Liisu Kalsbert oli minu isapoolne vaarvanaema, pärit Hageri kihelkonnast. Tema juured ulatuvad Kirna, Kohatu ja Ruila mõisapiirkondadesse. Liisu sugupuu kokkupanemisel tuli eriti selgelt välja Hageri meetrikate 55 aasta pikkuse „augu“ mõju – naisliinide uurimine oli sama hästi kui võimatu andmete puudumise tõttu. Sestap sai see sugupuu üsna napp – ainult meesliini pidi oligi võimalik 17. sajandini välja minna.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Saunja Käsper (1661-1741) - 8
        +--+ 4-Kulli Käsper (1728-1774) - 6
        |  +--- 5-Mall (1689-1744) - 9
     +--+ 3-Kulli Käsper (1767-1803) - 4
     |  |  +--- 5-Kabila Hans (1670-1749) - 10
     |  +--+ 4-Kulli Anu (1730-1795~1816) - 7
     |     +--- 5-Kärt (1674-1754) - 11
  +--+ 2-Jaan Kalsbert (1802-1853) - 2
--+ 1-Liisu Kalsbert (1833-1902) - 1
  |  +--- 3-Jüri - 5
  +--+ 2-Mari Kalsbert (1803-1866) - 3

I põlvkond

1. Liisu KALSBERT /Tõnupere Jaani tütar Liisu, Tönnoperre Jaan T. Liso, Liso Kalsbert, Liso Karslbert/, isa Jaan – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3, sündis umbes 1833 Kirna mõisapiirkonnas /Kirna/. 1834. a. revisjonis ajaks oli isa läinud peremeheks Kehra tallu Kohatu mõisapiirkonda /Kohhat/. 1835. a. sai pere perekonnanimeks KALSBERT. 1850. a. revisjoni järgi elasid samas, kuid nähtavasti tuleb Kirna ja Kohatu mõisate tolle aja revisjonide puhul arvesse võtta fiktiivse elukoha nähtust. Kirikumeetrikate järgi oli isa Jaan läinud hiljemalt 1838. aastaks elama Mõnuste külla Tõnupere tallu ning vahetanud ka kogudust – edaspidi oli pere Nissi koguduse liikmeskonnas. Liisu leeritati Nissis 02.12.1851. Suri 69-aastaselt 01.04.1902 kell 2 päeval Mõisamaa vallas Märjamaa kihelkonnas ja maeti 07.04.1902. Surmapõhjus – tundmatu haigus.

Laulatati Nissi kirikus 10.10.1854 Ülevainu Jaani poja Jaan Simsivart-iga Kirna mõisapiirkonnast Hageri kihelkonnast. Laulatuse tunnistajad: Kaasiku Tõnu Märkel Riisipere mõisapiirkonnast /Riesenberg/ ja Nõukse Kustas Simsivart Kirna mõisapiirkonnast.

Abikaasa Jaan SIMSIVART /Ülevainu Jaani poeg Jaan, Üllewaino Jaan’s S. Jaan, Jaan SIMSIWART/, isa Jaan Simsivart, ema Anu, sündis 20.06.1830 arvatavasti Siimu talus Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. 1826., 1834. ja 1850. a. hingerevisjonide ajal elas Siimu talus, kus isa Jaan oli peremees. 1858. a. oli samuti kirjas Kohatu mõisa hingerevisjonis, kuid seal enam talude järgi jaotust antud ei ole. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal sai koos vanematega perekonnanimeks SIMSIVART /SIMSIWART, SIEMSIWART, SIIMSIWART/. 1841. a. läks pere Hageri kogudusest üle Nissi koguduse liikmeskonda. Jaan leeritati Nissis 23.04.1850 kui Ülevainu Jaani poeg Jaan. 1858. a. läks koos abikaasa ja kahe lapsega elama Kaiu mõisapiirkonda /Kay/ Juuru kihelkonda ja astus Juuru koguduse liikmeskonda. Pidas seal aedniku ametit. 1861. a. kirjutati Kaiust ümber Härgla /Herküll/ mõisapiirkonda Juuru kihelkonnas. 1866. a. liitus Märjamaa kogudusega ja pidas nähtavasti lühikest aega kõrtsmiku ametit Orgita kõrtsis, seejärel asus elama Kasti mõisapiirkonda /Alt-Kasty/, hiljem Mõisamaa mõisapiirkonda /Moisama/ ning võttis rendile Rahemaa talu. 1902. a. läks Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonna liikmeks. Suri 78-aastaselt 19.05.1909 kell 2 öösel Tallinnas ja maeti 22.05.1909. Surmapõhjus – südamerabandus.

