Mihkel Grossberg

Mihkel Grossberg – minu isapoolne vaarvanaisa – oli pärit Aardla külast Haaslava vallast. Tema suguvõsa oli seotud Sillaotsa kooli kunagiste koolmeistrite Tootsi Juhani Jaagu ja Kliima Jaaniga. Need seosed näitavad üpriski kujukalt, kuidas ühe mõisapiirkonna pered omavahel mitmeid niite pidi läbi põimunud olid. Tootsi Juhan oli Mihkli esiisa Tootsi Jaani – vt. nr. 12 – vend. Jaagule polnud ta aga mitte lihane isa, vaid võõrasisa – Jaagu ema Eeva abiellus Juhaniga pärast oma mehe Lingi Mällu surma. Eeva ise oli pärit Räpina kihelkonnast. Lingi Mäll, Jaagu pärisisa, oli omakorda Mihkli teise esiisa Lingi Peetri – vt. nr. 14 – vend. Mäll oli ka Kliima Jaani vanaisa – Jaagu õde Anu abiellus Kliima Paabu poja Jaaniga ning neil sündis poeg Jaan – hilisem Sillaotsa koolmeister. Sedasi siis.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--+ 5-Lokku Jüri (-1747) - 16
           |  +--- 6-Lokku Jüri ema (-1729) - 26
        +--+ 4-Lokku Jüri p. Jüri (1719-1765) - 8
        |  +--- 5-Anu (-1747) - 17
     +--+ 3-Lokku Jüri p. Jaak (1751-1805) - 4
     |  |  +--- 5-Jaanuse Juhan (-1740) - 18
     |  +--+ 4-Jaanuse Juhani t. Mari (1717-1777) - 9
     |     +--- 5-Anu (-1769) - 19
  +--+ 2-Lokku Jaagu p. Jaan (1778-1820) - 2
  |  |     +--- 5-Kuldi Hans (-1729) - 20
  |  |  +--+ 4-Kuldi Hansu p. Rein (1711-1783) - 10
  |  |  |  +--- 5-Ann (-1753) - 21
  |  +--+ 3-Kuldi Reinu t. Mari (1754-1810) - 5
  |     |  +--- 5-Iisi Rein (-1749) - 22
  |     +--+ 4-Iisi Reinu t. Liis (1721-1794) - 11
  |        +--- 5-Kreet (-1725) - 23
--+ 1-Mihkel GROSSBERG (1812-1889) - 1
  |        +--- 5-Tootsi Jüri (-1758) - 24
  |     +--+ 4-Tootsi Jüri Jaan (1718-1786) - 12
  |  +--+ 3-Tootsi Jaani p. Margus (1741-1806) - 6
  |  |  |  +--- 5-Tiirike Toomu (-1751) - 25
  |  |  +--+ 4-Tiirike Toomu t. Epu (1719-1770) - 13
  +--+ 2-Tootsi Jaani Marguse t. Mari (1780-1829) - 3
     |  +--- 4-Lingi Peeter (1710-1779) - 14
     +--+ 3-Lingi Peetri t. Anu (1753-1806) - 7
        +--- 4-Triin (-1774) - 15

