Äia vaarema Rõõt Tönner (võib-olla hääldati seda nime hoopis kui Tõnner) kasvatajaks oli nähtavasti tema ema. Rõõt oma isa ilmselt ei näinudki, sest isa võeti vist juba enne esiklapse sündi nekrutiks. Kohustus, mis toona oli eluaegne… Ema teist korda ei abiellunud (mida nn. nekrutilesed toona sageli tegid), mis tahes-tahtmata annab ainet mõtisklusteks – miks ometi? Kuigi sugupuu-uurimisel tulevad emotsioonid pigem kahjuks kui kasuks, siis päris kiretult ammustel aegadel elanud inimeste elusid võtta ka ei saa. Nii ongi minu jaoks Rõõda ema Kärt kujunenud „õnnetu armastuse“ võrdkujuks. Kui oletada, et Kärt ja tema mees Peeter olid noored armunud, et nad abiellusid vaatamata teatavale seisuslikult vahele (Kärt oli peremehe tütar, Peeter vaid sulaspoiss), Peeter võeti nekrutiks arvatavasti juba enne esiklapse sündi, Kärt jäi eluks ajaks üksinda (kuigi nekrutilesena ja peremehe tütrena oleks tal kindlasti olnud võimaluk uus pere luua), siis mulle kangastub siis tolle ajastu noore naise tragöödia. Ma ei saa temast mõelda ilma kahju- ja kaastundeta. Mul pole õrna aimugi, mida ta ise tundis, aga ma ei saa lahti mõttest, et ta ise valis üksinduse – ja lootuse, et armastatu tuleb ükskord ikka tagasi. Aga ta ei tulnud…

Rõõda sugupuud uurides komistasin mitte Tönneri, vaid Ruukeli nime päritolu probleemile. Imelik küll, aga Peeter Ruukeli abikaasa Rõõda vanaema Mai oli pärit Puldre talust Laatre mõisapiirkonnast, mis juhuslikult asus Ruukli-nimelise oja ääres. Ometigi ei seleta see, miks Peeter Ruukel sai 1826. a. perekonnanimeks Ruukel. Muidu võiks ju arvata, et eeskujuks oli naise esivanemate päritoluga seotud kohanimi. Ent Peeter abiellus Rõõdaga alles kümmekond aastat hiljem 1837. a. Toponüümi ennast kohtab sealkandis mujalgi – kunagise Abja mõisapiirkonna maadel asub Ruugle/Ruukle raba, samas läheduses Ruukle talukoht. See annab alust arvata, et sõnal oli mingi tähendus, mis tänaseks unustuse hõlma vajunud. Muide – Laatre mõisale kuulunud ja tänaseks hävinud Puldre talul on märgiline tähendus Eesti kultuuriloole – talu alatares sündis 1855. a. kirjanik August Kitzberg. Sugulussidet siin käsitletud sugupuuga siiski leida ei õnnestunud.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

        +--- 4-Riitsaare Peeter (1717-1787) - 8
     +--+ 3-Riitsaare Tiit (1762-1824) - 4
     |  +--- 4-Malle (?-1782) - 9
  +--+ 2-Kerema Jaani sulane Peeter (1786-?) - 2
  |  |     +--- 5-Anni Märt (1705-1790) - 14
  |  |  +--+ 4-Puldre Märt (1730-1799) - 10
  |  |  |  +--- 5-Ann (1705-1766) - 15
  |  +--+ 3-Puldre Märdi t. Mai (1763-1815) - 5
  |     |  +--- 5-Anni Hans (?-1739) - 16
  |     +--+ 4-Anni Peetri õde Els (1727-1800) - 11
  |        +--- 5-Kärt (?-1756) - 17
--+ 1-Rõõt TÖNNER (1813-1876) - 1
  |     +--- 4-Kerema Tõnis (?-1789) - 12
  |  +--+ 3-Kerema Jaan (1756-1823) - 6
  |  |  +--- 4-Ann (1733-1796) - 13
  +--+ 2-Kärt TÖNNER (1787-1845) - 3
     +--- 3-Pikakärdi Juhani tüdruk Eeva (Epp) (1756-1806) - 7

