Perekonnanimi Simsivart pandi 1835. a. vaid ühes kohas Eestimaa kubermangus – Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Oma isapoolse vanaema kaudu põlvnen ma Simsivartidest. Tänaseks on see nimi vist sama hästi kui kadunud – minule teadaolevalt on veel elus vaid üks seda nime kandev inimene ja temagi sai selle abiellumise kaudu. Veel enne II Maailmasõda olid Simsivartid toonase Eesti Vabariigi äriringkondades tuntud perekond, ent juba siis algas perekonna hääbumine – ärimehed Leo ja Ralf surid võrdlemisi noortena, nende onupoeg Valdemar jagas sadade teiste Eesti ärieliiti kuulunud inimeste saatust – Siberist enam tagasiteed ei olnud.

Hageri kihelkonnast pärit inimeste sugupuu uurimisel kujuneb tõsiseks takistuseks see, et Hageri koguduse meetrikad ajavahemikust 1778-1833 (seega umbes 55-aastasest perioodist) ei ole säilinud. Seetõttu jookseb uurimistöö nii mõneski harus ummikusse – seda eriti naisliinides. Ka hingeloendid tunduvad sisaldavat keskmisest enam vastuolulisi andmeid, vähemalt Kirnu ja Kohatu mõisate puhul näikse nii olevat. Need kaks mõisa kuulusid pikka aega samadele omanikele, mistõttu talupojad liikusid nende mõisate vahel üpris intensiivselt. Ja veel üks nüanss – Kirna mõisale kuulunud Mõnuste küla elanikud olid mitte Hageri, vaid Nissi koguduse liikmed. Nissi meetrikad on pisut täielikumalt säilinud, sealt tundub puuduvat sünnimeetrika ajavahemikust 1790-1833 – lisaks väiksematele „aukudele“ siin-seal. Hageri kihelkonna inimeste põlvnemise uurimisel on seevastu aga võimalik kasutada Hageri kihelkonna materjalide andmebaasi, mis tänu entusiastidele internetis saadaval on.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Virilepa Jaak (1645-1739) - 19
           +--+ 5-Virilepa Jaak (1686-1742) - 12
        +--+ 4-Kõrtsu Jaak (1728-1796) - 8
        |  +--- 5-Krõõt (1690-1764) - 13
     +--+ 3-Jüri SIMSIVART (1772-1843) - 4
     |  |     +--+ 6-Möldri Tõnu (1678-1744) - 20
     |  |     |  +--- 7-Kadri (1669-1749) - 28
     |  |  +--+ 5-Möldri Tõnu Jaan (1714-1782~1795) - 14
     |  |  |  +--- 6-Anu (1683-1753) - 21
     |  +--+ 4-Tõnu Jaani t. Mari (1742-1795~1816) - 9
     |     |  +--- 6-Rometi Hans (1676-1756) - 22
     |     +--+ 5-Rometi Hansu t. Leenu (1714-1782~1795) - 15
     |        +--+ 6-Anu (1686-1753) - 23
     |           +--- 7-Rometi Hansu ämm (-1727) - 29
  +--+ 2-Jaan SIMSIVART (1802-1854) - 2
  |  +--- 3-Mari SIMSIVART (1777-1857) - 5
--+ 1-Jaan SIMSIVART (1830-1909) - 1
  |           +--+ 6-Sikemäe Tõnu (1671-1731) - 24
  |           |  +--- 7-Kai (1636-1726) - 30
  |        +--+ 5-Sikemäe Hans (1713-1761) - 16
  |        |  +--- 6-Tiiu (1684-1729) - 25
  |     +--+ 4-Kangru Juhan (1737-1800) - 10
  |     |  |  +--- 6-Allika Jaan (1650-1736) - 26
  |     |  +--+ 5-Allika Jaani t. Madli (1711-1782~1795) - 17
  |     |     +--- 6-Anu (1675-1746) - 27
  |  +--+ 3-Hans POOM (1767-1847) - 6
  |  |  |  +--- 5-Karja Klaus - 18
  |  |  +--+ 4-Karja Klausi t. Kai (1740-1795~1816) - 11
  +--+ 2-Kulli Kangru Hansu t. Anu (1801-1855) - 3
     +--- 3-Kai (1778-1834) - 7

I põlvkond

1. Jaan SIMSIVART /Ülevainu Jaani poeg Jaan, Üllewaino Jaan’s S. Jaan, Jaan SIMSIWART/, isa Jaan Simsivart – vt. nr. 2, ema Anu – vt. nr. 3, sündis 20.06.1830 arvatavasti Siimu talus Kohatu mõisapiirkonnas /Kohhat/ Hageri kihelkonnas. 1826., 1834. ja 1850. a. hingerevisjonide ajal elas Siimu talus, kus isa Jaan oli peremees. 1858. a. oli samuti kirjas Kohatu mõisa hingerevisjonis, kuid seal enam talude järgi jaotust antud ei ole. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal sai koos vanematega perekonnanimeks SIMSIVART /SIMSIWART, SIEMSIWART, SIIMSIWART/. 1841. a. läks pere Hageri kogudusest üle Nissi koguduse liikmeskonda. Jaan leeritati Nissis 23.04.1850 kui Ülevainu Jaani poeg Jaan. 1858. a. läks koos abikaasa ja kahe lapsega elama Kaiu mõisapiirkonda /Kay/ Juuru kihelkonda ja astus Juuru koguduse liikmeskonda. Pidas seal aedniku ametit. 1861. a. kirjutati Kaiust ümber Härgla /Herküll/ mõisapiirkonda Juuru kihelkonnas. 1866. a. liitus Märjamaa kogudusega ja pidas nähtavasti lühikest aega kõrtsmiku ametit Orgita kõrtsis, seejärel asus elama Kasti mõisapiirkonda /Alt-Kasty/, hiljem Mõisamaa mõisapiirkonda /Moisama/ ning võttis rendile Rahemaa talu. 1902. a. läks Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonna liikmeks. Suri 78-aastaselt 19.05.1909 kell 2 öösel Tallinnas ja maeti 22.05.1909. Surmapõhjus – südamerabandus.

Laulatati Nissi kirikus 10.10.1854 Tõnupere Jaani tütre Liisu Kalsbert-iga Kirna mõisapiirkonnast /Kirna/ Hageri kihelkonnast. Laulatuse tunnistajad: Kaasiku Tõnu Märkel Riisipere mõisapiirkonnast /Riesenberg/ ja Nõukse Kustas Simsivart Kirna mõisapiirkonnast.