I põlvkond

1. Mihkel GROSSBERG /Lokku Jaani poeg Mihkli, Mihkli Grossberg, Lokko Jani p. Mihkli/, isa Jaan Grossberg – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3, sündis kaksikuna 15.12.1812 Haaslava mõisapiirkonnas /Haselau/ Kambja kihelkonnas. Ristiti 22.12.1812, vaderid: Labi Jüri poeg Mihkli, Labi Jaak, Jakabi Lillo naine Kirsti. Kaksikõde sai nimeks Ann, vaderid: Labi Jaagu naine Ann, Viru Jüri tütar Ann, Johan Müller. Mihkel sündis arvatavasti Hiljamõisas (Haaslava mõisa kõrvalmõis) Kliima talus nr. 76, kuhu tema isa oli tulnud Aardla külast peremeheks. Samas talus elas 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal Päkste külas asuva Sillaotsa kooli kunagine koolmeister Kliima Jaan. Mihkel käis leeris Kambjas 1830. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks GROSSBERG /kirikuraamatutes ka GROSBERG/. 1834. a. revisjoni ajal elas endiselt Hiljamõisas Kliima talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli pere läinud elama Aardla külla Lokku tallu, kuid Mihkel läks 1847. a. hoopis möldriks Illi vesiveskisse Pangodi mõisapiirkonnas /Spankau/ Nõo kihelkonnas. Illil elades abiellus ja läks peagi koos naisega Puhja kirikumõisa piirkonda /Pastorat Kawelecht/ Puhja kihelkonda. Võttis rendile Süti talu, kuid üsna varsti, 1852. a. siirdus elama Suure-Kambja mõisa /Groß-Kamby/. Oli pikka aega Kambja mõisniku von Knorringi teenistuses – mõisa aidamehena, kutsarina, mõisa metsavahina. Kambja koguduse personaalraamatutest selgub, et Mihkel oli vahetanud 1844. a. kogudust ning siirdunud Tartusse. Esimese poja sündimise ajal oli Puhja koguduse liige. Suure-Kambjasse elama asudes naases Kambja koguduse liikmeskonda. Mihkli peres elas kasutütrena naise Anni vennatütar Viiu Volmer. Elu lõpuaastatel elas koos naisega väimehe Jüri Hanko juures Robi talus Kaatsi külas, oma talu jättis vanemale pojale. Mihkel oli koos naisega Kambja vennastekoguduse liige. Mihkel suri 76-aastaselt 11.11.1889 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 16.11.1889 Kambja kalmistule perekond Hanko hauaplatsile. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Nõo kirikus pastori poolt 09.12.1848 renditalu peremehe tütre Ann Volmer-iga Vana-Nõo mõisapiirkonnast /Alt-Nüggen/ Nõo kihelkonnast.

Abikaasa Ann VOLMER /Ann Wolmer, An/, sündis 08.07.1828 Volmri talus Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas, isa Margus Volmer, ema Mari. Ristiti 10.07.1828, vaderid: Lauri Andrese naine Ann, Pauri Samuli naine Mari, Ennu Märt. Isa oli taluperemees ja vallakohtu kohtunik. Ann käis leeris Nõos novembris 1845. Suri 65-aastaselt 18.12.1893 Tartus ja maeti 23.12.1893 Kambja kalmistule perekond Hanko hauaplatsile. Surmapõhjus – ajurabandus.

Lapsed:

1) poeg Jaan GROSSBERG, sündis 04.11.1849 õhtul Süti talus Puhja kirikumõisa piirkonnas Puhja kihelkonnas ja ristiti 12.11.1849, vaderid: peremees Karl Arrak, köster Friedrich Kerstens, tüdruk Ann Grossberg. Suri 17-aastaselt 1866 Tveris Venemaal.

2) poeg Juhan GROSSBERG /Johan Grossberg/, sündis 12.06.1853 Suure-Kambja mõisapiirkonnas. Leeritati Kambjas 07.07.1871. 1884. a. algatas Tartu Maakohus tema vastu kriminaalasja süütamise süüdistuses.

Laulatati vikaari poolt Kambjas 26.12.1882 Julie Kristine Nikopensius-ega Karilatsi külast Kähri mõisapiirkonnast /Heimadra/ Põlva kihelkonnast. Julie Kristine sündis 13.12.1862 Karilatsi külas Kähri mõisapiirkonnas, isa metsavaht Jakob Nikopensius, ema Toora, sünd. Grönvald. Ristiti koolimajas pastori poolt 04.01.1863, vaderid: sulane Jüri Tigane, rentniku naine Julie Laamberg, koolmeistri naine Ann Nikopensius.

