Leenu Tender

Leenu Tender oli minu emapoolse vanaisa emaema, kelle esivanemate juured viivad Kose kihelkonda Paunküla, Uue-Harmi ja Habaja mõisatele kuulunud aladele. Tema sugupuus on nii Paunküla mõisa kupjaid kui ka Uue-Harmi ja Habaja kõrtsmikke. Põnevaimateks uuritavateks osutusid kunagise Soosaare kõrtsi elanikud – vabaks lastud talupojad, kes ühe allika järgi võisid olla hoopis venelased või ingerlased. Et tegemist oli vabade inimestega, siis nende käekäigu jälgimine oli üksjagu keerulisem võrreldes sunnismaiste talupoegade omaga. Nad võisid minna ja tulla, kuidas heaks arvasid ja nende jälitamine revisjonides ja kirikuraamatutes pakkus üksjagu nuputamist.

Kose kihelkond sai Põhjasõjas ja sellele järgnenud katkupuhangu aegu tugevasti kannatada. Elanikkond kahanes katastroofiliselt – Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1712. a. katkujärgsetest Eestimaa mõisate kohta koostatud aktidest selgub, et Paunküla mõis kaotas katku tagajärjel 89,7% talupoegkonnast (475 talupojast jäi ellu 49), Uue-Harmi mõis 87,2% (149 talupojast jäi ellu 19) ning Habaja mõis 91,1% (191 talupojast jäi ellu 17). Ent need vähesed ellujäänud suutsid siiski aluse panna järgnevatele põlvkondadele ning tasapisi hakkas elanikkond kosuma. Õnneks on Kose kirikuraamatutes kajastatud meetrika võrdlemisi järjepidev, mis võimaldab üpris kenasti jälgida perede elukäiku 17. sajandi lõpust alates.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Proosa Hinrik (1680-1760) - 16
        +--+ 4-Proosa Hinriku p. Jaak (1728-1783) - 8
        |  +--- 5-Paunküla puusepa t. Krõõt (1690-1762) - 17
     +--+ 3-Proosa Jaagu p. Hindrek (1758-1809) - 4
     |  |  +--- 5-Korla Jaan (1691-1761) - 18
     |  +--+ 4-Korla Jaani t. Mari (1730-1770) - 9
     |     +--- 5-Maret (1691-1745) - 19
  +--+ 2-Hindreku Peeter (1792-1828) - 2
  |  |     +--- 5-Andrese Jaan (1695-1757) - 20
  |  |  +--+ 4-Tooma Andres (1726-1799) - 10
  |  |  |  |     +--- 7-Andrese Jüri (1644-1724) - 27
  |  |  |  |  +--+ 6-Andrese Jüri Andres (1664-1724) - 24
  |  |  |  +--+ 5-Andrese Jüri Andrese t. Mai (1703-1777) - 21
  |  |  |     +--- 6-Ardu kõrtsmiku Jaani võõrastütar Krõõt (-1716) - 25
  |  +--+ 3-Tooma Andrese t. Mall (1763-) - 5
  |     +--- 4-Kose kõrtsi Hansu võõrastütar Mall (1731-1800) - 11
--+ 1-Leenu Tender (1827-1898) - 1
  |     +--- 4-Madise Hinrik (1715-1786) - 12
  |  +--+ 3-Soosaare kõrtsi Kaarel (1750-1818) - 6
  |  |  +--- 4-Ellu (1714-1786) - 13
  +--+ 2-Soo kõrtsi Kaarli t. Ann (1791-1848) - 3
     |        +--- 6-Kõvakoore Andres (1650-1736) - 26
     |     +--+ 5-Käharpea Jaan (1692-1758) - 22
     |  +--+ 4-Imuti Mart (1721-1764) - 14
     |  |  +--- 5-Leitnant Stryki sulase t. Krõõt (1687-1777) - 23
     +--+ 3-Habaja mõisa karjanaine Ann (1746-1797) - 7
        +--- 4-Habaja mõisa ümmardaja Leenu (1715-1788) - 15

I põlvkond

1. Leenu TENDER /Hindreku Peetri tütar Leenu, Hindreko Peter s. Tochter Leno, Leno Tender/, isa Peeter – vt. nr. 2, ema Ann – vt. nr. 3, sündis 09.02.1827 Paunkülas Paunküla mõisapiirkonnas /Paunküll/ Kose kihelkonnas. Ristiti 13.02.1827, vaderid: Nirgult Madis Karlsohn (ema poolvend), Hiieveski Hinriku naine Ann, Aida Jaani naine Ann Paunkülast. Leenu sündis Hindreku talus, kus isa Peeter oli peremees. Hindreku talu praeguseks enam alles ei ole – sealsamas kõrval laguneb nüüd vene ajal ehitatud jubeda välimusega kolhoosilaut (nagu nad kõik olid ja on) ja siloauk. Taluhoonete asukoht on siiski aimatav müüride järgi.

Leeritati Kosel 02.12.1845. Nähtavasti oli Leenu igati tubli ja tark tüdruk, sest leerilaste nimekirja järgi olid ta teadmised ja oskused eeskujulikud, ühena vähestest on ta saanud hinnangu ka pühakirja tundmisele – sõna „hästi“ /gut/ on lausa alla joonitud. Kose personaalraamatusse on kirikuõpetaja aga pidanud vajalikuks Leenu kohta märkida, et ta on „suurepärane leeritüdruk“ /ausgezeichnetes Lehrmädchen/ – sellist märkust kohtab küll harva. Ilmselt jäi Leenu siis tõepoolest millegi erakordsega pastorile silma. Leenu jäi varakult isata – isa suri, kui tüdruk oli vaevalt pooleteistaastane. Ema abiellus paari aasta pärast uuesti ning Leenu kasvas kasuisa Kaarli peres. 1834. a. revisjonis ajal elas Pruuli talus nr. 14 Paunkülas. Toona oli Paunkülas revisjoni järgi kaks Pruuli-nimelist talu (nr. 8 ja 14). 1850. a. revisjoni ajaks kannab talu nr. 14 endiselt Pruuli nimetust ning talu nr. 8 on ümber nimetatud Soo-Eriku taluks. Leenu kasuisa Kaarel oli Pruuli nr. 14 peremees. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal sai ta koos kasuisaga perekonnanimeks TENDER. Kose kirikuõpetaja on aga personaalraamatus ära märkinud, et õigupoolest peaks Leenu ja tema kahe õe perekonnanimi isa järgi olema LIPSON /LIPSOHN, LIPPSOHN/ – sellise nime sai toona isa ainus elusolev vend Jaan. 1858. a. revisjoni ajaks oli Leenu abiellunud Jaan Meetua-ga ning temast oli saanud perenaine Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas /Neuenhof/ Kose kihelkonnas. Umbes 1870-ndatel läks pere elama Hindreku tallu Paunkülla. Tõenäoliselt ostis Jaan Hindreku talu päriseks ja Leenust sai talu perenaine. Hindreku jäi Meetuate kätte kuni 1945. aastani, mil talu viimane peremees, Leenu pojapoeg Hindreku Oskar Meetua haarangu käigus koos naisega tapeti. Arvatavasti sellest ajast algas ka talu lõplik lagunemine. Leenu suri 70-aastasena 31.01.1898 kell 5 hommikul Paunkülas oma sünnitalus Hindrekul ja maeti 08.02.1898 Kose kalmistule. Surmapõhjus – halvatus.

Laulatati Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 09.03.1852 Kõlli talu peremehe Jaan Meetua-ga Uuemõisa mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Saula kubjas Hans Ruutu (Jaani õemees) Uuemõisast ja Juhani Jüri sulane Kaarel Tender (arvatavasti kas Leenu kasuisa või poolvend) Paunkülast.

Abikaasa Jaan MEETUA /Kõlli Jaan poeg Jaan, Kölli Jani p. Jaan, Jaan Metua/, sündis 09.10.1822 Uuemõisa mõisapiirkonnas, isa Kõlli Jaan, ema Mari. Ristiti 15.10.1822, vaderid: Kõlli Hans, Siimu Kaarel Habajalt, Kirbu Jaani naine Mari Kurena külast. Leeritati Kosel 20.04.1841. Sai pärast isa surma Karla küla Kõlli talu peremeheks. Ostis päriseks abikaasa Leenu sünnitalu Hindreku Paunkülas ja alates 1870-ndatest selle peremees. Suri 78-aastaselt 05.03.1901 kell 5 õhtul Hindrekul Paunküla vallas ja maeti 11.03.1901 Kose kalmistule. Surmapõhjus – marasm.

Lapsed:

1) poeg Hans MEETUA /Hans Metua/, sündis 30.01.1853 Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus pastor Ferdinand Hörschelmanni poolt 01.02.1853, vaderid: Saula Hans Ruutu /Ruto/, Roobu sulane Hindrik Meetua, õndsa Hinriku Peetri tütar Ann Tender Paunkülast. Leeritati Kosel 18.04.1871. Suri 36-aastaselt 25.01.1890 kell 12 keskööl Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 04.02.1890. Surmapõhjus – maohaigus /Magenzehrung/.

2) poeg Jaan MEETUA /Jaan Metua/, sündis 31.05.1855 kell 10 õhtul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 12.06.1855, vaderid: Möldre-Hansu Jaan Söönurm, Roobu sulane Tõnu Meetua, Hindreku naine Madle Meetua. Leeritati Kosel 01.04.1873. Ajavahemikus umbes 1882 kuni 1891 elas Ojasoo mõisapiirkonnas /Alt-Harm/ ja oli Kaasiku talu peremees. Seejärel tuli tagasi Paunkülla ning sai Hindreku talu järgmiseks peremeheks pärast isa Jaani surma. Suri 59-aastaselt 10.02.1915 kell pool 12 öösel Hindreku talus Paunkülas ja maeti 17.02.1915 Kose kalmistule. Surmapõhjus – verekaotus /изошёлъ кровью/.

