Liis Paagut

Ämma isapoolne vaarema ning ühtlasi emapoolne vaarvanaema Liis Paagut oli pärit Sarakuste mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Võnnu kihelkonnale omaselt ulatuvad tema juured aga nii mitmessegi erinevasse mõisa üle kogu kihelkonnas, sealhulgas Kaagverre, Pokasse, Kiidjärvele ja Kuristasse. Üks haru viib uurimise otsapidi Kambja kihelkonda Kuuste mõisa aladele ja tagatipuks selgub, et osa esivanemaid on katku- ja Põhjasõja aegadel Võnnu kihelkonda hoopis mujalt rännanud – Põlvamaalt Vana-Koiolast ja koguni Eestimaa kubermangust Väike-Maarja kihelkonnast Porkuni mõisast. Porkuni mehe pärast käisid Poka mõisnik Straelborn ja Porkuni mõisnik Tiesenhausen koguni kohut. Nagu ka teiste Võnnu sugupuude puhul, osutub 18. sajandi algupoolel elanud inimeste elukäigu uurimine üsna keeruliseks, sest kirikuõpetajad ei ole oma märkmetes kuigi järjepidavad olnud. Eriti käib see Võnnu koguduse pastori Johann Svenske kohta. Ja tagatipuks selgus veel, et samanimelisi isikuid elas nii mitmelgi juhul Võnnu kihelkonnas erinevates mõisates mitu – nii oli kaks Tõlgu Jürit, kaks Möldri Hansu, kaks Hanni Peepu. Nende vahel vahetegemine oli paras peamurdmine ja ega lõpuni kindlat sotti ei saanudki.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Paaguta Hindrik (1712-1739) - 16
        +--+ 4-Paaguta Jaan (1738-1778) - 8
        |  |  +--- 6-Lüko Räman (-1748) - 28
        |  +--+ 5-Lüko Rämani t. Mari (1712-1778) - 17
     +--+ 3-Aadu PAAGUT (1766-1844) - 4
     |  +--- 4-Triinu (1739-) - 9
  +--+ 2-Juhan PAAGUT (1796-1877) - 2
  |  |        +--- 6-Iivani Jüri (1690-1747) - 29
  |  |     +--+ 5-Iivani Hindrik (1720-1775) - 18
  |  |     |  +--- 6-Kadri (1690-1759) - 30
  |  |  +--+ 4-Iivani Jüri Hindriku Iivan (1743-1785) - 10
  |  |  |  |     +--- 7-Lilu Jaagup (-1711) - 47
  |  |  |  |  +--+ 6-Lilu Henn (1697-1747) - 31
  |  |  |  +--+ 5-Lilu Hennu t. Liis (1720-1780) - 19
  |  |  |     |  +--- 7-Virulase Jüri (-1711) - 48
  |  |  |     +--+ 6-Virulase Jüri t. Kreet (1697-1740) - 32
  |  +--+ 3-Iivani Jüri Hindriku Iivani t. Mari (1769-1846) - 5
  |     +--- 4-Aadu Hennu Aadu kasvandik Liis (1742-1809) - 11
--+ 1-Liis PAAGUT (1829-1895) - 1
  |        +--- 5-Vahi Jüri (1709-1779) - 20
  |     +--+ 4-Vahi Jüri p. Tiirik (1758-1821) - 12
  |     |  |     +--- 7-Teppani Magnus (-1711) - 49
  |     |  |  +--+ 6-Kööni Juhan (1698-1746) - 33
  |     |  +--+ 5-Kööni Juhani t. Ellu (1719-1785) - 21
  |     |     |  +--- 7-Pilli Tõnu (-1711) - 50
  |     |     +--+ 6-Pilli Tõnu t. Eeva (1698-1754) - 34
  |     |        +--- 7-Ann (-1743) - 51
  |  +--+ 3-Mihkel VAHI (1778-1845) - 6
  |  |  |        +--- 7-Laki Jaak (-1719) - 52
  |  |  |     +--+ 6-Laki Jaan (-1747) - 35
  |  |  |  +--+ 5-Laki Andres (1725-1777) - 22
  |  |  |  |  +--- 6-Äbru Miku lesk Ellu (-1750) - 36
  |  |  +--+ 4-Liis VAHI (1756-1834) - 13
  |  |     |  +--- 6-Põka Märt (-1750) - 37
  |  |     +--+ 5-Põka Märdi t. Mari (1721-1759) - 23
  |  |        +--- 6-Tiidu Peebu Andrese kasvandik Ann (-1753) - 38
  +--+ 2-Vahi Mihkli t. Ann (1801-1855) - 3
     |        +--- 6-Hanni Peep (-1744) - 39
     |     +--+ 5-Paaguta Viilip (1716-1766) - 24
     |     |  +--- 6-Mall (-1717) - 40
     |  +--+ 4-Paaguta Hindrik (1742-1810) - 14
     |  |  |     +--- 7-Kuuse Rein (-1711) - 53
     |  |  |  +--+ 6-Paaguta Märt (1693-1755) - 41
     |  |  +--+ 5-Paaguta Märdi t. Eeva (1719-1763) - 25
     |  |     |  +--- 7-Sassi Aadu (-1711) - 54
     |  |     +--+ 6-Sassi Aadu t. Anu (1693-1751) - 42
     +--+ 3-Paaguta Hindriku t. Madle (1777-1840) - 7
        |     +--- 6-Tõlgu Jüri (-1737) - 43
        |  +--+ 5-Tõlgu Mihkel (1718-1787) - 26
        |  |  +--- 6-Tooma Andrese Peedu näitsik Madle (1697-) - 44
        +--+ 4-Tõlgu Mihkli t. Anu (1743-1802) - 15
           |  +--- 6-Möldri Hans (-1734) - 45
           +--+ 5-Möldri Märdi õde Ann (1720-1758) - 27
              +--- 6-Mai (-1721) - 46

I põlvkond

1. Liis PAAGUT /Paabuta Juhani tütar Liis, Liis Paabuta, Liis Paabut, Liis Paaguta, Pabuta Johann T. Liis, Liis Pabuta, Liis Pabut, Liis Pagut, Liis Paguta/ sündis 29.01.1829 Sarakuste mõisapiirkonnas /Sarrakus/ Võnnu kihelkonnas, isa Juhan Paagut – vt. nr. 2, ema Ann – vt. nr. 3. Ristiti 03.02.1829, vaderid: Sika Lilu naine Liis, Mutso Juhani naine Mai, Vahi M. Hindrik. Sarakuste mõisa 1834. a. revisjoni ajal elas Üti talus nr. XI, kus tema isa Juhan oli saanud peremeheks. Leeritati Võnnus sügisel 1846. Liis suri 66-aastaselt 28.03.1895 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.04.1895. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Laulatati pastor G. O. Oehrni poolt Võnnus 14.11.1848 Hindrik Mutso-ga Sarakuste mõisapiirkonnast.

Abikaasa Hindrik MUTSO /Mutsu Aadu Juhani poeg Hindrik, Mutsu Juhani poeg Hindrik, Mutso Ado Johann S. Hinrich, Mutso Johan S. Hinrik, Hinrik Mutso/, sündis 28.12.1827 Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas /Mäxhof/ Võnnu kihelkonnas, isa Juhan Mutso, ema Mai. Ristiti 01.01.1827, vaderid: Sentka Hindrik, Säre Jaan, Paabuta Juhani naine Ann. Hindriku sünnikohas võib veidi kahelda, sest juba 1826. a. kirjutati tema vanemad ümber Sarakuste mõisa alla Üti ehk Paakle tallu nr. 3, kuhu isa Juhan oli läinud peremeheks. Pärast isa Juhani surma 1851. a. sai Hindrikust Üti talu peremees. Hindrik leeritati Võnnus kevadel 1844. Ta suri 46-aastaselt 25.07.1874 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 28.07.1874. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Lapsed – vt. Hindrik Mutso lapsed.