Abikaasa Liisu KALSBERT /Tõnupere Jaani tütar Liisu, Tönnoperre Jaan T. Liso, Liso Kalsbert, Liso Karslbert/, isa Jaan, ema Mari, sündis umbes 1833 Kirna mõisapiirkonnas. 1834. a. revisjonis ajaks oli isa läinud peremeheks Kehra tallu Kohatu mõisapiirkonda. 1850. a. revisjoni järgi elasid samas. Leeritati Nissis 02.12.1851. Liisu suri 69-aastaselt 01.04.1902 kell 2 päeval Mõisamaa vallas ja maeti 07.04.1902. Surmapõhjus – tundmatu haigus.

Lapsed:

1) poeg Juhan SIMSIVART /Juhhan Simsiwart, Juhan Siimsiwart/, sündis 23.11.1854 kell 6 hommikul Kirna mõisapiirkonnas, isa ametiks on märgitud mõisa aednik. Ristiti Nissi pastoraadis 28.11.1854, vaderid: Rometi talu Juhan Sepsivart, Hinga talu Jaagup Kalsbert, Ülevainu talu Jaan Simsivarti naine Leenu, kõik Kirna mõisapiirkonnast. Leeritati Märjamaal 05.05.1872. 1882. a. läks Märjamaa kogudusest üle Tallinna Kaarli koguduse II pihtkonda ja asus elama Tallinna linna ning temast sai Tallinna kodanik (oli Tallinna Maksuvalitsuses arvel Toompea kogukonna elanike nimekirjas). Tallinnas sai temast kaupmees. Elas Lubja tn. 11, samal tänaval asus Simsiwart & Ko lubjatööstus. Juhan suri 67-aastaselt 06.05.1922 kell kolmveerand 5 õhtul Tallinna ja maeti 09.05.1922. Surmapõhjus – soolikate keerutus.

Oli kaks korda abielus. Laulatati Tallinna Kaarli kirikus pastor Brasche poolt 30.11.1886 Mari Osberg-iga /Marri Osberg/. Juhan oli sel ajal tööline. Mari sündis 14.01.1864 kell 9 hommikul Jõgisoo mõisapiirkonnas /Joeggis/ Kullamaa kihelkonnas, isa Janusemardi Jaan Osberg, ema Mari, sünd. Veiberg. Ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 02.02.1864, vaderid: sulane Jüri Mesner, tüdruk Liisu Emberg Päri mõisapiirkonnast /Kattentack/, tüdruk Tiina Siimon. Leeritati Kullamaal 13.12.1881. Mari läks 1882. a. Tallinna ja astus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna liikmeskonda. Suri 54-aastaselt 15.09.1918 kell 6 õhtul Tallinnas ja maeti 19.09.1918. Surmapõhjus – sapiteede põletik /Entzündung der Gallenwege/.

Juhan laulatati teistkordselt kodus Tallinna Pühavaimu koguduse pastori Wieckmanni poolt 09.03.1919 lesknaise Madli Allasild-iga, sünd. Bach. Madli sündis 04.04.1873 kell 9 õhtul Söe talus Käru mõisapiirkonnas /Kerro/ Vändra kihelkonnas, isa Karl Bach, ema Mari. Ristiti Käru kirikus köster Kinkari poolt 22.04.1873, vaderid: mõisa Madli Klemmer, Karusaare Eeva Roobe, Söe Mart Bach. Leeritati Vändras 01.09.1900. Madli oli abielus Mihkel Allasild-iga, lesestus 03.03.1913.

2) tütar, kaksik Mari SIMSIVART /Marri Simsiwart/, sündis 16.01.1857 kell 4 hommikul Kirna mõisas Hageri kihelkonnas, ristiti Nissi pastoraadis 20.01.1857, vaderid: Lepiku Jüri Leomari naine Ann, Ülevainu Aadu Nahkumi tütar Liisu, mõisa kutsar Juhan Simsivart. Suri 7-nädalaselt 10.03.1857 kell 6 hommikul Kirna mõisas ja maeti 17.03.1857. Surmapõhjus – rinnahaigus.

3) tütar, kaksik Ann SIMSIVART /An Simsiwart/, sündis 16.01.1857 kell 4 hommikul Kirna mõisas Hageri kihelkonnas, ristiti Nissi pastoraadis 20.01.1857, vaderid: Pikasalu Aadu Piksarve tütar Mari, tisler Aadu Valdsnepi tütar Tiiu, Tõnupere Jüri Kalsbert. Leeritati Märjamaal 06.04.1875. Läks 1899. a. Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna liikmeks, 1919. a. läks üle III pihtkonda. Suri 75-aastaselt 28.02.1932 Tallinnas.

Laulatati Märjamaal 03.04.1879 Kustas Peekmann-iga /Gustas Peekmann/ Palu talust Mõisamaa mõisapiirkonnast Märjamaa kihelkonnast. Kustas sündis 14.07.1854 kell 9 õhtul Vaikna mõisapiirkonnas /Waikna/ Kullamaa kihelkonnas, isa sulane Jaan Peekmann, ema Tiina. Ristiti Kullamaa pastoraadis pastori poolt 25.07.1854, vaderid: Möldre Jüri Soodam Kullamaalt, Tusti Jüri poeg jüri Peekmann Konuverest, Ülevainu Jaani tütar Liisu Toonvelt. Leeritati Märjamaal 09.04.1872. Kustas suri 78-aastaselt 13.08.1932 Tallinnas.

4) tütar Leena SIMSIVART /Lena Simsiwart, Liina, Людмила/, sündis 18.03.1860 kell 4 hommikul Kaiu mõisapiirkonnas Juuru kihelkonnas, ristiti 29.03.1860, vaderid: proua von Henning, sünd. Walter, preili Emma Ackermann, Märdi Hindreku poeg Hindrek. Leeritati Märjamaal 09.04.1878. Pöördus õigeusku. Suri 31-aastaselt 20.12.1891 Haimre vallas /Heimar/ Kasti mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas ja maeti 26.12.1891. Surmapõhjus – tuberkuloos.

