Äia vaarema Kadri Meltsas kasvas nagu teine Saarde kihelkonnast pärit vaarema Rõõt Tönnergi, üles ilma isata, kes suri varsti pärast tütre sündi. Kadri ema abiellus uuesti lapsena Viljandi kihelkonnast Saarde kihelkonda kolinud mehega. Saarde rahva põlvnemist uurides hakkab üsna tuntavalt silma sealsete perede omavaheline läbipõimumine – naisi võeti ja mehele mindi enamasti oma kihelkonna ja mõisa piires. Arvatavasti oli põhjuseks kihelkonna suhteline eraldatud muust ilmast – põhja suunal suured metsaalad, lõunas läti asusutusalad, läänes kitsas ja hõredalt asustatud Häädemeeste kihelkond ning meri, vaid idasuunal vahetult Abja kihelkond. Nii on kõik Ruukelid, Meltsased, Tönnerid, Suured ja teised Saarde kihelkonna juurtega pered mitmeid liine pidi risti-rästi omavahel suguluses.

Meltsas on muide roherähn.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

     +--- 3-Toosi Märt (1742-1800) - 4
  +--+ 2-Kaetsaare Hendrik (1779-1821) - 2
  |  +--- 3-Reet (1746-1800) - 5
--+ 1-Kadri MELTSAS (1820-1859) - 1
  |     +--- 4-Vanamõisa Märt (?-1789) - 8
  |  +--+ 3-Anni Aadu (1753-1798) - 6
  +--+ 2-Ann MELTSAS (1793-1836) - 3
     |  +--- 4-Kerema Tõnis (?-1789) - 9
     +--+ 3-Kerema Tõnise t. Mari (1758-1810) - 7
        +--- 4-Ann (1733-1796) - 10

I põlvkond

1. Kadri MELTSAS /Kaddri Meltsas/, isa Hendrik – vt. nr. 2, ema Ann Meltsas – vt. nr. 3, sündis 25.11.1820 Kaetsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas /Tignitz/ Saarde kihelkonnas. Ristiti 28.11.1820, vaderid: Riitsaare Peetri naine Kadri, Kaetsaare Hendriku naine Reet, Vanamõisa Märt. Isa Hendrik suri paar kuud pärast Kadri sündi. Ema abiellus uuesti ja Kadri kasvas üles võõrasisa peres. 1826. a. perekonnanimede panekul sai Kadri koos emaga perekonnanimeks MELTSAS. Nad elasid sel ajal Riitsaare talus nr. 27. 1834. a. revisjoni ajal oli ta tüdrukuks Anni talus. Kadri leeritati Saardes III advendil 12.12.1837. Kadri suri 38-aastaselt 23.03.1859 õhtul Lülle talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1859. Surmapõhjus – külmetuspalavik /Erkältungsfieber/.

Laulatati Saarde pastoraadis pastori poolt 27.12.1844 poisi Hendrik Suur-ega Voltveti mõisapiirkonnast.

Abikaasa Hendrik SUUR /Hindrich Suur, Endrik Suur/, sündis 16.10.1816 Voltveti mõisas, isa Jaan Suur, ema Ann. Ristiti 21.10.1816, vaderid: kreisipealik H. B. von Stryk (Voltveti mõisa omanik), teener Jaagup, aidamees Ennu lesk Anne. Hendriku sündimise ajal oli isa Jaan Voltveti mõisas karjaseks. 1826. a. perekonnanimede panemise ajaks oli pere läinud elama Tammesaare tallu ja nad said perekonnanimeks SUUR. Saarde koguduse personaalraamatu andmetel käis Hendrik leeris Saardes 1833. a., kuigi tolle aasta leerilaste nimekirjas tema nime ei ole. Varasemasse personaalraamatusse on pastor tema kohta kirjutanud versteht nichts – ei mõista mõhkugi. 1834. a. revisjoni ajal elas Hendrik Toosi ehk Mannevere talus, arvatavasti oli seal sulaseks. 1850. a. revisjoni ajaks oli ta läinud sulaseks Kärsu mõisapiirkonda /Kersel/ Kanakülla Riimaru metsavahikohale. 1858. a. revisjonis oli ta koos perega kirjas aga Kärsu mõisa Lülle talus. Teenis sulasena erinevates taludes, sh. mõnda aega ka Saarde köstri juures. Oli kaks korda abielus. Pärast esimese abikaasa Kadri surma laulatati teistkordselt Saarde kirikus pastori poolt 23.08.1859 tüdruku Elts Parts-iga Voltveti mõisapiirkonnast. Hendrik suri vabadikuna 52-aastaselt 08.01.1869 hommikul Toosi talus Voltveti mõisapiirkonnas. Surmapõhjus – maopõletik /Magenentzündung/.

