Minu emapoolne vanavanaisa oli Jüri Spiegel. Nii nagu Müllerbeckidki, põlvnesid Spiegelid Salla ja Koila kandist, üht haru pidi ka Avanduse mõisale kuulunud Katkukülast, mis on nüüdne Simuna. Ja nii nagu Müllerbeck, on ka Spiegel unikaalne nimi, mida pandi vaid Salla mõisapiirkonnas. Perekonnanimede eestistamise kampaania käigus võeti Spiegeli asemel mitmesuguseid eestipäraseid perekonnanimesid – Arula, Kasemägi, Kullisaar, Murend, Olev, Rajasma, Salo, Saluri, Salutamm, Siidre, Sillaste, Sinisalu, Soide, Süllak, Õispuu.

Niisiis minu vanavanaisa Jüri SPIEGEL /Jürri Spiegel/, isa Villem Spiegel, ema Anu Pruun – vt. nr. 1, sündis 27.09.1864 (vana kalendri järgi) kell 5 hommikul Uniküla mõisapiirkonnas /Unniküll/ Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti Väike-Maarja kirikus pastori poolt 27.09.1864, vaderid: sulane Peeter Paulson, sulane Aadu Keär, peremehe Jüri Pruuni /Brauni/ naine Mai. Leeritati 08.03.1881 Väike-Maarja. Jüri luges hästi, katekismust ja pühakirja tundis üsna hästi. 1892. a. tuli koos perega Tallinna ja astus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna liikmeks. 1920. a. läksid üle III pihtkonda ja 1922. a. tagasi I pihtkonda. Elasid Imanta tänaval, maja (ja kogu Imanta tänava piirkond) hävis märtsipommitamise ajal. Jüri läks tööle Põhja Paberi- ja Puupapivabrikusse ehk Sossi. Suri 78-aastaselt 04.01.1943 Tallinnas ja maeti 10.01.1943 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Abikaasa Marie MÜLLERBECK /Mari Müllerbeck, Marri Müllerbeck/, isa Möldri Villem Müllerbeck – vt. nr. 2, ema Leenu Pärn – vt. nr. 3, sündis 12.09.1870 (vana kalendri järgi, 25.09.1870 uue kalendri järgi) kell 8 hommikul Olju külas Lasinurme mõisapiirkonnas /Lassinorm/ Simuna kihelkonnas. Ristiti kodus J. Tamme poolt 11.10.1870, vaderid: Jaagu naine Ellu Kull, tüdruk Viiu Müllerbeck, Joosep Reimann. Leeritati 26.03.1888 Simunas. Mari oskas hästi lugeda, katekismust tundis üsna hästi, pühakirja keskmiselt. Aasta enne leeriskäimist, vaid 17-aastaselt sündis tal esimene laps – Helene Annette. Helene isa oli Jüri Spiegel, kellega Mari hiljem abiellus. Laulatati 02.06.1888 Simuna kirikus pastori poolt, laulatuse tunnistajad Jüri Puss ja Joosep Allikas. Mõlemad elasid kihluse ajal Äntu mõisapiirkonnas /Engdes/ Väike-Maarja kihelkonnas. 1888. a. läks Mari Väike-Maarja koguduse liikmeks. Marie suri 64-aastaselt 29.10.1934 Tallinnas ja maeti 31.10.1934 Tallinna Aleksander Nevski kalmistule (praeguse Tallinna Siselinna kalmistu osa).

Lapsed – vt. Villem Müllerbecki sugupuu.

Ja nüüd Villemi Spiegeli sugupuu juurde. Tema abikaasa Anu Pruuni sugupuu lisan siia millalgi hiljem – kui niikaugele jõuan. Järgnevas sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

        +--- 4-Hansu Jaagup (-1776) - 8
     +--+ 3-Hansu Jaagupi Juhan (1742-1799) - 4
     |  +--- 4-Ann (1715-1785) - 9
  +--+ 2-Juhani Villem (1775-1834) - 2
  |  +--- 3-Posti Hansu kasvandik Mai (1751-1821) - 5
--+ 1-Villem SPIEGEL (1820-1876) - 1
  |     +--- 4-Rätsepa Jüri (-1782) - 10
  |  +--+ 3-Pärtlivälja Jaan (1733-1802) - 6
  |  |  |  +--- 5-Ratassepa Mart (1676-1719) - 13
  |  |  +--+ 4-Ratassepa Mardi t. Kadri (1713-1782) - 11
  +--+ 2-Pärtlivälja Jaani t. Madli (1778-1838) - 3
     +--+ 3-Koila mõisa ümmardaja Anu (1737-1802) - 7
        +--- 4-Kadri (1710-1795) - 12

