Leenu Pärn

Minu emapoolse vaarema ema oli Leenu Pärn, kes põlvnes Vaimastvere Pärnadest. Vaimastvere mõis asus Laiuse kihelkonnas. Õnneks on Laiuse kirikuraamatud säilinud ilma „aukudeta“ alates 1739. a. kuni 20. sajandi alguseni välja. Nii nagu paljudes teistes kogudustes, tabas ka Laiuse esimest kirikuraamatut hukatus – nimelt puhkes 9. veebruaril 1739. a. öösel pastoraadis tulekahju ning muu hulgas läks tuleroaks ka pastor Reimersi poolt peetudv meetrikaraamat. Õnneks rohkem selliseid äpardusi Laiuse koguduse ajaloos toimunud ei ole. Tuleb aga tunnistada, et kui pastorid Reimers ja Mylius panid koguduseliikmete peresündmusi võrdlemisi korralikult kirja, siis nende järglane pastor Jannau oli märksa hooletum mees. Vähemalt surmameetrikasse ta vist küll unustas tihtipeale kandeid teha – kuidagi kahtlaselt palju inimesi ei kipu tema ajal kuidagi surema… kuigi peaksid.

Aga nüüd Leenu juurde. Tema sugupuus on päris mitu kõrtsmikku, mis andis põhjust uurida Vaimastvere ümbruse kõrtse. Üks eriti põnev koht on Nava kõrts Tallinna-Tartu kunagise talitee ääres. Vaevalt et ma oskan ettegi kujutada, milline võis olla 18. sajandil elu rabade ja metsade vahel üksikus talus, mida ei ühendanud muu maailmaga enam-vähem korralikku teedki vist. See-eest pidi aga talvel käima seal päris vilgas elu – asus ju kõrts talitee ääres, mida mööda mindi-tuldi Tallinnast Tartusse, Eestimaalt Liivimaale – ja vastupidi. Ma ei ole Naval käinud, kuid nüüd on huvi seda suurem. Küllap jõuan seal millalgi ära käia.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Isotamme Aadu (-1739) - 31
            +--+ 5-Jaagu Aadu Jaan (1719-1759) - 16
        +--+ 4-Pääru Mart (1752-1797) - 8
        |  |  +--- 6-Kubja Jüri (1682-1755) - 32
        |  +--+ 5-Kubja Jüri t. Triinu (1726-1766) - 17
      +--+ 3-Jaan PÄRN (1781-1861) - 4
     |  |     +--- 6-Lääne Tõnise Juhan (-1747) - 33
     |  |  +--+ 5-Lääne Tõnise Juhani p. Pärtel (1732-1762) - 18
     |  +--+ 4-Lääne Pärtli t. Ellu (1757-1827) - 9
     |     |  +--- 6-Täku Matsi Jüri (1691-1761) - 34
     |     +--+ 5-Täku Matsi Jüri t. Anu (1724-1800) - 19
  +--+ 2-Mart PÄRN (1806-1879) - 2
  |  |     +--- 5-Hansu Tõnu Tõnu (1698-1782) - 20
  |  |  +--+ 4-Hansu Tõnu Tõnu p. Jaak (1743-1795) 10
  |  |  |  +--- 5-Mall (1711-1761) - 21
  |  +--+ 3-Hansu Tõnu Jaagu t. Mai (1782-1819) - 5
  |     |  +--- 5-Peebu Jaagu Jüri (1711-1771) - 22
  |     +--+ 4-Kubja Peebu Jaagu Jüri t. Mari (1747-1796) - 11
  |        +--- 5-Ellu (1712-1784) - 23
 --+ 1-Leenu PÄRN (1834-1911) - 1
  |           +--- 6-Paduvere Mats (-1744) - 35
  |        +--+ 5-Matsi p. Mart (1717-1789) - 24
  |     +--+ 4-Matsi Mardi Peet (1746-1819) - 12
  |     |  |  +--- 6-Tõnu Aadu (-1740) - 36
  |     |  +--+ 5-Tõnu Aadu t. Mari (1717-1795) - 25
  |  +--+ 3-Mart ÕUNAP (1772-1845) - 6
  |  |  |     +--- 6-Udu Rein (1693-1753) - 37
  |  |  |  +--+ 5-Udu Reinu p. Jüri (1723-1758) - 26
  |  |  +--+ 4-Kaave kõrtsmiku Jüri t. Liisu (1750-1803) - 13
  |  |     |  +--- 6-Kuura Tõnis (1680-1750) - 38
  |  |     +--+ 5-Kuura Tõnise t. Anu (1729-) - 27
  +--+ 2-Matsi Mardi t. Liisu (1806-1866) - 3
     |     +--- 5-Soome Madis (-1739) - 28
     |  +--+ 4-Meesla Hinrik (1713-1784) - 14
     +--+ 3-Meesla Hindriku t. Leenu (1778-1843) - 7
        |     +--- 6-Nava kõrtsmik Villem (-1741) - 39
        |  +--+ 5-Villemi Aadu (1715-1775) - 29
        +--+ 4-Villemi Aadu t. Ann (1739-1813) - 15
           +--- 5-Mari (1718-1758) - 30

I põlvkond

1. Leenu PÄRN /Leno Pärn, Leno Peärn/, isa Mart Pärn – vt. nr. 2, ema Liisu – vt. nr. 3, sündis 08.11.1834 õhtul Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Ristiti kirikus pastori poolt 18.11.1834, vaderid: perenaine Mari Pärs, Tiina Ploom, peremees Jüri Lepik. Leeritati 28.10.1851 Laiusel. 1850. a. revisjoni ajal elas Pääru talus nr. 45 Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Pärast abikaasa surma läks 1909. a. Simuna kogudusest Väike-Maarja kogudusse, arvatavasti elas elu lõpupäevil tütre Liisu juures Porkuni vallas. Leenu suri 76-aastaselt 04.09.1911 kell 5 hommikul Porkuni valla /Schloß Borkholm/ Väike-Maarja kihelkonnas. Surmapõhjus – halvatus.

Laulatati Laiuse kirikus koguduse pastori poolt 29.03.1853 Villem Müllerbeck-iga Kadikülast Salla mõisapiirkonnast Simuna kihelkonnast.

