Mai Suits

Ämma emapoolne vaarema Mai Suits sündis Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas. Tema juured ulatuvad lisaks Võnnule veel ka Rasina ja Ahja küladesse, aga ka Emajõe Suursoos asunud Kastre mõisale kuulunud küladesse. Üks haru läheb aga otsapidi hoopis teisele poole Emajõge Vara valda.

Enne aga kui minna vaatama Mai sugupuud, pean õiendama ühe asja. Teatavasti oli Gustav Suits läbi aegade üks kuulsamaid Võnnust pärit isikuid. Loomulikult huvitas mind Mai Suitsu sugupuud uurides, milline on sugulusseos selle kõige säravama Suitsude esindajaga. Kuid oh üllatust – selgus, et otsene seos, s. t. ühised esivanemad puuduvad. 1826. a. perekonnanimede panemise ajal anti Kurista mõisapiirkonnas nii Gustav Suitsu vanaisale kui ka Mai Suitsu perele perekonnanimeks Suits. Kuna perekonnanimede panemise reglement nägi ette, et ühes mõisavallas võis sama perekonnanime panna vaid omavahel suguluses olevatele isikutele (sealjuures oli määravaks sugulus isaliini pidi), siis loomulikult võis algselt järeldada, et kõik Kurista Suitsud on omavahel sugulased. Ent võta näpust – Kuristas juhtus Suitsude puhul nii nagu paiguti mujalgi – sellest reeglist kalduti kõrvale. Vähe sellest, koguni kolm omavahel suguluses mitteolevat peret said kõik perekonnanimeks Suits. Ühe puhul parandati viga juba järgmises hingeloendis.

Võnnu kihelkonna perekonnanimede puhul on üsna selgelt tunda, et suures osas võeti aluseks talunimetused – nüanss, mida paljudes teistes kihelkondades sedavõrd selgelt ei ole märgata. Nii Gustav Suitsu kui ka siinse loo peategelaste esivanemad olid vähemalt alates 18. sajandi keskpaigast nii või teisiti seotud Suitsu-nimeliste taludega Võnnu külas. Tänase päevani on Võnnus käibel Mäe-Suitsu ja Ala-Suitsu talunimetused. Talud asuvad Võnnu-Kastre tee ääres tänasest Võnnu keskusest kirde suunas. Ent neist taludest veidi eemal kohal, kus lahknevad Võnnu kiriku juurest Lääniste ja Terikeste külla ning Ahja-Vanamõisa poole viivad teed, asus Suitsu kõrts. Praegu seisab sellel kohal Võnnu Keskkool. Kurista mõisa 1731. a. adramaarevisjonis veel kõrtsi olemasolu mainitud ei ole, küll aga on 1744. a. adramaarevisjonis kirjas järgmist: …unter Kurrista aber befinden sich 3 Kruge, ersterer Pappisare, darin ohngefähr 30 Faß, in dem andern, genand der Suntse Krug, allwo nur in einem Gesinde Bier gehalten wird, etwa 12 Faß, und in dem 3ten dem Roogschen Kruge 15 Faß Bier Jährl. veräusert wurde – Kurista mõisa all on kolm kõrtsi, esimene Papisaare, kus müüakse aastas umbes 30 vaati õlut, teises, mida nimetatakse Suitsu kõrtsiks, kus vaid ühes talus õlut hoitakse, umbes 12 vaati ja kolmandas Rookse kõrtsis 15 vaati. Papisaare kõrts asus Võnnu ja Hammaste vahelise tee ääres, Rookse kõrts (Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardil kannab kõrts nimetust Roksild) Tartu-Räpina postitee ääres Kurista külas (praegune nimetus Rookse küla). 1758. a. adramaarevisjonis korratakse Kurista mõisamaadel asuvate kõrtside kirjeldust järgmiselt: Krüge drey, Paapisaar darinnen werden 25 Fäßer Bier, Suitzo Krug worinnen 19 Fäßer und der Raugsche Krug alwo 20 Fäßer Bier verkrüget worden – kolm kõrtsi, Papisaare, kus 25 vaati õlut, Suitsu kõrts, kus 19 vaati ja Rookse kõrts kus 20 vaati õlut müüakse. Nagu kirjapandust selgub, oli Võnnu Suitsu kõrts algselt tavaline talumajapidamine, mis kõrvaltegevusena ka mõisa õlletoodangut janulistele turustas. Selgusetuks jääb aga see, milline talu algselt ikkagi Suitsu nime kandis – või kas seda üldse saab nii käsitleda. Võnnu kihelkonnas võib üsna selgelt jälgida seda, kuidas talupoegade liikumine ühest külast teise, ühest talust teise ka talunimetusi muutis. Nii on praegune Võnnu Kure talu saanud arvatavasti oma nimetuse Ahja Vanamõisast tulnud Kure Miku järgi, Klämsi on kaasa tulnud Terikeste külast jne.

Suitsu taludega seotud tegelaste käekäiku on võimalik enam-vähem katkematult jälgida alates katkujärgsest ajast, millest on säilinud Võnnu koguduse kirikuraamatud. Kõige vanem Suitsu talunimetusega seotud teadaolev isik on keegi Suitsu Märt, kes tõenäoliselt suri katkuajal või veelgi varem ja kelle tütar Krõõt suri samuti katku /jummala witsan/ ja maeti 11.06.1711. Tolle Märdi pojapoeg võis olla keegi Suitsu Märdi Aabrami poeg Hindrik, kes 1727. a. võttis naiseks Võnnu Jaagu Märdi lese Tiiu ning kellest hiljem sai Ratassepa Hint Terikeste külas. Hindrik või Hint ei pruukinud siiski olla seotud tolle katkueelse Suitsu Märdiga, sest 1731. a. adramaarevisjonist selgub, et ta oli hoopis pärit Koiola mõisast, oli 3 aastat Võnnus elanud ja pidi Koiolasse tagasi saadetama /Erb von Kirjempäh 3 Jahr hier gewesen und extradiret/. Talupoegade tagastamisega nende omanikele olid üldse üsna kehvad lood, suur osa neist, kes adramaarevisjonide andmetel kuulusid teistele mõisatele ja pidid tagasi saadetama, ei läinud tegelikult kuhugile.

Katkujärgsel perioodil elasid Võnnus taluperemehed Suitsu Paap ja Suitsu Jaan. Paap oli adramaarevisjoni andmetel pärit Mooste mõisapiirkonnast /Moisekatz/ Põlva kihelkonnast. Paabul oli vähemalt kaks naist ning teadaolevalt jõudis tal vähemalt neli tütart täiskasvanuikka ja abiellusid. Tütar Mari läks mehele Kopli Andrese sulasele Ivanile. Ivan oli nähtavasti Pihkva kubermangust pärit venelane, kes Võnnusse elama oli tulnud. Ivanil ja Maril sündis kolm last, seejärel Ivan uppus ära ja Mari abiellus Sarakuste Üti Jaagupiga. Ivani ja Mari lapsed Hindrik ja Jaak elasid hiljem Viisli ja Nooritsmetsa külades Ahja mõisapiirkonnas. Mari abiellus veel ka kolmandat korda Nooritsmetsa küla Mustukese Jaagupiga. Suitsu Paabu teine teadaolev tütar Kadri abiellus leskmehe Kure Mikuga Ahja-Vanamõisa külast. Hiljemalt 1741. aastaks oli Mikk elama asunud Võnnu külla ja temast sai mõneks ajaks Suitsu kõrtsi kõrtsmik, lisaks haris ta põldu kunagistel Suitsu Juhani ja Kuklase Mihkli maadel. 1744. a. adramaarevisjoni järgi müüs Kure Mikk mõisa õlut /verkrüget Hoffes Bier/. Mikk elas Suitsu kõrtsis üsna pikka aega, sest vähemalt kuni 1760-ndate aastate alguseni esinevad Võnnu koguduse meetrikates nii ta ise kui ka tema pojad Peep ja Jaagup kord Kure Miku, Peebu või Jaagupina, siis jälle Suitsu Miku, Peebu või Jaagupina.

