalus nr. 23, mis kirikuraamatute järgi kandis nimetust Paemurru talu ja mille järgi ilmselt on saanud oma nime Narva Paemurru linnaosa. Siimu isa Kusta oli talu peremees, ühtlasi oli ta Väike-Soldina mõisa kubjas. 1811. a. revisjoni ajaks oli peremeheks saanud vanem vend Kusta, Siimu elas endiselt samas talus. Talupoegadele perekonnanimede panemisel 1835. a. sai Siimu poeg Jüri endale perekonnanimeks KABANOV /KABANOW/. Siimu suri 33-aastaselt 30.06.1813 Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 03.07.1813. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

Laulatati Vaivaras 26.01.1801 Jaani tütre Eeva-ga Samokrassi mõisapiirkonnast.

39. Eeva /Jaani tütar Eeva, Jüri Jaani Eeva, Jani T. Ewa, Jurri Jani Ewa/, sündis umbes 1781 arvatavasti Samokrassi mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 68, ema Mari – vt. nr. 69. Eeva sünnikanne ei ole leitav, nähtavasti on see jäänud lihtsalt kirja panemata. Leeritati Vaivaras 30.01.1799. Samokrassi mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas oma vanemate juures talus nr. 8. 1816. a. revisjoni ajaks oli Eeva leseks jäänud ja ta oli kirjas Väike-Soldina mõisa hajatalus (Paemurru talus) nr. 23, kus peremeheks oli abikaasa vanem vend Kusta. Eeva laulatati teist korda EAÕK Narva Issandamuutmise koguduse ees 29.09.1818 Kirilli poja Matvei-ga. Laulatuse tunnistajad olid Võru linna elanik Anton Pjotri poeg Balahontsov ja talupoeg Ivan Galahtianov. Abielukandes on Eeva õigeusupärase nimena kirja pandud Jelena ja tema isanimena on kirjas Peeter /Елѣною Петровою/, mis tekitab loomulikult kahtlusi, ent kui luteriusu meetrikad olid võrdlemisi täpsed ja ikkagi sisaldasid päris palju vigu, siis õigeusu koguduste meetrikad oma täpsusega hiilata ei saa. Samas Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjadest selgub, et Eeva pandi alates 1819. aastast kirja kui Madise naine Eeva või Matuška naine Eeva /Mattuschka n. Ewa/, enne 1819. a. nimetati teda veel Kusta Siimu leseks. Eeva on kindlalt äratuntav, sest koos temaga käisid järjestikku aastatel armulaual ka algul tütar Kadri, seejärel poeg Jüri ning selle naine Madli, veelgi hiljem tütar Tiina ning ema – Jüri Jaani lesk Mari. Nimi Matuška viitab sellele, et Eeva mees oli venelane. Tõepoolest, Väike-Soldina mõisa talupoegkonna hulgas oli ka venelasi, enamik neist elas Perevoloka külas Narva jõe ääres. Perevoloka küla ümbrus oli Väike-Soldina mõisa omanduses olev lahustükk. Väike-Soldina mõisa 1811. a. hingerevisjoni järgi elas Perevoloka külas talus nr. 5 15-aastane kasvandik Matvei. Ka Väike-Soldina mõisarahva seas oli üks 13-aastane kasvandik Matvei Vassili poeg. Viimane ilmselt ei sobi Eeva abikaasaks, sest Väike-Soldina mõisa 1834. a. hingerevisjoni andmetel suri ta juba 1821. a., Eeva aga pandi armulaualiste nimekirjades Matuška naisena kirja veel ka 1830. a. Samast hingeloendist selgub, et Perevoloka küla Matvei isanimi oli Kirill – seega oli just tema Eeva teine abikaasa. Matvei sündis umbes 1796, isa Kirill. Elas Perevoloka külas, Eevaga abiellumise ajal arvatavasti tegelikult Sundja külas. Pärast Eeva surma laulatati teist korda 11.11.1831 Madise tütar Kadri-ga Kohtla mõisapiirkonnast /Kochtel/ Jõhvi kihelkonnast. Perekonnanimede panemise ajal 1835. a. sai Matvei pere perekonnanimeks NILOV /NILOW/. Matvei suri umbes 42-aastaselt 20.02.1838 Suur-Soldina mõisapiirkonnas (arvatavasti on surmakoht meetrikas ekslikult kirja pandud, õige on Väike-Soldina mõisapiirkond). Surmapõhjus – palavik /отъ горячки/. Eeva suri umbes 50-aastaselt 21.08.1831 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 22.08.1831. Surmapõhjus – koolera /Cholera. Vaid paar päeva hiljem suri koolerasse ka ema Mari.

Siimu ja Eeva lapsed:
1) tütar Kadri – vt. nr. 22
2) poeg Mihkel
3) poeg Jüri KABANOV
4) tütar Kirsti
5) tütar Helena
6) tütar Kristina (ka Tiina või Stiina, sünnimeetrikas ekslikult kirja pandud poisslaps Kristianina)

Matvei ja Eeva lapsed:
7) tütar Marfa NILOV
8) poeg Ivan NILOV
9) poeg Ilja NILOV

VII põlvkond

40. Jaan /Rõika möldri Mihkli Jaan, Rõika Mihkli Jaan, Rõika möldri Jaan, Rõika Jaan, Reika Mölre Michli Jaan, Reika Michli Jaan, Raika Michli Jaan, Reika mölre Jaan, Reika Möller Jaan, Reika Jaan/, sündis umbes 1719, isa Mihkel – vt. nr. 70, ema Tiiu – vt. nr. 71. Leeritati Kolga-Jaanis 1738. Elas Rõika veskil Odiste külas. Pärast oma isa Mihkli surma sai Rõika veski möldriks. Rõika vesiveski oli rajatud Põltsamaa jõele. Võisiku mõisa 1758. a. koostatud vakuraamatu järgi oli tegemist kahekäigulise veskiga /die Raikasche (Mühle) mit zwey Gängen/, mille eest mölder maksis aastas 17 rubla renti. Võisiku mõisal oli veel teinegi veski mõisa juures, kuid kuna see oli ehitatud Riivli ojale, siis kannatas ta veepuuduse käes ning jahvatas seetõttu vaid mõisa hädavajaduseks. 1794. a. avati Rõikal peeglivabrik. Jaan suri umbes 40-aastaselt enne 27.03.1759 ja maeti 27.03.1759.

Laulatati Kolga-Jaanis 12.12.1742 Rõika Andrese tütre Tiiu-ga.

41. Tiiu /Rõika Andrese tütar Tiiu, Killi Tiiu, Reika Andresse T. Tio, Reika Andres Tyo, Killi Tio/, sündis umbes 1723, isa Andres – vt. nr. 72, ema Anu – vt. nr. 73. Leeritati Kolga-Jaanis 1740. Tiiu elas Odiste külas. Oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Jaani surma tekkis tal suhe naaberkülast Lalsist pärit Sepa Hansuga /Seppa Jani Hans/, kellega ta 13.02.1761 Kolga-Jaanis paari pandi. Tiiu oli selleks ajaks lapseootel, mistõttu on Kolga-Jaani kirikuõpetaja teinud abielukandesse märkuse, et pruut laulatati ilma voorusliku pruudi ehteta /ohne keusche Braute Schmuck/. Hans oli Tiiust kümmekond aastat noorem, ta sündis enne 12.04.1733 Lalsi külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Sepa Jaan, ema Anu. Ristiti 12.04.1733, vaderid: Soonda Tõnu, Soonda Jaak, Sepa Siimu Hansu naine Kai. Leeritati Kolga-Jaanis 1757. Võisiku mõisa 1795. a. revisjoni järgi elas Sepa Tõnu talus ja oli sulane. Hans suri 74-aastaselt 17.05.1807 Lalsi külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 19.05.1807. Tiiu suri umbes 64-aastaselt 26.12.1787 Lalsi külas ja maeti 27.12.1787.

Jaani ja Tiiu lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Mihkel
3) tütar Kai
4) tütar Ann
5) poeg Juhan
6) tütar Tiiu
7) tütar Rõõt
8) poeg Hans – vt. nr. 24
9) tütar Mari
10) tütar Anu

Hansu ja Tiiu lapsed:
11) poeg Jaan
12) poeg Hans
13) tütar Mari
14) poeg Tõnu

42. Jaan /Põdessaare Jaan, Nõmme Koordi Jaan, Koordi Jaan, Nõmme Jaan, Pedaka Jaan, Peddassare Jann, Pöddassare Jaan, Nömme Koorti Jaan, Koorti Jaan, Nemme Jaan, Peddaka Jaan/, sündis umbes 1700, täpsem päritolu teadmata. Elas Leie külas, hiljemalt 1734. a. läks elama Kaavere külla Käo Jaani talu sauna. Pärast esimese abikaasa surma võttis naise Lätkalu külast Nõmme Koordi perest ning läks sinna koduväiks. Võisiku mõisa 1744. a. vakuraamatu järgi oli poolemees Lätkalu külas koos Tuudaku Peedi Jaaniga, 1758. a. koostatud vakuraamatu järgi aga vabadik. Elas koos abikaasaga Peedi Jaani talu saunas. Jaan suri umbes 73-aastaselt 04.09.1773 Lätkalu külas ja maeti 06.09.1773.

Oli kolm korda abielus. Esimest korda laulatati Kolga-Jaanis 08.01.1727 Saksa Jüri Ann-iga /abielukandes Anu, edaspidi siiski Ann, Sakssa Jürry Anno/. Ann oli arvatavasti pärit Oorgu külast ning oli Saksa Jüri tütar. Ann suri enne 01.09.1737 arvatavasti Leie külas ja maeti 01.09.1737. Teist korda laulatati Jaan Kolga-Jaanis 05.03.1738 Nõmme Koordi tütre Mai-ga /Nömme Koorti T. Mai/. Mai sündis umbes 1708. Suri umbes 40-aastaselt enne 23.04.1748 arvatavasti Lätkalu külas ja maeti 23.04.1748. Kolmandat korda laulatati Jaan Kolga-Jaanis 08.01.1749 Välba Reinu tütre Anu-ga.

43. Anu /Välba Reinu tütar Anu, Welba Reins Tochter Anno, Wölba Reino Anno/, sündis umbes 1716, isa Rein – vt. nr. 74, ema Anu – vt. nr. 75. Leeritati Kolga-Jaanis 1734. Elas enne abiellumist Lalsi külas oma õemehe Välba Hansu talus. Pärast abikaasa Jaani surma läks tagasi elama Välba tallu, kus elas ka tütre Mai pere. Kui tütar läks elama Lätkalu külla Peedi Jaani tallu, siis sinna siirdus ka Anu. Anu suri umbes 80-aastaselt 02.03.1796 Lätkalu külas ja maeti 04.03.1796.

Jaani ja Anni lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Jaak
3) tütar Anu

Jaani ja Mai lapsed:
4) poeg Toomas
5) poeg Madis
6) tütar Mari
7) tütar Tiiu

Jaani ja Anu lapsed:
8) poeg Rein
9) tütar Ann
10) tütar Mai – vt. nr. 25

44. Mats /Matsi Peebu Mats, Uti Peebu Mats, Peedi Matsi Peebu Mats, Annuse Mats, Uti Mats, Matsi Pebo Mats, Utti Pebo Mats, Pedi Matsi Peebo Mats, Annusse Mats, Annuse Maitz, Utti Mats/, sündis enne 02.05.1731 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Peep – vt. nr. 76, ema Ell – vt. nr. 77. Ristiti 02.05.1731, vaderid: Pedassaare Andres, Peedi Matsi Hans, Malkuse Matsi Ann. Leeritati Kolga-Jaanis 16.12.1750. 1774. a. kodukatsumise raamatu järgi oli sulane Annuse Jaagu talus Leie külas. 1780. aastaks oli pandud Annuse talu peremeheks. Võisiku mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oligi ta kirjas kui Annuse talu peremees. Mats suri 73-aastaselt 29.12.1804 Leie külas ja maeti 31.12.1804.

Laulatati Kolga-Jaanis 03.12.1755 Peedi Jaagu Tõnise tütre Kai-ga Võisiku mõisapiirkonnast.

45. Kai /Peedi Jaagu Tõnise tütar Kai, Olli Tõnise tütar Kai, Olli Kai, Pedi Jako Tönnis T. Kai, Pedi Jako Tönise Kai, Olli Tönnise T. Kai, Olly Kay/, sündis enne 04.03.1733 Leie külas, isa Tõnis – vt. nr. 78, ema Mari – vt. nr. 79. Ristiti 04.03.1733, vaderid: Konna Tõnu Hansu naine Kai, Peedi Jaagu Mari, Kärnpea Andres. Leeritati Kolga-Jaanis 31.01.1753. Kai suri 68-aastaselt 28.11.1801 Leie külas ja maeti 30.11.1801.

Lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Ell
3) poeg Jaan LOHK – vt. nr. 26
4) tütar Ann
5) tütar Anu
6) poeg Hans
7) poeg Jaak
8) tütar Kai

46. Jaan /Välba Jüri Jaan, Välba Jaan, Suti Jaan, Welba Jürri Jaan, Welba Jaan, Sutti Jaan/, sündis enne 22.05.1736 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 80, ema Ell – vt. nr. 81. Ristiti 22.05.1736, vaderid: Nigula Jaan, Välba Jaan, Reinu Jaak, Nigula Jaagu Jaani naine Anu, Nigula Hansu naine Eeva. Leeritati Kolga-Jaanis 1761. 1748. a. kodukülastusraamatu järgi elas koos vanematega Sääre Jüri talus, hiljem täiskasvanuna elas Taska talus saunas. Hiljemalt 1780. aastaks oli pandud Taska talu poolemeheks. Võisiku mõisa 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oli Leie küla Suti talu peremees. Jaan suri 63-aastaselt 28.01.1800 Leie külas ja maeti 30.01.1800.

Laulatati Kolga-Jaanis 01.12.1762 Esku Jaagu tütre Mari-ga.

47. Mari /Esku Jaagu tütar Mari, Esko Jaaks T. Marri/, sündis enne 13.08.1732 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 82, ema Kai – vt. nr. 83. Ristiti 13.08.1732, vaderid: Pilli Matsi Jaani naine Mari, Peedi Hansu naine Ann, Liiva Jaak. Leeritati Kolga-Jaanis 3. advendil 1761. Mari suri 78-aastaselt 16.01.1811 Leie külas ja maeti 18.01.1811.

Lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Jaak
3) tütar Mari – vt. nr. 27
4) tütar Kai
5) poeg Jaan

48. Michael HERMANN /Michaelis Hermann, Michael Herrmann/, sünniaeg teadmata. Oli abiellumise ajal 1738. a. Maardu mõisa aednik /Hofgärtner auf Maart/. Hiljemalt 1743. a. oli asunud tööle Mäo mõisa aednikuna – selle aasta märtsis oli Michaeli naine Catharina Elisabeth ühe lapse ristimisel Paides vaderiks. Michaeli surmakanne ei ole leitav. Suri ajavahemikus 1768 – 1776. Veel 1767. a. augustis käis Michael Paides armulaual koos abikaasa ja kahe tütrega. Seal on ta kirjas kui kunstkärner /Kunstgärtner/. Sealt edasi teda enam Paide kirikuraamatutes ei mainita. 1774. a. aprillis käis Michaeli abikaasa Catharina Elisabeth koos tütarde ning väimeestega Paides armulaual, sealjuures ei ole kirjas, et ta oleks lesk. Mais 1776. a. abiellus Michaeli tütar Eva Catharina Elisabeth Hermann ning tema abielukandes on juba kindlalt viidatud sellele, et Michael on surnud – des sel(igen) Herrn Kunstgärtner Hermann eheleibliche Jungfer Tochter – õndsa härra kunstkärner Hermanni abielust sündinud preili tütar.

Laulatati Tallinna Toomkirikus 27.06.1738 preili Catharina Elisabeth Edler-iga.

49. Catharina Elisabeth EDLER, sündis umbes 1721, isa Caspar Edler – vt. nr. 84. Abiellumise ajaks 1738. a. oli Catharina Elisabeth-i isa Caspar surnud, ent muud paraku tema päritolu ja perekonna kohta teada ei saa. 1782. a. hingerevisjoni ajal elas oma väimehe Paide kaupmehe Johann Christian Mülleri juures. Catharina Elisabeth suri umbes 62-aastaselt 28.02.1784 Paides ja maeti 03.03.1784. Surmapõhjus – insult /starb am Schlagflusse/.

