Anu Pruun oli minu emapoolse vaarisa ema, pärit Väike-Maarja kihelkonnast Unikülast. Osa tema esivanemastest olid omakorda Uniküla naabermõisa Triigi talupojad ning minule üllatuseks viisid jäljed üht haru pidi hoopis Järvamaale Paide kihelkonda Mäo ja Prääma mõisa.

Perekonna mälus oli põlvnemine Väike-Maarjast võrdlemisi hägusalt teada. Ema käest teadsin, et Spiegelid ja Müllerbeckid olid pärit „sealt kuskilt Väike-Maarja ja Simuna kandist“ ning üks teine sugulane rääkis midagi Emumäe ümbrusest. Alles nüüd sai selgeks, et just nii oligi – Simuna kihelkonnast Emumäe jalamilt Kadikülast läks üks Spiegel elama Väike-Maarja kihelkonda Unikülla ja võttis sealt naise. Ning Unikülas elasid nad elu lõpuni.

Väike-Maarja koguduse meetrikad osutusid „auklikeks“ – nimelt 19. sajandi algusest puuduvad sünnid, surmad ja abielud ning väiksemaid auke on veelgi. Seetõttu päris täpselt kõiki elusündmusi välja peilida ei õnnestunud. Lisaks veel näib, et 18. sajandil tegutsenud kirikõpetajad jätsid nii mõnegi matuse kirja panemata – kuidagi palju oli neid, kelle surmakannet ma mitte kuidagi ei suutnud leida.

Et aga Anu ema vend Juhan osutus olevat minu poolt uuritud Johannes Tichanov/Talveti esivanemaks, siis üht-teist täiendust saab alljärgnevast ka Johannese sugupuu.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Päärna Mihkel (1690-1750) - 16
        +--+ 4-Päärna Mihkli Aadu (1723-1779) - 8
     +--+ 3-Aadu Jüri (1752-1823) - 4
     |  +--- 4-Uniküla mõisa ümmardaja Anu (-1774) - 9
  +--+ 2-Mihkel PRUUN (1794-1854) - 2
  |  |  +--- 4-Harju Hansu Mihkel - 10
  |  +--+ 3-Hansu Mihkli t. Ann (1757-1797) - 5
  |     +--- 4-Uniküla mõisa ümmardaja Eeva - 11
--+ 1-Anu PRUUN (1826-1884) - 1
  |           +--- 6-Sõnni Mart (1666-1741) - 25
  |        +--+ 5-Sõnni Jüri (1684-1774) - 17
  |     +--+ 4-Sõnni Jüri p. Madis (1732-1808) - 12
  |     |  +--- 5-Kreet (-1757) - 18
  |  +--+ 3-Sõnni Madise p. Jüri (1761-1804) - 6
  |  |  |  +--- 5-Hansu Jaan - 19
  |  |  +--+ 4-Hansu Jaani t. Neetu (1737-1807) - 13
  |  |     +--- 5-Mari (1707-1790) - 20
  +--+ 2-Sõnni Jüri t. Mari (1796-1868) - 3
     |        +--- 6-Matsi Jüri Aadu - 26
     |     +--+ 5-Jüri Aadu Jaak (1716-1781) - 21
     |  +--+ 4-Jüri Aadu Jaagu p. Juhan (1740-1788) - 14
     |  |  +--- 5-Mäo mõisa lapsehoidja Mari (-1777) - 22
     +--+ 3-Aadu Jaagu Juhani t. Triinu (1764-1816~1827) - 7
        |     +--- 6-Sibi Laur (-1729) - 27
        |  +--+ 5-Sibi Lauri Tõnu (1712-1783) - 23
        +--+ 4-Sibi Lauri Tõnu t. Anu (1744-1816~1827) - 15
           |  +--- 6-Präämavälja Mikk (-1733) - 28
           +--+ 5-Präämavälja Tooma õde Triinu (1721-1750) - 24

I põlvkond

1. Anu PRUUN /Anno Pruhn, Anno Braun/, isa Mihkel Pruun – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3, sündis 15.03.1826 Unikülas Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti 21.03.1826, vaderid: Aadu Jüri Kustase naine Mari, Madise Mihkli tütar Needu, Pudivere Madis. Leeritati Väike-Maarjas 25.03.1843. 1834. a. revisjoni ajal elas Unikülas talus nr. 7. 1835. a. sai koos perega perekonnanimeks PRUUN /PRUHN/. Anu suri 58-aastaselt 25.03.1884 kell 11 õhtul Unikülas ja maeti 01.04.1884. Surmapõhjus – halvatus /Lähmung/.

Laulatati Väike-Maarja kirikus pastori poolt 18.02.1845 sulase Villem Spiegel-iga Uniküla mõisapiirkonnast. Laulatuse tunnistajad: peremees Juhan Spiegel Sallast ja pruudi vend.

