Märt Busch

Äia vaarisa Märt Buschi lugu pakub üsna ohtralt uurimisseiklust läbi mitme kihelkonna – tema esivanemad on pärit Viljandi, Kolga-Jaani ja Kõpu kihelkondadest, järglasi tuleb otsida aga peamiselt Saarde ja Halliste kihelkondadest. Just sellest Märdist sai alguse traditsioon, et vähemalt üks poisslaps igas järgmises põlvkonnas saab nimeks Märt. Märdi isa Mihkel oli üks näide selle kohta, kuidas talurahvas pärisorjusest ning sunnismaisusest vabanemisel tasapisi liikvele läks. Kolga-Jaani kihelkonnast Oiu külast pärit poiss võttis üsna varases nooruses kätte ja läks „laia ilma” rändama. Oma teel peatus ta mõnda aega Kõpu kihelkonnas, võttis seal naise ning läks edasi Saarde kihelkonda. Oiu Buschide pere oli tolle aja kohta üsna erandlik – Mihkli viiest vennast ja kolmest õest jõudsid kõik peale ühe õe täiskasvanuikka, lõid perekonna ja said lapsi. Laste suremus oli tollal suur, mistõttu suurel osal taluperedest ei õnnestunud nii palju lapsi üles kasvatada. Isegi nekrutiks ei võetud sellest perest ühtki poega – vanimal vennal Annusel õnnestus kuidagiviisi ennast nekrutikohustusest vabaks osta. See on hämmastav, sest summa, mis tuli välja käia, ei olnud mitte igaühele jõukohane (Tõnu Tannbergi andmetel vähemalt 300 hõberubla – Tõnu Tannberg. “Verekümnis tsaaririigile. Nekrutikohustuse ajaloost Eestis” – “Eesti Päevaleht”, 25.02.2006). Annuse isa Aadu polnud kindlasti mingi rikas talupoeg, vaid olemasolevate andmete järgi otsustades tavaline talusulane.

Märt Buschi esivanemate uurimine viis mind kokku Mihkli vendade otseste järeltulijate, kes tõelise entusiasmiga olid üles leidnud ja kokku pannud suurejoonelise Buschide sugupuu. Ainukesena oli neil tol hetkel puudu Mihkli haru, sest Oiu poolt vaadatuna kadus ta ju 1820-ndatel üsna jäljetult – andmeid tema mineku kohta oli napilt. Suur oli rõõm, kui selgus, et uurime tegelikult üht ja sama peret. Toona alguse saanud idee korraldada Buschide suguvõsa kokkutulek kestab tänaseni – sellest on saanud iga kolme aasta tagant toimuv traditsiooniline ettevõtmine. Perekonnanime Busch ei kanna vist küll enam mitte ükski järglane – nimede eestistamise kampaania käigus võeti agaralt muid eestipärasemaid perekonnanimesid (Mihkli harus OJAMAA, PALUOJA, LINDORG, RÜNNE, PÄRNSOO).

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Pikakärdi Juhkam (1716-1783) - 16
        +--+ 4-Pikakärdi Juhkami p. Käsper (1744-1812) - 8
     +--+ 3-Aadu BUSCH (1772-1845) - 4
     |  |     +--- 6-Peedi Jüri (-1724) - 26
     |  |  +--+ 5-Peedi Jüri p. Jaan (1710-1783) - 17
     |  |  |  +--- 6-Ell (1666-1756) - 27
     |  +--+ 4-Väljaotsa Jaani t. Ell (1736-1822) - 9
     |     |  +--- 6-Kuku Rein (1671-1741) - 28
     |     +--+ 5-Kuku Reinu t. Rõõt (1713-1789) - 18
     |        +--- 6-Ann (1674-1754) - 29
  +--+ 2-Mihkel BUSCH (1809-1879) - 2
  |  |     +--- 5-Kallesaare Peeter (1697-1772) - 19
  |  |  +--+ 4-Kalle Annus (1733-1786) - 10
  |  |  |  +--- 5-Kadri (1709-1775) - 20
  |  +--+ 3-Kalle Annuse t. Mai (1773-1843) - 5
  |     |     +--- 6-Siimu Rein (-1732) - 30
  |     |  +--+ 5-Siimu Reinu Jüri (1702-1742) - 21
  |     |  |  +--- 6-Ann (1664-1754) - 31
  |     +--+ 4-Siimu Reinu Jüri t. Mai (1737-1796) - 11
  |        +--- 5-Mai (1690-1763) - 22
--+ 1-Märt BUSCH (1835-1899) - 1
  |        +--- 5-Ivaske Aadu (-1778) - 23
  |     +--+ 4-Kiipsu Toomas (1725-1801) - 12
  |  +--+ 3-Kiipsu Jaan (1764-1817) - 6
  |  |  |  +--- 5-Turba Peet (1700-1751) - 24
  |  |  +--+ 4-Turba Peedi t. Mari (1730-1767) - 13
  +--+ 2-Anu LEPIK (1811-1869) - 3
     |  +--- 4-Laane Jaak (1722-1784) - 14
     +--+ 3-Laane Jaagu t. Mari (1768-1826) - 7
        |  +--- 5-Laane Jaagu äi Jüri (1695-1767) - 25
        +--+ 4-Liisu (1730-1790) - 15

I põlvkond

1. Märt BUSCH /Mert Busch/, sündis 28.10.1835 õhtul Sihva talus Kilingi mõisapiirkonnas /Kurkund/ Saarde kihelkonnas, isa Sihva talu peremees Mihkel Busch – vt. nr. 2, ema Anu Lepik – vt. nr. 3 (Märdi sünnikandes on ekslikult kirjas Ann). Ristiti 03.11.1835, vaderid: sulane Mart Oksermann, peremees Jaak Närep, sulase naine Anu Lõhmus. Leeritati 1853 Saardes. 1850. a. revisjoni ajal elas 14-aastase noorukina Kilingi metskonnas /Kurkund Forstey/. 1858. a. revisjoni ajaks oli läinud Sigaste tallu nr. 19. 1864. a. kirjutati koos abikaasa Kirstiga ümber Abja-Vanamõisa /Friedrichsheim/ hingekirja Halliste kihelkonnas. Märt suri 63-aastaselt 21.04.1899 kell 2 hommikul Kahvre talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas /Alt-Karrishof/ Halliste kihelkonnas ja maeti 25.04.1899. Surmapõhjus – apopleksia (ajurabandus).

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saarde kirikus pastori poolt 17.06.1856 tüdruk Kirsti Pullin-iga Saarde kirikumõisa piirkonnast /Pastorat Saara/.

Abikaasa Kirsti PULLIN /Kristine, Christine, Kristi, Kirstin/ sündis 21.08.1835 hommikul Küpsi talus Saarde kirikumõisa piirkonnas, isa Küpsi talu sulane Jaan Pullin, ema Mari, sünd. Hannina. Ristiti 25.08.1835, vaderid: perenaine Kirsti Vill, kokk Liisu Lepikson, peremees Aadu Kiin. 1850. a. hingerevisjoni ajal elas koos emaga endiselt Küpsi talus, isa oli selleks ajaks surnud – Kirsti oli isa surma ajal vaid 2-aastane. Leeritati 1852. a. Saardes. Kirsti suri 55-aastaselt 25.10.1890 kell 3 hommikul Külmanõmme talus Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas Halliste kihelkonnas ja maeti 28.10.1890. Surmapõhjus – sisemine haigus /Inner. Leiden/.