II põlvkond

2. Juhan PAAGUT /Paaguta Aadu poeg Juhan, Paguta Ado S. Johan, Johan Paguta, Johann Pagut/, sündis 03.08.1796 Sudaste külas Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Aadu Paagut – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5. Ristiti 06.08.1796, vaderid: Iivani Peetri Juhan, Paaguta Andres, Üti Jaagu naine Liis. Leeritati Võnnus 23.11.1813. Sarakuste mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Sudaste külas Paaguta talus nr. 5, kus tema isa vend oli peremeheks. Isa Aadu oli samal aastal ära jooksnud. 1816. a. revisjoni ajaks oli Aadu aga tagasi tulnud ja pere elas endiselt Paaguta talus. Perekonnanimede panemisel 1826. a. said nad perekonnanimeks PAAGUT /PAGUTA, hiljem ka kujul PABOTA, PABOT/. 1834. a. revisjoni ajaks oli läinud peremeheks Üti tallu nr. XI, kus elas ka 1850. ja 1858. a. hingerevisjonide ajal. 1858. aastal oli ta kirjas juba kui endine peremees /ehemaliger Wirth/ – peremehe kohale oli asunud Juhani poeg Villem Paagut. Juhan suri 81-aastaselt 25.11.1877 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 01.12.1877. Surmapõhjus – sisemine haigus /Innerl. Leiden/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 06.01.1823 Vahi Mihkli tütre Ann-iga Kaagvere mõisapiirkonnast /Kawershof/ Võnnu kihelkonnast. Pärast Anni surma laulatati Juhan teist korda Võnnus pastor Oehrni poolt taluperemees Rodima Peetri tütre Leenu Rodima-ga /Roddima Peters T. Leno Roddima/ Sarakuste mõisapiirkonnast. Leenu oli Juhanist 36 aastat noorem. Leenu sündis 20.09.1832 Terikeste külas Kurista mõisapiirkonnas /Kurrista/ Võnnu kihelkonnas, isa Peeter Rodima, ema Mari. Ristiti 25.09.1832, vaderid: Hindi Juhani naine Leenu, Jaani Lilu naine Liis, Anni Hindrik. Leeritati Võnnus 18.11.1851. Rändas arvatavasti 19. sajandi lõpul Peterburgi kubermangu Oudova kihelkonda. Suri tõenäoliselt 73-aastaselt 26.07.1906 (Võnnu koguduse personaalraamatus on see kuupäev kirja pandud abiellumise lahtrisse, ent siiski on üsna ebatõenäoline, et Leenu veel 73-aastaselt abiellus) ja maeti Mjasnikovo Gora külas Oudova kihelkonnas.

3. Ann /Vahi Mihkli tütar Ann, Wahhi Mihle T. An/, sündis 13.05.1801 Vana-Kastre külas Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Mihkel Vahi – vt. nr. 6, ema Madle – vt. nr. 7. Ristiti 14.05.1801, vaderid: Peetri Jaani tütar Ann, Liide Jaakabi naine Mai, Vahi Hindrik. Leeritati Võnnus kevadel 1819. Ann suri 54-aastaselt 24.10.1855 keskpäeval Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 30.10.1855. Surmapõhjus – närvipalavik /Nervenfieber/.

Juhani ja Anni lapsed:
1) tütar Mari PAAGUT
2) poeg Hindrik PAAGUT
3) tütar Liis PAAGUT – vt. nr. 1
4) poeg Peeter PAAGUT
5) poeg Jaan PAAGUT
6) poeg Villem PAAGUT
7) poeg Peeter PAAGUT
8) tütar Mari PAAGUT
9) poeg Jaan PAAGUT
10) tütar Mai PAAGUT

Juhani ja Leenu lapsed:
11) tütar Ann PAAGUT
12) tütar Mari PAAGUT

III põlvkond

4. Aadu PAAGUT /Paaguta Jaani poeg Aadu, Paaguta Jaani Aadu, Paaguta Aadu, Paguta Jani p. Ado, Pabuta Jani Ado, Pabota Ado, Pabuta Ado, Ado Pagut, Ado Paguta/, sündis 12.01.1766 Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 8, ema Triinu – vt. nr. 9. Ristiti 2. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva, vaderid: Iivani Jaani Aadu, Iivani Peetri poeg Märt, Kööni Paabu naine Epu. Leeritati Võnnus sügisel 1786. Sarakuste mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas Sudaste külas Paaguta talus nr. 5, kus tema vanem vend Hindrik oli peremeheks. 1811. a. hingeloendis on kirjas, et Aadu on 1811. a. ära jooksnud, kuid 1816. a. revisjoni ajaks oli ta taas tagasi. 1826. a. sai perekonnanimeks PAAGUT /PAGUT, PAGUTA, PABOT, PABOTA/. Aadu suri 78-aastaselt 24.09.1844 keskpäeval Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 28.09.1844. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alter Schwäche/.

Laulatati Võnnus 14.11.1790 Jüri Hindriku Iivani tütre Mari-ga Rääbnitse külast Sarakuste mõisapiirkonnast.

5. Mari /Iivani Jüri Hindriku Iivani tütar Mari, Jüri Hindriku Iivani tütar Mari, Iw. Jurri Hindr. Iw. t. Mari, Jurri Hindr. Iw. t. Mari/, sündis 29.04.1769 Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Iivan – vt. nr. 10, ema Liis – vt. nr. 11. Ristiti 01.05.1769, vaderid: Kitse Peebu naine Mari, Hennu Aadu tütar Liis, Iivani Jaani poeg Peeter. Leeritati Võnnus sügisel 1788. Suri 77-aastaselt 20.05.1846 hommikul Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 23.05.1846. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Jaan
3) poeg Juhan PAAGUT – vt. nr. 2
4) tütar Anne
5) tütar Anu
6) tütar Anu PAAGUT
7) tütar, kaksik Mari
8) poeg, kaksik Aadu
9) tütar Ann
10) poeg, kaksik Peeter
11) tütar, kaksik Liis
12) tütar Mai

6. Mihkel VAHI /Vahi Tiiriku Mihkel, Vahi Mihkel, Wahhi Tiriko Michel, Wahi Tirike Michel, Wahhi Michel, Michel Wahhi/, sündis 06.12.1778 Vana-Kastre mõisapiirkonnas /Altenturm/ Võnnu kihelkonnas, isa Tiirik – vt. nr. 12, ema Liis – vt. nr. 13. Ristiti 09.12.1778, vaderid: Kääri Juhani Mihkel, Konsa Jaani Ott Kokuta külast, Kööni Märdi naine Kirstin. Vana-Kastre mõis oli Kaagvere mõisa /Kawershof/ kõrvalmõis, mistõttu kõik Vana-Kastre talupojad pandi hingeloendites kirja Kaagvere mõisa revisjonilehtedesse. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Mihkel Vahi Jüri Jaani talus nr. 26, kus tema isa Tiirik oli sulaseks. Talu peremeheks oli Tiiriku vanem vend Jaan. 1811. a. oli Mihklil juba pere loodud ja ta oli poolemaamees talus nr. 14. 1816. a. oli Vahi talu peremeheks saanud Tiirik ja Mihkel oli tallu tagasi tulnud. Perekonnanimede paneku ajaks 1826. a. oli Mihkel läinud peremeheks Miina Jüri tallu nr. 30. Ta sai koos perega perekonnanimeks VAHI /WAHI/. Kaagvere mõisa 1834. a. revisjoni ajal oli Mihkel taluperemees Vahi talus nr. 26. Juba 1840. a. oli Mihkli seisuseks vabadik /Lostreiber/. Mihkel suri 66-aastaselt 25.01.1845 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 28.01.1845. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alter Schwäch./.

Laulatati Võnnus 2. advendil 1797 Paaguta Hindriku tütre Madle-ga.

7. Madle /Paaguta Hindriku tütar Madle, Pabota Henrico T. Madle, Mattle, Matle, Mattli/, sündis 23.12.1777 Sudaste külas Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 14, ema Anu – vt. nr. 15. Ristiti 25.12.1777, vaderid: Kärsna Jüri Juhani naine Madle, Üti Peetri naine Mari, Miku Hindriku Peeter. Madle suri 62-aastaselt 17.09.1840 õhtul Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 22.09.1840. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkr./.