Lapsed – vt. Jaan Simsivarti sugupuu.

II põlvkond

2. Jaan KALSBERT /Kulli Käspri poeg Jaan, Tõnupere Jaan, ein Sohn vom verstorbenen Kulli Kasper Joan, Tönnoperre Jaan/, isa Käsper – vt. nr. 4, sündis umbes 1802. 1811. a. Kohatu mõisa hingerevisjonis on ta kirjas Järve talus nr. 30. Samast saab teada, et ta on surnud Kulli Käspri poeg ning ta toodi Järvele Kirnast 1806. a. Oli Järve metsavahi Madise ja tema naise Anni kasvandik. 1816. a. revisjoni ajaks on Jaan läinud teenima Nõukse tallu nr. 9 Kohatu mõisapiirkonnas. 1826. a. vaherevisjonis ajal on ta sulasena kirjas Kirna mõisapiirkonnas Kulli talus. 1833. a. kirjutati ta ümbes Kohatu mõisapiirkonda Kehra tallu nr. 16, 1834. a. revisjoni ajal oli Kehra talu peremees. Järgnevates revisjonides on ta endiselt kirjas Kohatu mõisa all, ent tegelikult läheb ta arvatavasti üsna varsti elama Mõnuste külla Tõnupere tallu. Arvatavasti oli ta Tõnupere talu peremees (meetrikatest ilmneb, et tal on sulaseid). 1835. a. perekonnanimede panemisel ajal sai perekonnanimeks KALSBERT /KALSBERG/. Nissi koguduse meetrikates on Jaani perekonnanimena mõnda aega millegipärast käibel ka nimed ADER ja TÕNUPERE /TÖNNOPERRE/, kuid enam-vähem kindlalt on tegemist Jaan Kalsbert-iga. Seda tõendab nii ühe lapse sünnikuupäeva kokkulangemine hilisemates personaalraamatutes kui ka asjaolu, et hingeloendites kirjas olnud Jaan Tõnupere oli selleks ajaks surnud, kui sündisid Tõnupere Jaan (Kalsberti) lapsed Tõnupere nime all. Jaan suri umbes 51-aastaselt 30.10.1853 kell 11 õhtul Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas ja maeti 06.12.1853. Surmapõhjus – paistetus /Geschw./.

3. Mari KALSBERT /Marri/, isa Jüri – vt. nr. 5, sündis umbes 1803. Päritolu ei ole teada. Suri umbes 63-aastaselt 02.02.1866 kell 10 õhtul Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas ja maeti 13.02.1866. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brstkh./.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liisu KALSBERT – vt. nr. 1
2) poeg Jüri KALSBERT, järglased eestistasid perekonnanime, uueks nimeks võeti KALLASVEE, KALLASTE, KALMET, KALDOJA
3) poeg Jaan KALSBERT /Jaan ADER/, tütretütar oli kunagine priimabaleriin Klaudia Maldutis
4) tütar Mari KALSBERT /Mari ADER/
5) tütar, kaksik Ann KALSBERT /Ann TÕNUPERE/
6) surnult sündinud tütar, kaksik

III põlvkond

4. Käsper /Kulli Käsper, Kulli Kaspar/, isa Käsper – vt. nr. 6, ema Anu – vt. nr. 7, sündis 25.05.1767 Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Ristiti 28.05.1767, vaderid: Liiva Mats, mölder Hans, S… Tõnu naine Anu (talunimetus ei ole väljaloetav, tõenäoliselt Saunja). 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Kirna mõisapiirkonnas Kulli talus nr. 13, kus „peremeheks“ oli ema Anu, hiljem vanem vend Jüri. Suri umbes 36-aastaselt umbes 1803.