I põlvkond

1. Villem SPIEGEL /Mihkli Villem Spiegel (äia järgi), Willem Spiegel/, isa Villem – vt. nr. 2, ema Madli Spiegel – vt. nr. 3, sündis 10.03.1820 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas /Sall/ Simuna kihelkonnas. Ristiti 14.03.1820, vaderid: Möldri Juhan Koilast, Sepa Jaan Kadikülast, Pääru Juhani Mai. Leeritati Simunas 16.04.1839. 1834. a. revisjoni ajal elas Salla mõisapiirkonnas Kadikülas talus nr. 10, kus vanem vend Juhan oli peremeheks. 1835. a. perekonnanimede paneku ajal sai koos vendadega perekonnanimeks SPIEGEL. 1845. a. kirjutati ümber Uniküla mõisapiirkonda /Unniküll/ Väike-Maarja kihelkonda. Sama aasta alguses võttis Unikülast naise. 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Unikülas talus nr. 23. Oli kiriku vöörmünder ja taluperemees. Villem suri 56-aastaselt 20.09.1876 kell 6 õhtul Unikülas ja maeti 26.09.1876. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati Väike-Maarja kirikus pastori poolt 18.02.1845 peremehe tütre Anu Pruun-iga Uniküla mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: peremees Juhan Spiegel Sallast ja pruudi vend.

Abikaasa Anu PRUUN /Anno Pruhn, Anno Braun/, isa Mihkel Pruun, ema Mari, sündis 15.03.1826 Unikülas Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti 21.03.1826, vaderid: Aadu Jüri Kustase naine Mari, Madise Mihkli tütar Needu, Pudivere Madis. Leeritati Väike-Maarjas 25.03.1843. 1834. a. revisjoni ajal elas Unikülas talus nr. 7. 1835. a. sai koos perega perekonnanimeks PRUUN /PRUHN/. Anu suri 58-aastaselt 25.03.1884 kell 11 õhtul Unikülas ja maeti 01.04.1884. Surmapõhjus – halvatus /Lähmung/.

Lapsed:

1) tütar Mari SPIEGEL /Marri Spiegel, ristimiskandes Marri Peel/, sündis 29.03.1848 kell 7 hommikul Unikülas. Ristiti kirikukambris adjunktpastori poolt 04.04.1848, vaderid: vabadik Haida Jaan Janteri naine Mari, tüdruk Liisu Paulsen, kõrtsmik Kristian Tiisfeld. Leeritati 20.03.1866 Väike-Maarjas. Mari suri 64-aastaselt 14.03.1913 kell 7 hommikul Unikülas ja maeti 24.03.1913. Surmapõhjus – vesitõbi.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Väike-Maarjas 27.12.1871 Toomas Treuvelt /Tomas Treuwelt/ Nõmme külast Kiltsi mõisapiirkonnast /Schloß Aß/ Väike-Maarja kihelkonnast, laulatuse tunnistajad: vabadik Jüri Salm ja Villem Spiegel. Toomas sündis 25.01.1848 kell 7 õhtul Kambi külas Kiltsi mõisapiirkonnas /sünnikandes nimi Tomas Treimann/, isa kubjas Jüri, ema Ann. Ristiti 01.02.1848 Väike-Maarja kirikukambris adjunktpastori poolt, vaderid: peremees Jaan Blumfeld, peremees Juhan Lemmer Preedi mõisapiirkonnast /Sitz/ Koeru kihelkonnast, tüdruk Katharina Glädenoff. Toomas suri 25-aastaselt 14.02.1873 kell 6 hommikul Unikülas /surmakandes nimi Tomas Treufeld/ ja maeti 18.02.1873. Surmapõhjus – rõuged /Pocken/.

Teist korda laulatati Mari Väike-Maarja kirikus 20.12.1874 leskmees Jakob Nelson-iga Unikülast, laulatuse tunnistajad: Juhan Jõuk ja Villem Spiegel. Jakob sündis 20.09.1823 Lasinurme mõisapiirkonnas /Lassinorm/, isa Hansu Jaagupi Jaan, ema Krõõt. Ristiti 23.09.1823, vaderid: Jaagu Jüri poeg Villem, Siimu Jaan, Hansu Jaagupi tütar Mari. Jakob suri 65-aastaselt 04.02.1889 Unikülas ja maeti 12.02.1889. Surmapõhjus – vesitõbi.