Kaks ülejäänud Suitsu Paabu täiskasvanuikka jõudnud tütart olid Tiiu ja Ann, kes pärast abiellumist Võnnust lahkusid ja nende edasist käekäiku ma ei ole uurinud.

Suitsu Jaan järglaskonna poolest sama edukas ei olnud. Kuigi ta jõudis elu jooksul vähemalt kaks korda abielus olla ja tema lastest on teada vähemalt üheteistkümne olemasolu, siis täiskasvanuks sai teadaolevalt vaid üks tütar – Anu, kes abiellus Leegu Märdi poja Juhaniga. Jaani kohta saab Kurista mõisa 1731. a. adramaarevisjonist teada, et ta oli Räpina mõisale kuulunud pärisori ning Võnnus oli ta elanud juba üle 20 aasta, mistõttu ta arvati Kurista mõisahingekirja ja talle koos Võnnu Jaagu Hindiga oli 1/8 adramaa ülesharimise eest ette nähtud 3 kohustustevaba aastat /dieser zwar Erb von Rappin aber über 20 Jahr alhier auf Land als Baur gewesen, wird hier angeschlagen, genießen vor 1/8 H 3 frey Jahr bis 1734/. 1744. a. adramaarevisjoni ajaks oli nii Suitsu Jaanist kui ka Võnnu Jaagu Hindist saanud vabadikud Terikeste külas ja Jaani asemele oli peremeheks pandud Suitsu Märt, kes väga suure tõenäosusega oli Jaani noorem vend. Vähemasti käis Võnnu koguduse leerilaste nimekirjade põhjal Suitsu Jaani vend Märt 23.11.1718 esimesel armulaual. Märdi abielukanne ei ole paraku leitav, seega jääb püsima väike kahtlus selles osas, kas ta ikka oli seesama Jaani vend. Ent ega paremat kandidaati ka välja pakkuda ei ole. Märdi esimene teadaolev laps sündis 1727. a. Tõsi küll, 1737. a. abiellus Suitsu Märdi poeg Lilu Mällu Juhani tütre Kadriga, ent kõige järgi otsustades ei olnud Lilu selle Suitsu Märdi poeg, tema isa oli hoopis Roosa Märt ja Suitsuga seostus pere lühikest aega seetõttu, et ilmselt olid nad Suitsu talus manulised. Suitsu Märt on aga siinses loos oluline isik seetõttu, et ta on peategelase Mai Suitsu kõige kaugem teadaolev meesliinis esivanem.

1748. a. ilmus Võnnu koguduse meetrikatesse esmakordselt Suitsu Peeter, kellel oli Mai-nimeline naine. Esmapilgul tundub selle Peetri lagedale ilmumine otsekui kuu pealt kukkumine – varasemast ei leidu sellenimelisest isikust mitte mingit märki. Lähemal uurimisel osutub aga vägagi tõenäoliseks see, et Peeter tuli Kurista mõisale kuuluvasse Võnnu külla elama Võnnu kirikumõisast. Peetril ja Mail pidi olema enne 1747. a. sündinud poeg Märt ja tõepoolest sündis Võnnu kirikumõisas Matu Peetril ja Mail sellenimeline poeg. Kõik teised laps-Märdid ja isa-Peetrid on üle kontrollitud – ükski neist ei sobi pildile. Peeter on Kurista mõisa 1758. a. adramaarevisjonis kirjas kui Vene Peeter /Wenne Peter/, kes haris koos kõrtsimees Kure Miku ja Juhani Peebuga kolme peale 1/4 adramaa suurust talumaad endistel Suitsu Juhani ja Kuklase Mihkli maadel. Kure Mikul ei ole koormisi kirja pandud, võib arvata, et kõrtsmikuna oli ta neist vabastatud. 1758. a. oli Võnnus külas üldse kokku neli Peetri-nimelist taluperemees, kolm neist on jälgitavad Võnnu kirikumeetrikates ja ainus järeldus saab olla see, et Vene Peeter ja Suitsu Peeter olid üks ja sama isik (selles ei olnud midagi eriskummalist, et isikute nimed adramaarevisjonides ja kirikuraamatutes mõnevõrra lahku läksid). Võnnu kirikumõisa 1744. a. adramaarevisjonile pilku heites saab selgeks ka see, mis pistmist oli Peetril Venega. Nimelt on seal kirjas vabadik Matu Jüri Peeter /Matto Jürri Peter/, kellest saame teada järgmist: ta teenib kirikumõisas sulasena, tema isa oli pärit Eestimaa kubermangust ja oli läinud Venemaale, kus ta abiellus ühe Ahja mõisale kuulunud ärajooksnud naisega, seejärel tuli ta Venemaalt tagasi ja elas palju aastaid Ahja ja Kuuste mõisates, isa läks 15 aasta eest uuesti Venemaale, tema poeg Peeter ei tahtnud koos isaga minna, vaid elas siin Kuuste mõisa all mõned aastat ja on nüüd üheteistkümnendat aastat kirikumõisas sulaseks /… dienet aufm Pastorate vor Knecht, und ist sein Vater aus dem Revallschen nach Rußland gegangen, woselbst er sich an ein verloffen Ayasches Erbweib verheirathet hat, nach gehends ist er aus Rußland zurück nach Aya und Kusthoff gekommen allwo er sich viele jahre aufgehalten, da aber der Vater vor 15 Jahre wieder nach Rußland gegangen hat, dieser sein Sohn Peter ihn nicht folgen wollen, sondern ist hier unter Kusthoff einige Jahre, nun aber ins 11te Jahr aufm Pastorate Knecht gewesen./. Siit siis selgubki kaks tõsiasja – Peeter kandis adramaarevisjonis „epiteeti“ Vene, sest ta oli arvatavasti seal sündinud ja Peeter sai üsna vabalt kirikumõisast üle minna Kurista mõisa – kirikumõis ei saanud lugeda teda oma pärisomandiks ega teda kinni hoida. Tõepoolest – Võnnu meetrikates mainitakse kirikuõpetaja sulast Peetrit /Kirk Issanda Sullane Peter/ ühe lapse vaderina esmakordselt 1734. a. Too Peeter abiellus 1739. a. arvatavasti Kurista külast pärit Tätte või Tõtte Märdi tütre Maiga. Peeter ja Mai on Gustav Suitsu kaugeimad teadaolevad esivanemad meesliini pidi. Siit on ka selge, et kuulsa luuletaja ja siinse loo Mai Suitsul ühised esinevad puuduvad – Gustav Suitsu esiisa juured viivad hoopistükkis Eestimaa kubermangu, Mai Suitsu juured aga otsapidi Räpina kihelkonda. Mai Suitsu põlvnemine on siin allpool kirjas, ent olgu siis ka Gustav Suitsu isaliin lühidalt kokku võetud: Suitsu Peetril oli elu jooksul üldse teadaolevalt kolm naist ja vähemalt 14 last, kellest abiellumisikka jõudis ainult kolm poega – Märt, Aadam ja Kristjan – ja üks tütar – Ann. Esikpoeg Märt võttis 1767. a. naiseks Uiga Peetri tütre Anni, kuid paraku jäi tema elukäik üsna lühikeseks – ta suri 28-aastasena. 8 kuud pärast Märdi surma sünnitas Ann poja Hindriku, kes ainsana Märdi ja Anni neljast lapsest täiskasvanuks sai. Arvatavasti kasvas Hindrik üles oma kasuisa Piiri Peetri Juhani peres, kellega ema Ann oli pärast Märdi surma abiellunud. Hindrik abiellus 23-aastasena endast umbes 25 aastat vanema Tätte Hindriku lese Maiga, saades niimoodi kasuisaks endavanusele Tätte Hindriku pojale Kristjanile ja veidi nooremale Kotlipile. Mai oli pärit Päkste külast Kriimani mõisapiirkonnast. Et Mai fertiilne iga oli juba möödas, siis sellest abielust lapsi ei sündinud. Mai suri 1810. a. ja Hindrik kosis endale naiseks Tenno Jaani tütre Eeva Lääniste külast. Neil sündis neli last ning 1826. a. sai Hindrik koos abikaasa ja kolme elusoleva lapsega perekonnanimeks SUITS. Hindriku kolmas laps Kotlip Suits (Gustav Suitsu vanaisa) võttis 1842. a. naiseks Mai Vosmanni Kärsa külast Ahja mõisapiirkonnast. Nende esiklaps Hindrik Suits võttis 1865. a. naiseks Liis Kerge. Hindrik oli abiellumise ajal Võnnu koolmeistri abiline, abikaasa Liis Kerge isa Jaan oli ametilt koolmeister. Ka Hindrikust sai edaspidi kooliõpetaja. Üldse oli Suitsude peres rohkelt selle ameti pidajaid – ka esiisa Suitsu Peetri teise poja Aadami järglaste seas oli koolmeistreid. Hindrikul ja Liisil sündis kaks last – tütar Ann ja poeg Gustav. Viimase elukäiku on uuritud sedavõrd palju, et rohkem mul siinkohal lisada polegi.