Lapsed – vt. Hendrik Suure sugupuu.

II põlvkond

2. Hendrik /Toosi Märdi poeg Hendrik, Koka Jaagu poiss Hendrik, Kaetsaare Hendrik, Tosi Märt s. Sohn Hendrik, Kokka Jaak s. Jung Hendrik, Kaetsare Hindrik, Kaetsare Hendrik/, isa Märt – vt. nr. 4, ema Reet – vt. nr. 5, sündis umbes 25.02.1779. 1782. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Vangu talus, kus isa Märt oli peremees. 1795. a. revisjoni ajaks oli isa pandud peremeheks Toosi ehk Mannevere tallu ja Hendrik elas samuti seal. Leeritati Saardes III advendil 16.12.1795. 1810. a. võttis naiseks Koka Jaagu tütre Mari ja läks elama Koka tallu. 1817. a. paiku sai tõenäoliselt Kaetsaare tallu peremeheks. Hendrikul oli abieluväline suhe soldatinaise Mariga, kellega sündis 1818. a. tütar Tiiu. Hendrik suri 41-aastaselt 17.02.1821 Kaetsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 20.02.1821. Surmapõhjus – tiisukus /Auszehrung/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati 26.12.1810 Koka Jaagu tütre Mari-ga Voltveti mõisapiirkonnast. Mari sündis kaksikuna 16.04.1789 Voltveti mõisapiirkonnas, isa Koka Jaak, ema Elts. Ristiti 17.04.1789, kaksikvend sai nimeks Jaan. Laste vaderiteks olid: kubjas Suitsu Jaan, Koka Jaagu poiss Peet, Koka Jaagu tüdruk Ann, Koka Jaagu sulane Mihkel, Koka Jaagu sulase Tõnise naine Tiiu. Mari leeritati Saardes III advendil 17.12.1805. Mari suri 28-aastaselt 20.05.1817 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 23.05.1817. Teistkordselt laulatati Hendrik Saardes 23.12.1817 Anni Aadu tütre Ann-iga.

3. Ann /Anni Aadu tütar Ann, Hanni Ado Tochter Ann/, isa Aadu – vt. nr. 6, ema Mari – vt. nr. 7, sündis kaksikuna 20.02.1793 Voltveti mõisapiirkonnas ja ristiti 22.02.1793. Kaksikõde sai nimeks Reet. Laste vaderiteks olid: sulase Viraku Tõnise lesk Ann mõisast, sulase Anni Tõnise naine Tiiu, Suitsumatsi Pärtli kasupoeg Jaan, lapse ema õde – sulase Kerema Jaani naine Reet, Anni Aadu tüdruk Kärt, Voltveti kõrtsmik Juhan. 1795. a. revisjoni ajal elas vanemate juures Anni talus, kus isa Aadu oli peremeheks. Leeritati Saardes IV advendil 19.12.1809. Ann teenis sel ajal Riitsaare Peetri talus tüdrukuna. Abiellus Kaetsaare Hendrikuga, kuid sai vaevalt 3 aastat abielus olla, kui jäi leseks. 1826. a. perekonnanimede panekul sai perekonnanimeks MELTSAS – nagu surnud abikaasa Hendriku vend Jaakki. Elas sel ajal koos tütrega Riitsaare talus. 1834. a. revisjoni ajal oli oma teise mehe juures Pändi talus. Laulatati teistkordselt Saardes 13.11.1827 Tõnumaa Matsi poja Mihkel Illi-ga /Mihkel Illike/ Kärsu mõisapiirkonnast /Kersel/. Mihkel sündis 07.10.1804 Suure-Kõpu mõisapiirkonnas /Groß-Köppo/ Viljandi kihelkonnas, isa Supsi Matsi sulane Mats, ema Anu. Ristiti 09.10.1804, vaderid: Juntsi Jüri, Supsi Matsi vend Juhan, Uia Tõnise naine Ann. 1809. a. märtsis tuli isa Mats koos perega elama Kärsu mõisa Tõnumaa tallu. Pärast esimese naise Anni surma abiellus Mihkel veel kaks korda ning ta suri 54-aastaselt 28.10.1858 pealelõunal Lülle talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 02.11.1858. Surmapõhjus – sinivilltõbi /Blaue Blatter/. Esimene naine Ann suri 42-aastaselt 01.01.1836 kell 3 hommikul Kaetsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 05.01.1836. Surmapõhjus – rinnavesitõbi /Brustwassersucht/.