Lapsed:
1) tütar Maria Elisabeth HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed
2) tütar Anna Dorothea HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed
3) poeg Michael HERMANN
4) poeg Friedrich Wilhelm HERMANN
5) poeg Adam Friedrich HERMANN – vt. nr. 28
6) tütar Eva Catharina Elisabeth HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed
7) tütar Regetta HERMANN – suri lapsena
8) tütar Margaretha Regetta HERMANN
9) poeg Johann Gottlieb HERMANN – ei abiellunud, parem käsi oli halvatud
10) tütar Helena Charlotte HERMANN – abiellus ja tal sündisid lapsed

50. Johannes LINCKE /Johannes Linck/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Suri ilmselt enne 1779. a., sest Johannese tütre abielukandes sellest aastast on teda mainitud kui „kadunud” /weyl(and)/. Oli pärit Mannheimist Pfalzi kuurvürstkonnast (Saksamaal, praegu Baden-Württembergi liidumaal).

Oli abielus Elisabeth Felbern-iga.

51. Elisabeth FELBERN, sündis umbes 1726. Tema päritolukohana on Põltsamaa koguduse kirikuraamatusse kirja pandud ilmselt Stuttgart. Elisabethi kohta on veel märgitud, et ta oli muusik /Musikantin/, mis oli tollel ajal kahtlemata üsna erandlik elukutse naisterahva jaoks. Teisalt viitab see sellele, et Elisabeth oli väga musikaalne naine. Ilmselt oli Elisabeth vähemalt kaks korda abielus. Ta tuli Põltsamaale oma väimehe Adam Friedrich Hermanni juurde elama umbes 1775. a., talle oli välja antud pass Tartu magistraadi poolt. Sel ajal kandis ta perekonnanime Heroldt /Herold/. Elisabeth suri 76-aastaselt 08.04.1802 Kuningamäel Vana-Põltsamaa mõisapiirkonnas Põltsamaa kihelkonnas väimehe klaasimeister Adam Friedrich Hermanni kodus ja maeti 14.04.1802.

Teadaolev laps:
1) tütar Genovefa LINCKE – vt. nr. 29

52. Nigulas /Kärdi Hansu poeg Nigulas, Kärdi Hansu Nigulas, Kärdi Nigulas, Kaerdi Hanso S. Niggolas, Kerti Hanso Niggolas, Kärdi Niggolas/, sündis umbes 1712 arvatavasti Saksaaseme külas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas, isa Hans – vt. nr. 85. Põltsamaa koguduse sünnimeetrikad ajavahemikust 1703-1715 ning abielu- ja surmameetrikad ajavahemikust 1703-1733 paraku puuduvad, mistõttu neil perioodidel toimunud perekonnasündmustest täpset teavet pole võimalik leida. Põltsamaa kirikumõisa 1744. a. vakuraamatu koostamise ajal oli Nigulas taluperemees Saksaaseme külas. Talu suurus oli 1/8 adramaad. Nigulas suri umbes 38-aastaselt 29.06.1750 Saksaaseme külas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 30.06.1750.

Laulatati Põltsamaal 19.03.1738 Epro Jaani tütre Madli-ga Võhma külast Vana-Põltsamaa mõisapiirkonnast.

53. Madli /Epro Jaani tütar Madli, Epro Jani T. Madli/, sündis umbes 1712 arvatavasti Kamari külas Vana-Põltsamaa mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 86, ema Mai – vt. nr. 87. Pärast abikaasa Nigula surma jäi Madli lesena endiselt juhtima talu – Põltsamaa kirikumõisa 1758. a. vakuraamatus on ta kirjas „peremehena” kui Kärdi Nigula lesk /Kärdi Nigolas Wittwe/. Talu oli muutunud nüüdseks poolemehetaluks jagades kohustusi Moruski Jaaguga. Madli suri umbes 57-aastaselt 15.05.1771 Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 17.05.1771.

Lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Ann
3) poeg Mihkel
4) poeg Jüri LAUTS – vt. nr. 30
5) tütar Triinu

54. Jaak /Malle Mardi Jaagu poeg Jaak, Malla Mardi Jaak, Malle Mardi Jaak, Mardi Jaak, Malle Marti Jaack sein Sohn Jaack, Malle Marti Jaak, Malla Marti Jaak, Mallo Märti Jaak/, sündis enne 12.06.1726 Võhma külas Põltsamaa mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 88, ema Mari – vt. nr. 89. Ristiti 12.06.1726, vaderid: Johann Levin Ekelund, Mulgi Madle. Leeritati Põltsamaal 4. advendil 1745. Oli sel ajal Võhma külas Annuse Jaani Tõnu juures sulaseks. Elas ka edaspidi Annuse Jaani Tõnu talus ja teenis sulasena. Jaak suri 38-aastaselt 27.12.1764 Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnas ja maeti 28.12.1764.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Jaak Põltsamaal 29.05.1750 Annuse Jaani Tõnu talu tüdruku Tiiu-ga. Abielukandele on lisatud märkus, et pruut laulatati ilma voorusliku pruudi ehteta /die Braut ist ohne keuscher Braute Schmuck copuliret worden/. Põltsamaa koguduse ajavahemikus 1744 – 1745 koostatud kodukülastusraamatust selgub, et Jaagul ja Tiiul oli olnud abielueelne suhe /der Knecht Jaack u. Magd Tio sind durch frühzeitig Beyschlaf Mann u. Weib geworden/. Pärast Tiiu surma laulatati Jaak teist korda Põltsamaal detsembris 1759 Liiva Aadu tütre Anu-ga /Liwa Ado Tochter Ano, Anno, Ann/ Umbusi külast Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnast. Abielukandes on pruudi nimena kirjas Ann, ent ilmselt oli õige nimi siiski Anu. Anu sündis umbes 1731 arvatavasti Umbusi külas Põltsamaa mõisapiirkonnas, isa Liiva Aadu, ema Mai. Leeritati 1748 Põltsamaal. Anu edasine elukäik pärast abikaasa Jaagu surma ei ole teada.

55. Tiiu /Annuse Jaani Tõnu tüdruk Tiiu, Tio/, sündis 1733. a. paiku arvatavasti Põltsamaa mõisapiirkonnas, täpsem päritolu teadmata. Tiiu läks arvatavasti juba 12-aastasena Võhma külla Annuse Jaani Tõnu tallu tüdrukuks, kus sulaseks oli Malle Mardi Jaagu poeg Jaak. Leeris käis Tiiu Põltsamaal 1749. Suri umbes 24-aastaselt enne 27.02.1757 Võhma külas Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnas ja maeti 27.02.1757.

Jaagu ja Tiiu lapsed:
1) poeg Tõnu
2) tütar Mari – vt. nr. 31

Jaagu ja Anni lapsed:
3) tütar Mai
4) tütar Madli

56. Toomas /Kubja Tõnu poeg Toomas, Tõnu poeg Toomas, Säki Toomas, Kubias Teno S. Tom, Teno S. Tomas, Secky Thomas/, sündis umbes 1735, isa Tõnu – vt. nr. 90. Suur-Soldina mõisa 1782. ja 1795. a. revisjoni ajal oli Säki talu peremees. Säki talud asusid arvatavasti kohal, kus praegu asub Vennaste-nimeline katastriüksus. Toomas suri umbes 60-aastaselt 02.11.1795 Suur-Soldina mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas ja maeti 05.11.1795. Surmapõhjus – rinnahaigus /an der Brustkr./.

Laulatati Vaivaras 16.01.1765 Kure Tooma tütre Anu-ga Vodava külast Hermamäe mõisapiirkonnast.

57. Anu /Kure Tooma tütar Anu, Kure Tom Tr. Anno/, sündis umbes 1738, isa Toomas – vt. nr. 91. Elas enne abiellumist Vodava külas Hermamäe mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas. Anu suri umbes 54-aastaselt 21.10.1792 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 23.10.1792.

Lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Juhan (ka Jaan)
3) tütar Mari
4) poeg Siim
5) poeg Tõnu – vt. nr. 32
6) poeg Madis
7) poeg Peeter

58. Mihkel ABRAMSON /Kala Jaagu Aabrami poeg Mihkel, Jaagu Mihkel, Aabrami Mihkel, Kalla Jako Abrami p. Mihkel, Abrami Michel, Abrami Mihkel, Michel Abramsohn/, sündis umbes 1750 või pigem veidi hiljem Suur-Soldina mõisapiirkonnas, isa Aabram – vt. nr. 92, ema Ann – vt. nr. 93. Suur-Soldina mõisa 1750. a. koostatud vakuraamatu põhjal võib arvata, et Mihkli isa Aabram ei olnud veel abiellunud ning Mihkli tõenäoline sünniaasta võib olla pisut hilisem. Leeritati Vaivaras 4. advendil ehk 21.12.1774. Suur-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas oma isa Kala Aabrami talus. 1795. a. revisjoni ajaks oli Mihkel saanud talu peremeheks. Elas samas talus kuni surmani. Mihkel suri umbes 88-aastaselt 18.08.1838 kell 11 õhtul Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 21.08.1838. Surmapõhjus – nõrkus /Schwäche/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Vaivaras 07.12.1779 Vilistaja Mardi tütre Ann-iga Vodava külast Hermamäe mõisapiirkonnast. Pärast Anni surma abiellus teist korda ajavahemikus 1784 kuni 1795 Sepa Mardi tütre Mai-ga /Seppa Marti Tr. May, Maii/ Suur-Soldina mõisapiirkonnast. Mihkli ja Mai abielukannet ei ole võimalik leida, ent arvatavasti laulatati nad Vaivaras või Narvas. Vaivara kihelkonna Narva ümbruse mõisate talupoegi panid paari või ristisid tihtipeale ka Narva Mihkli koguduse õpetajad. Mai sündis 29.11.1765 Suur-Soldina mõisapiirkonnas, isa kõrtsmik Mardi Mart, ema Ann. Ristiti 11.12.1765, vaderid: Tõnu poeg Toomas Suur-Soldinast, Roote Andrese naine, Nurga Jaani tütar Kadri. Leeritati Vaivaras 3. advendil 1783. Suur-Soldina mõisa 1783. a. revisjoni ajal elas Mai oma venna Sepa Tõnu talus, ent 1795. a. revisjoni ajaks oli ta abiellunud ning elas Kala Aabrami talus nr. 1. Mihklil ja Mail sündis teadaolevalt vaid üks laps, kes suri üsna varsti pärast sündi. Mai suri 50-aastaselt 02.10.1816 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 15.10.1816. Surmapõhjus – ajurabandus /Schlag(fluß)/.

59. Ann /Vilistaja Mardi tütar Ann, Wilista Marti Tr. Anne, Willistaja Mart Tütt. Anne/, sündis 12.07.1758 Hermamäe mõisapiirkonnas, isa Mart – vt. nr. 94, ema Piret – vt. nr. 95. Ristiti 14.07.1758, vaderid: junkur Brümmer, Tudera Mihkel, Kaabri Jüri, Priidika Hindriku naine Mari, Mardi Jüri naine Kadri. Leeritati Vaivaras 17.12.1777. Ann suri 25-aastaselt 09.12.1783 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 10.12.1783.

Mihkli ja Anni lapsed:
1) poeg Jüri ABRAMSON – vt. nr. 34
2) poeg Juhan

Mihkli ja Mai teadaolev laps:
3) tütar Truutu

60. Toomas /Jaagu poeg Toomas, Kala Jaagu Toomas, Tooma Pritsu Toomas, Jako p. Tomas, Tomas Jacobs., Kalla Jako Tomas, Jago Tomas, Thoma Pritzo Thomas/, sündis umbes 1747 või veidi varem arvatavasti Hermamäe mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 96, ema Kadri – vt. nr. 97. Hermamäe mõisa 1782. a. hingerevisjoni ajal oli taluperemees Tuuluse külas Kure Tooma Pritsu talus. Eelmine peremees Prits oli revisjoni andmetel jalga lasknud /entloffen/. Toomas suri umbes 51-aastaselt 12.07.1798 Tuuluse külas Hermamäe mõisapiirkonnas ning maeti 18.07.1798.

Laulatati Vaivaras 01.01.1774 Andrese tütar Elina-ga Auvere mõisapiirkonnast /Ampfer/ Vaivara kihelkonnast.

61. Elina /Andrese tütar Elina, Välja Jüri Andruse T. Elina, Andrusse Tr. Ellina, Wälja Jürri Andrusse T. Ellina/, sündis umbes 1750 arvatavasti Auvere mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas, isa Andres – vt. nr. 98, ema Hedvig – vt. nr. 99. Elina õige päritolu kindlakstegemine oli mõnevõrra keeruline, sest nii ajavahemikust, mil Elina pidi sündima kui ka ajavahemikust, mil ta pidi leeris käima, Vaivara koguduse meetrikakanded puuduvad. Veelgi raskemaks muutis uurimise asjaolu, et just sel ajal elas Auvere mõisapiirkonnas kolm-neli Andrese-nimelist meest, kes kõik olid naise võtnud ning kellel sündisid lapsed (Välja Jüri poeg Andres, Roka Pärtli poeg Andres, Konuvalla Andres, Uuetalu Andres). 1771. a. on Vaivara sünnimeetrikasse tehtud kanne, mille järgi ühe Auvere mõisapiirkonnas ristitud lapse vaderiks oli Välja Jüri Andrese tütar Elina. See kanne lubabki üsna kindlalt oletada, et otsitava Elina isa oli Välja Andres. Ühtki teist sobivat Elinat ei ole tollel perioodil Auvere mõisapiirkonnas kordagi mainitud. Elina suri umbes 77-aastaselt 14.09.1827 Tuuluse külas Laagna mõisapiirkonnas /Lagena/ ja maeti 17.09.1827. Selleks ajaks oli osa Tuuluse küla taludest läinud Laagna mõisa alla.

Lapsed:
1) tütar Anne
2) poeg Nigulas
3) tütar, kaksik Mari
4) tütar, kaksik Leenu
5) tütar Hedvig
6) tütar Katri – vt. nr. 35
7) poeg, kaksik Pärtel
8) poeg, kaksik Mihkel
9) poeg Jüri
10) tütar Katri

62. Jüri /Hindreku poeg Jüri, Hinsu poeg Jüri, Hindreku Jüri, Hinriche P. Jurg, Hinso p. Jurri, Jöran Henrichsson, Hindriko Jürry, Jürj. Henss./, sündis umbes 1715 arvatavasti Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Hindrek vt. nr. 100. Elas vähemalt kuni 1750-ndate aastateni Vääska külas, ent hiljemalt 1760-ndate aastate esimesel poolel oli pandud peremeheks Sundja külla, kus elas ka Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal. Oli kubjas. Jüri suri umbes 84-aastaselt 21.03.1799 Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 23.03.1799. Surmapõhjus – paistetus /am Geschwulst/.

Laulatati Vaivaras 01.01.1745 Olovi tütre Abla-ga Vaivara külast Karupalu ehk Puhkova mõisapiirkonnast /Carropal, Karropal/.

