Minu sakslastest esiema, tulnud Eestisse Poolast. Üks omapäraseim nüanss minu sugupuus.

Olen endalt mitu korda küsinud, mis võis ajendada Poola sakslastest elanikke välja rändama siia „karupõrgusse“ – Ravila mõisa Kose kihelkonda. Vastus sellele võib peituda asjaolus, et Ravila mõisa tollane omanik oli Elise von Kotzebue, Varssavi kindralkuberneri Paul Demetrius von Kotzebue abikaasa. Näib nii, et kindralkuberner palkas mõned sakslased oma Eesti valdustesse metsameesteks. Igatahes seletaks see seos Poola sakslaste sattumise Ravilasse.

Võimalused uurida nö. „kodust lahkumata“ Poola meetrikaid on viimastel aastatel jõudsasti laienenud – Poola arhiivid on asunud usinalt genealoogilisi allikad digiteerima ja internetis kättesaadavaks tegema, mille eest tuleb neile tõesti tunnustust avaldada. Ilma selleta ei oleks ma oma saksa esivanemate otsimisel nii jõudsalt edasi liikunud – asi, mis tundus veel paar aastat tagasi üsna lootusetu. Arvatavasti on edaspidi võimalik leida veelgi andmeid – sedamööda, kuidas poolakad oma allikaid aina enam avalikuks teevad.

Tuleb tunnistada, et Poola meetrikad on kohati parajad pähklid. Kuna muud allikad nagu personaalraamatud või hingerevisjonid puuduvad, siis on päris keeruline kindlaks teha isikute omavahelisi sugulusvahekordi. Segadust tekitab seegi, et saksa nimed on kannetes „poolastatud“, nimede varieeruvus aga üsna suur. Kõige hämmastavam oli minu vanavanavanavanavanaemade Barbara ja Anna Dorothea neiupõlvenimede erinevus kandest kandesse. Barbara oli kord Dederek või Toderek, Kunert või Konert. Anna Dorothea neiupõlvenimedena esinesed vahelduvalt variandid Kauc, Kuntz, Kucner ja Kutzner. Seletust sellele paraku ei ole veel leidnud.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

     +--- 3-Johann Adalbert RESCHKE (1777-1833) - 4
  +--+ 2-Johann Christian RESCHKE (1819-1862) - 2
  |  +--- 3-Barbara DEDEREK (1780-) - 5
--+ 1-Ernestine RESCHKE (1841-1899) - 1
  |  +--- 3-Daniel FRANK (1792-1872) - 6
  +--+ 2-Luise FRANK (1820-) - 3
     |  +--- 4-Gottlieb KUTZNER - 8
     +--+ 3-Anna Dorothea KUTZNER (1797-1872) - 7

I põlvkond

1. Ernestine RESCHKE /Ernestyna Reszka/, sündis 07.04.1841 kell 4 pealelõunal Ludowinka külas Poolas (praeguse haldusjaotuse järgi küla Wodzierady vallas /gmina Wodzierady/ Łaski maakonnas /powiat łaski/ Łódźi vojevoodkonnas /województwo łódzkie/), isa Johann Christian Reschke – vt. nr. 2, ema Luise Frank – vt. nr. 3. Ristiti 08.04.1841 kell 12.00 Mikołajewice Püha Neitsi Maarja Sünni rooma-katoliku kirikus ksjonds Leopold Gajewski poolt. Ristimiskanne ise on kirikumeetrikas kirjas nii:

N 63 Ludowinka

Działo się w wsi Mikołaiewicach dnia osmego Kwietnia tysiąc ośmset czterdziestego pierwszego roku, o godzinie dwunastey w południe. Stawił sie Krystyan Reszka lat dwadzieścia cztery mający ewangelik czynszownik z Chorzeszowa w obecności Piotra Rayter lat czterdzieści sześć, i Floryana Maliszeskiego lat czterdzieści dwa mających, czynszownikow z Ludowinki, i okazal nam dziecie plci żeńskiej urodzone dnia wczorajszego o godzinie czwartey popołudniu z iego malzonki Lowizy z Frankoskich lat dwadzieścia pięć majacej. Dziecieciu temu na chrzcie swietym w dniu dzisiejszym odbytym nadano imie Ernestyna, a rodzicami jego chrzestnymi byli wspomniony Piotr Rayter z Karoliną Reszkową, obie z Ludowinki. – Akt ten stawaiacym przeczytany przez Nas i swiadka pierwszego podpisany. Drugi pisac nie umie.

See juhtus Mikołajewice külas 08.04.1841 kell 12 päeval. Ilmus Christian Reschke, 24-aastane luterlane, rentnik Chorzeszów-ist ja esitas meile Peter Reiter-i, 46-aastase ja Floryan Maliszeski, 42-aastase rentnike Ludowinkast, juuresolekul naissoost last, kes sündis eile kell 4 pärastlõunal tema naisest Luisest, sünd. Frank, 25 aastat vana. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Ernestine ja tema ristivanemateks olid eelpool mainitud Peter Reiter ja Karoline Reschke, mõlemad Ludowinkast. Akt loeti kohalolnutele ette, allkirjastati meie ja esimese tunnistaja poolt, teine ei osanud kirjutada.

Reschke perekond kuulus sakslastest kolonistide hulka, nad olid erinevalt poolakatest luteri usku. Luteri kogudused tekkisid saksa kolooniate kasvades, kuni sellist kogudust lähikonnas ei olnud, ristisid luterlased oma lapsed lähimas katoliku kirikus. Seepärast ristis ka Ernestine katoliku koguduse ksjonds. Mul ei ole seni olnud võimalik kindlaks teha Reschke perekonna päritolu – poola-saksa etnograafi Albert Breyeri andmetel asustasid Ludowinka, Chorzeszów-i jt. ümberkaudsed külad väljarändajad Sileesiast.