2) tütar Mai SPIEGEL, sündis 07.01.1850 kell 8 õhtul Unikülas. Ristiti pastoraadis adjunktpastori poolt 15.01.1850, vaderid: peremees Jüri Pruuni /Braun/ naine Mai, vabadik Maanus Pruuni /Braun/ naine Mai, sulane Jüri Pruun /Braun/. Suri 5-aastaselt 19.07.1855 kell 5 pealelõunal Unikülas ja maeti 24.07.1855. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

3) tütar Liisu SPIEGEL /Liso Spiegel/, sündis 02.02.1852 kell 12 keskpäeval Unikülas. Ristiti pastoraadis adjunktpastori poolt 10.02.1852, vaderid: sulase Hermo Kaalepi naine Liisu, sulase Jaan Jantese naine Mari, sulane Hinrik Pruun. Suri 7-päevaselt 11.02.1852 kell 12 keskpäeval Unikülas ja maeti 17.02.1852. Surmapõhjus – gripp /Grippe/.

4) tütar Leenu SPIEGEL /Leno Spiegel/, sündis 28.04.1853 kell 10 hommikul Unikülas. Ristiti kirikus pastori poolt 03.05.1855, vaderid: metsavahi Jüri Pruuni naine Mai, tüdruk Leenu Teinberg, sulane Hermann Kaalep. Suri 2-aastaselt 15.07.1855 kell 2 hommikul Unikülas ja maeti 17.07.1855. Surmapõhjus – düsenteeria.

5) poeg Mihkel SPIEGEL, sündis 05.10.1855 kell 12 öösel Unikülas. Ristiti Unikülas koolmeister Jüri Kleimanni poolt 11.10.1855, vaderid: sulane Hermo Vonn, peremees Hans Annet, sulase Hinrik Pruuni /Braun/ naine Mari. Suri 5-päevaselt 11.10.1855 kell 11 ennelõunal Unikülas ja maeti 16.10.1855. Surmapõhjus – põletik /Entzündung/.

6) poeg Villem SPIEGEL /Willem Spiegel/, sündis 08.12.1856 kell 4 pealelõunal Unikülas. Ristiti Unikülas koolmeister Jüri Kleimanni poolt 14.12.1856, vaderid: sulane Hermo Kaalep, peremees Jüri Pruun /Braun/, vabadik Mari Kutsar. Suri 7-päevaselt 15.12.1856 kell 4 pealelõunal Unikülas ja maeti 23.12.1856. Surmapõhjus – krambid.

7) tütar Madlena SPIEGEL, sündis 04.07.1858 kell 6 hommikul Unikülas. Ristiti kirikus köster Michelsenni poolt 13.07.1858, vaderid: tüdruk Madli Sinkvart, tüdruk Leenu Oja, sulane Kustas Teinmann. Leeritati Väike-Maarjas 28.03.1876. 1880-ndatel elas Ärina mõisapiirkonnas /Errinal/ Väike-Maarja kihelkonnas, kus sündis vallaspoeg. Väike-Maarja kirikuõpetaja manitses teda abieluvälise suhte pärast. 1899. a. läks Tallinna Pühavaimu koguduse liikmeks. Suri 68-aastaselt 15.03.1927 Tallinnas.

Laulatati Pühavaimu koguduse pastori Friedrich Wieckmanni poolt pastori kodus 02.06.1899 sepa ja leskmehe Kaarel Danneberg-iga /Karel Danneberg, Karl Tanneberg/ Tallinnast. Kaarel sündis 13.08.1861 Risukülas Vao mõisapiirkonnas /Wack/ Väike-Maarja kihelkonnas, isa sulane Tõnu Tanneberg, ema Liisu. Ristiti kirikus köstri poolt 27.08.1861, vaderid: peremees Jaan Mattiesen, sulane Jaagup Tanneberg, metsavaht Pääru Burki naine Leenu. Leeritati Väike-Maarjas 09.04.1878. Pühavaimu koguduse personaalraamatusse on kirikuõpetaja kirjutanud, et Kaarel polevat meeldiv inimene /scheint kein angenehmer Mensch zu sein/. Kaarel suri 70-aastaselt 17.09.1931 Tallinnas.

8) poeg Mart SPIEGEL, sündis 21.10.1860 kell 8 õhtul Unikülas. Ristiti pastoraadis pastori poolt 30.10.1860, vaderid: sulane Mart Põdra, vabadik Mihkel Kokk, tüdruk Anu Kaserits. Suri 7-aastaselt 31.08.1868 kell 2 pärastlõunal Unikülas ja maeti 05.09.1868. Surmapõhjus – paistetus /Geschwulst/.