Nüüd aga sama perekonnanime panemisest täiesti selgelt erinevat päritolu perekondadele. Sedasorti reeglitest möödahiilimisi tuli ette mujalgi. Võnnu koguduse personaalraamatuid uurides tundub, et Võnnu pastor Gustav Oscar Oehrn üritas tehtud viga parandada ja sikke lammastest lahutada. Nimelt on ta püüdnud erinevatele Suitsu perekondadele anda teistsuguseid perekonnanimesid. Nii on siinse loo peategelastele püütud omistada perekonnanime RAUCH. Ühele teisele harule on püütud perekonnanimeks anda JÕEPERA /JÖEPERRA/ – see osutus heaks valikuks, sest nimi läkski käibele. Gustav Suitsu harule on püütud panna perekonnanimeks KLEMPSI – nähtavasti sellepärast, et see pere kolis millalgi Klämsi tallu elama. Ent järgmises personaalraamatus on nimi jälle Suitsuks parandatud. Ju oli Suits nii hea nimi, et ükski asjaosalistest ei tahtnud sellest enam loobuda.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

              +--- 6-Suitsu Märt (1700-1761) - 30
           +--+ 5-Suitsu Hindrik (1729-1796) - 16
           |  +--- 6-Ann (1700-1743) - 31
        +--+ 4-Suitsu Hindriku Peeter (1758-1813) - 8
        |  |     +--- 7-Tennokese Peedu (-1744) - 48
        |  |  +--+ 6-Tennokese Peedu p. Hans (1706-1771) - 32
        |  |  |  +--- 7-Kreet (-1733) - 49
        |  +--+ 5-Tennokese Hansu t. Ann (1734-1801) - 17
        |     |  +--- 7-Kurika Mangu (-1711) - 50
        |     +--+ 6-Kurika Mangu t. Ell (1709-1786) - 33
     +--+ 3-Juhan SUITS (1787-1846) - 4
     |  |        +--- 7-Villaku Paap (-1731) - 51
     |  |     +--+ 6-Villaku Jaak (1709-1756) - 34
     |  |     |  +--- 7-Piret (-1742) - 52
     |  |  +--+ 5-Villaku Kärsna (1734-1782)
     |  |  |  |  +--- 7-Poltraga Pent (-1735) - 53
     |  |  |  +--+ 6-Poltraga Pendi t. Els (1709-1760) - 35
     |  +--+ 4-Villaku Kärsna t. Anu (1761-1809) - 9
     |     |     +--- 7-Peedu Hans (-1740) - 54
     |     |  +--+ 6-Peedu Hansu Mikk (1706-1775) - 36
     |     +--+ 5-Peedu Hansu Miku t. Epu (1736-1786)
     |        |  +--- 7-Tennokese Peedu (-1744) - 55
     |        +--+ 6-Tennokese Peedu t. Anni (1706-1739) - 37
     |           +--- 7-Kreet (-1733) - 56
  +--+ 2-Kristjan SUITS (1810-1857) - 2
  |  |           +--- 7-Leegu Hans (-1744) - 57
  |  |        +--+ 6-Sorruka Henn (1695-1753) - 38
  |  |     +--+ 5-Sorruka Toots (1712-1772) - 20
  |  |     |  +--- 6-Epp (1695-1745) - 39
  |  |  +--+ 4-Sorruka Tootsi Peedu (1742-1816) - 10
  |  |  |  |  +--- 6-Teppani Andres (-1743) - 42
  |  |  |  +--+ 5-Teppani Andrese t. Anu (1719-1763) - 21
  |  |  |     +--- 6-Anu (-1731) - 41
  |  +--+ 3-Sorruka Peedu t. Liisu (1787-1847) - 5
  |     |        +--- 7-Tsirna Peeter (1640-1731) - 58
  |     |     +--+ 6-Tsirna Jaagup (1703-1767) - 42
  |     |  +--+ 5-Tsirna Jaan (1726-1795) - 22
  |     |  |  |  +--- 7-Hanni Jaagupi Peeter (-1711) - 59
  |     |  |  +--+ 6-Hanni Jaagupi Peetri t. Epp (1703-1767) - 43
  |     +--+ 4-Tsirna Jaani t. Mai (1755-1826) - 11
  |        |  +--- 6-Muuga Hans (-1737) - 44
  |        +--+ 5-Muuga Hansu t. Liis (1727-1796) - 23
  |           +--- 6-Epu (-1738) - 45
--+ 1-Mai SUITS (1850-1886) - 1
  |        +--- 5-Rooma Jaan (-1784) - 24
  |     +--+ 4-Hans PUUSEPP (1777-1847) - 12
  |     |  +--- 5-Mari (1735-1783) - 25
  |  +--+ 3-Peep PUUSEPP (1804-1881) - 6
  |  |  |     +--- 6-Kubja Tooma Mats (1718-1788) - 46
  |  |  |  +--+ 5-Jüri MATSI (1760-1825) - 26
  |  |  +--+ 4-Kubja Tooma Jüri t. Kadri (1781-1852) - 13
  |  |     |  +--- 6-Tagati Jaan (1709-1781) - 47
  |  |     +--+ 5-Tagati Jaani t. Els (1758-1828) - 27
  +--+ 2-Ann PUUSEPP (1826-1860) - 3
     |     +--- 5-Truha Jüri (-1776) - 28
     |  +--+ 4-Hans TAMM (1755-1825) - 14
     +--+ 3-Truha Hansu t. Anu (1796-1854) - 7
        |  +--- 5-Kisla Aabram (-1795) - 29
        +--+ 4-Kisla Aabrami t. Mari (1771-1843) - 15

I põlvkond

1. Mai SUITS, sündis 21.02.1850 hommikul Kurista mõisapiirkonnas /Kurrista/, isa peremees Kristjan Suits – vt. nr. 2, ema Ann, sünd. Puusepp – vt. nr. 3. Ristiti kirikuõpetaja G. O. Oehrni poolt 05.03.1850, vaderid: peremees Suitsu Peetri naine Mai, tüdruk Motise Juhani tütar Leenu, koolmeister Mällu Kotlip. Leeritati Võnnus 16.11.1867. Kurista mõisa 1850. a. revisjoni ajal elas koos vanematega Võnnu külas Suitsu talus nr. L, kus isa Kristjan oli peremeheks. 1858. a. revisjoni ajal elas samas, isa Kristjan oli selleks ajaks juba surnud. Mai suri 36-aastaselt 16.05.1886 õhtul Ahja mõisapiirkonnas /Aya/ ja maeti 20.05.1886. Surmapõhjus – kopsupõletik /Lungenentzündung/.

