Äia vaarisa Hendrik Suure sugupuu ei saanud väga suur – põhjuseks taas andmete nappus, mis tingitud Saarde koguduse ürikute hävimisest 18. sajandi lõpus. Hendriku isa Jaan oli ainus mees Voltveti mõisas, kelle pere sai perekonnanimeks SUUR – ei tea, kas oli tegemist tõepoolest suurekasvulise mehega või oli see nimevalik lihtsalt juhuslik. Jaan ei olnud aga põline voltvetlane, tema sünnikodu asus hoopiski Ruhja kihelkonnas Arakste mõisapiirkonnas. Tagantjärele on võimatu öelda, kas Jaan oli rahvuselt eestlane või lätlane – Arakste jt. piiriäärsete mõisate talupoegkond koosnes nii eesti- kui ka lätikeelsetest peredest. Ka Jaani esimese naise Anni rahvuslikku kuuluvust ei ole võimalik määrata – temagi oli tõenäoliselt pärit Arakstest. Läti päritolu kasuks räägivad asjaolud, et Jaani pere käis nähtavasti Ruhjasse kirikusse (eestikeelsed talupojad eelistasid tihtipeale käia kaugemal naaberkihelkonnas Hallistes, kus pastor pidas eestikeelset jutlust) ja et Jaani noorem vend sai perekonnanimede panekul vägagi lätipärase perekonnanime (Arakste talupoegadest päris mitmele pandi ka selgelt eestikeelsed perekonnanimed). Seega siis piisk “läti verd”?

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

     +--- 3-Hendrik (1755-1826) - 4
  +--+ 2-Jaan SUUR (1778-1842) - 2
  |  |  +--- 4-Jehz - 6
  |  +--+ 3-Katrin (1759-1815) - 5
--+ 1-Hendrik SUUR (1816-1869) - 1
  +--- 2-Voltveti mõisa karjanaine Ann (1780-1839) - 3

I põlvkond

1. Hendrik SUUR /Hindrich Suur, Endrik Suur/, isa Jaan SUUR – vt. nr. 2, ema Ann – vt. nr. 3, sündis 16.10.1816 Voltveti mõisas /Tignitz/ Saarde kihelkonnas ja ristiti 21.10.1816, vaderid: kreisipealik H. B. von Stryk (Voltveti mõisa omanik), teener Jaagup, aidamees Ennu lesk Anne. Hendriku sündimise ajal oli isa Jaan Voltveti mõisas karjaseks. 1826. a. perekonnanimede panemise ajaks oli pere läinud elama Tammesaare tallu ja nad said perekonnanimeks SUUR. Saarde koguduse personaalraamatu andmetel käis Hendrik leeris Saardes 1833. a., kuigi tolle aasta leerilaste nimekirjas tema nime ei ole. Varasemasse personaalraamatusse on pastor tema kohta kirjutanud versteht nichts – ei mõista mõhkugi. 1834. a. revisjoni ajal elas Hendrik Toosi ehk Mannevere talus, arvatavasti oli seal sulaseks. 1850. a. revisjoni ajaks oli ta läinud sulaseks Kärsu mõisapiirkonda /Kersel/ Kanakülla Riimaru metsavahikohale. 1858. a. revisjonis oli ta koos perega kirjas aga Kärsu mõisa Lülle talus. Teenis sulasena erinevates taludes, sh. mõnda aega ka Saarde köstri juures. Hendrik suri vabadikuna 52-aastaselt 08.01.1869 hommikul Toosi talus Voltveti mõisapiirkonnas. Surmapõhjus – maopõletik /Magenentzündung/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saarde pastoraadis pastori poolt 27.12.1844 tüdruku Kadri Meltsas-ega Voltveti mõisapiirkonnast. Pärast Kadri surma laulatati teistkordselt Saarde kirikus pastori poolt 23.08.1859 tüdruku Elts Parts-iga Voltveti mõisapiirkonnast. Elts sündis Saarde koguduse kirikuraamatute andmetel 24.10.1832 Loodi mõisapiirkonnas /Kersel/ Paistu kihelkonnas, isa Jaak Parts, ema Mall. Paistu koguduse sünnimeetrikas aga Eltsi ristimiskannet ei leidu, nagu ei leidu seda ka Saarde koguduse sünnimeetrikas. Eltsi pere läks sedaaegu Loodist elama Jäärja mõisapiirkonda /Saarahof/ Saarde kihelkonda. Eltsil sündis 14.08.1841. a. vallaslaps Andres Parts. Elts suri 73-aastaselt 21.12.1905 kell 3 hommikul Ratta talus Abja mõisapiirkonnas /Abia/ ja maeti 28.12.1905 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – halvatus.