Pärast abiellumist elas koos perega Markówka külas (praeguse haldusjaotuse järgi küla Dobroń-i vallas /gmina Dobroń/ Pabianice maakonnas /powiat pabianicki/ Łódźi vojevoodkonnas). Küla asutasid 1802. a. saksa kolonistid, küla saksakeelne nimetus oli Hochweiler. Enamus elanikest olid luterlased, Albert Breyeri järgi evangeelsed edelasakslased ning švaabid, koduloouurija Otto Heike pakub väljarändajate lähtealadeks Švaabimaad ja Hessenit ning väidab, et vähemalt osa Markówka asutajatest olid koguni Prantsusmaalt tagakiusamise eest väljarännanud hugenottide järeltulijad.

Ernestine kaks esimest last sündisid Markówkas, ent 1868. a. sündinud Magdalene sünnikohaks on Kose koguduse personaalraamatus märgitud Zales Kaliszi kubermangus, kõige tõenäolisemalt on tegemist Zalesie külaga (preaguse haldusjaotuse järgi Hipolitów-i tütarküla Wodzierady vallas Łaski maakonnas Łódźi vojevoodkonnas). Neljas laps Emilie sündis 1871. a. taas Markówkas. Seejärel muutis pere taas elukohta – 1874. a. sündinud Pauline sünnikohaks oli Podwiączyn (praeguse haldusjaotuse järgi koht Nowosolna vallas /gmina Nowosolna/ Ida-Łódźi maakonnas /powiat łódzki wschodni/ Łódźi vojevoodkonnas) ning 1876. a. sündinud Berta sünnikohaks oli Wiączyn (osa külast, mis tänapäeval kannab nimetust Wiączyn Dolny, asub samas Nowosolna vallas). Arvatavasti varsti pärast Berta sündis kolis perekond Eestisse Palvere mõisapiirkonda – 1879. a. sündis seal poeg Karl. Tõenäoliselt sai pereisa Christian tööd metsavahina – Kose koguduse personaalraamatu järgi oli tema elukohaks Tubadekõrve metsavahikoht. Edasi liikusid nad elama Sipelga talukohale Palvere mõisapiirkonnas, Tubadekõrvele jäi mõneks ajaks elama vanim poeg Adolf. 19. sajandi lõpuaastatel läks pere (nii Christian, Ernestine kui ka enamik nende lapsi) elama Purdi mõisapiirkonda /Noistfer/ Anna kihelkonda, pereisa Christian asus mõisa teenistusse. Ernestine suri 57-aastaselt 03.02.1899 kell 8 õhtul Tänjala külas Anna kihelkonnas ja maeti 07.02.1899 ilmselt Anna kalmistule. Hauaplatsi asukohta ei ole võimalik enam kindlaks teha. Surmapõhjus – tüüfus.

Laulatati Pabianice Evangeelses Augsburgi Püha Peetri ja Pauli kirikus 02.11.1862 Christian Laufer-ga. Nende abielukandest olen eraldi postituse kribanud – see oli üks esimesi dokumente Poola meetrikatest, millega mul oli au tutvuda.

Abikaasa Christian LAUFER /Krystyan Laufer/, sündis 31.03.1839 kell 10 õhtul Pawlikowice külas Poolas (praeguse haldusjaotuse järgi küla Pabianice vallas Pabianice maakonnas Łódźi vojevoodkonnas), isa Chrisostom Laufer, ema Kristine, sünd. Krepel. Ristiti 01.04.1839 kell 8 hommikul Pabianice Apostli ja Evangelisti Püha Matteuse ja Märtri Püha Laurentsiuse rooma-katoliku kirikus kanoonik Leonard Urbankiewicz-i poolt. Ristimiskanne on selline:

Pawłowice 44.

Działo się w mieście Pabianicach dnia pierwszego kwietnia, tysiąc ośmset trzydziestego dziewiatego roku, o godzinie osmej z rana. Stawil sie Chryzostom Laufer strzelec lesny w Pawłowicach na posadzie zamieszkaly lat pięćdziesiąt mający, w obecności Wojciecha Wrobla gospodarza z Pawłowic lat czterdzieści, tudzież Bogumiła Arlt gospodarza z Pawłowic lat czterdzieści sześć mających – i okazal nam dziecie plci meskiej urodzone w posadzie Leśnej na Pawłowicach dnia wczorajszego, o godzinie dziesiatej popołudniu z jego malzonki Chrystyny z Kreplów lat czterdzieścia majacej. Dziecieciu temu na chrzcie swietym odbytym w dniu dzisiejszym nadano zostalo imie Krystyan, A rodzicami i jego chrzestnymi byli wyzej wspomniany Boguslaw Arlt i Marcjanna Maliczowa. Akt ten stawajacemu i swiadkom przeczytany i przez nas podpisany zostal. Ojciec i swiadkowie pisac nie umieja.

See juhtus Pabianices 01.04.1839 kell 8 hommikul. Ilmus Chrisostom Laufer, metsavaht, elab Pawłowice-s metsavahikohal, 50-aastane ja esitas meile Wojciech Wrobel-i, 40-aastase talupoja Pawłowice-st ja Bogumił Arlt-i 46-aastase talupoja Pawłowice-st, juuresolekul meessoost last, kes sündis Pawłowice-s metsavahikohal eile kell 10 õhtul tema naisest Kristinest, sünd. Krepel, 40 aastat vana. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Christian ja tema ristivanemateks olid eelpool mainitud Boguslaw Arlt ja Marcjanna Malicz. See akt loeti ette kohalolnutele ja tunnistajatele ja allkirjastati meie poolt. Isa ja tunnistajad ei oska kirjutada.