Abikaasa Villem MÜLLERBECK /Willem Müllerbeck/, isa Jüri Müllerbeck – vt. nr. 4, ema Mari – vt. nr. 5, sündis 24.12.1828 Salla mõisapiirkonnas /Sall/ Simuna kihelkonnas. Ristiti pastori poolt 26.12.1828, vaderid: Kärner Jüri, Traksi Villem, Möldri Juhani tütar Ann. Elas Kadikülas, isa oli mölder. Veski asus arvatavasti Salla jõe ääres, J. H. Schmidti Eestimaa üldkaardil 1882. a. järgi kandis see nime Parra veski /Parrawesk/. Villem käis leeris 20.04.1847 Simunas. 1834., 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Möldre talus nr. 11 (hilisem revisjoninumber 24, arvatavasti Parra veski paralleelnimetus) Kadikülas Salla mõisapiirkonnas, oli peremees. 1864. a. kirjutati koos abikaasaga ümber Lasinurme mõisapiirkonda. Asus elama Olju külla, pidas möldri ametit. Elu lõpupoole elas Koilas, nähtavasti koos poja Jüriga. Villem suri 77-aastaselt 10.01.1906 kell 11 hommikul Koila vallas Simuna kihelkonnas ja maeti 15.01.1906. Surmapõhjus – vanadusnõrkus.

Lapsed – vt. Villem Müllerbecki sugupuu.

II põlvkond

2. Mart PÄRN /Pääru Mart Pärn, Märt, Päro Mart Pärn, Mert, Paero Jaani p. Mart/, isa Jaan – vt. nr. 4, ema Mai – vt. nr. 5, sündis 30.12.1806 Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Ristiti 01.01.1807, vaderid: Hansu Tõnu Jaagu Tiit, Pääru Mardi Hans, Veski Jaagu naine Kai. 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal elas Kõola külas Pääru /Päru, Päro, Pehro, Paero/ talus nr. 45, kus isa Jaan oli saanud peremeheks. 1826. a. perekonnanimede panemise ajal sai pere nimeks PÄRN /ka kujul PERN/. 1850. a. revisjoni ajal oli sama talu peremees. Oli koolivanem /Schulältester/ ja kiriku vöörmünder alates 1845. a. Suri 72-aastaselt 26.03.1879 hommikul Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 29.03.1879. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Laulatati Laiusel 13.12.1825 Matsi Mardi tütre Liisu-ga.

3. Liisu /Matsi Mardi tütar Liisu, Matsi Mardi t. Liiso/, isa Mart Õunap – vt. nr. 6, ema Leenu – vt. nr. 7, sündis 19.02.1806 Paduvere külas Kärde mõisapiirkonnas /Kardis/ Laiuse kihelkonnas. Ristiti 20.02.1806, vaderid: Pere Jüri naine Liisu, Otsa Mardi naine Mari, Kooli Kaarel. 1816. a. revisjoni ajal elas Matsi talus nr. 22 Paduvere külas. Suri 60-aastaselt 01.08.1866 pealelõunal Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 04.08.1866. Surmapõhjus – ajurabandus /Schlagfluß/.

Lapsed:
1) tütar Mai PÄRN
2) tütar Mari PÄRN
3) poeg Jüri PÄRN
4) tütar Leenu PÄRN – vt. nr. 1
5) tütar Ellu PÄRN
6) tütar Ann PÄRN
7) tütar Mai PÄRN
8) poeg Jaan PÄRN

III põlvkond

4. Jaan PÄRN /Pääru Mardi Jaan, Pääru Mart, Pearo Mardi Joan, Päro Jaan, Päro Jahn/, isa Mart – vt. nr. 8, ema Ellu – vt. nr. 9, sündis 18.02.1781 Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 21.02.1781, vaderid: Jaagu Jaani Jüri, Lääne Tõnise Märt, Kördi Indriku naine Mai. 1795. a. revisjoni ajal elas Kõola külas Pääru talus nr. 5 (edaspidistes revisjonides nr. 45), kus isa Mart oli peremees. 1811. a. revisjoni ajaks oli saanud sama talu peremeheks. Elas seal kuni elu lõpuni. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks PÄRN. Jaan suri 80-aastaselt 26.11.1861 hommikul Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 30.11.1861. Surmapõhjus – jõuetus /Entkäftung/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Laiusel 04.07.1803 Tõnu Jaagu tütre Mai-ga Rohe külast Vaimastvere mõisapiirkonnast. Pärast Mai surma laulatati teistkordselt Laiusel 13.07.1819 Lääne Pärtli Peetri lese Mari-ga /Läne Pertli Petri L. Marri/ Rohe külast. Mari sündis 22.10.1784 Päde külas Vaimastvere mõisapiirkonnas, isa Pärtli Hans /Pertli Ans/, ema Mari /Marri/. Ristiti 25.10.1784, vaderid: Jaani Jüri, Kunda Aadu naine Mari, Sepa Mardi tütar Kai. Mari suri 73-aastaselt 02.12.1857 hommikul Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 05.12.1857. Surmapõhjus – vesitõbi.

5. Mai /Tõnu Jaagu tütar Mai, Tenno Jago T. May/, isa Jaak – vt. nr. 10, ema Mari – vt. nr. 11, sündis kaksikuna 05.05.1782 Rohe külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 08.05.1782, vaderid: Juhani Jüri, Aru Mardi Tõnise naine Eeva, Peebu Jaagu Leen. Kaksikõde sai nimeks Krõõt, vaderid: Mursi Mart, Hansu Tõnu Mardi naine Ellu, Tõnu Jaani naine Krõõt. Mai elas 1795. a. revisjoni ajal Rohe külas talus nr. 5, kus isa Jaak oli peremees. Mai suri 36-aastaselt enne 14.02.1819 Kõola külas ja maeti 14.02.1819.

Jaani ja Mai lapsed:
1) tütar Mari PÄRN
2) poeg Mart PÄRN – vt. nr. 2
3) tütar Ellu
4) poeg Hans
5) tütar Kai
6) poeg Jaan PÄRN

Jaani lapsed teisest abielust:
7) tütar Mai
8) tütar Ann PÄRN
9) tütar Leenu PÄRN

6. Mart ÕUNAP /Matsi Mart, Matsi Mardi Peedu poeg Mart, Matsi Mardi Peedi p. Mert, Matsi Mardi Pedi Mert/, isa Peet – vt. nr. 12, ema Liisu – vt. nr. 13, sündis 01.11.1772 Paduvere külas Kärde mõisapiirkonnas Laiuse kihelkonnas. Ristiti 02.11.1772, vaderid: Tõnu Jüri Jüri, Pere Jaani Rein, Matsi Tõnu naine Ann Paduverest. Leeritati Laiusel 01.10.1788. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Paduvere külas Matsi talus nr. 5 (hilisemates revisjonides nr. 22), kus peremeheks oli isa Peet (temast eelmine peremees oli vanaisa Mart). 1816. a. revisjoni ajaks oli saanud sama talu peremeheks. Kärde mõisa 1826. a. vaherevisjoni ei ole säilinud, kuid 1834. a. revisjoni järgi sai Mart perekonnanimeks ÕUN /ÖUN/, kirikuraamatutes oli aga perekonnanimeks ÕUNAP /ÖUNAB/, mis ka kasutusele jäi. Mart suri 73-aastaselt 20.12.1845 hommikul Kärde mõisapiirkonnas ja maeti 22.12.1845. Surmapõhjus – tiisikus /Auszehrung/.