63. Abla /Olovi tütar Abla, Olovi Tochter Abla, Abbla, Apla, Apol. Olovt./, sündis umbes 1722, isa Olov – vt. nr. 101. Abla, kelle eesnimi on tuletatud arvatavasti nimest Apolonia, oli tõenäoliselt pärit Klopitsa mõisapiirkonnast Kupanitsa kihelkonnast Ingerimaalt. Puhkova mõisa 1744. a. vakuraamatust võib leida kaks võimalikku Olovit, kes võiksid olla Abla isa. Kumbki neist ei olnud Puhkova mõisa pärisori, vaid nad olid kirjas mõisapiirkonnas elavate võõrastena. Üks neist oli Juhani poeg Olov /Olo Johanpoig/, kelle isa õde oli toonud lapsena Ingerimaalt Eestisse, ta ei teadnud, kus ta pärit oli, oli siin üheksa aastat Ulvi mõisapiirkonnas ja viis aastat Laagna mõisapiirkonnas teeninud ning nüüd juba seitseteist aastat siin Puhkova mõisapiirkonnas elanud /Ist von seiner Vater Schwester als ein Kind nach Ehstland aus Ingermannland gebracht, weiß nicht woher er erb ist, hat 9 Jahr unter Öhrten und 5 Jahr im Lagenaschen Gebiethe gedienet, und hier unter Karropal 17 Jahr gewohnet/. Olovi peres oli sel ajal lisaks talle endale abikaasa ning kaks alla 15-aastastast poisslast ning üks alla 15-aastane tütarlaps. Puhkova mõisa 1739. a. adramaarevisjoni ajal ei olnud Olovi peres veel ühtki tüdrukut – niisiis see Olov ei sobi hästi Abla isaks. Teine võimalik Olov oli 1744. a. adramaarevisjoni ajaks arvatavasti surnud, ent Puhkova mõisa all olid võõrastena kirjas tema lapsed. Nö. perepeaks oli arvatavasti vanim poeg Toomas, tema koos olid kirjas ka Toomase kaks venda ja kolm õde /Thomas Ohlopoig mit deßen 2 Bruder und 3 Schwester/, neist üks vend ja kaks õde olid alla 15-aastased. Nende kohta on kirjas, et nad on Klopitsa mõisapiirkonnast Kupanitsa kihelkonnast Ingerimaalt, on siinmail üheksateist aastat elanud, ning Toomas ütleb, et eelmise revisjoni ajal ei ole teda kirja pandud, teenib Sepa Jüri lese juures /Sind von Kloppitz ein Guth im Cubanischen Kirchspiel aus Ingermannland erb, sollen in diesem Gebiethe 19 Jahr gelebet haben, sagt bey der vorig Revision nicht vorgewesen zu seyn, dienet bey Seppa Jurry Wittwe/. Ja sama, 1744. a. adramaarevisjonist veel üks märkus: üheksateist aasta eest koos vanematega Ingerimaalt tulnud, Vaivara külas karja hoidnud, pärast vanemate surma teenivad lapsed Sepa Jüri lese ja Leeva Jüri juures /aus Ingermannland mit Ihren Eltern vor 19 Jahr gekommen, in Waiwara Dorff Vieh gehütet. nachdem die Eltern gestorben, dienen die Kinder bey Seppa Jürry Wittwe und Lewa Jürry/. Perekonna koosseisu poolest sobib Abla sellesse perekonda – 1744. a. vahetult enne abiellumist pidi ta olema täiskasvanuks loetav naissoost isik, kes selles peres täiesti olemas oli. Puhkova mõisa 1750. a. adramaarevisjoni järgi oli pere naissoost isikute arv kahanenud ühe isikuni, seega kaks õde pidid olema mujal. Abla suri umbes 76-aastaselt 02.04.1798 Sundja külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1798.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadu
2) poeg Hindrek
3) tütar Mari
4) poeg Mart
5) poeg Madis
6) tütar Ann
7) poeg Juhan
8) tütar Kadri
9) poeg Nigulas ROOTS – vt. nr. 36

64. Toomas /Hansu poeg Toomas, Hansu Toomas, Hans Martensons Son Thomas, Hansu p. Thomas, Hanso Thomas/, sündis enne 14.12.1741 Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 102, ema Kreet – vt. nr. 103. Ristiti Narvas 14.12.1741, vaderid: Hansu poeg Hans, Jüri tütar Annika. Väike-Soldina mõisa 1782. a. hingerevisjoni ajaks oli Toomas küll surnud, ent ta oli olnud taluperemees Vääska külas talus nr. 11. Toomas suri umbes 37-aastaselt 31.01.1779 Vääska külas ja maeti 02.02.1779.

Oli abielus Elina-ga. Tõenäoliselt laulatati nad 1763. a. paiku. Abielukanne ei ole leitav, sest nii Vaivara kui ka Narva Mihkli koguduse meetrikad sellest ajast on puudulikud.

65. Elina /Juhani tütar Elina, Elina Joh. Tr., Ellina, Helena/, sündis arvatavasti 1745. a. paiku, isa Juhan – vt. nr. 104. Elina täpsem päritolu on teadmata. Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal pandi ta kirja kui lesestunud perenaine Vääska külas talus nr. 11. Elina suri umbes 38-aastaselt 05.07.1783 Vääska külas ja maeti 09.07.1783.

Lapsed:
1) poeg Andrus
2) poeg Toomas
3) tütar Elina – vt. nr. 37
4) poeg Nigulas
5) poeg Madis
6) poeg Juhan
7) tütar Mari
8) poeg Juhan

66. Kusta /Jüri poeg Kusta, Jüri Kustav, Reeküla Kustav, Jurri S. Gustaf, Jöran Matssons son Gustav, Gust. Jyrjenss., Gusta, Jurry Gustav, Jürri Gusto, Recula Gustav/, sündis enne 08.03.1747 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 105, ema Sofi – vt. nr. 106. Ristiti 08.03.1747, vaderid: härra Sirgeri sulane Jakob Ros, Aadami poeg Juhan Joala mõisapiirkonnast, Aadami poeg Mihkel Joala mõisapiirkonnast, kõrtsmiku naine Reekülast, tüdruk Juhani tütar Mari. Väike-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas hajatalus nr. 23 ja oli selle talu peremees. 1795. a. revisjoni ajal elas Kusta samas talus ja temast oli saanud mõisa kubjas /jetzt der Hofs Kubjas/. Kusta suri 56-aastaselt 20.12.1803 Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 27.12.1803. Surmapõhjus – rinnahaigus /an Brustkr./.

Laulatati Narva Mihkli kirikus 06.01.1766 Juhani tütre Katri-ga Suokyläst Kosemkina kihelkonnast Ingerimaalt.

67. Katri /Juhani tütar Katri, Joh. Johansons d. Catharina, Cathr, Joh. Tr, Caddri, Cathrina, Kattri/, sündis enne 24.11.1745 Suokyläs Kosemkina kihelkonnas Ingerimaal, isa Juhan – vt. nr. 107, ema Katri – vt. nr. 108. Ristiti 24.11.1745, vaderid: Erick Neumanni sulane Hendriku poeg Mats, Eriku poeg Peeter, pastoriproua Govinius, Andrese tütar Kadri, Jaagupi poja Aadami naine Anna Juhani tütar. Suokylä oli ingerisoomlaste küla Kosemkina kihelkonnas. Tänaseks on küla täielikult hävinud, viimanegi jälg külast hävitati koos fosforitehase rajamisega. Küla asus umbes sel kohal, kus tänapäeval on 1. mai-nimeline asula. Kadri suri 67-aastaselt 19.02.1813 Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 24.02.1813. Surmapõhjus – rinnapalavik /am Brustfieb./.

Lapsed:
1) tütar Anne
2) poeg Madis
3) poeg Kusta
4) poeg Siimu – vt. nr. 38
5) tütar Mari
6) tütar Madle
7) tütar Mari

68. Jaan /Jaani Jüri poeg Jaan, Jüri Jaan, Jani Jürry p. Jaan, Jürri Jaan, Jurri Jaan/, sündis 21.03.1756 Samokrassi mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas, isa Jüri – vt. nr. 109, ema Margarethe Grabbe – vt. nr. 110. Ristiti 24.03.1756, vaderid: Poeni Jaak, Kovaliku Madis, Krabi Ott (Otto Grabbe), Krabi tütar Madle (Madle Grabbe), Kovaliku Tooma naine Mari, Hauka Miku naine Mari, Pulina Pärtel. Leeritati Vaivaras 19.12.1772. Jaan oli omandanud lugemisoskuse /lieset/. Samokrassi mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas talus nr. 8, kus Jaani isa Jüri oli peremees. 1795. a. revisjoni ajaks oli Jaanist saanud sama talu peremees. Jaan suri 54-aastaselt 19.06.1810 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 22.06.1810. Surmapõhjus – rinnapalavik /Brustfieb./

Laulatati Vaivaras 05.12.1776 Hindriku tütre Mari-ga Kudruküla mõisapiirkonnast /Kutterküll/ Vaivara kihelkonnast.

69. Mari /Hindriku tütar Mari, Hinriko Tr. Marry/, sündis umbes 1757 arvatavasti Kudruküla mõisapiirkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 111, ema Madle – vt. nr. 112. Mari sünnikanne ei ole leitav. Osa Narva lähedaste külade elanikest ristis oma lapsi Narva Mihkli kirikus, kuid selle koguduse meetrikad ajavahemikust 1752 – 1762 puuduvad. Alates 1750-ndate aastate lõpupoolest on varem ilmselt Narva Mihkli koguduse liikmeskonda kuulunud talurahvas suures osas üle läinud Vaivara koguduse liikmeskonda. Mari leeritati Vaivaras 4. advendil ehk 21.12.1774. Ka tema oskas lugeda. Mari läks pärast abikaasa surma elama oma tütre Eeva juurde Reekülla Väike-Soldina mõisapiirkonda. Vaivara armulaualiste nimekirjades on ta kirja pandud kui Väike-Soldina mõisapiirkonna elanik ning enamasti koos oma tütre Eevaga, kuigi formaalselt on ta Samokrassi mõisa 1816. a. hingerevisjonis kirjas oma poja Mihkli juures talus nr. 8 kui lesknaine Mari. Jaani ja Mari perega on seotud veel üks kummaline nähtus – nimelt on pere kaks erinevatel aegadel sündinud tütart saanud ristimisel ühe ja sama eesnime Eeva, kusjuures esimene Eeva oli teise Eeva sündimise ajal elus. See nähtus oli harvaesinev, kuid siiski aeg-ajalt tuli niisugust asja ette. Millistel põhjustel võidi lapsed sama nimega ristida, ei ole teada. Mari suri umbes 74-aastaselt 24.08.1831 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 25.08.1831. Surmapõhjus – koolera /Cholera/. Vaid paar päeva varem oli samuti koolerasse surnud tütar Eeva.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mihkel
2) tütar Eeva – vt. nr. 39
3) poeg Juhan
4) tütar Madle
5) poeg Jüri
6) tütar Eeva
7) poeg Pärtel

VIII põlvkond

70. Mihkel /Rõika Mihkel, Rõika mölder Mihkel, Reika Mölri Michel, Röicka Möller Michel, Raicka Möller Michell, Müler Mickel/, sündis umbes 1694, täpne päritolu teadmata. Võisiku mõisa 1721. a. koostatud vakuraamatu järgi oli mölder Rõika veskis Odiste külas. Seisuselt oli Mihkel pops ehk pobul. Rõika möldri popsikoht oli 1/6 adramaa suurune. Mihkel suri umbes 49-aastaselt enne 24.02.1743 Odiste külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 24.02.1743.

Oli abielus Tiiu-ga.

71. Tiiu /Tyo, Tio/, sündis arvatavasti 1698. a. paiku, täpsem päritolu teadmata. Pärast abikaasa Mihkli surma oli Võisiku mõisa 1744. a. koostatud vakuraamatu järgi Rõika veski perenaine /Reicka Möller Michels Wittbe/. Tiiu suri umbes 65-aastaselt enne 10.04.1763 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 10.04.1763.

Lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 40
2) poeg Hans – jooksis ära
3) poeg Mihkel
4) tütar Kai
5) poeg Hendrik
6) poeg Jüri
7) poeg Jaak
8) tütar Tiiu
9) poeg Jaak
10) poeg Jüri

72. Andres /Rõika Andres, Killi Andres, Reyga Andres, Reika Andres, Raicka Andres, Killi Andres/, sündis umbes 1688, päritolu teadmata. Esimest korda mainitakse teda Kolga-Jaani koguduse meetrikates Rõika Andrese nime all 1728. a., mil ristiti tema tütar Anu. Võisiku mõisa 1721. a. koostatud vakuraamatus ei leidu Odiste külas veel Andrese-nimelist perepead. Seega võib arvata, et ta tuli Rõikale elama 1720-ndatel aastatel. Võisiku mõisa 1732. a. koostatud talupoegade nimekirja järgi oli Rõika Andres Odiste küla 1/6 adramaa suuruse popsikohal elav talupoeg. 1744. ja 1758. a. vakuraamatute järgi oli Andrese poeg Tõnu pandud kunagise Killi Tooma popsikohale elama /Tilli Killis Andresse Tönno/ ning isa Andres elas ilmselt samal kohal. Andres suri umbes 73-aastaselt enne 03.03.1761 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 03.03.1761.

Oli abielus Anu-ga.

73. Anu /Anno/, sündis umbes 1688, täpsem päritolu teadmata. Suri umbes 73-aastaselt enne 05.02.1761 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1761.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kai
2) poeg Jaak
3) poeg Tõnu
4) tütar Tiiu – vt. nr. 41
5) tütar Anu

74. Rein /Välba Rein, Välba Hansu Rein, Wölba Rein, Wälba Rein, Wölwa Hanso Rein/, sünniaeg ja täpne päritolu teadmata. Võis olla pärit Pilistvere kihelkonnas asunud ja Võisiku mõisale kuulunud Nõmavere külast. Võisiku mõisa 1687. a. vakuraamatu järgi oli talunimetus Välba just Nõmavere külas, teistes külades seda nimetust veel ei olnud. Nõmaveres olid peremeesteks Välba Hansu Tõnu ja Välba Mats. Ka Reinu on Pilistvere koguduse 1712. a. sünnimeetrikas nimetatud Välba Hansu Reinuks, mis lubab oletada, et tal võis olla seos Nõmavere küla Välba Hansu taluga. Pilistvere koguduse õpetaja on Põhjasõja- ja katkujärgsel ajal pannud paari hulgaliselt nii Kolga-Jaani kui ka Põltsamaa kihelkonnast pärit mehi ja naisi ning ristinud neis kihelkondades sündinud lapsi. Ilmselt ei olnud ei Põltsamaal ega Kolga-Jaanis toona kohapeal kirikuõpetajat, kes oleks talitusi läbi viinud. Reinu seos Nõmaverega ilmneb ka sellest, et tema 1712. a. ristitud poja Reinu vaderite seas oli Välba Tõnise Jaan Nõmaverest. Rein ise elas sel ajal Päovere külas Võisiku mõisapiirkonnas. Päovere küla asus Kolga-Jaani kihelkonnas. Arvatavasti läks Rein mõnevõrra hiljem elama Lalsi külla Võisiku mõisapiirkonnas ning koos temaga kandus ka talunimetus Välba edasi Lalsi külla. Tõenäoliselt suri Rein enne 1721. a., sest sellest ajast alates säilinud Kolga-Jaani koguduse meetrikates ei ole teda kordagi mainitud, välja arvatud juhul, kui oli vaja viidata tema lastele.

Oli abielus Anu-ga.

75. Anu /Anno/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Lalsi külas Välba talus, kus tema väimees Hans oli peremeheks. Suri enne 13.05.1736 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 13.05.1736. Surmakandes on teda nimetatud Välba Reinu leseks /Wölba Reino Lesk Anno/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kai – abiellus 1721. a. Nigula Hansu poja Hansuga – vt. nr. 143
2) poeg Jaan
3) poeg Rein
4) tütar Anu – vt. nr. 43

76. Peep /Peedi Matsi poeg Peep, Peedi Matsi Peep, Uti Peep, Peedi Matzi poeg Peeb, Pedi Matsi Peep, Pedo Matzi Peep, Utti Pep/, sündis umbes 1700, isa Mats – vt. nr. 113, ema Mall – vt. nr. 114. Leeritati Kolga-Jaanis 1722. Peep oli Kolga-Jaani koguduse 1732. a. koostatud kodukülastusraamatu järgi Leie külas Peedi Matsi talu peremees, kuigi nii Võisiku mõisa 1732. a. pärit talupoegade nimekirja kui ka 1738. a. vakuraamatu järgi oli peremeheks isa Peedi Mats. Kodukülastusraamatus isa Matsi aga kirjas ei ole, on vaid ema Mall. Võisiku mõisa 1744. a. vakuraamatus on Peep juba peremehe kohal. Peep suri umbes 66-aastaselt 13.04.1766 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 15.04.1766.

Laulatati Kolga-Jaanis 09.01.1726 Malkuse Matsi tütrega. Abielukandes on pruudi eesnimi jäänud kirja panemata, ent 1732. a. kodukatsumise raamatust selgub, et Peedi Matsi Peebu naise nimi oli Ell.