Abikaasa Villem SPIEGEL /Mihkli Villem Spiegel (äia järgi), Willem Spiegel/, isa Villem Spiegel, ema Madli, sündis 10.03.1820 Kadikülas Salla mõisapiirkonnas /Sall/ Simuna kihelkonnas. Ristiti 14.03.1820, vaderid: Möldri Juhan Koilast, Sepa Jaan Kadikülast, Pääru Juhani Mai. Leeritati Simunas 16.04.1839. 1834. a. revisjoni ajal elas Salla mõisapiirkonnas Kadikülas talus nr. 10, kus vanem vend Juhan oli peremeheks. 1835. a. perekonnanimede paneku ajal sai koos vendadega perekonnanimeks SPIEGEL. 1845. a. kirjutati ümber Uniküla mõisapiirkonda /Unniküll/ Väike-Maarja kihelkonda. 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal elas Unikülas talus nr. 23. Oli kiriku vöörmünder ja taluperemees. Villem suri 56-aastaselt 20.09.1876 kell 6 õhtul Unikülas ja maeti 26.09.1876. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustkrankheit/.

Lapsed – vt. Villem Spiegeli sugupuu.

II põlvkond

2. Mihkel PRUUN /Aadu Jüri poeg Mihkel, Aadu Jüri Mihkel, Ado Jürri P. Mihkel, Ado Jürri Mihkel, Mihkel Praun, Mihkel Pruhn, Mihkel Prun/, isa Jüri – vt. nr. 4, ema Ann – vt. nr. 5, sündis 03.08.1794 Uniküla mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas. Ristiti 06.08.1794, vaderid: Mõisa Mihkel, Siimu Rein, Pääru Härmu naine Mari. Leeris käis Väike-Maarjas aprillis 1814, oskas hästi lugeda ja tundis hästi katekismust. Ajavahemikus 1795. a. kuni 1850. a. toimunud revisjonide ajal elas kogu aeg Unikülas samas talus nr. 7, mille peremeheks oli algul isa Aadu Jüri, hiljem Mihkli vanem vend August. 1835. a. sai perekonnanimeks PRUUN /PRUHN, BRAUN, PRAUN, PRUN/. Mihkel suri 59-aastaselt 24.04.1754 kell 8 õhtul Unikülas ja maeti 02.05.1854. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laulatati Väike-Maarjas 13.06.1820 Sõnni Jüri tütre Mari-ga Võnnusvere külast Triigi mõisapiirkonnast /Ottenküll/ Väike-Maarja kihelkonnast.

3. Mari /Sõnni Jüri tütar Mari, Sönni Jürri T. Marri/, isa Jüri – vt. nr. 6, ema Triinu – vt. nr. 7, sündis 16.02.1796 Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas. Ristiti 21.02.1796, vaderid: Mardi Tõnu, Sõnni Jaani naine Mari, Sõnni Mihkli naine Liisu. Leeritati Väike-Maarjas 02.04.1816. 1816. a. revisjoni ajal elas Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas talus nr. 5. Perekonnanimede panemise ajaks oli Mari juba abielus, kuid vend Juhan sai perekonnanimeks PULL /PUL/. Mari suri 72-aastaselt 16.09.1868 kell 8 õhtul Unikülas ja maeti 22.09.1868. Surmapõhjus – gripp /Grippe/.

Lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Jüri PRUUN, oli hiljem kooliõpetaja
3) tütar Anu PRUUN – vt. nr. 1

III põlvkond

4. Jüri /Mihkli Aadu poeg Jüri, Aadu Jüri, Mihk. Ado p. Jurri, Ado Jürri/, isa Aadu – vt. nr. 8, ema Anu – vt. nr. 9, sündis enne 19.04.1752 Unikülas. Ristiti 19.04.1752, vaderid: Hansu Jüri naine Kai, Jüri Peerend, C. G. Berg. Leeris käis Väike-Maarjas aprillis 1771. 1782., 1795., 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal elas Unikülas ja oli taluperemees talus nr. 7 (sama talu kandis alates 1816. a. revisjonist numbrit 5). Jüri juures kasvas ka kasvandik /Zögling/ Magnus, kes oli vallaslaps, kuid kuna Väike-Maarja koguduse meetrikaid Magnuse arvatavast sündimisajast (umbes 1807) ei ole säilinud, siis ei ole tema päritolu teada. Jüri suri umbes 71-aastaselt 1823. a. paiku.

Oli neli korda abielus. Esimest korda laulatati Väike-Maarjas 06.07.1774 Pruuli Tõnu tütre Mari-ga /Pruli Tönno t. Marri/ Eipri külast Triigi mõisapiirkonnast. Mari suri enne 21.01.1778 Unikülas ja maeti 21.01.1778. Teist korda laulatati Väike-Maarjas 17.06.1778 Hansu Mihkli tütre Ann-iga Unikülast. Pärast Anni surma laulatati kolmandat korda Väike-Maarjas 10.05.1797 Jaani Jaagu tüdruku Mai-ga /Jani Jago tüdr. May/ Avispea külast Triigi mõisapiirkonnast. Neljandat korda laulatati Väike-Maarjas 28.07.1806 Madise Villemi lese Tiiu-ga /Maddise Willemi lesk Tio/ Unikülast.