Laulatati Laiusel 28.11.1797 Meesla Hindriku tütre Leenu-ga Villakvere külast Vaimastvere mõisapiirkonnast.

7. Leenu /Meesla Hindriku tütar Leenu, Meesla Indriko T. Leno/, isa Hindrik – vt. nr. 14, ema Ann – vt. nr. 15, sündis 20.01.1778 Villakvere külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 21.01.1778, vaderid: Mäe Tõnise Mart, Mäe Jaani Jüri Mari, Aadu Mardi naine Liisu. 1782. ja 1795. a. revisjoni ajal elas oma isa juures Meesla talus nr. 11 Villakvere külas. Leenu suri 65-aastaselt 28.02.1743 Kärde mõisapiirkonnas ja maeti 03.03.1743. Surmapõhjus – ajurabandus /Schlagfluß/. Surmakandes on märkusena kirjas, et Leenu oli pime.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik ÕUNAP
2) tütar Ann
3) tütar Liisu – vt. nr. 3
4) tütar Mari
5) tütar Mai
6) tütar Ellu ÕUNAP
7) tütar Kai

IV põlvkond

8. Mart /Jaagu Aadu Jaani poeg Mart, Jaagu Jaani Mart, Jaagu Jaani Märt, Jaagu Aadu Mart, Pääru Mart, Jako Ado Jani Sohn Mart, Jago Jani Mert, Jago Ado Mart, Pearo Mert, Pehro Mart/, isa Jaan – vt. nr. 16, ema Triinu – vt. nr. 17, sündis 28.04.1752 Päde külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 03.05.1752, vaderid: Jaagu Aadu Mart, Pääru Matsi Jaagu Jüri, Pärtli Jaani Mardi naine Eeva. Leeris käis Laiusel 1773, elas sel ajal juba Kõola külas. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oli taluperemees Kõola külas. Suri 45-aastaselt enne 20.12.1797 Kõolas ja maeti 20.12.1797.

Laulatati Laiusel 19.11.1777 Lääne Pärtli tütre Ellu-ga Kõola külast.

9. Ellu /Lääne Pärtli tütar Ellu, Läne Pertli Tochter Ello/, isa Pärtel – vt. nr. 18, ema Anu – vt. nr. 19, sündis 01.07.1757 Kõola külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 02.07.1757, vaderid: Tõnu Jüri poeg Tõnu Paduverest, Juhani Tõnise naine Truut Kõolast, Matsi Jüri tütar Ellu Kõolast. Leeris käis Laiusel 1775. 1826. a. perekonnanimede panekul sai nimeks PÄRN /PERN, PAERN/. Suri 69-aastaselt 22.03.1827 Kõola külas ja maeti 25.03.1827.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Jaan PÄRN – vt. nr. 4
3) poeg Hans
4) poeg Mart
5) tütar Triinu
6) tütar Mai
7) poeg Mihkel

10. Jaak /Hansu Tõnu Jaak, Anso Tenno Jaak, Hanso Tönno Jaak, Völmöldri Kubbia Töno p. Jaak/, isa Tõnu – vt. nr. 20, ema Mall – vt. nr. 21, sündis 30.07.1743 Rohe külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 02.08.1743, vaderid: härra polkovnik /Obrister/ Chistoph Jacob Schwartz, Otsa Jüri Rohest, Hansu Tõnu Juhani naine Anu Rohest. Leeris käis Laiusel 1763. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal oli taluperemees Rohe külas talus nr. 5. Suri 52-aastaselt enne 15.12.1795 Rohe külas ja maeti 15.12.1795.

Laulatati Laiusel 18.12.1766 Kubja Peebu Jaagu Jüri tütre Mari-ga Lõpe külast Laiuse mõisapiirkonnast /Schloß Lais/.

11. Mari /Kubja Peebu Jaagu Jüri tütar Mari, Kubja Jüri tütar Mari, Kubbia Pepo Jaako Jürri Tochter Marri, Kubbia Jürri T. Marri/, isa Jüri – vt. nr. 22, ema Ellu – vt. nr. 23, sündis 10.01.1747 Lõpe külas Laiuse mõisapiirkonnas. Ristiti 14.01.1747, vaderid: Reinu Juhani naine Kai Kaseverest, Juhani Mardi tütar Mari Lõpelt, Mällu Hannuse Hans Kodismaalt. Leeris käis Laiusel 1764. Suri 49-aastaselt enne 20.12.1796 Rohe külas Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 20.12.1796.

Lapsed:
1) tütar Mall
2) tütar Ellu
3) poeg Jüri
4) poeg Tiit
5) tütar Kai
6) tütar Ann
7) tütar, kaksik Mai – vt. nr. 5
8) tütar, kaksik Krõõt

12. Peet /Matsi Mardi Peet, Matsi Marti Peto, Matsi Mardi Peed/, isa Mart – vt. nr. 24, ema Mari – vt. nr. 25, sündis 29.03.1746 Paduvere külas Kärde mõisapiirkonnas. Ristiti 01.04.1746, vaderid: Matsi Peedu Tõnu Tirmast, Pere Jüri Jüri Paduverest, Matsi Peedu naine Anu Tirmast. Leeris käis Laiusel 1765. 1795. a. revisjoni ajal oli taluperemees Paduvere külas Matsi Mardi talus nr. 5. Elas samas talus kuni elu lõpuni. Suri 73-aastaselt enne 17.04.1819 Paduvere külas ja maeti 17.04.1819.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Laiusel 12.01.1769 Kaave kõrtsmiku Jüri tütre Liisu-ga. Pärast Liisu surma abiellus teistkordselt Laiusel 13.08.1805 Aru Jaagupi lese Kai-ga /Arro Jacobi L. Kay/. Kai sündis umbes 1755. Suri 59-aastaselt enne 02.12.1814 Paduvere külas ja maeti 02.12.1814.