Lapsed:
1) poeg Karl VAHI
2) tütar Ann – vt. nr. 3
3) poeg Hindrik VAHI
4) tütar Katre VAHI
5) poeg Villem VAHI
6) tütar Mari VAHI
7) poeg Jaan

IV põlvkond

8. Jaan /Paaguta Viilipi Jaan, Paaguta Hindriku poeg Jaan, Paaguta Jaan, Paguta Wilippi Jaan, Paguta Hindriko P. Jaan, Paguta Jaan/, sündis enne 22.01.1738 Sarakuste mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 16, ema Mari – vt. nr. 17. Ristiti 22.01.1738, vaderid: Lüko Jaan, Lilu Henn, Västriku Viilipu naine Eeva. Jaani isa Hindrik suri siis, kui Jaan oli alles üheaastane, ema Mari abiellus Saarva Juhaniga ning läks elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda /Aya/. Jaan jäi tõenäoliselt Paaguta talu peremehe Viilipi perre kasvama. Jaan suri 40-aastaselt 04.02.1778 Sudaste külas Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1778.

Oli abielus Triinu-ga. Abielu sõlmiti arvatavasti 1762. a. või pisut varem, kuid ei ole teada, millises koguduses.

9. Triinu /Paaguta Jaani lesk Triinu, Trino, Paguta Jani Lk. Trino/, sündis arvatavasti 1739. a. paiku, päritolu teadmata. Võis olla pärit väljapoolt Võnnu kihelkonda, sest Võnnu koguduse abielumeetrikas Jaani ja Triinu abielukannet ei leidu. Ka Kambja koguduse meetrikas sobivat kannet ei ole. Tartu-Maarja ja Nõo kihelkondade meetrikad sellest ajast kahjuks puuduvad. Pärast Jaani surma abiellus Triinu teistkordselt Võnnus 18.11.1778 Miku Aadu Jüri Peetriga /Mikko Ado Jurri Peter/ Rääbnitse külast Sarakuste mõisapiirkonnast. Peeter sündis kaksikuna enne 14.05.1739 Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Miku Aadu Jüri, ema Ellu. Ristiti 14.05.1739, vaderid: kirikuisanda sulane Peeter, Kärsna Tootsi naine Madle. Kaksikust vend sai nimeks Viilip. Tõenäoliselt läks pere hiljemalt 1760-ndate paiku elama Sarakuste mõisapiirkonda – Kurista ja Sarakuste alad kuulusid toona Guillemot de Villebois’ perekonnale. Peetril ja Triinul sündisid kaks tütart, ent edasisi andmeid nende kohta ei ole õnnestunud leida. Võnnu koguduse 1804. a. alustatud personaalraamatus on kirjas küll mõlemad tütred, Peetri ja Triinu saatus ei ole aga teada.

Jaani ja Triinu lapsed:
1) poeg Hindrik PAAGUT
2) poeg Aadu PAAGUT

Peetri ja Triinu lapsed:
3) tütar Mari
4) tütar Ann

10. Iivan /Iivani Hindriku Iivan, Iivani Jüri Hindriku Iivan, Iwanni Hindriko Iwan, Iwani Jürri Hindrigi Iwan, Iw. Jurri Hindriko Iwan/, sündis 28.04.1743 Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 18, ema Liis – vt. nr. 19. Ristiti 01.05.1743, vaderid: Peebu Iivan, Iivani Märdi poeg Hindrik, Paaguta Viilipu naine Eeva. Iivan suri 41-aastaselt 21.04.1785 Rääbnitse külas ja maeti 23.04.1785.

Laulatati Võnnus 17.11.1762 Aadu Ennu Aadu kasvandiku Liis-iga Sarakuste mõisapiirkonnast.

11. Liis /Aadu Ennu Aadu kasvandik Liis, Hindriku Iivani lesk Liis, Ado Henno Ado Aufzügling Liis, Hindriko Iwani Lk Lies/, sündis arvatavasti 1742. a. paiku Sarakuste mõisapiirkonnas, päritolu teadmata. Võis olla Sarakuste mõisa tüdruku Epu /Sarakusti Moisa Tüdrük Ebbo/ vallastütar, kes sündis 03.08.1742 ja ristiti 22.08.1742, vaderid: Niitka Iivan, leitnandiproua Weimer, Mõisa Hindriku naine Kade. Ristimiskandes ei ole lapse nime kirja pandud, ent üpris kindlasti on tegemist tüdruku sünniga – vaderite hulgas on kaks naist ja üks mees (poisslaste vaderiteks olid reeglina kaks meest ja üks naine). Siiski ei saa kindlalt väita, et Liisi emaks oli just nimelt too Epu. Liis suri umbes 67-aastaselt 01.03.1809 Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 04.03.1809. Surmapõhjus – vanadus /Wann./.

Lapsed:
1) poeg Aadu
2) poeg Peeter
3) tütar Eeva
4) tütar Mari – vt. nr. 5
5) poeg Jaan
6) poeg Jaak
7) poeg Jaagup
8) tütar Anu

12. Tiirik /Vahi Jüri poeg Tiirik, Vahi Jüri Tiirik, Vahi Tiirik, Wahhi Jürri P. Tirick, Wahhe Jurri Tirik, Wahhi Tirik, Diedrich/, sündis 01.07.1758 Kaagvere mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 20, ema Ellu – vt. nr. 21. Ristiti 05.07.1758, vaderid: Vissa Tiirik, Kööni Peedu, Vissa Märdi naine Kadri. Leeritati Võnnus 3. advendil 1776. Kaagvere mõisa 1795. a. revisjoni järgi oli Tiirik nii 1782. kui ka 1795. a. sulaseks Vahi talus nr. 26, kus tema vanem vend Jaan oli peremeheks. Ka 1811. a. revisjoni ajal oli Tiirik veel sulase seisuses, kuigi vanem vend Jaan oli juba kirjas kui vana ja põdur /unvermögend/. 1816. a. revisjoni ajaks oli Tiirikust saanud talu peremees. Tiirik suri 63-aastaselt 23.07.1821 Vana-Kastre külas Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 26.07.1821. Surmapõhjuseks on kirikuõpetaja kirja pannud Pallaw T., mis võiks tähendada tiisikust (sks. k. hitziges Fieber).

Laulatati Võnnus 19.11.1777 Laki Andrese tütre Liis-iga Päkste külast Kriimani mõisapiirkonnast /Brinkenhof/ Võnnu kihelkonnast.

13. Liis VAHI /Laki Andrese tütar Liis, Vahi Tiiriku lesk Liis, Lakki Andres T. Lis, Lakki Andr. T. Liso, Wahhi Tiriks Wittwe Lys/, sündis enne 06.05.1756 Aakaru külas Kuuste mõisapiirkonnas /Kusthof/ Kambja kihelkonnas, isa Andres – vt. nr. 22, ema Mari – vt. nr. 23. Ristiti 06.05.1756, vaderid: Pöka Hansu tütar Liis, Pöka Tanni naine Ann, Kambja kirikuõpetaja /meetrikaraamatus kirjas kui Minna essi – mina ise/. Kuuste mõisnik müüs 1760. a. paiku Liisi isa Andrese koos perega maha Kriimanni mõisale ja Andresest sai Päkste külas Pihlapuu Jüri talus sulane. Liisi ema suri 1759. a. ja 1762. a. abiellus Andres uuesti. 1764. a. alates oli pere Võnnu koguduse liikmeskonnas. Liis leeritati Võnnus 4. pühapäeval pärast ülestõusmispühi /Dom. Cantate/ 1777. Sai 1826. a. koos poegadega perekonnanimeks VAHI /WAHI/. Liis suri 77-aastaselt 23.01.1834 hommikul Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas ja maeti 28.01.1834. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Alter Schwäche/.

Lapsed:
1) poeg Mihkel VAHI – vt. nr. 6
2) tütar Ann
3) poeg Andres
4) poeg Jaan VAHI
5) poeg Joosep
6) tütar Mari

14. Hindrik /Paaguta Viilipi poeg Hindrik, Paaguta Viilipu Hindrik, Paaguta Hindrik, Paguta Wilippi P. Hindrik, Pabuta Wilipo Hindrik, Paguta Hindrik/, sündis 02.02.1742 Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Viilip – vt. nr. 24, ema Eeva – vt. nr. 25. Ristiti 07.02.1742, vaderid: Varese Andres, Iivani Jüri Hindrik, Lilu Peebu tütar Ann. Sarakuste mõisa 1795. a. hingerevisjoni ajal oli taluperemees Sudaste külas. Hindrik suri 68-aastaselt 02.02.1810 (oma sünnipäeval) Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 06.02.1810. Surmapõhjus – vanadus /wannuss/.

