Mari Anon oli minu isapoolne vaarvanaema. Erinevalt teistest nõnda kaugetest esivanematest on mulle teada Mari haua asukoht – see asub Kambja kalmistul. Veelgi enam – säilinud on ka hauda tähistav raudrist niisugusena, nagu ta arvatavasti algselt sinna asetati. Muidugi on ajahammas teda üksjagu purenud, kuid kiri on ristilt veel täiesti loetav: „Siin hingab Mari Kolk“.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Laksi Jaan (-1719) - 16
        +--+ 4-Laksi Jaani p. Lillo (1702-1782) - 8
        |  +--- 5-Pirrit (-1728) - 17
     +--+ 3-Laksi Lillo p. Jakab (1741-1781) - 4
     |  |  +--- 5-Villemi Andres (-1750) - 18
     |  +--+ 4-Villemi Andrese t. Anu (1711-1776) - 9
  +--+ 2-Peeter ANON (1777-1848) - 2
  |  |     +--+ 5-Robi Jaak (-1726) - 19
  |  |     |  +--- 6-Robi Jaagu ema (-1724) - 24
  |  |  +--+ 4-Voitka Hans (1712-1782) - 10
  |  |  |  +--- 5-Ann (-1742) - 20
  |  +--+ 3-Robi Hansu t. Eeva (1741-1799) - 5
  |     |  +--- 5-Topsi Jaan (-1727) - 21
  |     +--+ 4-Topsi Jaani t. Ann (1719-1788) - 11
--+ 1-Mari ANON (1814-1887) - 1
  |     +--- 4-Pedaja Hansu kasvandik Peeter (1700-1774) - 12
  |  +--+ 3-Pedaja Hindrik (1742-1798) - 6
  |  |  |  +--- 5-Reinu Hansu Andres (-1739) - 22
  |  |  +--+ 4-Reinu Hansu Andrese t. Eeva (1704-1782) - 13
  +--+ 2-Pedaja Hindrike t. Liis (1782-1826) - 3
     |     +--- 5-Pulli Rein (-1754) - 23
     |  +--+ 4-Pulli Peeter (1719-1773) - 14
     +--+ 3-Pulli Peetri t. Mari (1752-1799) - 7
        +--- 4-Mai (1722-1789) - 15

I põlvkond

1. Mari ANON /Laksi Jakabi Peetri tütar Mari, Marri Annon, Laksi Jakkabi Petre T. Marri/, isa Peeter Anon – vt. nr. 2, ema Liis – vt. nr. 3, sündis 07.10.1814 Suure-Kambja mõisapiirkonnas /Groß-Kamby/. Ristiti 12.10.1814, vaderid: Roiu Jüri tütar Mari, Jaska Hindrike naine Ann, Tapu Peeter. Leeritati Kambjas 1831. 1816. a. revisjoni ajal elas Robi talus nr. 18 Kaatsi külas, kus isa Peeter oli peremees. 1826. a. sai koos perega perekonnanimeks ANON /ANNON/. 1829. a. läks koos perega elama Tõdu mõisapiirkonda /Tödwenshof/ Põlva kihelkonnas. Pärast abiellumist sai taluperenaiseks Tõdu mõisapiirkonnas. Abikaasa Hansu surma järel abiellus uuesti ning läks koos teise abikaasa Hindrik Kolkiga 1856. a. elama Suure-Kambja mõisapiirkonda. 1858. a. revisjoni ajal oli pere kirjas Trossi talus nr. 65. Mari kuulus Kambja vennastekogudusse. Suri 72-aastaselt 31.03.1887 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1887 Kambja kalmistule (praegu perekond Hanko hauaplats). Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Mari oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas 19.11.1839 sulase Hans Hanko-ga Voore külast Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast /Neu-Kusthof/ Võnnu kihelkonnast. Pärast Hansu surma laulatati teistkordselt Kambjas 18.09.1855 sulase Hindrik Kolk-iga /Hindrik Kolgan/ Tõdu mõisapiirkonnast Põlva kihelkonnast.