Laulatati pastor Oehrni poolt Võnnus 23.03.1875

Abikaasa Juhan MUTSO /Johan Mutso, Johann Mutso/, sündis 26.04.1850 õhtul Sarakuste mõisapiirkonnas /Sarrakus/ Võnnu kihelkonnas, isa Hindrik Mutso, ema Liis, sünd. Paagut. Ristiti pastor G. O. Oehrni poolt 07.05.1850, vaderid: peremees Mutso Juhan, peremees Paabuta Hindrik, peremees Üti Peebu naine Ann. Leeritati Võnnus 26.02.1867. Sai pärast isa Hindriku surma taluperemeheks. 1870-ndate lõpus läks koos perega elama Kärsa külla Ahja mõisapiirkonda Võnnu kihelkonnas. Sarakuste mõisa hingekirjast kirjutati Juhan koos perega ümber Ahja mõisa hingekirja alles 1892. a. Pärast esimese abikaasa Mai surma abiellus Juhan teist korda Kambjas 12.10.1886 Els Vassus-ega /Els Wassus/ Vana-Kuuste mõisapiirkonnast /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnast. Sajandivahetuse paiku läks Juhan koos perega elama Adiste külla Vana-Koiola mõisapiirkonda /Alt-Koiküll-Kirrumpäh/ Põlva kihelkonda. Juhan suri 65-aastaselt 10.11.1915 kell pool 10 hommikul Miiaste külas Põlvamaal ja maeti 15.11.1915 Põlva kalmistule. Surmapõhjus – rinnahaigus.

Lapsed – vt. Hindrik Mutso poja Juhan Mutso lapsed.

II põlvkond

2. Kristjan SUITS /Suitsu Juhani poeg Kristjan, Suitsu Kristjan, Suitso Kristjan, Suitzo Johanni P. Kristjan, Suitso Johann S. Xtian, Christian, Kristjan Suitz/, sündis 21.05.1810 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Juhan Suits – vt. nr. 4, ema Liisu – vt. nr. 5. Ristiti 26.05.1810, vaderid: köster Daniel Christian Rendolph, Tätte Hindriku Kristjan, Mällu Peetri naine Ann. Leeritati Võnnus sügisel 1827. Kurista mõisa 1811. a. hingeloendi ajal elas Suitsu talus nr. 50, kus tema vanaisa Peeter oli talu peremeheks. 1816. a. hingeloendi ajaks oli vanaisa surnud ja peremehe kohale oli asunud isa Juhan. 1826. a. sai pere endale perekonnanimeks SUITS /SUITZ, kirikuraamatutes kohati ka SUITZO ja RAUCH/. 1850. a. hingeloendi ajal oli Kristjan juba peremehe koha üle võtnud. Kristjan suri 47-aastaselt 23.11.1857 õhtul Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti sillakohtu loal 01.12.1857. Surmapõhjus – jäi jahukoorma alla /surmameetrikas Erdrückt vom Fuder, personaalraamatus Unter Mehlfuder geblieben/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 19.11.1833 Liis Nagel-iga /Nagla Peetri tütar Liis, Nakla Peter T. Lys, Lies Naggel/ Ahja mõisapiirkonnast. Liis sündis 21.03.1813 Imste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Nagla Kärsna Peeter, ema Ellu. Ristiti 23.03.1813, vaderid: Peedukese Juhani naine Liis, Piiri Hindriku naine Mai Ibaste külast, Nagla Jaagupi poeg Hindrik. Leeritati Võnnus kevadel 1832. 1826. a. sai Liis koos vanematega perekonnanimeks NAGEL /NAGGEL/. Liis suri 34-aastaselt 10.06.1847 õhtul Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 15.06.1847. Surmapõhjus – sünnitusega kaasnevad komplikatsioonid /Wochenbette/. Kristjan laulatati teist korda Tartu Maarja maakoguduse pastori poolt 28.08.1847 Ann Puusepp-aga Tammistu mõisapiirkonnast /Tammist/ Tartu-Maarja kihelkonnast.

3. Ann PUUSEPP /Ann Pusep, Ann Pusepp/, sündis 09.02.1826 Vara mõisapiirkonnas /Warrol/ Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa Peep Puusepp – vt. nr. 6, ema Anu – vt. nr. 7. Ristiti 14.02.1826, vaderid: Rooma Peebu naine Ann Krünvald, Rooma Hansu tütar Liisu Puusepp, Kitse Jaan Sarap. Leeritati Maarja-Magdaleenas 08.04.1843. 1845. a. läks pere üle Tartu Maarja maakoguduse liikmeskonda seose elama asumisega Tammistu mõisapiirkonda Tartu-Maarja kihelkonnas. Anni isast Peebust sai peremees Jänese talus nr. XII Tammistu mõisa 1850. a. revisjoni järgi. Ann suri 34-aastaselt 09.02.1860 hommikul Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 14.02.1860. Surmapõhjus – üldine paistetus /Allg. Geschwulst/.

Kristjani ja Liisi lapsed:
1) poeg Gustav SUITS
2) poeg Taaniel SUITS
3) poeg Hindrik SUITS
4) poeg Peeter SUITS
5) poeg Juhan SUITS
6) tütar Liis SUITS

Kristjani ja Anni lapsed:
7) tütar Mari SUITS
8) tütar Mai SUITS – vt. nr. 1
9) poeg Juhan SUITS
10) poeg, kaksik Jaan SUITS
11) tütar, kaksik Mari SUITS
12) tütar Mari SUITS

III põlvkond

4. Juhan SUITS /Suitsu Peetri poeg Juhan, Suitsu Peetri Juhan, Suitso Petre P. Johan, Suitzo Petre Juhan, Johann Suits/, sündis 23.12.1787 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 8, ema Anu – vt. nr. 9. Ristiti 26.12.1787, vaderid: köster Juhan, Mällu Peetri Märt, Tanni Jaagupi naine Liis. Leeris käis Võnnus sügisel 1806. Kurista mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Võnnu külas Suitsu Märdi Hindriku talus nr. 50 (tõenäoliselt Mäe-Suitsu talu), kus Juhani isa Peeter oli peremees. 1816. a. revisjoni ajaks oli Juhanist saanud sama talu peremees. 1826. a. sai perekonnanimeks SUITS /SUITZ/. Juhani laste perekonnanimena on Võnnu koguduse ajavahemikus 1842-1853 peetud personaalraamatus kirjas ka RAUCH. 1845. a. läks Juhan koos abikaasaga üle Tartu Maarja koguduse liikmeskonda, kuna asus elama Haage mõisapiirkonda /Haakhof/ Tartu-Maarja kihelkonnas (ilmselt koos poja Hindrikuga). Juhan suri 58-aastaselt 01.05.1846 hommikul Haage mõisapiirkonnas ja maeti 05.05.1846 Tartusse. Surmapõhjus – rinnahaigus /Brustübel/.

Laulatati Võnnus 24. pühapäeval pärast ülestõusmispühi 1808 Sorruka Peedu tütre Liisu-ga.