Laulatati Märjamaa kirikus pastori poolt 03.02.1885 Karl Lepp-aga Kasti mõisapiirkonnast. Karl sündis 27.01.1863 kell 6 hommikul Kasti mõisapiirkonnas, isa Karl Lepp, ema Leenu. Ristiti Märjamaa pastoraadis pastori poolt 03.02.1863, vaderid: Mihkel Jüri poeg Lepp, Jüri Jüri poeg Ruhno, Anu Jaagupi naine Kõllo. Pärast abiellumist pöördus koos abikaasaga õigeusku, Karl sai õigeusupäraseks eesnimeks Kirill, Leena on surmakandes kirjas kui Ljudmila. Märjamaa õigeusu koguduse raamatutest ei selgu, kas neil lapsi sündis. Igatahes ükski laps kaua ei elanud. Pärast Leena surma abiellus Karl teistkordselt.

5) poeg Hermann Aleksander SIMSIVART /Hermann Alexander Simsiwart/, sündis 27.06.1862 kell 2 pärastlõunal Härgla mõisapiirkonnas Juuru kihelkonnas, ristiti 15.07.1862, vaderid: notar Alexander Gustav Althoff, haagikohtunik Hermann Gotthard von Rosenthal, Kaeda Mihkle Jüri naine Leenu. Leeritati Märjamaal 13.04.1880. 1895. a. paiku läks Tallinnasse ja astus Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna liikmeks. Oli tööline. Suri 40-aastaselt 08.12.1902 kell pool 1 päeval Tallinnas ja maeti 11.12.1902. Surmapõhjus – südamehalvatus.

Laulatati Märjamaa kirikus pastori poolt 28.02.1888 Mari Raadik-uga /Marri Radik/ Kasti mõisapiirkonnast. Mari sündis 21.01.1866 kell 10 õhtul Kasti mõisapiirkonnas, isa Liiva Jaan Raadik, ema Liisu. Ristiti Märjamaa pastoraadis pastori poolt 30.01.1866, vaderid: Jüri Jaani poeg Raadik, Mari Juhani tütar Liiv, Karli naine Ann Raadik. Leeritati Märjamaal 10.04.1883. Pärast abikaasa surma abiellus teistkordselt 08.12.1907 Jaak Luht-iga. Mari suri 42-aastaselt 14.01.1908 kell 10 õhtul Tallinnas ja maeti 17.01.1908. Surmapõhjus – emaka ja kõhukelme põletik.

6) poeg Jüri SIMSIVART /Jürri Simsiwart/, sündis 27.07.1867 kell 8 õhtul Orgita mõisapiirkonnas /Rosenthal/ Märjamaa kihelkonnas. Isa ametiks on märgitud kõrtsmik. Ristiti Märjamaa kirikus pastori poolt 18.08.1867, vaderid: Jaan Mardi poeg Tremann, Tõnis Tõnise poeg Tunkelbach, Mari Hansu tütar Kanberi. Leeritati Märjamaal 06.04.1886. Asus 1890-ndate alguses elama Tallinnasse ja pidas kaupmehe ametit. Jüri suri 65-aastaselt 05.08.1932.

Laulatati Tallinna Jaani kirikus pastor Assmuthi poolt 01.10.1895 Helene Christine Vader-iga /Helene Christine Wader/. Helene Christine sündis 03.10.1871 kell 3 hommikul Tallinnas, isa laevastiku madrus Mart Vader, ema Tiina, sünd. Grünberg. Ristiti Jaani kiriku pastoraadis pastor Frese poolt 12.10.1871, vaderid: teenijatüdruk Tiina Vader, teenijatüdruk Marie Elisabeth Nõmmküll, laevastiku madrus Johann Roodes. Leeritati Jaani kirikus 30.03.1888. Suri 04.01.1938 Tallinnas.

7) tütar Leenu SIMSIVART /Leno Simsiwart/, sündis 13.10.1872 kell 7 õhtul Mõisamaa mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Ristiti kodus Jaan Rubeni poolt 14.10.1875, vaderid: Hans Mardi poeg Puusepp, Karli naine Viiu Reose, Jüri naine Leenu Nortmann. Suri 3-nädalaselt 06.11.1872 kell 4 hommikul Mõisamaa mõisapiirkonnas ja maeti 12.11.1872. Surmapõhjus – läkaköha /Keuchhusten/.

8) tütar Katariina SIMSIVART /Katharina Simsiwart/, sündis 27.11.1873 kell 4 hommikul Mõisamaa mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Ristiti kodus Jaan Rubeni poolt 03.12.1873, vaderid: Triinu Jaani tütar Ruben, Samueli naine Mari Silberk, Karl Jaani poeg Reose. Suri 1-nädalaselt 04.12.1873 kell 4 hommikul Mõisamaa mõisapiirkonnas ja maeti 09.12.1873. Surmapõhjus – krambid /Flage/.

9) tütar Juula SIMSIVART /Jula Simsiwart, Іулія/, sündis 07.12.1875 kell 10 hommikul Mõisamaa mõisapiirkonnas Märjamaa kihelkonnas. Ristiti Märjamaa pastoraadis pastori poolt 26.12.1875, vaderid: Samuel Hindreku poeg Silberg, Antoni naine Ann Lemberg, Leenu Tõnise tütar Seelmann. Leeritati Märjamaal 21.03.1893. Pöördus õigeusku 1897.

Laulatati Märjamaa õigeusu kirikus 02.02.1897 õigeuskliku Jaagup Reose-ga /Jakob Reose/. Laulatuse tunnistajad peigmehe poolt: Mõisamaa mõisapiirkonna talupojad Vassili Janov Vultmann ja Gustav Karlov Reose, pruudi poolt: Mõisamaa mõisapiirkonna talupojad Karl Karlov Reose ja Hans Madisov Lattikas. Jaagup sündis 24.08.1871 kell 4 hommikul Mõisamaa mõisapiirkonnas, isa Palu Jaagup Reose, ema Leenu. Ristiti Märjamaa pastoraadis pastori poolt 26.09.1871, vaderid: Peetri poeg Karl Reose, kingsepp Mihkel Reisig, Jaani naine Tiina Pae. Pöördus õigeusku 1886.