13. Liisu /Kaave kõrtsmiku Jüri tütar Liisu, des Kawaschen Krügers Jürri Tochter Liso, körtsmikko Jürri Liso/, isa Jüri – vt. nr. 26, ema Anu – vt. nr. 27, sündis 05.01.1750 Udul Kaave külas Rutikvere mõisapiirkonnas /Ruttigfer/ Põltsamaa kihelkonnas. Ristiti 06.01.1750, vaderid: Joosti Tõnu naine Ellu Suure-Lahavere külast, pastoriproua Maria Magdalena Leuckfeld, Pilli Jüri Mats Suure-Lahavere külast. Liisu sünnikanne asub Põltsamaa koguduse kirikuraamatus. Liisu sündimise ajal kuulus Kaave küla veel Rutikvere mõisa koosseisu, arvatav sünnikoht on Kõpu-Tapiku tee ääres asunud Uduküla, mille talud kuulusid Rutikvere mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ja Põltsamaa koguduse kirikuraamatute põhjal Kaave küla alla. Kaave mõis /Kawa/ eraldati Rutikverest 1741. a. Nii Rutikvere kui ka Kaave kuulusid sel ajal Pistohlkorsidele. Hiljemalt 1752. a. tuli Liisu isa Kaavele kõrtsmikuks ja astus Laiuse koguduse liikmeskonda. Kaave kõrts asus Tartu tee ääres (praegune Põltsamaa-Jõgeva tee). Põhjasõja ajal rüüstasid venelased seda piirkonda tublisti, ilmselt põletati maha ka Kaavel olnud maantee-äärne kõrts. Rutikvere mõisa 1721. a. adramaarevisjonis on mainitud, et mõisal on küll üks kõrts, kuid see on tühi ja üles ehitamata. 1744. a. adramaarevisjoni järgi tegutses aga Kaavel juba kõrts, kus müüdi aastas 15 kuni 20 vaaditäit õlut ja kõrtsmikuks oli Jüri. See oli Udu Andrese Jüri, kes aga ei olnud Liisu isa. Liisu isa oli järgmine Kaave kõrtsmik – Udu Reinu Jüri. Liisu käis leeris Laiusel 1767. Suri 53-aastaselt enne 30.08.1803 Paduvere külas ja maeti 30.8.1803.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) poeg Mart ÕUNAP – vt. nr. 6
3) tütar Anu
4) tütar Mari
5) tütar Mall
6) poeg Peet
7) poeg Rein, võeti 1812 nekrutiks
8) poeg Tõnu ÕUNAP

14. Hindrik /Soome Madise poeg Hindrik, Nava kõrtsmik Hindrik, Meesla Hindrik, Some Mathise poeg Hinrich, Nawwa körtsmik Hinrick, Meesla Indrik/, isa Madis – vt. nr. 28, sündis umbes 1713. Abiellumise ajal elas Villakvere külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Seejärel läks kõrtsmikuks Nava kõrtsi, kus varem oli kõrtsi pidanud äi Villemi Aadu. Nava soosaarel asus Tallinna-Tartu talitee kõrts, mis oli üks kolmest Vaimastvere mõisa maadel asunud talitee kõrtsidest (teised kaks olid Endla ja Pikaperse kõrts). Soosaar asub Endla järvest loodes, Linnusaare raba, Nava jõe ja Vana-Vorsti jõe vahel. Arvatavasti tuli Hindrik Navalt ära 1770-ndate alguses – 1770. a. sündinud lapse sünnikohaks on märgitud Endla küla, järgmised lapsed sündisid Villakvere külas Meesla talus. Meesla oli hajatalu Villakvere külas. 1782. a. revisjoni ajal oli Hindrik Meesla talu peremees. Suri umbes 70-aastaselt enne 02.02.1784 Meesla talus ja maeti 02.02.1784.

Laulatati Laiusel 09.11.1757 Villemi Aadu tütre Ann-ga Kärdi asemelt Vaimastvere mõisapiirkonnast.

15. Ann /Villemi Aadu tütar Ann, Willema Ado Tochter Ann/, isa Aadu – vt. nr. 29, ema Mari – vt. nr. 30, sündis 08.02.1739 Nava kõrtsis Vaimastvere mõisapiirkonnas. Ristiti 11.02.1739, vaderid: Lutsu Mardi naine Ann, Lääne Jaani naine Anu, Aadami Hindrik Kaerasaarelt. Sünnikanne asub Koeru koguduse meetrikaraamatus. Ann elas lapsepõlves ilmselt Naval, kus isa Aadu oli kõrtsmikuks. 1750-ndatel tuli pere Navalt ära ja asus elama Vaimastvere mõisale kuulunud hajatallu nimega „Kärdi ase“, mille täpne asukoht ei ole teada (ilmselt kuskil praeguse Endla küla maadel). Ann käis leeris Laiusel 1756. Suri 74-aastaselt enne 27.12.1813 Villakvere külas Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 27.12.1813.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Mari
3) poeg Aadu
5) poeg Jaan
6) poeg Mats
7) tütar Mai
8) poeg Hindrik
9) tütar Leenu – vt. nr. 7
10) poeg Villem

V põlvkond

16. Jaan /Isotamme Aadu poeg Jaan, Isotamme Aadu Jaan, Jaagu Aadu Jaan, Issotamme Ado poeg Jaan, Issotamme Ado Jahn, Jaco Ado Jahn/, isa Aadu – vt. nr. 31, sündis umbes 1719. Elas Päde külas, elu lõpus oli Kase kõrtsmik /surmakandes Kasse körtsmik/. Vaimastvere mõisa 1744. a. vakuraamatus on kirjas, et Kase kõrts asus Tallinna tee ääres (seega oli Piibe maantee äärne kõrts) Vaimastveres. Suri umbes 40-aastasena enne 07.07.1759 Vaimastveres ja maeti 07.07.1759.

Laulatati Laiusel 26.12.1747 Kubja Jüri tütre Triinu-ga Kõola külast.

17. Triinu /Kubja Jüri tütar Triinu, Kubia Jürri Tocht. Trino/, isa Jüri – vt. nr. 32, sündis umbes 1726. Pärast abikaasa Jaani surmas abiellus teistkordselt Laiusel 04.12.1759 Pääru Jaani poja Hans-uga /Päro Jaani poeg Hans/ Vaimastverest. Elasid arvatavasti alguses Kase kõrtsis, hiljem Kõolas. Triinu suri umbes 40-aastsena enne 30.12.1766 Kõola külas ja maeti 30.12.1766. Pärast Triinu surma abiellus Hans Mai-ga (abielukanne ei ole leitav) ja 1782. a. revisjoni ajal elasid nad kasupoja Mardi (Triinu poja) juures Pääru talus Kõola külas. Marti hakati arvatavasti kasuisa järgi hüüdma Pääru Mardiks.