Esimene abikaasa Hans HANKO /Hans Anko, Annuka Märdi Reinu poeg Hans, Hannoka Märti Reino p. Hans/, sündis 30.08.1816 Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas /Neu-Kusthof/ Võnnu kihelkonnas, isa Rein Hanko, ema Sohvi. Ristiti 03.09.1816, vaderid: Peedu Paabu Jüri poeg Hans, Jaani Peetri Jaan, Konksi Juhani naine Eeva. Hingeloendites on Hans esimest korda kirjas 1826. a. Vastse-Kuuste mõisapiirkonnas Voore külas Hüti talus nr. 39. Isa Rein tuli Logina külast Annuka talust Hüti tallu peremeheks. Sama revisjoni ajal sai pere endale ka perekonnanime kujul ANKO, edaspidi jagunevad selle perekonnanime saanud inimesed HANKO-deks ja ANKO-deks. Mõlemad nimekujud on käibel siiani, Hanko siiski enam kui Anko. Lisaks nendele kahele nimele võib kirikuraamatutes kohata veel ka nimekuju ANNOK. 1834. a. revisjoni ajal oli Hans endiselt kirjas Hüti talus. 1842. a. lahkus Hans Vastse-Kuuste mõisapiirkonnast ja läks elama Tõdu mõisapiirkonda Põlva kihelkonnas. Oli taluperemees. Hans suri 38-aastaselt 21.05.1855 õhtul Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 26.05.1855. Surmapõhjus – malaaria /kaltes Fieber/.

Teine abikaasa Hindrik KOLK /Kolga Jüri poeg Hindrik, Hindrik Kolgan, Kolga Jürri P. Hindrek/, sündis 05.02.1807 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnas, isa Kolga Jüri Kolk, ema Ann. Ristiti 07.02.1807, vaderid: Kõrtsi Hindrik, Hintsu Aadam, Hintsu Jaani naine Mari. Hindrik suri 65-aastaselt 05.02.1872 ennelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.02.1872. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Mari lapsed esimesest abielust – vt. Hans Hanko sugupuu.

Mari laps teisest abielust:

6) tütar Mari KOLK /Marri Kolk/, sündis 23.06.1756 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas, ristiti kodus koolmeistri poolt 01.07.1856, vaderid: tüdruk Mari Klein, perenaine Mari Kolk, sulane Hindrik Steinbach. Isa Hindrik oli tütre ristimise ajal taluperemees. Leeritati Kambjas 22.10.1872. Mari suri 71-aastaselt 01.12.1927.

Laulatati pastori poolt Kambjas 03.02.1874 taluperemees Jaan Tornius-ega Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Jaan sündis 28.10.1843 öösel Kambja kirikumõisa piirkonnas, isa sulane Kuiva Jaani Jaagup Tornius, ema Mari. Ristiti 31.10.1843, vaderid: sulane Jaan Müller, kellamees Gotthard Krebes, soldatinaine Leena Mumann. Leeritati Kambjas 19.03.1861. Jaan suri 79-aastaselt 11.04.1923 kell 6 hommikul Suure-Kambja vallas ja maeti 17.04.1923.

II põlvkond

2. Peeter ANON /Laksi Jakabi poeg Peeter, Laksi Jakkabi P. Peter, Peter Anon, Peter Annon/, isa Jakab – vt. nr. 4, ema Eeva – vt. nr. 5, sündis 26.01.1777 Maidla mõisapiirkonnas /Maydellshof, Suure-Kambja kõrvalmõis/ Kambja kihelkonnas. Ristiti 29.01.1777, vaderid: Aia Peeter, Kangru Jaak, Lalli Jüri naine Liis. Leeris käis Kambjas 1798. 1782. a. revisjoni ajal elas Suure-Kambja mõisapiirkonnas Kaatsi külas Robi talus nr. 18, kus tema isa oli olnud peremees. Elas samas ka 1795. ja 1811. a. revisjonide ajal, mil peremeheks oli vanem vend Märt. 1816. a. revisjoni ajaks oli pärast Märdi surma saanud ise peremeheks. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks ANON /ANNON/. 1829. a. kirjutati ümber Tõdu mõisapiirkonda. 1834. a. revisjoni ajal oli taluperemees Päärna /Pörna/ talus nr. 8. Peeter suri 71-aastaselt 25.09.1848 õhtul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 30.09.1848. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alterschwäche/. Surmakandes on kirjas, et Peeter oli kirikukerjus /Bettler/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas 20. pühapäeval pärast kolmainupüha 1803 Pedaja Hindriku tütre Liis-iga Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Pärast Liisi surma laulatati teistkordselt Kambjas pühapäeval pärast uut aastat 1827 Talvikese Peetri Jaani tütre Triin-uga /Talwikesse Petre Jani T. Trin/ Tõdu mõisapiirkonnast. Triin sündis 23.12.1791 Tõdu mõisapiirkonnas, isa Talvikese Peetri Jaan, ema Mari. Ristiti 26.12.1791, vaderid: Könimäe Jaani Hindrike naine Triin, Peedu Jüri naine Ann, Räkandi Kaarli. Triin suri 63-aastaselt 27.12.1854 öösel Tõdu mõisapiirkonnas ja maeti 02.01.1855. Surmapõhjus – peapõletik /Kopfentzündung/.