5. Ann /Hansu Mihkli tütar Ann, Hanso Mihkli T. Ann/, isa Mihkel – vt. nr. 10, ema Eeva – vt. nr. 11, sündis 03.10.1757 Unikülas. Ristiti 08.10.1757, vaderid: pastoriproua Buntebarth, Karu Jüri Juhan, Kingati Tooma naine Ann. Suri 39-aastaselt enne 08.03.1797 Unikülas ja maeti 08.03.1797.

Jüri ja Mari laps:
1) poeg Villem

Jüri ja Anni lapsed:
2) tütar Anu
3) poeg Elias
4) poeg Aadu
5) poeg Kustas
6) tütar Liisu
7) poeg August PRUUN
8) poeg Mihkel PRUUN – vt. nr. 2
9) poeg Hermann

Jüri ja Mai lapsed:
10) tütar Mari
11) tütar Madli
12) poeg Hindrik
13) poeg Jüri

6. Jüri /Sõnni Madise poeg Jüri, Sõnni Jüri, Sönni Maddise p. Jürri, Sönni Jürri/, isa Madis – vt. nr. 12, ema Neetu – vt. nr. 13, sündis 02.08.1761 Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas. Ristiti 05.08.1861, vaderid: Gustav Raak, Reinu Tõnu, Sõnni Jüri naine Ellu. Leeritati Väike-Maarjas märtsis 1781. 1782. a. revisjoni ajal elas 20-aastase noormehena Eipri külas Sõnni talus, kus tema isa Madis oli peremees. 1795. aastaks oli läinud peremeheks sama küla teise tallu, kus varem oli peremeheks olnud isa vend Sõnni Jaak. Suri 42-aastaselt enne 02.16.1804 ja maeti 02.06.1804.

Abiellus 26.12.1784 Väike-Maarjas Aadu Jaagu Juhani tütre Triinu-ga Eipri külast.

7. Triinu /Aadu Jaagu Juhani tütar Triinu, Lääne Jaagu Juhani tütar Triinu, Ado Jago Juhhani T. Trino, Leäne Jago Juhhani T. Trino/, isa Juhan – vt. nr. 14, ema Anu – vt. nr. 15, sündis 13.10.1764 Võnnusvere külas Triigi mõisapiirkonnas. Ristiti 17.10.1764, vaderid: proua Nimann, proua Simonson, mölder Mart. Leeris käis Väike-Maarjas novembris 1782. 1782. a. revisjoni ajal elas Eipri külas talus, kus tema isa oli peremees. 1795. a. elas samas külas oma abikaasa juures talu perenaisena. 1816. a. revisjoni järgi elas samas talus, peremeheks oli saanud poeg Juhan. Suri arvatavasti ajavahemikus 1816 ja 1827 – Väike-Maarja surmameetrikad sellest perioodist puuduvad.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan PULL, Johannes Tichanovi/Talveti esiisa
2) poeg Mats
3) poeg Jaagup
4) tütar Mari – vt. nr. 3
5) tütar Anu
6) poeg Jüri
7) tütar, kaksik Liisu
8) poeg, kaksik Mihkel

IV põlvkond

8. Aadu /Päärna Mihkli poeg Aadu, Mihkli Aadu, Mikkli Ado, Perna Mihkli Ado, Mihkli Ado/, isa Mihkel – vt. nr. 16, sündis umbes 1723. Leeris käis Väike-Maarjas 1743. Suri umbes 60-aastaselt enne 09.06.1779 Uniküla mõisapiirkonnas Väike-Maarja kihelkonnas ja maeti 09.06.1779.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Väike-Maarjas 06.01.1750 Uniküla mõisa ümmardaja Anu-ga. Pärast Anu surma laulatati teistkordselt Simunas 18.01.1775 Kubja Mihkli tütre Mai-ga Kissa külast Määri mõisapiirkonnast /Meyris/ Simuna kihelkonnast.

9. Anu /mõisa ümmardaja Anu, moisa umardaja Anno/, sünniaeg teadamata. Oli enne abiellumist Uniküla mõisa teenijatüdruk. Suri enne 18.08.1774 Unikülas ja maeti 18.08.1774.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Ann
2) poeg Jüri – vt. nr. 4
3) tütar Mari
4) poeg Tiidrik

Aadu ja Mai laps:
5) poeg Magnus

10. Mihkel /Harju Hansu Mihkel, Hansu Mihkel, Harjo Hanso Mihkel, Hanso Mihkel/, sünniaeg teadmata. Tõenäoliselt sündis 1720. a. paiku, isa võis olla Uniküla taluperemees Harju Hans, kuigi otsest viidet isa-poja suhtele ei ole võimalik leida. Võis käia leeris Väike-Maarjas 1738 kui Uniküla mõisa poiss Mihkel. Täpne surmamaeg teadmata. Arvatavasti suri enne 1782, kuna Uniküla mõisa selle aasta revisjonis teda kirja pandud ei ole.