77. Ell /Malkuse Matsi tütar Ell, Malkusse Matzi tüttar Ello/, sündis umbes 1702 arvatavasti Kaavere külas Võisiku mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 115. Leeritati Kolga-Jaanis 1720. Ell suri umbes 74-aastaselt 14.11.1776 Leie külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 17.11.1776.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Anu
3) poeg Mats – vt. nr. 44
4) tütar Ell
5) poeg Jaan
6) poeg Hans
7) tütar Mari
8) poeg Jaak
9) tütar Rõõt

78. Tõnis /Peedi Jaagu poeg Tõnis, Peedi Jaagu Tõnis, Olli Tõnis, Pedi Jako Sohn Tönnis Pedi Jako Tönnis, Olli Tönnis/, sündis umbes 1708, isa Jaak – vt. nr. 116, ema Mai – vt. nr. 117. Leeritati Kolga-Jaanis 1727. Võisiku mõisa 1744. a. vakuraamatu järgi elas Levi külas endise Madise Olli popsikohal, mistõttu kutsuti teda ka Olli Tõniseks. Tõnis suri umbes 62-aastaselt 14.03.1770 Leie külas ning maeti 16.03.1770.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kolga-Jaanis 30.01.1732 Konna Tõnu tütre Mari-ga Võisiku mõisapiirkonnast. Pärast Mari surma laulatati teist korda Kolga-Jaanis 07.02.1759 Malini Jaagu lese Rõõdaga /Mallina Jaaks Wittwe Rööt/. Rõõt sündis enne 14.02.1725 Leie külas, isa Nigula Hans, ema Eeva. Ristiti 14.02.1725. Leeritati Kolga-Jaanis 1740. Rõõda isa Nigula Hans suri 1732 ning ema Eeva läks teist korda mehele Odiste külla Väkrama Malinile. 29.11.1748 laulatati Rõõt Kolga-Jaanis Väkrama Malini poja Jaaguga. Jaak suri 37-aastaselt 11.05.1756. Rõõt suri 65-aastaselt 24.03.1790 Leie külas ja maeti 26.03.1790.

79. Mari /Konna Tõnu tütar Mari, Konna Mari, Konna Tonno Tochter Marri, Konni Marri/, sündis umbes 1711, isa Tõnu – vt. nr. 118. Leeritati Kolga-Jaanis 1728. Mari suri umbes 47-aastaselt enne 07.10.1758 Leie külas ja maeti 07.10.1758.

Tõnise ja Mari lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 45
2) poeg Jüri
3) poeg Jaak
4) poeg Tõnis
5) poeg Hans
6) tütar Reet
7) tütar Mari

Tõnise ja Rõõda lapsed:
8) poeg Jaan
9) tütar Triinu
10) tütar Anu
11) poeg Mihkel

80. Jüri /Välba Jüri, Välba Hansu Jüri, Välba Reinu Jüri, Sääre Jüri, Wolbo Jürg, Welba Jürri, Wölba Hanso Jürri, Wölba Reino Jürri, Sere Jürri/, sündis umbes 1710, tema isa võis olla Välba Rein – vt. 74. Jüri on ühe oma lapse ristimiskandes pandud kirja kui Välba Reinu Jüri. Välba Reinu teadaolevad lapsed – Välba Hansu naine Kai, Võisiku mölder Jaan – on järjekindlalt Jüri laste ristimiskannetes vaderiteks. Kindlaid tõendeid siiski ei ole võimalik leida. Leeritati Kolga-Jaanis 1727. Enne abiellumist elas Lalsi külas Välba Hansu talus ning oli seal sulaseks. Pärast abiellumist läks elama Leie külla oma äia Sääre Jaani juurde. Võisiku mõisa 1758. a. vakuraamatu järgi oli vabadik Leie külas ja elas Vaibla kõrtsi maal. Jüri suri umbes 49-aastaselt 19.02.1759 Leie külas ja maeti 21.02.1759.

Laulatati Kolga-Jaanis 13.01.1734 Sääre Jaani tütre Ell-iga.

81. Ell /Sääre Jaani tütar Ell, Sääre Jaani Ell, Serre Jaani T. Ell, Serra Jani Ell/, sündis umbes 1715 arvatavasti Leie külas, isa Jaan – vt. nr. 119, ema Rõõt – vt. 120. Leeritati Kolga-Jaanis 1731. Suri umbes 53-aastaselt 18.02.1768 Leie külas ja maeti 20.02.1768.

Lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 46
2) tütar Anu
3) tütar Rõõt
4) poeg Jaak
5) tütar Mari
6) tütar Ann
7) tütar Kai
8) poeg Jüri
9) tütar Ell
10) tütar Ell

82. Jaak /Esku Jüri Jaak, Esku Jaak, Vene Jaak, Jäsko Jürri Joag, Esko Jaak, Wenne Jack/, sündis umbes 1691. Isa võis olla Võisiku mõisale kuuluv talupoeg Esku Jüri, ent kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Elas abiellumise ajal Oorgu külas Võisiku mõisapiirkonnas. Võisiku mõisa 1721. a. vakuraamatu järgi oli taluperemees Lätkalu külas. Jaak suri umbes 50-aastaselt enne 08.02.1741 Lätkalu külas ja maeti 08.02.1741.

Laulatati Pilistveres 01.02.1711 Lauri Andrese tütre Kai-ga Järtsaare külast Soosaare mõisapiirkonnast /Soosaar/ Kolga-Jaani kihelkonnast.

83. Kai /Lauri Andrese tütar Kai, Lare Andrese F. Kaj/, sündis umbes 1689 arvatavasti Järtsaare külas Soosaare mõisapiirkonnas, isa Andres – vt. nr. 121. Suri umbes 70-aastaselt 27.12.1759 Lätkalu külas ja maeti 29.12.1759.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg
3) tütar Kai
4) tütar Mai
5) poeg Jaak
6) tütar Mari – vt. nr. 47

84. Caspar EDLER, sünniaeg teadmata. Suri enne 1738. a. – tema tütre abielukandes sellest aastast on viidatud sellele, et Caspar oli juba surnud: … Herren Caspar Edlers hinterlaßene eheleibl(iche) Jungfer Tochter.

Teadaolev laps:
1) tütar Catharina Elisabeth EDLER – vt. nr. 49

85. Hans /Kärdi Hansu poeg Hans, Kärdi Hans, Gerthi Hanso fil. Hans, Kerti Hans, Kärti Hans, Allart Kehrdie Hans/, sündis umbes 1680, isa Hans – vt. nr. 122. Põltsamaa kirikumõisa 1721. a. koostatud vakuraamatus on ta kirjas kui taluperemees koos venna Tõnuga Saksaaseme külas. Talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Põltsamaa kirikumõisa 1738. a. koostatud vakuraamatus on talud ja maad ümber jaotatud, Hans on peremeheks Aalerti talu maadel, mille suuruseks oli 1/4 adramaad. Samas on kirjas ka, et 1/16 adramaa eest on tal kaks kohustustevaba aastat. Hansu surmakanne ei ole leitav. Võimalik, et kirikuõpetaja on unustanud selle kirja panna või siis ei maetud Hansu mingil põhjusel Põltsamaal. Hansu suri ilmselt ajavahemikus 1750 – 1757. 1750. a. novembris surnud abikaasat on surmakandes mainitud kui Kärdi Hansu naist (mitte leske), kuid Põltsamaa koguduse 1756. a. dateeeritud kodukülastusraamatus Kärdi Hansu enam kirjas ei ole. Tõenäoliselt suri Hans samuti 1750. või 1751. a., sest sellest perioodist alates ei leidu teda ka mitte armulaualiste nimekirjadest.

Hans oli arvatavasti vähemalt kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ta Põltsamaal 07.01.1700 Hakkuse Hansu tütre Anu-ga /Anno, Hakkusse Hanso fil./ Kamari külast Põltsamaa mõisapiirkonnast. Enamat Anu kohta teada saada ei ole võimalik. Põltsamaa koguduse meetrikad katkevad 1703. a. ning alles 1715. a. hakkas kirikuõpetaja uuesti kirja panema laste ristimisi. Neist kannetest selgub, et Hansu teadaolevalt teise abikaasa nimi oli Ann. Anni päritolu kohta ei ole midagi teada. Ta sündis umbes 1680. Suri umbes 70-aastaselt 18.11.1750 Saksaaseme külas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 20.11.1750.

Hansu ja Anu teadaolevad lapsed:
1) tütar Madlen
2) poeg Andres

Teadaolevad Hansu lapsed, kelle ema ei ole teada:
3) tütar Eeva
4) poeg Jüri
5) poeg Nigulas – vt. nr. 52

Hansu ja Anni teadaolevad lapsed:
6) tütar Ann
7) tütar Mall
8) poeg Juhan
9) tütar Anu

86. Jaan /Epro Jaan, Ebru Jaan, Eppro Jan, Eppro Jahn/, sündis umbes 1678 arvatavasti Kamari külas Põltsamaa mõisapiirkonnas, isa Pärtel – vt. nr. 123, ema Kai – vt. nr. 124. Põltsamaa mõisa 1693. a. koostatud vakuraamatu järgi on Kamari külas tõepoolest olemas talu, kus peremeesteks Epro Pärtel /Epro Bertill/ ja Epro Jaan /Epro Jahn/. Siiski ei ole tegu sama Jaaniga, sest vanuse poolest pidi kõnesolev Jaan olema noorem ega saanud 1693. a. olla taluperemees. Lähemal uurimisel selgub, et peremeestena Kamari küla Epro talus kirjas olev Epro Pärtel oli Epro Andrese-nimelise mehe võõraspoeg (s. t. mitte Andrese, vaid tema abikaasa lihane poeg eelmisest abielust), Epro Jaan aga Epro Andrese lihane poeg. Epro Andrese-nimeline mees on aga märgitud peremeheks Kalnad-i (ka kujul Kalnat, Calnad, Kalnas jne.) külas. Mellini atlase järgi asus see küla Annikvere ja Kablaküla vahel. Kalnad-i Epro Andres võib siiski olla teine isik, samas ei ole võimalik leida mitte mingisugust märki sellest, et Põltsamaa mõisapiirkonnas elas toona kaks Epro Andrest. 1693. a. Kamari külas peremeheks olnud Epro Jaan suri 08.03.1697 ja maeti 12.03.1697. See oli suure näljahäda aeg ning Põltsamaa koguduse toonasest surmameetrikast nähtub vägagi selgelt kogu maad tabanud katastroofi ulatus. 14.07.1701 suri ning 16.07.1701 maeti veel üks Jaani-nimeline mees Epro Pärtli juurest, kes osutus ilmselt talus elanud manuliseks /Jahn Epro Bertli inc(ola)/. Tõepoolest on paaril korral varasema aja sünnimeetrikas kirjas Eprol elanud Jaani laste sünd ja ristimine. See Jaan oli arvatavasti endine soldat.

Epro Pärtli poega Jaani mainitakse Põltsamaa koguduse meetrikas esimest korda 09.07.1699, mil ristiti Võhma külas sündinud Sipluka Siimu poeg Mats. Vaderitena on kirja pandud teiste hulgas Epro Pärtel ja tema poeg Jaan /Epro Bert, h(ui)us filius Jahn/. Teist korda on Jaan /Epro Bertli Jahn/ vaderiks 28.11.1699 ristitud Munga Madise pojale Andresele Umbusi külast. Järelikult oli Jaan sel ajal leeris käinud noor abiellumisealine mees. Jaan elas oma esimeste laste sündimise ajal Kamari külas (alates 1715. a. peetud sünnimeetrikas on Kamari küla märgitud laste sünnikohana). 1720. a. sündinud tütre Anu sünnikohaks on aga juba Võhma küla. Põltsamaa mõisa 1721. a. koostatud vakuraamatus on Epro Jaan /Eppeur Jahn/ kirjas taluperemehena Võhma külas. Jaan suri umbes 63-aastaselt 17.03.1741 Võhma külas Põltsamaa mõisapiirkonnas ja maeti 19.03.1741.

87. Mai, sündis umbes 1781, päritolu teadmata. Mai suri umbes 78-aastaselt enne 04.01.1759 Võhma külas Uue-Põltsamaa mõisapiirkonnas ja maeti 04.01.1759.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak
2) tütar Madli – vt. nr. 53
3) poeg Jüri
4) tütar Els
5) tütar Anu
6) tütar Triinu
7) poeg Tõnu

88. Jaak /Malle Mardi Jaak, Malla Marti Jaak, Malle Marti Jaack, Malle Merti Jack/, sündis arvatavasti enne 1695. a., päritolu teadmata. Põltsamaa kirikuraamatutest, mida peeti Põhjasõjale eelneval ajal, ei ole võimalik leida mitte mingisugust viidet Malle Mardile või Malle Mardi Jaagule. See annab aluse oletada, et Jaak tuli Põltsamaal pärast Põhjasõda. Põltsamaa mõisa 1721. a. koostatud vakuraamatu järgi oli taluperemees Võhma külas. Jaagu surmakanne ei ole leitav. Suri ilmselt ajavahemikus 1737 – 1741. Põltsamaa koguduse 1736 – 1737 peetud kodukülastusraamatus on ta veel kirjas taluperemehena, 1741. a. armulaualiste nimekirjas on tema naine Mari kirjas kui Malle Mardi Jaagu lesk.

Oli abielus Mari-ga.

89. Mari /Marri/, sündis arvatavasti enne 1695. a., päritolu teadmata. Alates 1741. a. pandi ta armulaualiste nimekirjas kirja kui Malle Mardi Jaagu lesk Mari. Armulaualiste nimekirjast selgub ka, et ajavahemikus 1746 – 1749 oli ta Põltsamaa pastoraadi teenistuses. Viimast korda mainitakse teda 1750. a., mil ta elas taas Võhma külas. Mari suri arvatavasti 1751. a. paiku.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jaan
3) tütar Madli
4) poeg Jaak – vt. nr. 54

90. Tõnu /Kubja Tõnu, Säki Tõnu, Kubja Tenno, Kubja Toeno, Secky Tenno, Secki Tenno/, sündis umbes 1710, päritolu teadmata. Elas Suur-Soldina mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas. Vaivara koguduse kirikuraamatutes mainitakse teda esimest korda aprillis 1755, mil ta on vaderiks ühe lapse ristsetel. Suur-Soldina mõisa 18. sajandi adramaarevisjonides ei ole Tõnut kordagi mainitud, kuigi 1765. ja 1774. a. adramaarevisjoni ajal elas ta kindlasti Suur-Soldinas. Tõnu võis olla pärit mujalt ja millalgi oma elu ajal Suur-Soldinasse toodud või tulnud. Tõnu esmamainimine Vaivara kirikuraamatutes langeb umbkaudu kokku ajaga, mil Suur-Soldina mõisa omandas Eestimaa maanõunik krahv Gotthard Johann von Manteuffel, kellele kuulusid laialdased valdused Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes. Suur-Soldina mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli taluperemees Säki talus. Tõnu suri umbes 80-aastaselt 05.04.1790 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1790.

Oli abielus Mari-ga. Ei ole teada, kas Mari oli Tõnu ainus naine ja kõikide laste ema. Mari sündis umbes 1716, päritolu teadmata. Mari suri umbes 87-aastaselt 30.11.1803 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 13.12.1803. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toomas – vt. nr. 56
2) poeg Siim
3) tütar Kadri
4) poeg Jüri

91. Toomas /Kure Toomas, Kure Tom, Kure Tomas, Kurre Tomas/, sündis umbes 1703 või pigem hiljem, päritolu teadmata. Esimest korda mainitakse teda Hermamäe mõisa 1765. a. adramaarevisjonis, mille järgi oli Toomas Tuuluse külas elav vabadik. Talupoegade küsitlusprotokollis on kirjas, et Kure Toomas ei ole tema enda sõnade järgi veel 60 aastat vana, seega tema sünniaasta peaks olema 1705 või hiljem. Vaivara koguduse kirikuraamatutesse ilmub ta äratuntavalt 1760-ndatel aastatel. Siit võib oletada, et Toomas oli pärit mujalt ning ta toodi Hermamäe mõisapiirkonda elama 18. sajandi keskpaiku. Toomas suri umbes 70-aastaselt 07.06.1773 Hermamäe mõisapiirkonnas ja maeti 20.07.1773. Surmakandes on kirjas, et Toomas oli vahimees /Wachtkerl/.