3. Liis /Pedaja Hindriku tütar Liis, Peddaja Hindriki T. Liis/, isa Hindrik – vt. nr. 6, ema Mari – vt. nr. 7, sündis 28.06.1782 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 30.06.1782, vaderid: Pöka Hansu sõsar Liis, tüdruk Ann kiriku juurest, pärit Pangodi mõisapiirkonnast, kiriku kokk Jüri. 1795. a. revisjoni ajal elas Kaatsi külas Pedaja talus nr. 23, kus isa Hindrik oli peremees. 1826. a. vaherevisjoni ajal said Liisi vennad perekonnanimeks STAMMBERG. Liis suri 43-aastaselt 06.05.1826 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 09.05.1826. Surmapõhjus – tuberkuloos /Auszehrung/.

Peetri ja Liisi lapsed:
1) poeg Hindrik
2) tütar Mari
3) tütar Sohvi
4) poeg Jüri
5) poeg Juhan
6) tütar Mari ANON – vt. nr. 1
7) poeg Jaan ANON
8) tütar Leenu ANON
9) tütar Liis ANON

Peetri ja Triinu laps:
10) tütar Tiiu ANON

III põlvkond

4. Jakab /Laksi Lillo poeg Jakab, Laksi Lillo S. Jacob, Laksi Lillo Jakkab, Jakkap/, isa Lillo – vt. nr. 8, ema Anu – vt. nr. 9, sündis enne 17.02.1741 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 17.02.1741, vaderid: Villemi Andrese Jakab, köster Ignats (Kambja köster ja kooliõpetaja Ignatsi Jaak), Körtsi Jaagu naine Mari. Leeris käis Kambjas kevadel 1760. Elas Kaatsi külas, hiljemalt 1771. a. läks elama Maidla kõrvalmõisa aladele (laste ristimiskannetes antud elukohtade järgi) ning paar aastat hiljem taas Kaatsi külla Robi tallu. Jakab kadus märtsis 1781, kui ta läks randa kala püüdma (või kala tooma?). Kambja koguduse personaalraamatus on selle kohta kirja pandud võrdlemisi halvasti väljaloetav märkus /dieser Jakkab ist im März 81 an Strand nach Fischen gegangen u. bis heute 1 May 81 von ihm nichts gehört … er geblieben/. Pastor on teinud oma märkuse 1. mail 1781 ning selles teatab ta, et Jakabist pole seni keegi midagi kuulnud. Ilmselt peeti teda surnuks, sest juba 1782. a. lubati ta naisel uuesti abielluda. Paraku ei selgu märkusest, millisesse randa Jakab minna võis. Kaardi peale vaadates tundub see retk küll uskumatuna – lähimad rannad võiksid olla kas Peipsi või Võrtsjärve rannik. Tolle aja kohta oli tegemist väga pika teekonnaga. Peipsi ja Võrtsjärve vahelisel alal olevate väikeste järvede randade kohta üldiselt ei kasutata saksa keeles sõna Strand – see käib ikka pigem suurema veekogu ranniku kohta.