Laulatati Võnnus 22. pühapäeval pärast ülestõusmispühi (novembrikuus) 1764 Tõlgu Mihkli tütre Anu-ga Kaagvere mõisapiirkonnast.

15. Anu /Tõlgu Mihkli tütar Anu, Tolgu Mihkle T. Anno/, sündis 03.05.1743 Kaagvere mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Mihkel – vt. nr. 26, ema Ann – vt. nr. 27. Ristiti 08.05.1743, vaderid: Tõlgu Iivan, Kabina Jaagu naine Anu, Sepa Jaagu naine Sohvi. Suri 58-aastaselt 24.04.1802 Sudaste külas Sarakuste mõisapiirkonnas ja maeti 27.04.1802. Surmapõhjus – vanadus /wann./.

Lapsed:
1) tütar Pabu
2) tütar Mai
3) poeg Andres
4) poeg Peeter
5) tütar Madle – vt. nr. 7
6) poeg Toomas
7) poeg Henn
8) poeg Abram BRÜCKER

V põlvkond

16. Hindrik /Paaguta Märdi poeg Hindrik, Paaguta Märdi Hindrik, Paaguta Hindrik, Pajutaja Märti p. Hindrik, Pajutaja Hindrik, Pajuta Hindrik, Pajuta Märti Hindrik/, sündis arvatavasti 1712. a. paiku Sarakuste mõisapiirkonnas. Hindriku abielukandes on ta kirjas kui Paaguta Märdi poeg, ent muud andmed seda ei kinnita. Paaguta Märt oli Sarakuste mõisa 1721. a. adramaarevisjoni andmetel taluperemees Rääbnitse külas. Üsna kindel on see, et Võnnu koguduse varasemates meetrikakannetes oli ta kirja pandud kui Kuuse Märt. Sarakuste mõisapiirkonnas elas toona kaks Kuuse Märti – vanem ja noorem. Viimane oligi hilisem Paaguta Märt – selle järelduse võib teha, kui analüüsida Märdi perekonnasündmusi (laste ristimisi, nimesid ja vanuseid) ning jälgida Võnnu koguduse tollaseid armulaualiste nimekirju. Kuuse ehk Paaguta Märdil sündis poeg Hindrik alles 1717. a. aprillis ja suri 4-aastaselt jaanuaris 1722. On vägagi ebatõenäoline, et ühes peres sündis suhteliselt lühikese ajavahemiku järel kaks last, kellele pandi üks ja sama nimi, kusjuures vanim lastest oli noorema ristimise ajal elus. 1717. a. sündinud Hindrik ei saanud juba ainuüksi vanuse järgi olla Paaguta Märdi poeg Hindrik, kes 1732. a. naise võttis ja kes siin kirjeldatud sugupuusse kuulub – 15-aastaselt ei abiellutud. Õige Hindriku päritolu jääbki lõplikult välja selgitamata. Üks võimalus on, et ta oli Rääbnitse külas 08.09.1714 sündinud Sassi Märdi poeg Hindrik, ent mingeid kindlaid tõendeid isikute samasuse kohta ei ole. Sassi Märti on mainitud veel korra vaid 1712. a. leerilaste nimekirjas – sel aastal käis esimest korda armulaual Sassi Märdi tütar Mari. Samas aga selgub, et Võnnu kihelkonnas elas ilmselt veel üks Sassi Märt, mis ajab kogu loo veelgi segasemaks. Huvipakkuv on veel see, et Paaguta Märdi naine Anu oli Sassi Aadu tütar, mis viib mõttele, et Sassi Märdi poeg Hindrik võis Paaguta Märdi peres üles kasvada ja abielukandes Paaguta Märdi pojana kirja minna. Ehk oli Sassi Märdil mingilaadne sugulusseos Paaguta Märdi naise Anuga. Aga nagu öeldud – kindlad andmed Hindriku päritolu kohta puuduvad. Hindrik suri noorelt – tõenäoliselt 25. ja 30. eluaasta vahel enne 12.04.1739 ja maeti 12.04.1739.

Laulatati Võnnos 27.12.1732 Lüko Rämani tütre Mari-ga Kiidjärve mõisapiirkonnast /Kiddijerw/ Võnnu kihelkonnast.

17. Mari /Lüko Rämani tütar Mari, Lukko Rammani T. Marri/, sündis umbes 1712 arvatavasti Kiidjärve mõisapiirkonnas, isa Räman – vt. nr. 28. Mari esimene abielu Paaguta Hindrikuga kestis vaid 7 aastat. Aasta pärast Hindriku surma sündis tal vallaslaps, kelle isa olevat olnud Paaguta Märdi sulane Andres. Mari abiellus teist korda Võnnus 14.11.1742 leskmehe Saarva Juhan-iga /Saarwa Juhhan/ Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Juhan suri ja maeti aprillis 1746. Mari abiellus kolmandat korda Võnnus 15.08.1753 leskmehe Jukka Kärsna-ga /Jukka Karsna/ Rasina külast Rasina mõisapiirkonnast /Rasin/. Mari suri lesena umbes 66-aastaselt 22.01.1778 Rasina külas ja maeti 23.01.1778. Tema surmakandes on kirjas, et ta leiti ühest heinaküünist surnuna, arvatavasti oli ta surnuks külmunud /In einer Heuscheune todt gefunden, vermutlich erfrohren/.

Hindriku ja Mari lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Rein
3) poeg Jaan – vt. nt. 8

Mari vallaslaps:
4) tütar Mai

Mari ja Juhani lapsed:
5) poeg Märt
6) tütar Justina

18. Hindrik /Sea Jüri laps Hindrik, Iivani Jüri poeg Hindrik, Iivani Jüri Hindrik, Zea Jürri lats Hindrich, Iwani Jurri p. Hindrik, Iwani Jürri Hindrik, Iwanni Jurri Hindrik/, sündis 23.05.1720 arvatavasti Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas ja ristiti pärast 23.05.1720, isa Jüri – vt. nr. 29, ema Kadri – vt. nr. 30. Sarakuste mõisa 1758. a. revisjoni ajaks oli saanud taluperemeheks (poolemaameheks) Rääbnitse külas. Suri umbes 55-aastaselt 09.06.1775 Rääbnitse külas ja maeti 10.06.1775.

Laulatati Võnnus 06.12.1741 Lilu Ennu tütre Liis-iga Sarakuste mõisapiirkonnast.

19. Liis /Lilu Hennu laps Liisu, Lilu Hennu tütar Liis, Iivani Jüri Hindriku lesk Liis, Lillo Heno lats Lisu, Lillo Henno T. Liis, Iw. Jurri Hindr. Lk. Liis/, sündis 24.02.1720 Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Henn – vt. nr. 31, ema Kreet – vt. nr. 32. Ristiti 25.02.1720, vaderid: pastoriproua, Matu Hansu Henn. Liis suri 60-aastaselt 08.10.1780 Rääbnitse külas ja maeti 11.10.1780. Surmapõhjus – düsenteeria /Ruhr/.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Iivan – vt. nr. 10
3) poeg Peeter
4) poeg Jüri
5) poeg Peep
6) poeg Jaan

20. Jüri /Mäletjärve Tiiriku sulane Jüri, Vahi Jüri, Kööni Jüri, Melletjerwe Tieriko sul. Jürri, Wahhe Jürri, Köni Jürri/, sündis surmakndes antud vanuse järgi umbes 1709. a. paiku, päritolu teadmata. Oli abiellumise ajal 1742. a. Mäletjärve Tiiriku juures sulaseks. Mäletjärve talud kuulusid Kaagvere mõisale. Pärast abiellumist elas mõnda aega Kööni talus arvatavasti sulasena. Kaagvere mõisa 1758. a. adramaarevisjoni ajal oli Jüri arvatavasti juba iseseisev peremees Vana-Kastre külas Vana-Kastre kõrvalmõisas. Tõenäoliselt on ta kirjas seal kui Vastsetalu Jüri /Wastnetallo Jürri/ – ühtki teist sobivat Jüri Vana-Kastre külas kirikumeetrikates ei leidu ja vakuraamatus kirjas olev perekonna koosseis vastab Jüri perekonnale kirikuraamatute järgi. Talunimetust Vastsetalu kirikuraamatutes ei mainita kordagi (samanimeline talu oli küll olemas Kõnnu külas, kuid sel ei olnud midagi pistmist Vana-Kastre taludega). Nimetus viitab sellele, et tegemist võis olla hiljuti rajatud taluga.