Teist korda laulatati Märt Halliste kirikus pastori poolt 10.03.1891 Hendrikhansu talu kasvandiku /Hendrikanso Pflege-Tochter/ Maret Pekker-iga Vana-Kariste mõisapiirkonnast Halliste kihelkonnast.

Abikaasa Maret PEKKER sündis 08.03.1854 keskpäeval Kama talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas, isa sulane Jaan Pekker, ema Kärt, sünd Rejel. Ristiti Halliste kirikus 21.03.1854, vaderid: poiss Märt Pekker, perenaine Kadri Sosi, sulase naine Ann Laks. Leeritati Hallistes 22.10.1872. Maret suri 17.02.1946 Abja vallas ja maeti 24.02.1946. Ta oli surres Abja valla hoolealune. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Märdi ja Kirsti lapsed – vt. Kirsti Pullini lapsed

Märdi ja Mareti lapsed:

12) tütar Liina Rosalie BUSCH, sündis 01.06.1892 kell 2 hommikul Külmanõmme talus Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas, ristiti Jüri Kikase poolt 12.06.1892, vaderid: lesknaine Leena Mölder, abielunaine Kadri Kuik, sulane Hendrik Tats. Suri 8-kuuselt 23.02.1893 kell 4 hommikul Külmanõmme talus ja maeti 04.03.1893. Surmapõhjus – rinnahaigus.

13) Amalie BUSCH /Maali/, sündis 19.02.1894 kell 5 õhtul Külmanõmme talus Abja-Vanamõisa mõisapiirkonnas, ristiti kooliõpetaja Kikase poolt 27.02.1892, vaderid: perenaine Amalie Hunt, tüdruk Reet Pekker, sulane Hans Mägi. Leeritati Hallistes 1911. Amalie elas sel ajal Vana-Kariste vallas Hendrikhansu talus. 1913. a. sündis tal vallaspoeg, järgmisel aastal veel üks vallaspoeg.

Laulatati Halliste kirikus pastori poolt 29.01.1922 talupoiss Jaak Jäärats-iga Vana-Kariste vallast. Amalie oli sel ajal tüdrukuks Viraku talus Vanamõisa vallas. Jaak sündis 29.05.1898 kell 4 päeval Oissaare talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas Saarde kihelkonnas, isa pops Jaan Jäärats, ema Mari, sünd. Vodi. Ristiti kodus kooliõpetaja Jüri Tomsoni poolt 21.06.1898, vaderid: vallaline sulane Peeter Paltsar, vallaline sulane Hans Petermann, tüdruk Epp Nirk. Jaak viibis nähtavasti lühikest aega Venemaal Voronežis, kus käis leeris. Pärast abiellumist läks üle Halliste koguduse liikmeskonda.

Amalie vallaslapsed:

a) poeg Jaan BUSCH ⬄ PÄRNSOO, sündis 22.01.1913 kell 10 hommikul Paluoja alevikus Abja vallas, ristiti kodus majaomanik V. Laarmanni poolt 10.02.1913, vaderid: tööline Jaak Sosi, tööline Juhan Johanson, abielunaine Anna Must, tüdruk Marie Mägi. Abja valla perekonnaseisuametniku otsusega 03.05.1939 määrati talle uueks perekonnanimeks PÄRNSOO. 1932. a. põhjustas Jaan purjus peaga liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma sepp Peeter Kiusalaas. Jaani üle mõisteti kohut ning teda karistati „1-aastase vangimajaga tingimisi 3-aastase katseajaga”.
Sellest juhtumist ning hilisemast kohtupidamisest kirjutasid ka toonased ajalehed:
“Maa Hääl”, nr. 128, 02.11.1938
“Uus Eesti”, nr. 300, 02.11.1938
“Uus Eesti Pärnu Uudised”, nr. 240, 25.10.1939
“Uus Eesti”, nr. 282, 16.10.1939

b) poeg Artur BUSCH ⬄ RÜNNE /Arthur Busch/, sündis 14.11.1914 kell 8 õhtul Villemi talus Abja vallas, ristiti kodus P. Ruusmanni poolt 16.11.1914, vaderid: abielus Elsa Ruusmann, taluperemees Jaan Riiet, sulane Peeter Ruusmann. Abja valla perekonnaseisuametniku otsusega 08.07.1940 määrati talle uueks perekonnanimeks RÜNNE.

Jaagu ja Amalie lapsed:

c) poeg Gunnar Alfred JÄÄRATS, sündis 22.04.1923 kell 7 hommikul Koordematsi talus Vana-Kariste vallas, ristiti kodus peremehe poja Alfred Variku poolt 22.07.1923, vaderid: Peeter Varik, Nanny Maasing, Johan Taklaja, Liina Jäärats. Oli abielus ja tal sündisid lapsed.

d) tütar Alma Amanda JÄÄRATS, sündis 25.11.1924 Tõõtsimõisa talus Abja vallas, ristiti kodus kooliõpetaja Märt Röandi poolt 12.08.1925, vaderid: Kadri Lepik, Marie Kull, Jaak Leppik. Suri 06.11.2011 ja maeti 13.11.2011 Halliste kalmistule. Oli abielus ja tal sündisid lapsed.

e) tütar Salme JÄÄRATS, sündis 25.11.1927. Suri 25.04.1995 ja on maetud Halliste kalmistule. Oli abielus ja tal sündisid lapsed.

II põlvkond

2. Mihkel BUSCH /Peedi Käspre Aadu poeg Mihkel, köstri sulane Mihkel Pukk, Pedi Kespre Ado Sohn Mihkel, des Küsters Knecht Mihkel Puk, Michel Busch/, sündis 02.12.1809 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas /Alt-Woidoma/ Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Aadu BUSCH – vt. nr. 4, ema Mai – vt. nr. 5. Ristiti 05.12.1809, vaderid: Joona Mihkel, Nõgesaare Mihkel, Kaarel Lehti naine Mall. Vana-Võidu mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas oma vanemate juures Oiu külas Adula Märdi talus nr. 151, kus vanaisa Käsper oli sulase seisuses. 1826. a. sai perekonnanimeks BUSCH. Pere elas siis Peedi Jüri Jaani talus nr. 158 (uus nr. 63). Vana-Võidu mõisa 1834. a. revisjonist selgub, et Mihkel oli 1830. a. ümber kirjutatud Puiatu mõisapiirkonda /Pujat/ Kõpu kihelkonda. Nähtavasti läks ta Puiatusse elama juba varem, sest ta leeritati Kõpus 01.01.1827 – Viljandi maakoguduse (Pauluse koguduse) leerilaste nimekirjas on ta kirjas kui Mihkel Pukk /Mihkel Buck/. Ilmselt oli ta kirikuõpetaja jaoks üsna tundmatu tegelane, sest kõik ülejäänud „kohalikud” leerilapsed on kirja pandud oma päritolu järgi (kellegi pojana või poisina). Mihkel ei võtnud teekonda Kõpu kanti ette mitte üksinda – 1826. a. oli Puiatusse ümber kirjutatud tema vanem vend Aadu Busch, kuid erinevalt Aadust, kes Oiusse tagasi pöördus, jäi Mihkel mõneks ajaks Kõpusse, asus teenima sulasena Kõpu köstri juures, võttis seal naiseks köstri tüdruku ning läks edasi elama Kilingi mõisapiirkonda Saarde kihelkonda. Kilingi mõisa 1834. a. revisjoni andmetel kirjutati Mihkel Puiatust ümber Kilingi mõisapiirkonda 1832. a. ja revisjoni ajal elas ta Väljalemsi talus nr. XXIII. Laste ristimiskannetest selgub, et 1830-ndate aastate keskpaiku elas Mihkel ka Sihva talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli läinud elama Töngi tallu nr. XLVIII. 1858. a. elas samas talus. Nii Väljalemsi, Sihva kui ka Töngi talud asusid praeguse Kilingi-Nõmme linna aladel. Mihkel suri 69-aastaselt 11.11.1879 Töngi talus Kilingi mõisapiirkonnas ja maeti 14.11.1879. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Kõpus 17.05.1831 köstri tüdruku Anu-ga Suure-Kõpu mõisapiirkonnast /Groß-Köppo/.