5. Liisu /Sorruka Peedu tütar Liisu, Liis, Sorroka Pedo T. Lieso, Lies, Liso Suits/, sündis 18.02.1787 Kriimani mõisas /Brinkenhof/ Võnnu kihelkonnas, isa Peedu – vt. nr. 10, ema Mai – vt. nr. 11. Liisu isa Peedu oli seisuselt vaba mees, s. t. mitte pärisori. Ta oli küll pärit Uue-Kastre mõisapiirkonnast /Kaster/ Võnnu kihelkonnast, ent nooruses teenis ta hoopiski Rasina mõisas /Rasin/ kokana. Liisu sündimise ajaks oli ta läinud Kriimani mõisapiirkonnas asuvasse Palu külla kõrtsmikuks. Liisu käis leeris käis Võnnus kevadel 1806. Sel ajal elas Liisu Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas. Liisu suri 60-aastaselt 19.11.1847 õhtul Haage mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 23.11.1847. Surmapõhjus – tuberkuloos /Auszehrung/.

Lapsed:
1) poeg Kristjan SUITS – vt. nr. 2
2) tütar Mari
3) poeg Päärli
4) poeg Hindrik SUITS
5) poeg Märt SUITS
6) poeg Mihkel SUITS
7) poeg Peeter SUITS
8) tütar Mari SUITS
9) tütar Ann SUITS
10) tütar Ann SUITS

6. Peep PUUSEPP /Rooma Jaani Hansu poeg Peep, Rooma Hansu poeg Peep, Roma Jani Hanso P. Peep, Roma Hanso P. Peep, Peep Pusep/, sündis 31.01.1804 Vara mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 12, ema Kadri – vt. nr. 13. Ristiti 06.02.1804, vaderid: Rooma Jüri poeg Peep, Rooma Jaani poeg Jaan, Kubja Matsi Jüri tütar Mari. Leeritati Maarja-Magdaleenas 23.01.1821. Vara mõisa 1811. a. revisjoni ajal elas Tiuhkari talus nr. 5, kuhu ta isa oli läinud sulaseks. 1816. a. revisjonis ajal oli Peep Sepa talus nr. 8 karjapoisiks. Perekonnanimede panemise ajaks 1826. a. oli Peep läinud sulaseks Kitse tallu nr. 6 ja ta sai koos naise ja esimese hiljuti sündinud tütrega perekonnanimeks PUUSEPP /PUSEP/. 1834. a. revisjonis on Peep kirjas sulasena Kubja Tooma talus nr. XVI, kuid Peebu laste ristimiskannetes on Peepu korduvalt nimetatud taluperemeheks /Wirth/. Maarja-Magdaleena koguduse personaalraamatus on ta samuti kirjas taluperemehena, kes elas Kuusmaküla koolipiirkonnas /Dorf Kuusmakülscher Schulbezirk/. Ebaselgeks jääb, millise talu peremees ta olla võis. 1845. a. lahkus Peep koos perega Vara abikoguduse liikmeskonnast Tartu Maarja koguduse liikmeskonda. Üleminek toimus seoses Peebu kolimisega Tammistus mõisapiirkonda Tartu-Maarja kihelkonda. Peebu pere kirjutati Vara mõisavalla hingekirjast ümber Tammistu mõisavalla hingekirja 1846. a. Tammistu mõisa 1850. ja 1858. a. revisjonide ajal oli Peep taluperemees Jänese talus nr. XII. 1861. a. kirjutati ta koos teise naise Kadri ja poegade Kaarli ja Juhkumiga ümber Kavastu mõisapiirkonda /Kawast/ Tartu-Maarja kihelkonnas. Elu lõpus elas ilmselt Kaarli mõisapiirkonnas /Karlsberg/ Tartu-Maarja kihelkonnas. Peep suri 77-aastaselt 16.08.1881 hommikul Kaarli mõisapiirkonnas ja maeti 20.08.1881. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Varal 11.10.1825 Truha Hansu tütre Anu-ga Vara mõisapiirkonnast. Pärast Anu surma laulatati Peep teist korda kodus Tartu Maarja koguduse pastori poolt 29.03.1855 allohvitser Jaagup Andrei tütre Kadre Andrei-ga /Unterofficiers Jakob Andrei Tochter Kaddre/ Tammistu mõisapiirkonnast. Kadri sündis 30.08.1825 Tammistu mõisapiirkonnas, isa allohvitser Jaagup Andrei, ema Liisu. Ristiti 06.09.1825, vaderid: Narva Juhani naine Kadri, Sussike Juhani tütar Kadri, Narva Mihkli poeg Mihkel.

7. Anu /Truha Hansu tütar Anu, Truha Jüri Hansu tütar Anu, Truhha Hanso T. Anno, Truhha Jüri Hanso T. Anno/, sündis 22.08.1796 Vara mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 14, ema Mari – vt. nr. 15. Ristiti 24.08.1796, vaderid: Tereski Kaarli naine Anu, Tereski Märdi naine Ann, Koka Jaagupi poeg Kristjan, kõik kolm vaderit olid pärit Sootaga mõisapiirkonnast /Sotaga/ Äksi kihelkonnast. Leeritati Varal 3. pühapäeval paastus /Dom. Laetare/ 1813. Anu suri 58-aastaselt 26.12.1854 õhtul Tammistu mõisapiirkonnas Tartu-Maarja kihelkonnas ja maeti 02.01.1855. Surmapõhjus – haigus /Krankht./.

Peebu ja Anu lapsed:
1) tütar Ann PUUSEPP – vt. nr. 3
2) tütar Liisu PUUSEPP
3) poeg Kaarel PUUSEPP
4) poeg Juhan PUUSEPP
5) poeg Kristjan PUUSEPP
6) poeg Juhkum PUUSEPP

IV põlvkond

8. Peeter /Suitsu Märdi Hindriku poeg Peeter, Suitsu Hindriku Peeter, Suitso Merti Hindriko P. Peter, Suitso Hindr. Peter/, sündis 07.07.1758 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Hindrik – vt. nr. 16, ema Ann – vt. nr. 17. Ristiti 12.07.1758, vaderid: Suitsu Peeter, Lauri Hansu Rein, pastoriproua. Leeritati Võnnus 13.10.1779. Elas Kurista mõisa 1811. a. hingerevisjoni järgi Võnnu külas Suitsu talus nr. 50. Peeter suri 55-aastaselt 25.11.1813 Võnnu külas ja maeti 28.11.1813. Surmapõhjus – rinnahaigus /Rind. T./.

Oli kaks korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 27.11.1782 Kapsi Iivani tütre Liis-iga /Kapsi Iwanni T. Liis, Suitse Hindr. Petre n. Lise/ Võnnu kirikumõisa piirkonnast /Pastorat Wendau/. Liis sündis 29.09.1760 Võnnu külas kirikumõisa piirkonnas, isa Kapsi Iivan, ema Kirstin. Ristiti 01.10.1760, vaderid: pastoriproua, vanaproua Berg, Lauri Hansu Rein. Leeritati Võnnus kevadel 1779. Liis suri 23-aastaselt 28.10.1783 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 30.10.1783. Surmapõhjus – sünnitusega kaasnenud komplikatsioonid /latse w./. Peeter laulatati teistkordselt Võnnus 10.11.1784 Villaku Kärsna tütre Anu-ga Mõtskõnnu külast Ahja mõisapiirkonnast.

9. Anu /Villaku Kärsna tütar Anu, Willakko Kersna T. Anno/, sündis umbes 1761 arvatavasti Mõtskõnnu külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Kärsna – vt. nr. 18, ema Epu – vt. nr. 19. Anu ristimiskanne ei ole leitav. Leeritati Võnnus 10.10.1780. Anu suri umbes 48-aastaselt 11.03.1809 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti 14.03.1809. Surmapõhjus – kõhuhaigus /Kotto T./.