Christian tuli umbes 1877. a. koos perega Poolast Eestisse Ravila-Palvere mõisapiirkonda. Oli metsavaht algul Tubadekõrvel Palvere mõisapiirkonnas, hiljem Sipelgal. Läks koos perega umbes 1897. a. paiku elama Purdi mõisa Anna kihelkonda. Suri 64-aastaselt 12.04.1902 kell 11 õhtul Purdi mõisapiirkonnas ja maeti 15.04.1904 ilmselt Anna kalmistule. Kahjuks ei ole hauakoht enam leitav. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Lapsed:

1) poeg Adolf LAUFER /Adolph Laufer/, sündis 26.08.1863 (07.09.1863 ukj.) kell 10 hommikul Markówka koloonias Piotrków-i kubermangus Poolas. Ristiti 30.08.1863 kell 5 õhtul Pabianice Evangeelses Augsburgi Püha Peetri ja Pauli kirikus pastor Daniel Biedermanni poolt. Ristimiskanne:

Kolonia Markówka, 285

Dzialo sie w Pabianicach dnia trzydziestego sierpnia, tysiąc ośmset sześćdziesiątego trzeciego roku, o godzinie piątej po południu. Stawil sie Krystyan Laufer, wyrobnik w Markówce zamieszkały, lat dwadzieścia piec mający, w obecności świadków Jakóba Hejnemann, okupnika z Markówki, lat czterdzieści ośm tudzież Jonasza Frank, okupnika z Wymysłowa lat trzydzieści ośm mających, i okazal nam dziecie plci meskiej urodzone w Markówce dnia dwudziestego szostego sierpnia roku biezacego o godzinie dziesiatej przed poludniem z jego malzonki Ernestyny z Reschkow lat dwadziescia dwa majacej. Dziecieciu temu na chrzcie swietym odbytym w dniu dzisiejszym nadane zostalo imie Adolf, a rodzicami chrzestnymi byli wyzej wspomniany Jakób Hejnemann i Katarzyna Hejnemann okupnica z Markówki. Akt stawajacemu i swiadkom przeczytany, przez nas i swiadkow tylko podpisany zostal, gdyz stawajacy pisac nie umie.

See juhtus Pabianices 30.08.1863 kell 5 õhtul. Ilmus Christian Laufer, sulane, elab Markówka-s, 25-aastane ja esitas meile Jakob Heinemann-i, 48-aastase rentniku Markówka-st ja Jonas Frank-i, 38-aastase rentniku Wymysłow-ist, juuresolekul meessoost last, kes sündis Markówka-s 26.08. käesoleval aastal kell 10 hommikul tema naisest Ernestinest, sünd. Reschke, 22 aastat vana. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Adolf ja tema ristivanemateks olid eelpool mainitud Jakob Heinemann ja Katharina Heinemann, rentniku naine Markówka-st. See akt loeti ette lapse esitajale ja tunnistajatele ja allkirjastati meie ja tunnistajate poolt, sest lapse esitaja ei oska kirjutada.

Adolf tuli noore poisina koos vanematega elama Palvere mõisapiirkonda Kose kihelkonda. Leeritati Kosel 29.05.1880. 1884. a. võeti väeteenistusse. Teenis tsaariarmees Poltaava 30. jalaväepolgus /Полтавский 30-й пехотный полк/. 1889. aastaks oli juba erru lastud. 19. sajandi lõpuaastatel oli metsavaht Tubadekõrve metsavahikohal Palvere mõisapiirkonnas. Seejärel elasid lühikest aega Tuula vallas Keila kihelkonnas, sealt kolisid elama Tallinna. Elas koos perega Väike-Ameerika tänaval majas nr. 23b korteris nr. 4. Vahetult enne surma kirjutas avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks (formaalselt olid Adolf ning ta abikaasa Krõõt Poola Vabariigi kodanikud), mis rahuldatati. Adolf suri 58-aastaselt 03.11.1921 kell kolmveerand 3 ennelõunal Tallinnas ja maeti 06.11.1921 Tallinna Rahumäe kalmistule. Surmapõhjusena on surmakandes kirjas südamelihase haigus, kuid pere teada suri ta maovähki.

Laulatati Kose kirikus pastor Chr. Hörschelmanni poolt 23.04.1889 Krõõt Meetua-ga Paunküla mõisapiirkonnast /Paunküll/ Kose kihelkonnast. Laulatuse tunnistajad: Marjamäe Tõnu Nokkur, Kaasiku talu peremees Jaan Meetua Ojasoo mõisapiirkonnast /Alt-Harm/.

Lapsed: vt. Leenu Tenderi tütre Krõõt Meetua lapsed.

2) poeg Christian LAUFER /Krystjan Laufer/, sündis 15.11.1865 kell 4 hommikul Markówka külas Piotrków-i kubermangus Poolas. Ristiti 19.11.1865 kell 6 pealelõunal Pabianice Evangeelses Augsburgi Püha Peetri ja Pauli kirikus pastor Wilhelm Zimmeri poolt. Ristimiskanne:

393. Markówka 15/11

Działo się w Pabianicach dnia dziewiętnastego Listopada roku tysiąc ośmset sześćdziesiątego piątego o godzinie trzeciej popołudniu. Stawił się Krystian Laufer, wyrobnik z Markówki lat dwadzieścia sześć mający, ojciec niżej wyrażonego dziecięcia i w przytomności Jakóba Albrecht gospodarza z Woli Zaradzyńskiej lat trzydzieści majacego i Jakóba Kiefer gospodarza z Markówki lat trzydzieści siedm majacego, okazał nam dziecię płci męskiej urodzone w Markówce dnia piętnastego Listopada roku bieżącego o godzinie czwartej z rana z małżonki jego Ernestyny z Reschków – lat dwadzieścia cztery majacej. Dziecięciu temu na Chrzcie świętym dziś odbytym nadane zostało imię Krystjan a rodzicami chrzestnemi jego byli wspomnieni świadkowie i Katarzyna Kiefer. Akt ten stawajacemu i świadkom przeczytany, lecz nie podpisany, gdyz stawający nie piszą.