Laulatati Väike-Maarjas 12.12.1742 Uniküla mõisa ümmardaja Eeva-ga.

11. Eeva /mõisa ümmardaja Eeva, moisa ummardaja Ewa/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Väike-Maarja surmameetrikasse on kirja pandud, et enne 18.04.1777 suri ja sel päeval maeti Hansu Mihkli naine Kai. Võimalik, et kirikuõpetaja pani eesnime valesti kirja, sest Eeva varasemast surmast ja Mihkli teisest abielust ei ole mingeid andmeid.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Liisu
2) poeg Juhan
3) tütar Mari
4) poeg Mihkel
5) poeg Hans
6) tütar Ann – vt. nr. 5
7) poeg Peeter

12. Madis /Sõnni Jüri poeg Madis, Sõnni Jüri Madis, Sõnni Madis, Sönne Jürri p. Maddies, Sönni Jürri Maddiis, Sönni Maddiis/, isa Jüri – vt. nr. 17, ema Kreet – vt. nr. 18, sündis umbes 1732 või veidi hiljem. Madise sünnikanne ei ole leitav. Võimalik, et Madis sündis mujal – umbes 1730-ndate lõpust on teada, et isa Jüri oli ära jooksnud (arvatavasti koos perega). Leeris käis Väike-Maarjas novembris 1755. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas ja oli Sõnni talu peremees. Suri umbes 1808 arvatavasti Triigi mõisapiirkonnas.

Laulatati 09.01.1760 Väike-Maarjas Hansu Jaani tütre Neetu-ga Pandivere külast Kärsa mõisapiirkonnast /Kersel/.

13. Neetu /Hansu Jaani tütar Neetu, Hanso Jani t. Neto/, isa Jaan – vt. nr. 19, ema Mari – vt. 20, sündinud umbes 1737. Leeris käis novembris 1756. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas ja oli Sõnni talu perenaine. Suri arvatavasti pärast 1807. a.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 6
2) poeg Mart, järeltulijad said perekonnanimeks SÕNN /SÖN/
3) poeg Jaan, järeltulijad said perekonnanimeks PERTMANN /PERTMAN/
4) poeg Mihkel, järeltulijad said perekonnanimeks STIKKER /STICKER/
5) poeg Madis
6) tütar Mari

14. Juhan /Jüri Aadu Jaagu poeg Juhan, Lääne Juhan, Jürri Ado Jako p. Juhhan, Læne Juhhan, Ado Jako Juhhan/, isa Jaak – vt. nr. 21, ema Mari – vt. nr. 22, sündis 23.06.1740 Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas /Mexhof/ Paide kihelkonnas. Ristiti 26.06.1740, vaderid: preili Grünwald, Anna Maria Sfohr, Mäo mõisavalitseja Magnus Hevenius, Jaagu vend Jaan Valgma külast.