I põlvkond

1. Rõõt TÖNNER /Rööt Tönner/, isa Peeter – vt. nr. 2, ema Kärt Tönner – vt. nr. 3, sündis 02.12.1813 Voltveti mõisapiirkonnas /Tignitz/ Saarde kihelkonnas ja ristiti Kõpus 05.12.1813, vaderid: Kerema Liisu, Kure Peetri naine Tiina Uue-Kariste mõisapiirkonnast /Neu-Karrishof/ Halliste kihelkonnast, Oisaare Andres. Kasvas isata, sest isa Peeter võeti juba enne lapse sündi 1813. a. nekrutiks. Elas Kerema talus Kärsu mõisapiirkonnas /Kersel/ Saarde kihelkonnas, kus peremeheks sai pärast vanaisa (ema isa) Kerema Jaani surma tädimees (ema õemees) Kerema Märt. 1826. a. said nii Märdi pere kui ka Rõõt koos emaga perekonnanimeks TÖNNER /personaalraamatus ka kujul TÖLLNER, TÖLNER, võimalik hääldusvariant veel TÕNNER/. Leeritati Saardes kolmandal advendil 1830, pastor on nimeks märkinud Rööt Töllner. Rõõt suri 62-aastaselt 21.01.1876 kell 8 hommikul Tõnumaa talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 25.01.1876. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laulatati Saarde kirikus vikaar C. B. Gebhardti poolt 16.05.1837 Küti talu peremehe lesestunud Peeter Ruukel-iga Voltveti mõisapiirkonnast.

Abikaasa PEETER RUUKEL /Vanamõisa Peetri sulase Mihkli poeg Peeter, Toosi Mihkli poeg Peeter, Peter Rukel, Wannamoisa Peter s. Knechts Mihkel Sohn Peter, Tosi Mihkel Sohn Peter/ sündis 06.11.1798 Vanamõisas Kärsu mõisapiirkonnas /Kersel/ Saarde kihelkonnas, isa Mihkel, ema Ann Ruukel. Ristiti 11.11.1798, vaderid: Vanamõisa Peeter, Kärsu kõrtsmik Matu, vana mõisa sulase Hansu naine Kärt. Leeritati Saardes novembris 1815. 1816. a. revisjoni ajal elas koos emaga Mannevere ehk Toosi talus nr. 18. Perekonnanimede panemisel 1826. a. sai perekonnanimeks RUUKEL /RUKEL/. 1834. a. revisjoni ajaks oli läinud sulaseks Mihklemaa tallu nr. 33. 1850. ja 1858. a. revisjoni ajal oli sulane Tõnutiidu talus nr. 19. Laste sünnikannete järgi oli Peeter lühikest aega 1830-ndate lõpus Küti talu peremees, kuid juba 1840-ndatel ja edaspidi seisuselt sulane või vabadik. Suri 82-aastaselt 04.12.1880 kell 2 hommikul Tõnumaa talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 07.12.1880. Surmakandes on Peeter kirjas kui peremehe isa – Tõnumaa talu peremeheks oli poeg Mihkel Ruukel. Peetri surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Saardes 17.12.1822 Riitsaare Tõnise tütre Tiiu-ga /Riitsare Tönnis Tochter Tio/. Peeter oli sel ajal Toosi talus sulaseks. Tiiu sündis 22.03.1799 Sogru ehk Tammesaare talus Voltveti mõisapiirkonnas /Tignitz/ Saarde kihelkonnas, isa Sogru Märdi sulane Tõnis, ema Tiiu. Ristiti 24.03.1799, vaderid: Sogru Märdi sulase Matu naine Eeva, Riitsaare Jaagu perenaine Ann, Suitsumatsi Andrese sulane Jaak. Leeris käis Saardes arvatavasti märtsis 1817. Tiiu suri 37-aastaselt 23.02.1837 õhtul Küti talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 28.02.1837. Surmapõhjus – sünnitusega kaasnenud komplikatsioonid /Wochenbett/. Teine abikaasa oli Rõõt Tönner.

Lapsed – vt. Peeter Ruukeli sugupuu.