See juhtus Pabianices 19.11.1865 kell 3 pealelõunal. Ilmus Christian Laufer, sulane, elab Markówka-s, 26-aastane, allpool nimetatud lapse isa, ja esitas meile Jakob Albrecht-i, 30-aastase talupoja Wola Zaradzyńska-st ja Jakob Kiefer-i, 37-aastase talupoja Markówka-st teadmisel meessoost last, kes sündis Markówka-s 15.11. käesoleval aastal kell 4 hommikul tema naisest Ernestinest, sünd. Reschke, 24 aastat vana. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Christian ja tema ristivanemateks olid ülalnimetatud tunnistajad ja Katharina Kiefer. See akt loeti ette lapse esitajale ja tunnistajatele, kuid ei allkirjastatud nende poolt, sest kohalolnud ei oska kirjutada.

Koos perega tuli ka Christian elama Palvere mõisapiirkonda Kose kihelkonda. Christian leeritati Kosel 18.04.1882. 1885. aastaks oli Christian koos naise ja esimese lapsega läinud elama Purdi mõisapiirkonda Anna kihelkonda. Pidas metsavahi ametit ja elas Kopliotsa talukohal.

Laulatati Kose kirikus pastor Hörschelmanni poolt 04.10.1892 Liisa Mets-aga /Liso Mets/ Ravila mõisapiirkonnast /Meks/ Kose kihelkonnast. Liisa sündis vallaslapsena 21.03.1873 kell 8 õhtul Ravila mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, ema Nõmme sauniku Mihkli tütar Liisu Mets. Ristiti Kose kirikus 05.04.1873, vaderid: Otsa talu peremees Mikk Haabu, Tõnu naine Liisu Narro, Jaagu naine Mai Palu. Leeritati Kosel 17.03.1891. Anna valla perekonnaseisuametniku otsusega 21.03.1936 määrati Liisu Lauferile uueks perekonnanimeks AOSAAR.

3) tütar Magdalene LAUFER, sündis 23.05.1868 kell 4 pealelõunal Zalesie külas Poolas (praeguse haldusjaotuse järgi Hipolitów-i küla osaküla /przysiółek Wodzierady vallas /gmina Wodzierady/ Łaski maakonnas /powiat łaski/ Łódźi vojevoodkonnas /województwo łódzkie/). Ristiti Zdunska Wolas 24.05.1868 kell 6 õhtul pastor Edward Ignacy Boerneri poolt. Ristimiskanne:

Nr. 53 Zalesie
Działo się w mieście Zduńskiejwoli dnia dwudziestego czwartego Maja tysiąc ośmset sześćdziesiątego ósmego roku o godzinie szóstej wieczór. Stawił się Laufer Krystian komornik lat dwadzieścia dziewięć liczący w Zalesiu zamieszkały, w przytomności świadków Karola Kifer gospodarza lat czterdzieści pięc i Michała Fiedler komornika lat dwadzieścia pięc liczących obydwóch w Zalesiu zamieszkałych i okazał nam dziecię płci żeńskiej urodzone dnia dwudziestego trzeciego Maja roku bieżącego o godzinie czwartej po południu z jego małżonki Ernestyny z Reszków lat lat dwadzieścia sześć liczącej. Dziecięciu temu na chrzcie swiętym dziś odbytym nadane zostało imię Magdalena, a rodzicami chrzestnemi byli wspomnie świadkowie i Magdalena z Weberów Fiedler. Akt ten stawajacemu i świadkom przeczytany, przez Nas tylko podpisany został, oświadczyli bowiem wszyscy iż pisac nie umieja.

See juhtus Zdunska Wola linnas 24.05.1868 kell 6 õhtul. Ilmus Christian Laufer, 19-aastane toateener Zalesie külas, tunnistajate Karol Kiefer-i, 45-aastase talupidaja ja Michael Fiedler-i, 25-aastase toateenri, mõlemad Zalesie külast, juuresolekul esitas meile naissoost last, kes sündis 23.05. käesoleval aastal kell 4 pealelõunal tema naisest Ernestinest, sünd. Reschke, 26 aastat vana. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Magdalena ja tema ristivanemateks olid ülalnimetatud tunnistajad ja Magdalena Fiedler, sünd. Weber. See akt loeti ette lapse esitajale ja tunnistajatele, kuid allkirjastati ainult meie poolt, sest kohalolnud ei oska kirjutada.

Kose personaalraamatus on sünnikoht kirja pandud kujul Zales. Magdalene leeritati Kosel 09.03.1886.

Laulatati Kose kirikus pastor Hörschelmanni poolt 13.12.1887 Julius Speidel-iga /Julius Speil, Julius Spaidel/, Kahvre Sae metsavahi Johanni pojaga Palvere mõisapiirkonnast. Juliuse perekonnanime algne kuju oli Speidel, kuid juba Kose koguduse õpetaja pruukis lühenenud varianti SPEIL. Hiljem läks käibele nimekuju SPAIDEL. Julius sündis 29.01.1865 Varssavi kubermangus Poolas kohas, mis Kose koguduse personaalraamatus ning ka hilisemates kirikuraamatutes on kirjas kui Schubiny. Samalt kirikutähelt, millel andmed Magdalene ristimistunnistuse kohta, saab teada ka seda, et Juliuse kohta saadeti Poolast samuti Kosele ristimistunnistus, sedakorda Łowicz-i Evangeelse koguduse Kutno filiaalilt. Kutno ümbrusest otsides hakkab silma Szubina-nimeline küla kõigest 12 km kaugusel Kutnost (praeguse haldusjaotuse järgi Krośniewice vallas /gmina Krośniewice/ Kutno maakonnas /powiat kutnowski/ Łódźi vojevoodkonnas). Kutno meetrikatest võibki leida Juliuse sünnikande:

Nr. 8 Szubina
Działo się w mieście Kutnie roku Tysiąc ośmset sześćdziesiątego piątego, dnia drugiego Lutego o godzinie drugiej po południu. Stawił się Jan Speil, Gajowy w Szubinie zamieszkały, lat trzydzieści dwa mający, i w przytomnosci Augusta Schapke, młynarz, lat trzydzieści sześć, i Adolfa Nagel, bednarza, lat trzydzieści, mającego, obudwoch w Krosniewicach zamieszkałych – okazał nam dziecię płci męskiej, urodzone w Szubinie dnia dwudziestego dziewiątego Stycznia roku biezacego o godzinie szóstej z rana z jego małżonki Eleonory z Szulcow, lat trzydzieści trzy majacej. Dziecięciu temu na Chrzcie swiętym dziś odbytym nadane zostało imię Juljusz, a rodzicami chrzestnemi jego byli pomienieni świadkowie i Wilhelmina Nagel, małżonka świadka. Akt ten stawajacemu i świadkom przeczytany, lecz tylko przez Nas i pierwszego świadka podpisany został, bowiem stawający i drugi świadek oznajmili, iz pisac nie umieja.

See juhtus Kutno linnas 02.02.1865 kell 2 päeval. Ilmus Johann Speil, metsavaht Szubinast, 32-aastane, August Schapke, 36-aastase möldri ja Adolf Nageli, 30-aastase tündersepa, mõlema elukoht Krośniewice-s, teadmisel – ja esitas meile meessoost lapse, kes sündis Szubinas 29.01. käesoleval aastal kell 6 hommikul tema naisest 33-aastasest Eleonore, sünd. Schulze. Täna sooritatud pühal ristimisel anti talle nimeks Julius ja tema ristivanemateks olid ülalnimetatud tunnistajad ja Wilhelmine Nagel, tunnistaja abikaasa. See akt loeti ette esitajale ja tunnistajatele, kuid allkirjastati ainult minu ja esimese tunnistaja poolt, sest esitaja ja teised tunnistajad teatasid, et nad ei oska kirjutada.

Juliuse isa oli Johann Speidel, ema Elonore, sünd. Schulze. Johann ja Eleonore tulid samuti nagu Lauferite pere 1877-1878 paiku Poolast Eestisse. Neil oli kaasas kaks last – vanem poeg Andreas (ka Heinrich) ning noorem poeg Julius. Ja nagu Christian Laufer, asus ka Johann Speidel tööle metsavahina Palvere mõisapiirkonnas. Juliuse ema Eleonore suri 1878. a. ning isa Johann võttis naiseks Juliane Lucht-i, kes oli pärit kolmandast poola-saksa perest, kes Palvere kanti sisse rändas.

Julius leeritati Kosel 29.05.1880. 1888. a. oli Julius Peerupuu metsavaht Purdi mõisapiirkonnas (Mustla-Nõmmel), kuigi pere kuulus Kose koguduse liikmeskonda. 1896. a. paiku läksid Julius ja Magdalene koos nelja lapsega elama Anna kihelkonda, elasid algul Pikakülas, hiljem Võõbul. 1904. a. siirdusid tagasi Palvere valda Kose kihelkonda, sealt edasi Alavere valda /Allafer/. 1912. a. elas pere Jäneda vallas /Jendel/ Ambla kihelkonnas, edasi läksid elama Järva-Madise kihelkonda Seidla valda /Seydell/. Julius suri 55-aastaselt 24.05.1920 kell 9 õhtul Seidla mõisas Järva-Madise kihelkonnas ja maeti 30.05.1920. Surmapõhjus – südamerabandus. Pärast Juliuse surma läks Magdalene koos lastega elama Vodja valda /Wodja/ Järva-Peetri kihelkonda.

4) tütar Emilie LAUFER, sündis 13.01.1871 kell 4 päeval Markówka külas Piotrków-i kubermangus Poolas. Ristiti 17.01.1871 kell 1 päeval Pabianice Evangeelses Augsburgi Püha Peetri ja Pauli kirikus pastor Wilhelm Zimmeri poolt, tunnistajad olid talumees Karl Heinemann Markówka-st ja kirikuteener Franz Schubert Pabianice-st. Lapse ristivanemateks olid eelpool nimetatud tunnistajad ja Henriette Wildemann. Selleks ajaks oli Poola meetrikates toimunud muutus – kõik kanded olid nüüd ja edaspidi vene keeles, ent ikkagi peeti kinni Napoleoni poolt sisse seatud kannete vormist. Emilie leeritati Kosel 20.03.1888.

Laulatati Kose kirikus pastor Harald Põllu poolt 14.12.1908 leskmehe Jaak Nikker-iga Alavere vallast. Jaak sündis 06.05.1847 kell 4 päeval Ravila mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas, isa Miku talu sulane Jaak Nikker, ema Eeva, sünd. Aaspert. Ristiti Kose kirikus pastori poolt 12.05.1847, vaderid: Viskla Jüri Aasbert, Kalsperi Jüri Nikker, Jüri naine Kai Viikmann. Jaagu sünniga oli selline lugu, et ta sündis enne õiget aega selles mõttes, et tema sünni ja vanemate abiellumise vahel oli kõigest kolm kuud. Kose pastor on seetõttu tähistanud Jaaku kui „enneaegset“ /frühzeitig/ last. Veelgi erakordsem on aga see, et Jaagu isa Jaak suri kõigest kaks päeva pärast pulmi, seega kasvas Jaak üles isata. Leeritati 24.10.1865. Jaagu esimene naine oli Mai Värk Palvere mõisapiirkonnast, kellega tal sündis hulk lapsi. Jaak lesestus 12.03.1908. Suri 80-aastaselt 24.05.1927. Emilie koos lastega siirdus Järva-Madise koguduse liikmeskonda.