3. Anu LEPIK /köstri tüdruk Anu, des Küsters Mgd Anno, Köpposche Küster Mädchen Anno, Anno Löppik/, sündis 12.09.1811 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 6, ema Mari – vt. nr. 7. Ristiti 17.09.1811, vaderid: Soluveski Hans, Solu möldri Johannsoni naine Anu, Kille Andrese naine Ann. Anu leeritati palmipuude pühal 07.04.1829 kui Kõpu köstri tüdruk. Teadmiste kohta on kirjas, et ta oskas „pisut raamatust peast, 10 käsku” /etwas aus Buch auswendig die 10 Gebote/.

Anu ülesleidmine oli taas päris keeruline. Tükk aega ei teadnud ma temast muud, kui et ta oli köstri tüdruk, nagu tema abielukandes kirjas. Veel oli teada, et ta oli Mihklist mõnevõrra noorem (leeriskäimise aja järgi langes tema tõenäoline sünniaeg ajavahemikku 1809 – 1813), tema surmakandes oli sünnikohana kirjas Suure-Kõpu ning tema ja Mihkli esiklapse Leenu üheks vaderiks oli Selge Tõnise naine Leenu Kõpust /Selge Tönnis Wb. Leno aus Köppo/. Viimane osutuski omamoodi võtmetegelaseks Anu isiku kindlaks tegemisel. Võis pidada üsna tõenäoliseks, et Leenu näol oli tegemist mõne lähedase sugulasega, kes lapse ristiemaks paluti – näiteks lapse ema õde või vennanaine. Perekonnanimede panemise ajal 1826. a. pidi Anu olema vallaline tüdruk ning saama perekonnanime ühes teiste talupoegadega. Niisiis otsisin Kõpu sünnimeetrikatest üles kõik ajavahemikus 1807 – 1813 sündinud tüdrukud, kellele pandi nimeks Anu (tegemist oli tihti esineva eesnimega, seega sai neid päris kenake hulk – 21 tüdrukut). Seejärel kõrvutasin need Anud 1826. a. perekonnanime saanud samanimeliste tüdrukutega ning 1834. a. revisjoni ajal Kõpu mõisapiirkonnas elanud Anudega. 1834. a. revisjoni ajaks oli Anu Kõpust juba lahkunud, seega ei saanud ta seal hingekirjas olla. Samuti vaatasin üle surma- ja abielumeetrikad ning leerilaste nimekirjad. Nii jäigi ainukesena sõelale Ivaske ehk Kiipsu talus perekonnanime LEPIK /LÖPPIK/ saanud tüdruk Anu. Mis aga kõige huvitavam – selgus, et tal oli vanem õde Leenu (mitte ühelgi teisel vaadeldud Anul ei olnud Leenu-nimelist õde), kes ilmselt laulatati Kõpus 26.12.1831 kui kirikukõrtsi tüdruk Leenu Selge Hansu poja Tõnisega. Tõnis oli 1826. a. saanud perekonnanimeks LÕHMUS /LÖHMUS/. Otsisin meetrikatest ja hingeloenditest välja ka kõik vanuse poolest sobivad Leenud – ja tõepoolest, ainuke Leenu, kes 1826. a. perekonnanime sai ja 1834. a. revisjonis selle nimega enam kirjas ei olnud (seega järelikult vahepeal kas abiellunud, surnud või mujale lahkunud), oli Anu õde Leenu Lepik. Tegelikult Leenu suri 1834. a. märtsis, üsna varsti pärast abiellumist. Tõnis abiellus veel samal aastal Halliste Kusta tütre Anu Kahu-ga /Anno Kahho/, kes oli üks Anudest, keda mööda Kõpu allikaid jälitasin. Et jälitustöö tulemused kaduma ei läheks, siis lisan allapoole ka ülevaate kõigist Kõpu kandi Anu-nimelistest tüdrukutest ja nende edasisest elukäigust.

Anu suri 58-aastaselt 07.12.1869 hommikul Töngi talus Kilingi mõisapiirkonnas ja maeti 10.12.1869. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Lapsed:
1) tütar Leenu BUSCH
2) poeg Märt BUSCH – vt. nr. 1
3) tütar Lota BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
4) poeg Tõnis BUSCH
5) tütar Mari BUSCH
6) poeg Mihkel BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
7) poeg Aadu BUSCH
8) poeg Jaan BUSCH

III põlvkond

4. Aadu BUSCH /Peedi Käspri poeg Aadu, Peedi Käspri Aadu, Peedi Jaani Käspri poeg Aadu, Aadu Puss, Pedi Kæspri S. Ado, Pedi Jani Kespre S. Ado, Pedi Kespri Ado, Ado Busch, Ado Puss/, sündis 12.06.1772 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Käsper – vt. nr. 8, ema Ell – vt. nr. 9. Ristiti 17.06.1772, vaderid: Peedi Juhani Aadu, Andrese Aadu Mihkel, Pikakärdi Juhkami tütar Kadri. Taas kord tuleb nentida, et vaderitest viimane – Kadri – osutus võtmeisikuks Aadu isa Käsperi päritolu kindlakstegemisel. Just tema oli see, kes ajendas Käsprit otsima Viljandi kihelkonnast Pikakärdi talust. Aadu käis leeris Kolga-Jaanis kevadel 1789. Lugemisoskuse hindas kirikuõpetaja heaks. Elas Oiu külas ühes Peedi taludest – Peedi talusid oli kaks, ühte neist nimetati ka Väljaotsa taluks, teist hiljem Uti taluks. Talud asusid Tänassilma jõe käärus suudmest veidi ülesvoolu. Tänaseks on Väljaotsa talust järel vaid varemed, Uti talukohal käib vähemalt suviti vilgas elutegevus. Aadu isa Käsper ning ka hiljem Aadu ise olid Väljaotsal sulasteks, kuid ilmselt aeg-ajalt teenisid ka mujal taludes. Oiu küla kuulus Viljandi kihelkonnas asunud Vana-Võidu mõisale, küla ise asus Kolga-Jaani kihelkonnas ja tema elanikud olid valdavas osas Kolga-Jaani koguduse liikmed. Vana-Võidu mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Aadu koos perega Adula talus nr. 151, 1816. a. revisjoni ajaks oli ta tagasi Peedi Jaani Jüri talus nr. 158 (uus revisjoni nr. 63) ning 1826. a. sai ta perekonnanimeks BUSCH (esines edaspidi ka kujul PUSS). Aadul oli üheksa last, kellest kaheksa said täiskasvanuks, abiellusid ja kõigil neil on tänaseks hulgaliselt järeltulijaid. 1834. a. revisjoni ajaks oli ta läinud koos osade poegadega Ulge Aadu tallu nr. LXVII. Ulgel oli sauniku seisuses /Badstüber, Einwohner/. Aadu suri 73-aastaselt 10.08.1845 õhtul Oiu külas ja maeti 14.08.1845. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/. Aadu oli üks paljudest 1845. a. suvel möllanud düsenteeriaepideemia ohvritest.