Siinkohal on paslik peatuda pisut Väike-Maarja kihelkonnas asuva Triigi mõisa ajalool ja seostel Paide kihelkonnas asuva Mäo mõisaga. Nimelt ei saanud ma tükil ajal jälile ei esiisa Juhani ega tema naise Anu päritolule. Väike-Maarja meetrikates nende sünde kirjas ei olnud ega ei olnud ka mingit märki selliste perekondade olemasolu kohta 18. sajandis esimesel poolel. Mis siis ikka, võtsin abiks Triigi mõisa adramaarevisjonid. 1732. a. revisjoni järgi kuulus mõis sillakohtunik Mauritz Possele ja mingeid jälgi ei Jüri Aadu Jaagust ega Sibi Lauri Tõnust seal polnud. 1739. a. revisjonis avaneb aga üsna tavatu pilt. Mõis on ilmselt antud rendile Christoffer Friedrich von Tollile, hilisemale Kukruse mõisa omanikule, ning selleks ajaks on suur hulk talupoegi mõisast minema jooksnud – tervelt 17 täiskasvanud meest, enamik neist koos naiste, laste, hobuste ja kariloomadega, on viimase paari aasta jooksul lahkunud teadmata suunas. Kui tolle aja adramaarevisjonides on üsna harilik, et ühest või teisest mõisast on mõni talupoeg plehku pannud, siis sellisel massilisel ärajooksmisel pidid olema kaalukad põhjused. Tegemist ei saanud olla mingi juhusliku konflikti või pahateoga, mille tõttu inimene pidas paremaks kaduda. Võib-olla oli tollane Triigi mõisnik talupoegade suhtes ülearu karm – sellest annab tunnistust üks Eestimaa ülemmaakohtu kohtuasi 1737. a. Triigi mõisniku von Tolli ja tema ema leskproua Margaretha Dorothea von Tolli, sünd. von Nienen, vastu, kus neid süüdistatakse mõisa karjanaise ülemäära karmis karistamises, mistõttu naine kuue päeva pärast hinge heitis. Ka 1744. a. adramaarevisjoni ajal on 15 talumeest põgenikena kirjas – mõned nimed on võrreldes varasemaga juurde tulnud, mõned talupojad on ehk tagasi tulnud või tagasi toodud. Mõisa omanik või rentnik oli sel ajal Carl Magnus von Rehbinder. 1750. a. adramaarevisjoni ajaks on Triigi mõis läinud Adam Friedrich von Stackelbergi omandusse, kes ühtlasi oli Paide kihelkonnas asunud Mäo mõisa omanik. Ja nüüd võibki revisjonist nii mõndagi huvitavat leida. Esiteks on tagasi tulnud vahepeal Venemaal jooksus olnud esivanem Sõnni Jüri. Teiseks aga on uuesti asustatud Läänemetsa talu, mis 1732. a. oli kirjas kui söötis maade ning ilma hoonete ja taradeta talukoht /gantz wüst ohne Häuser und Zäunen/. Talukoha nimi varieerus – 1732. a. oli ta kirjas kui Läänepere /Lähneperre/, 1750. a. aga kui Läänemetsa hajatalu /Streugesinde Lehnemetz/. Ning sellesse tallu oli peremeheks pandud minu arvatav otsitav – Jüri Aadu Jaak /Jurri Ado Jaack/, kes oli lisatud märkuse järgi Triigi mõisa toodud Mäost. See ajendas läbi vaatama Mäo mõisa adramaarevisjonid ning Paide koguduse meetrikad – ning lisaks Jüri Aadu Jaagule tulid sealsest Valgma külast lagedale veel ka Sibi Laur koos poegadega, sh. Tõnuga! Arvatavasti toodi Sibi Lauri Tõnu Triigi mõisa pisut hiljem. Ning üsna loogiline on see, et nende lapsed Juhan ja Anu hiljem omavahel abiellusid – ikkagi ühe kandi inimesed…

Ja nüüd taas Juhani juurde tagasi tulles – leeris käis ta Väike-Maarjas veebruaris 1760. Elas Võnnusvere külas Lääne /Læne, Lehne/ talus, 1770-ndate alguses läks elama Eipri külla. 1782. a. revisjoni ajal elas Eipri külas, oli talu peremees. Suri enne 28.12.1788 Eipri külas ja maeti 28.12.1788.

Abiellus 07.12.1763 Väike-Maarjas Sibi Lauri Tõnu tütre Anu-ga.

15. Anu /Sibi Lauri Tõnu tütar Anu, Läänemetsa Anu, Sibbi Lauri Tönno t. Anno, Läne metsa Anno/, isa Tõnu – vt. nr. 23, ema Triinu – vt. nr. 24, sündis 09.11.1744 Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas Paide kihelkonnas. Ristiti 12.11.1744, vaderid: köstri ema Eeva, Präämavälja Tooma naine Mari, Sibi Lauri Jaak Valgma külast. Leeris käis novembris 1761 Väike-Maarjas. 1782. ja 1795. a. revisjonide ajal elas Eipri külas talus nr. 2. Ka 1816. a. revisjoni ajal elas samas kui Läänemetsa Anu. Suri ilmselt ajavahemikus 1816 kuni 1827.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Triinu – vt. nr. 7
2) tütar Mari
3) poeg Jaak
4) tütar Ann
5) tütar Madli
6) poeg Mihkel
7) poeg Kaarel
8) poeg Jaan
9) poeg Aabram
10) poeg Aadu

V põlvkond

16. Mihkel /Päärna Mihkel, Perna Mihkel, Perna Michel/, sündis umbes 1690. Uniküla mõisa 1726. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees Unikülas. Suri umbes 60-aastaselt enne 12.08.1750 Unikülas ja maeti 12.08.1750.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Ann. Anni sünni- ega surmaaeg ei ole teada, kuid Mihkli järgmise abielu järgi pidi Ann surema 1732. a. alguses. Päärna Mihkli Ann oli veel sama aasta jaanuari lõpus ühe lapse ristiemaks. Samuti ei ole teada, kas Ann oli kõigi enne 1727. a. sündinud laste ema. Mihkel laulatati Väike-Maarjas 23.04.1732 Kingati Jüri tütre Ann-iga /Kingatte Jurry t. Ann/ Unikülast.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Mai
2) tütar Mari
3) poeg Aadu – vt. nr. 8

Mihkli ja Anni teadaolevad lapsed:
4) tütar Eeva
5) poeg Mihkel
6) tütar Kadri, leeriskäimise aja järgi peaks olema sündinud enne 1732