Laulatati Kambjas 28.11.1764 Voitka Hansu tütre Eeva-ga Kaatsi külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast.

5. Eeva /Voitka Hansu tütar Eeva, Woitka Hans T. Ewa/, isa Hans – vt. nr. 10, ema Ann – vt. nr. 11, sündis enne 16.01.1741 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 16.01.1741, vaderid: Pedaja Peetri naine Eeva, Kubja Jüri naine Mai, Lutsu Peeter. Leeris käis kevadel 1761. Pärast abikaasa Jakabi surma abiellus teistkordselt Kambjas 04.12.1782 Jaska Hendriku kasvandiku Jaaguga /Jaska Hendriki kasw. Jaak/. Jaak sündis enne 03.09.1755 Kodijärve mõisapiirkonnas /Gothensee/ Kambja kihelkonnas, isa Suntsi Hindrik, ema Triin. Suri 47-aastaselt 03.12.1802 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.12.1802. Arvatavasti lõpetas elu enesetapuga – personaalraamatus on selle kohta halvasti välja loetav märkus. Eeva suri 58-aastaselt 03.02.1799 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 07.02.1799.

Lapsed:
1) poeg Märt, järglased said perekonnanimeks ANON
2) tütar Ann
3) tütar Liis ANON – oli rummalakenne
4) poeg Jüri ANON
5) poeg Peeter ANON – vt. nr. 2
6) poeg Jaak

6. Hindrik /Pedaja Hindrik, Peddaja Hendrik/, isa Peeter – vt. nr. 12, ema Eeva – vt. nr. 13, sündis enne 18.03.1742 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 18.03.1742, vaderid: Jaska Hindrik, Virulase Jüri, Reinu Hansu Peetri naine Anu. Leeris käis Kambjas 1763. Oli Kaatsi küla Pedaja talu peremees nii 1782. kui 1795. a. revisjoni ajal. Suri 56-aastaselt 02.04.1798 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1798.

Laulatati Kambjas 23.11.1775 Pulli Peetri tütre Mari-ga Pulli külast Suure-Kambja mõisapiirkonnast.

7. Mari /Pulli Peetri tütar Mari, Pulli Petre T. Marri/, isa Peeter – vt. nr. 14, ema Mai – vt. nr. 15, sündis enne 21.09.1752 Pulli külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Ristiti 21.09.1752, vaderid: Pulli Aadu naine Mari, Simka Peebu naine Mai, Pulli Reinu Mihkel. Leeritati Kambjas 1769. Suri 46-aastaselt 23.02.1799 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 27.02.1799.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Märt STAMMBERG
3) tütar Liis – vt. nr. 3
4) tütar Sohvi
5) poeg Juhan STAMMBERG
6) poeg Jaan
7) tütar Mari

IV põlvkond

8. Lillo /Laksi Jaani poeg Lillo, Laksi Lillo, Läti Lillo, Laksi Jani P. Lillo, Letti Lillo/, isa Jaan – vt. nr. 16, ema Pirrit – vt. nr. 17, sündis umbes 1702. Elas arvatavasti Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas – laste sünnikohaks on märgitud Kaatsi küla. Suure-Kambja mõisa 1744. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees hoopiski Tatra külas. Tegemist polnud siiski mitte praeguse Tatra külaga Tartu-Võru maantee ääres, vaid sellest idapool asunud Suure-Kambja mõisale kuulunud külaga, mis tänapäeval kannab Madise küla nimetust. Tõenäoliselt 1760-ndate paiku läks elama Maidla kõrvalmõisa alale Läti Lauri Jaani tallu. Suri umbes 80-aastaselt 14.02.1782 Maidla mõisapiirkonnas ja maeti 17.02.1782.

Laulatati Kambjas novembris 1730 Villemi Andrese tütre Anu-ga Naistevalla külast Vana-Prangli mõisapiirkonnast /Alt-Wrangelshof/ Kambja kihelkonnast.