Lapsi neil ei sündinud.

3) tütar Marie GROSSBERG, sündis 10.06.1858 õhtul Suure-Kambja mõisas. Ristiti kodus pastori poolt 06.07.1858, vaderid: preili Marie Jungmann, preili Julie Behrens, peremees Jaan Volmer. Leeritati Kambjas 12.10.1875. Oli Kaatsi küla Robi talu perenaine. Poeg August on iseloomustanud oma ema kui väga heasüdamlikku, kaastundlikku ja vaikset inimest. Marie suri 78-aastaselt 26.02.1937 ja on maetud Kambja kalmistule.

Laulatati Kambja kirikus pastori poolt 08.02.1876 taluperemees Jüri Hanko-ga /Jürri Hanko/ Suure-Kambja mõisapiirkonnast. Jüri sündis 05.12.1849 hommikul Tõdu mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas, isa Hans Hanko, ema Mari, sünd. Anon. Ristiti kodus koolmeistri poolt 11.12.1849, vaderid: vabadik Jüri Põdrason, sulane Peeter Paats, tüdruk Mai Kolmik. Leeritati Kambjas 19.03.1867. Oli Robi talu omanik. Jüri suri 73-aastaselt 20.12.1922 kell 9 õhtul Robi talus Suure-Kambja vallas ja maeti 26.12.1922 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – veresoonte lubjastumine.

Lapsed – vt. Hans Hanko sugupuust poeg Jüri järglaste kohta.

4) poeg August GROSSBERG, sündis 14.04.1865 pealelõunal Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeistri poolt 25.04.1865, vaderid: peremees Jaan Grossberg, peremees Jaan Pedel, koolmeistri naine Mari Zeiger. Leeritati Tartu Peetri kirikus 1882. Samal aastal algatas Tartu Maakohus tema suhtes kriminaalasja vägistamiskatse süüdistuses. Tagasi Kambja kogudusse pöördus 1890. Kolme aasta pärast läks elama Kiuma mõisapiirkonda /Kioma/ Põlva kihelkonnas ja abiellus seal. Oli ametilt Kiuma vallakirjutaja. 1900 siirdus Vastseliina kihelkonda. Seal töötas Vastseliina /Schloß-Neuhausen/ vallakirjutajana. Tagasi Kambjasse tuli 1911 ja 1912 läks Tartusse ning astus Tartu Peetri koguduse liikmeskonda.

Laulatati Põlva kirikus pastori poolt 10.10.1893 tüdruku Miina Roht-iga /Miina Rocht/ Kiuma mõisapiirkonnast. Miina sündis 01.09.1871 keskpäeval Varbuse mõisapiirkonnas /Warbus/ Põlva kihelkonnas, isa peremees Johan Roht, ema Liisu, sünd. Tullus. Ristiti kodus 12.09.1871, vaderid: hr. Paul Arthur von Sievers, perenaine Mari Käärik, tüdruk Mari Sõrason. Leeris käis Põlvas 1890.

Lapsed:

a) poeg Robert GROSSBERG, sündis 25.02.1894 hommikul Kiuma mõisapiirkonnas Põlva kihelkonnas ja ristiti kodus koolmeister Nemvaltsi poolt 20.03.1894, vaderid: sulane August Zopp, peremehe poeg Jaan Visse, tüdruk Liisa Zopp. Leeritati Tartu Peetri kirikus 10.11.1913. Olevat surnud 22-aastaselt 17.01.1917 Petrogradis Nikolai sõjalaatsaretis Venemaal.

b) tütar Adele GROSSBERG, sündis 20.11.1895 hommikul Kiuma mõisapiirkonnas ja ristiti kodus koolmeister J. Nemvaltsi poolt 26.12.1895, vaderid: perenaine Pauliine Mõtus, tüdruk Anna Auko (võib-olla siiski Hanko?), peremees Johan Grossberg. Leeritati Tartu Peetri kirikus 1912.

