Sõnade seletusi

Perekonnaajaloo allikates leidub nii eesti-, saksa- kui ka venekeelseid tekste, sekka ka ladina ning rootsi keelt. Et keelt mittevaldaval inimesel võib olla keeruline neis tekstides ja mõistetes sotti saada, siis püüan siia kokku koguda väikese seletava sõnastiku. Täiendan seda sõnastikku pidevalt sedamööda, kuidas uutele väljenditele satun.

Sulgudes „Idiotikon“ viitab sellele, et mõiste selgitus pärineb August Wilhelm Hupeli sõnastikust „Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland“, mis on välja antud 1795. a. Riias.

Enamik sõnu on saksakeelsed, ladinakeelsed väljendid on tähistatud lühendiga ld.

PERE

Adoptivkind – lapsendatud laps
Adoptivsohn – lapsendatud poeg
Adoptivtochter – lapsendatud tütar
Aufzögling, Aufzügling, Zögling – kasvandik
Base – algselt isa õde ehk sõtse, ema õde ehk tädi, hiljem lelletütar, onutütar, sõtsetütar, täditütar ehk nõbu, ka kaugemalt naissoost sugulane üldiselt
Braut – pruut
Bräutigam – peigmees
Bruder – vend
Cousin – onupoeg, lellepoeg, tädipoeg, sõtsepoeg – nõbu
Cousine – onutütar, lelletütar, täditütar, sõtsetütar – nõbu
Ehe – abielu
Ehefrau – abikaasa (mees)
Ehemann – abikaasa (naine)
Eltern – vanemad, lüh. Elt.
Enkel – lapselaps
Familie – perekond
Gatte – abikaasa (mees)
Gattin – abikaasa (naine)
Geschwister – õed-vennad, õved
Gevatter – ristiisa, vader
Gevatterin – ristiema
Großmutter – vanaema
Großsohn – poja- või tütrepoeg
Großtochter – poja- või tütretütar
Großvater – vanaisa
Kind (mitm. Kinder) – laps
Kusin – vt. Cousin
Kusine – vt. Cousine
Mutter – ema
Neffe – vennapoeg, õepoeg
Nichte – vennatütar, õetütar
Pate – ristiisa
Patin – ristiema
Pflegekind – kasvandik, kasulaps, vt. Aufzögling
Schwager – mehevend ehk küdi, naisevend ehk nääl, õemees
Schwägerin – meheõde ehk nadu, naiseõde ehk käli, vennanaine
Schwester – õde
Schwiegermutter – ämm
Schwiegersohn – väimees
Schwiegertochter – minia
Schwiegervater – äi
Sohn (mitm. Söhne) – poeg
Stiefmutter – võõrasema (isa uus abikaasa)
Stiefsohn – võõraspoeg (abikaasa poeg)
Stieftochter – võõrastütar (abikaasa tütar)
Stiefvater – võõrasisa (ema uus abikaasa)
Tochter (mitm. Töchter) – tütar
uneheliches Kind – abieluväline laps, vallaslaps
Vater – isa
Vetter – algselt isa vend ehk lell, ema vend ehk onu, hiljem lellepoeg, onupoeg, sõtsepoeg, tädipoeg ehk nõbu, ka kaugemalt meessoost sugulane üldiselt
Witwe – lesk (naine)
Witwer – lesk (mees)
Zögling – kasvandik, vt. Aufzögling