9. Anu /Villemi Andrese tütar Anu, Willime Andresse T. Anno/, isa – Andres – vt. nr. 18, sündis umbes 1711 arvatavasti Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri umbes 65-aastaselt 17.03.1776 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 18.03.1776.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Mari
3) tütar Epp
4) tütar Eeva
5) tütar Ellu
6) poeg Jakab – vt. nr. 4
7) tütar Mari

10. Hans /Voitka Hans, Robi Hans, Robi Jaani vend Hans, Woitka Hans, Robbi Hans, Robbi Jani W. Hans/, isa Jaak – vt. nr. 19, ema Ann – vt. nr. 20, sündis umbes 1712. Tõenäoliselt elas sulasena oma vendade Robi Märdi või Robi Jaani juures. Suure-Kambja mõisa adramaarevisjonide järgi oli Robi talu selleks ajaks jagatud kahe peremehe vahel. 1744. a. revisjoni ajal olid peremeesteks Märt ja Jaan, 1758. a. revisjoni ajal Märt ja Jaani poeg Peep. Umbes 1760-ndate alguses pandi Hans peremeheks Robi naabertallu Voitkale. Nähtavasti olid Hans ja Ann tolle aja kohta võrdlemisi haritud inimesed, sest Kambja koguduse personaalraamatusse tehtud märkuse kohaselt õpetasid nad oma lapsi ise kodus lugema. Hans suri umbes 70-aastaselt 26.05.1782 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 29.05.1782.

Laulatati Kambjas novembris 1737 Topsi Jaani tütre Ann-iga.

11. Ann /Topsi Jaani tütar Ann, Topsi Jani T. An/, isa Jaan – vt. nr. 21, täpne sünniaeg teadamata, arvatavasti sündis enne 1719 tõenäoliselt Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri umbes 70-aastaselt 21.08.1788 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 22.08.1788.

Lapsed:
1) tütar Sohvi
2) tütar Eeva – vt. nr. 5
3) poeg Peep
4) poeg Eerik, järglased said perekonnanimeks VOITES /WOITES/
5) tütar Liis
6) poeg Märt
7) tütar Mai
8) tütar Mai

12. Peeter /Pedaja Hansu kasvandik Peeter, Pedaja Peeter, Peddaja Hanso kasw. Peter, Peddäiä Peter, Peddaja Peter/, päritolu teadmata. Sündis sajandivahetuse paiku. Oli Kaatsi küla Pedaja talu peremehe Hansu juures kasvandikuks. Nähtavasti Hansu vanaks jäädes (Hans suri novembris 1747) sai Pedaja talu peremeheks – on peremehena kirjas Suure-Kambja mõisa 1744. a. adramaarevisjonis. Suri umbes 75-aastaselt 16.06.1774 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 18.06.1774.

Laulatati Kambjas novembris 1723 Reinu Hansu Andrese tütre Eeva-ga.

13. Eeva /Reinu Hansu Andrese tütar Eeva, Reino Hanso Andresse T. Ewa/, isa Andres – vt. nr. 22, sündis enne katku umbes 1704 arvatavasti Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri umbes 78-aastaselt 18.03.1782 Kaatsi külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas.

Lapsed:
1) poeg Märt
2) poeg Mikk
3) tütar Anu
4) tütar Liis
5) poeg Jüri
6) poeg Hans, järglased said perekonnanimeks TAMM
7) tütar Mari
8) poeg Hindrik – vt. nr. 6
9) tütar Triin
10) tütar Mai

14. Peeter /Pulli Reinu Peeter, Pulli Peeter, Pulli Reino Peter, Pulli Peter/, isa Rein – vt. nr. 23, sündis arvatavasti enne 1719 Pulli külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Elas oma venna Aadu juures Pulli talus. 18.08.1764 juhtus peres traagiline sündmus – hunt viis noorima poja Märdi ära. Last otsiti ning 22.08. leiti sügaval metsas tema jäänused. Peeter suri umbes 54-aastaselt 18.04.1773 Pulli külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 19.04.1773.

Oli abielus Mai-ga. Abielu sõlmiti arvatavasti 1740. a. paiku.