Laulatati Kolga-Jaanis 28.10.1793 Kalle Annuse tütre Mai-ga Parika külast Vana-Võidu mõisapiirkonnast.

5. Mai /Kalle Annuse tütar Mai, Kalla Annusse T. Mai/, sündis 24.06.1773 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas Kolga-Jaani kihelkonnas, isa Annus – vt. nr. 10, ema Mai – vt. nr. 11. Ristiti 27.06.1773, vaderid: Kalle Jaani naine Ann, Kalle Aadu naine Mari, Aasu Tõnise poeg Jüri. Leeritati Kolga-Jaanis 2. advendil 1798. Parika küla, kust Mai pärit oli, kuulus samuti Vana-Võidu mõisale (hiljem pärast mõisate eraldamist Uue-Võidu ehk Karula mõisale), ent asus Kolga-Jaani kihelkonnas. Mai suri 66-aastaselt 05.02.1843 õhtul Oiu külas ning maeti 09.02.1843. Surmapõhjus – pikk haigus /lange gekränkt/.

Lapsed:
1) tütar Ell – abiellus ja tal sündisid lapsed
2) poeg Annus BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
3) tütar Kadri
4) tütar Mai BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
5) poeg Jaak BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
6) poeg Aadu BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
7) poeg Mihkel BUSCH – vt. nr. 2
8) poeg Jaan BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed
9) poeg Juhan BUSCH – abiellus ja tal sündisid lapsed

6. Jaan /Kiipsu Tooma poeg Jaan, Kiipsu Jaan, Kiipso Tomas Sohn Jaan, Kiipso Jaan, Kiebso Jaan/, sündis 1764 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas Kõpu kihelkonnas, isa Toomas – vt. nr. 12, ema Mari – vt. nr. 13. Leeris käis 1782. Suure-Kõpu mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas Kiipsu ehk Ivaski talus nr. 46, kus tema isa oli peremees. Kiipsu talu asus praeguse Vanaveski küla alal Kiipsu raba lähistel. Talu on tänaseks hävinud, selle kohal on praegu põld. 1795. ja 1811. a. revisjonide ajal elas Jaan samas talus, olles pärast isa surma saanud peremeheks. Jaan suri 53-aastaselt enne 02.11.1817 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 02.11.1817.

Laulatati umbes 1789 Laane Jaagu tütre Mari-ga Suure-Kõpu mõisapiirkonnast.

7. Mari /Laane Jaagu tütar Mari, Laane Mari, Lane Marri/, sündis 1768 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 14, ema Liisu – vt. nr. 15. Leeris käis 1785. Suure-Kõpu mõisa 1782. a. revisjoni ajal elas oma isa juures Laane Jaagu talus. Pärast abiellumist ja äia surma sai Marist Kiipsu talu perenaine. Abikaasa Jaani surma järel elas veel mõnda aega Kiipsu talus, ent siis pandi tallu uus peremees ja Mari läks elama oma vanema tütre Liisu juurde, kes oli abielus Halliste kõrtsi kõrtsmiku Jaan Rosenberg-iga. Halliste kõrts asus Pärnu ja Viljandi vahelisel taliteel kohas, kus talitee ületab Halliste jõge. Suure-Kõpu mõisa 1826. a. revisjoni ajal oligi Mari kirjas Halliste kõrtsi nr. 5 elanikuna. Mari surmakanne ei ole leitav, arvatavasti suri ta 1826. ja 1834. a. revisjonide vahelisel ajal. Sellest ajast võib Kõpu koguduse surmameetrikast leida nii mõnegi eakama Mari-nimelise naise surmakande, ent paraku ei ole otsitav Mari kirja pandud nime järgi äratuntav.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Liisu – abiellus ja tal sündisid lapsed
3) poeg Madis LEPIK – abiellus ja tal sündisid lapsed
4) poeg Kristjan
5) poeg Toomas
6) poeg Jüri
7) tütar Mari – abiellus ja tal sündisid lapsed
8) tütar Kadri – abiellus ja tal sündisid lapsed
9) tütar Leenu LEPIK – abiellus, lapsi teadaolevalt ei olnud
10) tütar Anu LEPIK – vt. nr. 3

IV põlvkond

8. Käsper /Pikakärdi Juhkami poeg Käsper, Peedi Käsper, Pikka Kärdi Juhkam Sohn Käsper, Pedi Kesper/, sündis umbes 1744 Vana-Võidu mõisapiirkonnas Viljandi kihelkonnas, isa Juhkam – vt. nr. 16. Elas nähtavasti lapsena Pikakärdi talus, kus tema isa Juhkam oli peremees. Pikakärdi talusid oli samuti kaks, nad asusid praeguses Verilaske külas Viljandi vallas Kiini- ja Kiini-Lida-nimeliste kinnistute alal. Pärast abiellumist läks Käsper elama oma naise vanemate juurde Peedi tallu Oiu külla. Teenis Peedil ja ka teistes Oiu taludes sulasena. Vana-Võidu mõisa 1811. a. revisjoni ajal oli kirjas sulasena Parika külas Adula talus nr. 151. Käspri kohta on kirja pandud, et ta on „vana ja (töö)võimetu” /alt und unvermögend/, mis tähendas peamiselt seda, et ta ei kõlvanud enam väeteenistusse (kuivõrd 1811. a. revisjoni põhiliseks eesmärgiks oli kindlaks teha väeteenistuseks kõlblikud mehed, keda sai saata Napoleoni vastu sõdima). Käsper suri umbes 68-aastaselt 06.04.1812 Oiu külas Kolga-Jaani kihelkonnas ja maeti 08.04.1812.

Laulatati Viljandis 25.11.1770 Vana-Võidu mõisa karjanaise Ell-iga.

9. Ell /Väljaotsa Jaani tütar Ell, Peedi Jaani tütar Ell, Peedi Jaani Ell, mõisa karjanaine Ell, Weljaotsa Jaani T. Ell, Pedi Jani T. Ell, Pedi Jani Ell, Hofs Viehweib Ello/, sündis enne 13.06.1736 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 17, ema Rõõt – vt. nr. 18. Ristiti 13.06.1736, vaderid: Lellepi Jaagu naine Ell, Peebu Hansu naine Eeva, Tossu Hansu tütar Anu, Tossu Jaan, Joona Hansu Jaan. Leeritati Kolga-Jaanis 2. advendil 1757. Ajavahemikus 1767-1770 teenis Vana-Võidu mõisas karjanaisena. Oli selleks ajaks jäänud leseks (esimene abikaasa oli õnnetult surma saanud). Ell suri 85-aastaselt 05.02.1822 Oiu külas ja maeti 07.02.1822.

Ell oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ta Kolga-Jaanis 05.12.1759 Moori Jaagu Märt-iga /Mori Jako Mert/. Märdi täpne päritolu on ebaselge. Ilmselt oli tegemist Vana-Võidu mõisale kuuluva talupojaga, sest pärast abiellumist elas ta oma äia juures Peedi talus Oiu külas (surmakandes Peedi Jaani väimees Märt /Pedi Jani Weimees Mert/). Igasugused varasemad andmed tema kohta Kolga-Jaani kirikuraamatutes puuduvad, seega võis ta olla pärit Vana-Võidu mõisa Viljandi kihelkonnas asunud aladelt. Viljandist Kolga-Jaani viiva tee ääres asub tänapäevalgi Moori küla – üsna tõenäoliselt oli Märt sealt pärit. Märt sündis 1728. a. paiku või veidi hiljem ja suri umbes 39-aastaselt 08.10.1767 Oiu külas ning maeti 10.10.1767. Surmapõhjus – uppus Tänassilma jõkke /Ist in dem Tænnasilmschen Bach ertrunken/. Ellu teine abikaasa oli Käsper.