9) poeg Jüri SPIEGEL – vt. algus

10) poeg Jaan SPIEGEL, sündis 21.12.1869 kell 12 öösel Unikülas. Ristiti Väike-Maarja kirikus pastorikandidaadi J. H. Brasche poolt 26.12.1869, vaderid: koolmeister Jaan Lubi, sulane Toomas Treuvelt, tüdruk Loviisa Pruun. Leeritati Väike-Maarjas 22.03.1887. Läks 1902. a. Tallinna ja liitus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonnaga. Hiljem läks III pihtkonna liikmeks. Oli tööline. Jaan suri 10.04.1929 Tallinnas.

Laulatati Kaarli kirikus pastor J. Brasche poolt 10.11.1902 Marie Glasberg-iga. Marie sündis 20.01.1869 kell 7 õhtul Koila mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas, isa vabadik Mihkel Glasberg, ema Liisu, sünd. Säemann. Ristiti kodus J. Pärna poolt 02.02.1869, vaderid: vabadik Juhan Säemann, peremees Hinriku naine Kadri Glasberg, sulase naine Mari Riga. Leeritati Simunas 15.03.1886. Rahumäe kalmistule samale hauaplatsile, kuhu on maetud Eduard ja Olga Arula, on maetud ka Marie Spiegeli-nimeline naisterahvas – suure tõenäosusega on tegemist Jaan Spiegeli abikaasaga. Muid andmeid ei ole teada, kui matmise aeg – 03.09.1941.

II põlvkond

2. Villem /Juhani Villem, Jaagupi Juhani poeg Villem, Jakobi Juhhani p. Willem, Juhhani Willem/, isa Juhan – vt. nr. 4, ema Mai – vt. nr. 5, sündis 21.11.1775 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas. Ristiti 22.11.1775, vaderid: Andrese Jaagup, Kärner Päärn, Andrese Hansu Eeva. Leeritati Simunas 14.11.1795. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Kadikülas Salla mõisapiirkonnas talus nr. 7, kus peremees oli isa Jaagupi Juhan (revisjonis on ekslikult märgitud Hansu Jaagup, 1811. a. revisjonis on nime korrigeeritud). 1811. a. revisjoni ajaks oli läinud peremeheks tallu nr. 10. Elas samas ka 1816. a. revisjoni ajal. Suri 58-aastaselt 20.02.1834 kell 5 hommikul Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti 25.02.1834. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Simunas 26.12.1800 Pärtlivälja Jaani tütre Madli-ga Avanduse mõisapiirkonnast /Awandus/ Simuna kihelkonnast.

3. Madli SPIEGEL /Pärtlivälja Jaani tütar Madli, Pertliwelja Jani t. Madle/, isa Jaan – vt. nr. 6, ema Anu – vt. nr. 7, sündis 15.01.1778 Pärtlivälja talus Avanduse mõisapiirkonnas. Ristiti 21.01.1778, vaderid: Luhe Jaagup, Arukse Jüri Kai, Kubja Tooma Madli. Leeritati Simunas 22.03.1797. 1782. a. revisjoni ajal elas Pärtlivälja talus, kus isa Jaan oli peremees. Pärtlivälja oli hajatalu suurte metsade keskel Käru ja Venevere vahel. Legendide järgi asutasid Pärtlivälja pärast suuri sõdu kaksteist röövlit. Pärtliväljat mainitakse ka pelgupaigana. Hiljem oli Pärtliväljal nähtavasti metsavahikoht, praegu on seal üks talu, kus ka elatakse. 1795. a. revisjoni ajaks oli läinud Arukese Hansu tallu tüdrukuks. Arukese oli revisjonide vahepeal rajatud talu, mille peremeheks oli saanud Madli vend Hans. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal elas Madli lesena Kadikülas ning sai koos lastega perekonnanimeks SPIEGEL. Madli suri 60-aastaselt 21.12.1838 Salla mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1838. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Lapsed:
1) poeg Juhan SPIEGEL
2) poeg Hans SPIEGEL
3) tütar Mai
4) poeg Jaan SPIEGEL
5) tütar Mari
6) tütar Anu SPIEGEL
7) poeg Villem SPIEGEL – vt. nr. 1