15. Mai, sündis umbes 1722, päritolu on teadmata. Kuna Kambja koguduse abielumeetrikas Peetri ja Mai abielukannet ei ole võimalik leida, siis oletatavasti oli Mai pärit mõnest muust kihelkonnast. Tõenäoliseks võib pidada Nõo või Tartu-Maarja kihelkonda. Kummagi abielumeetrikaid sellest perioodist ei ole säilinud. Võnnu kihelkonna abielumeetrikas Pulli Peetri abielukannet ei ole. Enne surma elas Kaatsi külas Pedaja talus väimehe juures. Mai suri umbes 60-aastaselt (tõenäoliselt siiski pisut vanemas eas) 19.01.1789 Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 21.01.1789. Surmakandes on eesnimena ekslikult kirjas Ann.

Lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Rein
3) poeg Aadu
4) poeg Märt
5) poeg Jaak
6) tütar Mari – vt. nr. 7
7) poeg Hans
8) tütar Liis
9) poeg Märt

V põlvkond

16. Jaan /Laksi Jaan, Laxi Jani, Laksi Jani (om. käändes)/, sünni- ja surmaaeg on teadmata. Pidi olema surnud 1726. aastaks, sest sel aastal abiellus tema poeg Peeter kui õndsa Laksi Jaani poeg. Tõenäoliselt suri enne 1719. a. – Kambja koguduse surmameetrika algab sellest aastast ning Jaani surmakannet selles ei leidu.

Oli abielus Pirrit-iga. Ei ole teada, kas Pirrit oli Jaani ainus naine. Personaalraamatu järgi oli Pirrit kindlasti Lillo ja Peetri ema.

17. Pirrit, sünniaeg teadmata. Suri ja maeti septembris 1728.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter
2) poeg Lillo – vt. nr. 8

18. Andres /Villemi Andres, Willume Andres, Willime Andres/, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Naistevalla külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Vana-Prangli mõisa 1731. a. adramaarevisjonis on Andrese kohta kirja pandud järgmine märkus: dieser Baur wird von dH. Majoren Rehbinder Vermöge seiner angegebenen Specification nach Owerlack prätendiret, weil aber aus der Schwedischen A. 1688 d. 18. Aug. gehaltenen Revision hat … erfallet, daß sein Vater alhir angeschlagen worden, so bleibet er auch hier, und wird hirselbst gleichfals Erbe angeführet – seda talupoega nõuab major Rehbinder väljaandmiseks Patküla mõisale (Helme kihelkonnas) vastavalt tema valduste spetsifikatsioonile, kuid kuna Rootsi ajal 8. augustil 1688 toimunud revisjoni järgi oli juba tema isa siia kirja pandud, siis jääb ka tema siinsesse omandusse. Andresel oli vend Villemi Jaak. Andres suri ja maeti veebruaris 1750.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Ell, kes suri märtsis 1745. Ei ole teada, kas Ell oli kõigi Andrese laste ema. Andres abiellus uuesti Kambjas oktoobris 1745 Jakabi Peetri naiseõe Mai-ga /Jakkabi Petre N. S. Mai/. Mail oli selleks ajaks seljataga kolm abielu. Mai suri 11.10.1770.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 9
2) tütar Epp
3) poeg Peedu
4) tütar Mari

Laps, kelle ema oli Ell:
4) poeg Jakab – oli koolmeister, poeg Jaak lasti mõisniku poolt vabaks

19. Jaak /Robi Jaak, Robbi Jaak, Robbi Jack/, ema – vt. nr. 24, sünniaeg teadmata. Suure-Kambja mõisa 1721. a. revisjoni ajal oli peremees Robi talus. Tema kohta on kirja pandud, et ta on Prangli mõisa pärisori, elab alates katku ajast siin ja on siin naise võtnud /Von Wrangelshoff Erb von der Pest hier und sich hier eingeheirathet/. 1723. a. adramaarevisjonis on seda lugu veelgi täpsustatud – Jaak ei teadvat isegi, millisele mõisale tema vanemad kuulusid. Isa olevat enne sõda elanud kolm aastat Prangli mõisa all. Nälja ajal tuli ta Suure-Kambja mõisa maadele ning suri siin, Jaak ise võeti mõisa talupoegkonda vastu ja kasvatati siin üles ning nüüdseks on ta üheksa aastat kohal peremees olnud /Der Wirth weis nicht wo seine Eltern erb sind, sein Vater soll vor dem Kriege 3 Jahr als Einwohner unter Wrangelshoff gelebt haben. Von … derselbe in den Hunger Jahren hierher gekommen und hier selbst gestorben, dieser aber aufgenommen und alhier erzogen, nun 9 Jahr auf Land geseßen/. Jaak suri ja maeti detsembris 1726.