Jaani ja Triinu lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Mari
3) poeg Mart – vt. nr. 8
4) poeg Jüri
5) tütar Tiiu

Triinu teadaolev laps teisest abielust:
6) tütar Kadri

18. Pärtel /Lääne Tõnise Juhani poeg Pärtel, Lääne Juhani Pärtel, Lehne Tönnisse Johhans Sohn Pertel, Läne Johhanni Pertel/, isa Juhan – vt. nr. 33, sündis umbes 1732. Elas Kõola külas. Suri umbes 30-aastaselt enne 16.09.1762 Kõola külas ja maeti 16.09.1762.

Laulatati Laiusel 18.12.1754 Täku Matsi Jüri tütre Anu-ga Kõolast.

19. Anu /Täku Matsi Jüri tütar Anu, Tekko Matse Jürri Tochter Anno/, isa Jüri – vt. nr. 34, sündis umbes 1724. Pärast abikaasa Pärtli surmas abiellus teistkordselt Laiusel 16.12.1763 Isotamme Jaagu poja Andres-ega /Issotame Jaako poeg Andres/ Endla külast Vaimastvere mõisapiirkonnast. Elasid Endla külas, teine laps sündis juba Kõola külas. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elasid Täku Matsi talus Kõolas, Andres oli talu peremees. Anu suri umbes 75-aastaselt enne 11.02.1800 Kõola külas ja maeti 11.02.1800. Andres suri umbes 80-aastaselt enne 14.04.1811 Kõola külas ja maeti 14.04.1811.

Pärtli ja Anu lapsed:
1) poeg Mart
2) tütar Ellu – vt. nr. 9
3) poeg Juhan
4) tütar Leenu

Anu teadaolevad lapsed teisest abielust:
5) poeg Jüri
6) tütar Mai

20. Tõnu /Hansu Tõnu Tõnu, Hansu Tõnu, Hanso Tönno Tönno, Anso Tenno/, sündis umbes 1698. Elas Rohe külas Vaimastvere mõisapiirkonnas. Oli vöörmünder ja Vaimastvere mõisa kubjas. 1782. a. revisjoni ajal elas Rohe külas talus nr. 5, kus poeg Jaak oli peremeheks. Suri umbes 84-aastaselt enne 30.04.1782 Rohe külas ja maeti 30.04.1782.

Tõnu isa oli arvatavasti Rohe küla taluperemees Hansu Tõnu /Hanso Tönno/. Laiuse kirikuraamatutes ei leidu aga otsest viidet isa-poeg suhtele – nime Hansu Tõnu Tõnu võis tähendada ka muud suhet (näiteks Hansu Tõnu väimees Tõnu, Hansu Tõnu kasupoeg Tõnu jne.). Veel olid olemas sellised isikud nagu Hansu Tõnu Mart, Hansu Tõnu Juhan ja Hansu Tõnu Andres, kes kõik olid arvatavasti lähedalt sugulased (võib-olla vennad) – nad on üksteise laste sündide juures tihti vaderiteks. Vana Hansu Tõnu suri enne 28.05.1739 Rohe külas ja maeti 28.05.1739. Oli abielus Ellu-ga /Ello/, kes suri enne 24.12.1746 Rohe külas ja maeti 24.12.1746. Ei ole teada, milliste laste ema Ellu oli.

Hansu Tõnu Tõnu oli vähemalt kaks korda abielus. Abielu Malliga sõlmiti ilmselt enne 1739. a. Pärast abikaasa Malli surma abiellus Laiusel 13.05.1761 Lassi Tõnu Mardi Jaani lese Kai-ga /Lassi Tönno Marti Jaani Witbe Kai/ Kasevere külast Laiuse mõisapiirkonnast. Kai sündis umbes 1712. Suri umbes 80-aastaselt enne 22.02.1792 Rohe külas ja maeti 22.02.1792.

21. Mall /Mal/, sündis umbes 1711. Suri umbes 50-aastaselt enne 12.02.1761 Rohe külas ja maeti 12.02.1761. Surmapõhjus – arvatavasti ajurabandus. Laiuse koguduse surmameetrikas kirjeldas pastor Malli surma järgmiselt: Sie starb sehr plötzlich hatte Ihr Kind auf dem Arm, sank auf einaml da Ihr zu vor nichts gefehlt nieder ließ das Kind aus den Händen fallen Verlohr Sprache Verstand und Sinne, lebte noch 10 Stunden, und starb, vermutlich am Schlag – ta suri väga äkki, hoidis oma last kätel, langes korraga maha ilma, et tal enne seda midagi viga oleks olnud ja lasi lapse kätel kukkuda. Kaotas kõnevõime ja teadvuse, elas veel kümme tundi ja suri, arvatavasti rabanduse tagajärjel.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ellu
2) tütar Kai
3) poeg Jaak – vt. nr. 10
4) poeg Jaan
5) poeg Mart
6) poeg Jüri
7) tütar Mari
8) tütar Ann

Tõnu ja Kai teadaolev laps:
9) poeg Tõnu

22. Jüri /Peebu Jaagu Jüri, Peebu Jüri, Kubja Peebu Jaagu Jürri, Peebo Jaco Jürri, Pepo Jürri, Kubbia Pebo Jaco Jürri/, sündis umbes 1711. Elas Lõpe külas Laiuse mõisapiirkonnas. Oli kiriku vöörmünder. Suri umbes 60-aastaselt enne 04.05.1771 Lõpe külas ja maeti 04.05.1771.

Isa oli arvatavasti kiriku vöörmünder, kubjas ja taluperemees Peebu Jaak /Pepo Jaak/. Otseselt ei ole siiski Laiuse kirikuraamatutes öeldud, et Jüri oli Peebu Jaagu poeg (võis olla ka muu sugulussuhe). Jüril oli vend Mart /Pepo Jaako Mart/ ja ilmselt ka vend Pärtel /Pepo Jaco Pertel/. Peebu Jaak suri umbes 80-aastaselt enne 30.03.1769 Lõpe külas ja maeti 30.03.1769. Jaak oli abielus Ellu-ga /Ello/, kes suri 75-aastaselt enne 20.08.1770 Lõpe külas ja maeti 20.08.1770. Ei ole teada, kas Ellu oli Jaagu ainus naine ja kõikide laste ema.

Jüri oli abielus Ellu-ga.