Abikaasa Kadri MELTSAS /Kaddri Meltsas/ sündis 25.11.1820 Kaetsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas, isa Hendrik, ema Ann Meltsas. Ristiti 28.11.1820, vaderid: Riitsaare Peetri naine Kadri, Kaetsaare Hendriku naine Reet, Vanamõisa Märt. Isa Hendrik suri paar kuud pärast Kadri sündi. Ema abiellus uuesti ja Kadri kasvas üles võõrasisa peres. 1826. a. perekonnanimede panekul sai Kadri koos emaga perekonnanimeks MELTSAS. 1834. a. revisjoni ajal oli ta tüdrukuks Anni talus. Kadri leeritati Saardes III advendil 12.12.1837. Kadri suri 38-aastaselt 23.03.1859 õhtul Lülle talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1859. Surmapõhjus – külmetuspalavik /Erkältungsfieber/.

Hendriku ja Kadri lapsed:

1) poeg Jaan SUUR, sündis 06.07.1846 varahommikul Kaetsaare talus Voltveti mõisapiirkonnas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 14.07.1846, vaderid: sulane Jaan Paukmurson, peremehe naine Tiiu Paukmurson, tüdruk Maret Suur. Leeritati Saardes 17.03.1863. Suri 76-aastaselt 04.11.1922 kell 5 pealelõunal Pati vallas /Pattenhof/ ja maeti 09.11.1922 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – „vanaduse haigus“.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati ajavahemikus 1873 – 1877 Kadri Telk-iga /Kaddri Telg/. Ei ole täpselt teada, kus laulatus aset leidis, nähtavasti ei olnud ka Saarde koguduse pastoril selle kohta mingit informatsiooni. Mõlemad – nii Jaan kui ka Kadri – on mainitud perioodil Saardest ära olnud, sest personaalraamatu märkmete kohaselt kumbki sel ajal armulaual ei käinud. 1878. a. alates on Kadri aga kirjas juba Jaani naisena. Kadri sündis 20.01.1849 õhtul Kärsu Vanamõisas, isa kangur Tiit Telk, ema Dora, sünd. Tõnisson. Ristiti Saarde kirikus pastori poolt 30.01.1849, vaderid: möldri naine Katharina Niländer, perenaine Kadri Jakobson, poiss Hendrik Arens. Leeritati Saardes 04.12.1866. Kadri suri 63-aastaselt 08.05.1912 kell 9 hommikul Pati vallas ja maeti 11.05.1912. Surmapõhjus – neeruhaigus. Jaanil ja Kadril lapsi ei sündinud, kuid 1887. a. lapsendasid nad Kadri õe Liisa 9-aastase vallaspoja Aleksander Telk-i. Teistkordselt laulatati Jaan Saarde kirikus pastori poolt 04.05.1914 lesknaise Liisu Vridolin-iga /Liso Wridolin/, sünd. Riis /Liso Ries/ Voltveti mõisast. Liisu sündis 08.12.1860 õhtul Märissaare talus Kärsu mõisapiirkonnas, isa peremees Pärtel Riis, ema Rõõt, sünd. Siitan. Ristiti Saarde kirikus pastori poolt 18.12.1860, vaderid: perenaine Liisu Riis, tüdruk Liisu Pahk, sulane Hendrik Siitan. Leeritati Saardes 25.03.1879. Liisu abiellus 11.05.1908 Peeter Vridolin-iga ning lesestus 10.01.1913. Liisu suri 55-aastaselt 11.12.1915 kell 1 hommikul Räägu talus Voltveti vallas ja maeti 15.12.1915 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – vähk.

2) tütar Mall SUUR – vt. Peeter Ruukeli sugupuu (Peetri poeg Peeter Ruukel)