II põlvkond

2. Jaan SIMSIVART /Jaan Simsiwart, Jaan Siwart/, isa Jüri Simsivart – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5, sündis 11.06.1802 Kohatu mõisapiirkonnas. 1811. a. revisjoni ajal elas Kohatu külas Siimu talus, kus isa Jüri oli peremees. 1826. a. vaherevisjoni ajaks oli isa asunud peremehe kohale samas talus. 1835. a. sai perekonnanimeks SIMSIVART. 1841. a. lahkus pere Hageri kogudusest ja liitus Nissi kogudusega. Kas sellega kaasnes ka elukohavahetus, see 1850. a. hingeloendist enam ei selgu, sest selles on üles loetletud vaid perekonnad, mitte aga elukohad. Küll aga on 1941. a. sündinud lapse ristimiskandes isa Jaan kirjas kui Ülevainu Jaan ja elukohaks Kirna mõisapiirkond. Lapse vaderid on kõik pärit Mõnuste külast. Sellest järeldub, et Jaan asus tõenäoliselt elama Mõnuste külla Ülevainu tallu, kuid jäi Kohatu mõisavalla hingekirja. Ka Kohatu mõisapiirkonnas oli Ülevainu-nimeline talu, kuid kui Jaan oleks sinna elama asunud, siis oleks võrdlemisi arusaamatu, miks ta kogudust vahetas ja miks lapse ristsetele kaugelt kandi inimesed vaderiteks olid kutsutud. Jaan suri 52-aastaselt 02.12.1854 kell 8 hommikul Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 05.12.1854. Surmapõhjus – sinivilltõbi /Blaue Blatter/.

Laulatati Hageris 04.12.1821 Kulli Kangru Hansu tütre Anu-ga

3. Anu /Kulli Kangru Hansu tütar Anu, Kulli Kangro Hanso T. Anno/, isa Hans Poom – vt. nr. 6, ema Kai – vt. nr. 7, sündis 04.07.1801 Kirna mõisapiirkonnas. 1816. a. revisjoni ajal elas Kirna mõisas, kus isa Hans pidas kangru ametit. Anu suri 53-aastaselt 15.03.1855 kell 6 hommikul Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 20.03.1855. Surmapõhjus – närvipalavik /Nervenfieber/.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan SIMSIVART
2) tütar Mari SIMSIVART
3) tütar Leenu SIMSIVART
4) poeg Jaan SIMSIVART – vt. nr. 1
5) poeg Jaagup SIMSIVART
6) tütar Anu SIMSIVART
7) poeg Aadu SIMSIVART
8) ristimata tütar

III põlvkond

4. Jüri SIMSIVART /Jürri Simsiwart/, isa Jaak – vt. nr. 8, ema Mari – vt. nr. 9, sündis 17.04.1772 Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas, ristiti 20.04.1772, vaderid: mõisa Jüri, Virilepa Hindrek, mõisa Anu ja Mai. 1782. a. revisjoni ajal elas Kohatu küla kõrtsid, kus isa Jaak oli kõrtsmikuks. Kohatu mõisapiirkonnas oli tol ajal koguni kolm kõrtsi – Kivikõrts /Steinkrug/ Pärnu maantee ääres, Külakõrts /Dorfskrug/ ja Oja- või Jõekõrts /Bachkrug/. Esimese asukoht on tänapäevalgi määratav, kuid kahe ülejäänud kõrtsi paiknemine on ebaselge. Arvatavasti asus Külakõrts Kohatu külas nagu nimigi ütleb, Jõekõrts aga ilmselt mõisa maid läbiva Vasalemma jõe ääres – vast ehk kohal, kus Pärnu maantee ületas jõge. 1811. a. revisjoni ajaks on Jüri läinud peremeheks Siimu tallu nr. 4 Kohatu külas. Seal elas ta nähtavasti kuni surmani. 1835. a. sai perekonnanimeks SIMSIVART. Jüri suri 70-aastaselt 28.02.1843 kell 5 hommikul Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 07.03.1843. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Oli abielus Mari-ga.

5. Mari SIMSIVART /Marri/, sündis umbes 1777 arvatavasti Valtu mõisapiirkonnas /Waldau/ Rapla kihelkonnas. Kuna Rapla koguduse abielumeetrika Jüri ja Mari abiellumise ajast ei ole säilinud, siis pole Mari päritolu võimalik täpselt kindlaks teha. Ka on võimalik, et Jüri oli kaks korda abielus ja mõlema naise nimi oli Mari. Nimelt on 1826. a. vaherevisjoni järgi Mari isanimi Mart, 1834. a. revisjoni järgi aga Jüri. Hageri koguduse 1834. a. alustatud personaalraamatu järgi oli Jüri naine Mari pärit Valtu mõisapiirkonnast. Jüri viimane naine Mari suri umbes 80-aastaselt 01.01.1857 kell 8 hommikul Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 07.01.1857. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alterschwäche/.

Teadaoleva lapsed:
1) poeg Jaan SIMSIVART – vt. nr. 2
2) poeg Kustas SIMSIVART
3) poeg Jaagup
4) poeg Juhan
5) poeg Mats SIMSIVART

6. Hans POOM /Kangru Hans, Kangro Hans/, isa Juhan – vt. nr. 10, ema Kai – vt. nr. 11, sündis 29.08.1767 Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Ristiti 02.09.1767, vaderid: pastor Alstadius, mõisa sulase Juhani naine Anu. 1782. a. hingerevisjoni ajal oli kirjas Kohatu mõisapiirkonnas isa Kangru Juhani juures. 1795. a. hingerevisjoni ajaks oli läinud Kirna mõisa kangru ametit pidama. Elas mõisas ka 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal. 1826. a. vaherevisjoni ajal oli kirjas vabadikuna Kulli talus Kirna mõisapiirkonnas. 1835. a. perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks POOM. Elas Kullil nähtavasti kuni elu lõpuni. Hans suri 79-aastaselt 16.08.1847 kell 8 hommikul Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 24.08.1847. Surmapõhjus – vanadus /Alter/.

Oli arvatavasti kaks korda abielus. Hingeloendite järgi oli esimese naise nimi Kai, kuid Hageri koguduse meetrikate puudumise tõttu pole võimalik Kai kohta mitte mingisugust informatsiooni saada. Viimase naine oli Kulli Käspri tütar Anu /Kulli Käspre T. Anno/. Anu sündis 06.10.1769 Kirna mõisapiirkonnas, isa Kulli Käsper, ema Anu. Ristiti 12.10.1769, vaderid: Liiva Matsu sulane Hans, Kabila Hansu naine Leenu, Vansi Jüri naine Mari. Elas Kulli talus Kirna mõisapiirkonnas. Anu suri 78-aastaselt 02.04.1848 kell 6 õhtul Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1848. Surmapõhjus – vanadus.