Oli abielus Kadriga /Kattri/. Ei ole teada, kas Kadri oli Tooma ainus naine ja laste ema. Kadri sündis umbes 1709 ja suri umbes65-aastaselt 15.04.1774 Tuuluse külas Hermamäe mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1774.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 57
2) poeg Prits
3) poeg Madis
4) poeg Aadu
5) tütar Eeva

92. Aabram /Kala Jaagu Aabram, Jaagu Aabram, Kalla Jako Abram, Jaco Abraham, Abram Jacobi, Abr. Jacs./, sündis arvatavasti 1724. a. paiku. Suur-Soldina mõisa 1782. a. hingerevisjoni andmetel pidi Aabram sündima umbes 1707. a. paiku, ent muud andmed pigem viitavad sellele, et Aabrami sünniaasta oli 1724 või pisut hiljem, isa Jaak – vt. nr. 125. Suur-Soldina 1739. a. vakuraamatus on kirjas, et Kala Jaagu talus elas lisaks peremehele veel üks üle 15 aasta vana töövõimeline poiss. 1732. a. vakuraamatus olid lisaks peremehele ja perenaisele kirjas ainult alla 15-aastased lapsed. Suur-Soldina mõisa 1765. a. vakuraamatu koostamise ajaks oli Aabram saanud taluperemeheks. 1782. a. hingerevisjoni ajal oli Aabram endiselt talu peremees. Aabram suri umbes 66-aastaselt (surmameetrika kande järgi 90-aastaselt) 04.12.1790 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 08.12.1790.

Oli teadaolevalt kaks korda abielus. Esimene abikaasa oli Ann. Abielu sõlmiti arvatavasti 1750. a. paiku. Kindlasti olid Aabram ja Ann abielu 1753. a., mil nad on kirjas Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjas. Pärast Anni surma abiellus Aabram teist korda Narvas 27.12.1783 Tõnise tütar Maria-ga /Maria Tenis Tr./ Joala mõisapiirkonnast /Joala/ Vaivara kihelkonnast. Suur-Soldina mõisa 1795. a. revisjoni andmetel hüüti Aabrami teist naist Mai-ks /Maye Mardy Töniss Tochter/. Joala mõisa 1782. a. revisjonist nähtub, et Mai oli Mardi Tõnise tütar ning tal oli ühe aasta vanune vallastütar Kadri. Kadri isa oli keegi Mihkli-nimeline mees Liivimaalt. Mai sündis umbes 1752 arvatavasti Joala mõisapiirkonnas. Pärast Aabrami surma abiellus Mai teist korda Vaivaras 13.02.1797 leskmehe Nurga Jaani poja Mardiga /Nurka Jani p. Mart/ Suur-Soldina mõisapiirkonnast. Mai suri umbes 60-aastaselt 11.01.1812 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 21.01.1812.

93. Ann /Hinnu tütar Ann, Tooma tütar Ann, Anni Tom Tr., Anna Hin., Anna Henst./, sündis umbes 1728, täpne päritolu teadmata. Isa nimi võis olla erinevate kannete järgi kas Toomas või Hinn, kuid pigem Hinn, sest see nimi esineb kahes erinevas allikas. Ann suri umbes 55-aastaselt 06.10.1783 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 08.10.1783.

Aabrami ja Anni teadaolevad lapsed:
1) poeg Mihkel ABRAMSON – vt. nr. 58
2) poeg Andres
3) tütar Mari
4) poeg Jaak
5) tütar Kadri
6) tütar Mai
7) poeg Aabram
8) tütar Valbur
9) poeg Mart
10) poeg Siim

Aabrami ja Mai lapsed:
11) tütar Maria
12) tütar Ann

94. Mart /Vilistaja Mart, Mihkli poeg Mart, Vilistaja Mihkli Mart, Mart Michli P., Martin Michelpoika, Willista Michel Mart, Willistaja Mart, Wilistäjä Mart/, sündis umbes 1720, isa Mihkel – vt. nr. 126. Hermamäe mõisa 1750. a. vakuraamatu koostamise ajal oli taluperemees Vodava külas. Ka 1765. a. vakuraamatu järgi oli endiselt peremees samas talus. Mardi peres kasvas Kaarli-nimeline poiss, keda Vaivara koguduse kirikuraamatutes nimetatakse ka Mardi pojaks, ent ilmselt oli tegemist siiski kasvandikuga, kes ei olnud Mardi lihane laps. Mart suri umbes 47-aastaselt 22.03.1767 Vodava külas Hermamäe mõisapiirkonnas ja maeti 05.04.1767.

Laulatati Vaivaras 2. pühapäeval enne paastuaega /Dom. Sexagesima, veebruaris/ 1744 Tuutari Juhani tütre Piret-iga Vodava külast.

95. Piret /Tuutari Juhani tütar Piret, Birrit, Tudera Juhhan Tochter, Pirrith, Piritta/, sündis umbes 1720 arvatavasti Hermamäe mõisapiirkonnas, isa Juhan – vt. nr. 127. Piret suri umbes 54-aastaselt 20.03.1774 Vodava külas ja maeti 23.03.1774.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jüri
3) poeg, kaksik Mihkel
4) tütar, kaksik Kreet
5) tütar Ann – vt. nr. 59

96. Jaak /Lauri poeg Jaak, Kala Jaak, Jacko Lauripoig, Jako Lauri poick, Kalla Jaak/, täpne sünniaeg teadmata, isa Lauri – vt. nr. 128. Esmakordselt mainitakse Jaaku Hermamäe mõisa 1744. a. mõisa vakuraamatu võõraste ja puudunute nimekirjas. Sealt selgub, et Jaak oli pärit Tütarsaarelt, ta on 15 aastat ringi hulkunud ning 4 aasta eest Hermamäe mõisa tulnud ning nüüd on ta kõrtsmik /Von der Insul Tittarzaar erb, hat im Lande 15 Jahre herum vagiret, vor 4 Jahre hergekommen, und wird als Krüger gebrauchet/. Sama aasta komisjoni vakuraamatu võõraste ja puudunute nimekirjas on Jaagu päritolu ja tegevust veelgi täpsustatud – Jaak oli sündinud Soomes Tütarsaarel, juba 15 aastat maal ringi hulkunud, nüüd rohkem kui 4 aasta eest siia asunud, on kõrtsmik Tuuluse kõrtsis /dieser ist aus Finland von Tütter Saar gebürtig hat bereits 15 Jahren hir im Lande her um vagieret nun mehro vor 4 Jahren unter diesen Gebühte begeben, ist Krüger bey Thulaschen Kruge/. 1744. a. vakuraamatu järgi oli Jaagul naine ja üks poeg ning üks hobune. Hermamäe mõisa 1750. a. mõisa vakuraamatu võõraste nimekirjast võib Jaagu kohta lugeda järgmist: sündinud Tütarsaarel, tulnud lapsena Laagna mõisapiirkonda ja seal üles kasvanud, elavat nüüd enam kui 9 aastat selle (Hermamäe) mõisa all /Ist von Tütterzaar gebürtig, als ein Kind nach Lagena gekommen und daselbst erzogen, wohne nunmehro 9 Jahre unter diesem Gute/. Sama aasta komisjoni vakuraamatu võõraste nimekirjas on Jaagu kohta selline märkus: pärit Viiburi läänist Tütarsaarelt ja tuli kaheksa-aastase lapsena Laagna mõisapiirkonda, nüüd aga 9 aastat siin asunud /ist aus dem Wyburgischen von der Insel Tittere Saar gebürtig, und als ein Kind von 8 Jahr unter Lagena gekommen, vor nunmehro 9 Jahr aber sich unter diesem Gebiete begeben/. Jaagu pere koosnes nüüd abikaasast, kolmest pojast ja ühest tütreks, tal oli ka üks hobune. Et Vaivara kirikuraamatutes esinev Kala Jaak ning Hermamäe mõisa vakuraamatutes kirjas olev Lauri poeg Jaak on üks ja sama isik, selle kohta on võimalik leida kaudseid tõendeid. Kõigepealt – ei armulaualiste nimekirjad, meetrikakanded ega üks teine allikas ei anna teada, et Hermamäe mõisapiirkonnas oleks elanud veel mõni Jaagu-nimeline mees. Tõsi küll, Hermamäe mõisa 1739. a. vakuraamatu võõraste nimekirjas on kirjas keegi vana ja haige Novgorodist pärit venelane Jako Johanson. 1744. a. vakuraamatus on ta kirjas kui Jacko Iwahnowitz, vene õigeusku kerjus. Tema ei sobi nende andmete järgi otsitavaks Jaaguks. Vaivara koguduse kirikumeetrikas mainitakse Tuuluse kõrtsmikku Jaaku /Jaak, …, der Krüger aufm Tuluschen Krug/ esmakordselt 1745. a. sünnimeetrikas, mil ristiti tema tütar Mari. Sama Mari laulatati 1767. a. Mardi Jüriga Väike-Soldina mõisapiirkonnast /Klein-Soldina/ ning tema esiklapse ristsetel oli üheks vaderiks Jaagu Toomas Vodavast. Need on küll mõnevõrra kaudsed tõendid, ent nad lubavad pidada vakuraamatu Lauri Jaaku ja kirikuraamatute Kala Jaaku üheks ja samaks meheks. Jaagu täpne surmaaeg ei ole teada. Tõenäoliselt suri ta pärast 1758. a.

Oli abielus Kadri-ga.

97. Kadri /Caddri, Kaddri/, sündis umbes 1708, päritolu teadmata. Kadri mainitakse esmakordselt Vaivara koguduse armulaualiste nimekirjas 1754. a. Seega ei saa kindlalt väita, et Kadri oli Jaagu ainus abikaasa ja kõikide laste ema. Kadri suri umbes 50-aastaselt (surmakandes 60-aastaselt, ent arvestades laste teada olevate vanustega, pidi Kadri olema siiski noorem) enne 21.12.1758 Hermamäe mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mihkel
2) tütar Mari
3) poeg Toomas – vt. nr. 60
4) poeg Peeter

98. Andres /Välja Jüri poeg Andres, Välja Andres, Welia Jürri P. Andres, Welia Andres/, sündis umbes 1724 arvatavasti Auvere mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas, isa Jüri – vt. nr. 129. Andres ilmselt taluperemeheks ei saanud, vaid oli sulase seisuses. Andrese surmakanne ei ole leitav, tõenäoliselt suri enne 1782. a. – Auvere mõisa 1782. a. hingeloendis teda kirjas ei ole.

Laulatati Vaivaras 02.02.1744 (küünlapäeval /Festo Purificationis Mariae/) Paavo tütre Hedvig-iga Auvere mõisapiirkonnast.

99. Hedvig /Paavo tütar Hedvig, Pawo Tochter Hedwig/, sündis umbes 1724, isa Paavo – vt. nr. 130, ema Mari – vt. nr. 131. Hedvigi täpne sünnikoht ei ole teada, ent Auvere mõisa 18. sajandi adramaarevisjonid lubavad oletada, et tema vanemad olid pärit Rokovitsa külast Kupanitsa kihelkonnast Ingerimaalt. Hedvigi oletatav sünniaeg langeb kokku ajaga, mil tema vanemad olid tõenäoliselt juba Rokovitsast lahkunud ning hulkusid mööda maad ringi. Hedvig suri umbes 45-aastaselt 20.01.1769 Auvere mõisapiirkonnas ja maeti 22.01.1769.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadu
2) poeg Andres
3) tütar Elina – vt. nr. 61
4) tütar Eeva
5) tütar Ann
6) tütar Leenu
7) poeg Jüri
8) poeg Hindrik
9) tütar Kreet

100. Hindrek /Jüri poeg Hindrek, Jüri poeg Hins, Hinso Jürri poig, Hinrich Jürgenson/, sünniaeg teadmata, isa Jüri – vt. nr. 132. Väike-Soldina mõisa 1726. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Vääska külas. Peres oli kolm alaealist poega ja 2 alaealist tütart. Hindrek suri enne 22.03.1737 Vääska külas ja maeti 22.03.1737.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mats
2) tütar Kreet
3) poeg Jüri – vt. nr. 62

101. Olov /Ohlo (om.)/, sünniaeg teadmata. Ilmselt oli pärit Klopitsa mõisapiirkonnast Kupanitsa kihelkonnast Ingerimaalt. Tuli 1725. a. paiku elama Vaivara kihelkonda. Olov suri ilmselt enne 1739. a., sest tema surma kohta ei ole Vaivara koguduse surmameetrikas mitte ainsamatki märget. Kindlasti oli ta surnud enne 1744. a. toimunud adramaarevisjoni. Ka tema abikaasa oli selleks ajaks surnud ning Puhkova mõisapiirkonnas elasid nende kuus last.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Abla – vt. nr. 63
2) poeg Toomas
3) poeg Paavo
4) tütar Kadri
5) tütar Hedvig
6) poeg Madis (?)

102. Hans /Mardi poeg Hans, Mardi Hans, Vääska Hans, Hanso Marti Poeg, Hans Martenson, Weska Hans, Marts Hans/, sündis umbes 1679 või pigem hiljem, isa Mart – vt. nr. 133. Väike-Soldina mõisa 1726., 1732. ja 1739. a. adramaarevisjonide ajal oli taluperemees Vääska külas. Hans suri umbes 88-aastaselt 12.02.1767 Vääska külas ja maeti 13.02.1767.

Oli abielus Kreedaga. Ei ole teada, kas Kreet oli Hansu ainus naine ja kõikide laste ema.

103. Kreet /Greth/, sündis umbes 1709. Suri umbes 50-aastaselt enne 07.03.1759 Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 07.03.1759.

Hansu lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Madis
2) poeg Nigulas
3) tütar Ann
4) tütar Mari
5) poeg Jüri
6) poeg Juhan

Hansu ja Kreeda teadaolevad lapsed:
7) poeg Toomas – vt. nr. 64
8) tütar Sohvi
9) tütar Elina
10) poeg Aadam

104. Juhan /Joh./, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Võis olla pärit Joala mõisapiirkonnast, ent kindlad tõendid selle kohta puuduvad.

Teadaolev laps:
1) tütar Elina – vt. nr. 65

105. Jüri /Madise poeg Jüri, Matsi poeg Jüri, Reeküla Jüri, Välja Jüri, Jöran Matsson, Jyrki Matzson, Mathis poiga Jurri, Rekola Jurri, Welja Jurri/, sündis umbes 1719, isa Madis – vt. nr. 134. Elas Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas. Reeküla elanikud käisid kuni 1750-ndate aastate alguseni Narva Mihkli kirikus, hiljem olid aga Vaivara koguduse liikmed. Jüri suri umbes 40-aastaselt enne 02.06.1759 Reekülas ning maeti 02.06.1759.

Oli abielus Sohvi-ga. Abielu sõlmiti arvatavasti 1730-ndate aastate lõpus.

106. Sohvi /Sophia, Sohwi/, sündis umbes 1721, päritolu teadmata. Sohvi suri umbes 44-aastaselt 21.04.1765 Reekülas Väike-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 02.05.1765.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri
2) poeg Jakob
3) tütar Ann
4) poeg Kusta – vt. nr. 66
5) poeg Juhan
6) tütar Elina
7) tütar Mari

107. Juhan /Juhani poeg Juhan, Johann Johanns./, sündis 1692 arvatavasti Suokyläs Kosemkina kihelkonnas Ingerimaal, isa Juhan – vt. nr. 135. Juhan suri ajavahemikus 1773 kuni 1782. Juhani surmakanne ei ole leitav.

Oli abielus Katri-ga. Abielu sõlmiti arvatavasti enne 1730. a.

