Minu sakslasest esiisa. Olen mõelnud, et mismoodi ta küll koos naise ja väikeste lastega sealt kaugelt Poolast Eestisse tuli – on ju teekond pikk ka tänanpäevases mõistes – üle 1000 km. Hobuvankriga annab alles tulla – autosid ju 1877. a. paiku veel ei olnud. Samas ei olnud kaugete maade taha rändamises saksa kolonistide jaoks mitte midagi uut – ka Poolasse tulid nad ju üle kogu praeguse Saksamaa alade. Lauferite perepärimuses on säilinud infokild algkodust Elsassis (mille kohta ma küll seni ühtki kinnitust leidnud ei ole), kust Łódźi kanti on samuti oma 1000 km maad.

Ent üsna tõenäoliselt ei tulnud Christian siiski hobuvankriga. Nimelt oli 1877. a. täiesti ladusalt võimalik istuda Łódźis rongile ja põrutada pärast mõningaid ümberistumisi joonelt Tallinnasse, kust edasi Kose kihelkonda Ravilasse oli juba kiviga visata. Küllap see tulemine nii toimuski. Kongressi-Poola esimene raudteeliin, mis ühendas Varssavit Viiniga ja mis ühtlasi oli Vene impeeriumis üldse teine raudtee, ehitati valmis ajavahemikus 1840-1848. 1865/1866 avati kaherealine raudteeharu Koluszki (jaam Varssavi-Viini liinil) – Łódź–Fabryczna. Sankt-Peterburi-Varssavi raudteeliin ehitati valmis aastatel 1852-1862 ja Sankt-Peterburi-Tallinn-Paldiski raudtee valmis 1870. a. Sõlmjaamaks Sankt-Peterburi-Varssavi ning Sankt-Peterburi-Paldiski liinil oli Gatšina. Eestisse rännanud Lauferitel, Speidelitel ja Luchtidel, kes vahetult enne rännakut elasid Wiączyni külas Nowosolna lähedal, ei pruukinud muud teha, kui sõita 15 km kaugusele Łódźi ja istuda rongile. Õigupoolest võisid nad samahästi ka Łódźi vahele jätta ning alustada teekonda Koluszki jaamast Varssavi-Viini raudteeliinil, mis asus samuti ca 15 km kaugusel kodukülast Wiączynist.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

  +--- 2-Chrisostom LAUFER (1789-1862) - 2
--+ 1-Christian LAUFER (1839-1902) - 1
  +--- 2-Christine KREPEL (1799-1862) - 3

I põlvkond

1. Christian LAUFER /Krystyan Laufer/, sündis 31.03.1839 kell 10 õhtul Pawlikowice külas Poolas (praeguse haldusjaotuse järgi küla Pabianice vallas Pabianice maakonnas Łódźi vojevoodkonnas), isa Chrisostom Laufer – vt. nr. 2, ema Christine Krepel – vt. nr. 3. Ristiti 01.04.1839 kell 8 hommikul Pabianice Apostli ja Evangelisti Püha Matteuse ja Märtri Püha Laurentsiuse rooma-katoliku kirikus kanoonik Leonard Urbankiewicz-i poolt. Elas Pawlikowice külas, hiljem Markówka külas, seejärel Zalesie külas ning vahetult enne Eestisse ümberasumist Wiączyn-i külas, kus nähtavasti puutus kokku teiste Eestisse rännanud saksa perekondadega (Lucht ja Speidel). Christian tuli umbes 1877. a. koos perega Poolast Eestisse Ravila-Palvere mõisapiirkonda. Oli metsavaht algul Tubadekõrvel Palvere mõisapiirkonnas, hiljem Sipelgal. Läks koos perega umbes 1897. a. paiku elama Purdi mõisa Anna kihelkonda. Suri 64-aastaselt 12.04.1902 kell 11 õhtul Purdi mõisapiirkonnas ja maeti 15.04.1904 ilmselt Anna kalmistule. Kahjuks ei ole hauakoht enam leitav. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Laulatati Pabianice Evangeelses Augsburgi Püha Peetri ja Pauli kirikus 02.11.1862 Ernestine Reschke-ga.

Abikaasa Ernestine RECHKE /Ernestyna Reszka/, sündis 07.04.1841 kell 4 pealelõunal Ludowinka külas Poolas (praeguse haldusjaotuse järgi küla Wodzierady vallas /gmina Wodzierady/ Łaski maakonnas /powiat łaski/ Łódźi vojevoodkonnas /województwo łódzkie/), isa Johann Christian Reschke, ema Luise, sünd. Frank. Ristiti 08.04.1841 kell 12.00 Mikołajewice Püha Neitsi Maarja Sünni rooma-katoliku kirikus ksjonds Leopold Gajewski poolt. Ernestine suri 57-aastaselt 03.02.1899 kell 8 õhtul Tänjala külas Anna kihelkonnas ja maeti 07.02.1899 ilmselt Anna kalmistule. Hauaplatsi asukohta ei ole võimalik enam kindlaks teha. Surmapõhjus – tüüfus.

Lapsed – vt. Ernestine Reschke sugupuu.

II põlvkond

2. Chrisostom LAUFER /Chryzostom Laufer, Chryzostom Lauffer/, sündis umbes 1789, päritolu teadmata. Elas Pawlikowice metsavahikohal, oli ametilt metsavaht /strzelec lesny/. Tõenäoliselt oli rooma-katoliku usku – kõik teadaolevad kirikuraamatute kanded on tehtud Pabianice Apostli ja Evangelisti Püha Matteuse ja Märtri Püha Laurentsiuse rooma-katoliku kirikus, kuigi samal ajal tegutses Pabianices evangeelne-luterlik kogudus, kuhu kuulus enamus saksa kolonistidest (kes valdavas osas olid luterlased). Täpne surmaaeg ei ole teada, suri ajavahemikus 1839 – 1862.

Oli arvatavasti vähemalt kaks korda abielus. Tütre Marianne abielukandes 1832. a. on emana mainitud Annat, poja Christiani sünnikandes 1839. a. on lapse emaks aga Christine. Christine ei sobi hästi oma oletatava vanuse järgi Marianne emaks. Samas tuleb silmas pidada, et Poola meetrikate kanded oma täpsusesega ei hiilga. Täiesti võimalikuks võib osutuda, et tegemist oli ühe ja sama naisega, kellel oli kaks eesnime ja keda kirikuraamatutesse pandi kirja kord nii, kord naa. Ka võis kirjutaja lihtsalt eesnimedega eksida ning vanuseid tuleb lugeda küllaltki tinglikeks, seda eriti varasemates meetrikates (selles mõttes ei midagi uut võrreldes Eesti kirikuraamatutega).

3. Christine KREPEL /Chrystyny z Kreplów, Krystyny Kreplowej (käändelised vormid)/, sündis umbes 1799. 1862. a. oli veel elus. Elas Pawlikowice-s, hiljem Markówka-s.

Chrisostomi teadaolev laps, kelle emana on nimetatud Annat:

1) tütar Marianne LAUFER, abiellus 1832. a. Pabianice-s Stanislaw Koziarkiewicz-iga.

Chrisostomi ja Christine teadaolev laps:

2) poeg Christian LAUFER – vr. nr. 1