Laulatati Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 15.03.1881 õndsa Mihkle Jüri tütre Kai Leevet-iga /Kai Leewet, Kai Lewet/. Laulatuse tunnistajad: Karlsbergi talu peremees Tõnu Eldermann Uue-Harmist ja Mihkle talu peremees Jüri Leevet. Kai sündis 23.06.1857 kell 3 hommikul Triigi mõisapiirkonnas /Kau/ Kose kihelkonnas, isa Mihkle talu peremees Jüri Leevet, ema Kai, sünd. Sootemäe. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 30.06.1857, vaderid: Hallika peremees Jaak Hallik, Jüri Hansu Jaani naine Mari Kossas, Möldre Hansu naine Madle Leevet. Leeritati Kosel 14.03.1876. Kai suri 53-aastaselt 16.05.1911 kell 7 õhtul Hindreku talus Paunkülas ja maeti 22.05.1911 Kose kalmistule. Surmapõhjus – luuvalu /ломота/.

Lapsed:

a) tütar Leena MEETUA, sündis 21.03.1882 kell 10 õhtul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 24.03.1882, vaderid: Mihkle peremees Jüri Leevet Triigi mõisapiirkonnast, Jüri tütar Mai Leevet Triigi mõisapiirkonnast, Jaani tütar Mari Meetua. Suri 3-päevaselt 24.03.1882 kell 5 hommikul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1882. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

b) tütar Maria MEETUA, sündis 08.03.1883 kell 5 hommikul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 18.03.1883, vaderid: Sange peremees Tõnu Mölder, Jaani tütar Krõõt Meetua Paunkülast, Miku naine Ann Leevet Triigist. Leeritati Kosel 11.03.1901. 1912. a. läks Tallinna Kaarli koguduse II pithkonna liikmeks. 1922. a. tuli tagasi Kose kogudusse ja asus koos abikaasaga elama Triigi valda. Suri 79-aastaselt jaanuaris 1963 ja maeti 10.01.1963 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Kosel pastor Harald Põllu poolt 26.12.1912 Kaarel Riisikamp-iga /Karel Riisekamp/ Tallinnast. Laulatuse tunnistajad: Eduard Rautsmann ja August Kuke. Kaarel sündis 01.12.1880 kell 12 päeval Triigi mõisas Kose kihelkonnas, isa mõisa kutsar Jüri Riisikamp, ema Ann, sünd. Kurjama. Ristiti Kose kirikus 12.12.1880, vaderid: mõisa kutsar Tõnu Pesla Uue-Harmist, mõisa aednik Joosep Metsis Paunkülast, Jaani tütar Anu Kossas. Leeritati Kosel 19.04.1898.

Teadaolev laps:

* tütar Ellen Melanie RIISIKAMP, sündis 27.04.1913 kell 3 pärastlõunal Tallinnas. Ristiti Tallinnas Kaarli kirikus pastor A. Kapi poolt 26.05.1913, vaderid: neiu Olga Lohver, neiu Julie Meetua, poissmees Oskar Meetua. Suri 3-aastaselt 14.06.1916 kell 2 pealelõunal Paunkülas ja maeti 17.06.1916 Kose kalmistule. Surmapõhjusena on surmakandesse märgitud maopõletik või sarlakid.

c) poeg Jaan MEETUA, sündis 17.06.1885 kell 3 pealelõunal Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 30.06.1885, vaderid: Mihkle peremees Jüri Leevet Triigist, Jaani poeg Hans Meetua Paunkülast, Ludvigi naine Annette Jürgenson Tallinnast. Leeritati 20.04.1903 Kosel. Oli invaliid (Kose koguduse personaalraamatus märkus krüppelich geworden). Suri 30-aastaselt 01.04.1916 kell 3 pealelõunal Tallinnas ja maeti 10.04.1916 Kose kalmistule. Surmapõhjus – gangreen jalasääres /гангрена голеній/.

d) Annette MEETUA, sündis 25.07.1887 kell 4 hommikul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 16.08.1887, vaderid: Neitsimäe peremees Christoph Silberg, Jüri tütar Mai Leevet Triigist, Jaani tütar Anna Meetua Tallinnast. Leeritati Kosel 05.03.1906. Läks 1919. a. Tallinna Kaarli kogudusse, tuli 1922. a. tagasi Kose koguduse liikmeks. Suri 88-aastaselt 25.01.1976.

Laulatati Kaarli koguduse õpetaja F. Stockholmi korteris 06.07.1919 käsitöölise Heinrich Vilba-ga /Heinrich Wilba/ Ravila vallast Kose kihelkonnast. Heinrich sündis 09.08.1896 kell 12 õhtul Palvere mõisapiirkonnas /Palfer/ Kose kihelkonnas, isa talupoeg Hindrek Vilba, ema Mai, sünd. Nikker. Ristiti Kose kirikus 01.09.1896, vaderid: talupoeg Johannes Aug, talupoeg Jüri Nikker, talunaine Mari Püll. Leeritati 02.12.1912 Kosel. Läks 1919. a. Tallinna, tuli 1922. a. tagasi elama Ravila valda. Suri 26-aastaselt 06.10.1922 kell 4 õhtul Ravila vallas ja maeti 11.10.1922. Surmapõhjus – kopsutiisikus.

Lapsed:

* tütar Laine Silvia VILBA, sündis 01.12.1919 kell 7 hommikul Tallinna Keskhaiglas. Ristiti Keskhaiglas pastor Hasselblatti poolt 07.12.1919, vaderid: Marie Riesenkampf (arvatavasti Maria Riisikamp), Louise Randmann ( arvatavasti Loviise Rautsmann), Oskar Meetua, Johannes Gross.

* tütar Asta VILBA, sündis 30.11.1921 kell 4 pealelõunal Ravila vallas. Ristiti kodus Jaan Lauki poolt 25.12.1921, vaderid: Rudolf Mägis, neiu Marta Mägis, neiu Julie Meetua.

e) Jüri MEETUA, sündis 31.08.1889 kell 4 pealelõunal Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 02.09.1889, vaderid: Mihkle peremees Jüri Leevet, keda esindas Christoph Silberg, mõisa põlluvaht Jüri Möller, Jaani tütar Mari Meetua. Suri 7-kuuselt 13.04.1890 kell 8 õhtul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas ja maeti 22.04.1890. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

f) Loviise MEETUA /Lowiise Meetua/, sündis 09.02.1891 kell 1 hommikul Kaasiku talus Ojasoo mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 24.02.1891, vaderid: Triigi kaupmees Mart Milk Paunküla vallast, Jüri naine Mari Leevet Triigist, Jaani tütar Mari Meetua Paunkülast. Leeris käis 1909 Kosel. Pärast abiellumist asus elama Ravila valda, 1919. a. läks pere Vändra kihelkonda. Abikaasa suri 1922. a. Käru mõisas. Arvatavasti tuli Loviise koos lastega Tallinna või Tallinna lähiümbrusesse elama. 1935. a. elas ilmselt Nehatu vallas. Nehatu valla perekonnaseisuametniku otsusel 14.05.1935 määrati Loviise Rautsmann-ile koos lastega uueks perekonnanimeks RAUDVEE. Loviise suri 92-aastaselt aprillis 1983 ja maeti 28.04.1983 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Laulatati Kose kirikus pastor H. Põllu poolt 07.06.1910 aednik Eduard Rautsmann-iga Ravila vallast. Laulatuse tunnistajad. Mihkel Rautsmann ja Jaan Meetua. Eduard sündis kaksikuna 21.08.1884 Tuula mõisapiirkonnas /Thula/ Keila kihelkonnas, isa Mihkel Rautsmann, ema Triinu, sünd. Viisileht. Ristiti Keila kirikus 16.09.1884, vaderid: Juhan Meierau, Hans Jaanvelt, Mari Simei. Kaksikõde sai nimeks Julie Rosalie ja tema vaderid olid Liisa Krusta, Juula Viisileht, Toomas Viisileht. Eduard käis leeris Keilas 1902. Kose kogudusse läks 1908. a. ja asus elama Ravila valda. Oli ametilt aednik. 1919. a. läks koos perega Vändra kihelkonda. Suri 37-aastaselt 04.02.1922 kell 1 hommikul Käru mõisas Vändra kihelkonnas ja maeti 10.02.1922 Käru kalmistule. Surmapõhjus – kopsupõletik.

Lapsed:

* tütar Benita Ludmilla RAUTSMANN ⬄ RAUDVEE, sündis 07.07.1911 Ravila vallas. Ristiti kodus pastor H. Põllu poolt 28.08.1911, vaderid: Rudolf Kopper, Annette Kleesmann, kolmanda vaderi nimi ei ole väljaloetav. Suri 60-aastaselt veebruaris 1972 ja maeti 26.02.1972 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

* poeg Edmund RAUTSMANN ⬄ RAUDVEE, sündis 18.06.1916 pool 3 hommikul Ravila vallas. Ristiti kodus köster A. Johannsoni poolt 31.07.1916, vaderid: Johannes Ermann, Rudolf Remmelgas, neiu Miina Brinkmann. Arreteeriti 06.12.1944 Tallinnas Toom-Kuninga 22 – 1, sõjatribunali otsusel 23.03.1945 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 17 ja § 58-1a alusel 10 aastat vangistust ja 4 aastaks asumisele, otsus muudeti ning määrati § 17 ja § 84 alusel 3 aastat vangistust. Suri 29-aastaselt 12.11.1945 (Memento 1996. a. väljaandest).

g) Julie MEETUA, sündis 29.08.1893 kell 10 õhtul Paunküla mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 12.09.1893, vaderid: talupoeg Jüri Leevet, Anna Meetua, Kai Leevet. Leeritati 25.03.1911 Kosel. Lõpetas 1910. a. Aleksandri (Triigi) valla ministeeriumikooli. Läks 1923. a. Tallinna Kaarli koguduse III pihtkonna liikmeks, 1930. a. Kose kogudusse tagasi. Julie 92-aastaselt 14.07.1986 ja maeti 18.07.1986 Tallinna Liiva kalmistule.

Laulatati Kaarli tänav 1 pastor A. Sommeri poolt 16.07.1923 kingsepp Ernst Leonid Silberg-iga. Ernst Leonid sündis 06.08.1891 kell pool 1 pealelõunal Neitsimäe talus Ojasoo mõisapiirkonnas, isa Neitsimäe peremees Christoph Silberg, ema Christine, sünd. Kukke. Ristiti Kose kirikus 01.09.1891, vaderid: Kose mölder Päärn Kleesmann, Mardi Peeter Marnat, kooliõpetaja Aleksander Eriksoni abikaasa Johanna Sophie. Leeritati 30.11.1908 Kosel. 1912. a. võeti sõjaväeteenistusse. 1923. a. liitus Tallinna Kaarli koguduse III pihtkonnaga. Ernst Leonid suri 59-aastaselt jaanuaris 1951 ja maeti 30.01.1951 Tallinna Liiva kalmistule.