Peetri ja Liisi laps:
1) poeg Jaan

Peetri ja Anu lapsed:
2) tütar Mari
3) poeg Juhan SUITS – vt. nr. 4
4) poeg Märt SUITS
5) poeg Jaan
6) poeg Mikk SUITS
7) poeg Päärli
8) poeg Peep
9) poeg Jaagup
10) poeg Hindrik SUITS

10. Peedu /Sorruka Tootsi poeg Peedu, Sorruka Tootsi Peedu, Sorruka Peedu, Sorrokka Tootsi P. Pedo, Sorroka Tootsi Pedo, Sorroka Pedo/, sündis 09.07.1742 Leegu külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas, isa Toots – vt. nr. 20, ema Anu – vt. nr. 21. Ristiti 11.07.1742, vaderid: Teppani Andrese poeg Peedu, Poltraga Hint, Kaiuri Hansu naine Mai. Peedu elukäik on huvitav juba esiteks selle poolest, et ta käis esimesel armulaual alles 32-aastaselt Võnnus 3. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva 1775 (tavaliselt läbisid noored leerikooli ja käisid esimesel armulaual vanuses 16 – 21 aastat). Kuigi Peedu oli sündinud Uue-Kastre mõisapiirkonnas, elas ta sel ajal juba Rasina mõisas. Peedu oli pärisorjusest vabaks lastud ja teenis Rasina mõisas koka ametis. Vaba mehena võis ta vabalt liikuda ja hiljemalt 1784. aastaks oligi ta läinud Kriimani mõisapiirkonda Palu külla kõrtsmikuks. Ent pärast viimase teadaoleva lapse Jaani sündi 1790. a. Kriimanis Peedu jäljed kaovad. Alles Kurista mõisa 1816. a. hingerevisjonis pandi Suitsu talu nr. 50 all kirja Peedu abikaasa Mai (Peedu ja Mai tütar Liis oli abiellunud Suitsu talu Juhaniga), kuid Peedut ennast seal kirjas ei ole. Sellest võib järeldada, et Peedu pidi surema enne 1816. a.

Laulatati Võnnus 27.03.1777 Tsirna Jaani tütre Mai-ga Sikuta külast Rasina mõisapiirkonnast.

11. Mai /Tsirna Jaani tütar Mai, Zirna Jani T. Mai/, sündis enne 09.03.1755 Rasina mõisapiirkonnas, isa Jaan – vt. nr. 22, ema Liis – vt. nr. 23. Ristiti 09.03.1755, vaderid: Küti Peebu naine Mai, Hanni Hansu Jaani naine Mari, Jukka Jaagup. Leeritati Võnnus 3. advendil 1776. Võnnu pastor on leerikandes Mai kohta kirjutanud, et ta on oma nooruse hooramisega hukka saatnud /hat ihre Jugend durch Hurerey geschändet/. Nähtavasti oli Mail olnud mõne poisiga suhe, millest pastor teada oli saanud. Mai täpne surmaaeg ei ole teada. Kurista mõisa 1816. ja 1826. a. hingerevisjonide järgi elas ta Võnnu külas Suitsu talus nr. 50 oma tütre Liisi juures. Seega võib arvata, et Mai suri pärast 1826. a., sest 1834. a. hingerevisjoni ajal teda enam kirjas ei ole.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Anu
2) poeg Friedrich
3) tütar Triinu
4) tütar Liisu – vt. nr. 5
5) poeg Jaan

12. Hans PUUSEPP /Rooma Jaani poeg Hans, Roma Jani P. Hans, Hans Pusep/, sündis umbes 1777 arvatavasti Vara mõisapiirkonnas Maarja-Magdaleena kihelkonnas, isa Jaan – vt. nr. 24, ema Mari – vt. nr. 25. Vara mõisa 1795. a. revisjoni ajal elas ta Rooma talus nr. 28, kus ta vanem õde Liisu oli perenaiseks. 1811. a. revisjoni ajaks oli Hans läinud Tiuhkari tallu nr. 3 sulaseks. 1816. a. revisjoni ajal oli Hans samas talus, talu oli selles revisjonis nr. 9 all. 1826. a. perekonnanimede paneku ajaks oli Hans tagasi pöördunud Rooma tallu nr. 20 ja ta sai koos perega perekonnanimeks PUUSEPP /PUSEP/. 1834. a. revisjoni ajal elas Hans Vara mõisas ja oli ametilt karjane /Viehaufseher/. Hans suri umbes 70-aastaselt 30.05.1847 hommikul Vara külas Vara mõisapiirkonnas ja maeti 02.06.1847. Surmapõhjus – atakk /Schlag/.

Laulatati Varal 30.11.1802 Kubja Tooma Jüri tütre Kadri-ga Vara mõisapiirkonnast.

13. Kadri /Kubja Tooma Jüri tütar Kadri, Kubja Thoma Jürri T. Kaddri, Kadri Pusep/, sündis umbes 1781 Vara mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 26, ema Kadri Matsi – vt. nr. 27. Kadri suri umbes 71-aastaselt 22.05.1852 hommikul Vara külas Vara mõisapiirkonnas ja maeti 25.05.1852. Kadri oli elu lõpus kirikukerjus /Bettl./. Surmapõhjus – närvikahjustus /Nervenzerrüttung/.

Lapsed:
1) poeg Peep PUUSEPP – vt. nr. 6
2) tütar Liisu PUUSEPP
3) tütar Mari PUUSEPP
4) poeg Kaarel
5) poeg Jaan PUUSEPP
6) tütar Ann PUUSEPP

14. Hans TAMM /Truha Jüri poeg Hans, Truha Jüri Hans, Truha Hans, Kauda Hans, Trohha Jurri p. Ans, Truhha Jürri S. Hans, Truhha Jürri Hans, Truhha Hans, Kauda Ans/, sündis umbes 1755 arvatavasti Vara mõisapiirkonnas, isa Jüri – vt. nr. 28. Vara abikoguduse armulaualiste nimekirjas mainitakse Hansu esmakordselt äratuntavalt 1788. a. 5. pühapäeval pärast kolmekuningapäeva. Vara mõisa 1795. a. revisjoni ajal oli Hans sulane metsavaht Lehmanni juures Vara mõisas /Buschwächter Lehmans Knecht Hans/. 1811. a. revisjoni ajaks oli ta läinud sulaseks Tillima tallu nr. 24. 1816. a. revisjoni ajal elas Hans sulasena Rooma talus nr. 20. Perekonnanimede panemise ajal 1826. a. oli Hans küll juba surnud, ent ta lesk ja pojad said perekonnanimeks TAMM. Hans suri umbes 70-aastaselt 17.06.1825 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 19.06.1825. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laulatati Tartu Maarja kirikus 05.04.1792 Kisla Aabrami tütre Mari-ga Taabri mõisapiirkonnast /Anrepshof/ Tartu-Maarja kihelkonnast.

15. Mari /Kisla Aabrami tütar Mari, Kisla Abrahami T. Marri/, sündis umbes 1771 tõenäoliselt Taabri mõisapiirkonnas, isa Aabram – vt. nr. 29. Mari suri umbes 72-aastaselt 21.12.1843 hommikul Vara külas Vara mõisapiirkonnas ja maeti 24.12.1843. Surmapõhjus – rinnapõletik /Brustentzündung/.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Märt TAMM
2) tütar Anu – vt. nr. 7
3) tütar Leenu
4) poeg Mihkel TAMM

V põlvkond

16. Hindrik /Suitsu Märdi poeg Hindrik, Suitsu Märdi Hindrik, Suitsu Hindrik, Suitsu Marti p. Hindrich, Suitso Märti Hindrik, Suitso Hindrich/, sündis enne 27.07.1729 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas, isa Märt – vt. nr. 30, ema Ann – vt. nr. 31. Ristiti 27.07.1729, vaderid: köster Hindrik, Lauri Hans, Tüki Paabu naine Ann. Kurista mõisa 1811. a. revisjoni andmetel oli 1795. a. revisjoni ajal olnud Suitsu talu nr. 50 peremees. Hindrik suri 67-aastaselt 09.11.1796 Võnnu külas ja maeti 11.11.1796.