7. Kai, puuduvad andmed Kai päritolu, sünni- ja surmaaja kohta. Hingeloendite järgi sündis Kai umbes 1778. 1826. a. vaherevisjonis on Kai isanimena kirja pandud Käsper, kuid on võimalik, et Kai oli selleks ajaks juba surnud ja Hans abiellunud Anuga, kelle isa oli Kulli Käsper. Kirna mõisapiirkonnas Kulli talus elas toona mitu põlvkonda Käspri-nimelisi mehi, ent ükski neist ei saanud olla Kai isa (üks Kulli Käsper oli Kai oletatavaks sündimisajaks surnud ja järgmine liiga noor, et lapsi saada). Ei saa ka välistada, et 1816. a. revisjonis kirja pandud nimi Kai on vale ja Hansu naine oligi algusest peale hoopis Anu.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 3

IV põlvkond

8. Jaak /Virilepa Jaagu poeg Jaak, Virilepa Jüri vend Jaak, Jack, Wirrilep Joak S. Joak, Wirrilep Jürri Brd Joak, Kortso Joak/, isa Jaak – vt. nr. 12, ema Krõõt – vt. nr. 13, sündis enne 11.01.1728 Virilepa talus Kohatu mõisapiirkonnas. Ristiti 11.01.1728, vaderid: Ruila kõrtsmik Jüri, Mälivere Hansu naine Anu. Leeritati Hageris 01.12.1745. Elas Virilepa talus Kohatu mõisapiirkonnas. Virilepa on üks Kohatu küla põlistaludest – see on kirjas juba 1686. a. adramaarevisjonis. 1764. a. on Jaak oma lapse ristimiskandes kirjas kui kilter. 1770-ndate algusest alates oli Jaak kõrtsmikuks Kohatu küla kõrtsis. Suri umbes 70-aastaselt umbes 1796.

Laulatati Hageris 09.12.1761 Tõnu Jaani tütre Mari-ga Kohatu mõisapiirkonnast.

9. Mari /Tõnu Jaani tütar Mari, Tönno Joans T. Marri/, isa Jaan – vt. nr. 14, ema Leenu – vt. nr. 15, sündis 15.03.1742 Lutu talus Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Ristiti 18.03.1742, vaderid: sepp Tõnu, Sikemäe Hans, preili Mar. Elis. Gaswick, Mäe Tõnu naine Anu. Leeritati Hageris 03.12.1760. Suri ajavahemikul 1795 kuni 1816.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Leenu
3) poeg Hans
4) poeg Jüri SIMSIVART – vt. nr. 4
5) poeg Mats SIMSIVART

10. Juhan /Sikemäe Hansu poeg Juhan, Kangru Juhan, Sikkima Hans S. Johan, Kangur Johan/, isa Hans – vt. nr. 16, ema Madli – vt. nr. 17, sündis enne 30.11.1737 Kohatu mõisapiirkonnas. Ristiti 30.11.1737, vaderid: hr. von Wartmann, Alliku Ann, Kohatu Els. Leeritati Hageris 03.12.1755. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Kohatu mõisapiirkonnas ja oli nähtavasti ametilt kangur. Suri umbes 63-aastaselt umbes 1800.

Laulatati Hageris 05.12.1764 Karja Klausi tütre Kai-ga Põllküla mõisapiirkonnast /Pöllküll/ Harju-Madise kihelkonnast. Kai teenis sel ajal Kirna mõisas tüdrukuna.

11. Kai /Karja Klausi tütar Kai, Karja Klaus T. Kaj/, isa Klaus – vt. nr. 18, sündis umbes 1740 arvatavasti Põllküla mõisapiirkonnas Harju-Madise kihelkonnas. Nii Põllküla kui ka Kirna ja Kohatu mõisad kuulusid tollal von Wartmannidele, mis seletab seda, miks Kirna ja Kohatu mõisadesse toodi inimesi Põllkülast (Kai ei olnud ainukene). Kai suri ajavahemikus 1795 ja 1816.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Leenu
2) poeg Hans POOM – vt. nr. 6
3) poeg Jüri
4) poeg Kustav
5) tütar Madli
6) tütar Kai
7) tütar Mari
8) poeg Juhan POOM

V põlvkond

12. Jaak /Virilepa Jaak, Wirrilep Joak, Wirrileppa Jack/, isa Jaak – vt. nr. 19, sündis umbes 1686. Oli Virilepa talu peremees. 1716. a. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokolli järgi elas Kohatu külas, tal oli 26-aastane naine Krõõt, poeg Tõnu ja tütar Anu ning koos temaga elasid talus veel 70-aastane isa Jaak ja 60-aastane kasuema Madli. Jaagul oli üks hobune, üks härg ja üks lehm ning talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Jaak suri umbes 56-aastaselt enne 17.10.1742 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 17.10.1742. Surmakandes on kirjas, et Jaak elas ühes abielus, mis kestis 32 aastat ja mille jooksul sündis 9 last, kellest 7 on elus /Wirrilep Jack v. Kohhat. Seines Alters 56 J. in 1. Ehe gel. 32 J. 9 Kinder erzeugt, die 7 im Leben/.

Abiellus umbes 1710 Kõõdaga.

13. Krõõt /Kret, Kreet/, sündis umbes 1690. Oli Virilepa talu perenaine. Suri umbes 74-aastaselt enne 11.01.1764 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1764. Surmakandes on kirjas, et ta oli ühe korra abielus, mis kestis 31 aastat ja mille jooksul sündis 7 last, kellest 7 on elus /Kreet, weil. Wirrilep Joak Witwe, 73 J. alt v. Kohhat, w. in 1 Ehe 31 J. gel., 9 Kinder gbh., 7 hinterl./. Siinkohal peab märkima, et Hageri pastori märkused lahkunute elu kohta ei pruugi abikaasade puhul päris täpselt kokku langeda.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) tütar Madli
3) poeg Tõnu, hiljem Paju talu peremees, järglased said 1835. a. perekonnanimeks REMMAL
4) tütar Tiiu
5) poeg Jüri, järgmine Virilepa talu peremees, järglane sai 1835. a. perekonnanimeks VIRILEP /WIRRILEP/
6) tütar Kai
7) poeg Jaak
8) poeg Jaak – vt. nr. 8
9) tütar Mari