Teadaolev laps:

* poeg Venda SILBERG, sündis 12.05.1926 Pikaveres Harju-Jaani kihelkonnas. Ristiti 10.07.1926. Suri 12.12.1980 ja maeti 17.12.1980 Tallinna Liiva kalmistule. Andmed järglaste kohta ei kuulu avaldamisele.

h) Oskar MEETUA, sündis 03.03.1895 kell 7 õhtul Hindreku talus Paunkülas. Ristiti Kose kirikus 26.03.1895, vaderid: talumees Jaan Meetua, talumees Tõnu Meetua, talunaine Mari Leevet. Leeritati 02.12.1912 Kosel. Oli Hindreku talu peremees, hüüti Hindreku Oskariks. Tapeti 30.11.1945 metsavendadele korraldatud haarangu käigus Ravila vallas Tammetsa talu lähedal metsas. Oskar oli mõrvahetkel 50-aastane.

Abiellus Marta Ludvi-ga Ravila vallast. Marta sündis 24.09.1915 kell 11 õhtul Ravila vallas, isa Jüri Ludvi, ema Anna, sünd. Veksmann. Ristiti kodus kooliõpetaja J. Õunapu poolt 06.11.1915, vaderid: abielus Anna Habu, abielus Maria Papp, Otto Veksmann. Tapeti 30.11.1945 metsavendadele korraldatud haarangu käigus Ravila vallas Tammetsa talu lähedal metsas. Marta oli mõrvahetkel 30-aastane. Ühelt sugulaselt saadud andmetel anti Oskari ja Marta väikesed alaealised pojad lastekodusse.

Lapsed:

* poeg

* poeg

i) Aleksander MEETUA, sündis 16.03.1898 kell 10 hommikul Hindreku talu Paunkülas. Ristiti kodus talumees Laugu poolt 07.04.1898, vaderid: talumees Adolf Laufer, talumees Jüri Saburi, talunaine Anna Uuet. Suri üheaastaselt 12.06.1899 kell pool 2 hommikul Paunkülas ja maeti 20.06.1899. Surmapõhjus – leetrid /корь/.

3) poeg Hindrek MEETUA /Hinrik Metua/, sündis 14.10.1857 kell 8 hommikul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus köster Johannsoni poolt 27.10.1857, vaderid: Jaan Ruutu Tallinnast, Päärna peremees Jüri Jürgenson, õndsa Peetri tütar Ann Tender Paunkülast. Suri 3-kuuselt 12.01.1858 kell 12 päeval Kõlli talus ja maeti 19.01.1858. Surmapõhjus – rinnahaigus.

4) tütar, kaksik Ann MEETUA /An Metua/, sündis 23.03.1859 kell 7 hommikul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 29.03.1859, vaderid: Roobu Juhani sulane Tõnu Meetua, Kõlli sauna Tõnu tütar Ann Kütt, Jüri naine Leena Marnat Paunkülast. Suri 3-aastaselt 29.09.1862 kell 9 õhtul Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 07.10.1862. Surmapõhjus – rinnahaigus.

5) tütar, kaksik Mari MEETUA /Marri Metua/, sündis 23.03.1859 kell 7 hommikul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 29.03.1859, vaderid: õndsa Kaarli poeg Kaarel Tender Paunkülast, Soipilli Hindreku naine Madle Meetua, Roobu Juhani naine Krõõt Anton. Leeritati 06.03.1877 Kosel. 1895. a. läks Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna liikmeks. Suri 72-aastaselt 19.03.1932 Tallinnas ja maeti 25.03.1932 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Kose kirikus pastor Chr. Hörschelmanni poolt 09.07.1895 töölise ja leskmehe Mart Kross-iga Tallinast. Mart sündis 19.02.1851 kell 8 õhtul Tammetsa talus Palvere mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, isa Tammetsa Hans Kross, ema Mari, sünd. Drumm. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 28.02.1851, vaderid: Tubadekõrve Mikk Järs, Kusti Jüri Urva, Raia Jüri naine Ann Vart. Leeritati 05.04.1870 Kosel. Esimene korda laulatati Kosel 06.03.1877 Mari Valt-iga. Sellest abielust sündis teadaolevalt 8 last, sh. teise lapsena poeg Jaan Kross – kirjanik Jaan Kossi isa. 1880-ndate alguses läks Tallinna tööliseks. Surmakandes on viimaseks töökohaks märgitud Balti raudtee. Liitus Tallinna Jaani koguduse I pihtkonnaga. Esimene abikaasa Mari suri 24.01.1895 Tallinnas. Mart suri 48-aastaselt 05.06.1899 kell 5 pealelõunal Tallinnas ja maeti 08.06.1899. Surmapõhjus – maovähk.

Lapsed:

a) poeg Johannes KROSS, sündis 06.07.1896 kell pool 6 pealelõunal Tallinnas. Ristiti kodus 16.07.1896, vaderid: tööline Peeter Ritma, tööline Jaan Kross, Peetri naine Kata Ritma. Leeritati 12.10.1914 Tallinna Jaani kirikus. Õppis elektrikuks. Jaani koguduse personaalraamatusse on kirja pandud märkus, et Johannes suri kellegi Otto Upsi sõnade kohaselt märtsikuus 1920. a. Moskvas Venemaal. Johannes oli siis 23-aastane.

b) poeg Richard KROSS, sündis 16.01.1899 kell 9 õhtul Tallinnas. Ristiti kodus 18.01.1899, vaderid: kingsepp Eduard Peschel, taluperemees Jaan Meetua, Johanni naine Hedvig Neumann. Leeritati 16.10.1916 Tallinna Jaani kirikus. Jaani koguduse personaalraamatus leiduva märkuse järgi suri 27-aastaselt 22.12.1926 San Franziscos USA-s.

6) tütar Leenu MEETUA /Leno Metua/, sündis 21.11.1861 kell 10 õhtul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus pastor F. Hörschelmanni poolt 10.12.1861, vaderid: Mart Jäär Tallinnast, Jüri naine Mari Kuulpass, Soipilli Hindriku naine Madle Meetua. Suri 9-kuuselt 01.09.1862 kell 9 õhtul Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 09.09.1862. Surmapõhjus – rinnahaigus.

7) tütar Mai MEETUA /Mai Metua/, sündis 15.07.1863 kell 4 pealelõunal Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 28.07.1863, vaderid: Soipilli Hindrik Meetua, Roobu Juhani naine Krõõt Anton, Möldre Hansu Jaani naine Mari Söönurm. Suri 10-kuuselt 14.05.1864 kell 4 hommikul Uuemõisa mõisapiirkonnas ja maeti 17.05.1864. Surmapõhjus – rinnahaigus.

8) tütar Krõõt MEETUA /Krööt Metua, hiljem ka Grete/, sündis 21.03.1865 (02.04.1865 ukj.) kell 10 õhtul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 28.03.1865. vaderid: Anepalu peremees Hans Tõnuson Aruvallast, Soipilli Hindriku naine Madle Meetua, Roobu Juhani tütar Mai Anton. Leeritati 13.03.1883 Kosel. Ei tundnud lõhna noorena kukkumisel saadud nina vigastuse tõttu. Koos vanematega läks Kõlli talust Karla külast elama Hindreku tallu Paunkülla. Pärast abiellumist elas kümmekond aastat Tubadekõrve metsavahikohal Palvere mõisapiirkonnas, abikaasa oli metsavaht. 20. sajandi esimestel aastatel elas pere mõnda aega Tuula vallas Keila kihelkonnas, seejärel tulid elama Tallinna. Astusid Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna liikmeskonda. Elasid Väike-Ameerika tänaval majas nr. 23b korteris nr. 4. Krõõt pidas kioskit. Suri 82-aastaselt 26.02.1948 Tallinnas ja maeti 29.02.1948 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Kose kirikus pastor Chr. Hörschelmanni poolt 23.04.1889 errusaadetud soldati Adolf Laufer-iga Palvere mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: Marjamäe Tõnu Nokkur, Kaasiku peremees Jaan Meetua Ojasoo mõisapiirkonnast. Adolf oli rahvuselt sakslane, kes oli koos vanematega tulnud 1870-ndatel Poolast Eestisse. Adolf sündis 07.09.1863 Markowka külas /Hochweiler/, Piotrkowi kubermangus /Petrikau/ Poolas (toona Tsaari-Venemaa), isa Christian Laufer, ema Ernestine, sünd. Reschke. Isa Christianist sai metsavaht Tubadekõrve metsavahikohal, hiljem Sipelgal. Adolf oli ametis metsavahina Tubadekõrvel, mis asus Palvere mõisale kuuluvate metsade keskel. Tänaseks on hooned kõik hävinud, kuid koht on looduses leitav. Alles on veel mõnede abihoonete jäänused – tõenäoliselt lauda maakivist vundament ja väiksema puidust hoone seinapalgid. Adolf suri 58-aastaselt 03.11.1921 kell kolmveerand 3 ennelõunal Tallinnas ja maeti 06.11.1921 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjusena on surmakandes kirjas südamelihase haigus, kuid pere teada suri ta maovähki.

Lapsed:

a) poeg August Voldemar LAUFER /August Woldemar Laufer/, sündis 21.02.1890 (05.03.1890 ukj.) kell 8 õhtul Tubadekõrve metsavahikohal Palvere mõisapiirkonnas /Palfer/ Kose kihelkonnas. Ristiti Kose kirikus 04.03.1890, vaderid: Augusti poeg August Böömer Paunkülast, Jaani poeg Jaan Paulson Ruilast, Joosepi tütar Pauline Elisabet Saba Paunkülast. Leeritati 24.06.1907 Tallinna Jaani kirikus. Oli ametilt kooliõpetaja. Peres hüüti Kustiks ja Volliks. Suri 76-aastaselt 16.02.1967 Tallinnas ja maeti 21.02.1967 Pärnamäe kalmistule. Surmapõhjus – gangreen. Enne surma amputeeriti tal üks jalg.