c) tütar Hilda GROSSBERG, sündis 19.01.1904 kell 9 õhtul Vastseliina vallamajas ja ristiti kodus köster E. Mattisoni poolt 31.01.1904, vaderid: Johanna Frei, Liisa Härm, Peeter Mesnik. Suri 4-kuuselt 06.06.1904 kell 10 õhtul ja maeti 08.06.1904 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – läkaköha.

d) poeg Harald GROSSBERG, sündis 21.03.1905 kell 2 hommikul Vastseliina vallamajas ja ristiti kodus köster E. Mattisoni poolt 18.04.1905, vaderid: Peeter Jaska, Peeter Maasik, Julie Sulg.

e) tütar Aurelia GROSSBERG, sündis 10.08.1907 Vastseliina vallamajas ja ristiti kodus köster E. Mattisoni poolt 01.09.1907, vaderid: Emma Sõgel, Julie Grossberg, Johannes Assor.

f) tütar Therese GROSSBERG, sündis 03.02.1911 kell 5 hommikul Suure-Kambja vallas ja ristiti Jaan Tolmoffi poolt 27.02.1911, vaderid: Emma Tolmoff, Marie Hanko, Jaan Tolmoff. Suri 8-aastaselt 09.08.1919 kell 2 pealelõunal Tartus ja maeti 12.08.1919 Kambja kalmistule. Surmapõhjus – kõhutõbi.

II põlvkond

2. Jaan /Lokku Jaagu poeg Jaan, Lokku Jaan, Kliima Jaan, Lokko Jako p. Jaan, Lokko Jaan, Klima Jahn/, isa Jaak – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5, sündis 29.10.1778 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas. Ristiti 31.10.1778, vaderid: Lokku Hansu poeg Jaan, Labi Jüri poeg Jüri, Kuldi Reinu tütar Anu. Leeris käis Kambjas 1796. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Lokku talus Aardla külas, 1811. a. revisjoni ajaks oli saanud peremeheks Kliima tallu Hiljamõisas. Enne abiellumist oli Jaanil abieluväline suhe Viru Peetri Jaani kasvandiku Mai-ga /Wirro Petre Jani kasw. Mai/, sellest suhtest sündis üks tütar. Jaan suri 41-aastaselt 09.02.1820 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1820.

Laulatati Kambjas 22. pühapäeval pärast kolmainupüha Tootsi Jaani Markuse tütre Mari-ga Haaslava mõisapiirkonnast.

3. Mari /Tootsi Jaani Marguse tütar Mari, Tootsi Jani Markusse T. Marri/, isa Margus – vt. nr. 6, ema Anu – vt. nr. 7, sündis 03.07.1780 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas. Ristiti 05.07.1780, vaderid: Lokku Jüri Jaagu naine Mari, Tootsi Jaani naine Ebu, Lingi Jaagu poeg Jaan. Leeris käis Kambjas 1798. Mari suri 49-aastaselt 02.10.1829 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 06.10.1829. Surmapõhjus – närvipalavik /Nerven Fieber/.

Jaani vallaslaps:
1) tütar Anu

Jaani ja Mari lapsed:
2) tütar Ann
3) poeg Juhan GROSSBERG
4) tütar Liis GROSSBERG
5) poeg Jüri GROSSBERG
6) poeg, kaksik Mihkel GROSSBERG – vt. nr. 1
7) tütar, kaksik Ann GROSSBERG
8) poeg Jaan GROSSBERG

III põlvkond

4. Jaak /Lokku Jüri poeg Jaak, Lokku Jaak, Lokko Jürri P. Jaak, Lokko Jaak/, isa Jüri – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis enne 10.02.1751 Aardla külas ja ristiti 10.02.1751, vaderid: Lingi Hansu Jaan, Kõrtsi Jaan, Härda(?) Juhani naine Mai. Lugema õppis kodus. Leeris käis Kambjas 1770. Oli Aardla külas Lokku talu nr. 23 peremees 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal. Suri 54-aastaselt 10.06.1805 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 13.06.1805.