108. Katri /Niklase tütar Katri, Cathar, Niclast., Catrina/, sündis 1700, isa Niklas – vt. nr. 136. Päritolu teadmata. Katri suri 72-aastaselt 18.01.1772 Suokyläs Kosemkina kihelkonnas ja maeti 21.01.1772.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toomas
2) poeg Jakob
3) tütar Anna Maria
4) tütar Katri – vt. nr. 67
5) poeg, kaksik Mihkel
6) tütar, kaksik Helena

109. Jüri /Jaani poeg Jüri, Suur Jüri, Jaani Jüri, Jürry Jaani poig, Jürcki Janipoick, Suur Jürri, Suur Johana Jürry, Jani Jurry/, sündis umbes 1732 arvatavasti Samokrassi mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 137. Samokrassi mõisa 1765. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees. 1782. a. hingerevisjoni ajal oli samuti peremees talus nr. 8. Jüri suri umbes 50-aastaselt 24.12.1782 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1782.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati umbes 1752. – 1753. a. Margarthe Grabbe-ga. Abielukanne ei ole leitav, kuid arvatavasti sõlmiti abielu Vaivaras. Vaivara koguduse meetrikakanded sellest perioodist puuduvad. Ka teine abielukanne ei ole leitav. Tõenäoliselt laulatati Jüri teist korda ajavahemikus 1772-1773 Madise tütre Ann-ga /Mattis Tochter Anni/. Anni täpne päritolu ei ole teada. On võimalik, et ta oli pärit Vääska külast Väike-Soldina mõisapiirkonnast – Jüri ja Anni laste ristimisel oli vaderiteks Vääska külast pärit Madise poeg Toomas ja tema naine Mari. Samas kindlad andmed puuduvad. Ann sündis arvatavasti pärast 1737. a. Samokrassi mõisa 1782. a. hingeloendis on tema vanusena kirja pandud 50 aastat, ent see ilmselt ei vasta tõele, sest veel samal aastal sündis Annil poeg Andres. Samokrassi mõisa 1795. a. hingerevisjoni ajaks oli Ann lesestunud ja läinud elama oma kasutütre Mari juurde tallu nr. 4. Mari oli selle talu perenaine. Ann suri umbes 61-aastaselt 01.04.1798 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 03.04.1798.

110. Margarethe GRABBE /Kreet, Greth, Margreth, Kreta, Kreet Krabi/, sündis 13.05.1732 Pühajõe mõisapiirkonnas /Pühhajöggi/ Jõhvi kihelkonnas, isa Johann Grabbe – vt. nr. 138, ema Leenu – vt. nr. 139. Ristiti 21.05.1732, vaderid: preili Christiana Billingkhausen, Soome Eeriku naine Margret, Nigula Mardi naine Mari Pühajõe mõisapiirkonnast, härra assessor Carl Gustav Brandt, Johann Rennespies. Kuna tema isa teenis Viurmaa erinevates mõisates, siis rändas Margarethe ilmselt mõnda aega ringi, kuni vanemad asusid elama Samokrassi mõisapiirkonda Vaivara kihelkonnas. Margarethe oli vaba mehe tütar, mistõttu seisuslikult oli ka tema vaba inimene. Abikaasa Jüri oli Samokrassi mõisa pärisori, mistõttu nende lapsed olid Samokrassi mõisa pärisorjad. Tütarde puhul ilmneb ka selles peres üks erakordne nähtus – nimelt said kaks järjestikku sündinud tütart ristimisel eesnimeks Mari. Ka hilisemad andmed kinnitavad, et mõlema lapse nimi oli üks ja sama – Mari. Miks niimoodi ristiti, jääb saladuseks. Margarethe suri 38-aastaselt 11.02.1771 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 13.02.1771.

Jüri ja Margarethe teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 68
2) tütar Elina
3) tütar Mari
4) tütar Mari

Jüri ja Anni lapsed:
5) tütar Katri
6) tütar Eeva
7) poeg Pärtel
8) poeg Madis
9) poeg Andres

111. Hindrik /Juhani poeg Hindrik, Lappalaise Hindrik, Hinrich Juhhane P., Hinrich Johanpoig. Lappalaisse Hinrich/, sündis umbes 1713, isa Juhan – vt. nr. 140. Elas Kudruküla mõisapiirkonnas. Kudruküla mõisa 1744. a. adramaarevisjonis oli Hindrik kirja pandud mõisa alal viibivate võõraste nimekirjas. Sealt saab teada, et Hindrik oli Narva puusepa poeg, juba 17 aastat Kudrukülas elanud ning tahab siia jääda /Ist eines Zimmermans Sohn aus Narva und bereits 17 hier gewohnet, und gedenket auch hier zu bleiben./. Vaivara koguduse meetrikates on Hindrikut nimetatud ka Lappalaise Hindrikuks, mis võib viidata tema päritolule Lappee kihelkonnast Viiburi läänist. Hindrik suri umbes 55-aastaselt 18.12.1768 Kudruküla mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1768.

Laulatati Vaivaras detsembris 1743 Aabrami tütre Madle-ga Hiiemetsa mõisapiirkonnast /Repnik/ Vaivara kihelkonnast.

112. Madle /Aabrami tütar Madle, Abraham sein Tochter Madle/, sündis umbes 1714, isa Aabram – vt. nr. 141. Enne abiellumist elas Hiiemetsa mõisapiirkonnas. Kudruküla mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas oma poja Mihkli juures talus nr. 18. Madle suri umbes 70-aastaselt enne 22.09.1784 Kudruküla mõisapiirkonnas ja maeti 22.09.1784.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri
2) poeg Mihkel
3) tütar Mari – vt. nr. 69
4) poeg Juhan

IX põlvkond

113. Mats /Peedi Mats, Pedi Matz, Pedi Mats/, sünniaeg ja täpsem päritolu teadmata. Võisiku mõisa 1721. a. koostatud vakuraamatus on kirjas Leie külas taluperemehena. Talus on elanikena kirjas lisaks tööealistele isikutele ja lastele ka üks üle 60-aastane mees. Sellisel juhul võib Matsi umbkaudseks sünniajaks lugeda 1660 või varem. Matsi surmaaeg on samuti ebaselge. Kolga-Jaani koguduse meetrikast selgub, et 1724. a. sündis tal tütar, kuid edaspidi tema nime enam ei mainita. 29.01.1725 maeti Kolga-Jaanis Leie külast pärit vana Mats /der alte Matz aus Leue/, kes võib olla kõnesolev Mats. 1732. a. kodukülastusraamatus teda kirjas ei ole. Talu peremeheks on poeg Peep ning talus elas ka Matsi abikaasa ja ühtlasi Peebu ema Mall /Emma Mal/. Samas aga Võisiku mõisa 1732. a. talupoegade nimekirjas ning 1738. a. vakuraamatus on endiselt taluperemehe nimeks Peedi Mats. Kindlalt võib lugeda Mats surnuks hiljemalt 1739. a., mil laulatati Peedi Matsi lesk Mall Pullisaare Hansuga.

Oli abielus Mall-ga.

114. Mall /Mal, edi Matsi Lesk Mall/, sündis umbes 1680, täpsem päritolu teadmata. Elas Leie külas. Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Peedi Mats. Teadaolevalt teist korda laulatati Mall Kolga-Jaanis 18.03.1739 Pullisaare Hans-uga /Pullissare Hans/. Hans oli lesestunud 1738. a. veebruaris, mil suri tema eelmine abikaasa Rõõt. Hans elas popsikohal Kaavere külas Võisiku mõisapiirkonnas. Hans suri enne 02.11.1752 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 02.11.1752. Kolga-Jaani koguduse surmameetrikas on Hansu vanuseks surmahetkel märgitud 89 aastat, ent Kolga-Jaani kirikuõpetaja kippus vanustega liialdama. Pigem oli Hans umbes 75-aastane. Mall suri umbes 82-aastaselt 16.12.1762 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 16.12.1752.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peep – vt. nr. 76
2) tütar Ell
3) poeg Hans
4) poeg Jaak
5) tütar
6) tütar Mall

115. Mats /Malkuse Mats, Malkusse Matz, Malkusse Mats/, sündis umbes 1683, täpsem päritolu teadmata. Elas Kaavere külas Võisiku mõisapiirkonnas. Juba 1714. a. mainitakse teda Pilistvere koguduse meetrikas kui kiriku vöörmündrit. Mats oli arvatavasti taluperemees ning Võisiku mõisa vakuraamatutes kirjas kui Suure Mardi Mats /Suhr Marte Matz, Suhre Merdi Matz/. Mats suri umbes 60-aastaselt enne 15.03.1743 Kaavere külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 15.03.1743 kiriku vöörmündrina Kolga-Jaani kirikusse /Malkusse Matz, Kirchen-Vorsteher, in der Kirche begraben, alt 60 Jahr/.

Oli vähemalt kolm korda abielus. Esimese abikaasa nimi, päritolu ega abiellumise aeg ei ole teada. 1714. a. oli Mats juba teist korda abielus Taska Tõnu lese Ann-ga. Pilistvere koguduse abielumeetrikasse on sellel aastal tehtud kanne, mille kohaselt laulatati Malkuse Matsi võõrastütar ja õndsa Taska Tõnu tütar Rõõt Päovere külast Võisiku mõisapiirkonnast Saksa Jüri poja Jaaniga Oorgu külast Võisiku mõisapiirkonnast. Ann sündis umbes 1675 ning suri umbes 65-aastaselt enne 08.03.1741 Kaavere külas ning maeti 08.03.1741. Teadaolevalt kolmandat korda laulatati Mats Kolga-Jaanis 10.01.1742 Vaibla Peetri tütre Mai-ga /Waibla Peter Tochter Maj/ Leie külast Võisiku mõisapiirkonnast. Mai sündis jaanuaris 1723 Leie külas, isa Peeter, ema Kai. Ristiti jaanuaris 1723. Leeritati Kolga-Jaanis 1739. Pärast abikaasa Matsi surma laulatati Mai teist korda Kolga-Jaanis 06.01.1744 vaba mehe kangru Susiku Mihkli Tõnis Wildt-iga Võisiku mõisapiirkonnast.

Matsi teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) tütar Ell – vt. nr. 77
2) tütar Ann
3) tütar Anu

Matsi teadaolevad lapsed, kelle ema võis olla Ann:
4) tütar Mall
5) tütar Mari

Matsi ja Mai laps:
6) tütar Kai

116. Jaak /Peedi Jaak, Tuudaka Peedi Jaak, Pedi Jaak, Peti Jack, Tudaka Peti Jago (om.), Tudike Pedi Jaak/, sünniaeg teadmata, ta pidi sündima enne 1680. a. Arvatavasti oli Jaak pärit Lätkalu külast, ent hiljemalt 1716. aastaks oli ta läinud elama Leie külla. Võisiku mõisa 1721. a. vakuraamatu järgi elas ta popsikohal. Jaak suri umbes 48-aastaselt enne 02.02.1728 Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 02.02.1728.

Oli abielus Mai-ga.

117. Mai, sündis umbes 1675, täpsem päritolu teadmata. Suri umbes 82-aastaselt 14.08.1757 Leie külas ja maeti 16.08.1757.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Tõnis – vt. nr. 78
3) tütar Mari
4) tütar Mai
5) tütar Ell

118. Tõnu /Konna Tõnu, Vahakase Tõnu, Vajakase Tõnu, Vahakase Konna Tõnu, Konna Tönno, Wayakas Tönno, Wahakas Könno Tönni/, sündis umbes 1684. Oli taluperemees Leie külas. Vanaduses jäi arvatavasti pimedaks – Kolga-Jaani koguduse 1748. a. kodukülastusraamatus on tema kohta märkus, et tal on „tumedad silmad” /dunkle Augen/.

Oli abielus Reedaga. Ei ole teada, kas Reet oli Tõnu ainus abikaasa ja kõikide laste ema. Reet sündis umbes 1791. Tõnu ja Reet abiellusid kindlasti enne 1720. a., sest samal aasta oktoobris oli Reet vaderiks ühe Kolga-Jaanis toimunud ristsetel. Kolga-Jaani koguduse 1748. a. pärit kodukülastusraamatus on kirjas märkus, et Reet oli haiglane /ist krank/. Reet suri umbes 70-aastaselt 14.12.1761 Leie külas ja maeti 16.12.1761.

Tõnu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) tütar Kai
2) tütar Mari – vt. nr. 79
3) tütar Ell
4) tütar Ann

Tõnu ja Reeda teadaolevad lapsed:
5) poeg Hans
6) tütar Reet
7) poeg Jaan

119. Jaan /õndsa Sääre Jaagu poeg Jaan, Sääre Jaan, öndsa Säre Jago F. Jaen, Sere Jan, Serre Jaan, Sahre Jahn/, Jaani surmakandes kirjas oleva vanuse järgi sündis umbes 1653, ent tõenäoliselt sündis siiski märksa hiljem, umbes 1680. a. paiku, isa Jaak – vt. nr. 142. Võisiku mõisa 1687. a. vakuraamatu põhjal ei tundu Sääre talu veel olemas olevat, seega võib arvata, et Jaan sündis mujal. Abiellumise ajal elas Leie külas. 1721. a. vakuraamatus on Jaan kirjas Leie küla popsikohal. Jaan suri umbes 63-aastaselt (surmakandes 90-aastaselt) enne 21.09.1743 Leie külas ja maeti 21.09.1743.

Laulatati Kolga-Jaanis 06.01.1715 Nigula Hansu tütre Rõõdaga Leie külast.

120. Rõõt /Nigula Hansu tütar Rõõt, Niggola Hanso F. Rööt/, sündis umbes 1685, isa Hans – vt. nr. 143. Elas Leie külas. Suri umbes 64-aastaselt 04.09.1749 Leie külas ja maeti 05.09.1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ell – vt. nr. 81
2) laps (nimi teadmata)
3) poeg Jüri
4) poeg Hans
5) poeg Jaan

121. Andres /Lauri Andres, Lare Andres/, sünniaeg ja täpsem päritolu teadmata. Elas Järtsaare külas Soosaare mõisapiirkonnas. Suri enne 1714.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 83
2) poeg Andres

122. Hans /Kärdi Hans, Gerthi Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvestades tema laste vanuseid, pidi ta olema sündinud enne 1650. Teadaolevalt esimest korda mainitakse Hansu Põltsamaa koguduse meetrikates 11.07.1682 tehtud ristimiskandes, kus tema naine Maret /Gerthi Hansens Weib Margreth/ on ühe Saksaaseme külas sündinud Reinu-nimelise poisslapse vaderiks. Hans oli taluperemees Saksaaseme külas. Ta suri enne 17.11.1689 Saksaaseme külas Põltsamaa kirikumõisa piirkonnas ja maeti 17.11.1689. Tema matustel löödi suurt kirikukella (ilmselt jaksas Hansu pere maksta suure kella löömise eest).

Hans oli abielus Maret-iga /Margreth/. Ei ole teada, kas Maret oli Hansu ainuke abikaasa ja kõikide laste ema. Mareti päritolu ja sünniaeg on teadmata. Põltsamaa koguduse surmameetrikast võib leida kande selle kohta, et 19.12.1702 suri 80-aastaselt Saksaaseme külas ning maeti 21.12.1702 vana Kärdi Hansu lesk Maret /Marret önsa Wanna Gerthi Hanso L. N./. On vägagi võimalik, et tegemist on kõnesoleva Maretiga, kuigi kirja pandud vanus ei sobi mitte kuidagi. Kui teadaolevalt sündis Kärdi Hansu viimane laps aastal 1687, siis pidi tema abikaasa Maret 1702. a. lähenema alles 60-ndale eluaastale. Samas on teada, et kirikuõpetajate poolt kirja pandud vanused võisid olla vägagi umbkaudsed.

Hansu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Jaak
2) tütar Ann
3) tütar Kärt
4) poeg Hans – vt. nr. 85

Hansu ja Mareti teadaolevad lapsed:
5) poeg Tõnis, hiljem ilmselt kasutusel nimi Tõnu – abiellus Epro Pärtli tütre Kelliga – vt. nr. 123 ja 124
6) poeg Toomas

123. Pärtel /Epro Andrese võõraspoeg Pärtel, Epro Pärtel, Epro Pärt, Pertel Eppro Andrese Wöhrasp., Epro Bertill, Epro Bert, Epro Pert/, sündis enne 1655, ema Triinu – vt. nr. 144. Põltsamaa mõisa 1693. a. vakuraamatu koostamise ajal oli koos poolvenna Jaaniga taluperemees Kamari külas. Talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Ka veel 1721. a. koostatud vakuraamatus on peremehena kirjas Pärtel, talus elas sel ajal kaks töövõimelist meest, üks töövõimeline naine, üks vana mees ja üks vana naine. Talu suuruseks oli 1/8 adramaad. Eeldades, et vana mees selles talus võis olla Pärtel, siis pidi ta surema ajavahemikus 1721 kuni 1734 (alates sellest aastast on Põltsamaa koguduse surmameetrika olemas).