Laulatati Kaarli kirikus 18.08.1928 (abielu registreeriti perekonnaseisuametis 15.08.1928) Erika Miralda Spiegel-iga. Erika Miralda sündis 27.10.1905 (09.11.1905 ukj.) kell 4 päeval Tallinnas, isa Jüri Spiegel, ema Marie, sünd. Müllerbeck. Ristiti kodus adjunktpastori R. Hurda poolt 27.11.1905, vaderid: vallaline Eduard Spiegel, neiu Johanna Trumm, neiu Anna Krinal. Leeritati 15.05.1921 Kaarli kirikus. Elas Imanta tänaval, 1930-ndatel koos abikaasa ja lastega Maasika tänaval Lillekülas ja alates 1939 Gonsiori tänaval. Oli koduproua, töötas 1950-ndatel Tallinna Tööstuskoolis (?) raamatukoguhoidjana. Erika suri 30.06.1972 Tallinnas ja maeti 02.07.1972 Pärnamäe kalmistule. Surmapõhjus – hüpertooniatõbi. Oli enne surma kaks aastat halvatud.

Lapsed:

* poeg Teofil LAUFER /Teofiil/, sündis 29.05.1930 Tallinnas. Lõpetas 1948. a. Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Õppis Tallinna Tehnikaülikoolis. Oli Silikaatbetooni Instituudi peainsener. Suri 62-aastaselt 31.12.1992 Kloogal Harjumaal ja maeti 06.01.1993 Pärnamäe kalmistule.Abiellus … [abikaasa elab].

Laps:

(**) tütar [elusolev]

* tütar Pia LAUFER, sündis 14.01.1932 Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat. Oli matemaatika-füüsika teaduste kandidaat. Töötas õpetajana Haapsalus, õppejõuna Tallinna Polütehnilises Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Suri 75-aastaselt 03.08.2007 Tallinnas ja maeti 11.08.2007 Pärnamäe kalmistule.

Abiellus 18.06.1962 Jüri Hanko-ga. Abielu lahutati. Jüri sündis 04.02.1924 kell 6 hommikul Tallinnas, isa August Johannes Hanko, ema Hilda Vilhelmine, sünd. Simsivart. Ristiti kodus pastor F. Stockholmi poolt 25.05.1924, vaderid: poissmees tudeng Richard Janno, abielus Anton Hansen, abielus Maria Larka. Arreteeriti 26.09.1944 Tallinnas Uus-Sadama 11 – 3. Sõjatribunali otsusel 11.12.1944 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-1a alusel 25 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele, saadeti Magadani oblastisse Kolõmasse. Vabanes 1956. Suri 80-aastaselt 04.06.2004 Tartus ja maeti 04.09.2004 Tallinna Liiva kalmistule.

Laps:

(**) tütar [elusolev]

b) poeg Adolf Richard LAUFER, sündis 12.08.1891 kell 5 hommikul Tubadekõrvel Palvere mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 15.09.1891, vaderid: Christiani poeg Christian Laufer, Kaasiku peremees Jaan Meetua Ojasoo mõisapiirkonnast, Jaani tütar Anna Meetua Paunkülast. Suri 3-aastaselt 11.05.1895 kell pool 2 hommikul Palvere mõisapiirkonnas ja maeti 14.05.1895 Kose kirikuaia kalmistule. Adolf Richardi noorem õde Hilda lasi hiljem (arvatavasti umbes 1950-ndatel) haua tähistada hauakiviga, kuid tänaseks on see hävinud ja täpne matmiskoht ei ole enam teada. Surmapõhjuseks on surmakandes märgitud ajupõletik, kuid pere teada suri ta hoopis põletushaavade tagajärjel, mille sai kuuma kukkumisel kuuma kapsasuppi, mis oli pandud pajaga põrandale jahtuma.

c) tütar Magda Agathe LAUFER, sündis 29.10.1893 kell 12 päeval Palvere mõisapiirkonnas. Ristiti Kose kirikus 21.11.1893, vaderid: raamatupidaja Hugo Holdt, talunaine Mari Meetua, Emilie Laufer. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 27.03.1911. Pidas äriteenija ametit. Magdal sündis abieluväline poeg, kes küüditati Siberisse. Minu ema jutu järgi ei saanudki tädi Mahta – nagu teda hüüti – kuni elu lõpuni teada oma poja saatuse kohta, kuigi esitas järelpärimisi kõikjale, kuhu sai. Magda suri 75-aastaselt 22.03.1969 Tallinnas ja maeti 29.03.1969 Tallinna Rahumäe kalmistule. Kalmistul olevale hauakivile on kantud ka Magda poja Bruno nimi, kuigi Bruno sinna maetud ei ole.

Laulatati Jaani koguduse õpetaja korteris pastor Hasselblatti poolt 29.01.1926 Jüri Julius Rudolf Erin-iga Tallinnast. Jüri Julius Rudolf ehk Lull, nagu teda peres hüüti, sündis 23.11.1896 kell 7 õhtul Valtu mõisapiirkonnas /Waldau/ Rapla kihelkonnas, isa Jüri Erin, ema Leenu, sünd. Rosimannus. Ristiti Rapla kirikus 29.12.1896, vaderid: Jaan Erin, Jaan Rosimannus, Priidiku naine Mari Suitso. Leeritati Raplas 01.12.1913. Tuli elama Tallinna, oli ametilt autojuht. Elas Suur-Tartu mnt. 46 – 13. Julius lapsendas Magda poja Bruno. Juliuse ja Magda abielu lahutati, kuid nad elasid pärast lahutust koos edasi kuni Magda surmani. Viimased eluaastad elas Julius Iru vanadekodus. Jäi vanuigi pimedaks. Julius suri 06.02.1982 Iru vanadekodus ja maeti 13.02.1982 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Magda laps ja Juliuse lapsendatud laps:

* poeg Bruno Roland LAUFER ⬄ ERIN, sündis 06.06.1918 kell pool 6 hommikul Tallinnas. Ristiti kodus pastor Hasselblatti poolt 14.07.1918, vaderid: elektrik /Elektrotechniker/ Johannes Kross, vallaline Alfred Laufer, vallaline Emilie Sepmann. Bruno isa nimi ei ole Jaani koguduse personaalraamatust hästi välja loetav, tõenäoliselt oli see Aleksander või Aleksei Jevstignejev (personaalraamatus kirjas umbes kui Alex. Jesifgnejev). Bruno sünnikande juurde on kirjutatud, et Bruno Roland Laufer tunnistatud Jüri Erin’i ja ta abik. Magda Agathe Laufer’i seaduslikuks lapseks akti põhjal 20- oktoobrist 1931. a. N 1331. Oli meremees kaubalaeval „Ella“. Arreteeriti 10.03.1941 Tallinnas Luite 4 – 4. Sõjatribunali otsusel 09.09.1941 mõisteti Vene NFSV Kriminaalkoodeksi § 58-2 alusel 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Suri 24-aastaselt 29.04.1943 Kirovi oblastis Venemaal. Surmapõhjus olevat olnud hüpovitaminoos. Matmiskoht ei ole teada.

Oli lühikest aega abielus Aino Austa-ga, kelle kohta täpsemad andmed puuduvad.

d) tütar Olga Alide LAUFER, sündis 31.03.1896 kell 11 õhtul Palvere mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti Kose kirikus 21.04.1896, vaderid: talumees Kaarel Tiits, talunaine Helene Amtmann, talunaine Berta Laufer. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 17.03.1913. Suri 24-aastaselt 27.02.1921 kell pool 6 hommikul Tallinnas ja maeti 02.03.1921 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjus – abordijärgne veremürgistus /sepsis post ab. pneumonia/.

Laulatati Juuru kirikus 07.07.1918 Jaan Urke-ga Kuimetsa vallast Juuru kihelkonnast. Jaan sündis 21.06.1891 kell 4 õhtul Kuimetsa mõisapiirkonnast /Kuimetz/ Juuru kihelkonnas, isa Sepa Jüri Urke, ema Kai, sünd. Erin. Hädaristimise sooritas kooliõpetaja Verstel (?) 04.08.1891, vaderid: Jaan Erin, Hans Friedberg, Mari Ibraham, tüdruk Kai Gruuse. Jaan ning Jüri Julius Rudolf Erin olid omavahel sugulased (nõod) – Jaani ema ja Juliuse isa olid õde ja vend. Jaan suri 80-aastaselt 24.07.1971 Tallinnas ja maeti 30.07.1971 Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan oli kolm korda abielus – pärast Olga surma abiellus teist korda Juurus 20.08.1922 Ida Johanna Bränning-iga. Sellest abielust sündis 13.07.1923 poeg Vaptas Urke, kes emigreerus Kanadasse ja suri 60-aastaselt 27.12.1983 Torontos Kanadas. Jaani ja Ida abielu lahutati. Jaan abiellus kolmandat korda Hilda-ga, kelle neiupõlvenimi ei ole mulle teada. Hauakivilt saadud andmetel sündis Hilda 07.07.1903 ja suri 19.08.1979 Tallinnas ja maeti 22.08.1979 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laps:

* poeg Kaljo URKE, sündis 27.03.1919 kell 7 õhtul Tallinnas. Ristiti kodus pastor Hasselblatti poolt 13.04.1919, vaderid: põllumees Hans Obermann, mõisavalitseja Adolf Rooba, vallaline Magda Laufer. Kaljo lõpetas 1938. a. Tallinna Tehnikumi ja astus Tallinna Tehnikaülikooli õppima. Kaljo tapeti 22-aastaselt 04.08.1941 Uikala metsas Toila vallas ja on maetud Toila kalmistule. (Lisatud hiljem: otsisin Kaljo haua Toila kalmistult üles – Uikala metsas mõrvatute matmiskoht on kenasti tähistatud kalmistu plaanil. Hauad on korras ja tagasihoidlikult hooldatud, väikesel hauakivil on Kaljo Urke nimigi veel täiesti loetav).  Tema hukkumise asjaoludest on kirjutatud Herbert Lindmäe raamatus „Suvesõda Virumaal 1941“ lk. 354 järgmist (siinkohal suur tänu ühele militaarfoorumlasele, kes mulle lahkesti väljavõtte saatis):