3) poeg Märt SUUR, sündis 27.02.1851 hommikul Riimaru metsavahikohal Kärsu mõisapiirkonnas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 04.03.1851, vaderid: poiss Märt Illi, poiss Jaak Song, vabadikunaine Ann Vugt. Leeritati Saardes 23.03.1869. Suri 69-aastaselt 23.06.1920 kell 4 pealelõunal ja maeti 26.06.1920 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saarde kirikus pastori poolt 05.10.1875 Läti talu tüdruku Eeva Pikkor-iga /Ewa Pikkor, Ewa Pikkur/ Voltveti mõisapiirkonnast. Märt oli samal ajal samas talus sulaseks. Eeva sündis 23.07.1852 Juttuse talus Kärsu mõisapiirkonnas, isa vabadik Juhan Pikkor, ema Eeva. Ristiti Saarde kirikus pastori poolt 03.08.1852, vaderid: tüdruk Eeva Univer, perenaine Maret Untveil, poiss Juhan Univer. Eeva suri 39-aastaselt 09.11.1891 kell 6 õhtul Kärsu mõisas ja maeti 13.11.1891. Surmapõhjus – sisemine haigus /Inneres Leiden/. Teistkordselt laulatati Märt Halliste kirikus pastori poolt 09.02.1892 Riisu talu tüdruku Leena Kuusik-uga /Lena Kusik/ Vana-Kariste mõisapiirkonnast /Alt-Karrishof/ Halliste kihelkonnast. Leena sündis 13.11.1843 hommikul Lopekuri talus Abja mõisapiirkonnas /Abia/ Halliste kihelkonnas, isa Hiiumaalt pärit sulane Jaan Kuusik, ema Mari. Ristiti 21.11.1843, vaderid: peremees Jaan Pärn, manuline Mari Orav, sulase Toomas Murro? naine Kadri. Leeritati Hallistes 30.10.1860. Leena suri 75-aastaselt 15.02.1919 kell 5 pealelõunal Voltveti vallas ja maeti 18.02.1919 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – sisemine haigus.

4) poeg Tõnis SUUR /Tönnis Suur/, sündis 28.11.1854 õhtul Kirstulaane talus Kärsu mõisapiirkonnas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 05.12.1854, vaderid: poiss Tõnis Põder, poiss Aadu Männik, perenaine Anna Põder. Leeritati Saardes 19.03.1872. 1910. a. läks üle Pärnusse arvatavasti Eliisabeti kogudusse, kuid tuli sealt hiljem tagasi Saarde kogudusse. Suri 75-aastaselt 26.05.1930 kell pool 7 hommikul Vana-Kariste vallas ja maeti 28.05.1930 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – vanadus.

Laulatati Saarde kirikus pastori poolt 09.09.1873 tüdruk Eeva Seimann-iga /Ewa Seimann/ Voltveti mõisapiirkonnast. Eeva sündis 11.01.1846 keskpäeval Peetrimatsi talus Pati mõisapiirkonnas, isa sulane Jaak Seimann, ema Rõõt, sünd. Tisler. Ristiti Saarde kirikus 20.01.1846, vaderid: perenaine Eeva Siberk, perenaine Liisu Mõtus, poiss Hans Mõtus. Eeva suri 62-aastaselt 02.01.1909 kell kolmveerand 7 hommikul Voltveti vallas ja maeti 04.01.1909. Surmapõhjus – südame halvatus.

5) poeg Peeter SUUR /Peter Suur/, sündis 10.08.1858 hommikul Lülle talus Kärsu mõisapiirkonnas ja ristiti peremees Hendrik Ilvese poolt 17.08.1858, vaderid: poiss Peeter Vähk, poiss Märt Ruukel, vabadikunaine Anna Illi. Suri üheaastaselt 07.10.1859 öösel Laukasaadu talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 11.10.1859. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Hendriku ja Eltsi lapsed:

6) poeg Hans SUUR, sündis 05.08.1860 keskpäeval Kärsu mõisas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 14.08.1860, vaderid: sulane Hans Parts, kubjas Hans Pikkor, perenaine Mari Tönner. Suri 7-nädalaselt 22.09.1860 hommikul Kärsu mõisas ja maeti 25.09.1860. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

7) poeg Pärtel SUUR /Pertel Suur/, sündis 18.07.1861 keskpäeval Kärsu mõisas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 30.07.1861, vaderid: peremees Pärtel Tönner, poiss Andres Simson, sulase naine Miina Roosmann. Leeritati Saardes 19.11.1878. 1893. a. läks Halliste koguduse liikmeskonda. Suri 75-aastaselt 01.11.1936.

Laulatati Halliste pastoraadis pastori poolt 07.03.1893 tüdruku Mall Vares-ega /Mal Warres/ Koordimatsi talust Vana-Kariste mõisapiirkonnast. Pärtel teenis sel ajal Söödi talus Kaubi mõisapiirkonnas /Neu-Bornhusen/ Halliste kihelkonnas. Mall sündis 03.09.1859 kell 3 hommikul Sempre talus Vana-Kariste mõisapiirkonnas Halliste kihelkonnas, isa sulane Jaan Vares, ema Ann, sünd. Käige. Ristiti küster Karl Treffneri poolt 13.09.1859, vaderid: Rängle Villem Järvson, lesknaine Els Kangur, tüdruk Els Masing. Leeritati Hallistes 28.10.1878. Malli vanem õde Mari oli abielus Kusta Põder-iga ja ta oli Peeter Põder-i (abiellus Liisu Suur-ega) ja Märt Põder-i (abiellus Ella Suur-ega) ema.