Mihkli ja teise Anni teadaolevad lapsed:
6) tütar Neetu
7) poeg Jaak
8) tütar Ann
9) poeg Jüri

17. Jüri /Sõnni Jüri, Sönne Jürri, Sönni Jürri, Sonny Girry, Sönni Jurry/, isa Mart – vt. nr. 25, sündis umbes 1684. Triigi mõisa 1726. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Eipri külas. 1739. a. adramaarevisjonis on aga kirjas, et Sõnni Jüri on eelmisel aastal jalga lasknud. Lisaks temale on mõisast teadmata suunas lahkunud veel terve hulk talupoegi. Oletatavasti oli kogu pere jooksus, sest osade laste sünnikanded sellest perioodist ei ole Väike-Maarja meetrikatest leitavad. 1744. a. adramaarevisjonist saab teada, et Jüri ning veel kolm peremeeest ja kaks noort poissi viibivad kuskil Venemaal. 1748. a. on aga Väike-Maarja koguduse surmameetrikasse kirja pandud Sõnni Jüri kahe ja pooleaastase poja Villemi surm. Võib arvata, et Villem sündis mujal ja tema suremise ajaks oli pere Triigi mõisapiirkonda tagasi tulnud. 1750. a. adramaarevisjoni ajal on Jüri taas taluperemees Eipri külas. Jüri suri enne 12.10.1774 Eipri külas ja maeti 12.10.1774. Surmakandes on kirjas, et oli surres 90-aastane.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet, abielu sõlmiti enne 1727. a. Pärast Kreeda surma abiellus Jüri teistkordselt Väike-Maarjas 24.05.1758 Koonu mõisa /Kono/ karjanaise Ellu-ga. Ellu suri enne 15.03.1780 Eipri külas ja maeti 15.03.1780.

18. Kreet /Kret, Greet/, sünniaeg teadmata. Suri enne 19.10.1757 Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas ja maeti 19.10.1757.

Teadaolevad lapsed (vanemad arvatavasti Jüri ja Kreet):
1) poeg Jaak
2) poeg Mihkel

Jüri ja Kreeda teadaolevad lapsed:
3) tütar Madle
4) poeg Jaagup
5) poeg Jüri
6) poeg Madis – vt. nr. 12
7) poeg Villem

Jüri ja Ellu teadaolev lapsed:
8) tütar Kai
9) poeg Jüri
10) tütar Kadri

19. Jaan /Hansu Jaan, Hanso Jaan/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Tõenäoliselt suri enne 1782, sest Kärsa mõisa revisjonis teda kirjas ei ole. Elas Pandivere külas, mis tol ajal oli Kärsa mõisa karjamõis. Omaette mõisaks eraldati alles 19. sajandi alguses.

Jaan oli abielus Mariga.

20. Mari /Marri/, sündis umbes 1707. 1782. a. revisjonis elas Eipri külas Sõnni talus, tema kohta on kirjas, et ta on perenaise ema ja pime /Wirthin Mutter blind/, vanuseks on märgitud 70 aastat. Suri umbes 85-aastaselt (surmakandes 95-aastaselt) enne 03.02.1790 Pandivere külas ja maeti 03.02.1790.

Teadolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) tütar Kadri
3) tütar Neetu – vt. nr. 13
4) poeg Mart
5) tütar Mari

21. Jaak /Matsi Jüri Aadu poeg Jaak, Jüri Aadu Jaak, Aadu Jaak, Matse Jürri Ado s. Sohn Jaak, Matse Jürri Ado Poeg Jaak/, isa Aadu – vt. nr. 26, täpne sünniaeg teadmata, leeriskäimise aja järgi sündis arvatavasti ajavahemikus 1715 kuni 1720. Surmakandes oleva vanuse järgi oleks sünniaeg umbes 1716. Leeritati Paides 28.01.1735. Elas Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas. Hiljemalt 1748. a. (sel aastal on teda Väike-Maarja koguduse meetrikas esimest korda mainitud) oli üle viidud Triigi mõisapiirkonda Väike-Maarja kihelkonnas ja pandud seal seni tühjana ja üles harimata olnud Läänemetsa (ka Lääne) talu peremeheks. Triigi mõisa 1795. a. kaardi järgi asus talu Võnnusvere küla südamest pisut maad lõunaedela suunas Uniküla ja Triigi mõisa piiril Väike-Maarjat ja Simunat ühendava tee ääres. Ka praegu asub seal Läänemetsa-nimeline kinnistu. Suri umbes 65-aastaselt enne 24.01.1781 Võnnusvere külas ja maeti 24.01.1781. Surmaaja suhtes on mul siiski mõningaid kahtlusi. Nimelt elas toona Triigi mõisapiirkonnas veel üks või kaks Aadu Jaagu-nimelist meest. Üks neist oli Jüri Aadu Jaaguga arvatavasti enam-vähem üheealine, kuid elas vähemalt suurema osa oma elust Avispea külas, teine oli ilmselt noorem, kuid tema elukoht oli Võnnusvere küla ja ka tema suri umbes samal ajal. Need Aadu Jaagud vajavad veel täpsemat uurimist. Jüri Aadu Jaak pidi siiski surema enne 1782. a. revisjoni. Tema nimi on küll revisjonis kirjas, kuid vanus ei klapi. 1795. a. revisjonis on nime korrigeeritud ja märgitud, et tegelikult peaks olema tegemist Lääne Aadu-nimelise mehega (arvatavasti Jaagu poeg).