Hindrik laulatati Võnnus 28.11.1753 Tennokese Hansu tütre Ann-iga /Tennokesse Hantso T. An/. Ent seejärel läheb lugu Hindriku naisega segaseks – kolme esimese lapse ristimiskirjetes on laste ema nimeks hoopis Anu /Anno/. Alates 1763. a. sündinud poja Märdi ning kõigi järgnevate laste ema nimi on aga taas Ann. Ning Suitsu Hindriku lese surmakandes on samuti kindlalt kirjas nimi Ann. Kui otsida Tennokese Hansu tütarde ristimiskandeid, läheb lugu veelgi segasemaks. Nimelt elas Tennokese Hansu-nimelisi mehi toona Võnnu kihelkonnas tervel kolm või neli tükki (üks arvatavasti ealt vanem Hans ning suhteliselt noored Tennokese Peedu poeg Hans, Tennokese Andrese poeg Hans ja Tennokese Juhkami poeg Hans). Ja arvestades, et Võnnu koguduse toonastes meetrikates tundub päris palju kandeid puudu olevat, siis võis Hindriku naine olla ükskõik millise Tennokese Hansu tütar (v. a. ehk Tennokese Juhkami poeg Hans, kes tundub olevat liiga noor, et olla Suitsu Hindriku äi). Kõige tõenäolisem variant tundub olevat Tennokese Peedu poeg Hans, ent siingi on „aga“. Nimelt sündis Hansul 1734. a. tütar, kellele pandi ristimiskande järgi nimeks Anu ja kes vanuse poolest sobiks abielluma Suitsu Hindrikuga. Hansu tütar Ann sündis aga alles 1744. a., tema ei saanud kuidagi abielluda juba 1753. a. Samas jällegi – 1750-ndate aastate alguses esineb Tennokese Hansu vendade Rämani ja Märdi laste ristsetel vaderina just nimelt Tennokese Hansu tütar Ann.

17. Ann /Tennokese Hansu tütar Ann, Suitsu Hindriku lesk Ann, Tennokesse Hantso T. An, Anno, Suitso Hindriko Lsk Ann/, sündis enne 24.11.1734 Imste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 32, ema Ell – vt. nr. 33. Ristiti 24.11.1734, vaderid: Peedu Jaani tütar Anu, Klausi Juhkami naine Kade, Suba Peeter. Anni isikuga on seotud siiski teatav määramatus – vt. eespool. Suitsu Hindriku lesk Ann suri 07.03.1801, teistel andmetel 08.03.1801 Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas ja maeti ilma tseremooniata /ohne Ceremonie/ 10.03.1801. Surmapõhjus – poos ennast üles /erhenckt/. Ilma tseremooniata maeti muuhulgas enesetapjaid. Võnnu pastor on Anni surma asjaolusid täpsemalt kirjeldanud: 8. märtsi varahommikul reedel poos ennast Võnnu külas köstri maja lähedal oma talli lakas üles Suitsu Hindriku lesk Ann – raskemeelsusest. Ta oli juba 80-aastane ja sealjuures täiesti pime /am 8ten Merz früh Morgends an einem Freytag erhing sich im Dorfe Wendau nahe beym Küster Suitso Hindrichs Witwe Ann auf Ihrem Stallboden – aus Schwer muht – Sie war schon 80 Jahre alt und dabey stark blind./. Tõenäoliselt oli Ann siiski natuke noorem, ent Võnnu pastoritel oli kombeks inimeste vanustega pisut liialdada. Pastori märkus aga annab väärtusliku vihje – köstri maja vahetus läheduses asus Mäe-Suitsu talu, niisiis võib just seda talu pidade käesoleva sugupuu kodutaluks.

Hindriku lapsed, kelle ema nimi ristimiskannete järgi oli Anu:
1) poeg Aadu,
2) poeg Peeter – vt. nr. 8
3) tütar Mari

Hindriku lapsed, kelle ema nimi ristimiskannete järgi oli Ann:
4) poeg Märt
5) tütar Anu
6) tütar Liis
7) poeg Kristjan

18. Kärsna /Villaku Jaagu poeg Kärsna, Villaku Jaagu Kärsna, Villaku Kärsna, Willako Jako P. Kärsna, Willago Jago Kersna, Willacko Kersten/, sündis enne 11.08.1734 Kõnnu külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Jaak – vt. nr. 34, ema Els – vt. nr. 35. Ristiti 11.08.1734, vaderid: Vetsa Kärsna, Ratassepa Jaak, Vetsa Märdi tütar Ellu. Ahja mõisa 1758. a. adramaarevisjoni ajaks oli saanud taluperemeheks Mõtskõnnu külas. Kärsna suri 47-aastaselt 11.02.1782 Mõtskõnnu külas Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 12.02.1782. Surmapõhjus – insult /Schlagfl./.

Laulatati Võnnus 24.11.1756 Peedu Hansu Miku tütre Epu-ga.

19. Epu /Peedu Hansu Miku tütar Epu, Villaku Kärsna lesk Epu, Pedo Hantso Mikko T. Hebbo, Willako Kersna Lk Ebbo/, sündis enne 25.04.1736 Imste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Mikk – vt. nr. 36, ema Anni – vt. nr. 37. Ristiti 25.04.1736, vaderid: Tennokese Peetri naine Epu, Tennokese Hansu naine Ell, Peedu Jaani poeg Juhan. Suri 50-aastaselt 23.09.1786 Mõtskõnnu külas Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 24.09.1786.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter
2) tütar Anu – vt. nr. 9
3) tütar Liis
4) tütar Els
5) poeg Peep

20. Toots /Leegu Hansu poja Hennu laps Toots, Sorruka Hennu poeg Toots, Sorruka Toots, Lego Hanso pojo Henn lats Totz, Sorroka Henno P. Toots, Sorroka Toots, Sorroko Thotz, Sorrokko Toots/, sündis arvatavasti vallaslapsena enne 06.01.1712 Leegu ehk Pühajärve külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas, isa Henn – vt. nr. 38, ema Epp – vt. nr. 39. Võib arvata, et pastor sundis Tootsi vanemaid pärast vallaslapse sündimist abielluma. Seda tuli päris tihti ette ja Võnnu kogudusest on selliseid näiteid teisigi. Uue-Kastre mõisa 1758. a. adramaarevisjoni järgi oli Toots taluperemees Leegu ehk Pühajärve külas. Toots suri 60-aastaselt 19.04.1775 Leegu külas ja maeti 20.04.1775.

Oli teadaolevalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev laulatus toimus Võnnus 27.12.1738, mil Toots laulatati Teppani Andrese tütre Anu-ga. See ei pruukinud olla Tootsi esimene abielu, sest 14.12.1729 on keegi Sorruka Tootsi naine Liisu kirja pandud Soome Madise lapse Juhani vaderina. Rohkem andmeid Tootsi abielu kohta Liisuga ei ole aga leida – ei abielukannet, ei Liisu surmakannet ega ka mitte ühegi lapse ristimiskannet. Pärast Anu surma laulatati Toots uuesti Võnnus 30.11.1763 Villaku Jaani lese Ann-iga /Willako Jaani Läsk Ann/ Ahja mõisapiirkonnast. Ann oli arvatavasti Kurvitsa Peebu tütar /Kurwitsa Pebo T. An/ Ahunapalu külast Uue-Kastre mõisapiirkonnast, kes laulatati Võnnus 29.11.1747 Villaku Mihkli poja Jaan-iga /Willako Mihkli P. Jaan/.