AMETID, SEISUSED, TIITLID

Amme – amm
Amtmann – mõisavalitseja, opmann, vt. Disponent
Arrendator – rentnik, tavaliselt kõrgemast seisusest
Assessor – aadli- või kodanikuseisusest kohtu kaasistuja, vt. Beysitzer
Aufseher – vt. Kubjas
Badstüber – saunik
Bauer – talupoeg
Baumeister – ehitusmeister, nii nimetati ka mistahes sakslasest puuseppa (Idiotikon)
Bediente – teener, teenija
Bettler – kerjus
Beysitzer, Beisitzer – talupojaseisusest kohtu kaasistuja, vt. Assessor (Idiotikon)
Buschwächter – metsavaht, vt. Waldförstner
Deputatist – talupoeg või päevatööline, kes rahalise palga asemel saab palka natuuras, näiteks jahu, soola ja heeringaid (Idiotikon)
Disponent – mõisavalitseja, vt. ka Inspector, Verwalter, Hopmann, Amtmann
Einwohner – elanik
Feldwächter – põlluvaht
Frau – proua, naine, talupojaseisusest naise kohta öeldi alati Weib
Fräulein – preili
Fuhrmann – voorimees
Gärtner – aednik
Gemeindeälteste – vallavanem
Gesell – sell
Gutsbesitzer – mõisaomanik
Haakenrichter – haagikohtunik, Haakengericht – haagikohus
Hirsnik – talupojaseisusest adrakohtu liige; järelvaataja, kes oli ka külavanem (Idiotikon)
Hofsleute – mõisarahvas
Hopmann – mõisa valitseja, opmann, vt. Disponent
Hüter – karjane
Inspector – suurema mõisa valitseja, vt. Disponent
Junge – õpipoiss või noor meessoost taluteenija, poiss
Jungfer – neiu, preili
Kaufmann – kaupmees
Kerl – alamast seisusest täiskasvanud mees
Kirchenbettler – kirikukerjus, kes on saanud kiriku juures kerjamiseks pastorilt loa
Knecht – sulane
Kirchenkerl – kellalööja, kelle ülesandeks on ka näiteks jumalateenistuse ajal magama jäänud talupoegi üles ajada
Kirchenvormünder – talupojaseisusest kirikueestseisja, vöörmünder
Kirchenvorsteher – kirikueestseisja
Kleetenkerl – aidamees
Kleinschmied – lukksepp
Koch – kokk
Krüger – kõrtsmik
Kubjas – järelvaataja mõisatöödel
Kutscher – kutsar
Küster – köster
Küchenmagd – köögitüdrul
Läufling – jooksus olija, põgenik
Lostreiber – vabadik, ilma maata talupoeg
Mädchen – tüdruk
Magd – tüdruk
Matrose – madrus
Maurer – müürsepp
Müller – mölder
Pastor – pastor
Praepositus – praost
Possessor – mõisaomanik
Postkerl – mõisa või kiriku kuller
Prediger – preester
Rekrut, Recrut – nekrut
Reuter – ratsasõdur; piirivaht
Sattler – sadulsepp
Schilter – kilter, järelvaataja mõisatöödel
Schmied, Schmidt – sepp
Schneider – rätsep
Schuhmacher – kingsepp
Schulmeister – koolmeister
Schuster – kingsepp
Stallkerl – tallimees
Strandreuter – randrüütel, piirivalvur
Stubenjunge – toapoiss
Tischler – tisler
Vorreiter – mitmehobuserakendi esimesel hobusel sõitja
Waldförstner – sakslasest metsaülem, metsavaht, kes metsandusest tihti midagi ei teadnud (Idiotikon)
Viehhüter – karjane
Viehhirte – karjane
Viehweib – karjanaine; karjaskäivate tüdrukute järelvaataja (Idiotikon)
Wachtkerl – vaht, valvur; tegi kõige raskemaid töid mõisas – oli öövaht, küttis ahjusid, kandis vett, puhastas korstnaid ja käimlaid jne. (Idiotikon)
Weber – kangur
Weib – talupojaseisusest naine
Wirt, Wirth – talu peremees
Wirtin, Wirthin – talu perenaine
Zimmermann – puusepp

HAIGUSED JA SURMAPÕHJUSED

Altersschwäche – vanadusnõrkus
Auszehrung – tiisikus
Blatter – rõuged
Blaue Blatter – sinivilltõbi ehk siberi katk
Bräune – difteeria
Brustentzündung – rinnapõletik
Brustkrankheit, Brustleiden, Brustübel – rinnahaigus
Cholera – koolera
Fallende Seuche – epilepsia
Flage – laste epilepsia
Hitziges Fieber – soetõbi ehk tüüfus
Kaltes Fieber – malaaria
Keuchhusten – läkaköha
Masern – leetrid
Nervenfieber – närvipalavik ehk tüüfus
Pocken – rõuged
Ruhr – düsenteeria
Scharlach – sarlakid
Schwindsucht – tiisikus
Stickhusten – läkaköha
Wassersucht – vesitõbi
Zehrung – tiisikus