Laulatati Kambjas 07.12.1777 Kuldi Reinu tütre Mari-ga Kuuste külast Vana-Kuuste mõisapiirkonnast /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnast.

5. Mari /Kuldi Reinu tütar Mari, Kulti Reino T. Marri/, isa Rein – vt. nr. 10, ema Liis – vt. nr. 11, sündis enne 18.01.1754 Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas /Kusthof/ ja ristiti 18.01.1754, vaderid: Kolga Peebu naine Mari, Iisi Jüri naine Ann, Lalli Jaani Andres. Mari läks 1766. a. aasta tagasi asutatud Kuuste kooli ja käis seal kaks aastat. Leeritati Kambjas 1771. Mari suri 56-aastaselt 16.06.1810 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 19.06.1810.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 2
2) tütar Liis
3) poeg Juhan
4) tütar Anu
5) poeg Jaak GROSSBERG
6) tütar Mari

6. Margus /Tootsi Jaani poeg Margus, Tootsi Margus, Treieli Margus, Marcus, Tootsi Jürri Jaans S. Markus, Tootsi Markus/, isa Jaan – vt. nr. 12, ema Epu – vt. nr. 13, sündis enne 18.01.1741 Igevere külas Haaslava mõisapiirkonnas. Ristiti 18.01.1741, vaderid: Ennu Margus, Tiirike Jaan, Adra Tanni naine Epu (Adra Tanni oli Suusa Märdi poeg – vt. Hans Hanko sugupuu). 1782. a. revisjoni ajal elas Sae (Saage) talus nr. 37, kus ta isa Jaan oli peremees. Margus suri 65-aastaselt 11.03.1806 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 14.03.1806. Marguse naine Anu suri kolm päeva varem.

Laulatati Kambjas 28.11.1770 Lingi Peetri tütre Anu-ga Aardla külast Haaslava mõisapiirkonnast.

7. Anu /Lingi Peetri tütar Anu, Lingi Peters T. Anno/, isa Peeter – vt. nr. 14, ema Triin – vt. nr. 15, sündis enne 06.02.1753 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas. Ristiti 06.02.1753, vaderid: Kolga Juhani naine Anu, Viru Tõnu naine Katre, Jaani Lillo. Leeris käis Kambjas 1769. Anu suri 53-aastaselt 08.03.1806 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 13.03.1806.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Mari
3) poeg Jüri
4) tütar Triin
5) tütar Mari – vt. nr. 3
6) poeg Juhan
7) poeg Jüri
8) poeg Jakab
9) tütar Anu
10) poeg Hans
11) tütar Ann

IV põlvkond

8. Jüri /Lokku Jüri poeg Jüri, Lokku Jüri, Lokku Lauri Jüri, Lokko Jürri P. Jürri, Lokko Jürri, Lokko Lauri Jürri/, isa Jüri – vt. nr. 16, ema Anu – vt. nr. 17, sündis enne 1719. a. arvatavasti Aardla külas. Oli Lokku (ka Lokku Lauri) talu peremees. Suri umbes 46-aastaselt 01.12.1765 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 02.12.1765. Kambja pastor on sel puhul märkinud, et Jüri oli „peremees parimais aastates“ /ein Wirth in den besten Jahren/. Jüri surmale järgneva aasta augustis sündis tütar Liis.

Laulatati Kambjas detsembris 1737 Jaanuse Juhani tütre Mari-ga.