II põlvkond

2. Peeter /Riitsaare Tiidu ja Mai poeg Peeter, Kerema Jaani sulane Peeter, Juttuse Jaagu poiss Peeter, Riitsaar Tieds und May ihr Sohn Peter, Juttusse Jaak sein Jung Peter, des Kerrema Jaan Knecht Peter/, isa Tiit – vt. nr. 4, ema Mai – vt. nr. 5, sündis umbes 31.10.1786. Kärsu mõisa 1816. a. revisjonist selgub, et 23 ja poole aastane Peeter on eelmise, 1811. a. revisjoni ajal elanud Kerema talus, vahepeal võtnud naiseks peretütre Kärdi ning võetud 1813. a. nekrutiks. Veel saab teada, et Peetri isa nimi oli Tiit. Need andmed on abiks Peetri põlvnemise väljaselgitamisel – paraku ei ole säilinud Kärsu mõisa 1811. a. revisjoni ja ka Saarde koguduse personaalraamatud sellest ajast puuduvad. Peetri päritolu kohta leidub vihje Saarde koguduse leerilaste nimekirjades. Nimelt ei leidu seal ainsamatki teist sobivat Peetrit peale 1802. a. leeris käinud Juttuse Jaagu poisi ning ühtlasi Riitsaare Tiidu ja Mai poja Peetri, kes toona elas Kärsu mõisapiirkonnas Juttuse talus. Et Voltveti ja Kärsu mõisad kuulusid samale omanikule, siis oli talupoegade liikumine ühe mõisa alt teise alla sage ja tavapärane. Personaalraamatutes Peetri jälgi otsides ilmneb, et ta sündis arvatavasti Riitsaarel. 1795. a. läks isa Tiit koos perega Anni Aadu juurde sulaseks. Pojast Peetrist sai Juttuse Jaagu kasvandik. 1811. a. oli temast saanud Kerema talu sulane. Kosis naiseks peretütre, kuid õige pea tabas noort peret ränk saatuselöök – nimelt võeti Peeter ilmselt veel enne esimese lapse sündi (lapse ristimiskandes on Peeter kirjas kui soldat) nekrutiks. Toona tähendas see eluaegset teenistust tsaariarmees, kust tagasiteed koju enamasti ei olnud. Nii jääbki Peetri saatus teadmata – ta kaob nagu tina tuhka.

Laulatati Saardes 24.12.1811 Kerema Jaani tütre Kärt-iga Kärsu mõisapiirkonnast.

3. Kärt TÖNNER /Kerema Jaani tütar Kärt, Kert Tönner, Kerrema Jaan s. Tochter Kert/, isa Jaan – vt. nr. 6, ema Eeva või Epp – vt. nr. 7, sündis umbes 01.09.1787. Jäi üsna varsti pärast abiellumist nö. lese seisusesse – nekrutiks võetud meeste naisi käsitleti toona leskedena ja nad võisid uuesti abielluda isegi siis, kui mehe surma kohta mingeid andmeid ei olnud. Kuid Kärt ei abiellunud enam kunagi. Võib-olla oli mehe kaotus noore naise jaoks sedavõrd ränk kogemus? Kes seda enam teab… 1826. a. sai Kärt koos tütrega perekonnanimeks TÖNNER. Sama nime sai ka Kärdi noorema õe Eeva pere. Eeva oli abielus Riitsaare Tõnu poja Märdiga, kellest oli saanud vahepeal Kerema talu peremees. Mõneti oli see kummaline, et Kärt ja Eeva ühesugused perekonnanimed said – formaalselt oli tegemist kahe erineva perekonnaga. Samas on võimalik, et Kärdi ja Eeva abikaasad põlvnesidki ühest perest – vähemalt olid mõlemad päris Riitsaarel asunud taludest. Kärt suri umbes 57-aastaselt 25.05.1845 pärastlõunal Küti talus Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 29.05.1845. Surmapõhjus: närvipalavik /Nervenfieber/.