8) tütar Miina SUUR /Mina Suur/, sündis 18.04.1863 hommikul Saarde köstri majas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 28.04.1863, vaderid: sulase naine Miina Ruusmann, tüdruk Liisu Suur, sulane Mihkel Lepik. Suri üheaastaselt 08.07.1864 Saarde köstri majas ja maeti 09.07.1864. Surmapõhjus – õnnetusjuhtum (põles surnuks tuld võtnud hällis heinamaal – in einer Hülle auf dem Heuschlag, die vom Feuer ergriffen wurde, verbrannt).

9) poeg Aadu SUUR /Ado Suur/, sündis 13.11.1864 keskpäeval Saarde köstri majas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 22.11.1864, vaderid: sulane Aadu Ruusmann, poiss Märt Tohv, rätsepa naine Mari Kullison. Suri 3-aastaselt 20.08.1868 hommikul Toosi talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 22.08.1868. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

10) tütar Mari SUUR /Marri Suur/, sündis 18.09.1866 pealelõunal Undi talus Voltveti mõisapiirkonnas ja ristiti köster Lementy poolt 25.09.1866, vaderid: tüdruk Mari Siitan, vabadiku naine Rõõt Pärn, poiss Hans Kask. Suri 3-kuuselt 06.01.1867 õhtul Undi talus ja maeti 08.01.1867. Surmapõhjus – krambid.

11) tütar Leena SUUR /Leno Suur/, sündis 26.05.1868 pealelõunal Toosi talus Voltveti mõisapiirkonnas ja ristiti Saarde kirikus pastori poolt 02.06.1868, vaderid: perenaine Leena Grahv, langenud tüdruk Rõõt Parts, poiss Jaak Leesment. Leeritati Saardes 30.03.1886. 1896. a. sündis Leenal vallastütar Juuli. Pärast lesestumist 1918. a. läks koos perega elama Laatre valda. Laatre valla perekonnaseisuametniku otsusega 18.07.1935 määrati Leenale koos poega Hansu, Märdi ja Ernstiga uueks perekonnanimeks LAIDVA.

Laulatati Saarde 03.10.1899 Adam Osol /Adam Ohsol/ Abja mõisapiirkonnast. Nii Adam kui ka Leena elasid kihluse ajal Abja mõisapiirkonnas. Adam sündis 20.12.1878 hommikul Ruhke talus Terneja mõisapiirkonnas /Torney/ Ruhja kihelkonnas, isa rentnik Tobia Osol, ema Eeve, sünd. Paehgel. Ristiti kodus vöörmündri poolt 07.01.1879, vaderid: peremees Adam Boschwechter, sulane Peter Ohsol, tüdruk Maddal Ohsol. Ilmselt elas pere põhiliselt siiski Uue-Kariste mõisale kuulunud ja Ruhja kihelkonnas asunud maadel. Leeris käis Ruhjas 1896. 1899. a. tuli Põhja-Ruhja kogudusest Saarde kogudusse. Adam suri 39-aastaselt 09.11.1918 kell 10 õhtul Voltveti vallas ja maeti 14.11.1918 Saarde kalmistule. Surmapõhjus – gripp /Grippe/ (oli arvatavasti üks paljudest nn. hispaania gripi ohvritest).