III põlvkond

4. Juhan /Hansu Jaagupi Juhan, Kangru Jaagupi Juhan, Kangru Juhan, Johann, Hanso Jakobi Juhhan, Kangro Jacobi Juhann, Kangur Johhan/, isa Jaagup – vt. nr. 8, ema Ann – vt. nr. 9, sündis enne 24.01.1742 Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas. Ristiti 24.01.1742, vaderid: Kubja Jaak Koilast, Paavli Hansu Tõnis, Paavli Hansu Andrese naine Neetu. Leeris käis Simunas sügisel 1760. 1782. ja 1795. a. revisjoni ajal oli taluperemees Kadikülas Salla mõisapiirkonnas, ekslikult on revisjonidesse kirja pandud isa nimi Hansu Jaagup, seda on parandatud 1811. a. revisjoni ajal (talu nr. 7 peremehe Hansu Jaagupi kohta on kirjas, et suri 1799. a. kui Kangru Jaagupi Juhan). Juhan suri 57-aastaselt enne 23.10.1799 Kadikülas ja maeti 23.10.1799. Surmapõhjus – düsenteeria.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Simunas 14.12.1763 Siimu Päärna tütre Ellu-ga /Simo Peerna t. Ello/ Käru mõisapiirkonnast /Kerro/ Simuna kihelkonnast. Ellu sündis enne 02.02.1743 Käru mõisapiirkonnast, isa Siimu Päärn, ema Kadri. Ristiti 02.02.1743, vaderid: Lauri Mihkli Jaak, Kubja Hansu naine Leenu. Suri 24-aastaselt enne 04.04.1767 Kadikülas ja maeti 04.04.1767. Teist korda laulatati Juhan Väike-Maarjas 09.01.1771 Posti Hansu kasvandiku Mai-ga.

5. Mai /Posti Hansu kasvandik Mai, Posti Hanso kasw. Mai/, vanemad teadmata, sündis umbes 1751. Leeris käis Väike-Maarjas märtsis 1767 kui Posti kõrtsu Hansu kasvandik. Posti kõrts asus Vägeva-Rakvere maantee ääres Simuna ja Väike-Maarja kihelkondade piiril. Mai suri umbes 70-aastaselt 15.06.1821 Salla mõisapiirkonnas ja maeti 19.06.1821. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Juhani laps esimesest abielust:
1) poeg Päärn

Lapsed teisest abielust:
2) tütar Ann
3) poeg Jaagup
4) poeg Villem – vt. nr. 2
5) tütar Ellu
6) poeg Juhan KAIN, 1835. a. perekonnanimede panemisel sai perekonnanimeks KAIN /CAIN/
7) tütar Truuto
8) poeg Hans, võeti 1806 nekrutiks
9) tütar Mari
10) tütar Leenu
11) poeg Jaan

6. Jaan /Pärtlivälja Jaan, Rätsepa Jüri Jaan, Jüri Jaan, Pertliwelja Jaan, Pertli Wölja Jaan, Retseppa Jürri Jaan, Jürri Jaan/, isa Jüri – vt. nr. 10, ema Kadri – vt. nr. 11, sündis enne 27.04.1733 Katkukülas Avanduse mõisapiirkonnas Simuna kihelkonnas. Leeris käis Simunas sügisel 1753. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oli peremees Pärtlivälja talus Avanduse mõisapiirkonnas. Suri 69-aastaselt enne 21.12.1802 Avanduse mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1802.

Laulatati Simunas 06.01.1757 Koila mõisa ümmardaja Anu-ga.

7. Anu /Koila mõisa ümmardaja Anu, Koila moisa ümmardaja Anno/, ema Kadri – vt. nr. 12, täpne sünniaeg ja vanemad teadmata. Sündis umbes 1737 ja võis olla Koila mõisa Kubja Jaagu tütar, kuid kindel selles olla ei saa. 1782. a. revisjoni ajal elas Pärtlivälja talus Anu ema Kadri (kirjas kui peremehe ämm). Anu suri umbes 65-aastaselt enne 12.01.1802 Avanduse mõisapiirkonnas ja maeti 12.01.1802.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Hans, 1835. a. perekonnanimede paneku ajal sai perekonnanimeks SAARENS /SARENS/, järeltulijad võtsid nimede eestistamise kampaania käigus uueks nimeks SAARMAS
3) poeg Mihkel
4) tütar Mari
5) poeg Juhan
6) tütar Madli – vt. nr. 3