14. Jaan /Kirna möldri Tõnu poeg Jaan, Lutu Jaan, Tõnu Jaan, Jain, Kirna Müller Tönno s. S. Jaen, Möllri Tönno Poeg Jaan, Lutto Jaen, Tönno Jaen/, isa Tõnu – vt. nr. 20, ema Anu – vt. nr. 21, sündis enne 10.01.1714 Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Ristiti 10.01.1714, vaderid: meie köster, Lutu Mihkel, Allika Jaani naine Anu Ruila mõisapiirkonnast, kiriku kõrtsinaine Annika. Leeritati Hageris 22.11.1729. Isa oli Kirna mõisa mölder. Pärast abiellumist elas nähtavasti Lutu talus, mis kuulus Kirna mõisale, kuid asus teiselpool Pärnu maanteed Kohatu mõisast lõunas teiselpool Vasalemma jõge. 1739. a. adramaarevisjonis on ta kirjas Lutu talu peremehena. 1744. a. on ta aga juba taluperemees Tõnu Jaan Kohatu mõisapiirkonnas. Umbes sedaaegu kadus Lutu nimetus nii adramaarevisjonidest kui ka kirikuraamatutest. Ei ole päris täpselt võimalik teada saada, kas Tõnu Jaani talu ja varasem Lutu talu oli üks ja seesama koht. Jaan suri ajavahemikus 1782 kuni 1795.

Laulatati Nissis 15.11.1730 Rometi Hansu tütre Leenu-ga Kirna mõisapiirkonnast.

15. Leenu /Rometi Hansu tütar Leenu, Romeda Hanso Tüttar Leno/, isa Hans – vt. nr. 22, ema Anu – vt. nr. 23, sündis umbes 1714. Elas Rometi talus Mõnuste külas Kirna mõisapiirkonnas, kus isa Hans oli peremees. Suri ajavahemikus 1782 kuni 1795.

Lapsed:
1) poeg Tõnu
2) poeg Hans
3) poeg Juhan
4) tütar Anu
5) tütar Mari – vt. nr. 9
6) tütar Madli
7) tütar Leenu
8) poeg Kustav
9) poeg Jüri

16. Hans /Sikemäe Tõnu poeg Hans, Sikemäe Hans, Sitckema Tönno filius Hans, Sitckema Tönno s. Sohn Hans, Sikkima Hans/, isa Tõnu – vt. nr. 24, ema Tiiu – vt. nr. 25, sündis enne 21.02.1713 Sikemäe talus Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Ristiti 21.02.1713, vaderid: härra pastor Roth Märjamaalt, Siimu Hans Kohila mõisapiirkonnast /Koil/, kubjas Otto Koigi mõisapiirkonnast /Koick/, minu (s. o. Hageri koguduse pastori Joachim Nicolaus Wilkeni) õde Sabina, Gennesema Jüri naine Anu Maidla mõisapiirkonnast /Wredenhagen/. Leeritati Hageris 14.03.1730. Oli Sikemäe talu peremees ja koguduse vöörmünder. Suri 47-aastaselt enne 18.02.1761 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 18.02.1761. Pastor on Hansu surmakandes märkinud, et Hans oli üks kord abielus, mis kestis 29 aastat, selle aja jooksul sündis 12 last, neist 9 on elus. Tema keha maeti esimesena kirikusse uude kiriku vöörmündrite jaoks sisse seatud hauda /Sikkima Hans, BaurKichenvorsteher v. Kohat welcher 49 Jahr erreichet, in 1 Ehe 29 Jahr gel., 12 Kinder erzeugegt, und 9 hinterlaßen. Sein Leichnam wurde in der Kirchen, in dem vor die Baurvorsteher veranstalteten neuen Grabe, zu erst beerdiget/.

Laulatati Hageris 10.12.1732 Allika Jaani tütre Madli-ga Ruila mõisapiirkonnast.

17. Madli /Allika Jaani tütar Madli, Hallicka Jaen s. Tochter Madli/, isa Jaan – vt. nr. 26, ema Anu – vt. nr. 27, sündis umbes 1711. Leeritati Hageris novembris 1729. Oli kaks korda abielus. Pärast abikaasa Hansu surma laulatati teistkordselt Hageris 05.08.1761 õndsa Ülevainu Jaani poja Mats-iga /weil. Üllewaino Joan S. Mats/ Kohatu mõisapiirkonnast. Mats sündis enne 04.03.1719 Kohatu mõisapiirkonnas, isa Jaan, ema Maret. Ristiti 04.03.1719, vaderid: Siimu Mats, Sillaotsa Mihkel, Virilepa Jaagu naine Krõõt, kõik Kohatu mõisapiirkonnast. Leeritati Hageris 02.12.1738. Mats oli arvatavasti mõnda aega Sikemäe talu peremees, hiljem sai peremeheks kasupoeg Andres. 1782. a. revisjoni ajal elasid Mats ja Madli vabadikena Sikemäe talus. Mõlemad surid ajavahemikus 1782 kuni 1795.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Aadu, hiljem Loigu talu peremees Kohatu mõisapiirkonnas, järglased said perekonnanimeks KIVISIV /KIWWISIW/
3) poeg Juhan – vt. nr. 10
4) tütar Anu
5) poeg Tõnu
6) tütar Tiiu
7) poeg Hans, hiljem kõigepealt Kirna ehk Kivikõrtsi kõrtsmik, seejärel Kehra talu peremees, järglased said perekonnanimeks TEINBEK ehk TEINBERG /TEINBECK, TEINBERK/
8) tütar Liisu
9) poeg Andres, hiljem Sikemäe talu peremees, järglased said perekonnanimeks KIVISIV /KIWWISIW/
10) poeg Kustav
11) tütar Leenu

18. Klaus /Karja Klaus/, sünni- ja surmaaeg ei ole teada. Elas Põllküla mõisapiirkonnas Harju-Madise kihelkonnas. Esimest korda on ta kirjas vabadikuna Põllküla mõisa adramaarevisjonis 1744. a. Temaga koos elas naine ning alaealised lapsed – üks poiss ja kaks tüdrukut. Klaus oli mõisa karjane ning sai palka ja leiba mõisalt. 1765. a. adramaarevisjonis enam Karja Klausi nime ei esine, küll on olemas Tugeda Klausi talu, kus on kirjas eakas mees ja eakas naine, kuid ei ole võimalik määrata, kas tegemist on endise Karja Klausiga.