Laulatati Põltsamaal detsembris 1676 Linsi Tooma tütre Kai-ga Neanurme külast Lustivere mõisapiirkonnast /Lustifer/.

124. Kai /Linsi Tooma tütar Kai, Linse Tohma Tütt. Kai/, sündis enne 1655 arvatavasti Neanurme külas Lustivere mõisapiirkonnas, isa Toomas – vt. nr. 145. Suri arvatavasti ajavahemikus 1721 kuni 1734 Kamari külas Põltsamaa mõisapiirkonnas.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 86
2) poeg Mats
3) poeg Andres
4) tütar Kell – abiellus Kärdi Hansu poja Tõnuga – vt. nr. 122
5) tütar Els
6) poeg Jüri

125. Jaak /Nigula poeg Jaak, Paavli Nigula Jaak, Kala Jaak, Nigula Jaak, Jaco Niggola Poig, Pawelniggola Jack, Kalla Jaak, Jacob Nigolassohn/, sündis 1691 või veidi hiljem, isa Nigulas – vt. nr. 146. Suur-Soldina mõisa 1750. a. vakuraamatu järgi oli Jaak taluperemees ja alla 60 aasta vana. Jaak on taluperemehena kirjas Suur-Soldina mõisa 1732. a. vakuraamatus ning sealt selgub tema päritolu. Nimelt oli ta pärit Viru-Jaagupi kihelkonnast Voore mõisapiirkonnast /Forel/ ning alates tulekahjuaastast elas Soldinas /aus Jacobi Kirchspiel von Forel und von dem Brandjahr ab da…/. Millisest tulekahjust jutt on, ei ole teada. Ka Voore mõisa 1732. a. vakuraamatus leidub Jaagu kohta märkus: Paavli Nigula Jaak – elavat praegu Soldina mõisa all, teda on kolm korda välja nõutud, kuid mõis ei taha meest välja anda /Pawelniggola Jack – soll sich anjetzo unter dem Guhte Soldina aufhalten, ist 3. Mahlen Ansuchung gethan, Wollen aber in der Guhte den Kerl nich ausgeben/. Soldina mõis lõpuks ei andnudki Jaaku tagasi Voore mõisale, sest Jaak veetis oma elupäevad Soldinas ning Soldina mõisa 1739. ja 1744. a. vakuraamatutes oli ta kirjas taluperemehena. 1732. a. koosnes Jaagu pere naisest ja ühest alaealisest poisist, 1739. a. oli peres juba kaks alla 15-aastast poissi ja kaks tüdrukut ning 1744. a. oli ilmselt vanim elusolev poeg jõudnud saada 15-aastaseks, lisaks oli peres veel kaks alla 15-aastast poissi ja kaks tüdrukut. Kui oletada, et vanim poeg oli Aabram, siis võib siit tuletada Aabrami oletatava sünniaasta – see pidi olema 1724. ja 1729. a. vahel. Jaak suri umbes 80-aastaselt 17.12.1771 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1771.

Oli abielus Ann-iga. Ei ole teada, kas Ann oli Jaagu ainus naine ja kõikide laste ema. Ann sündis umbes 1705. Vaivara koguduse sünnimeetrikas on Kala Jaagu naist Anni Soldinast mainitud esmakordselt 1743. a. aprillis tehtud kandes, kus Ann oli ühe lapse ristsetel vaderiks. Suur-Soldina mõisa 1765. a. vakuraamatus on Jaagu Aabrami talus kirjas üks üle 60 aasta vanune mees ja üks üle 60 aasta vanune naine. See annab aluse oletada, et Ann pidi sündima enne 1705. a. Ann suri umbes 70-aastaselt 01.07.1776 Suur-Soldina mõisapiirkonnas ja maeti 03.07.1776.

Jaagu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Aabram – vt. nr. 92
2) tütar Mari
3) poeg Juhan

Jaagu ja Anni teadaolev laps:
4) poeg Peeter

126 Mihkel /Mihkel Tooma poeg, Michel/, sünni- ja surmaaeg teadmata, isa Toomas – vt. nr. 147. Elas tõenäoliselt Hermamäe mõisapiirkonnas. Hermamäe mõisa 1726. ja 1732. a. vakuraamatutes on Vodava küla taluperemehena kirjas Tooma poeg Mihkel /Michel Thomasson, Mikel Tomason/. 1739. a. vakuraamatus teda enam ei mainita, selle asemel on peremehena kirjas Mihkli poeg Madis /Matis Mickelson/. 1744. a. vakuraamatus lisandub peremehena ka Mihkli poeg Mikk /Micko Michelipoig/. 1750. a. vakuraamatus on peremeestena kirjas Mihkli poeg Mihkel (arvatavasti Mikk), Mihkli poeg Madis ja Mihkli poeg Mart. Hermamäe mõisa 1765. a. vakuraamatus ilmub talunimi Vilistaja – peremeestena on kirjas Vilistaja Mikk /Willista Mick/, Vilistaja Mart /Willista Mart/ ja Vilistaja Pärtel /Willista Pertell/ (kes oli Vaivara kirikuraamatute andmetel Madise poeg). Neile andmetele tuginedes võib teha järelduse, et suure tõenäosusega oli Mihklil kolm poega, kes jõudsid täiskasvanuikka ning olid peremehed Vodava külas Hermamäe mõisapiirkonnas. Samas kindlat tõestust selle väite kohta ei ole võimalik leida. Mihkel suri arvatavasti enne 1739. a.

Teadaolev laps:
1) poeg Mart – vt. nr. 94

127. Juhan /Tuutari Juhan, Juhan Juhani poeg, Tudera Johan, Johann Johannson, Johan Johanson/, sünni- ja surmaaeg teadmata, isa Juhan – vt. nr. 148. Hermamäe mõisa 1726. ja 1732. a. vakuraamatutes on Vodava küla taluperemehena kirjas Juhani poeg Juhan /Johann Johannson, Johan Johanson/. 1732. a. vakuraamatust selgub Juhani päritolu – ta oli olnud Tuutari mõisa pärisori ning 1713. a. tulnud elama Hermamäe mõisapiirkonda /erb von Duderhoff und 1713 unter Hermansberg gekommen/. Tuutari mõis ja kihelkond asusid Ingerimaal, tänapäeval asub kihelkonna aladel Krasnoje Selo linn. Ilmselt hüüti Juhanit Hermamäel tema päritolu järgi Tuutari või Tuudera Juhaniks. Juhan suri arvatavasti enne 1739. a., sest sel aastal koostatud vakuraamatus teda enam ei mainita.

Teadaolevad lapsed (järjekord on oletuslik):
1) poeg Mihkel
2) poeg Aadu
3) tütar Piret – vt. nr. 95
4) tütar Valbur
5) tütar Kadri

128. Lauri, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas arvatavasti Tütarsaarel Kymenlaakso maakonnas Viiburi läänis.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaak – vt. nr. 96

129. Jüri /Välja Jüri, Hinnu Jüri Jüri, Welia Jürri, Hinno Jürri Jürri/, sünniaeg teadmata. Auvere mõisa 1744. a. adramaarevisjon lubab oletada, et Jüri sündis enne 1684. a. Elas Auvere mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas. Auvere mõisa adramaarevisjonide järgi oli ilmselt taluperemees, kes revisjonides oli kirjas kui Hinnu Jüri Jüri. Suri arvatavasti ajavahemikul 1744 kuni 1750, sest Auvere mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajal oli ta kirja pandud kui üle 60 aasta vana meessoost talumees, 1750. a. adramaarevisjoni ajal samas talus üle 60-aastast meest aga enam kirjas ei ole. Peremehe kohale oli asunud poeg Hindrek, teise talu peremeheks oli pandud poeg Mikk (ka Mihkel), kes Vaivara koguduse kirikuraamatutes on kindlalt äratuntavad.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrek
2) poeg Mihkel
3) poeg Andres – vt. nr. 98

130. Paavo /Uustalu Paavo, Uhstallo Pawo/, täpne sünniaeg teadmata, tõenäoliselt sündis enne 1700. a. Rokovitsa mõisapiirkonnas Kupanitsa kihelkonnas Ingerimaal. Suri enne 1739. a., sest Auvere mõisa 1739. a. adramaarevisjoni ajal panid tema naine Mari kirja kui Paavo lesk /Pavos Wittwe/. Samas selgub ka Paavo päritolu – ilmselt oli ta tulnud Ingerimaalt Rokovitsa külast Kupanitsa kihelkonnast. Paavo lese kohta on kirjas, et eelmise revisjoni (s. o. 1732. a. adramaarevisjoni) ajal elas ta Riigi ehk Vaasovi mõisapiirkonnas /Wasahof/ Vaivara kihelkonnas, kuid teda ei pandud kirja, Auvere mõisapiirkonnas elab ta seitsmendat aastat, tal on tükike maad ja ta teeb selle eest tööd /aus Ingermanland aus dem Rogowitzschen Gebiehte gebührtig, wäre bey der letzter Revision unter Wasahoff gewesen aber nicht annotiert worden, unter diesem Guhte wäre er ins 7de Jahr, sitzt auf land und praestiret Arbeit dafür./. Sama 1739. a. adramaarevisjonis on Paavo lese kohta veel ka teine märkus: pärit Ingerimaalt, olevat juba 13 aastat siinmail ringi hulkunud, umbes 7 aasta eest aga siinsel alal elama asunud /Sind aus Ingerm. sollen bereits 13. Jahre hier im Lande herum vagirt, vor ohngefehr 7. Jahr aber sich unter diesem Gebiehte begeben./. Auvere mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajal pandi Paavo lesk koos lastega taas kirja ning tema kohta tehti järgmine märkus: esivanemad on soomlased, kahe poja isa on sündinud Ingerimaal Kupanitsa kihelkonnas Rokovitsa mõisas, kus sündis ka üks poeg. Hulkusid 12 (aastat) selles kihelkonnas ringi ja on 13 aastat siin elanud, harivad kahe päeva maad ja teevad selle eest tööd /die Voreltern sind Finnen gewesen der Vater von diesen 2 Sohnen ist im Ingermannland im Cubanschen Kirchspiel unter dem Gute Roggowitz gebohren, woselbst auch der 1 Sohn gebohren. Haben in diesem Kirchspiel 12 vagabundiret und 13 Jahre allhier am Ort und Stelle gelebt, 2 Tages land gebraucht, wofür sie die Arbeit praestiren/. Auvere mõisa 1750. a. adramaarevisjonist on võimalik teada saada Paavo lese umbkaudse vanuse – tema kohta on kirjas, et ta on sündinud Ingerimaal, hulkus 13 aastat maal ringi, nüüd juba üle 18 aasta selles mõisas, naine on üle 60 aasta vana /Seynd gebürtig aus Ingermanland haben 13. Jahr im Lande herum vagirt und sind nun schon über 18. Jahr unter diesem Gebiehte; das Weib ist ümber 30. Jahr/.

Oli abielus Mari-ga. Abielu sõlmiti arvatavasti mõnes Ingerimaa kihelkonnas.

131. Mari /Marri/, sündis enne 1690. a. Ingerimaal. Arvatavasti Põhjasõjale järgneval perioodil lahkus koos abikaasa ja lastega Rokovitsast ning hulkus mööda maad ringi, 1732. a. elas Vaivara kihelkonnas Vaasovi mõisapiirkonnas, hiljem püsivalt Auvere mõisapiirkonnas. Mari täpne surmaaeg ei ole teada, arvatavasti suri ta üsna varsti pärast 1750. a. Vaivara koguduse 1753. ja 1754. a. kirja pandud armulaualiste nimekirjast Mari äratuntavalt leitav ei ole (on üks lesknaine Mari Auverest, ent ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on sama Mariga).

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Aadam
2) poeg Paavo
3) tütar Hedvig – vt. nr. 99

132. Jüri /Jürri/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Arvatavasti elas Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas. Tõenäoliselt oli 1726. a. adramaarevisjoni ajaks surnud.

Teadaolev laps:
1) poeg Hindrek – vt. nr. 100

133. Mart, sünni- ja surmaaeg teadmata. Arvatavasti elas Vääska külas Väike-Soldina mõisapiirkonnas. Tõenäoliselt oli 1726. a. adramaarevisjoni ajaks surnud.

Teadaolev laps:
1) poeg Hans – vt. nr. 102

134. Madis /Jüri poeg Madis, Jüri poeg Mats, Reeküla Madis, Välja Madis, Matthies Jürgenpoik, Matz Jöransson, Madi Jürri poig, Rekola Madis, Welja Mathis/, täpne sünniaeg teadmata, arvatavasti sündis 17. sajandi lõpuaastatel, isa Jüri – vt. nr. 149. 1726. a. adramaarevisjoni ajal oli arvatavasti taluperemees Sundja külas, mis revisjoni järgi oli Suur-Soldina mõisale kuuluv ühest talust koosnev küla. Selle revisjoniga paistab üldse olevat paras segadus, sest nii Suur-Soldina kui ka Väike-Soldina külad kattuvad osaliselt ning ka talude peremeeste nimed on osaliselt samad. Ilmselt seletub see sellega, et mõlemad mõisad kuulusid sel ajal Valentin von Meyerile. Väike-Soldina mõisa 1732. a. adramaarevisjonis on Madis kirja pandud Reeküla taluperemehena. Samas on kirja pandud ka märkus, millest selgub, et Reeküla põllumaad on hävinud tänu kivimurrule ning Vääska küla põllud on jäänud vee alla /im Waeskaschen Dorff soll daß Land durchs Waßer und im Reculaschen durch den Steinbruch ruiniret seyn/. Võib arvata, et tegemist on kivimurruga, mis hiljem kajastus koha- ja talunimes Paemurru ja mis praegugi kajastub Narva Paemurru linnaosa nimetuses. Väike-Soldina mõisa 1739. a. adramaarevisjoni ajal oli Madis endiselt taluperemees Reekülas. Ei ole teada, mitu korda Madis abielus oli. Narva Mihkli koguduse personaalraamatust selgub, et hiljemalt 1730-ndatel aastatel oli tema abikaasaks Sohvi-nimeline naine, ent ei ole teada, kas Sohvi oli Madise ainus abikaasa ja kõikide laste ema. Sohvi sündis 1698. a. paiku. Suri umbes 60-aastaselt 12.12.1758 Reekülas ja maeti 12.12.1758. Madise surmakanne ei ole leitav. Võimalik, et ta suri Sohvist veidi hiljem, sest Sohvi on oma surmakandes kirjas kui Madise naine, mitte lesk. Samas Vaivara koguduse toonane õpetaja ilmselt sellistele detailidele väga suurt tähelepanu ei pööranud ega eritanud alati leski ja abielunaisi.