5) tütar Pauline LAUFER, sündis 18.03.1874 kell 4 õhtul Podwiączyn-is ja ristiti Nowosolna /Neu-Sulzfield/ Evangeelses Augsburgi kirikus 19.03.1874 kell 3 päeval tunnistajate Wilhelm Berneri ja Wilhelm Gudriani juuresolekul. Lapse vaderiteks olid mõlemad tunnistajad ja Justine Paltzer. Pauline leeritati Kosel 07.03.1893. Enne abiellumist sündis Paulinel vallaspoeg, kes aga üsna varsti suri.

Laulatati Järva-Madisel 19.07.1918 leskmehe Kaarel Adrat-iga /Karel Adrat/ Albu vallast. Kaarel sündis 08.02.1874 kell 7 hommikul Müüsleri mõisapiirkonnas /Seinigal/ Järva-Peetri kihelkonnas, isa Aadu Adrat, ema Leenu, sünd. Villig. Ristiti Järva-Peetri kirikus pastor Paulseni poolt 24.02.1874, vaderid: Kustas Brenner, Kaarel Indof, mõlemad Mäo mõisapiirkonnast /Mexhof/ Paide kihelkonnast, Mari Salems Müüsleri mõisapiirkonnast. Leeritati Haljalas 01.12.1891. Kaarli esimene naine oli Kadri Liiva, kes oli pärit Lõhavere mõisapiirkonnast /Lehowa/ Suure-Jaani kihelkonnast. Kaarlil ja Kadril sündis neli last. Kaarel lesestus 26.05.1918. Teadaolevalt Kaarlil ja Paulinel lapsi ei sündinud.

6) tütar Bertha LAUFER, sündis 22.12.1876 kell 3 päeval Wiączyn-is ja ristiti Nowosolna Evangeelses Augsburgi kirikus pastor Baumbachi poolt 25.12.1876 kell 5 õhtul tunnistajate Gottlieb Reiteri ja Johann Speideli juuresolekul. Lapse vaderiteks olid mõlemad tunnistajad ja Helene Speidel. Bertha leeritati Kosel 13.03.1894.

Laulatati Anna kirikus pastori poolt 30.01.1900 Jaan Reinhold-iga Viisu vallast Järva-Peetri kihelkonnast. Jaan sündis 06.07.1855 kell 3 hommikul Viisu mõisapiirkonnas Järva-Peetri kihelkonnas, isa peremees Reinolt Reinhold, ema Triinu, sünd. Last. Ristiti pastori poolt Järva-Peetri kirikus 10.07.1855, vaderid: peremees Kustav Reinhold, sulane Jaan Laas, talunaine Mari Last, kõik Viisu mõisapiirkonnast. Leeris käis Järva-Peetris 1873. a. Suri 65-aastaselt 12.01.1921 kell 9 õhtul Viisu vallas ja maeti 16.01.1921. Surmapõhjus: rinnahaigus.

7) poeg Karl LAUFER, sündis 25.10.1879 kell 6 õhtul Palvere mõisapiirkonnas Kose kihelkonnas ja ristiti Kose kirikus 02.11.1879, vaderid: ülemmetsavaht Jakob Johannes Assekander, puidutööline Johann Speidel, metsaülema abikaasa pr. Olga Barbara Dondorf Sõmeru kõrvalmõisast /Sommerhof/. Suri 3-aastaselt 12.02.1883 kell 5 hommikul Palvere mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1883. Surmapõhjus: läkaköha /Keuchhusten/.

8) poeg Otto LAUFER, sündis 23.12.1884 kell 6 õhtul Tubadekõrve metsavahikohal Palvere mõisapiirkonnas ja ristiti Kose kirikus 31.12.1884, vaderid: Kahvre Sae metsavaht Johann Speil, Julius Speil, Johanni poeg, Voose koolmeistri proua Anna Damm. Leeritati Annas 11.11.1901. Suri 25-aastaselt 26.09.1910 kell 9 hommikul Purdi vallas Anna kihelkonnas ja maeti 29.09.1910. Surmapõhjus: tuberkuloos.

Laulatati Anna kirikus pastori poolt 05.02.1906 Leena Lääts-ega /Leena Läets, Lena Laets/ Purdi vallast. Leena sündis 13.10.1874 Eivere mõisapiirkonnas /Eyefer/ Anna kihelkonnas, isa Jüri Lääts, ema Kai, sünd. Riis. Ristiti Anna kirikus 27.10.1874, vaderid: Liisu Valder, Anu Ruubis, Juhan Tõnts. Leeritati Annas 15.11.1892. Pärast esimese abikaasa Otto surma abiellus 14.11.1911 August Uhek-iga. Sellest abielust sündis üks laps, abielu lahutati.

II põlvkond

2. Johann Christian RESCHKE /Jan Krystyan Reszkie/, sündis 19.04.1819 kell 11 hommikul Chorzeszówi koloonias (praeguse haldusjaotuse järgi küla Wodzierady vallas Łaski maakonnas Łódźi vojevoodkonnas), majas nr. 8, isa Johann Adalbert Reschke – vt. nr. 4, ema – Barbara, sünd. Dederek või Toeder või Kuhnert – vt. nr. 5. Ristiti Mikołajewice Püha Neitsi Maarja Sünni rooma-katoliku kirikus ksjonds Piotr Kosiorski poolt 20.04.1819, ristimise tunnistajad: Gottlieb Rier, Adalbert Geisler. Ristimiskanne:

Kolonia Chorzeszowska, 236

Roku Tysiąc Osmset dziewiętnastego, dnia dwudziestego miesiaca Kwietnia, o godzinie iedenastey przed południem. Przed Nami Ksiądzem Piotrem Kosiorskim urzędnikiem stanu cywilnego Gminy Mikołajewickiey Powiatu Szadkowskiego Obwodu Sieradzkiego w Woiewodztwie Kaliskim. Stawił się Jan Woyciech Reszkie Wloscianin lat czterdzieści cztery liczacy zamieszkały w Kolonii Chorzeszówskiey, i okazał nam dziecię płci męskiej ktore urodzilo sie w Domu iego pod Numerem osmym na dniu dziewiętnastym Kwietnia roku bieżącego o godzinie piątey popołudniu oswiadczajac iz iest splodzone z niego i Barbary Dederkowny lat trzydziesty sześć maiącej iego małżonki ize zyczeniem jest ich nadac mu Imiona Jan Krystyan. Po uczynieniu powyzszego oswiadczenia i okazaniu dzieciecia w przytomnosci Bogumiela Rier lat szesćdziesiąt maiącego, i Woyciecha Gaysler lat szecćdziesiąt szesć maiącego, sasiad, wloscianie w Kolonii Chorzeszówskiey zamieszkałi. Akt niniejszy spisalismy, ktory stawajacym przeczytany i podpisany zostal, swiadkowie pisac nie umieja.

Ksiadz Piotr Kosiorski, Urzednik Stanu Cywilnego

20.04.1819 kell 11 hommikul. Meie, ksjonds Piotr Kosiorski, Kaliszi vojevoodkonna Sieradzi ringkonna Szadeki maakonna Mikołajewice valla perekonnaseisuregistri ametniku ees. Ilmus Johann Adalbert Reschke, taluomanik, 44-aastane, elukoht Chorzeszów-i koloonia ja näitas meile meessoost last, kes sündis tema majas nr. 8 käesoleva aasta 19. aprillil kell 5 õhtul ja väitis lapse põlvnevat temast ja tema naisest 36-aastasest Barbara Dederek-ist, ja et nende tahe on anda talle nimeks Johann Christian. Pärast selle tunnistuse andmist ja lapse ettenäitamist 60-aastase Gottlieb Rieri ja 66-aastase naabri Adalbert Geisleri, mõlemad talumehed Chorzeszów-ist juuresolekul. See akt pandi kirja ja loeti ette juuresolnutele ning allkirjastati, tunnistajad ei osanud kirjutada.

Ksjonds Piotr Kosiorski, perekonnaseisuregistri ametnik.

Johann Christian suri enne 1862. a., surmakanne ei ole leitav.

Laulatati Mikołaiewice Püha Neitsi Maarja Sünni rooma-katoliku kirikus ksjonds Leopold Gaiewski poolt 14.09.1837. Abielukanne:

N 19, Ludowinka i Jesionna

Działo się w wsi Mikołajewicach dnia czternastego września, tysiąc ośmset trzydziesty siódmego roku o godzinie trzeciej po południu. Wiadomo czyniemy że w przytomności świadków Daniela Eichmana lat czterdzieści i Karola Mypsa lat pięćdziesiąt sześć liczacych, czynszownikow z Jesionny na dniu dzisiejszym zawarte zostało religijne małżeństwo ewangelikow między panem Krystyanem Reszką młodzianem z Ludowinki, tamze urodzonym z Jana Woyciecha juz zmarłego i z Barbary z Dederków małżonkow Reszków na Ludowince zamieszkałej lat osmnaście mającym, a panna Ludwiką córką Daniela i Doroty z Kaucow małżonkow Franckoskich z Jesionny lat siedemnaście majaca na Hucie Janoskiej zrodzoną, przy rodzicach zostającą. Małżeństwo to poprzedziły trzy zapowiedzi w dniach dwudziestym siódmym sierpnia, trzecim i dziesiątym września w parafii Mikołajewskiej iako też zezwolenie ustne obecnym aktowi małżeństwa rodzicow nowozaślubionych. Tamowaniu małżeństwa nie zaszło. Małżonkowie nowi oświadczają iż nie zawarli umowy przedślubnej. Akt ten stawajacym przeczytany i przez Nas podpisany swiadkowie pisac nie umieja.

Ksiadz Leopold Gaiewski

See juhtus Mikołaiewice külas 14.09.1837 kell 3 õhtul. Me teatame, et tunnistajate, 40-aastase Daniel Eichmanni ja 56-aastase Karl Mypsi, mõlemad rentnikud Jesionnast, juuresolekul sõlmiti täna püha evangeelne abielu 18-aastase Christian Reschke, noormees Ludowinkast, sealsamas sündinud, abielupaar Reschke – kadunud Johann Adalberti ja Ludowinkas elava Barbara, sünd. Dederek, poja ning 17-aastase oma vanemate juures elava neiu Luise, sündinud Huta Janowska-s, abielupaar Frank-i – Danieli ja Dorothea, sünd. Kauz, tütre vahel. Laulatusele eelnes kolm mahakuulutamist Mikołaiewice koguduse ees – 23. augustil, 3. septembril ja 10. septembril ning abieluks andsid oma nõusoleku pruutpaari vanemad, kes laulatuse juures olid. Vastuväiteid abielu sõlmimisele ei olnud. Abiellu astunud teatasid, et nad ei ole sõlminud abielueelset lepingut. See akt loeti kohalolnutele ette ja allkirjastati meie poolt, sest tunnistajad ei osanud kirjutada.