9. Mari /Jaanuse Juhani tütar Mari, Janusse Johanni T. Marri/, isa Juhan – vt. nr. 18, ema Anu – vt. nr. 19, sündis umbes 1717. Suri umbes 60-aastaselt 04.07.1777 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 06.07.1777.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) tütar Ann
3) tütar Liis
4) poeg Märt
5) poeg Jaak – vt. nr. 4
6) tütar Liis
7) poeg Jüri
8) poeg Margus
9) tütar Liis

10. Rein /Kuldi Hansu poeg Rein, Kuldi Rein, Kuldi Aadu Rein, Kulti Hanso P. Rein, Kulti Rein, Kulti Ado Rein/, isa Hans – vt. nr. 20, ema Ann – vt. nr. 21, sündis umbes 1711. Elas Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas arvatavasti kõigepealt talus, kus vend Aadu oli peremees. 1782. a. revisjoni ajal elas vabadikuna talus, kus Reinu väimees Mällu Jaak oli peremeheks. Suri umbes 72-aastaselt 29.06.1783 Kuuste külas Vana-Kuuste mõisapiirkonnas /Alt-Kusthof/ ja maeti 02.07.1783.

Laulatati Kambjas novembris 1748 Iisi Reinu tütre Liis-iga.

11. Liis /Iisi Reinu tütar Liis, Isi Reino T. Lis/, isa Rein – vt. nr. 22, ema Kreet – vt. nr. 23, sündis enne 13.08.1721 Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas ja ristiti 13.08.1721, vaderid: Lalli Miku naine Tiiu, Lalli Tooma naine Liis, Papu (?) Hans. Liisi surmakanne ei ole leitav, Vana-Kuuste mõisa 1795. a. revisjoni andmetel suri ta 1794. a.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Anu
3) tütar Mari – vt. nr. 5
4) tütar Tiiu
5) tütar Ann
6) tütar Epu

12. Jaan /Tootsi Jüri poeg Jaan, Tootsi Jüri Jaan, Tootsi Jaan, Sae Jaan, Totsi Jürri P. Jan, Totsi Jürri Jan, Totsi Jan, Saije Jahn/, isa Jüri – vt. nr. 24, ristiti umbes 1718 Urvaste kihelkonnas – niimoodi on kirjas Kambja koguduse personaalraamatus. Haaslava mõisa tulemise aeg ja asjaolud on teadmata. Tõenäoliselt elas mõnda aega Igevere külas saades seal mõneks ajaks ka peremeheks. 1760-ndatel aastatel pandi peremeheks Saage Jüri maadele Aardla külla. Jaan suri umbes 68-aastaselt 12.02.1786 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 15.02.1786.

Oli kaks korda abielus. Laulatati Kambjas oktoobris 1739 Tiirike Toomu tütre Epu-ga. Pärast Epu surma laulatati teistkordselt Kambjas 01.05.1771 Peetsu Märdi Tooma lese Ann-iga Haaslava mõisapiirkonnast. Ann suri umbes 70-aastaselt 18.11.1798 Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 21.11.1798.

13. Epu või Ebu /Tiirike Toomu tütar Epu, Tirike Tomo T. Ebbo/, isa Toomu – vt. nr. 25, sündis enne 1719. a. arvatavasti Igevere külas Haaslava mõisapiirkonnas. Suri umbes 51-aastaselt 19.11.1770 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 21.11.1770.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Margus – vt. nr. 6
2) tütar Ellu
3) tütar Liis
4) poeg Jakab
5) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks JAANUS /JANUS/
6) poeg Jaak
7) poeg Hans

Jaani ja Anni lapsed:
8) poeg Peeter
9) tütar Ann
10) tütar Mari

14. Peeter /Lingi Peeter, Lingi Peter/, päritolu teadmata. Sündis katku ajal, seega umbes 1710. Elas Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas. Peetril oli vend Lingi Hans (ka Lingi Juhani Hans), kes oli taluperemees Aardla külas. Lisaks Hansule oli Peetril veel vend Lingi Mäll. Peeter elas 1760-ndatel Ersu Märdi Jüri /Ärso Märdi Jürri/ talus ja sai seal peremeheks. Peeter suri umbes 70-aastaselt Aardla külas ja maeti veebruaris 1779.