Madise teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole võimalik kindlaks teha:
1) poeg Jüri – vt. nr. 105
2) poeg Mihkel
3) poeg Nigulas
4) tütar Annika
5) poeg Mart
6) poeg Madis

Jüri lapsed, kelle ema võis olla Sohvi:
7) tütar Mari
8) tütar Eeva
9) poeg Mats

135. Juhan /Eeriku poeg Juhan, Johan Erichson/, sünni- ja surmaaeg teadmata, isa Eerik – vt. nr. 150. Elas Suokyläs Kosemkina mõisapiirkonnas. Narva Mihkli koguduse personaalraamatu järgi oli taluperemees Suokyläs. Sama koguduse armulaualiste nimekiri 18. sajandi algusest lubab oletada, et Juhani isa nimi oli hoopis Hindrik /Hendrich/. Suri ilmselt pärast 1739. a., surmakanne ei ole leitav.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan – vt. nr. 107
2) poeg Hindrik

136. Niklas /Niclas/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata.

Teadaolev laps:
1) tütar Katri – vt. nr. 108

137. Jaan /Puusepa Jüri poeg Jaan, Jüri poeg Jaan, Suur Jaan, Pusep Jürry sein Sohn Jahn, Jaani Jurri p., Jani Jurri Poick, Jahni Jürrepoick, Suhr Jahn/, sündis umbes 1701, isa Jüri – vt. nr. 151. Samokrassi mõisa 1739. a. adramaarevisjonist saab teada, et Jaan oli Samokrassi tulnud Kloodi mõisapiirkonnast /Peuth/ Rakvere mõisapiirkonnast, oli elanud Samukorassis 15 aastat (seega saabus 1724. a. paiku), ta haris 1/4 adramaasuurust põldu ning tegi mõisale tööd /sagte von Peit erb zu seyn aus dem Wesenbergschen, wäre 15 Jahre unter Samokras gewesen, sitzet auf 1/4 Haacken Land unt thut Arbeit am Hofe, im übrigen wäre der Umstand richtig daß er von Peit dem Possessori diese Guthes verkäuffet worden/. Selle märkuse järgi tundub, et tema kuuluvuse asjaolud olid pisut segased, sest edasi jätkub märkuse järgmiselt: muus osas olevat õige, et ta on Kloodist selle mõisa (s. t. Samokrassi) mõisa omanikule müüdud. Ka teine Jaani kohta käiv märkus jätab mulje, et mitte päris kõik, mis Jaani staatust puudutas, ei olnud selge: dieser habe proprio noie von des wohl seel. H. General Majoren Klodten Erben an mich erhandelt und gehöret sogl. nicht als erb nach dem Gebieht – ta olevat kadunud kindralmajor Klodti pärandist tema enda nimel minu omandisse antud ja ta ei kuulu selle mõisa pärisorjade hulka. Tõepoolest on Jaan kirjas Samokrassi mõisas elavate võõraste nimekirjas, seega ei olnud ta selle mõisa talupoeg. Mõis kuulus Narva linnale, ent arvatavasti oli Jaan antud Kloodi mõisast Samokrassi mõisa rentniku Johann Andreas Krompein-i omandusse. Ka Kloodi mõisa 1732. a. on ilmselgelt kirja pandud Jaan kui Puusepa Jüri poeg Kisuvere külast, kes olevat varsti pärast katku aega ära läinud ja viibivat tõelise talupojana Narva linnale kuuluvas mõisas /dieser soll unter eines der Narvischen Rathß Güther als wirklicher Baur sich auffhalten, ist kurtz nach die Pest Zeit von hier weggegangen./. Jaan suri enne umbes 55-aastaselt 07.03.1756 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 07.03.1756.

Oli abielus Kadri-ga, ent ei ole teada, kas Kadri oli Jaani ainus abikaasa ja laste ema. Kadri päritolu kohta mingeid täpsemaid andmeid ei ole võimalik leida. Kindlasti oli Kadri Jaani viimane abikaasa. Kadri surmakandes kirjas oleva vanuse (40 aastat) järgi võib oletada, et ta ei olnud Jaani ainus abikaasa. Ent Vaivara koguduse õpetajad ei olnud maetavate koguduseliikmete vanuste kirjapnemisel just kuigi täpsed, seega päris tõe pähe neid andmeid võtta ei saa. Samas Samokrassi mõisa 1765. a. adramaarevisjoni järgi elas Jaani poja Jüri juures üks üle 60 aasta vanune naine, kes võis olla Kadri. Sellisel juhul pidi Kadri sündima enne 1705. a. ja surmahetkel olema vähemalt 72-aastane. Kadri suri 28.04.1777 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 30.04.1777.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 109
2) tütar Mari

138. Johann GRABBE /Krabi Juhan, Adam Johann Grabbe, Johann Grabb, Krabbi Juhana (om.)/, sünniaeg teadmata. Johanni kohta saab saab parima selgituse Samokrassi mõisa 1782. a. hingeloendist. Johann oli küll selleks ajaks surnud, ent hingeloendisse on kirja pandud kaks tema pojapoega. Johann oli olnud Rootsi armee allohvitser ning pärast Uusikaupunki rahulepingu sõlmimist teenis mitmetes mõisates ametnikuna kuni lõpuks Samokrassi mõisa pidama jäi, kus ta koos nüüdseks surnud poja Otto Moritziga 1757., 1765. ja 1774. a. revisjonides kirja pandi. Vanem tema pojapoegadest on pime ja elab suures osas almustest, teine elab külas Jaani Jüri juures, kelle naine on talle sugulane /Der Groß Vater dieser beyden Brüder Johann Grabb ist ein Schwedischer Subaltern Officier gewesen der nach dem Nystaedtschen Frieden auf verschiedenen Gütern im Lande als Amtmann gedienet und endlich mit seiner Familie unter Sammocrass sich gesetzet wo er auch nebst seinem nunmehro gleichfals verstorbenen Sohn Otto Moritz bey den Revisionen Ao. 1757, 1765 et 1774 angegeben worden; der älteste dieser beyden Brüder ist blind und lebet gröstertheils von Allmosen, der 2te hält sich bey dem Bauren Jürcki Janipoick im Dorfe auf, dessen Weib eine Anverwandtin von Ihm seyn soll./. Eelpool viidatud adramaarevisjonides küll Johanni kirjas ei ole, kuid kirja on pandud poeg Otto Moritz Grabbe. Samokrassi mõisa 1750. a. adramaarevisjonis on tema kohta kirjas järgmised märkused: „on vaba mees ja tasub vähese maa eest, mida ta Samokrassis kasutab, samamoodi kui kaheksandiku adramaa eest” /Ist ein freyer Kerl und prestieret für daß wenige Land so er auff Sammakrass benutzet für Gleiches mit dem (?) achtelhacken/ ning „on saksa päritolu ning rendib 1/8 maad, mille eest teeb tööd ja maksab makse nagu 1/8 adramaa eest” /von teutscher Extraction und hat 1/8 land arrendieret wofür er Arbeit und Gerechtigkeit præstiret gleich den ander 1/8/. Samokrassi mõisa 1765. a. adramaarevisjonist saab Otto kohta teada, et „on koos isa Johann Grabbega 1757. a. revisjonis kirja pandud ning teeb maa eest tööd /Ist nebst seinem Vater Johann Grabb bey der Revision Ao 1757. angegeben und præstiret für sein Land die Arbeit/ ning „on sündinud Toila mõisapiirkonnas ja ametnik Grabbe laps, kasutab 1/8 (adramaa suurust) maad, teeb selle eest tööd 1 päev rakendiga ja 2 päeva jala, on 20 aastat siin elanud ja tal ei ole vabaduskirja /ist unter Toila gebohren von einem Amtmann Grabbe, brauchet 1/8 Land præstiret dafür Arbeit 1 Tag mit Anspann 2 zu Fuß. Ist 20 Jahre hier gewesen hat kein Frey-Schein./. Otto elas tegelikult juba 1753. a. Samokrassi mõisapiirkonnas, millest annab tunnistust Vaivara koguduse armulaualiste nimekiri. Koos temaga elas tema abikaasa Pirrit ning ema Leenu. Johanni kordagi kirja pandud ei ole, mis viib oletusele, et ta oli selleks ajaks surnud. Adramaarevisjonis mainitud poeg Otto sünnikoht Toila asus Jõhvi kihelkonnas. Jõhvi koguduse sünnimeetrikad annavad küllalt hea pildi sellest, kus Johann elas. 1722. a. oli ta ühe Valastes sündinud lapse ristsetel vaderina kirjas kui härra Öhrteni sulane Adam Johann Grabbe /Hr. Örtens Knecht Adam Johann Grabbe/. Öhrtenitele kuulus toona Toila mõis. 1725. a. ristiti tema poeg Otto Moritz (ristimiskandes Otto Johann), elupaigaks oli sellal Kärilõpe küla (praegune Toila-Altküla) Toila mõisapiirkonnas. Seejärel elas arvatavasti Atsalama mõisapiirkonnas /Agginal/ Jõhvi kihelkonnas. 1732. a. elas Pühajõe mõisapiirkonnas. 1733. a. elas Võrnu külas Ereda mõisapiirkonnas /Errides/, järgmisel aastal taas Pühajõel. 1738. a. on Johanni tütre sünnikohana kirjas Lageda – ilmselt on tegu Lageda veskiga Voka mõisapiirkonnas /Chudleigh/ Jõhvi kihelkonnas.

Oli abielus Leenu-ga.

139. Leenu /Leno, Lena/, sündis umbes 1708, päritolu teadmata. Leenu suri umbes 60-aastaselt 15.03.1768 Samokrassi mõisapiirkonnas ja maeti 17.03.1768.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Otto Moritz GRABBE (ristimiskandes Otto Johann GRABBE)
2) tütar Margarethe GRABBE – vt. nr. 110
3) poeg Mart GRABBE
4) tütar Madle GRABBE
5) tütar Mari GRABBE

140. Juhan /Johan, Juhhan/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Oli ametilt puusepp ja elas Narvas. Võis olla pärit Lappee kihelkonnast Viiburi läänist.

Teadaolev laps:
1) poeg Hindrik – vt. nr. 111

141. Aabram /Burdina Aabram, Abraham Burdini/, sünniaeg teadmata. Hiiemetsa mõisa 1732. a. adramaarevisjonis pandi kirja võõraste nimekirjas kui ingerlane, kes oli oma kodumõisast ära aetud ja kes oli 8 aastat Virumaal peatunud ning ennast püüdnud ära elatada, nüüd umbes 5 kuni 6 nädala eest siia tulnud /ein Ingermaländer soll nach d… von seiner Erbstelle vertrieben über 8. Jahren in Wierland sich aufgehalten, wo selbst er sich nähren woll…, nun erst vor 5. bis 6. Wochen ohngefehr an hero kommen./. Aabram suri enne 1739. a., sest selle aasta adramaarevisjonis teda enam kirjas ei ole, küll aga on taluperemehena kirjas tema poeg Juhan. Juhani kohta on tehtud järgmine märkus: olevat Kurovitsa piirkonnast Ingerimaalt, alguses elas 5 aastat Türsamäe mõisapiirkonnas /Türsel/ ja nüüd 7 aastat siinses piirkonnas, on eelmise revisjoni ajal kirja pandud /sey aus Ingermanland aus den Corowitzschen Gebieht anfangs 5 Jahr unter Tirsel und 7 Jahr unter diesem Guhte gewesen ist bey der vorigen Revision angegeben worden./.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan
2) poeg Samuel
3) poeg Friedrich

4) tütar Madle – vt. nr. 112

X põlvkond

142. Jaak /Sääre Jaak, Säre Jago (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvatavasti elas Leie külas. Suri enne 1715. a., sest Pilistvere koguduse abielumeetrika kandes sellest aastast, mil tema poeg Jaan naise võttis, on teda nimetatud õndsaks Sääre Jaaguks /önsa Säre Jago (om.)/.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 119

143. Hans /Nigula Hans, Niggola Hanso (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvatavasti elas Leie külas. Suri tõenäoliselt ajavahemikus 1715 ja 1721. Erinevalt Sääre Jaagust, kelle poeg Jaan abiellus 1715 Nigula Hansu tütre Rõõdaga, ei ole abielukandes Hansu nimetatud „õndsaks” – järelikult pidi ta sel ajal veel elus olema. Kolga-Jaani 1721. aastast alates peetud surmameetrikas aga Hansu surmakannet ei ole, samuti ei leia teda Kolga-Jaani koguduse 1732. a. koostatud kodukülastusraamatust.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Rõõt – vt. nr. 120
2) poeg Hans – abiellus 1721. a. Välba Reinu tütre Kai-ga – vt. nr. 74 ja 75, edaspidi Välba Hans

144. Triinu /Epro Andrese naine Triinu, Epro Andresse N. Trino/, sündis arvatavasti 1630. a. paiku, täpne päritolu teadmata. Oli abielus Epro Andresega, kes ei olnud Triinu esimene abikaasa. Triinu suri 26.05.1696 Kalnad-i külas ja maeti 28.05.1696. Epro Andres suri 06.07.1696 Epro talus ja maeti 12.07.1696.

Triinu teadaolev laps:
1) poeg Pärtel – vt. nr. 123

Andrese ja Triinu teadaolev laps:
2) tütar Mari

145. Toomas /Linsi Toomas, Linse Tohmas, Linsi Tohmas, Linsi Thomas/, sündis arvatavasti enne 1635. a. Lustivere mõisapiirkonnas. Oli taluperemees Neanurme külas. Toomasel oli abikaasa Mari, kuid ei ole teada, kas Mari oli Toomase ainus abikaasa ja kõikide laste ema. Mari sündis umbes 1730, päritolu teadmata. Suri umbes 70-aastaselt 02.04.1703 Neanurme külas ja maeti 06.04.1703. Linsi Toomas suri üle 60 aasta vanuselt suure nälja ajal enne 01.05.1697 Neanurme külas ja maeti 01.05.1697.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kai – vt. nr. 124
2) poeg Jüri
3) tütar Madli

146. Nigulas /Paavli Nigulas, Pawelniggola (om.)/, sünniaeg, päritolu ja surmaaeg teadmata. Arvatavasti elas Viru-Jaagupi kihelkonnas Voore mõisapiirkonnas.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaak – vt. nr. 125

147. Toomas /om. Tooma poeg, Tomason, Thomasson/, päritolu, sünni- ja surmaaeg teadmata. Tema poeg Mihkel oli Hermamäe mõisa 1726. a. vakuraamatu järgi taluperemees Vodava külas. Tõenäoliselt oli Toomas surnud enne 1726. a.

Teadaolev laps:
1) poeg Mihkel – vt. nr. 126

148. Juhan /om. Juhani poeg, Johannson, Johanson/, päritolu, sünni- ja surmaaeg teadmata. Tema poeg Juhan oli Hermamäe mõisa 1726. a. vakuraamatu järgi taluperemees Vodava külas. Arvatavasti elas Juhan Tuutari kihelkonnas Ingerimaal, sest poeg Juhan oli Hermamäe mõisa 1732. a. vakuraamatu andmetel sealt pärit.

Teadaolev laps:
1) poeg Juhan – vt. nr. 127

149. Jüri /Jürri/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Arvatavasti elas Väike-Soldina mõisapiirkonnas Vaivara kihelkonnas. Tõenäoliselt suri enne 1726. a.

Teadaolev laps:
1) poeg Madis – vt. nr. 134

150. Eerik /Erich/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Suokyläs Kosemkina kihelkonnas Ingerimaal.

Teadaolev laps:
1) poeg Juhan – vt. nr. 135

151. Jüri /Puusepa Jüri, Pusep Jürry, Puhsep Jürry/, sünniaeg ja täpsem päritolu teadmata. Elas nähtavasti Kloodi mõisapiirkonnas Rakvere kihelkonnas. Kloodi mõisa 1732. a. adramaarevisjonis võib mõisapiirkonnas elavate võõraste nimekirjast leida Paatna külas elava Puusepa Jüri-nimelise mehe, kelle kohta on kirjas, et ta oli sündinud Kaiavere mõisapiirkonnas /Kayafer/ Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartu maakonnas, tema isa olevat olnud vaba mees ja ametilt puusepp, Jüri on selles piirkonnas elanud 12 aastat ja ta on ka eelmise revisjoni ajal kirja pandud /dieser ist unter daß Guth Kajfer im Dorpatschen gebohren, sein Vater soll ein freyer Kerl, und ein Zimmermann seines Handtwercks gewesen sein, Er ist 12 Jahr in diessem Gebithe gewesen, ist auch bey der vorigen Revision angegeben worden./. Üsna tõenäoliselt on tegu Samokrassi mõisapiirkonda rännanud Jaani isaga. Ühtki teist Puusepa Jüri-nimelist meest Kloodi mõisa varasemates allikates (1726. a. adramaarevisjon, 1716. a. inkvisitsiooniprotokoll, 1688. a. adramaarevisjon) ei leidu. Jüri pidi saabuma Kloodi mõisa 1720. a. paiku. Kuna Kloodi mõisa 1739. a. adramaarevisjoni ajaks oli ta nähtavasti vanem kui 60 aastat, siis tema umbkaudne sünniaeg võis olla 1679 või varem. 1739. a. revisjonis on Jüri kirja pandud kui saunik, kelle naine on aeg-ajalt mõisa teenistuses /Ist ein Badstüber und thut das Weib bisweilen einige Dienste nach dem Hofe/. Jüri suri arvatavasti 1739. ja 1744. a. vahel.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 137

Kirjuta vastus