Jüri varasem elukäik on aga omamoodi mõistatus. Nimelt selgub, et 1749. a. abiellus Vahi Jüri poeg Hindrik Kägi Jaani tütre Kadriga. Too Hindrik pidi seega sündima kuskil 1729. a. paiku. Sobivat sünnikannet aga meetrikas ei leidu. Veel selgub, et 1742. a. mais suri ja maeti keegi Vahi Jüri naine Ädu /Wahhe Jürri N. Heddo/. Mäletjärve Tiiriku sulane Jüri abiellus aga novembris 1742. Samas aga ei ole Võnnu meetrikates mitte ainumastki kannet Kaagvere mõisa talupoja Jüri ja tema naise Ädu kohta – sellise paari lastesaamise kohta ei ole ühtki kannet. Ka on ebatavaline see, et kui Ädu surmakandes on Jürit nimetatud Vahi Jüriks, siis järgmise abielu kandes on ta hoopiski Mäletjärve Tiiriku sulane ning nimetus Vahi Jüri tuli uuesti käibele alles 1750-ndate aastate alguses. Pärast Jüri abiellumist 1742. a. nimetati teda tükk aega hoopis Kööni Jüriks. See viib mõttele, et tegemist oli siiski kahe erineva Vahi Jüriga ja päris lõplikult välja selgitada seda ei õnnestunudki. Et Vahi Jürisid Võnnu kihelkonnas taas mitu oli (Kiidjärve mõisas, Kriimanni mõisas), ilmneb meetrikakandeid uurides samuti. Jüri suri umbes 70-aastaselt 28.09.1779 Vana-Kastre külas Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 30.09.1779.

Kindlasti teadaolevalt laulatati Jüri Võnnus 14.11.1742 Kööni Juhani tütre Ellu-ga Kaagvere mõisapiirkonnast.

21. Ellu /Kööni Juhani tütar Ellu, Köni Juhhanni T. Hello/, sündis 09.10.1719 Kaagvere mõisapiirkonnas, isa Juhan – vt. nr. 33, ema Eeva – vt. nr. 34. Ristiti 18.10.1719, vaderid: Liidu Peedu, Kööni Märdi naine. Ellu suri 65-aastaselt 09.02.1785 Vana-Kastre külas Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 11.02.1785. Surmapõhjus – pall. töb.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kirsti
2) tütar Mai
3) poeg Peedu
4) poeg Jaan
5) tütar Mari
6) tütar Eeva
7) poeg Tiirik – vt. nr. 12
8) tütar Leenu

22. Andres /Laki Jaani poeg Andres, Laki Jaani Andres, Laki Andres, Saksa Andres, Pihlapuu Jüri sulane Andres, Lakki Jani P. Andres, Lakki Andres, Saxa Andres, Pichlapu Jürri Knecht Andres/, sündis enne 02.10.1725 Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas Kambja kihelkonnas, isa Jaan – vt. nr. 35, ema Ellu – vt. nr. 36. Ristiti 02.10.1725, vaderid: Kriisa Andres, Äbru Jüri, Labi Jaani naine Mai. Andrese isa Jaan pandi 1731. ja 1738. a. vahelisel ajal Saksa Hansu talu peremeheks Aakaru külla Kuuste mõisapiirkonnas. Andres elas Kuuste mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi Aakarus vabadiku seisuses (Saksa Andres) kuni Kuuste mõisnik parun Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg ta 1760. a. paiku Kriimani mõisale maha müüs. Andresest sai sulane Pihlapuu Jüri talus Päkste külas Kriimanni mõisapiirkonnas. 1764. a. alates kuulus Andres koos perega Võnnu koguduse liikmeskonda. Andres suri 51-aastaselt 15.09.1777 Päkste külas ja maeti 16.09.1777.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Kambjas novembris 1747 Põka Märdi tütre Mari-ga Aakaru külast Kuuste mõisapiirkonnast. Pärast Mari surma abiellus Andres Võnnus 04.02.1762 Konsa Jaani lese Anne-ga /Konsa Jaans Witwe/ Kokuta külast Uue-Kastre mõisapiirkonnast /Kaster/. Anne sündis enne 17.08.1729 Nooritsmetsa külas Ahja mõisapiirkonnas /Aya/, isa Lodeski Jaak, ema Ellu. Ristiti 17.08.1729, vaderid: Rodima Jaagupi naine Anni, Virulase Toomas, Virulase Peebu naine Ellu. Anne laulatati Võnnus 17.11.1751 Konsa Jaani poja Jaan-ga Kokuta külast. Anne lesestus veebruaris 1756. Ta suri 55-aastaselt 05.05.1785 Päkste külas Kriimanni mõisapiirkonnas ja maeti 07.05.1785.

23. Mari /Põka Märdi tütar Mari, Pökka Merti T. Marri/, sündis enne 30.05.1721 Aakaru külas Kuuste mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 37, ema Ann – vt. nr. 38. Ristiti 30.05.1721, vaderid: Peebu Hansu naine Mari, Haraki Jaani naine Madle, Nuusa(?) Toots. Mari suri 37-aastaselt enne 01.01.1759 ja maeti 01.01.1759. Mari surmakandes on kirjas küll kui Laksi Andreso N. Mari, ent üsna suure tõenäosusega oli tegemist Laki Andrese naise Mariga – ühtki sobivat Laksi Andrest, kellel oleks olnud Mari-nimelist naine, Kambja kihelkonnas sel ajal ei elanud.

Andrese ja Mari lapsed:
1) tütar Viiu
2) poeg Tanni
3) poeg Jaan
4) tütar Liis VAHI – vt. nr. 13
5) poeg Jüri

Andrese ja Anne teadaolev laps:
6) poeg Jüri

24. Viilip /Hanni Peebu poeg Viilip, Paaguta Märdi Viilip, Paaguta Viilip, Hanni Pebo P. Wilip, Pajuta Märti Wilip, Pakuta Wilip, Paguta Wilip/, sündis umbes 1716 arvatavasti Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Peep – vt. nr. 39, ema Mall – vt. nr. 40. Pärast abiellumist läks elama oma äia Paaguta Märdi tallu Sarakuste mõisapiirkonda (oli tollal Kurista mõisale kuuluv ala, Sarakuste mõis eraldati Kurista mõisast hiljem). Tõenäoliselt sai pärast äia Paaguta talu peremeheks, kuigi üheski adramaarevisjonis ta peremehe kohal kirjas ei ole. Viilipi käekäik on alates 1760-ndate aastate keskpaigast teadmata. 1766. a. alustatud kirikumeetrikates ei ole enam kordagi mainitud ei tema ega tema teise naise ega nende väikese poja nime. On võimalik, et nad kõik surid 1764. või 1765. a. – nende aastate surmameetrika ei ole säilinud. Samas on võimalik, et nad näiteks müüdi mõisniku poolt maha. Ka tuli ette seda, et talupojad jooksid minema. Igatahes jääb Viilipi saatus teadmata.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 23.11.1740 Paaguta Märdi tütre Eeva-ga Sarakuste mõisapiirkonnast. Pärast Eeva surma laulatati teistkordselt Võnnus 05.10.1763 Kööni Peedu tütre Mai-ga /Koni Pedo Tochter May/ Kaagvere mõisapiirkonnast. Mai sünniaeg ega ka surmaaeg ei ole täpselt teada.

25. Eeva /Kuuse Märdi laps Eeva, Paaguta Märdi tütar Eeva, Kuse Märti lats Hewa, Pajuta Marti T. Ewa/, sündis 10.10.1719 arvatavasti Sarakuste mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 41, ema Anu – vt. nr. 42. Ristiti 18.10.1719. Eeva suri 43-aastaselt ajavahemikus märts – september 1763 – sellest ajast surmakanded Võnnu koguduse meetrikas puuduvad.