Naise nimi ja päritolu ei ole teada.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 2

5. Jüri /Jurry/, nimi esineb vaid 1834. a. revisjonis tütre Mari isanimena. Igasugused muud andmed Jüri kohta puuduvad.

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 3

IV põlvkond

6. Käsper /Saunja Käspri poeg Käsper, Kulli Käsper, Saunja Tõnu vend Käsper, Caspar, Saunja Kaspers Sohn Kasper, Saunja Tönno Bruder Kasper/, isa Käsper – vt. nr. 8, ema Mall – vt. nr. 9, sündis enne 21.07.1728 Kirna mõisapiirkonnas. Ristiti 21.07.1728, vaderid: Kirna mölder Tõnu, Ristema Juhani naine Kai. Leeritati Hageris 16.04.1747. Elas ühes kahest Saunja hajataludes, mis asusid Kirna ja Mõnuste vahelise tee vahetus läheduses. Hiljemalt 1759. aastaks läks elama Kulli tallu, mis samuti asus ja asub praegugi Kirna ja Mõnuste vahelise tee ääres jupike maad Kirna poole. Oli Kulli talu peremees. Suri 45-aastaselt enne 25.03.1774 Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 25.03.1774. Surmakandesse on pastor kirjutanud, et Käsperil oli selja taga üks 20 aastat kestnud abielu, mille jooksul sündis 8 last, kellest 7 elus on /Kulli Kasper im 47sten J. seines Lebens hat sich 20 J. in 1 Ehe befunden, 8 Kinder erz., 7 leben/.

Laulatati Hageris 28.11.1753 õndsa Kabila Hansu tütre Anu-ga Ruila mõisapiirkonnast /Ruil/ Hageri kihelkonnast.

7. Anu /Kabila Hansu tütar Anu, Kabbila Hans T. Anno/, isa Hans – vt. nr. 10, ema Kärt – vt. nr. 11, sündis enne 24.06.1730 Ruila mõisapiirkonnas. Ristiti 24.06.1730, vaderid: Ruila kõrtsmik Paatri Jüri, Uustalu Matsi naine Liisu. Leeritati Hageris 02.12.1744. 1782. a. revisjoni ajaks oli abikaasa Käsper surnud ja Anu oli nähtavasti üle võtnud talu „peremehe“ koha. 1795. a. oli talu peremehena kirjas juba poeg Jüri (vanim elusolev poeg Juhan oli arvatavasti vaimse puudega /gestört/). Anu täpne surmaaeg ei ole teada, suri ajavahemikus 1795 kuni 1816.

Lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Leenu
3) poeg Juhan
4) poeg Jüri, hiljem Kulli talu peremees
5) tütar Mari
6) poeg Käsper – vt. nr. 4
7) tütar Anu
8) poeg Tõnu, järglased said perekonnanimeks MANNLEP /MANDLEP/

V põlvkond

8. Käsper /Saunja Käsper, Saunia Caspar, Saunja Cesper/, sündis umbes 1661. Oli Saunja talu peremees. Kirna mõisa 1686. a. adramaarevisjonis on kirjas kaks Saunja hajatalu, ühes neist peremeheks Saunj Berendt, teises Saunj Thomas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni aktist 1712. a. selgub, et kummagi talu peremehed on katkust ellu jäänud – esimeses peremeheks Saunja Käsper, teises Saunja Jaan. Inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokollis on kirjas talupere järgmiselt – 50-aastane peremees Saunja Käsper, 30-aastane naine Mai, 18-nädalane poeg Mart, 3-aastane tütar Mari, 13-aastane tüdruk Maret. Käspril oli üks hobune ja üks härg ning talu suuruseks 1/8 adramaad. Veel saab teada, et Käsper oli olnud soldat ooberst Pahleni rügemendis ning pärast linna üleandmist saadeti erru /… vorher Soldat unter Ob. Pahlen Regiment gewesen und nach Übergabe d. Stadt dimittiret worden/. Arvatavasti kuulus Käsper ooberst vabahärra Bogislaus von der Pahleni juhitud Harju jalaväerügementi, mis moodustati pärast Põhjasõja algust 1701-1702. Rügement kuulus Tallinna garnisoni. Tallinn langes venelaste kätte 1710. a., pärast seda Käsper ilmselt erru saadetigi. Käsper suri umbes 80-aastaselt enne 09.08.1741 Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 09.08.1741. Surmakandesse on pastor märkinud, et Käsper oli kaks korda abielus. Neist esimene kestis viis aastat ja sellest sündis kolm last, kes kõik on surnud, teine kestis 30 aastat, sellest sündis 9 last, kellest vaid üks surnud on. Käsper suri äkki kirikuteel /Saunja Käsper von Kirna, seines Alters 80 Jahr, gel. in 2 Ehen 1) 5 Jahr und 3 Kinder erzeuget, so bereits gestorben 2) 30 Jahr und 9 Kinder erzeuget, davon nur 1 Todt ist. NB. Er ist auf dem Kirchenwege gar eilig Todes verblichen/.