Laulatati Paides 13.12.1738 Mäo mõisa lapsehoidja Mari-ga.

22. Mari /Mäo mõisa lapsehoidja, Mekshoff. Kind Magd Marri/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 05.03.1777 Võnnusvere külas ja maeti 05.03.1777.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Juhan – vt. nr. 14
2) poeg Aadu
3) tütar Ann
4) poeg Hans
5) poeg Mihkel
6) tütar Madli
7) tütar Mari

23. Tõnu /Sibi Lauri poeg Tõnu, Sibi Lauri Tõnu, Lauri Tõnu, Sibi Tõnu, Sibbi Laur s. Sohn Tönno, Sibbi Lauri Tönno, Lauri Tönno, Sibbi Tönno/, isa Laur – vt. nr. 27, sündis leeriskäimise aja järgi umbes 1712. 1782. a. revisjoni järgi oleks sünniaasta umbes 1694, kuid arvatavasti on Tõnu revisjonis liialt vanaks hinnatud. Leeritati 26.12.1732 Paides. Elas Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas. 1750-ndate alguses toodi üle Triigi mõisapiirkonda Võnnusvere külla taluperemeheks. Üks esimesi mainimisi Väike-Maarja koguduse meetrikatest pärineb 1753. a., mil Tõnu naine Els oli ühe lapse vaderiks ning samal aastal sündisid neil ka kaksikutest pojad. 1782. a. revisjoni ajal elas Võnnusvere külas, vanuseks on märgitud 88 aastat (arvatavasti oli ta siiski noorem) ning oli vana ja jõuetu /unvermögend/. Tõnu suri umbes 71-aastaselt enne 19.07.1783 Võnnusvere külas ja maeti 19.07.1783.

Oli kolm korda abielus. Esimene abielu sõlmiti arvatavasti Türi kirikus (võib-olla ka Paide kirikus) 11.12.1743 Präämavälja Tooma õe Triinu-ga Prääma mõisapiirkonnast /Bremerfeld/ Paide kihelkonnast. Türi koguduse pastor on kandnud selle abielu Türi meetrikaraamatusse ja märkinud, et Paide koguduse pastori äraoleku tõttu sõlmis abielu tema. Teistkordselt laulatati Tõnu Türil 07.01.1750 Piibe Jaani tütre Els-iga /Pibe Jani tüttar Ells/ Kirila külast Mündi mõisapiirkonnast /Müntenhof/ Türi kihelkonnast (Mündi mõis asus Paide kihelkonnas, kuid osa mõisale kuuluvaid maid, sh. Kirila küla, asus ka Türi kihelkonnas). Elsi sünniaeg ei ole teada. Suri enne 12.10.1763 Võnnusvere külas ja maeti 12.10.1763. Kolmandat korda laulatati Tõnu Väike-Maarjas 13.10.1764 Aadu Jaagu tütre Mari-ga /Ado Jako T. Marri/ Võnnusvere külast (Mari isa ei olnud Jüri Aadu Jaak). Mari sündis umbes 1734. Suri umbes 49-aastaselt enne 17.08.1783 ja maeti 17.08.1783.

24. Triinu /Präämavälja Miku tütar Triinu, Präämavälja Tooma õde Triinu, Bremerf. Mik s. Tochter Trino, Prämerwälja Toma ödde/, isa Mikk – vt. nr. 28, sündis umbes 1721. Leeritati 4. advendil 1737 Paides. Suri hiljemalt novembris 1749 – abikaasa Tõnu järgmine abielu sõlmiti 1750. a. jaanuari alguses. Triinu surmakanne ei ole leitav, ta oli surres umbes 30-aastane.

Tõnu ja Triinu lapsed:
1) tütar Anu – vt. nr. 15
2) tütar Ann

Tõnu ja Elsi teadaolevad lapsed:
3) tütar Kai
4) poeg, kaksik Rein
5) poeg, kaksik Madis
6) poeg Jaagup Juhan
7) tütar Mari
8) tütar Liisu

Tõnu ja Mari lapsed:
9) poeg Mihkel
10) poeg Jaan
11) poeg Jüri
12) poeg Tõnu
13) poeg Tõnu
14) tütar Leenu
15) poeg Jüri