Uikala metsalahing. 4. augustil korraldasid hävituspataljonlased koos miilitsameestega (umbes 400 meest) suurhaarangu Uikala metsavendade laagrile. Varahommikul kell 7.30 kostus Uikala küla poolt laagrisse koerte haukumine ja üksik püssipauk. Sellele järgnes kogu küla ulatuses (umbes 2,5 km laiuselt) tihe püssituli ja kuulipilduja ragin. Laagris oli veebel L. Mehu 30 meest, relvi vaid 14. Sellal elasid Uikala metsavennad rahulikku laagrielu. Ja nii juhtuski, et kuna laagrivalve puudus, olid haarajad äkki laagriplatsil. Metsavennad said tekkinud möllus põgenema. Tulevahetuses oli kaotusi mõlemal poolel. Metsavendadest langes 5 meest: Meinhard Albi, Karl-Arnuld Naur Toila asundusest ja Arnold Simm Jõhvi vallast. Samuti langes haarangul kaks eesti sõdurit – Kaljo Urke (Urk) ja August (Eduard) Ait. Langenud olid paljajalu, kehad täägiga läbi torgitud ja näod püssikabaga lömastatud. Haavatuna jäi hävituspataljonlaste kätte Valentin Siirak Kohtla vallast Kukruselt, kes hiljem täägiga surmati. Imekombel pääses haarangus metsavend A. Mikiver (teistel andmetel A. Vilk) Kukruselt. Haarajate eest suure paksu kuuse otsa ronides pillas ta käest vintpüssi. Relva järele minna polnud tal enam aega, sest haarajate ahelik oli jõudnud kuuse lähedale. Õnneks relva puu all ei märgatud ja metsavend pääses üle noatera eluga. Metsavendade laager rüüstati. Mida kaasa ei jõutud viia, põletati laagriplatsil. Hävituspataljonlastel oli kümmekond langenut. K.-A. Naur on maetud Toila kalmistule.

Ning raamatu samal leheküljel on lisatud veel kommentaarina:

4. augusti lahingukoht asub kilomeetrit viis Jõhvist. See tähistati Saksa okupatsiooni ajal 16. augustil 1942 Jõhvi-Toila tee ääres Uikala küla lähedal Uikala metsa hõrendamisel rajatud kase- ja kuusepargiga ning mälestustahvliga. Park oli piiratud aiaga. Pargi tagaosas toetus kahele sambale ristiga mälestustahvel: 4. augustil 1941. a. langesid Uikala punase terrori vastu võideldes metsavennad: Meinhard Albi, August Ait, Karl Naur, Arnold Simm, Valentin Siirak, Kaljo Urke ja Ilmar Krepp. I. Krepi nimi oli mälestustahvlil allpool – ta langes Kotinukal. Mälestustahvli avas Uikala metsavend Kalju Otto.

e) poeg Alfred Oskar LAUFER, sündis 01.08.1898 (13.08.1898 ukj.) kell 11 õhtul Palvere mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti Kose kirikus 23.08.1898, vaderid: Mart Kross, Kaarel Lepik, Kai Meetua. 1916. a. käis leeris pastor Grohmanni juures. Leeritati arvatavasti 19.06.1916 (kuupäev on halvasti väljaloetav). 1939. a. läks Tallinna Pauluse koguduse liikmeks. Elas koos perega Tallinnas Tina tänaval. Oli ametilt telefonimontöör. Enne surma oli seitse aastat halvatud voodihaige. Suri 72-aastaselt 19.03.1971 Tallinnas ja maeti 24.03.1971 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Laulatati Jaani koguduse õpetaja korteris pastor Hasselblatti poolt 24.06.1924 õigeuskliku Klaudia Trapski-ga Tallinnast. Klaudia sündis 11.12.1899 Tallinnas, isa Konstantin Trapski, ema Helen Marie, sünd. Erlen. Ristiti õigeusu kirikus. Klaudia suri 75-aastaselt 26.11.1975 Tallinnas ja maeti 30.11.1975 Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Lapsed:

* tütar [elusolev]

* tütar [elusolev]

* poeg [elusolev]

f) tütar, kaksik Berta Hermine LAUFER, sündis 17.05.1904 (30.05.1904 ukj.) kell 10 hommikul Tuula vallas Keila kihelkonnas. Ristiti kodus 13.06.1904, vaderid: Jaan Meetua, Julie Veilmann, Mari Krusta. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 22.05.1921. Suri 76-aastaselt 19.02.1981 Tallinnas ja maeti 26.02.1981 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tallinnas 24.04.1928 Alfred Johannes Reintam-iga Tallinnast. Alfred Johannes sündis 09.04.1902 (22.04.1902 ukj.) kell 11 õhtul Tallinnas, isa voorimees Juhan Reintam, ema Pauline Katharine, sünd. Ehrmann. Ristiti kirikus pastor Brasche poolt 28.04.1902, vaderid: vallaline August Julius Ehrmann, vallaline August Siltang (?), vallaline Helene Pauline Rossmann. Leeritati Kaarli kirikus 22.06.1919. Oli leivatööstuse omanik. Suri 49-aastaselt 02.01.1852 Tallinnas ja maeti 06.01.1952 Tallinna Siselinna kalmistule (Vanale Kaarli kalmistule).

Lapsed:

* poeg [elusolev]

* poeg [elusolev]

g) tütar, kaksik Hilda Johanna LAUFER, sündis 17.05.1904 (30.05.1904 ukj.) kell 10 hommikul Tuula vallas Keila kihelkonnas. Ristiti kodus 13.06.1904, vaderid: Ernst Aleksander Veilmann, Maria Meetua, Mari Kross. Leeritati Tallinna Jaani kirikus 22.05.1922. Elas Toom-Kuninga tänaval majas nr. 23 (vene ajal kandis tänav Pioneeride nimetust). Suri 79-aastaselt 29.06.1983 Tallinnas ja maeti 05.07.1983 Tallinna Rahumäe kalmistule.

Laulatati Tallinnas 30.12.1934 Karl (Carly) Abram-iga. Karli kohta andmed puuduvad. Abielu lahutati ja Hilda võttis tagasi neiupõlvenime Laufer. Elas vabaabielu Aleksander Ferdinand Muukfeld-iga. Aleksander Ferdinand sündis 24.06.1903 (07.07.1903 ukj.) kell 3 pealelõunal Väinjärve vallas (sünnikandes märgitud Aruküla mõisapiirkond /Arroküll/, mis liideti 1892 Väinjärve vallaga) Koeru kihelkonnas, isa Johannes Muukfeld, ema Leena, sünd. Hellermann. Ristiti Arukülas 13.07.1903, vaderid: Aadu Kelberg, Aleksander Evartson, Leena Kalker. Leeritati 03.07.1921 Järva-Peetri kirikus. Peres hüüti teda Mukiks. Suri 88-aastaselt 14.11.1991 Tallinnas ja maeti 19.11.1991 Tallinna Metsakalmistule.

9) tütar Anu MEETUA /Anna Meetua, Anno Metua/, sündis 13.05.1868 kell 4 hommikul Kõlli talus Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Isa Jaan on sünnikandes märgitud veel Külli talu peremeheks. Ristiti Kose kirikus 20.05.1868, vaderid: Hans Tõnuson Vaidast, Jaani naine Mari Söönurm, õndsa Roobu Juhani tütar Mai Anton. Leeritati 06.10.1885 Tallinna Kaarli kirikus. Jäi 10 aastaks Tallinnasse, kuid tuli 1895. a. tagasi Kose kogudusse ning asus arvatavasti elama Hindreku tallu Paunkülas. Surmaaeg on teadmata.

10) poeg Juhan MEETUA /Juhhan Metua/, sündis 24.02.1871 kell 6 õhtul Karla külas Uuemõisa mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Sünnikandes on isa Jaan kirjas kui Kõlli talu endine peremees. Ristiti Kose kirikus 07.03.1871, vaderid: Roobu sulane Juhan Anton, Juhani tütar Mai Anton, Möldre-Hansu peremees Jaan Söönurm. Suri 2-aastaselt 29.08.1872 kell 8 õhtul Paunkülas ja maeti 02.09.1873. Surmapõhjus – põletushaavad /Brandwunden/.

II põlvkond

2. Peeter /Proosa Hindreku poeg Peeter, Hindreku Peeter, Proosa Peeter, Prosa Hinr. p. Peter, Hindreko Peter, Prosa Peter/, isa Hindrek – vt. nr. 4, ema Mall – vt. nr. 5, sündis 01.04.1792 Paunküla mõisapiirkonnas. Ristiti 06.04.1792, vaderid: Mardi Jaan Paunkülast, Ülejõe Jüri Ardust, Keba Mardi naine Ann. Leeritati 16.10.1811 Kosel. 1795. a. revisjoni ajal elas Paunkülas talus nr. 6, kus tema isa oli saanud peremeheks pärast vanaisa Proosa Jaaku. 1811. aastaks oli isa surnud ja vaid 18-aastane Peeter pidi peremehe ameti üle võtma. Elas samas ka 1816. ja 1826. a. revisjonide ajal, talu nimetusena on kirjas juba lihtsalt Hindreku – arvatavasti isa järgi. Peeter suri 36-aastaselt 21.06.1828 Paunkülas mõisapiirkonnas ja maeti 24.06.1828.

Laulatati Kosel 24.11.1812 Kiisa kõrtsi rehe vaba mehe Kaarli tütre Ann-iga, kes sel ajal teenis Saia mõisas (Ravila kõrvalmõis) köögitüdrukuna.

3. Ann TENDER (Kiisa kõrtsi rehe vaba mehe Kaarli tütar Ann, Kose köstri teenijatüdruk, Saia mõisa köögitüdruk, Kisa ktso reie pri Karle tütt. An, die Kosch’sche Küsters Mgd An, Saiasche Küchenmgd), isa Kaarel – vt. nr. 6, ema Ann – vt. nr. 7, sündis 09.09.1791 Soo kõrtsis Uue-Harmi mõisapiirkonnas /Neu-Harm/. Ristiti 14.09.1791, vaderid: Siimu Mart, pastoriproua Aßmuth, Kääri Peetri naine Madli Kirivalla külast. Leeritati 15.10.1810 Kosel. Oli leeriskäimise ajal Kose köstri teenijatüdruk, isa Kaarel oli sel ajal puusepp Jüri kirikumõisas. Abiellumise ajal oli Ann Saia mõisas köögitüdruk. Sai Hindreku talu perenaiseks. 1834. a. revisjoni ajal elas Pruuli talus nr. 14, kus peremeheks oli saanud Anni teine abikaasa Kaarel. 1835. a. nimedepanekul sai pere, sh. Anni lapsed esimesest abielust, perekonnanimeks TENDER. Lähtuvalt meesliinist oleksid Anni lapsed esimesest abielust õigupoolest pidanud perekonnanimeks saama LIPSON /LIPPSOHN/. Ann suri 56-aastaselt 22.03.1848 kell 7 õhtul Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 25.03.1848. Surmapõhjus – liigeste valu /Gliederschmerz/.