23. Ellu /Ello/, sündis umbes 1712. 1782. a. revisjoni ajal elas Lõpe külas talus nr. 93. Suri umbes 72-aastaselt umbes 1784 Lõpe külas.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak
2) poeg Hans
3) poeg Mart
4) tütar Kai
5) tütar Mari – vt. nr. 11
6) poeg Tiit
7) tütar Kreet
8) tütar Ann
9) poeg Jüri

24. Mart /Matsi poeg Mart, Matsi Mart, Matz Sohn Mart/, isa Mats – vt. nr. 35, sündis umbes 1717. Oli taluperemees Paduvere külas. 1782. a. revisjoni ajal elas talus nr. 5. Oli vöörmünder. Peres kasvas lisaks oma lastele veel ka kasupoeg /Pflegesohn/ Mart. Suri umbes 72-aastaselt enne 29.04.1789 Paduvere külas ja maeti 29.04.1789.

Laulatati Laiusel 28.01.1744 Tõnu Aadu tütre Mari-ga Kaavelt.

25. Mari /Tõnu Aadu tütar Mari, Tönno Ado Tochter Marri/, isa Aadu – vt. nr. 36, sündis umbes 1717. Oli pärit Kaave külast. Suri peale 1795. a. – surmakanne ei ole leitav.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mats
2) poeg Peet – vt. nr. 12
3) tütar Anu
4) tütar Mai
5) tütar Mall
6) tütar Mari
7) poeg Aabram

26. Jüri /Udu Reinu poeg Jüri, Udu Reinu Jüri, Uddo Reino Sohn Jürri, Uddo Reino Jürri/, isa Rein – vt. nr. 37, sündis umbes 1723. Elas Kaave külas Udu talus, kus isa Rein oli peremees. Leeris käis Põltsamaal 1737. Hiljemalt 1752 läks Põltsamaa kogudusest üle Laiuse kogudusse ja temast sai Kaave kõrtsmik. Jüri suri umbes 35-aastaselt 01.05.1758 Kaave külas ja maeti 03.05.1758.

Laulatati Põltsamaal 27.01.1745 Kuura Tõnise tütre Anu-ga Suure-Lahavere külast Pajusi mõisapiirkonnast /Pajus/ Põltsamaa kihelkonnast.

27. Anu /Kuura Tõnise tütar Anu, Kura Tennise Tochter Ano/, isa Tõnis – vt. nr. 38, sündis umbes 1729. Elas Suure-Lahavere külas, kus tema isa Tõnis oli talu peremees. Leeris käis Põltsamaal 1740. 1764. a. nähtavasti haigestus, sest Laiuse pastor Mylius on teda kodus külastanud.

Surmaaeg ei ole teada.

Oli kaks korda abielus. Pärast abikaasa Jüri surma abiellus teistkordselt Laiusel 07.12.1759 Tõnu Aadu Jüri-ga /Tönno Ado Jürri/ Kaave külast. Jürist sai järgmine Kaave kõrtsmik. Jüri õde võis olla Mari – vt. nr. 25, kuid kirikuraamatus ei ole otseselt öeldud, et Jüri oli Tõnu Aadu poeg. Jüri surmaaeg ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Liisu – vt. nr. 13
3) poeg Kaarel
4) poeg Jaan
5) tütar Mari

Anu teadaolevad lapsed teisest abielust:
6) tütar Eeva
7) tütar Anu
8) tütar Kai
9) poeg Jüri

28. Madis /Soome Madis, Some Maddis, Some Mathis/, sünniaeg ei ole teada. Hüüdnimi „Soome“ viitab tõenäoliselt Soome päritolule. Vaimastvere mõisa 1721. a. adramaarevisjoni järgi elas Endla külas kaks Soomest pärit eakat taluperemeest – Soome ehk Veski Mart ja Soome Mikk. Mõlemad olid Vaimastverre tulnud 9 aastat tagasi ehk 1712. a. paiku. Soome Madist adramaarevisjonis mainitud ei ole, küll on aga 1744. a. adramaarevisjoni ajal Endla külas peremeheks Soome Madise Jüri. Laiuse koguduse surmameetrika järgi suri Soome Madis enne 07.10.1739 Endla külas ja maeti 07.10.1739. Segadust tekitab aga see, et 1746. a. on kirja pandud ühe Soome Madise nimelise mehe abiellumine. Edaspidi võib meetrikates kohata ilmselt sama meest Soome Matsi nime all.

Soome Madisel oli lisaks Hindrikule arvatavasti veel pojad Jaan, Aadu, Jüri ja Mihkel (vastavalt Soome Madise Jaan, Soome Madise Aadu, Soome Madise Jüri ja Soome Madise Mihkel).

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hindrik – vt. nr. 14
2) tütar Mai

29. Aadu /Villemi Aadu, Nava Aadu, Willemi Ado, Nawwa Ado/, isa Villem – vt. nr. 39, sündis umbes 1715. Elas Nava kõrtsis, kus isa Villem oli kõrtsmik. Leeris käis Koerus jaanuaris 1733. Vaimastvere mõisa 1744. a. adramaarevisjoni järgi oli saanud ise Nava kõrtsmikuks. Tuli enne 1754. a. elama Endla külla Kärdi asemele ja astus Laiuse koguduse liikmeskonda – tütre Anu sünnikanne 1752. a. asub Laiuse meetrikas. Oli taluperemees. Suri umbes 60-aastaselt enne 21.02.1775 Kärdi asemel Endla külas Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 21.02.1775.

Oli kaks korda abielus. Esimene naine oli Mari, kellega abiellus arvatavasti Laiusel ajavahemikus 1733 kuni 1736. Pärast Mari surma abiellus teistkordselt Laiusel 20.09.1758 Kaera kõrtsmiku Hindriku lese Kadri-ga /des verstorbenen Kairaschen Krüger Hinrik Witbe Kaddri/. Kadri sündis umbes 1708. Suri umbes 60-aastaselt enne 18.05.1768 Kärdi asemel Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 18.05.1768

30. Mari /Marri/, sündis umbes 1718. Suri umbes 40-aastaselt enne 24.05.1758 Kärdi asemel Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 24.05.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mart
2) tütar Ann – vt. nr. 15
3) tütar Mai
4) poeg Villem
5) tütar Mari
6) tütar Maret
7) tütar Anu
8) tütar Leen

VI põlvkond

31. Aadu /Isotamme Aadu, Jaagu Aadu, Issotamme Ado, Jago Ado, Jaco Ado/, sünni- ega surmaaeg ei ole teada. Arvatavasti suri enne 1739. a. Oli abielus Tiiu-ga, kuid ei ole teada, kas Tiiu oli Aadu ainus naine ja kõikide laste ema. Tiiu /Jaagu Aadu lesk Tiiu, Jaco Ado Witwe Tio/ suri enne 01.11.1746 Päde külas Vaimastvere mõisapiirkonnas ja maeti 01.11.1746.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 16
2) tütar Mall