Teadaolev laps:
1) tütar Kai – vt. nr. 11

VI põlvkond

19. Jaak /Virilepa Jaak, Wirrileppa Jack/, sündis umbes 1645. 1686. a. adramaarevisjoni ajal oli ilmselt Virilepa talu peremees. 1716. a. inkvisitsioonikomisjoni protokollis on kirjas Kohatu mõisale kuulunud Virilepa talus kui peremehe 70-aastane isa. Suri umbes 94-aastaselt enne 08.04.1739 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 08.04.1739. Surmakandes on pastor märkinud, et Jaak oli seljataga kaks abielu 38 aasta jooksul, tal oli 12 last, kellest vaid üks elus on (ilmselt poeg Jaak) /Wirrileppi Jack von Kohat, welcher 94 Jahr alt worden, 38 Jahr in 2er Ehen gelebet, 12 Kinder gezeuget, und nur 1 hinterlaßen/.

Oli kaks korda abielus. Esimese naise nimi pole teada, tõenäoliselt suri ta 1711. a. paiku. Teistkordselt laulatati Jaak Hageris 1712. a. õndsa Mutsu Miku lese Madli-ga /sehl. Mutzo Mück seine Witwe Madli/ Ruila mõisapiirkonnast /Ruil/ Hageri kihelkonnast. Madli sündis umbes 1656. Suri umbes 91-aastaselt 25.10.1747 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 25.10.1747. Pastor on surmakandes märkinud, et Madli on väga vana ja elust tüdinenud. Tal on seljataga kaks abielus, millest esimene kestis 25 aastat ja millest sündis 10 last, kes kõik juba igavikuteele asunud. Teine abielu kestis samuti 25 aastat, lapsi sellest ei sündinud ning umbes 10 aastat pidas Madli lesepõlve /Madli, weyl. Wirrilepp Jacks Witt. v. Kohhat, w. 100 Jährig sehr alt und Lebens satt worden. sie hat in 2 Ehen gel, 1) 25 J. und darin 10 Kinder gebh, die schon in die Ewigkeit eingegang. 2) auch 25 J. ohne Kinder, und endl. 10 J. im Wittw. Stande zugebr./.

Jaagu teadaolev laps esimesest abielust:
1) poeg Jaak – vt. nr. 12

20. Tõnu /Kirna mölder Tõnu, der Kirnasche Müller Tönno, Kirna Mölder Tönno/, ema Kadri – vt. nr. 28, sündis umbes 1678. Oli Kirna mõisa mölder. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokolli järgi oli 40-aastane, tal oli 25-aastane naine Anu ning 3-aastane poeg Jaak, pooleaastane poeg Tõnu ning 4-aastane tütar Mari. Tõnul oli üks hobune ja üks lehm ning ta oli vaba töökohustusest, sest oli mõisa mölder. Tõnu suri umbes 66-aastaselt enne 06.01.1744 ja maeti 06.01.1744. Pastor on surmakandes märkinud, et Tõnul oli seljataga kaks abielu, millest esimene kestis kolm aastat. Sellest sündis üks laps, kes nüüdseks juba surnud on. Teine abielu kestis 34 aastat ja sellest sündis 8 last /Kirna Mölder Tönno, welcher 66 Jahr erreichet, in 2 Ehen gel. 1) 3 J. u. 1 Kind erzeuget, so gestorben 2) 34 J. u. 8 Kinder erzeuget/.

Tõnu oli kaks korda abielus. Esimesest naisest ei ole teada midagi. Teise naise nimi oli Anu.

21. Anu /Anno/, sündis umbes 1683. Suri umbes 70-aastaselt enne 24.01.1753 Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 24.01.1753. Pastor on surmakandes märkinud, et Anu elas 40 aastat ühes abielus, tal oli 8 last, kellest 7 on elus /Anno, seel. Müller Tönno 70 jährige Witwe v. Kirna, welche in einer Ehe 40 J. gel. 8 Kinder gebh. 7 hinterl./.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jaan – vt. nr. 14
3) poeg Tõnu
4) poeg Kustav
5) tütar Triinu
6) poeg Peeter

22. Hans /Rometi Hans, Romeda Hans, Fromhold Hans/, sündis umbes 1676. Elas Mõnuste külas Kirna mõisapiirkonnas. Talu oli ilmselt olemas juba 1686. a. adramaarevisjoni ajal, peremeheks oli seal Mõnuste Fromhold /Månnesta Fromholdt/, kelle nimest kujunes arvatavasti välja talunimetus, mis käibel tänapäevani. Kirna mõisa kaart 1706. a. lubab arvata, et ka talu asukoht pole aegade jooksul muutunud. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokolli järgi oli Hans 35-aastane taluperemees, temaga samas talus elasid 30-aastane naine Anu, 4-aastane poeg Jaan, pooleaastane poeg Mart, 3-aastane tütar Leenu, 20-aastane sulane Jüri. Hansul oli üks hobune, üks härg ja üks lehm. Talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Nagu kõik teisedki Mõnuste küla elanikud, oli ka Hans Nissi koguduse liige, kuigi küla asus Hageri kihelkonnas. Hans suri umbes 80-aastaselt enne 07.04.1756 Mõnuste külas Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1756.

Oli abielus Anu-ga.

23. Anu /Anno/, ema – vt. nr. 29, sündis umbes 1686. Oli Rometi talu perenaine Mõnuste külas. Suri umbes 67-aastaselt enne 25.03.1753 Mõnuste külas Kirna mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas ja maeti 25.03.1753.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Leenu – vt. nr. 15
3) poeg Mart, hiljem Jäänali /Jenale/ talu peremees Kohatu mõisapiirkonnas
4) poeg Jüri, järgmine Rometi talu peremees
5) tütar Anu
6) poeg Hans, hiljem Mihkle talu peremees Kohatu mõisapiirkonnas, järglased said 1835. a. perekonnanimeks VIRILEP /WIRRILEP/. Imelikul kombel pole võimalik tuvastada nende sugulust Virilepa talust pärit Virilepa-nimelise mehega.
7) tütar Liisu
8) poeg Aadu
9) poeg Tõnu, hiljem Ülevainu talu peremees Kohatu mõisapiirkonnas, järglased said 1835. a. perekonnanimeks JERSMANN

24. Tõnu /Sikemäe Tõnu, Sickema Tönno, Sitckemäh Tönno, Siccama Tönno/, ema Kai – vt. nr. 30, sündis umbes 1671. Oli Sikemäe talu peremees Kohatu mõisapiirkonnas. Sikemäed võib samuti pidada põlistaluks – teda on nimetatud 1686. a. adramaarevisjonis, mil peremeheks oli seal Tõnise-nimeline mees. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokolli järgi oli Tõnu 42-aastane taluperemees, koos temaga elasid 38-aastane naine Tiiu, 4-aastane tütar Ann, 2-aastane poeg Hans, pooleaastane poeg Tõnu ning 80-aastane ema Kai. Tõnul oli üks hobune, üks härg ja üks lehm ning talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Tõnu suri umbes 60-aastaselt enne 24.10.1731 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 24.10.1731. Pastor on surmakandesse märkinud, et Tõnu oli kaks korda abielus, neist esimene kestis 26 aastat ja sellest sündis 7 last, teine kestis 2 aastat ja sellest sündis üks laps /Sitckemäh Tönno von Kohhat, der 60 Jah alt worden, w. in s. ersten Ehe 26 Jahr gelebt, w. 7 Kinder gezeuget, in der andern aber 2 Jahr, v. 1 Kind hinterlassen/.