VI põlvkond

25. Mart /Sõnni Mart, Sönni Mart/, sündis umbes 1666.
1716. a. Tallinna kindralkuberneri inkvisitsioonikomisjoni protokollis on märgitud, et Eipri külas Triigi mõisapiirkonnas elas vabadik Sõnni Mart, 50 aastat vana (seega sündinud umbes 1666), tema naine Kai, 40 aastat vana (sündinud umbes 1676), poeg Jüri, 20 aastat vana, tütar Madle, 7 aastat vana, omas üht hobust, üht härga, üht lehma, külvas ühe tündri vilja ja pidas müürsepa ametit. Üsna suure tõenäosusega on see 20-aastane Jüri hilisem Sõnni Jüri. Vanused tolleaegsetees allikates on väga umbkaudsed ja „20 aastat vana“ tuleb tõlgendada pigem kui lihtsalt „noor mees“. Mart suri umbes 75-aastaselt enne 05.04.1741 Avispea külas Triigi mõisapiirkonnas ja maeti 05.04.1741.

Oli vähemalt kolm korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kai /Kay/, kelle surmaaja kohta andmed puuduvad. Järgmine teadaolev naine oli Tiiu /Tio/, kes sündis umbes 1650 ja suri 83-aastaselt enne 31.7.1733 Eipri külas ning maeti 31.07.1733. Tiiu päritolu selgus aga üsna ootamatult, kui tegelesin abikaasa sugupuu uurimisega ning olin jõudnud oma otsingutes Halliste kihelkonda. Seal äratas mu tähelepanu üks kanne Halliste koguduse abielumeetrikates – 16.07.1726 oli Hallistes paari pandud „vana müürsepp Sõnni Mart Triigi mõisast ja üks lesk Tiiu Abja mõisast“ /der alte Maurer Sonnie Mart aus dem Ottenkülschen mit einer Wittwe Tio copuliret/. Kuidas sattus Mart Väike-Maarja kihelkonnast Hallistesse, on üsna lihtsalt seletatav. Nimelt oli Abja mõis läinud 1723. a. rootsi päritolu parun Mauritz von Posse omandusse, kes oli veidi varem 1722. a. omandanud ka Triigi mõisa. Ehk oli parunil vaja vana müürsepa teeneid Abjas? Või toodi Mart Põhjasõja ajal purustatud Halliste kiriku ülesehitusele, mis just sedaaegu oli käima läinud? Ning möödaminnes jõudis lesestunud Mart Hallistest ka naise võtta? Tiiu täpsema päritolu kohta võib siiski vaid oletusi teha, kahjuks meetrikatest see ei selgu. Eesnimi Tiiu oli Halliste kandis üsna harvaesinev – ainuke Tiiu, keda 18. sajandi alguse (vaderina ühes 1699. a. ristimiskandes) kannetes mainitakse, oli Tussu Jaasi naine Tiiu /Tusso Jahß sein Weib Tio/. 18.09.1720 näib olevat maetud Abja talupoeg Tussu Jaas /Tusso Jaas/ (kande teinud kirikuõpetaja käekiri on nii kohutav, et jätab võimaluse kahtlemiseks). Kui nii, siis tõepoolest on võimalik, et lesestunud Tussu Tiiu läks vanale Triigi müürsepale mehele ja asus elama kaugele Väike-Maarja kihelkonda. Viimast korda abiellus Mart Väike-Maarjas 03.12.1734 Vana Jaagu lese Anu-ga /Wanna Jaaks Wittwe Anno/ Mäetaguse külast tõenäoliselt Äntu mõisapiirkonnast.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jüri – vt. nr. 17
2) tütar Madle

26. Aadu /Matsi Jüri Aadu, Matse Jürri Ado/, sünni- ja surmaaeg teadmata. Elas Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas.

Oli abielus Eeva-ga /Ewa/, kuid ei ole teada, kas Eeva oli Aadu ainus naine ja kõikide laste ema. Eeva sünni- ja surmaaeg ei ole teada.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan
2) poeg Jaak – vt. nr. 21
3) poeg Jüri

Aadu ja Eeva teadaolevad lapsed:
4) poeg Aadu
5) tütar Kai
6) tütar Eeva

27. Laur /Sibi Laur, Sibbi Laur, Sibbi Lauer/, elas Valgma külas Mäo mõisapiirkonnas. Suri enne 31.01.1729 Valgma külas ja maeti 31.01.1729.

Oli abielus Anu-ga /Anno/, kuid ei ole teada, milliste laste ema Anu oli. Anu sündis umbes 1673. Suri enam kui 80-aasta vanuses 06.04.1758 Valgma külas ja maeti 08.04.1758.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Laur
2) poeg Madis
3) poeg Tõnu – vt. nr. 23

28. Mikk /Präämavälja Mikk, Bremawelja Mick/, sünniaeg teadmata. Elas Prääma mõisapiirkonnas Paide kihelkonnas. Suri enne 09.09.1733 Prääma mõisapiirkonnas ja maeti 09.09.1733.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toomas
2) tütar Ann
3) tütar Triinu – vt. nr. 24