32. Jüri /Kubja Jüri, Lääne Jaagu Jüri, Kubia Jürri, Kubias Jürri, Lehne Jaco Jürri/, sündis umbes 1682. Elas Kõola külas ja oli Vaimastvere mõisa kubjas. Samaaegselt elas ka Rohe külas Kubja Jüri nimeline mees, mistõttu nendega seotud inimesed võivad kergesti segamini minna. Jüri oli vähemalt kaks korda abielus. Jüri naine Ann suri enne 08.03.1743 Kõola külas ja maeti 08.03.1743. Ei ole aga teada, kas Ann oli Jüri esimene naine ja enne 1743. a. sündinud laste ema. Jüri abiellus teistkordselt Laiusel 24.05.1743 Kitse Mihkli lese Anu-ga /Kitz Mihkels Wittwe Anno/ Räägusaarelt. Jüri suri 73-aastaselt 09.12.1755 Kõola külas ja maeti 11.12.1755. Anu suri 08.02.1756 Kõola külas ja maeti 09.02.1756.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri
2) tütar Triinu – vt. nr. 17
3) tütar Anu
4) tütar Mari

33. Juhan /Lääne Tõnise Juhan, Lehne Tönnisse Johhan/, sünniaeg teadmata. Elas Kõola külas. Suri enne 12.07.1747 Kõolas ja maeti 12.07.1747.

Teadaolev laps:
1) poeg Pärtel – vt. nr. 18

34. Jüri /Täku Matsi Jüri, Tekko Matsi Jurri/, sündis umbes 1691. Elas Kõola külas, oli taluperemees. Suri umbes 70-aastaselt enne 18.02.1761 Kõolas ja maeti 18.02.1761.

Teadaolev laps:
1) tütar Anu – vt. nr. 19

35. Mats /Paduvere Mats, Paddofer Matz, Paddowerre Matz/, sünni- ja surmaaeg ei ole teada. Kärde mõisa 1744. a. adramaarevisjoni järgi oli ilmselt taluperemees Paduvere külas. Surmaaeg peaks olema seega pärast 1744.

Oli abielus Anu-ga, kuid ei ole teada, kas Anu oli Matsi ainus naine ja kõikide laste ema. Anu suri enne 11.12.1748 ja maeti 11.12.1748

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Hans
2) tütar Anu
3) poeg Mart – vt. nr. 24

36. Aadu /Tõnu Aadu, Tönno Ado/, sünniaeg ei ole teada. Elas Kaave külas. Suri enne 29.06.1740 Kaavel ja maeti 29.06.1740.

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 25

37. Rein /Udu Rein, Uddo Rein/, sündis umbes 1693. Oli taluperemees Kaave külas (adramaarevisjonides ja kirikuraamatutes on kasutusel vahelduvalt ka nimetused Aruküla ja Uduküla). Suri umbes 60-aastaselt 16.05.1753 Kaave külas.

Oli abielus Liisu-ga /Liso/. Liisu sündis umbes 1696. Ei ole teada, kas Liisu oli Reinu ainus naine ja kõikide laste ema. Liisu suri umbes 64-aastaselt enne 15.01.1760 Kaava mõisapiirkonnas ja maeti 15.01.1760.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Madli
2) tütar Mall
3) poeg Jüri – vt. nr. 26
4) poeg Tõnu
5) tütar Kadri
6) poeg Jaan
7) poeg Mart
8) poeg Mihkel
9) poeg Rein

38. Tõnis /Kuura Tõnis, Kura Tennis, Kura Tönnis/, sündis umbes 1680. Oli taluperemees Suure-Lahavere külas Pajusi mõisapiirkonnas. Suri umbes 70-aastaselt 22.04.1850 Suure-Lahavere külas ja maeti 24.04.1750.

Oli abielus Kärdiga /Kert/. Kärt sündis umbes 1686. Ei ole teada, kas ta oli Tõnise ainuke naine ja kõikide laste ema. Kärt suri umbes 72-aastaselt enne 18.10.1758 Pajusi mõisapiirkonnas ja maeti 18.10.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) poeg Jaan
3) poeg Rein
4) tütar Anu – vt. nr. 27
5) poeg Tõnis

39. Villem /Nava kõrtsmik Villem, der Nawwasche Krüger Willem/, sünniaeg ei ole teada. Vaimastvere mõisa 1721. a. adramaarevisjoni järgi oli kõrtsmik Nava talitee kõrtsis. Talus elas kaks vanemat inimest ning neli alaealist last. Villemil oli üks hobune, üks härg, kaks lehma ning üks noorloom. Kõrts müüs aastas 10 kuni 11 vaati õlut. Villem käis kirikus Koerus, kuigi Nava kõrts kuulus Laiuse kihelkonna Vaimastvere mõisale. Ilmselt oli sealt rabade ja jõgede tagant lihtsam käia Koerusse kui Laiusele. Villem suri enne 23.05.1741 Naval ja maeti 23.05.1741.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mall
2) tütar Ann
3) poeg Aadu – vt. nr. 29

8 vastust postitusele “Leenu Pärn”

  1. Hillar Ümar kirjutas:

    Põnev. Käisin 2013. a nov. kuus Nava soosaarel. Saarel oli hein ning võsa ATV tüüpi lõikajaga maha niidetud/purustatud. Tuldud-mindud oldi Araksaare-Kaerassaare suunast soosihti mööda. Nava taluhoone seintest seisavad veel mõned palgid püsti, kuid kelder on paekivi vooderdusega ja näeb hea välja kuigi katust ega talasid alles ei ole.

  2. Katrin kirjutas:

    Aitäh muljete eest! Ma ise ei ole veel sinna jõudnud – vist üle-eelmisel suvel läksime küll piki Räägu kanalit peaaegu Sinijärveni, ent kuna kaasas olid alla-meetrised, siis jäi üle raba minek katki. Väsimus sai enne võitu, ja parmud ka.