Laps:
1) tütar Rõõt TÖNNER – vt. nr. 1

III põlvkond

4. Tiit /Riitsaare Tiit, Riitsaare Kustavi sulane Tiit, Vanamõisa Tiit, Tõnumaa Tiit, Riitsaar Tied, Tönnoma Tied, Wannamoisa Tied/, isa Peeter – vt. nr. 8, ema Malle – vt. nr. 9, sündis umbes 25.02.1762. 1782. a. revisjoni ajal elas Riitsaare talus, kus isa Peeter oli peremees. Pärast isa surma umbes 1787. a. tuli tallu peremeheks Helme kihelkonnast Riidaja mõisapiirkonnast /Morsel-Podrigel/ pärit Kustav (üldse toodi sel ajal Riidaja talupoegi Voltveti mõisapiirkonda elama lausa hulgi) ja Tiit jäi tema juurde sulasena teenima. 1795. a. läks Tiit Anni Aadu juurde sulaseks, 1802. a. alates oli Suitsumatsi Jaagu juures. 1816. a. revisjoni järgi elas Suitsumatsi talus nr. 23, kuid Saarde koguduse meetrikate järgi oli Tiit pärast esimese naise surma läinud hoopis sulaseks Vanamõisa Kaarli juurde Kärsu mõisapiirkonda. 1826. a. vaherevisjoni järgi suri 1823. a., kuid Saarde koguduse surmameetrikas sellel aastal ühtki sobivat Tiitu ei surnud. Küll leidub 1824. a. surnute ja maetute nimekirjas üks veidike kummaline kanne, mis võib käia Tiidu kohta. Kummaline on kanne selle poolest, et kirjas oleks justkui Riitsaare Jaagu sauniku naine Tiit, kandesse kirja pandud vanus käib aga mehe kohta (meeste ja naiste vanused on eraldi tulpades). Juhul, kui tegemist oligi Tiidu surmakandega, siis suri ta umbes 61-aastaselt 05.02.1824 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 10.02.1824.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati arvatavasti Hallistes 1784. a. paiku Puldre Märdi tütre Mai-ga Laatre mõisapiirkonnast /Moiseküll/ Ruhja kihelkonnast Volmari kreisist. Teist korda laulatati Saardes 22.08.1815 Kiinioja Hendriku lese Eeva-ga /Kinoia Hendrik Wittwe Ewa/ Saarde kirikumõisa piirkonnast. Eeva oli Kurgoja Peedu tütar, pärit Kilingi mõisapiirkonnast /Kurkund/ Saarde kihelkonnast. Ta oli 1799. a. abiellunud pastoraadi sulase Hendrikuga, kuid jäi leseks juba 1808. a. Teenis kirikumõisas karjanaisena, kuid 1809. a. aeti ta sealt varguse pärast ära. 1826. a. vaherevisjoni ajal, mil Liivimaal fikseeriti talupoegade perekonnanimed, sai nimeks ULPUS. Sama perekonnanimi anti ka Tiidu venna Hansu järglastele. Huvitaval kombel sai aga Tiidu tütar esimesest abielust Elts perekonnanimeks TIIDLOP /TIEDLOP, TIETLOP, Saarde koguduse personaalraamatus ka kujul TIID/.

5. Mai /Puldre Märdi t. Mai, Anni Märdi poja Märdi tütar Mai, Puldre Jaagu sulase Märdi tütar Mai, Pulwre Mert Tochter May, Anni Mert seines Sohnes Mert Tochter May, Pulwre Jaak s. Knecht Mert Tochter Mai/, isa Märt – vt. nr. 9, ema Els – vt. nr. 10, sündis 09.03.1763 Veelikse mõisapiirkonnas /Felix/ Halliste kihelkonnas ja ristiti 11.03.1763, vaderid: Kangru Hennu sulane Jaak, Anni Peetri Märdi perenaine Maret, tema manulise Märdi lesk Mai. Pere läks umbes 1770-ndatel elama Puldre tallu Laatre mõisapiirkonda, isa Märdist sai selle talu sulane. Talu perenaine Mari oli Märdi õde. Mai leeritati arvatavasti 1782. a. kevadel Hallistes – pastoril on jäänud leerilapsed millegipärast kirja panemata. Varasemates leerilaste nimekirjades sobivat Maid ei leidu, kuid 1782. a. armulaual käinute nimekirjades on Mai juba üles märgitud. 1782. a. revisjoni ajal elas Laatre mõisapiirkonnas Puldre talus, kus isa Märt on kirja pandud kui talu sulane. Abiellus üsna varsti Riitsaare Peetri poja Tiiduga ja läks elama Voltveti mõisapiirkonda Saarde kihelkonda. Suri 51-aastaselt 20.02.1815 Voltveti mõisapiirkonnas arvatavasti Suitsumatsi talus ja maeti 22.02.1815.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter – vt. nr. 2
2) poeg Kustav
3) tütat Elts TIIDLOP