Pärast abikaasa Peetri surma abiellus teistkordselt Kosel 16.03.1830 Siimu Kaarli sulase ja Sillaotsa Tooma poja Kaarliga /Simo Kaarle sull., Sillaotsa Toma pg. Karel/ Paunkülast. Kaarel sündis 23.08.1806 Paunküla mõisapiirkonnas, isa Sillaotsa Toomas, ema Mari. Ristiti 26.08.1806, vaderid: mõisahärra von Hagemeister, rittmeistriproua von Hagemeister, mõisa vahimees Jüri. Leeritati 1826 Kosel. Sai Paunküla Pruuli talu peremeheks, teise lapse sünnikandes on teda aga nimetatud Soo-Eeriku Kaarliks. Arvatavasti ei olnud ta kaua Pruulil peremees, sest Kose koguduse personaalraamatus on teda nimetatud ka Pruuli sulaseks, Juhani Jüri sulaseks, surres oli ta Pruuli vabadik. Pärast abikaasa Anni surmas abiellus teistkordselt Kosel 29.08.1848 Selgemäe Juhani tütre Mall Vilba-ga Palvere mõisapiirkonnast. Sellest abielust sündis üks laps, kes suri varakult. Kaarel suri 48-aastaselt 26.02.1855 kell 6 hommikul ja maeti 06.03.1855. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustleiden/.

Peetri ja Anni lapsed:
1) poeg Hindrek
2) poeg Kaarel
3) tütar Ann TENDER
4) tütar Mari TENDER
5) tütar Leenu TENDER – vt. nr. 1

Anni lapsed teisest abielust:
6) poeg Mart TENDER
7) poeg Kaarel TENDER

III põlvkond

4. Hindrek /Proosa Jaagu poeg Hindrek, Proosa Hindrek, Prosa Jago poeg Hinrik, Prosa Hinrick, Prosa Hinrek/, isa Jaak – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 10.12.1758 Paunkülas mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti 13.12.1758, vaderid: Ülejõe Hindrik Ardust, Pruuli Mardi Mihkel Paunkülast, Korla Hansu naine Triinu Ardust. Leeritati Kosel 11.12.1776. 1782. a. revisjoni ajal elas Paunkülas talus, kus isa Jaak oli peremees. 1795. a. revisjoni ajaks oli ise saanud sama talu peremeheks. Hindrek suri 51-aastaselt enne 12.12.1809 Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 12.12.1809. Surmapõhjus – podagra /Gicht/.

Laulatati Kosel 08.12.1784 Tooma Andrese tütre Mall-iga Ardu külast Paunküla mõisapiirkonnast.

5. Mall /Tooma Andrese tütar Mall, Toma Andrese tütt. Mal/, isa Andres – vt. nr. 10, ema Mall – vt. nr. 11, sündis 09.01.1763 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas. Ristiti 12.01.1763, vaderid: Andrese Aadu Ardust, Kõvakoore Jüri naine Leenu Habajalt, kiriku teenijatüdruk Triinu. Leeris käis Kosel kevadel 1779. Surmaaeg ei ole teada.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Jaan
3) tütar Mall
4) poeg Peeter – vt. nr. 2
5) tütar Leenu
6) poeg Hindrik
7) poeg Kaarel
8) poeg Jaan LIPSON

6. Kaarel /Soo kõrtsu Kaarel, Soo körtso Kaarl/, isa Hindrik – vt. nr. 12, ema Ellu – vt. nr. 13, sündis 27.06.1750 Uue-Harmi mõisapiirkonnas, isa Hindrik oli sel ajal mõisa kubjas. Ristiti 01.07.1750, vaderid: hr. leitnant Schildkorn, Sepa Jüri Harmi vallast, Kangru Mardi naine Ann Ojasoolt. Leeris käis Kosel sügisel 1767, isa oli sel ajal Lööra mõisas /Lehra/ mölder. Kaarel oli vaba inimene (s. t. mitte pärisori) nagu ta isagi. 1773. a. oli Lööral möldriks juba teine mees. Tundub, et Kaarel koos vanematega olid vahepealsel ajal üldse kuskil mujal, sest Uue-Harmi mõisa 1774. a. adramaarevisjonis neid kirjas ei ole. Nähtavasti pöördusid nad 1776. a. tagasi Uue-Harmi mõisapiirkonda ja asusid elama Soosaare ehk Sookõrtsi – sedasi on kirjas ka 1782. a. hingerevisjonis.

Mõni sõna Soosaare kõrtsist. Uue-Harmi mõisa vakuraamatus mainiti esmakordselt Soosaare kõrtsi 1774. a., mil kõrtsmikuks oli seal keegi Mats Rees. Mats oli ilmselt vaba mees, ta oli ametilt rätsep ja elas Soosaare talikõrtsis /Ist ein Schneider seiner Profession und Krüger im Soo Saarschen Winter Kruge/. Varasemates adramaarevisjonides (eelmine oli aastast 1765) sellenimelt kõrtsi kirjas ei ole. Kõrts asus Siuge-Kirivalla talitee ääres, kuid tema täpset asukohta ei ole ma suutnud kindlaks teha. Käisin mõni aeg tagasi uitamas sealkandis, kus kõrts toona asuda võis, ent kuna vahepeal tehtud maaparandustööd on maastiku ilmet kõvasti muutnud, siis – mida ei leia, seda ei leia. Maa-ameti Geoportaali pärandkultuuri rakenduses on kenasti tähistatud kunagise talitee kulgemine – küllap Soosaare kõrts seal kuskil Seljamäe talu (mis olevat samuti talitee kõrtsiks olnud) ning Siuge Vanakõrtsi vahelisel soosaarel asuski. Ehk vast kuskil siin

Tõenäoliselt rajati Sookõrts vahetult peale 1765. a. Minule teadaolevalt mainiti Kose koguduse meetrikates Sookõrtsu esmakordselt 1767. a. juunist pärit kandes, mil sündis Soosaare kõrtsu Toomal poeg Juhan. Toomas oli arvatavasti Sookõrtsu esimene kõrtsmik, kuid 1769. aastaks oli ta siirdunud kõrtsmikuks Äksile. Toomas oli üsna huvitav mees selle poolest, et olles ise Uue-Harmi mõisa pärisori (vähemalt adramaarevisjonis ja kirikuraamatu abielukandes kirjapandu lubab seda oletada), oli tema abikaasa vaba inimesena sündinud naisterahvas – Anna Regina Becker. Toomas oli abiellumise ajal Uue-Harmi talupoeg, kes teenis parasjagu sulasena kirikumõisas, Anna Regina aga Haapsalust pärit vaba mehe Christian Beckeri tütar. Anna Regina oli olnud varem kirikumõisa ammeks (mis viitab sellele, et Anna Reginal pidi varem laps sündima). Järgmisel korral mainitakse Kose meetrikates Sookõrtsu alles 1776. a. alguses – kõrtsmik Mats (arvatavasti eelpool mainitud Mats Rees) oli ühe lapse vaderiks. Vahepealsed teated Sookõrtsi elanikest puuduvad. Tõenäoliselt eksisteeris Sookõrts siiski üsna lühikest aega, sest pärast Kaarli poja Soo Hindriku surma umbes 1833. a. rohkem andmeid Sookõrtsiga seostatavate inimeste kohta ei leia ei Kose kirikuraamatutest ega hingeloenditest. Arvatavasti juba 19. sajandi algusaastatel Kose kirikuraamatutesse tehtud kannetes on Kaarli ja ta laste eesnimede ees olev viide Soosaare kõrtsile pigem viide päritolule kui tegelikule elukohale.

Kaarli laste abielukannetes 1800-ndate alguses on nende elukohaks märgitud juba Ojasoo küla Vana-Harmi mõisapiirkonnas /Alt-Harm/. 1808. a. paiku pidas Kaarel puusepa ametit, muuhulgas ka Jüri kirikumõisas. 1812. a. elas ta Kiisa postijaama rehes. Kiisa postijaam asus Tallinna-Tartu tee ääres selle koha lähedal, kus keerab tee Vetla ja Voose peale. Kunagise postijaama hoone on veel tänagi alles – laguneb teine seal tasapisi, viimased kaks talve on tema hävingut veelgi kiirendanud.

1782. ja 1795. a. hingerevisjonides on Kaarel kirjas Uue-Harmi mõisas kui vaba mees. 1805. a. paiku kirjutati kõik Eestimaa kubermangu mõisate alla kirja pandud vaba ümber linnade maksukategooriate (oklaadide) alla. Kaarel ja tema pereliikmed figureerisid edaspidi Tallinna All-linna vabade tööliste oklaadis, kuigi tegelikult elukohta nad ei vahetanud.

Kaarel suri 67-aastaselt enne 03.06.1818 Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 03.06.1818.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kosel 06.01.1779 Habaja mõisa karjanaise Ann-iga. Pärast Anni surma abiellus Mai-ga. Abielukannet ei ole leidnud – Mai võis olla Juuru koguduse liige, kuid oletatava abiellumisaja kohta Juuru koguduse meetrikad puuduvad. Mai sündis umbes 1758. Suri umbes 66-aastaselt 01.10.1824 Paunkülas mõisapiirkonnas ja maeti 05.10.1824.