Hendriku ja Mari teadaolev laps:
1) tütar Maret MELTSAS

Hendriku vallaslaps:
2) tütar Tiiu PÕDER

Hendriku ja Anni lapsed:
3) poeg Tõnis
4) tütar Kadri MELTSAS – vt. nr. 1

Anni ja Mihkli lapsed:
5) poeg Hendrik ILLI
6) poeg Märt ILLI
7) poeg Juhan ILLI

III põlvkond

4. Märt /Toosi ehk Mannevere Märt, Tosi od. Mannewerre Märt, Mert/, päritolu teadmata, sündis umbes 25.02.1742. 1782. a. revisjoni ajal oli Voltveti mõisapiirkonnas Vangu talu peremees, kust ta toodi 1795. a. revisjoni ajaks peremeheks Toosi ehk Mannevere tallu. Pärast Märti sai Toosi talu peremeheks vanim poeg Jaak, kes 1826. a. perekonnanimede panekul sai perekonnanimeks MELTSAS. Märt suri vaid viis päeva pärast oma abikaasa surma umbes 57-aastaselt 09.01.1800 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 11.01.1800.

Oli abielus Reedaga. Ei ole täpselt teada, kas Reet oli Märdi ainus naine ja kõikide laste ema.

5. Reet /Grete/, päritolu teadmata, sündis umbes 25.02.1746. Suri umbes 53-aastaselt 04.01.1800 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 05.01.1800.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak MELTSAS
2) poeg Hendrik – vt. nr. 2
3) poeg Märt
4) tütar Ann
5) poeg Aadu
6) tütar Eeva

6. Aadu /Anni Aadu, Annimaa Aadu, Hanni Ado, Hanni-Ma Ado/, isa Märt – vt. nr. 8, sündis umbes 01.07.1753. 1782. a. revisjoni ajal elas nähtavasti Vanamõisa talus Kärsu mõisapiirkonnas, 1795. a. revisjoni ajaks oli pandud peremeheks Anni tallu Voltveti mõisapiirkonda. Aadu järglased said 1826. a. perekonnanimeks LEESMENT /LIESMENT, LIESMITT/. Aadu suri umbes 44-aastaselt 08.03.1798 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 09.03.1798. Surmakandes on kirjas ka Aadu isa nimi – Vanamõisa Märt.

Oli abielus Mari-ga. Ei ole teada, kas Mari oli Aadu ainus naine ja kõikide laste ema.