6. Jaan /Kerema Tõnise poeg Jaan, Kerema Jaan, Kerrema Tönnis Sohn Jaan, Kerrema Jaan/, isa Tõnis – vt. nr. 12, ema Ann – vt. nr. 13, sündis umbes 25.02.1756 arvatavasti Kärsu mõisapiirkonnas. Oli Kerema talu peremees. 1795. a. oli talu Saarde koguduse personaalraamatu märkuse kohaselt pankrotis – nähtavasti tähendas see tol ajal, et talu ei suutnud oma kohustusi täita. Jaan suri umbes 67-aastaselt umbes 1823. a. Surmakanne ei ole leitav ei Saarde ega Kõpu koguduse meetrikatest. Kerema talu asendi tõttu üsna vahetult Saarde ja Kõpu kihelkonna piiril käisid Kerema talu inimesed nähtavasti üsna sageli hoopis Kõpu kirikus.

Jaan oli vähemalt kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Viljandi Jaani kirikus 21.11.1778 Pikakärdi Juhani tüdruku Epp-uga Vana-Võidu mõisapiirkonnast /Woidoma/ Viljandi kihelkonnast. Hiljem on Saarde koguduse personaalraamatus ja meetrikates Jaani naise nimeks hoopis Eeva – tõenäoliselt pani Viljandi koguduse pastor pruudi nime valesti kirja ja õige nimi oligi Eeva. Saarde kirikuraamatutest saab teada, et Epp/Eeva oli pärit Vana-Võidu mõisapiirkonnast, seega andmed klapivad. Samas ei leidu andmeid, et Jaani oleks hiljem veelkord Eeva-nimelise naisega abiellunud. Pärast Eeva surma laulatati Jaan teistkordselt Saardes 22.07.1806 vana vabadiku Tõõtsipärtli Peetri lese Reedaga /Reet, nachgelassene Wittwe des alten Lostreibers Teetsipärtli Peter/ Reinse külast Vana-Kariste /Alt-Karrishof/ mõisapiirkonnast. Reet sündis umbes 1770. a. Suri umbes 78-aastaselt 01.07.1848 keskpäeval Kerema talus Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 04.07.1848. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

7. Eeva või Epp /Pikakärdi Juhani tüdruk Epp, Eeva, Pikka Kärdi Juhhan Magd Ep, Ewa/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1756 arvatavasti Vana-Võidu mõisapiirkonnas Viljandi kihelkonnas. Oli kihluse ajal tüdrukuks Pikakärdi talus. Pikakärdi talud asusid praeguse Viiratsi keskusest ida poole praeguse Verilaske küla territooriumil, Kiini-nimelise katastriüksuse maadel. Eeva suri umbes 50-aastaselt 31.03.1806 Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 02.04.1806.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Ann
3) tütar Kärt – vt. nr. 3
4) tütar Eeva

IV põlvkond

8. Peeter /Riitsaare Peeter, Riitsare Peter/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1717. Oli 1782. a. hingerevisjoni ajal Voltveti mõisapiirkonnas Riitsaare talu peremees. Suri umbes 70-aastaselt umbes 1787.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Malle. Teine abikaasa oli Ann, kes sündis arvatavasti enne 1747. Peeter ja Ann abiellusid enne 1782. Ann suri 45-aastaselt või vanemana 01.05.1792 Voltveti mõisapiirkonnas ja maeti 02.05.1792.

9. Malle, päritolu ja sünniaeg teadmata. Riitsaare Peetri esimese naise nime saab teada hoopiski Halliste koguduse sünnimeetrikast – 1758. a. juulis oli Malle vaderiks Veelikse taluperemehe Anni Peetri ja Elsi poja Markuse ristsetel. Mall suri enne 1782. Hingerevisjoni järgi ei saa päris täpselt määratleda, millised Peetri lapsed olid ühtlasi Malle lapsed.