Esimest korda abiellus Tõnu umbes 1703 Tiiu-ga. Pärast Tiiu surma laulatati teistkordselt Nissis 18.01.1730 õndsa noore Leonda Mardi lese Mari-ga /önsa noore Launa Marts seine Wittwe Maria/ Haiba /Haiba/ mõisapiirkonnast Hageri kihelkonnast. Mari esimene abielu sõlmiti Hageris 02.12.1722 Leonda Mardi sulase Mardiga Haiba mõisapiirkonnast, Mari oli sel ajal Ruila mõisapiirkonnas Töökmanni möldri Eliase juures tüdrukuks /Töckmanni Mölri Eliasi Tüddruck Marri/. Pärast Tõnu surma abiellus Mari kolmandat korda Hageris Keldima Käspri Mihkliga Hageri kirikumõisast. Mihkel oli arvatavasti sulane Keldima talus /abielukandes Keltima Caspar s. Magd Michel/.

25. Tiiu /Tio/, sündis umbes 1684. Oli Sikemäe talu perenaine. Suri umbes 45-aastaselt enne 24.08.1729 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 24.08.1729. Pastor on surmakandes märkinud, et Tiiu elas 22 aastat abielus, tal sündis 7 last, kellest 6 on elus /Sitckemäh Tönno sein Weib, die 45 Jahr alt worden. 22 Jahr in der Ehe gelebt, 7 Kinder gehabt, von welchen 6 leben/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Hans – vt. nr. 16
3) poeg Tõnu, hiljem Uuetoa ehk Aava talu peremees
4) tütar Tiiu
5) poeg Jüri
6) poeg Pärtel

Tõnu ja Mari laps:
7) tütar Mari

26. Jaan /Allika Jaan, Koka Jaan, Hallicka od. Kocka Jain, Hallicka Jaen, Hallico Jahn/, sündis umbes 1650. Oli taluperemees Ruila mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokolli järgi oli Jaan 45-aastane, temaga koos elas 40-aastane naine Anu, 3-aastane tütar Madli, 2-aastane poeg Aadu, 14-aastane poiss Jüri. Jaanil oli üks hobune, üks paar härgi ja kaks lehma. Talu suuruseks oli 1/4 adramaad. Jaan suri umbes 86-aastaselt enne 23.09.1736 Ruila mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas ja maeti 23.09.1736. Pastor on surmakandes märkinud, et Jaan elas oma viimases abielus 26 aastat ja temast jäi järgi 7 last /Hallicka Jaen unter Ruil, der 86 Jah alt worden, 26 Jahr in seiner letzten Ehe gelebet u. 7 Kinder nachgelaßen/.

Abiellus umbes 1710 Anu-ga.

27. Anu /Anno/, sündis umbes 1675. Oli Allika talu perenaine. Suri umbes 71-aastaselt enne 21.12.1746 Ruila mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1746. Pastor on surmakandes märkinud, et Anu oli kaks korda abielus, neist esimene kestis kaks aastat ja sellest sündis üks laps, kes on surnud, ning teine kestis 26 aastat ja sellest sündis 9 last, kellest 6 on elus /Anno, Allika Jaens Witwe v. Ruijel, w. 71 J. erreichet, in 2 Ehen gel.: 1) 2. J. u. 1 Kind geb. so gest. 2) 26 J. und 9 Kinder geb. 6 hinterlaßen/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Madli – vt. nr. 17
2) poeg Aadu, hiljem Allika talu peremees
3) poeg Andres
4) poeg Jüri
5) tütar Anu
6) tütar Liisu
7) poeg Jaan
8) tütar Kärt
9) tütar Mari

VII põlvkond

28. Kadri /Kirna möldri Tõnu ema Kadri, des Kirnaschen Müllers Tönno Mutter Kadri/, sündis umbes 1669 või veelgi varem. Suri enne 27.8.1749 Kirna mõisapiirkonnas. Pastor on surmakandes märkinud, et Kadri oli seljataga üks abielu, mis kestis 54 aastat, selle jooksul sündis 8 last, kellest 3 on elus /Kadri, des Kirnaschen Müllers Tönni Mutter, w. bey 80 J. erreichet, in 1 Ehe 54 J. erlebet, 8 Kinder gebh., 3 hinterlaßen/.

Teadaolev laps:
1) poeg Tõnu – vt. nr. 20

29. Nimetu /Rometi Hansu naise ema, Romeda Hans seines Weibes Mutter/, sünniaeg teadmata. Ka nimi ei ole teada, sest Nissi kirikuõpetaja ei ole seda surmakandesse märkinud. Suri enne 12.01.1727 Kirna mõisapiirkonnas ja maeti 12.01.1727.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 23

30. Kai /vana Sikemäe Tõnu ema, Kay, alte Sitckemah Tönno seine Mutter/, sündis umbes 1636. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni 1716. a. protokolli järgi elas Sikemäe talus oma poja Tõnu juures. Suri umbes 90-aastaselt enne 26.12.1726 Kohatu mõisapiirkonnas ja maeti 26.12.1726. Pastor on surmakandesse kirjutanud, et lahkunul oli seljataga 50 aastat kestnud abielu, mille jooksul sündis 11 last, kellest vaid üks poeg elus on. Viimased 16 aastat (seega alates katkuajast ehk 1710. aastast) veetis lesepõlve /alte Sitckemah Tönno seine Mutter von Kohhat die wol 90 Jahr alt worden, 50 Jahr in der Ehe gelebt, 11 Kinder hat sie gehabt, von welchen nur 1 Sohn lebet. 16 Jahr ist sie zuletzt Witwe gewesen/.

Teadaolev laps:
1) poeg Tõnu – vt. nr. 24