3. Luise FRANK /Ludwika Frank, Lowiza Frank/, sündis umbes 1819 Huta Janowska-s (praeguse haldusjaotuse järgi küla Wodzierady vallas Łaski maakonnas Łódźi vojevoodkonnas), isa Daniel Frank – vt. nr. 6, ema Anna Dorothea Kutzner või Kauz või Kuntz – vt. nr. 7. Sünnikanne ei ole leitav. Ka ei ole teada Luise surmaaeg.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Juliane RESCHKE, abiellus Łaski-s 1860. a. Josef Klich-iga
2) tütar Ernestine RESCHKE – vt. nr. 1
3) tütar Karoline RESCHKE
4) poeg Heinrich RESCHKE, abiellus Pabianice-s 1867. a. Eleonore Sperber-iga

III põlvkond

4. Johann Adalbert RESCHKE /Jan Woyciech Reszka/, sündis umbes 1777. Päritolu teadmata. Suri umbes 56-aastaselt 18.02.1833 kell 5 hommikul Ludowinkas ja maeti 21.02.1833. Tema surmakanne:

N° 11 Kolonia Ludowinka

Działo się w wsi Mikołaiewicach dnia dwudziestego pierwszego Lutego tysiąc ośmset trzydziestego trzeciego roku o godzinie szóstey rano. Stawił się Bogumił Gayzler młynarz lat czterdzieści i Jan Gayzler okupnik lat trzydzieści mayacy, obay na Olęd. [olędrach] Chorzeszówskich zamieszkałi i oświadczyli ze w dniu osmnastym Lutego r.b. [r.b. = roku bieżacego] o godzinie piątey rano umarł Woyciech Reszka gospodarz lat pięćdziesiąt sześć maiący na Kol. Ludowince zamieszkały zostawiwszy owdowiala zone Barbarę. Po przekonaniu sie naocznie o zejsciu Reszki. Akt ten stawajacym przeczytany i przez Nas podpisany, bo stawajacy pisac nie umie.
Ksiądz L(eopold) Gaiewski

See juhtus Mikołaiewice külas 21.02.1833 kell 6 hommikul. Ilmusid 44-aastane mölder Gottlieb Geisler ja 30-aastane rentnik Johann Geisler, mõlema elukoht Chorzeszów-i hollandi koloonia ja teatasid, et käesoleva aasta 18. veebruaril suri 56-aastane talumees Adalbert Reschke, elukoht Ludowinka koloonia, jättes leseks oma naise Barbara. Pärast oma silmaga veendumist, et Reschke oli surnud. Akt loeti ette ja kirjutati meie poolt alla, sest juuresolnud ei oska kirjutada.

Oli abielus Barbara Dederek-iga.

5. Barbara DEDEREK või TOEDER või KUHNERT /Barbara Dederek, Barbara Toder, Barbara Kunert, Barbara Konert/, sündis umbes 1780. Päritolu teadmata. Erinevates kannetes on kirja pandud erinevad neiupõlvenimed, kuid üsna tõenöoliselt on tegemist ühe ja sama isikuga. Perekonnanimede erinevust on andmete puudumise tõttu võimatu selgitada. Surmakanne ei ole leitav, kindlasti oli elus veel 1839. a.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Johann RESCHKE, oli abielus Marie Elisabeth Schaffer-iga, abiellus uuesti1837. a. Karoline Jagelius-ega.
2) poeg Johann Christian RESCHKE – vt. nr. 2
3) tütar Karoline RESCHKE, abiellus 1839. a. Johann Martin Licke-ga.
4) poeg Christian RESCHKE

6. Daniel FRANK, sündis umbes 1792. Päritolu teadmata. Elas Jesionna külas. Täpne surmaaeg teadmata, kuid 1872. aastaks oli Daniel juba surnud, sest oma naise surmakandes on viimast nimetatud leseks.

Oli abielus Anna Dorothea Kutzner-iga.

7. Anna Dorothea KUTZNER või KAUZ või KUNTZ /Anna Dorota Kauc, Anna Dorota Kucner, Anna Dorota Kuntz/, sündis umbes 1797 külas, mille nimi on tema surmakandes kirjas kui Шеппель Preisimaal. Isa Gottlieb Kutzner – vt. nr. 8. Ka tema puhul perekonnanimed varieeruvad, olles kord Kauz, kord Kucner. Kuid mõistatuseks jääb Anna Dorothea sünnikoht – küla, mis saksa keeli oleks niisiis Scheppel Preisimaal. Kõigepealt – sellenimelist küla tänapäeva Saksamaal ei leidu. Ainus leid on Johann Hermann Dielhelmi 1747. a. Maini-äärses Frankfurtis välja antud “Wetterauischer Geographus, Das ist: Kurtze und Vollständige Beschreibung, aller derer in- und an der Wetterau liegender Herrschaften, Städte, Schlösser, Flecken, Dörfer, Adelicher-Klöster- und anderer Höfe, Salz-Soden, … auch was bey ein- und anderem Ort merck- und denckwürdiges zu sehen, [et]c. in Alphabetischer Ordnung zusammen getragen und Nun zum erstenmahl ans Licht gestellet.”, kus leidub viida Scheppeli-nimelisele külale Westerwaldis Siegeni kreisis. Samas see on ka ainus viide sellele külale, rohkem andmeid ei ole ma seni suutnud leida. Teine võimalik koht võiks olla Scheppelwitz, praegune Ciepielowice Dąbrowa vallas /gmina Dąbrowa/ Opole maakonnas /powiat opolski/ Opole vojevoodkonnas /województwo opolskie/. Selle koha kasuks räägib asjaolu, et Jesionna kolonistid olid suures osas pärit Sileesiast, kus Scheppelwitz asus. Ent võimalusi on veel teisigi ja loodetavasti annab aeg arutust selles osas, kus too müstiline Scheppel olla võis. Anna Dorothea suri 75-aastaselt 18.09.1873 vkj. ja 30.09.1872 ukj. kell 8 hommikul Jesionna külas.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Gottfried FRANK, abiellus 1842. a. Elisabeth Biedak-iga
2) tütar Luise FRANK – vt. nr. 3
3) tütar Karoline FRANK
4) poeg Johann Daniel FRANK, abiellus 1853. a. Klara Schaub-iga
5) tütar Anna Dorothea FRANK

IV põlvkond

8. Gottlieb KUTZNER, elas külas nimega Scheppel Preisimaal, sünni- ja surmaaeg teadmata.

Teadaolev laps:
1) tütar Anna Dorothea KUTZNER – vt. nr. 7