Oli abielus Triin-uga. Abielu sõlmiti enne 1735. a. arvatavasti Tartu-Maarja koguduses.

15. Triin /Trin/, pärit Reola mõisapiirkonnast Kambja kihelkonnast. Triin suri 23.09.1774 Aardla külas Haaslava mõisapiirkonnas ja maeti 24.09.1774. Surmakandes on kirjas, et ta oli surres 40-aastane, ent tegelikult pidi ta olema vähemalt 60-aastane.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mäll
2) poeg Jaan
3) tütar Liis
4) tütar Mari
5) poeg Hans
6) tütar Epu
7) tütar Anu – vt. nr. 7

V põlvkond

16. Jüri /Lokku Jüri, Lokku Lauri Jüri, Lokko Jürri, Lokko Lauri Jürri/, ema – vt. nr. 26, sünniaeg teadmata. Haaslava mõisa 1723. ja 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Aardla külas. Ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millal talu peremehe amet poeg Jürile üle läks. Jüri suri ja maeti mais 1747.

Oli abielus Anu-ga.

17. Anu /Anno/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti mais 1747.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 8
2) tütar Mai
3) tütar Anu

18. Juhan /Jaanuse Juhan, Janusse Johann/, sünniaeg teadmata. Haaslava mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Aardla külas. Juhani vend Jaanuse Hans oli samuti peremees. Kambja koguduse sünnimeetrika järgi ei sündinud Juhanil 1720-ndatel ühtki last, ka ei esine ei tema ega ta naise nime laste vaderite hulgas. Selle põhjal võib oletada, et Juhan viibis mõnda aega mujal. Juhan suri ja maeti mais 1740.

Oli abielus Anu-ga.

19. Anu /Anno/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elu lõpupoole elas ilmselt väimehe Lokku Jüri juures, suri oma teise väimehe Sulbi Aadu juures 20.04.1769 Kambja külas Suure-Kambja mõisapiirkonnas /Groß-Kamby/ ja maeti 21.04.1769.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Tiiu
3) tütar Ann
4) poeg Peeter
5) tütar Triin

20. Hans /Kuldi Hans, Kulti Hans/, sünniaeg teadmata. Oli arvatavasti Kuuste mõisa toodud Erastvere mõisapiirkonnast /Errestfer/ Kanepi kihelkonnast – Kambja koguduse personaalraamatus on Hansu poja Aadu kohta tehtud märkus, et ta kuulus Erastvere mõisale. Tol ajal kuulusid nii Kuuste kui ka Erastvere mõisad Ungern-Sternbergidele. Hans suri ja maeti juunis 1729.

Kambja koguduse personaalraamatu järgi oli Hansul vähemalt kaks naist – Epu /Ebbo/ ja Ann /An/. Samas ei ole ma päris kindel, et need andmed tegelikkusele vastavad. Kambja sünnimeetrikasse on kirja pandud Hansu kahe lapse sünnid – üks 1722. a. ja teine 1728. a., laste emadena on kirja pandud vastavalt Epu ja Ann. Kuid vahepealsest perioodist ei ole leida mitte mingisuguseid kandeid selle kohta, et üks naine oleks surnud ja Hans uuesti abiellunud. On võimalik, et kirikuõpetaja on esimeses sünnikandes lapse ema nime valesti kirja pannud ja Hansu naine oligi ainult Ann. Anni surmakandes 1753. a. on teda nimetatud Kuldi Aadu emaks – seega on üsna tõenäoline, et ta oli ka Reinu ema. Rein oli Aadust arvatavasti noorem. Siiski ei saa välistada, et Ann oli Aadule ja Reinule võõrasema – Kambja koguduse tolleaegne õpetaja ei tundu oma kannetes selliseid nüansse arvestavat.