Märdi ja Ellu lapsed:
1) poeg Jaan – abiellus ja tal sündisid lapsed, tütar sai perekonnanimeks HASENBUSCH
2) tütar Rõõt – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks KOTKAS ja NUGIS /NUGGIS/

Käspri ja Ellu lapsed:
3) poeg Aadu BUSCH – vt. nr. 4
4) tütar Ell – abiellus ja tal sündisid lapsed
5) poeg Andres

10. Annus /Kallesaare Peetri poeg Annus, Kallesaare Peetri Annus, Kalle Peetri Annus, Kala Annus, Allessare Petri S. Hannus, Kallesare Petre Hannus, Kalle Petre Hannus, Kallasare Annus, Kalla Annus/, sündis enne 20.12.1733 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 19, ema Kadri – vt. nr. 20. Ristiti 20.12.1733, vaderid: Kere Annus, Aasu Andrese Jaan, Pingu Peedi naine Madli. Leeritati Kolga-Jaanis 12.02.1754. Pärast abiellumist elas Parika külas Kallesaare või Kalle talu saunas. Annus suri 52-aastaselt 13.05.1786 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 16.05.1786.

Laulatati Kolga-Jaanis 05.12.1759 Siimu Reinu Jüri tütre Mai-ga.

11. Mai /Siimu Reinu Jüri tütar Mai, Simo Reino Jürri T. Mai/, sündis enne 01.05.1737 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas /Woiseck/, isa Jüri – vt. nr. 21, ema Mai – vt. nr. 22. Ristiti 01.05.1737, vaderid: Malkuse Jüri naine Mall, Liiva Jaagu Maret, Peedi Jaani Tõnis. Arvatavasti leeritati Kolga-Jaanis 8. pühapäeval enne ülestõusmispühi 1759 kui Võisiku mõisa tüdruk Mai /Woisiksche Hofs Magd Mai/. Mai suri 59-aastaselt 14.12.1796 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 16.12.1796.

Lapsed:
1) poeg Peeter – abiellus ja tal sündisid lapsed
2) poeg Peet – abiellus ja tal sündisid lapsed
3) tütar Mari – müüdi maha
4) tütar Epp – abiellus
5) tütar Mall – abiellus ja tal sündisid lapsed
6) tütar Mai – vt. nr. 5
7) tütar Ann
8) poeg Mihkel – võeti nekrutiks
9) poeg Annus

12. Toomas /Ivaski Aadu poeg Toomas, Kiipsu Toomas, Ivaski Toomas, Iwaske Ado s. S. Thomas, Iwaske Thomas, Kiipso Tomas/, sündis 1725 arvatavasti Kõpu mõisapiirkonnas, isa Aadu – vt. nr. 23. Siiski on võimalik ja üsna tõenäoline, et Toomas sündis mõnevõrra hiljem – 1730-ndate aastate algupoolel. Kõpu mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajaks oli Ivaski talu peremeheks pandud Tooma isa Ivaski Jüri Aadu, kuid taluelanike koosseisus ei olnud veel kirjas ühtki poisslast. Kõpu mõisa 1758. a. adramaarevisjoni ajal oli Toomas Ivaski talu peremees. Ka Suure-Kõpu mõisa 1782. ja 1795. a. hingerevisjonide ajal oli ta Ivaski ehk Kiipsu talu nr. 46 peremees. Toomas suri umbes 76-aastaselt enne 29.09.1801 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 29.09.1801.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kõpus 26.12.1754 Turba Peedi tütre Mari-ga Kõpu mõisapiirkonnast. Teist korda laulatati Toomas arvatavasti 1766 Leenu-ga /Leno/. Leenu päritolu ei ole teada. Ta sündis Viljandi Jaani koguduse personaalraamatu andmetel 1747, seega ei saanud ta abielluda kuigi palju varem kui 1766. a. paiku. Kõpu rahva abielusid, sünde ja surmasid kajastavad andmed sellest ajast paraku puuduvad või on väga lünklikud. Leenu suri 54-aastaselt enne 17.06.1801 Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 17.06.1801.

13. Mari /Turba Peedi tütar Mari, Turba Peet s. T. Mari/, täpne sünniaeg teadmata, arvatavasti sündis ta 1730-ndate algupoolel või veidi varem, isa Peet – vt. nr. 24. Turba talu asus Serukülas. Mari suri ilmselt enne 1766. a., surmakannet ei ole paraku võimalik leida.

Tooma ja Mari teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan
2) poeg Jüri
3) poeg Toomas
4) poeg Jaan – vt. nr. 6

Tooma ja Leenu teadaolevad lapsed:
5) tütar Mari
6) poeg Märt
7) poeg Mats MÄND
8) tütar Kadri
9) poeg Aadu
10) poeg Pärt
11) tütar Leenu
12) poeg Tohver

14. Jaak /Laane Jaak, Laane Peedi Jaak, Lane Jaak, Lane Jaack, Lane Pedi Jaack/, sündis 1722 tõenäoliselt Kõpu mõisapiirkonnas. Kõpu mõisa 1758. a. adramaarevisjoni ajal oli Laane talu peremees (poolemees). Arvatavasti oli teine poolemees Laane Jüri Jaagu vend. Viljandi Jaani koguduse sünnimeetrika ühes kandes 1750. a. on vaderina kirjas Laane Jüri vend Jaak /Laane Jurry s. Bruder Jaak/. Jaagul oli ka vend Andres, kes suri 35-aastaselt enne 14.04.1771 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 14.04.1771. 30.11.1771 maeti 50-aastane Laane Jaagu ema Epp /Lane Jaak Mutter Epp/, ent vanuse poolest ei sobi Epp Jaagu lihaseks emaks. Epp võis olla Jaagu kasuema, s. t. isa abikaasa hilisemast abielust. Näib, et Viljandi Jaani koguduse tolleaegne pastor ei teinud kannetes vahet, kas tegemist oli lihase või kasuvanemaga. Suure-Kõpu mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli Jaak endiselt Laane talu nr. 37 peremees. Jaak suri umbes 62-aastaselt umbes 1784.

Oli abielus Liisu-ga.