Viilipi ja Eeva lapsed:
1) poeg Hindrik – vt. nr. 14
2) tütar Kade
3) tütar Mai
4) poeg Jaagup
5) tütar Mari
6) poeg Märt
7) poeg Toots
8) poeg Märt

Viilipi ja Mai teadaolev laps:
9) poeg Juhan

26. Mihkel /Tõlgu Jüri poeg Mihkel, Tõlgu Mihkel, Tolko Jürri lats Michel, Tölko Jürri P. Mihkel, Tölko Mihkel, Tölgo Michell/, sündis 27.09.1718, isa Jüri – vt. nr. 43, ema Madle – vt. nr. 44. Ristiti 29.09.1718, vaderid: Matu Mikk, Sikka Peetri naine. Kaagvere mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees. Ka veel 1782. a. hingerevisjoni ajal oli samas talus peremees. Mihkel suri 69-aastaselt 19.11.1787 Tüüra külas Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 21.11.1787.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 27.11.1739 Möldri Märdi õe Ann-iga. Mihkli teine naine oli Tiiu, kellega ta abiellus varsti pärast Anni surma 1758. Abielukanne ei ole leitav ei Võnnu ega Kambja koguduste meetrikatest. Tiiu võis olla pärit näiteks Tartu-Maarja või Nõo kihelkonnast – nende koguduste meetrikad tollest ajast ei ole säilinud. Tiiu oli sündinud umbes 1719. a. paiku ja suri umbes 65-aastaselt 27.12.1784 Tüüra külas Kaagvere mõisapiirkonnas ja maeti 29.12.1784. Surmapõhjuseks on kirikuõpetaja märkinud pödd., mis võiks tähendada „põdurust“ või „kaua haige olnud“.

27. Ann /Möldri Märdi õde Ann, Möldri Märti Söss. An/, sündis umbes 1720 arvatavasti Poka mõisapiirkonnas /Heidohof/ Võnnu kihelkonnas, isa Hans – vt. nr. 45, ema Mai – vt. nr. 46. Suri ja maeti umbes 38-aastaselt aprillis 1758.

Mihkli ja Anni teadaolevad lapsed:
1) poeg Tiirik
2) tütar Anu – vt. nr. 15
3) tütar Mari
4) poeg Andres
5) poeg Hans
6) poeg Jaan

Mihkli ja Tiiu lapsed:
7) poeg Jaagup
8) tütar Mari

VI põlvkond

28. Räman /Lüko Räman, Lukko Rammann, Lucku Remman, Lükko Rämman/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Kiidjärve mõisa 1721. ja 1731. a. adramaarevisjonides Rämanit ei mainita, ent 1744. a. adramaarevisjoni ajal oli Räman taluperemees Kiidjärve külas. Räman oli abielus vähemalt kaks korda. Esimene teadaolev abikaasa oli Epu /Lükko Remmani N. Hebbo/, kes suri enne 02.06.1734 ja maeti 02.06.1734. Ei ole aga teada, milliste laste ema Epu oli, sest Kiidjärve talupoegade laste ristimiskandeid Võnnu koguduse pastor Svenske ajal peetud meetrikaraamatutes palju ei leidu. Üldse on too meetrikaraamat üsna lünklik – võimalik, et pastor pani kirja vaid isiklikult tema enda poolt ristitud lapsed ja jättis kirja panemate teiste isikute, näiteks köstri või siis talupoegade endi poolt sooritatud ristimised. Kiidjärve oli Võnnu kiriku suhtes üsna kauge mõis ja arvatavasti sooritati enamik ristimisi mitte pastori, vaid mõne teise isiku poolt. Räman abiellus uuesti Võnnus 18.08.1734 Poola Andrese tütre Kade-ga /Pola Andresso T. Kadde/. Räman suri ja maeti veebruaris 1748. Lesk Kade (kirjas ka kui Kadri) abiellus Võnnus 23.10.1748 Lüko Hans-uga /Lukko Hans/.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari – vt. nr. 17
2) poeg Jaak
3) poeg Jaan
4) poeg Mikk
5) poeg Mihkel

29. Jüri /Iivani Jüri, Sea Iivani Jüri, Sea Jüri, Köörani Iivani Jüri, Iwani Jürri, Zea Jürri, Zea Iwani Jürri, Kerrane Iwani Jurgen, Iwanni Jurri/, sündis arvatavasti 1680-ndatel aastatel, päritolu teadmata. Elas Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas, oli Sarakuste mõisa 1721., 1731. ja 1744. a. vakuraamatute järgi 1/4 adramaa suuruse talu peremees. Vakuraamatutes on Jüri kirjas kui Köörani Iivani Jüri – ilmselt seetõttu, et talle oli harida antud endiste Köörani talude maid. Võnnu koguduse meetrikaraamatutes esineb ta ka Sea Jürina. Suri umbes 60-aastaselt ja maeti veebruaris 1747.

Oli abielus Kadri-ga, kuid ei ole teada, kas Kadri oli Jüri ainus naine ja kõikide laste ema.

30. Kadri /Katri, Kaddri/, sündis umbes 1690 või veidi varem, päritolu teadmata. Suri umbes 70-aastaselt ja maeti aprillis 1759.

Jüri teadaolevad lapsed, kelle ema võis olla Kadri:
1) poeg Mikk
2) poeg Henn
3) poeg Aadu
4) poeg Peeter
5) tütar Els

Jüri ja Kadri teadaolevad lapsed:
6) poeg Hindrik – vt. nr. 18
7) poeg Jaan
8) tütar Mari
9) tütar Els
10) poeg Mikk

31. Henn /Lilu Jaagupi poeg Henn, Lilu Henn, Kuhja Henn, Lillo Jakkabi poig Henn, Lillo Henn, Lillo Hen, Kuja Hinn/, sündis arvatavasti 1690-ndatel aastatel, isa Jaagup – vt. nr. 47. Sarakuste mõisa 1731. a. vakuraamatus on Henn Rääbnitse külas asunud talu peremehena kirjas kui Kuhja Henn. 1744. a. vakuraamatust selgub, et Henn haris poolemehena endisi Kuhja Juhani maid. Henn suri umbes 50-aastaselt ja maeti juunis 1747.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 24.11.1717 Virulase Jüri tütre Kreedaga Sootaga külast Mäksa mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad olid Tikutaja Peep ja Matu Mikk. Pärast Kreeda surma laulatati teist korda Võnnus 19.05.1741 Tässaku Jüri lese Liis-iga /Tessako Jüri Lask Liis/. Liis oli jäänud leseks 21.03.1740.

32. Kreet /Virulase Jüri tütar Kreet, Wirolaise Jürri T. Krött/, sündis arvatavasti 1690-ndatel aastatel, isa Jüri – vt. nr. 48. Kreet suri umbes 43-aastaselt enne 25.03.1740 ja maeti 25.03.1740.

Hennu ja Kreeda teadaolevad lapsed:
1) tütar Liis – vt. nr. 19
2) tütar Kadri
3) poeg Jaagup

33. Juhan /Teppani Magnuse poeg Juhan, Kööni Juhan, Teppani Magnuse Poig Johann, Köni Johan, Köhni Johann, Köni Juhhann/, sündis umbes 1698 arvatavasti Kaagvere mõisapiirkonnas, isa Magnus – vt. nr. 49. Kaagvere mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli poolemaamees. Juhan suri umbes 48-aastaselt ja maeti jaanuaris 1746.

Laulatati Võnnus 19.10.1719 Pilli Tõnu tütre Eeva-ga Kaagvere mõisapiirkonnast.

34. Eeva /Pilli Tõnu tütar Eeva, Kööni Juhani lesk Eeva, Pilli Teno T. Hewa, Köni Juhhanni Läsk Ewa/, sündis umbes 1698 arvatavasti Kaagvere mõisapiirkonnas, isa Tõnu – vt. nr. 50, ema Ann – vt. nr. 51. Leeritati Võnnus arvatavasti 05.10.1719, mil Eeva oli Ignatse Märdi talus tüdrukuks. Eeva suri umbes 56-aastaselt ja maeti veebruaris 1754.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu – vt. nr. 21
2) poeg Mihkel
3) tütar Annik
4) poeg Peedu
5) tütar Liis
6) tütar Mari
7) tütar Mai
8) poeg Jaan
9) tütar Eeva
10) poeg Juhan

35. Jaan /Laki Jaagu poeg Jaan, Lakki Jago Poig …/, sünniaeg teadmata, isa Jaak – vt. nr. 52. Jaan elas Kuuste külas Kuuste mõisapiirkonnas. Kuuste mõisa 1738. a. adramaarevisjoni ajaks oli ilmselt pandud poolemaameheks Aakaru külla ja talle oli antud kaks kohustustevaba aastat. Jaan suri ja maeti mais 1745.