II põlvkond

2. Jaan SUUR /karjane Jaan, Viehkerl Jahn, Jahn Suur/, sündis umbes 31.05.1778 Arakste mõisapiirkonnas /Arras/ Ruhja kihelkonnas, isa Hendrik – vt. nr. 4, ema Katrin – vt. nr. 5. 1782. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Arakste mõisapiirkonnas Ansche/Angsche talus (Vene verstakaardi järgi asus see talu Laatre-Ruhja tee ääres praeguse Läti territooriumil üsna vahetult praeguse riigipiiri lähedal). Jaani isa oli selles talus sulaseks. 1795. a. revisjoni ajaks oli Jaan läinud sulaseks sama mõisa Duhze tallu. Arakste mõisa 1811. a. revisjonist saab teada, et Jaan on 1799. a. viidud Voltveti mõisa ja on nüüd kirjas mõisarahva all /versetzt nach meinem Gute Tignitz im Pernauschen Kreise 1799 unter den Hofsleuten/. Sel ajal toodi päris päris mitu talupoega Arakstest Voltveti alla – vahepeal oli Arakste mõis läinud Voltveti mõisa omaniku Bernhard Heinrich von Strycki kätte. Voltveti mõisa 1816. a. revisjonilehtedest leiabki mõisa karjase Jaani koos perega mõisarahva seast. 1826. a. perekonnanimede panemisel sai Jaan perekonnanimeks SUUR. Selleks ajaks oli ta mõisast lahkunud ja elas Tammesaare talus. 1834. a. elas Vasu talu saunas. Jaan suri umbes 63-aastaselt 26.05.1842 Laukasaadu talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1842. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saardes 08.01.1811 Voltveti mõisa karjanaise, müürsepp Gustav lese Ann-iga. Kuu aega pärast laulatust sündis juba esimene laps. Pärast Anni surma laulatati Jaan teistkordselt Saarde kirikus pastor M. Kauzmanni poolt 24.09.1839 langenud tüdruku Ann Näär-iga Vasu talust. Jaan oli sel ajal Laukasaadu talus vabadik. Ann sündis 12.03.1808 Lülle talus Kärsu mõisapiirkonnas, isa Lülle Juhani sulane Jaak, ema Leenu. Ristiti 15.03.1808, vaderid: peremees Matsi Kaarli naine Ann, Volli Jaagupi tütar Made, peremees Lülle Juhan. 1832. a. sündis Annil vallastütar Eeva Näär. Pärast lesestumist sündis Annil veel üks vallaslaps – tütar Noora Suur. Ann suri 72-aastaselt 22.01.1881 kell 10 ennelõunal Langsaaadu talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 25.01.1881. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

3. Ann SUUR /Voltveti mõisa karjanaine Ann, Hofs Viehwb. Ann/, päritolu teadmata, sündis umbes 1780. Ann oli teadaolevalt vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Voltveti müürsepp Gustav, kes nagu Jaangi oli Voltveti mõisa toodud Arakste mõisapiirkonnast Ruhja kihelkonnast. Saarde koguduse personaalraamatu järgi elas Gustav koos Anniga Suitsumatsi talus, elu lõpus aga Räägu Hansu talus. Gustav suri 04.02.1804 Räägu talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1804. Surmapõhjus – rinnahaigus ja külmetus /Brustkrankheit und Erkältung/. Annist sai Voltveti mõisa karjanaine. Anni päritolu on ebaselge, ent tõenäoliselt ei olnud ta pärit Saarde kihelkonnast, pigem oli ta koos Gustaviga tulnud Voltveti mõisapiirkonda Ruhja kihelkonnast. Ann suri umbes 59-aastaselt 01.06.1839 ennelõunal Laukasaadu talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 04.06.1839. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustübel/.

Anni ja Gustavi teadaolev laps:
1) tütar Liisu SUUR – sai 1826. a. perekonnanime koos kasuisa Jaani perega, abillus Tohver Juhanson-iga.

Jaani ja Anni lapsed:
2) tütar Elts SUUR – abiellus Tõnis Männik-uga, tütar Leenu Männik abiellus Märt Ruukel-iga.
3) tütar Ann SUUR
4) tütar Maret SUUR
5) poeg Hendrik SUUR – vt. nr. 1

Jaani ja Anni (teine abikaasa) laps:
6) tütar Liisu SUUR

III põlvkond

4. Hendrik /Ansche Hendrick, Indrik/, päritolu teadmata, sündis umbes 1755. 1782., 1795. ja 1811. a. revisjonide ajal oli sulane Ansche/Angsche talus Arakste mõisapiirkonnas. Suri umbes 70-aastaselt enne 1826. a.. Surmakuupäev võib olla 11.12.1825 – Ruhja koguduse personaalraamatus on Angsche talus kirjas üks leskmees Indrik, kelle juurde on see kuupäev kirja pandud.

Oli abielus Katrin-iga.

5. Katrin /Kattrine/, sündis umbes 1759, isa Jehz – vt. nr. 6. Tõenäoliselt suri umbes 55-aastaselt enne 1815.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan SUUR – vt. nr. 2
2) poeg Toom
3) poeg Martin DALLIT – arvatavasti sai 1826. a. perekonnanimeks DALLIT

IV põlvkond

6. Jehz, tema kohta ei ole olemas mingeid andmeid peale mainimise Arakste mõisa 1782. a. revisjonis Katrini isanimena.

Teadaolev laps:
1) tütar Katrin – vt. nr. 5