15. Liisu /Liso, Lieso/, sündis 1730 tõenäoliselt Kõpu mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 25. Suri umbes 60-aastaselt umbes 1790.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Kadri – abiellus
3) tütar Ann
4) poeg Toomas TOMSON – abiellus ja tal sündisid lapsed
5) poeg Jüri – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said 1826. a. perekonnanimeks TOMSON
6) tütar Mari – vt. nr. 7
7) poeg Jaak

V põlvkond

16. Juhkam /Pikakärdi Juhkam, Pikka Kärdi Juhkam/, sündis 1716. Oli Pikakärdi talu peremees (poolemees). Vana-Võidu mõisa 1687. a. koostatud vakuraamatus (mõisa toonane nimetus oli Wrangellshof ja ka Woidoma) on ühe taluperemehena kirjas Pikkjärve Juhkam /Pitke Jerfwe Jochum/. Talu suurus oli 1/4 adramaad. Päris kindlasti oli tegemist vähemalt ühe põlvkonna jagu vanema Juhkamiga, paraku sugulussidet Juhkamite vahel ei ole võimalik kindlaks teha – Viljandi Jaani koguduse säilinud meetrikad algavad alles aastast 1749. 1724. a. vakuraamatus on arvatavasti sama peremees kirjas kui Piekerti Juckum või Peikerti Juccum, kes oli ühtlasi kubjas ja vaba kõikidest kohustustest ja tööst /ist Cubjas frey von Gerechtigkeit und Arbeit/. 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli talu maadel toimetamas juba kaks poolemeest – Pitke Jerwe Juchum ja Michel – kellest Mihkel oli alles aasta eest kohale pandud ja seetõttu oli ta kaheks aastaks kohustustest vabastatud /Dieser ist vor ein Jahr neugesetzt genießet 2 frey Jahre/. Näib, et 1744. a. vakuraamatu koostamise ajaks on vana peremees Juhkam surnud ning oletatavasti on sedakorda juba peremehena kirjas selle suguvõsa kindlalt teada esiisa Pikakärdi Juhkam. Nimelt on vakuraamatu kohustuste osas kirjas, et Pikkjärve Juhkami, s. t. varasema peremehe maadel on nüüd peremeesteks Pikkjärve Mihkel ja Juhkam. Järgmistes vakuraamatutes on nimetus Pikkjärve asemel käibele tulnud juba selgelt Pikakärdi /Pikka Kärdi, Picki Kerdi jne./. Juhkam suri umbes 68-aastaselt enne 19.06.1783 Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 19.06.1793. Pärast Juhkami surma sai Pikakärdi talu peremeheks Juhkami venna Hansu väimees Hans, kelle järglased said 1826. a. perekonnanimeks PIKKART, mis hiljem esines erinevates allikates kõikvõimalikul kujul – PITKÄÄRT, PIKKARD, PIKKERT, PITKARD jne.

Juhkam oli abielus Made-ga /Madde/. Ei ole teada, kas Made oli Juhkami ainus naine ja kõikide laste ema. Made sündis 1725 ja suri umbes 57-aastaselt enne 13.06.1782 Vana-Võidu mõisapiirkonnas ning maeti 13.06.1782.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Käsper – vt. nr. 8

Juhkami ja Made teadaolevad lapsed:
2) tütar Kadri
3) poeg Juhan
4) tütar Kärt
5) poeg Andres
6) poeg Märt

17. Jaan /Peedi Jüri poeg Jaan, Peedi Jüri Jaan, Peedi Jaani Jüri Jaan, Väljaotsa Jaan, Pedi Jürgo Jahn, Pedi Jaani Jürri Jaan, Weljaotza Jaan/, sündis umbes 1710, isa Jüri – vt. nr. 26, ema Ell – vt. nr. 27. Leeritati Kolga-Jaanis 1729. Vana-Võidu mõisa 1744. a. adramaarevisjoni järgi oli Peedi talu peremees (poolemees). Vakuraamatus on kirjas, et poolemehed Peedi Hans ja Peedi Jüri Jaan harivad nüüd kunagise peremehe Hanna Andrese maid. Oiu küla alad ja talupojad kuulusid varem Võisiku mõisale, ent 18. sajandiks olid nad läinud Vana-Võidu mõisa omandusse. Jaan suri umbes 73-aastaselt 12.05.1783 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 13.05.1783.

Laulatati Kolga-Jaanis 10.12.1732 Kuku Reinu tütre Rõõdaga.

18. Rõõt /Kuku Reinu tütar Rõõt, Kukko Reino T. Rööt, Kukko Reino Reet/, sündis umbes 1713, isa Rein – vt. nr. 28, ema Ann – vt. nr. 29. Leeritati Kolga-Jaanis 1730. Tõenäoliselt oli pärit Kaavere külast Võisiku mõisapiirkonnast Kolga-Jaani kihelkonnast. Rõõt suri umbes 76-aastaselt 17.01.1789 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 21.01.1789.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks UMMER, UMBRA
2) tütar Ell – vt. nr. 9
3) tütar Mari – abiellus ja tal sündisid lapsed
4) tütar Viiu – abiellus ja tal sündisid lapsed
5) tütar Reet – abiellus ja tal sündisid lapsed
6) tütar Ann
7) tütar Ann – abiellus ja tal sündisid lapsed
8) poeg Jaan – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks VÄLJAOTS /WELOTS, WELJAOTS, WÄLJAOTS/
9) poeg Andres – abiellus ja tal sündisid lapsed

19. Peeter /Kallesaare Peeter, Parika Peeter, Vasara Parika Peeter, Kalla Peeter, Kallesare Peter, Allessare Peter, Parrika Peter, Wassare Parrike Peter, Kalla /, sündis umbes 1697. Tundub, et ta ei olnud pärit Parika külast, vaid pandi sinna peremeheks umbes 1730-ndate aastate alguses. Vana-Võidu mõisa 1738. a. adramaarevisjonis on ta kirjas kui Vasara Parika Peeter hajatalude all. Talu oli üks metsataludest, millel polnud määratletud isegi mitte haritava maa suurust. Ka koormised olid võrreldes teiste taludega suhteliselt väiksemad /Diese sitzen auf Buschländer und praestiren das angesetzte/. Peeter jäi enne surma pimedaks. Suri umbes 75-aastaselt 15.04.1772 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 17.04.1772.

Oli abielus Kadri-ga.

20. Kadri /Kaddri/, sündis umbes 1709, päritolu teadmata. Suri umbes 66-aastaselt 18.11.1775 Parika külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 20.11.1775.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Tõnis
2) poeg Peet – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks SCHMID, ASSU, ASU /ASSO/
3) poeg Annus – vt. nr. 10
4) poeg Mihkel
5) poeg Aadu – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks ASSU, ASU /ASSO/
6) poeg Jaan – abiellus ja tal sündisid lapsed, järglased said perekonnanimeks KALLESAAR
7) tütar Mari
8) tütar Epp

21. Jüri /Siimu Reinu Jüri, Simo Reino Jürri, Simo Reino Jüry/, sündis umbes 1702 arvatavasti Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas. Võisiku mõisa 1721. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees. Jüri suri umbes 40-aastaselt enne 19.02.1742 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 19.02.1742.

Jüri oli vähemalt kaks korda abielus. Teadaolevalt esimest korda laulatati ta Kolga-Jaanis 15.12.1720 Miku Jaagu tütre Mall-iga /Mikko Jako Tochter Mall/ Lätkalu külast. Malli sünniaeg ei ole teada, arvatavasti suri ta enne 1732. a., sest veebruaris 1732. a. on ühe lapse vaderina kirjas juba Siimu Reinu Jüri naine Mai.

22. Mai, sündis umbes 1690, päritolu teadmata. Mai suri umbes 74-aastaselt 21. või 22.04.1763 Lätkalu külas ja maeti 23.04.1763.