Oli abielus Ann-iga. Ei ole teada, kas Ann oli Jaagu ainus naine.

20. Ann /Robi Märdi ema Ann, Robbi Merti Emma An/, päritolu teadmata. Oli Jaagu poja Märdi ema (surmakandes on teda nii nimetatud) ja tõenäoliselt ka Hansu ema. Ei pruukinud olla Jaagu vanemate poegade Jaani ja Hindriku ema – Jaan oli tema surma ajal samuti peremees, kuid Anni millegipärast tema järgi ei nimetatud. Poegade vanuseline järjekord on siiski oletuslik ja määratud abiellumisaegade järgi eeldusel, et vanemad lapsed abiellusid enne nooremaid. See ei pruukinud aga sugugi mitte alati nii olla. Ann suri ja maeti jaanuaris 1742.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Hindrik
3) poeg Märt
4) poeg Hans – vt. nr. 10

21. Jaan /Topsi Jaan, Topsi Jahn/, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti mais 1727.

Oli abielus Katre-ga /Kattre/. Ei ole teada, kas Katre oli Jaani ainus naine ja kõikide laste ema. Pärast Jaani surma abiellus Katre Kambjas oktoobris 1727 Reinu Paabu Paabuga /Reino Pabo Pab/. Märtsis 1754 suri ja maeti Topsi Jaani naine Katri – tõenäoliselt oli tegemist sama Katre-ga, kuigi on ebatavaline, et teda nimetati eelmise abikaasa järgi. Samas ühtegi teist Topsi Jaani, kes samal perioodil oleks Kambja kihelkonnas elanud, ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann – vt. nr. 11

Lapsed, kelle ema oli Katre:
2) tütar Liis
3) poeg Toomu

22. Andres /Reinu Hansu Andres, Reino Hanso Andres/, sünniaeg teadmata. Elas Raanitsa külas Vana-Prangli mõisapiirkonnas. Suri ja maeti novembris 1739.

Oli abielus Ellu-ga /Ello/. Ei ole teada, kas Ellu oli Andrese ainus naine ja kõikide laste ema. Suri ja maeti mais 1743.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva – vt. nr. 13
2) tütar Liis
3) tütar Mari
4) poeg Peeter
5) tütar Ann
6) poeg Jaan

Lapsed, kelle ema oli Ellu:
7) poeg Märt
8) poeg Jüri
9) poeg Mikk
10) poeg Andres

23. Rein /Pulli Rein/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Suure-Kambja mõisa 1721. a. adramaarevisjoni järgi oli Rein äsja Pulli külla taluperemeheks pandud ja seetõttu oli ta kolmeks aastaks kohustustest vabastatud /neu gesetzt genießet 3 frey Jahren/. Suri ja maeti jaanuaris 1754.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Els (surmakandes Ellu /Ello/). Ei ole teada, kas Els oli Reinu esimene naine ja enne 1719. a. sündinud laste ema. Els suri ja maeti veebruaris 1730. Rein abiellus uuesti Kambjas aprillis 1730 lesknaise Harju Hansu tütre Mari-ga /Ario Hanso T. Marri/ Aardla külast Haaslava mõisapiirkonnast /Haselau/ Kambja kihelkonnast. Mari suri ja maeti aprillis 1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter – vt. nr. 14
2) tütar Anu

Lapsed, kelle ema oli Els:
3) poeg Aadu
4) poeg Jaan
5) tütar Mai
6) poeg Jaan

Lapsed, kelle ema oli Mari:
7) tütar Ellu
8) tütar Katri

VI põlvkond

24. Robi Jaagu ema, nimi, päritolu ja sünniaeg teadmata. Suri ja maeti jaanuaris 1724.
Teadaolev laps:
1) poeg Jaak – vt. nr. 19