Peetri ja Malle teadaolevad tõenäolised lapsed:
1) poeg Hans – järglased said 1826. a. perekonnanimeks ULPUS
2) poeg Tiit – vt. nr. 4
3) poeg Tohver
4) tütar Malle

Peetri ja Anni teadaolev laps:
5) poeg Hindrik

10. Märt /Anni Märdi poeg Märt, Puldre Märt, Anni Mert s. Sohn Mert, Pulwre Mert/, isa Märt – vt. nr. 14, ema Ann – vt. nr. 15, sündis umbes 1730. Leeritati Hallistes 1753. Elas oma isa juures Anni talus, hiljem läks elama oma õe Mari juurde, kellest oli pärast abiellumist saanud Laatre mõisapiirkonnas asunud Puldre talu perenaine. Märt oli talus sulaseks, seda tõendab ka kanne Laatre mõisa 1782. a. revisjonilehtedes. Märt suri arvatavasti umbes 70-aastaselt enne 18.03.1799 Laatre mõisapiirkonnas Ruhja kihelkonnas ja maeti 18.03.1799. Teine võimalus on, et Märt suri enne 19.04.1806 Laatre mõisapiirkonnas ja maeti 19.04.1806. Esimesel juhul on maetu nimeks Puldre Jaagupi manuline Märt, 60 aastat vana, teisel juhul Puldre Jaagu manuline Märt, 70 aastat vana. Paraku on Halliste koguduse meetrikad täis sääraseid andmeid, mis ei võimalda täpselt määrata, kes suri, sündis või abiellus. Täiesti mõeldav on ka see, et ühel juhul suri hoopis Märdi naine Els – tema surmakannet ei õnnestu üldse leida.

Laulatati Hallistes 23.06.1756 Anni Peetri õe Els-iga Veelikse mõisapiirkonnast.

11. Els /Anni Peetri õde Els, Anni Peter seine Schwester Els/, isa Hans – vt. nr. 16, ema Kärt – vt. nr. 17, sündis enne 26.09.1727 Veelikse mõisapiirkonnas ja ristiti 26.09.1727, vaderid: mõisa sulane Mihkel, Sambla Hendriku naine Maret, Kiivli Härma Hennu naine Els. Leeritati Hallistes 1752. Suri arvatavasti sajandivahetuse paiku umbes 1800.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) tütar Mari
3) tütar Mai – vt. nr. 5
4) tütar Kadri

12. Tõnis /Kerema Tõnis, Kerrema Tönnis/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Oli nähtavasti Kerema talu peremees. Suri enne 1789.

Oli abielus Anniga. Ann oli tõenäoliselt Tõnise ainus naine ja kõigi laste ema, sest Saarde koguduse personaalraamatus on teda nimetatud vanima teadaoleva lapse emaks.

13. Ann, päritolu teadmata, sündis 25.02.1733. Oli nähtavasti Kerema talu perenaine. Suri umbes 63-aastaselt 17.03.1796 Kärsu mõisapiirkonnas ja maeti 19.03.1796.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 6
2) tütar Mari – abiellus Anni Aadu-ga
3) poeg Pärtel
4) poeg Tõnis – järglased said perekonnanimeks NUGIS /NUGGIS/
5) tütar Ellu
6) tütar Kärt