Laulatati Kambjas detsembris 1719 Äbru Miku lese Ellu-ga.

36. Ellu /Äbru Miku lesk Ellu, Hebbro Mikko Läsk Ello, Äbbro Miks W. Ello/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ellu lesestus juulis – tema abikaasa Mikk /Ebbro Migk/ ning nende poeg maeti 14.07.1719. Seejärel abielus Laki Jaaniga. Ellu suri ja maeti märtsi 1750.

Kambja koguduse 1760. a. alustatud personaalraamatus on Aakaru küla Saksa Hansu talu peremeheks märgitud Jüri-nimeline mees, kelle vanemad olevat olnud Laki Jaan ja Ellu. Tõepoolest leidub Kambja koguduse abielumeetrikas 1735. a. kanne Laki Jaani poja Jüri abiellumise kohta. Samas ei ole kuigi reaalne, et 1719. a. abiellunud Jaani ja Ellu poeg võis juba 1735. a. abielluda. Esiteks ei leidu mingeid andmeid sellenimelise lapse sünni kohta, teiseks 14-15-aastaseid teismelisi ei laulatatud. Üheks võimaluseks võib pidada seda, et Jüri oli Ellu laps abielust Äbru Mikuga ning Jüri abielukandes ei vaevunud kirikuõpetaja seda asjaolu täpsustama.

Ellu ja Miku teadaolev laps:
1) poeg, nimi ei ole teada

Jaani ja Ellu teadaolevad lapsed:
2) tütar Ann
3) poeg Andres – vt. nr. 22
4) poeg, kaksik Märt
5) tütar, kaksik Mall

37. Märt /Põka Märt, Põka Jaani Märt, Pökka Mert, Pökka Jani Mert/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli Kuuste mõisa 1731. ja 1738. a. adramaarevisjoni ajal poolemaamees Aakaru külas. Märt suri ja maeti mais 1750.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Triin, kes suri ja maeti märtsis 1720. Märt laulatati taas Kambjas augustis 1720 Tiidu Peebu Andrese kasvandiku Ann-iga Aakaru külast.

38. Ann /Tiidu Peebu Andrese kasvandik Ann, Tiedo Pebo Andresse Kaswant An/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti jaanuaris 1753.

Märdi ja Triinu teadaolev laps:
1) tütar Epu

Märdi ja Anni teadaolevad lapsed:
2) tütar Mari – vt. nr. 23
3) tütar Epu
4) poeg Toomas
5) poeg Märt
6) poeg Andres
7) tütar Madle
8) tütar Ellu
9) tütar Ann

39. Peep /Hanni Peep, Hanni Peetri Peep, Hani Pepo (om.), Hani Petri Peep/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Hammaste külas Kurista mõisapiirkonnas. Peepu ei ole üheski Kurista mõisa adramaarevisjonis mainitud taluperemehena, küll aga on ta Võnnu koguduse armulaualiste nimistutes korduvalt perepeana kirjas. Peebu elukäiku on Võnnu kirikumeetrikates üsna keeruline jälgida, sest Võnnu kihelkonnas elas 18. sajandi esimeses pooles veel paar Hanni Peebu-nimelist meest (Rasina mõisapiirkonnas mõnevõrra erinevatel aegadel oli koguni kaks sellenimelist). Seepärast on andmed Peebu laste kohta lünklikud – kõigele lisaks ei olnud Võnnu toonastel kirikuõpetajatel kombeks lisada näiteks abielu- ja surmakannetesse asjaosalise isiku kuuluvust ühe või teise mõisavalla hingekirja. Peep suri augustis 1744 Hammaste külas ja maeti samal kuul.

Oli vähemalt kaks korda abielu. Esimene teadaolev naine oli Mall. Pärast Malli surma abielus Peep uuesti Võnnus 30.03.1717 Mällu Juhani näitsiku Kadri-ga /Mello Johani Näütsik Katri/ Võnnu külast Kurista mõisapiirkonnast. Kadri sünniaeg ja vanemad ei ole teada. Kadri suri ja maeti juunis 1757 /Hanni Pebo Läsk Kaddri/.

40. Mall /Hanni Peetri Peebu naine Mall, Hani Petri Pebo Naine Mall/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Mall pidi olema Viilipi ema, kuigi Viilipi sünnikannet Võnnu meetrikates ei leidu. Samas on teada Peebu ja järgmise naise Kadri kahe esimese lapse sünniajad. Viilip ei sobi oma vanuse poolest (abiellujad ei olnud nooremad kui ca 18-20 aastat) Kadri lapseks. Mall suri enne 07.01.1717 Hammaste külas ja maeti 07.01.1717.

Peebu ja Malli teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Viilip – vt. nr. 24

Peebu ja Kadri teadaolevad lapsed:
3) tütar Anu
4) poeg Jaagup
5) tütar Ann

41. Märt /Kuuse Reinu poeg Märt, Kuuse Märt, Paaguta Märt, Kusse Reino poig Märt, Kusse Märt, Pajutaja Märt, Paugutaja Märti (om.), Pajuta Märt/, sündis umbes 1693, isa Rein – vt. nr. 53. Pärast abiellumist nimetati Märti Võnnu koguduse armulaualiste nimekirjas Kuuse nooremaks Märdiks, sest olemas oli veel ka vana Kuuse Märt. Sarakuste (õigemini Kurista) mõisa 1721. a. adramaarevisjoni ajaks oli Märt juba taluperemees Rääbnitse külas /Pankota Mart/. 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli ta äsja Sudaste külla talukohale peremeheks pandud ja seetõttu oli tal kasutada kolm koormistevaba aastat. Edaspidi oligi ta taluperemees Sudaste külas. Märt suri ja maeti umbes 62-aastaselt jaanuaris 1755.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 25.10.1713 Sassi Aadu tütre Anu-ga Rääbnitse külast Sarakuste mõisapiirkonnast, laulatuse tunnistajaks oli Matu Aadu Mikk. Pärast esimese abikaasa surma laulatati teistkordselt Võnnus 24.10.1753 Üti Rämani lese Liis-iga /Hütti Rammani Läsk Liis/. Üti Räman suri ja maeti aprillis 1753, kuid andmeid tema ja naise Liisi päritolu kohta ei ole võimalik leida. Liis abiellus uuesti Võnnus 21.11.1761 Kööni Märdi Jaan-ga /Köni Märti Jaan/ Kaagvere mõisapiirkonnast.

42. Anu /Sassi Aadu tütar Anu, Sassi Ado Tüttar Ano/, sündis umbes 1693, isa Aadu – vt. nr. 54. Anuga on mõningane segadus, sest abielukandes on ta kirjas kui Sassi Aadu tütar Ann. Siiski tundub, et tegemist oli Anu-nimelise naisega, sest Märdi laste sünnikannetes on korduvalt tema naiseks märgitud Anu. Ka leeritati 30.11.1712 just nimelt Sassi Aadu tütar Anu. Samas võiks seletada see kahe Paaguta Märdi poja Hindriku-nimelise isiku – vt. nr. 16 – olemasolu. Kui Märdi esimene naine oli tõepoolest Ann ja hiljemalt 1719. aastal juba Anu, siis ei ole kahe erineva naisega saadud lastele ühe sama nime panemises midagi erakorralist – seda tehti vähemalt Võnnu kihelkonnas üsna sagedasti. Samas ei ole peale abielukandes toodud eesnime rohkem mingeid tõendeid selle kohta, et Märdil oli enne Anu veel ka naine Ann. Seepärast teengi siinkohal järelduse (väikese kahtlusega hinges), et tegemist oli ühe ja sama Anu-nimelise naisega. Anu suri ja maeti umbes 58-aastaselt novembris 1751.