Oli kaks korda abielus. Esimese naise nimi ei ole teada. 1716. a. protokollis on kirjas Mai, Hageri sünnimeetrikas on 1714. a. sündinud lapse ema nimeks Madli. Siiski pigem tundub, et ei Mai ega Madli ei ole õiged nimed, tegemist oli mõlemal juhul Käspri teise naise Mall-ga. Abiellus Mall-iga arvatavasti 1711.

9. Mall /Mal/, sündis umbes 1689. Oli taluperenaine. Suri umbes 55-aastaselt enne 26.02.1744 ja maeti 26.02.1744. Pastor on surmakandesse märkinud, et Mall oli 33 aastat abielus, mille jooksul sündis 9 last, kellest 8 on elus /Mall, seel. Saunja Kaspers Witwe v. Kirna, w. gel. 55 J. in 1 Ehe 33, 9 Kinder gebh. u. 8 hinterlaßen/. Surmakannete märkustes kirjeldatu ei lange abikaasade puhul päris täpselt kokku.

Teadaoleva lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Juhan
3) poeg Tõnu, järgmine Saunja talu peremees, järglased said perekonnanimeks PIILBERG /PIELBERG/
4) tütar Kai
5) poeg Juhan
6) tütar Anu
7) tütar Mall
8) poeg Käsper – vt. nr. 6
9) poeg Aadu

10. Hans /Kabila Mardi Tõnu Hans, Kabila Hans, Kabbila Marti Tönno Hans, Kabbila Hans, Cabila Hans/, sündis umbes 1670. Teise teadaoleva lapse sünnikandes nimetatakse teda Kabila Mardi Tõnu Hansuks, mille põhjal ei saa aga määrata Hansu suhet nimetatud Tõnu või Mardiga. Ruila mõisa 1686. a. adramaarevisjonis on Kabila küla all kirjas peremees Kabila Mart. Hageri koguduse surmameetrikast saab teada, et 18. saj. algupoolel elas Kabila külas kaks Kabila Tõnu, ühte neist nimetati vanaks Kabila Tõnuks. Kumb neist Hansu isa (või äi? või mingis muus suhtes olev?) oli, seda pole võimalik kindlaks teha. Kabila küla kuulus Ruila mõisale ning on olemas tänapäevalgi (asub Ääsmäe-Haapsalu maantee ümbruses). 1686. a. oli külas viis talu (peremeesteks Kabila Evert, Tõnu Jüri, Kabila Mart, Kabila Hindrek ja Kabila Hans). Katkust ellujäänute nimekirjast 1712. a. on Kabila külaga seostatavad Kabila Tõnu, Kabila Evert ja saunik Kabila Mart. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokollis on kirjas taluperemehed Kabila Hans ja Kabila Evert. Hansu kohta saab teada, et ta oli 40-aastane, temaga koos elasid 35-aastane naine Kärt, 3-aastane poeg Jüri, 5-aastane tütar Pill, 13-aastane poiss Mart. Hansul oli üks hobune ja üks härg ning talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Hans suri umbes 79-aastaselt enne 18.06.1749 Ruila mõisapiirkonnas ja maeti 18.06.1749. Surmakandesse on pastor kirjutanud, et Hans oli üks kord abielus, mis kestis 39 aastat ja millest sündis 9 last, kelles 5 on elus /Kabbila Hans v. Ruijel, seines Alters 79 J., w. in 1 Ehe gel. 39 J. worinn Er 9 Kinder erzeuget, u. 5 nachgelaßen/.

Abiellus umbes 1710 Kärt-iga.

11. Kärt /Kert, Gert/, sündis umbes 1674. Oli taluperenaine Kabila külas. Suri umbes 80-aastaselt enne 01.01.1754 Ruila mõisapiirkonnas ja maeti 01.01.1754. Surmakandes on pastor märkinud, et Kärdil oli seljataga kaks abielu, tal sündis kokku 12 last, kellest 6 on elus /Kert, Kabbila Hans Witwe, 80 Jahr alt w., welche in 2er Ehe gel., 12 Kinder gebh, 6 hinterlaßen/. Kärdi esimesest abielust ei ole midagi teada.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Pill
2) poeg Jüri, hiljem Vansi talu peremees, järglased said perekonnanimeks ISRAEL
3) poeg Hans, hiljem taluperemees Kabila Hans, järglased said perekonnanimeks ENOK (Kabila külas Ülevälja talus)
4) tütar Kärt
5) poeg Jaak
6) tütar Mari
7) tütar Triinu
8) poeg Mats
9) tütar Anu – vt. nr. 7