V põlvkond

14. Märt /Anni Märt, Anni Limber Märt, Veelikse kõrtsmik Märt, Anni Mert, Anni Limber Mert/. Sündis umbes 1705. a. paiku. Märdi päritolu kindlakstegemine on paras pähkel. Halliste koguduse vanemaid, 18. sajandi keskpaiga meetrikaraamatuid sirvides torkab silma, et Veelikse mõisapiirkonnast pärit inimeste elusündmuste kirjapanek on olnud üsna lünklik.Tundub nii, et Veelikse talupojad käisid küll Hallistes armulaual ja leeris, ent sugugi mitte kõiki ristimisi ja matmisi ei viinud läbi Halliste pastor. Veelikse mõisa omanikele kuulus ka administratiivselt Volmari kreisis Ruhja kihelkonnas asunud Laatre mõis, sealtki käis inimesi Hallistesse kirikusse, ent kirikuraamatute järgi neil lapsi otsekui ei sündinudki ega kippunud nad ka surema. Võimalik, et osad Veelikse ja Laatre eestlastest talupojad lasid oma lapsed ristida kas siis kohalikul kooliõpetajal või köstril või käisid nad koguni Ruhjas, mis asus märksa lähemal võrreldes Hallistega. Igatahes muudab see infopuudus Veelikse ja Laatre talupoegade põlvnemise uurimise väga keeruliseks. Ei Veelikse ega Laatre kohta pole ka kahjuks saadaval vakuraamatuid 18. sajandist.

Suurimat segadust tekitab aga see, et samaaegselt elas Veelikse mõisapiirkonnas mitu Märti, kelle naised kandsid nime Ann (näiteks Küüse Märt ja kaks Anni Märti, kuid selliseid paare oli veelgi), ning nende vahel vahetegemine on kohati üsna võimatu – eriti mis puutub kahte Anni Märdi-nimelist isikut.

Üsna tõenäoliselt pidas üks hilisematest Anni Märtidest (ning see õige) kõrtsmiku ametit enne kui umbes 1742. a. paiku Anni kohale taluperemeheks sai (sel aastal armulaualiste nimekirja on tema kohta tehtud märge neuer Wirth – uus peremees). Anni maid hariti nähtavasti kahe peremehe poolt ehk siis tegemist oli poolemaameestega. 1742. a. armulaual käinute nimekirjadest saab teada, et Anni Märt on äsja peremeheks pandud mees. Enne seda figureeris armulaualiste nimekirjades kõrtsmik Märt, paralleelselt Anni talu uue peremehe väljailmumisega aga kõrtsi Märt kadus ja tema asemele tuli kõrtsmik Jaak. See annab aluse oletada, et kõrtsmik Märt oligi edaspidi Anni poolemaamees Märt. Veelikse mõisa 1782. a. revisjoni ajal oli Märt peremeheks ühes Anni taludest.

Märt suri nähtavasti kõrges eas umbes 1790. a. paiku.

Oli arvatavasti kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Ann. Pärast Anni surma laulatati teist korda Hallistes 05.11.1766 Rammuli Märdi kasvandiku Els-iga.

15. Ann, päritolu teadmata. Sündis umbes 1705. Oli Anni talu perenaine. Suri umbes 60-aastaselt 06.04.1766 Veelikse mõisapiirkonnas ja maeti 07.04.1766.

Märdi ja Anni teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt – vt. nr. 10
2) tütar Els
3) tütar Reet
4) tütar Mari
5) poeg Peeter
6) tütar Ann
7) poeg Jaan – järglased said perekonnanimeks LIMBER
8) tütar Anu
9) poeg Jaak
10) poeg Mats

Märdi ja Elsi teadaolevad lapsed:
11) poeg Juhan
12) tütar Tiiu
13) poeg Kustav
14) poeg Hans
15) tütar Els

16. Hans /Anni Hans/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Oli Veelikse mõisapiirkonnas asunud Anni talu peremees – ilmselt poolemaamees. Suri enne 14.05.1739 Veelikse mõisapiirkonnas ja maeti 14.05.1739.

Oli abielus Kärt-iga. Kärt võis olla Hansu teine naine, sest teadaolevalt oli Hansul olemas vanem poeg Peeter, kuid 1739. a. sündis Hansul ja Kärdil poeg, kellele pandi nimeks samuti Peeter. Samanimelised lapsed ühes perekonnas võisid esineda siis, kui neil oli näiteks erinev ema.

17. Kärt /Kert/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Suri 16.01.1756 Veelikse mõisapiirkonnas ja maeti 17.01.1756.

Hansu ja Kärdi oletatavad teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt
2) tütar Katt
3) poeg Peeter
4) tütar Maret
5) tütar Kärt

Hansu ja Kärdi lapsed:
6) tütar Els – vt. nr. 11
7) poeg Peeter