  3. Hillar Ümar kirjutas:
  4. Katrin kirjutas:

    Tänan lingi eest. Olen seda Nahkanuia veebi ennegi näppinud, hästi vahva materjal. Mis lingis olevasse diskussiooni puutub, siis tahaksin natuke täpsustada. 1684. a. kaardil on Nava peremeheks Rahi Toomas (mitte Rahli). Vaidlen pisut vastu ka – kõrtsi ei asutatud 18. sajandi lõpus, juba 1691. a. kaardil on juttu talikõrtsi pidamisest selles kohas. Nava talitee kõrts on kirjas Vaimastvere mõisa 1721. a. adramaarevisjonis ja järgnevates revisjonides. Kõrtsmikuks oli toona Nava Villem, minu esiisa, 1744. a. adramaarevisjonis Nava Villemi Aadu. Kõrtsi käive oli märkimisväärne – 10-11 vaati õlut aastas. Võrdluseks – Vaimastvere mõisa kõrts, mis töötas aasta läbi, müüs 13-14 vaati aastas, Kase suvekõrts 4-5 vaati ja Pikaperse talikõrtsis kuskil 7 vaati – seda siis 1721. a. Arvestades, et talitee kõrts sai tegutseda vaid piiratud ajal aastal, ehk siis kui raba oli lumega kaetud ja kandis hobuseid ja rege (ehk siis heal juhul 4-5 kuud), on käive tõesti suur. Nava kõrtsi olemasolu juba 18. sajandi I pooles tõendavad ka mitmed kanded Laiuse ja Koeru koguduste kirikuraamatutes, kus Nava kõrtsmik mainimist leiab. Veel paar nüanssi – 17. ega ka 18. sajandi talupojast ei saa kindlasti mitte rääkida kui talukoha omanikust või kõrtsi asutajast. Nii maa kui ka talupojad ise olid sedaaegu mõisa omanduses, Nava puhul siis oli omanikuks Vaimastvere mõis või veel täpsemalt – kesiganes mõisnik parasjagu mõisa omanik oli. Mõisa maadele kõrtsi rajamine ei toimunud ka mitte mõne ettevõtlikuma talupoja suva järgi, vaid asja otsustas siiski lõppkokkuvõttes mõis, k. a. seda, kellest kõrtsmik saab.

  5. Hillar Ümar kirjutas:

    Vaadi teema uurimine näitab, et inglise vaat on 36 gallonit, mis teeb vaadi mahuks (a´ 4,54 ltr.) e. ca. 163l. Kui Nawa kõrtsi käive oli 10 vaati siis teeks see 1630 ltr. e 3260 pooleliitrise pudeli jagu õlut aastas. See omakorda tähendaks 272 pooleliitrise pudeli jagu kuus e. 28-30 pudeli jagu ehk oma 15 liitrit päevas.

    Seal Nawal pidi ikka üks ilmatu suur õlletootmine olema kui ametlik tarbimine oli üksnes 15 liitrit päevas. Kas siin on rehkendustega kuskil puusse pandud?

  6. Katrin kirjutas:

    No see müüdava õlle kogus on must-valgel revisjonis kirja pandud. Enamike kõrtside läbimüük kipubki kõikjal kuskil sealkandis olema – väikesed külakõrtsid vast 4-5 vaati (sks. k. Faß) aastas, suured peamiste maanteede äärsed kõrtsid oma 30 vaati aastas. Liivimaa kõrtsi puhul peaks arvutustes lähtuma tõenäoliselt Riia mõõdustikust, Põhja-Liivimaal võis kõne alla tulla ka Tallinna mõõdustik. Jah, tõepoolest, kogus tundub ka nendes raamides olevat suur. Samas oli õlleäri üks olulisi sissetulekuallikaid mõisale. Mõistagi ei kasvatatud kogu vajaminev õllevili Naval, seal pole niipalju haritavat maadki. Vakuraamatute järgi Naval mingit arvestatavat põllumaad ei olnud. 1744. a. revisjoni ajaks oli Vaimastvere maadel tekkinud veel üks talitee kõrts Endlas, ilmselt seetõttu Nava kõrtsi läbimüük tibake vähenes.

  7. Hillar Ümar kirjutas:

    Kas Teil on miskit teada ka Pikapere/Pikaperse/Pikaperve küla/talukoha/kõrtsi kohta lisaks J. Kõpu “Laiuse khlk kroonikale”? See kõrts ja põline ülekäik Pedja jõest Vaimastvere-Laiuse kirikuteel asus Sae veskist ca 700 m. allavoolu.

    Esimese 5 välja ostetud talu seas olii ka Kunda talu, mille omandas samuti Zimmermanni nimeline isik nagu Pikaperegi (Pikapere ostsid Hans ja Kaarel Zimmermann, Kunda Rein Zimmermann)
    Kas teate kus asus/asub Kunda talu?

    Head vana aasta lõppu!

  8. Katrin kirjutas:

    Tere,

    minu arust asus kunagine Pikaperse veski samas, kus hiljem Sae veski. Veski oli kindlasti olemas 17. sajandil, tõenäoliselt varemgi. 18. sajandi adramaarevisjonide järgi jahvatati seal mõisa vilja, sajandi teisel poolel oli möldriks sakslane Blauhut. Veski asus arvatavasti talitee ääres ja sealsamas müüs veskimees ka talvel õlut ning pidas talitee kõrtsi. Vähemalt nii on kirjas 1721. a. vakuraamatus. Tõenäoliselt kulges Tartumaad Eestimaa kubermanguga ühendav talitee mööda sama trassi, mida Vaimastvere rahvas aastaringselt Laiusele kirikusse käimiseks kasutas. Aga ega ma seda Pikaperset/Pikaperet põhjalikumalt uurinud küll ei ole.

    Kunda talusid oli Vaimastvere maadel kaks, üks neist Villakvere külas, teine Päde külas. See Villakvere koht oli arvatavasti mingil ajal kasutusel metsavahikohana, vähemasti on siin-seal selliseid viiteid. Ma oletan, et mõlemad talud asusid samas, kus praegugi Kunda-nimelised katastriüksused. Villakvere oma on praegu küll vist Metsakunda-nimeline. 1721. ja 1744. a. vakuraamatutes esineb Kunda nimetus ainult Villakveres, oletan, et Pädesse kinnistus see nimetus siis, kui Villakvere Kunda talust keegi Pädesse peremeheks pandi. Aga jällegi – ei ole täpsemalt neid jälgi ajanud. Nimetust Kunda võiks ehk seletada sellega, et 1721. a. elas Villakveres keegi Kunda Aabram, kelle kohta on kirjas, et tema on tulnud 30 aasta eest siia elama ja on Haljala kihelkonnast pärit. Kunda mõisal, mis küll Viru-Nigula kihelkonnas asus, oli ka Haljala kihelkonna piires maavaldusi. Seega siis samasugune viide ühe talupoja päritolule nagu Vaimastvere mõisa Soome-nimelised talud (millised nimetused praeguseks vist käibelt kadunud) viitasid ammu aega tagasi Soomest tulnud meestele?

Kirjuta vastus