Jüri ja Malli teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – abiellus
2) tütar Kärt

Jüri lapsed, kelle ema võis olla Mall või Mai:
3) tütar Ann
4) tütar Anu
5) tütar Tiiu

Jüri ja Mai teadaolevad lapsed:
6) tütar Mall – abiellus
7) tütar Mai – vt. nr. 11

23. Aadu /Ivaske Aadu, Ivaske Jüri Aadu, Kiipsu Aadu, Kiipsu Aadam, Iwaske Ado, Iwaske Jurry Ado, Kybso Ado, Kypso Ado/, sünniaeg ja täpne päritolu teadmata. Kõpu mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajaks oli saanud Ivaski talu peremeheks vana Ivaski Jüri asemel. Vana peremehe Ivaski Jüri ja Aadu omavahelist võimalikku sugulussuhet ei ole võimalik välja selgitada. Aadu suri arvatavasti enne 1778 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas.

Aadu oli vähemalt kolm korda abielus, vähemasti lubavad lünklikud kanded Viljandi Jaani koguduse meetrikaraamatutes seda oletada. Esimene teadaolev abikaasa oli Epp, kelle nime võib leida paaril korral 1749. a. ristimiskannetes vaderina kui Kiipsu Aadu naine Epp /Kybso Ado s. W. Eppo/ ja Kiipsu Epp /Kiipse Epp/. Rohkem Epu kohta midagi teada saada ei ole võimalik. 1761. a. on Viljandi Jaani koguduse sünnimeetrikasse tehtud kanne selle kohta, et Kiipsu Aadul ja tema naisel Kadril sündis poeg Mihkel. See on ainus kord, mil Kadri mainitakse. 08.11.1763 toimus Ivaski Aadu ja Suure-Kõpu mõisapiirkonnast pärit Juntsi Jaagu lese Mari /Juntzi Jaak s. W. Marij/ laulatus. Mari kohta ei ole samuti võimalik midagi täpsemat leida.

Aadu teadaolevad lapsed, kelle ema võis olla Epp:
1) tütar Kadri
2) poeg Toomas – vt. nr. 12
3) tütar Mari

Aadu ja Kadri teadaolev laps:
4) poeg Mihkel

Aadu ja Mari teadaolevad lapsed:
5) poeg, kaksik Aadam
6) tütar, kaksik Mari

24. Peet /Turba Peet/, täpne sünniaeg teadmata, tõenäoliselt sündis 17. sajandi viimasel kümnendil. Seruküla Turba ehk Turva talu oli Kõpu mõisa 1724. ja 1731. a. adramaarevisjonide ajal elaniketa ning üles harimata. 1738. a. oli peremeheks pandud Turba Jüri-nimeline mees. 1751. a. adramaarevisjoni ajaks oli talu maad jagatud kahe poolemehe vahel, kellest üks oli Turba Peet. 1758. a. adramaarevisjoni ajaks olid peremehed vahetunud – Turba Jüri ja Peedi asemel olid poolemeesteks nüüd Turba Mats ja Hans. Peedi surmaaeg on teadmata.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa Kreet /Turba Peet s. Weib Greet/ sündis umbes 1694 ning suri umbes 56-aastaselt enne 21.04.1750 Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 21.04.1750. Peet laulatati teadaolevalt teist korda 07.10.1750 lesknaise Tooni Reet-aga /Tonieh Reeth/. Rohkem andmeid Reeda kohta ei ole võimalik leida.

Peedi teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 13

25. Jüri /Laane Jaagu äi Jüri, Laane Jaak s. Schwieger V. Jürri/, sündis umbes 1695. Suri 72-aastaselt enne 06.08.1767 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas ja maeti 06.08.1767.

Teadaolev laps:
1) tütar Liisu – vt. nr. 15

VI põlvkond

26. Jüri /Peedi Jüri, Väljaotsa Jüri, Pedie Jurry, Pedo Jürg, Peddi Jürri, Welja Otsa Jürri/, sünniaeg teadmata. Vana-Võidu mõisa 1724. a. koostatud vakuraamatu järgi oli Peedi talu peremees Oiu külas. Vakuraamatus kirjeldatud koormised on üsnagi unikaalsed, ilmselt peegeldavad nad asjaolu, et tegemist oli Võrtsjärve-äärse külaga, kus tegeldi lisaks maaharimisele ka kalapüügiga. Nimelt tavapäraste koormiste (teopäevad ning nii-ja-naa mitu vakka rukist, otra ja kaera) kõrval peavad Oiu küla talupojad tasuma nii-öelda väiksemate talutoodete (kanad, munad, puud, või jne.) asemel soolalatika ja 100 kuivatatud haugiga, mille väärtus hinnati rahas kokku 7 albertustaalri ja 45 krossi peale /Vor die Übrige Kleinigkeiten zahlen diese Bauren 5 Viertheil gesaltzen Brachsen und 100 Trucken Hechte welche geschätzet ist auff…/. Jüri suri enne 24.12.1724 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 24.12.1724.

Oli abielus Ell-iga. Ei ole teada, kas Ell oli Jüri ainus naine.

27. Ell, sünniaeg ja päritolu teadmata. Surmakandes kirjas oleva vanuse järgi sündis umbes 1665, ent arvestades, et tema poeg Margus oli sündinud umbes 1720. a. või veidi varem, siis pidi Elli sünniaeg olema mitte varem kui 1675. Kolga-Jaani koguduse armulaualiste nimekirjas on teda nimetatud Peedi Jaani ja Marguse emaks. Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Peedi talu peremees Jüri. Pärast Jüri surma laulatati Ell Kolga-Jaanis 11.02.1728 Peedi Mihkliga /Pedi Mihkel/. Mihkli päritolu ega sünniaeg ei ole teada. Vana-Võidu mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli Mihkel Peedi talu peremees. Ka Kolga-Jaani koguduse 1732. a. koostatud laste loetamise nimistus on Mihkel kirjas kui Väljaotsa talu peremees /Weljaotsa Michel/. Edaspidiseid andmeid tema kohta ei ole võimalik leida. Vana-Võidu mõisa 1738. a. adramaarevisjoni ajal Mihkel enam peremees ei ole, Peedi talude poolemeestena on kirjas Peedi Hans ja Peedi Jüri (siin on ilmselt viga, peaks olema Peedi Jüri Jaan). Ell suri umbes 90-aastaselt (pigem siiski mõnevõrra nooremas vanuses) 15.03.1756 Oiu külas Vana-Võidu mõisapiirkonnas ja maeti 16.03.1756.

Jüri ja Elli teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 17
2) tütar Ell – abiellus
3) poeg Margus – abiellus ja tal sündisid lapsed

28. Rein /Kuku Rein, Kuke Rein, Kukko Rein, Kuke Rein/, sündis 1671. a. paiku arvatavasti Võisiku mõisapiirkonnas. Kolga-Jaani koguduse 1732. a. laste loetamise nimistus on ta koos naise ja tütrega kirjas Kaavere külas Suigu Hansu talu saunas. Samas on märkus, et ta viibib või elab Väljaotsa Mihkli Jaani (ehk oma väimehe) juures. Rein suri umbes 70-aastaselt enne 01.05.1741 ja maeti 01.05.1741.

Oli abielus Ann-iga.

29. Ann, sündis 1674. a. paiku, päritolu teadmata. Suri umbes 80-aastaselt 07.10.1754 ja maeti 08.10.1754.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Rõõt – vt. nr. 18
2) tütar Ann – abiellus ja tal sündisid lapsed

30. Rein /Siimu Rein, Simo Rein/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvatavasti elas Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas. Võisiku mõisa 1721. a. adramaarevisjoni ajal oli talu peremeheks tema poeg Jüri, talus elas üks tööealine mees, kaks tööealist naist, üks vana naine (tõenäoliselt Reinu lesk ja Jüri ema) ja üks laps. Selle järgi võib oletada, et Rein oli juba selleks ajaks surnud. Kindlasti suri ta enne 1732. a., mil koostatud Kolga-Jaani koguduse laste loetamise raamatus Reinu kirjas ei ole.