7. Ann /Habaja mõisa karjanaine Ann, Imuti Mardi tütar Ann, Habbaia Moisa Karianaene Ann, Immoti Mart T. Ann/, isa Mart – vt. nr. 14, ema Leenu – vt. nr. 15, sündis 07.05.1746 Habaja mõisapiirkonnas /Habbat/ Kose kihelkonnas. Ristiti 11.05.1746, vaderid: Hansu Jaani sulane Madis Kirivallast, Saumetsa Jüri naine Anu, preili A. C. Schwabe (Kose kirikuõpetaja tütar). Leeris käis Kosel kevadel 1767. Suri 50-aastaselt enne 25.01.1797 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 25.01.1797. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Lapsed:
1) poeg Hindrek
2) tütar Ellu
3) poeg Jüri
4) tütar Mari
5) tütar Liisu
6) tütar Ann – vt. nr. 3

Kaarli ja Mai lapsed:
7) tütar Eeva
8) poeg Madis KARLSON /CARLSOHN/

VI põlvkond

8. Jaak /Proosa Hindriku poeg Jaak, Proosa Jaak, Prosa Hinriko poeg Joak, Prosa Joak, Prossa Jack/, isa Hindrik – vt. nr. 16, ema Krõõt – vt. nr. 17, sündis 17.07.1728 Paunkülas Paunküla mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti 21.07.1728, vaderid: Keba Jaak, Puusepa Jaak, Vahe Jaani naine Anu. Leeritati 14.12.1746 Kosel. 1765. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Paunkülas. Haris 1/2 adramaa suurust talu. 1782. a. revisjoni ajal oli sama talu peremees. Suri 55-aastaselt enne 17.12.1783 Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 17.12.1783.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kosel 05.12.1753 Korla Jaani tütre Mari-ga Ardu külast Paunküla mõisapiirkonnast. Pärast Mari surma laulatati teistkordselt Kosel 13.02.1771 Vanamõisa Juhani lese Kai-ga Saarnakõrve mõisapiirkonnast.

9. Mari /Korla Jaani tütar Mari, Korla Jani tüttar Marri/, isa Jaan – vt. nr. 18, ema Maret – vt. nr. 19, sündis enne 22.02.1730 Paunküla mõisapiirkonnas. Isa Jaan oli Paunküla mõisa kubjas. Ristiti 22.02.1770, vaderid: Carl Johann Frisch, Rõõsa Jaani poeg Hans, Jõepere Juhani naine Mari. Suri 40-aastaselt enne 15.08.1770 Paunkülas ja maeti 15.08.1770.

Lapsed:
1) tütar, kaksik Mai
2) tütar, kaksik Anu
3) poeg Hindrek – vt. nr. 4
4) poeg Jaan
5) poeg Jüri
6) tütar Mari
7) poeg Mihkel
8) tütar Krõõt

Jaagu lapsed teisest abielust:
9) poeg Juhan
10) poeg Mart
11) tütar Mai
12) tütar Liisu

10. Andres (Andrese Jaani poeg Andres, Tooma Andres, Andresse Jani poeg Andres, Toma Andres), isa Jaan – vt. nr. 20, ema Mai – vt. nr. 21, sündis 23.11.1726 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas. Ristiti 27.11.1726, vaderid: Peetri Toomas, Suure Jaani naine Ann. Oli taluperemees Ardu külas – arvatavasti pandi peremeheks tallu, kus eelmine peremees Peetri Toomas oli vanaks jäänud ega suutnud enam talu pidada. 1782. a. revisjoni ajal oli talu (edaspidi nr. 22) peremees Ardu külas. 1795. aastaks oli talu läinud üle pojale Jaanile. Andres suri 72-aastaselt enne 18.09.1799 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 18.09.1799.

Laulatati Kosel 12.12.1753 Kõrtsi Hansu võõrastütre Mall-iga Koselt.

11. Mall /Kose kõrtsi Hansu võõrastütar Mall, Kortso Hanso woeras Tüttar Mall Kosselt/, sündis umbes 1731. Malli päritolu ei olnud võimalik kindlaks teha. Abiellumise ajal oli võõrasisa Hans saanud hiljuti Kose kõrtsmikuks. Tema naise nimi oli Anu – tõenäoliselt oli tema Malli ema. Uurimise käigus tundus olevat tõenäoline, et Anu oli Übina külast Pikavere mõisapiirkonnast /Pickfer/ pärit Enni Jüri lesk ja seega Triigi mõisa kupja tütar, ent paraku ei leidunud ühegi Malli sünnikannet, mis seda kinnitaks. Mall suri umbes 69-aastaselt enne 08.01.1800 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 08.01.1800.

Lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Jüri
3) tütar Anu
4) tütar Mai
5) tütar Mall – vt. nr. 5
6) poeg Peeter
7) tütar Ann
8) tütar Leenu
9) poeg Hans

12. Hindrik /Madise Hindrik, Hinrich Mathson, mõisa kubjas Hindrik, Lööra möldri Hindriku (om.), Sookõrtsu Kaarli isa Hindrik, Maddikse Hinrik, Maddise Hindrich, Moisa Kubjas Hinrik, Löra Möldre Hinrike (om.), Sookorzo Kaarle Issa Hinrick/, sündis umbes 1712. Päritolu teadmata. Uue-Harmi ja Lööra mõisate adramaarevisjonis on ta esimest korda kirjas kui Hindrik Matsi poeg /Hinrich Mathson/ 1750. a. Lisatud märkusest saab teada, et Hindrik oli maanõunikuproua Uexkülli vabaks lastud mees ning ta sai mõisalt palka, olles ametis mõisa kupjana. Pere koosseisus on tal kirjas naine ja üks tütar. Samal aastal mainiti teda ka Kose kirikumeetrikas – Uue-Harmi mõisa kupjal Hindrikul sündis poeg Kaarel. 1765. a. adramaarevisjoni ajaks on Hindrikust saanud Lööra veski mölder /ist Müller auf der Löraschen Mühle/. See adramaarevisjon võib aga selgitada Hindriku päritolu – nimelt on ta ainukesena kirjas mõisas elavate vabade ja võõraste inimeste tabelis, kus tulba pealkirjaks on „Venelased ja ingerlased“ /Rußen und Ingermanländer/. Jääb vaid üle oletada, et Hindrik oli tulnud Eestisse kuskilt Narva-tagustelt aladelt. Oli ta venelane või ingerlane? Kes seda enam teab, aga üksjagu värvikust see seik sugupuule muidugi lisab. (Lisatud hiljem: adramaarevisjonide sellest osast siiski kaugele ulatuvaid järeldusi inimeste päritolu või rahvuse kohta teha ei saa. Näib, et mõisa maadel elanud ja mõisale mittekuuluvaid inimesi sisaldava tabeli päise stamppealkiri oligi tihtipeale “Venelased ja ingerlased”, aga ka näiteks “Võõrad ja vabad” vmt.).  Üsna kindel tundub olevat see, et Kose kihelkonnast ta pärit ei olnud – enne 1750. a. puuduvad igasugused andmed tema olemasolust. Uue-Harmi mõisa 1774. a. adramaarevisjonis Hindrikut kirjas ei ole, nähtavasti viibis ta ajutiselt kuskil mujal – vaba mehena võis ta ju vabalt liikuda. Ka Kose meetrikates pole ei teda ega tema pere liikmed ajavahemikul 1770 kuni 1775 kordagi mainitud. Uuesti ilmus Hindrik koos perega välja Uue-Harmi mõisa 1782. a. hingeloendis – ta on kirjas kui vaba mees, kes on saanud 08.11.1742 oma vabaduskirja maanõunikuproua von Uexküllilt, sünd. von Essen, ning mille on kinnitatud keiserlik kindralkuberner, ta peab kõrtsmiku ametit ja on vabastatud koormistest. Uue-Harmi mõisas elab ta 1776. aastast alates. /Ein freier Mensch laut seinem Freybriefe d. 8. November An. 1742 von der verwittweten Frauen Landrathin von Uxkull gebohren von Essen, und vom Kayserl, General Gouvernement bestätiget. Ist Krüger und von Abgaben frei. Seit An 1776 befindet derselbe sich hier/. Ilmselt tuli Hindrik 1776. a. tagasi ja asus elama Soosaare kõrtsi. Hindrik suri umbes 74-aastaselt enne 26.12.1786 Uue-Harmi mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1786.

Oli abielus Ellu-ga.

13. Ellu /Soosaare Hindriku naine Ellu, Soo Sare Hinrike N. Ello/, sündis umbes 1714. Päritolu teadmata. Suri umbes 65-aastaselt (hingerevisjonis antud vanuse järgi oli surres umbes 72-aastane) enne 05.12.1786 Uue-Harmi mõisapiirkonnas ja maeti 05.12.1786.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Kaarel – vt. nr. 6

14. Mart /Kaharpea Jaani poeg Mart, Saumetsa Juhani sulane Mart, Kuusiku kõrtsi Mart, Imuti Mart, Kahharpä Joani Mart, Saumetza Juhhane Knecht Mart, Kusiko kortso Mart, Kusico Mart, Immoti Mart/, isa Jaan – vt. nr. 22, ema Krõõt – vt. nr. 23, sündis enne 22.10.1721 Habaja mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas. Ristiti 22.10.1721, vaderid: Kärneri Mikk, Hinnu Hans, Rätsepa Hansu naine Anu. Mardi sündimise ajal oli isa Jaan Kääri Mardi talus sulaseks. Leeris käis Kosel kevadel 1742 kui Kaharpea Jaani poeg Mart. Abiellumise ajal 1745 teenis sulasena Saumetsa Juhani juures. 1748. a. oli Habaja mõisas karjuseks. Umbes 1750. aastast alates oli kõrtsmik Kuusiku kõrtsis. Kuusiku kõrts asus Kolu-Äksi vahelise tee ääres Kääri talu ja Imuti küla vahel. Kõrtsi on mainitud Kose koguduse 17. sajandi lõpust pärit meetrikates ning ta on tähistatud ka umbes 1696. aastast pärit Habaja mõisa Kirivalla küla kaardil. Pärast Põhjasõda seisis kõrts nähtavasti pikka aega kasutamata, sest ei Habaja mõisa adramaarevisjonides ega Kose kirikuraamatutes Kuusiku kõrtsi ei mainita. 1750. a. adramaarevisjonis on aga kirjas Kuusiku kõrtsmik Mart, kes oli vabastatud teotööst ja naturaalkoormistest. Arvatavasti 1760. a. paiku läks Mart oma isa Jaani asemele peremeheks Imuti Mäe tallu. Mart suri 42-aastaselt enne 12.09.1764 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 12.09.1764. Paar kuud pärast isa surma toimus aga peres tragöödia – nimelt külmusid 16.12.1764 surnuks Mardi 9-aastane tütar Mari ja 5-aastane poeg Hans. Nad olid hirmust ühe Väätsa rügemendi soldati ees, kes nende talus märatsema hakkas, Kirivalla külla püüdnud põgeneda, ent sinna nad ei jõudnudki /Marri und Hans, seelig Imoti Marts Kinder, welche d. 16ten hujus erfroren, da sie aus Furcht für einen Soldaten vom Wætschen Regimente, der in dem Gesinde zu toben angefangen, sich reteriren und nach dem Kirriwallsche Dorffe laufen wollen/.