21. Ann, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti oktoobris 1753.

Teadaoleva lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Aadu
3) poeg Rein – vt. nr. 10

Laps, kelle emaks on märgitud (võib-olla ekslikult) Epu:
4) tütar Epu

Laps, kelle emaks on märgitud Ann:
5) poeg Hindrik

22. Rein /Iisi Rein, Isi Rein, Isse Rein/, sünniaeg teadmata. Oli taluperemees Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas. Suri ja maeti detsembris 1749.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet. Pärast Kreeda surma abiellus ajavahemikus 1725-1727 uuesti Els-iga. Els ei olnud nähtavasti pärit ei Kambja ega Võnnu kihelkonnast, kuna kummagi koguduse abielumeetrikas Reinu ja Elsi abielukannet ei leidu. Els suri kõrges vanuses /ein sehr altes Weib/ 09.04.1761 Kuuste külas ja maeti 10.04.1761.

23. Kreet /Greth/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ka ei ole teada, kas Kreet oli Reinu esimene naine ja kõigi laste ema. Suri ja maeti augustis 1725.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Tiiu
2) poeg Jaak

Lapsed, kelle ema oli Kreet:
3) tütar Liis – vt. nr. 11
4) tütar Anu

Lapsed, kelle ema oli Els:
5) tütar Mari
6) poeg Hendrik

24. Jüri /Tootsi Jüri, Iivani Jüri, Totsi Jürri, Iwani Jürri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Haaslava mõisa 1731. a. ja järgnevate adramaarevisjonide ajal oli taluperemees Igevere külas. Nähtavasti elas varem Urvaste kihelkonnas, sest vähemalt kahe lapse kohta on Kambja koguduse pastor märkinud, et nad on ristitud Urvaste koguduses. Tuli Haaslava mõisapiirkonda arvatavasti 1720-ndate alguses – 1722. a. on teada tütre sünd Igevere külas. Jüri suri ja maeti ilmselt augustis 1758 – Kambja kihelkonna teiste mõisate all elas veel Tootsi Jüri-nimelisi mehi, üks neist suri aprillis 1734, ent tõenäoliselt oli tegemist siiski Prangli mõisapiirkonnas elanud Jüriga. Igevere Tootsi Jüri naine Mai suri 1750. a. kui Tootsi Jüri naine, mitte lesk.

Oli abielus Mai-ga, kuid ei ole teada, kas Mai oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan – Sillaotsa kooli esimese koolmeistri Tootsi Juhani Jaagu võõrasisa
2) poeg Hinrik
3) poeg Jakab
4) poeg Jaan – vt. nr. 12

Lapsed, kelle ema oli Mai:
5) tütar Epu
6) tütar Anu
7) tütar Ann
8) poeg Jüri

25. Toomu /Tiirike Toomu, Utte Toomu, Tirike Tomo, Dierick Thomas, Utte Tomo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Haaslava mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ja järgnevate revisjonide ajal oli taluperemees Igevere külas. Toomu suri ja maeti veebruaris 1751.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet /Greth, Kret/. Ei ole teada, kas Kreet oli kõigi enne 1719. a. sündinud laste ema. Kreet suri ja maeti mais 1742. Toomu abiellus uuesti Kambjas detsembris 1743 Kiisa Siimu tütre Katri-ga /Kisa Simo T. Kattri/. Katri suri ja maeti veebruaris 1749.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Epu – vt. nr. 13
3) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks TIIRIK /TIRIK/

Lapsed, kelle ema oli Kreet:
4) poeg Jüri – järglased said perekonnanimeks TOOM
5) poeg Peeter
6) tütar Mai
7) poeg Hans – järglased said perekonnanimeks GRÜNTAL /GRÜHNTHAL/
8) poeg Jaak
9) poeg Jaak

Lapsed, kelle ema oli Katri:
10) tütar Mari
11) poeg Toomu

VI põlvkond

26. Lokku Jüri ema, nimi ei ole teada. Suri ja maeti oktoobris 1729.

Teadaolev laps:
1) poeg Jüri – vt. nr. 16

Kirjuta vastus