7. Mari /Marri/, isa Tõnis – vt. nr. 9, ema Ann – vt. nr. 10, sündis umbes 25.02.1758. Mari isa oli Kärsu mõisapiirkonna Kerema talu peremees Tõnis. Marist sai Anni talu perenaine. Pärast abikaasa Aadu surma pandi talu peremeheks Läti Andrese poeg ja Läti talu peremehe Hansu vend Juhan, kellega Mari 29.12.1798 abiellus. Juhan sündis umbes 25.02.1772. Mari suri umbes 52-aastaselt 04.03.1810 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 06.03.1810.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Märt LEESMENT
3) tütar, kaksik Ann MELTSAS – vt. nr. 3
4) tütar, kaksik Reet
5) poeg Hendrik LEESMENT
6) tütar Mari

Mari ja Juhani laps:
7) tütar Liisu LEESMENT

IV põlvkond

8. Märt /Vanamõisa Märt, Wannamoisa Märt/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Tõenäoliselt oli Kärsu mõisapiirkonna Vanamõisa talu peremees – arvatavasti on ta kirjas Kärsu mõisa vakuraamatus 1758. aastast. Suri enne 1789. a., kuid Saarde pastor on teda hiljem korduvalt maininud, millest jääb mulje, et Märt oli märgilise tähendusega isik tollase Voltveti-Kärsu talupoegkonna hulgas. Tõendid selle kohta, et Märt oli isaks Vanamõisa Peetrile, Märdile, Anni Aadule ja Märissaare Jürile, on järgmised: 1. Anni Aadu surmakandes on kirjas, et ta oli Vanamõisa Märdi poeg; 2. personaalraamatus on Märissaare Jüri juures kirjas, et ta oli Vanamõisa Märdi poeg; 3. Voltveti mõisa 1795. a. revisjoni järgi tuli Aadu Anni tallu peremeheks Vanamõisa talust Kärsu mõisapiirkonnast; 4. Märt ja Peeter olid vennad, millist asjaolu on Saarde kirikuraamatutes korduvalt mainitud; 5. Märdi poja Aadu ristimisel oli üheks vaderiks Märissaare Jüri, lapse isa vend /des Kindes Vaterbruder/; 6. Märdi tütre Mari ristimisel oli üheks vaderik Anni Aadu, lapse isa vend; 7. kõik neli meest ja nende abikaasad on korduvalt üksteise laste ristsetel vaderiteks; 8. 1768. a. leeritati Saardes Vanamõisa Märdi poeg Peeter, leerikande järgi sobib Peetri vanus hilisema Vanamõisa Peetri umbkaudse vanusega; 9. 1826. a. said Peetri ja Aadu järglased perekonnanimeks LEESMENT, millest järeldub, et nad pidid olema ühe pere järglased (sama mõisa piires võisid sama perekonnanime saada vaid sugulased), ülejäänud vendade erinevad perekonnanimed ei olnud samas midagi erilist – oli üsna tavaline, et eraldi leibkonnad võisid saada ka erinevad perekonnanimed.

Märdi teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter – Vanamõisa peremees, järglased said perekonnanimeks LEESMENT /LIESMENT, LIESMITT/
2) poeg Aadu – Anni talu peremees, järglased said perekonnanimeks LEESMENT /LIESMENT, LIESMITT/
3) poeg Jüri – Märissaare talu peremees, järglased said perekonnanimeks RIIS /RIES/
4) poeg Märt – Vanamõisa sepp, järglased said perekonnanimeks ARENS /AHRENS/

9. Tõnis /Kerema Tõnis, Kerrema Tönnis/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Oli nähtavasti Kerema talu peremees. Kärsu mõisa 1758. a. vakuraamatus on kirjas peremees Kerema Peetri Tõnis, kes võib olla sama isik. Tõnis suri enne 1789.

Oli abielus Anniga. Ann oli tõenäoliselt Tõnise ainus naine ja kõigi laste ema, sest Saarde koguduse personaalraamatus on teda nimetatud vanima teadaoleva lapse emaks.

10. Ann, päritolu teadmata, sündis 25.02.1733. Oli nähtavasti Kerema talu perenaine. Suri umbes 63-aastaselt 17.03.1796 Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 19.03.1796.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. Rõõt Tönneri sugupuu – Kerema Jaan
2) tütar Mari – vt. nr. 7
3) poeg Pärtel
4) poeg Tõnis – järglased said perekonnanimeks NUGIS /NUGGIS/
5) tütar Ellu
6) tütar Kärt