Mart laulatati Kosel 24.03.1745 Habaja mõisa ümmardaja Leenu-ga.

15. Leenu /Habaja mõisa ümmardaja Leenu, Mäe Mardi ema Leenu, Abbaia Moisa Umberdaia Leno, Mae Marti Emma Leno/, sündis umbes 1715, täpsemad andmed päritolu kohta puuduvad. Leenu suri umbes 73-aastaselt enne 27.02.1788 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 27.02.1788.

Lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 7
2) poeg Jaan
3) poeg Juhan
4) poeg Mart
5) tütar Mari
6) poeg Hans

V põlvkond

16. Hindrik /Paunküla mõisa kilter Hindrik, Paunküla kubjas Hindrik, Vana Kubja Hindrik, Proosa Hindrik, Vainu Hindrik, Paunkulla Moisa Kilter Hinrich, der Paunkülsche Kubjas Hinrich, Wanna Kubja Hinrich, Prosa Hinrich, Waino Hinrich/, sündis umbes 1680. Oli Paunküla mõisa kubjas kuni 1720-ndate alguseni. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsiooniprotokollis 1716. a. on Hindrik pandud kirja Ardu küla alla kui 28-aastane kubjas Hindrik, kellel on 20-aastane naine Krõõt ja 6-nädalane tütar Madle. Neil on üks lehm, kuid haritavat maad ei olnud, Hindrek on mõisa kubjas. Alates umbes 1722. aastast läks pere elama Paunküla külla ja Hindrikust sai arvatavasti taluperemees. Hüüti Proosa Hindrikuks, selle nime all on ta kirjas Kose koguduse meetrikates. Paunkülas oli samal ajal veel üks teine sama talunimega peremees – Proosa Mihkel. Paunküla mõisa adramaarevisjonides leidub küll Proosa Mihkel, kuid mitte Proosa Hindrikut. Arvatavasti on viimane adramaarevisjonides kirjas kui Vainu Hindrik – sellenimelist talupoega kirikuraamatutes ei leidu, kuid perekonnakoosseis klapib Proosa Hindriku perekonnaga ja ühtki teist sobivat Hindrikut Paunküla mõisa adramaarevisjonides ei ole. Hindrik suri umbes 80-aastaselt enne 05.03.1760 Paunkülas ja maeti 05.03.1760.

Laulatati Kosel 11.02.1711 Paunküla puusepa tütre Krõõdaga.

17. Krõõt /Paunküla puusepa tütar Krõõt, Paunk. Puseppa tüttar Kret/, sündis umbes 1690. Oli Paunküla puusepa tütar, kuid rohkem tema vanematest ja perekonnast teada ei ole. Suri umbes 72-aastaselt enne 28.04.1762 Paunkülas ja maeti 28.04.1762.

Lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Hans
3) tütar Madle
4) poeg Mihkel
5) poeg, kaksik Jaan
6) tütar, kaksik Mari
7) poeg Jaak
8) poeg Hans
9) tütar Mai
10) poeg Jaak – vt. nr. 8
11) poeg Hindrik

18. Jaan /Korla Jaan, Paunküla kubjas Jaan, Korla Joan, Kurla Jahn, der Paunkülsche Kubjas Joan, Paunkülla Moisa Kubjas Jaan/, sündis umbes 1691. Sai pärast Hindrikut Paunküla kupjaks. Elas Ardu külas Korla talus. Suri umbes 70-aastaselt enne 04.03.1761 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 04.03.1761.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati arvatavasti Kosel 27.11.1720 Paunküla möldri teenijatüdruku Maret-iga. Jaan oli sel ajal Käba Jaani sulane /Kebba Joanens Knecht Joan/ Silmsi külas Paunküla mõisapiirkonnas. Pärast Mareti surma laulatati teistkordselt Kosel 16.06.1745 Vahi Jaani lese Anu-ga /Wahhi Jaani lesk Anno/ Ardu külast.

19. Maret /Marret/, sündis umbes 1791. Abiellumise ajal oli arvatavasti Paunküla möldri teenijatüdruk /des Paunkulschen Müllers Magd Marret/. Suri umbes 54-aastaselt 25.04.1745 Paunkülas ja maeti 28.04.1745.

Lapsed:
1) tütar Ellu
2) poeg Hans
3) tütar Mai
4) poeg Jaan
5) tütar Mari – vt. nr. 9
6) poeg Kristohver
7) tütar Ann

20. Jaan /Andrese Jaan, Andresse Joan/, sündis umbes 1695. Oli taluperemees Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas. Suri umbes 62-aastaselt enne 09.10.1757 Ardu külas ja maeti 09.10.1757.

Abiellus umbes 1720 või pisut varem Andrese Jüri Andrese tütre Mai-ga. Esimese lapse sünnikandes on Andres kirjas kui Andrese Jüri Andrese väimees.

21. Mai /Andrese Jüri Andrese tütar Mai, Andresse Jürgens Andressens T. Mai/, isa Andres – vt. nr. 24, ema Krõõt – vt. nr. 25, sündis 28.02.1703 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas. Ristiti 01.03.1703, vaderid: Andrese Aadam, Otsa Jüri Matsi naine Eeva. Suri 74-aastaselt enne 15.10.1777 Ardu külas ja maeti 15.10.1777.

Lapsed:
1) poeg Aadu /sünnikandes Adam/
2) tütar Krõõt
3) poeg Juhan
4) poeg Andres – vt. nr. 10
5) tütar Ann
6) tütar Krõõt
7) tütar Anu
8) poeg Juhan
9) poeg Hans
10) poeg Hans

22. Jaan /Kõvakoore Andrese poeg Jaan, Kääri Mardi sulane Jaan, Kaharpea Jaan, Imuti Jaan, Kowwakore Andresens Sohn Joan, Käri Martens Knecht Joan, Kahharpä Joan, Keherpeh Jahn, Kaherpæ Joan, Immoti Joan, Himmota Joan/, isa Andres – vt. nr. 26, sündis umbes 1692. Pärast abiellumist oli Kääri talus peremees Mardi juures sulaseks. Habaja mõisa 1726. a. adramaarevisjoni ajaks on saanud peremeheks Kirivalla külas – Kaharpea Jaani talu suuruseks on 1/4 adramaad. 1744. aastaks on Kaharpea talu nimetus kadunud, Jaan on läinud peremeheks Imuti tallu (enne Põhjasõda oli Imuti neljast talust koosnev küla). Suri umbes 66-aastaselt enne 06.09.1758 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 06.09.1758.

Laulatati Kosel 31.10.1720 leitnant Stryki sulase tütre Krõõdaga.

23. Krõõt /leitnant Stryki sulase tütar Krõõt, H. Lieut. Strykens Knechts T. Kret/, sündis umbes 1687, täpsemad andmed päritolu kohta puuduvad. Isa oli leitnant Stryki (arvatavasti Triigi mõisa omanik leitnant Hans Heinrich von Stryk) sulane. Suri umbes 90-aastaselt enne 10.12.1777 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 10.12.1777.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mart – vt. nr. 14
2) tütar Ann
3) poeg Jaan
4) poeg Andres
5) poeg Hindrik
6) tütar Anu
7) tütar Hedvig
8) tütar Madle

VI põlvkond

24. Andres /Andrese Jüri poeg Andres, Andrese Jüri Andres, Andresse Jürri s. S. Andres, Andresse Jürgens Andres, Andrese Jurry Andres/, isa Jüri – vt. nr. 27, sündis umbes 1664 (surmakandes märgitud vanuse järgi). Oli taluperemees Ardu külas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsiooniprotokolli 1716. a. on ta arvatavasti kirja pandud kui peremees Andrese Andres. Vanuseks on märgitud 40 aastat, mille järgi sünniaeg oleks umbes 1676. Inkvisitsiooniprotokollis kirja pandud vanused ning perekondade koosseisud on väga ebatäpsed. Andresel naist kirjas ei ole (arvatavasti naine oli selleks ajaks surnud), kuid on veel kolm last – 2-aastane poeg Juhan, 3-aastane tütar Mai, 4-aastane tütar Liisu. Andresel oli üks hobune, üks härg, 1 lehm ja talu suuruseks oli 1/16 adramaad. Andres suri umbes 60-aastaselt enne 30.08.1724 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 30.08.1724.

Laulatati Kosel 10.12.1699 Ardu kõrtsmiku Jaani võõrastütre Krõõdaga.

25. Krõõt /Ardu kõrtsmiku Jaani võõrastütar Krõõt, des Hardoschen Krügers Jahn s. Stieff Tochter Greth/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri arvatavasti enne 29.01.1716 Ardu külas Paunküla mõisapiirkonnas ja maeti 29.01.1716. Surmakandes on kirjas vaid, et suri Andrese Jüri Andrese naine, kuid eesnimi on jäänud üles märkimata.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liisu
2) tütar Mai – vt. nr. 21
3) poeg Juhan

26. Andres /Kõvakoore Andres, Kowwakore Andres, Kowakor Andres/, sündis umbes 1650. Habaja mõisa 1732. a. adramaarevisjonis on kirjas hajatalude all kui vana ja töövõimetu talupoeg. Temaga koos elas veel üks töövõimetu naine ja üks alaealine laps. Andres suri umbes 86-aastaselt 30.06.1736 Habaja mõisapiirkonnas ja maeti 04.07.1736. Surmapõhjus – villitõbi.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 22

VII põlvkond

27. Jüri /Andrese Jüri, Andresse Jürgen, Andresse Jürri/, sündis umbes 1644. Suri umbes 80-aastaselt enne 16.02.1724 Ardu külas Paunkülas mõisapiirkonnas ja maeti 16.02.1724.

Teadaolev laps:
1) poeg Andres – vt. nr. 24

Kirjuta vastus