Oli abielus Ann-iga.

31. Ann /Siimu Reinu lesk Ann, Simo Reins Wittwe Ann/, sündis 1664. a. paiku, päritolu teadmata. Suri umbes 90-aastaselt 21.08.1754 Lätkalu külas Võisiku mõisapiirkonnas ja maeti 22.08.1754.

Teadaolev laps:
1) poeg Jüri – vt. nr. 21

 

Alljärgnevalt ülevaade Kõpu mõisapiirkonnas ajavahemikus 1807-1813 sündinud Anu-nimelistest tüdrukutest:

1) 09.04.1807 – Tooni Juntsi Andrese ja Anni tütar Anu, leeris käis 1826, 1816. a. revisjonis ajal Tooni Juntsi talus, 1826. a. Tooni Juntsi talus, sai perekonnanimeks ROSENBERG, 1834. a. Tooni Juntsi talus, suri 06.10.1834 vallalisena;

2) 15.08.1807 – Sooba Mihkli venna Jüri ja Anni tütar Anu, isa Jüri suri oktoobris 1808, ema abiellus detsembris 1808 Sürgaverest pärit mehega, tõenäoliselt siirdusid Sürgaverre elama. Viljandi Pauluse koguduse personaalraamatutes esineb vähemalt kuni 1840-ndate aastateni üks soldatinaine Ann, kellel on „umbes 1807” sündinud tütar Anu – ei ole kindel, kas on samad isikud;

3) 03.10.1807 – Osju Elli sulase Jaagu ja Mari tütar Anu, suri ja maeti 31.01.1808;

4) 10.12.1807 – Juntsi Tõnise sulase Hansu ja Mari tütar Anu, leeris käis 1827, 1816. a. Herne talus, 1826. a. Juntsi talus, sai perekonnanimeks RÜÜTEL /RÜTEL/, 1834. a. Tooni talus, abiellus 04.11.1828 Tooni Hansu poja Jüri Teder-iga;

5) 24.01.1808 – Turva Juhani sulase Matsi ja Anni tütar Anu, sündis kaksikuna, suri ja maeti 03.03.1812;

6) 02.09.1808 – Kille Jaani sulase Tõnise ja Mari tütar Anu, leeris käis 1826, 1816. a. Napsi talus, 1826. a. Napsi talus, sai perekonnanimeks HAAMER /HAMER/, 1834. a. Napsi talus, abiellus 26.12.1828 Juhan Puusepp-aga;

7) 27.03.1809 – Kille Andrese ja Anni tütar Anu, suri ja maeti 11.02.1814;

8) 14.05.1809 – Halliste Juhani poja Kusta ja Liisu tütar Anu, isa võeti soldatiks, leeris käis 1826, 1816. a. Halliste talus, 1826. a. Halliste talus, sai perekonnanimeks KAHU /KAHHO/, abiellus 12.06.1834 Selge Tõnu Lõhmus-ega;

9) 27.05.1810 – Laane Jüri sulase Jakobi ja Mari tütar Anu, suri ja maeti 20.06.1810;

10) 09.11.1810 – Lauri Jüri ja Mari tütar Anu, 1816. a. Täkulauri talus, 1826. a. Täkulauri talus, sai perekonnanimeks KASK, 1834. a. Rossa talus, abiellus 01.04.1841 Jaan Rautsik-uga;

11) 12.09.1811 – Kiipsu Jaani ja Mari tütar Anu, leeris käis arvatavasti kui Kõpu köstri tüdruk 1829, 1816. a. Ivakse (ehk Kiipsu) talus, 1826. a. Ivaske talus, sai perekonnanimeks LEPIK /LÖPPIK/, edasisi andmeid ei leidu ei Kõpu abikoguduse kirikuraamatutes ega Suure-Kõpu mõisa revisjonilehtedes – ta on ainuke vanuse poolest sobivatest Anudest, kelle kohta Kõpust alates 1830-ndate aastate algusest rohkem andmeid pole võimalik leida – seega ta kas lahkus või suri (sobivat surmakannet samuti ei ole, kuid 1831. a. pärit abielukandes on pruudiks Kõpu köstri tüdruk);

12) 14.11.1811 – Laane Tohvri sulase Mihkli ja Anu tütar Anu, suri ja maeti 20.10.1812;

13) 08.02.1812 – Aratsaare Juhani ja Anni tütar Anu, suri ja maeti 15.03.1812;

14) 20.04.1812 – Tässa Jaani ja Elli tütar Anu, leeris käis 1829, 1816. a. Tässa talus, 1826. a. Tässa talus, sai perekonnanimeks MUST, 1834. a. Sooba talus, abiellus 05.07.1836 Juhan Holzmann-iga (ka Holzmeyer);

15) 14.05.1812 – Tooni Hansu sulase Jüri ja Tiina tütar Anu, leeris käis 1829, elas mölder Vogti juures, 1816. a. Murru talus, 1826. a. Murru talus, sai perekonnanimeks RAUTSIK, abiellus 25.02.1834 Andres Andresson-iga;

16) 20.06.1812 – Täku Matsi ja Liisu tütar Anu, leeris käis 1829, 1816. a. Täku talus, 1826. a. Täku talus, sai perekonnanimeks KASK, 1834. a. Laane talus, arvatavasti ei abiellunud – Kõpu abikoguduse 1840-1848 peetud personaalraamatu järgi elas Vindla talus, endiselt vallaline;

17) 10.07.1812 – Marguse Juhani sulase Märdi ja Mareti tütar Anu, leeris käis 1829, 1816. a. Kuke talus, 1826. a. Kuke talus, sai perekonnanimeks TEIVERLAUR /TEIWERLAUR/, 1834. a. Kuke talus, abiellus 01.06.1841 Kusta Admason-iga;

18) 20.08.1812 – Juntsi Matsi sulase Juhani ja Anni tütar Anu, leeris käis 1829, 1816. a. Juntsi talus, 1826. a. Juntsi talus, sai perekonnanimeks ORG, 1834. a. Tuhkja talus, abiellus 17.11.1835 Jüri Rosenberg-iga (abielukandes on Anu perekonnanimena kirjas RIISENBERG /RISENBERG/, ent kõik muud andmed, sh. sünniaeg ja vanemate nimed, langevad kokku selle Anuga);

19) 08.01.1813 – Kiipsu Jaani sulase Märdi ja Mari tütar Anu, 1816. a. Ivaske (ehk Kiipsu) talus, 1826. a. Puna talus, sai perekonnanimeks KUUSIK /KUSIK/, 1834. a. Puna talus, abiellus 10.05.1836 Jüri Ojasuu-ga;

20) 26.08.1813 – Tässa Juhani sulase Hansu ja Anni tütar Anu, leeris käis 1831, 1816. a. Tässa talus, 1826. a. Tässa talus, sai perekonnanimeks HAAMER /HAMER/, 1834. a. Tässa talus, abiellus 18.12.1838 Jüri Hardel-iga;

21) 18.09.1813 – mõisa aidamehe Jakobi vallaslaps Anu, ema Maret, 1816. a. Kuke talus, 1826. a. Kuke talus, sai perekonnanimeks JUHKAM /JUCHKAM/, 1834. a. Napsi talus, abiellus 18.04.1843 Andres Jürgenson-iga.

Kirjuta vastus