IV põlvkond

8. Jaagup /Hansu Jaagup, Suure Hansu Jaagup, Hanso Jakob, Sure Hanso Jakob/, sünniaeg ja vanemad teadmata. Arvatavasti elas nooruses Kaavere külas Koila mõisapiirkonnas, kus sündis esimene teadaolev laps Juhan. Sünnikandes on isa nimeks Suure Hansu Jaagup, mis aga ei anna alust väita, et Jaagupi isa oli Kaavere taluperemees Suure Jüri Hans. Jaagup võis samahästi olla Hansu väimees, kasupoeg, sulane jne. – Simuna toonastel pastoritel polnud kombeks neis asjus väga täpne olla. Järgmised lapsed sündisid Kadikülas Salla mõisapiirkonnas. Et Hansu Jaagup Kaaverest Kadikülla elama läks, pole samuti päris kindel. Seda arvamust toetab asjaolu, et pärast Juhani sündi rohkem Kaavere külas Hansu Jaagupil ühtki last ei sündinud, küll aga ilmus samanimeline pere (isa Jaagup, ema Ann) Kadikülla. Ka laste vaderite nimedes on kokkulangevusi (esimese lapse Juhani vaderiteks on Kaavere Paavli Hansu pere liikmed, Kadikülas sündinud järgmise lapse Jüri vaderiks on Paavli Hansu Mart Kaaverest). Jaagup suri enne 28.07.1776 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti 28.07.1776.

Oli abielus Ann-iga.

9. Ann, sünniaeg ja vanemad ei ole teada. Surmakande järgi sündis umbes 1715. Suri umbes 70-aastaselt enne 31.08.1785 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas ja maeti 31.08.1785.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan – vt. nr. 4
2) poeg Jüri
3) poeg Päärn
4) poeg Aabram
5) poeg Joosep
6) poeg Hans
7) poeg Villem
8) tütar Tiiu
9) tütar Ann

10. Jüri /Rätseppa Jüri, Retseppa Jürri/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas Katkukülas Avanduse mõisapiirkonnas, suri ilmselt enne 1782. a.

Laulatati Simunas detsembris 1731 Napu kangru Hinriku lese Kadri-ga /Hinrich des Napposchen Webers Wittwe Kaddri/ Koila mõisapiirkonnast.

11. Kadri /Ratassepa Mardi tütar Kadri, Napu kangru Hinriku lesk Kadri, Rattaseppa Mart s. Tochter Kaddri, Hinrich des Napposchen Webers Wittwe Kaddri/, isa Mart – vt. nr. 13, sündis umbes 1713, leeriskäimise aasta järgi võib sünniaasta olla ka pisut hilisem. Leeris käis Simunas 1726. Suri 11.12.1782 Avanduse mõisapiirkonnas ja maeti 18.12.1782.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Simunas detsembris 1728 Napu Kangru Juhani poja Hinrik-uga /Kangro Johann s. Sohn Hinrick/. Hinrik käis leeris Simunas 1724. Suri enne 08.02.1730 Napul Koila mõisapiirkonnas.

Kadri lapsed esimesest abielust:
1) poeg, kaksik Juhan
2) poeg, kaksik Villem

Jüri ja Kadri teadaolevad lapsed:
3) poeg Jaan – vt. nr. 6
4) tütar Mari
5) tütar Madli
6) poeg Aadu
7) poeg Jüri

12. Kadri /Pärtlivälja peremehe ämm Kadri, Wirths Schwiegermutter Kadry/, sündis umbes 1710, suri enne 1795. 1782. a. revisjoni ajal elas väimehe juures Pärtlivälja talus.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 7

V põlvkond

13. Mart /Ratassepa Mart, Rattaseppa Mart, Rattasep Mart/, sündis umbes 1676. Elas Koila külas Koila mõisapiirkonnas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi 1716. a. oli taluperemees, temaga koos elasid 30-aastane naine Mari, 12-aastane poeg Jaan, 14-aastane tütar Kai, 3-aastane Kadri ja pooleteistaastane Eeva. Mardil oli kaks hobust, üks härg ja talu suuruseks oli ¼ adramaad. Ei ole teada, kas Mari oli Mardi ainus naine ja kõikide laste ema. Mart suri umbes 43-aastaselt enne 27.03.1719 Koila mõisapiirkonnas ja maeti 27.03.1719. Ratassepa Mart oli Müllerbeckide ja Spiegelite ühine esivanem.

Lapsed:
1) tütar Kai, Müllerbeckide esivanem
2) poeg Jaan
3) tütar Kadri – vt. nr. 11
4) tütar Eeva