Märdi ja Anu teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik
2) tütar Eeva – vt. nr. 25
3) poeg Juhan
4) tütar Kreet
5) poeg Matt
6) tütar Liis

Märdi ja Liisi laps:
7) tütar Mari

43. Jüri /Tõlgu Jüri, Tolko Jürri, Tölgo Jürri, Tolliko Jurry/, sünniaeg ja vanemad teadmata. Kaagvere mõisa 1731. a. adramaarevisjonist selgub, et Jüri oli mõisale mittekuuluv talupoeg, tema pärisomanik oli Vana-Koiola mõis, kuid ta oli katkuajast peale siin viibinud /Erb von Kirrumpäh, von der Pestzeit hiergewesen/. Igatahes Jürit omanikule välja ei antud ja juba järgnevates Kaagvere mõisa revisjonides on tema poeg Mihkel kirjas, kui mõisale kuuluv talupoeg. Tõlgu Jüri ringirändamine Võnnu mõisate vahel ongi seletatav sellega, et ta ei kuulunud ühelegi neist. Võnnu koguduse meetrikatest ilmneb, et ta elas mõnda aega Poka mõisapiirkonnas, seejärel Sootaga külas Mäksa mõisapiirkonnas enne kui ta Kaagvere mõisa maadele pidama jäi. Jüri suri ja maeti aprillis 1737. Nii nagu nii mõnegi 18. sajandi esimeses pooles Võnnu kihelkonnas elanud talupoja puhul, oli ka Tõlgu Jüri-nimelisi mehi rohkem kui üks. Teine Tõlgu Jüri elas Padarimäe külas Kuuste mõisapiirkonnas ja sugugi mitte alati ei ole võimalik üheselt määrata, kummast Jürist ühes või teises kirikuraamatu kandes jutt on. Siiski lubab Kaagvere ja Kuuste mõisate adramaarevisjonide andmete võrdlemine väita, et Kaagvere mõisa Jüri suri 1737. a. ja Kuuste mõisa Tõlgu Jüri 1759. a.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev laulatus toimus Võnnus 19.08.1713, mis Jüri abiellus Koitsaku Peetri lese Leenu-ga /Koitsako Petri leskn. Lehno/. Laulatuse tunnistajaks oli soldat Matvei Ivanovitš Beloussov (?) /Soldat Matphej Iwanowitz Willa Ussouff (?)/. Sel ajal elas Jüri Poka mõisapiirkonnas, kuid siirdus siis koos Leenuga edasi Sootaga külla Mäksa mõisapiirkonda. Järgmise laulatuse ajal elas Jüri juba Tammevaldma külas Mäksa mõisapiirkonnas. Laulatus toimus Võnnus 17.01.1717 ja pruudiks oli Tooma Andrese Peedu näitsik Madle. Laulatuse tunnistajaks oli Mutsu Jaak.

44. Madle /Tooma Andrese Peedu näitsik Madle, Thoma Andese Pedo Näütsik Madle/, sündis umbes 1697 või varem, päritolu teadmata. Madle surmaaeg ei ole samuti teada.

Jüri ja Leenu laps:
1) poeg Iivan

Jüri ja Madle teadaolevad lapsed:
2) poeg Mihkel – vt. nr. 26
3) poeg, kaksik Matt
4) poeg, kaksik Mikk
5) tütar Madle

45. Hans /Möldri Hans, Mölri Hans, Möller Hans, Möldri Hantso (om.)/, sünniaeg teadmata. Elas Poka mõisapiirkonnas. Poka mõisa 1731. a. adramaarevisjonist saab Hansu kohta teada, et ta oli tegelikult Porkuni mõisa päriori. Poka mõisa tollane omanik Moritz von Straelborn keeldus teda Porkuni mõisa omanikule kindralmajor Hans Heinrich von Tiesenhausenile tagastamist, sest Tiesenhausenile kuuluvas Ojasoo mõisas elavat üks Poka mõisa talupoeg, keda Straelborn pole kätte saanud /Erb von Borckholm, ist vom Ordnungs Gericht dem H. Gen. Major Tiesenhausen 1724 zu… von dem jetzigen H Possessore des wegen geweigert weil unter dem Guthe Altharm ein Heidoscher Baur sich auf halten soll, dieser Baur wird aus geliefert, und H Possessor seinen? Bauren unter AltHarm zu suchen, vertr…./. Oli kuidas oli, igatahes Hans Porkunisse ilmselt tagasi ei läinudki. Ta suri enne 03.01.1734 ja maeti 03.01.1734. Taas kord tuleb tunnistada, et Hansu elukäigu ja laste jälgimine on raskendatud, sest Võnnu kihelkonnas Ahja mõisapiirkonnas Valgesoo külas elas veel üks, küll arvatavasti pisut noorem Möldri Hans. Ahja mõisa 1744. a. adramaarevisjoni järgi elas Valgesoo külas endiselt Möldri Hansu-nimeline peremees.

Hans oli vähemalt kolm korda abielu. Esimene teadaolev abikaasa oli Mai, kuid ei ole teada, kas Mai oli Hansu esimene naine ja enne 1712. a. sündinud laste ema. Teist korda laulatati Hans Võnnus 03.12.1721 Poka mõisa amme Mari-ga /Pokka Moisiost Amme Mari/. Mari sünniaeg ja päritolu ei ole teada. Mari suri enne 17.04.1730 ja maeti 17.04.1730. Hans laulatati uuesti Võnnus 21.06.1730 Männi Mihkli tütre Mari-ga /Männi Mihkli T. Marri/ Poka mõisapiirkonnast. Mari sündis umbes 1710. a. Pärast abikaasa Hansu surma laulatati ta Võnnus 06.06.1736 Tennokese Peedu-ga /Tennokesse Pedo/ Ibaste külast Ahja mõisapiirkonnast – vt. Hindrik Mutso sugupuu, nr. 42. Pärast Peedu surma laulatati Mari kolmandat korda Võnnus 11.11.1744 Tennokese Juhkam-iga /Tennokesse Juhkam/.

46. Mai /Maje (om.)/, sünniaeg, päritolu ja täpne surmaaeg teadmata. Ilmselt suri 1721 Poka mõisapiirkonnas. Abielu Möldri Hansuga ei pruukinud Maiel olla esimene abielu, millele viitab asjaolu, et Võnnu koguduse surmameetrikas leidub 1712. a. kanne Möldri Hansu kasupoja Tõnu surma kohta /Mölri Hanso Pojand Teno/.

Hansu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Märt
2) tütar Triin
3) tütar Madle

Hansu ja Mai teadaolevad lapsed:
4) tütar Epu
5) tütar Mai
6) tütar Ann – vt. nr. 27

Hansu ja Mari (teise teadaoleva abikaasa) teadaolev laps:
7) tütar Liisu

Hansu ja Mari (kolmanda teadaoleva abikaasa) lapsed:
8) poeg Hans
9) poeg Jaan

VII põlvkond

47. Jaagup /Lilu Jaagup, Lillo Jakkab/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Arvatavasti elas Sarakuste mõisapiirkonnas ja suri enne katku või katku ajal.

Teadaolev laps:
1) poeg Henn – vt. nr. 31

48. Jüri /Virulase Jüri, Wirolaise Jürri/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Arvatavasti elas Sootaga külas Mäksa mõisapiirkonnas ja suri enne katku või katku ajal.

Teadaolev laps:
1) tütar Kreet – vt. nr. 32

49. Magnus /Teppani Magnus/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Kaagvere mõisapiirkonnas, kuid katkujärgsetes kirikuraamatutes teda ei mainita.

Teadaolev laps:
1) poeg Juhan – vt. nr. 33

50. Tõnu /Pilli Tõnu, Pilli Teno/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Kaagvere mõisapiirkonnas, kuid katkujärgsetes kirikuraamatutes teda ei mainita.

Oli abielus Ann-ga.

51. Ann /Kööni Juhani naise ema Ann, Köni Juhhanni Naise Emma An/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri ja maeti veebruaris 1743.

Teadaolev laps:
1) tütar Eeva – vt. nr. 34

52. Jaak /Laki Jaak, Lakki Jago (om.)/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Kambja koguduse meetrikates mainitakse teda vaid tema poja Jaani abielukandes.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaan – vt. nr. 35

53. Rein /Kuuse Rein, Kusse Reino (om.)/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas ja suri enne katkuaega.

Teadaolev laps:
1) poeg Märt – vt. nr. 41

54. Aadu /Sassi Aadu, Sassi Ado/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Rääbnitse külas Sarakuste mõisapiirkonnas ja suri enne katkuaega.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 42

Kirjuta vastus


Warning: Undefined variable $user_ID in /data03/virt22435/domeenid/www.ojamaa.ee/saaga/wp-content/themes/rugged/comments.php on line 77