MÕISTEID HINGELOENDITEST JA VAKURAAMATUTEST

Arrendator – rentnik
Arrende, Arende – rentimine
Bloß Steuerpflichtige – ainult maksukohuslased, s. t. ennast nekrutikohustusest vabaksostnud
Busch – nii põõsastik kui ka mets (Idiotikon)
Buschland – ajutiselt viljakasvatuseks kasutatav võsamaa, mis muudeti harimiskõlbulikuks aletegemisega
Freybrief – vabaduskiri, kiri selle kohta, et mõisnik on oma pärisorja vabaks lasknud, kohtu poolt välja antud tunnistus selle kohta, et isik ei ole pärisori (Idiotikon)
Freye Leute, freie Leute – vabad inimesed
Fuder Heu – heinakoorem = 15 puuda heina (Idiotikon)
Gesinde – talu
Gebiet, Gebieth – mõisapiirkond
Gut, Guth – mõis
Haaken, Hacken – adramaa, varieeruva suurusega haritava maa mõõt
Hälftner, Halbner – pooleteramees
Heuschlag – heinamaa
Hof – mõis
Hoflage – mõisa maadele rajatud väike majandusüksus (karjamõis) koos maade ja hoonetega
Hofsleute – mõisarahvas
Immission – omandi (näit. mõis või osa mõisast) üleminek ajutiselt teise isiku valdusesse
Kameralhof – kroonupalat
Krug – kõrts
Küttis – kütis, põllule viljakuse lisamine hagude põletamise ja tuha laialilaotamisega
Loof, Lof – vakk
Morast – liigniiske maa
Mühle – veski
Streugesinde – külast eraldi olev talu, hajatalu
Tonne – tünder
Wüste – söötis maa

MÕISTEID KIRIKURAAMATUTEST

C. VI, peccatum contra sextum (ld.) – eksimine kuuenda käsu vastu ehk abielurikkumine või abieluväline suhe
Catechumeni (ld.) – leerilapsed
Frühkind – laps, kes on sündinud varem, kui 9 kuud pärast vanemate abiellumist; enneaegne laps
Glockengeld – tasu kellalöömise eest matustel
griechisch, griech., gr. – kreeka-katoliku usku, vene õigeusku
Kirchspiel – kirikukihelkond
Klingbeutel – korjanduskott
legitimatio per matrimonium subsequens (ld.) – lapse legaliseerimine sünnile järgnenud abielu kaudu, laps omandas seega samad õigused, mis abielust sündinud lapsedki
Lehre – leer
Nottaufe, Nothtaufe – hädaristimine
Parochial Schein, P. S., Par. Sch. – kirikutäht
Pastor Loci, P. L. – kohalik pastor
Praecox (ld.) – enne õiget aega (sündinu)
Undeutsche – mittesakslased, st. eelkõige eestlased ja lätlased

3 vastust postitusele “Sõnade seletusi”

  1. Kalev Jaago kirjutas:

    Sattusin Teie väga põnevale kodulehele. See on tõesti hea, et pakute oma töö tulemusi ka laiemale publikule. Et asi veel tõhusam oleks, täpsustaksin mõistet immissioon – see on 1999.a. Võõrsõnade leksikoni järgi protseduur, millega kellegi maaomand (mitte ainult mõis vaid ka näiteks osa mõisast või taludest), pärand vm anti ajutiselt teise isiku valdusse

  2. Katrin kirjutas:

    Suur tänu täienduse eest! Ma tõepoolest otsisin kunagi tulutult taga, mida seesinane immissioon võiks sisuliselt tähendada, ega suutnudki ammendavat vastust kuskilt leida.

  3. Rein Mikk kirjutas:

    Tere!
    Kasutasin selliseid ameteid:
    Brandweinbrenner-viinapõletaja
    Kohl(en)brenner-söepõletaja
    Theerbrenner-tõrvapõletaja
    Kalkbrenner-lubjapõletaja
    Ziegelbrenner-tellisepõletaja

Kirjuta vastus