21. Anu /Teppani Andrese tütar Anu, Teppani Andresso T. Anno/, sündis kaksikuna enne 26.02.1719 arvatavasti Uue-Kastre mõisapiirkonnas Võnnu kihelkonnas, isa Andres – vt. nr. 40, ema Anu – vt. nr. 41. Kaksikõde sai nimeks Epp /Heep/. Ristiti 26.02.1719, vaderid: Känsa (?) Hansu naine, Hennu Hansu naine, Poksi Peep. Anu suri ajavahemikus märtsist septembrini 1763. a. (surmameetrika kanded sellest ajast puuduvad).

Tootsi ja Anu lapsed:
1) poeg Peeter
2) poeg Peedu – vt. nr. 10
3) tütar Kadri
4) poeg Jüri
5) poeg Hindrik
6) poeg Mihkel
7) poeg Hans

Tootsi ja Anni lapsed:
8) tütar Katre

22. Jaan /Tsirna Jaagupi poeg Jaan, Tsirna Jaan, Zirna Jakoppi P. Jaan, Zirna Jaan, Sirna Jaan/, sündis umbes 1726 arvatavasti Rasina mõisapiirkonnas, isa Jaagup – vt. nr. 42, ema Epp – vt. nr. 43. Elas Sikuta külas Rasina mõisapiirkonnas. Rasina mõisa 1811. a. hingerevisjoni järgi oli Jaan olnud Tsirna talu nr. 31 peremees. Jaani poja Peetri järglased said 1826. a. perekonnanimeks ZIRK /ZIRGK/. Jaan suri umbes 70-aastaselt 04.09.1795 Sikuta külas Rasina mõisapiirkonnas ja maeti 06.09.1795.

Laulatati Võnnus 29.11.1747 Muuga Hansu tütre Liis-iga Rasina mõisapiirkonnast.

23. Liis /Muuga Hansu tütar Liis, Muja Hantso T. Liis/, sündis umbes 1727 arvatavasti Rasina mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 44, ema Epu – vt. nr. 45. Liis suri umbes 70-aastaselt 01.01.1796 Rasina mõisapiirkonnas ja maeti 04.01.1796.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peeter
2) tütar Ann
3) tütar Els
4) tütar Mai – vt. nr. 11
5) tütar Ellu
6) tütar Liis

24. Jaan /Rooma Jaan, Roma Jan/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Tõenäoliselt sündis Vara mõisapiirkonnas, oli 1770-ndatel aastatel Rooma talu peremees. Jaani surmakanne ei ole leitav, kuid Vara abikoguduse armulaualiste nimekirja on 1784. a. 5. pühapäeval pärast kolmainupüha (tavaliselt juulikuus) kantud Rooma Jaani lesk Kadri /Roma Jani l. Kaddri/. Sellest võib järeldada, et Jaan pidi surema hiljemalt 1784. a. hiliskevadel või suve alguses.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Mari. Mari oli Jaani naine kindlasti 1776. a. – sellest ajast on säilinud Vara abikoguduse armulaualiste nimekirjad, kus Rooma Jaan ja Mari kirja on pandud. Ei ole teada, kas Mari oli Jaani esimene naine ja kõikide laste ema. Pärast Mari surma laulatati Jaan Maarja-Magdaleenas 22.10.1783 Haaviku Jüri tütre Kadri-ga /Hawiko Jürri Tochter/. Kadri sünniaeg ei ole teada, samuti ei ole teada tema elukäik pärast abikaasa Jaani surma.

25. Mari /Marri/, sündis umbes 1735, päritolu teadmata. Suri umbes 48-aastaselt 01.10.1783 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 02.10.1783.

Jaani lapsed, kelle ema oli arvatavasti Mari:
1) tütar Liisu
2) tütar Ann
3) poeg Jaan PUUSEPP
4) tütar Leenu

Jaani ja Mari lapsed:
5) poeg Hans PUUSEPP – vt. nr. 12
6) poeg Aabram

Jaani laps, kelle ema oli tõenäoliselt Kadri:
7) poeg Jaan

26. Jüri MATSI /Kubja Tooma Matsi poeg Jüri, Kubja Matsi Jüri, Kubja Toma Matsi S. Jürri, Kubja Matsi Jürri/, sündis umbes 1760 arvatavasti Vara mõisapiirkonnas, isa Mats – vt. nr. 46. Vara mõisa 1795. a. revisjoni ajal oli sulane Truha talus nr. 25. 1811. a. revisjoni ajaks oli ta läinud Vara kõrtsi sulaseks. 1816. a. revisjoni ajal pidas Jüri juba Vara kiriku kellalööja ametit. Jüri suri umbes 65-aastaselt 25.08.1825 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 27.08.1825. Surmapõhjus – vesitõbi /Wassersucht/.

Laulatati Maarja-Magdaleenas 01.12.1780 Tagati Jaani tütre Els-iga Vara mõisapiirkonnast.

27. Els /Tagati Jaani tütar Els, Stagate Jani T. Ilse, Elts/, sündis umbes 1758, isa Jaan – vt. nr. 47. 1826. a. sai leseks jäänud Els perekonnanimeks MATSI. Sel ajal elas ta Kusma Saaremaa talus nr. 25. Els suri umbes 70-aastaselt 09.12.1828 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 12.12.1828.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Kadri – vt. nr. 13
2) tütar Mari
3) tütar Triinu
4) poeg Jaan või Kristjan
5) tütar Els

28. Jüri /Truha Jüri, Truhha Jürri, Trohha Jürri/, sünniaeg, päritolu ja surmaaeg teadmata. Vara mõisa 1758. a. adramaarevisjonis on hajatalude all kirja pandud peremees Truha Jüri /Trua Jürri/, kes võibki olla sama isik. Jüri suri tõenäoliselt enne Vara abikoguduse säilinud meetrikate algusaega 1776. a., sest meetrikates ei ole teda elavana kordagi mainitud.

Teadaolev laps:
1) poeg Hans TAMM – vt. nr. 14

29. Aabram /Kisla Aabram, Kisla Abraham/, sünniaeg, päritolu ja surmaaeg teadmata. Ei Taabri mõisa olemasolevates hingeloendites (alates 1811. a.) ega Tartu Maarja koguduse meetrikates ei ole Aabramit kordagi mainitud (v. a. tütre Mari sünnikandes).

Teadaolev laps:
1) tütar Mari – vt. nr. 15

VI põlvkond

30. Märt /Suitsu Jaani vend Märt, Suitsu Märt, Suitsu Jahni welli Märt, Suitso Märt/, sündis umbes 1700 arvatavasti Räpina kihelkonnas. Leeritati Võnnus 23.11.1718. Leerikandest selgub, et Märt oli Suitsu Jaani vend. Suitsu Jaan elas Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas. Kurista mõisa 1721. a. adramaarevisjoni järgi oli ta poolemaamees, haris maid kahasse Mällu Juhaniga. 1731. a. adramaarevisjonist selgub, et Jaan oli olnud Räpina mõisa /Rappin/ pärisori, kuid on üle 20 aasta siin elanud ja nüüd jääbki ta siia hingekirja ning tal on 1/8 adramaa eest saada 3 koormistevaba aastat kuni 1734. aastani /dieser war Erb von Rappin, aber über 20 Jahr alhier auf Land als Baur gewesen, wird hier angeschlagen, genießet vor 1/8 H 3 frey Jahr bis 1734/. Sedaaegu elas Võnnus ja oli mõnda aega talu peremeheks (poolemaameheks) Suitsu Paap, ent tema kohta saab 1721. a. adramaarevisjonist teada, et ta oli olnud Põlva kihelkonnas asunud Mooste mõisa /Moisekatz/ pärisori. Kurista mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajaks oli Märdist saanud taluperemees Võnnu külas endisel Võnnu Jaagu maal (koos Kubja Tooma ja Tootsi Peetriga). Suitsu Jaan oli vabadik Terikeste külas. 1758. a. vakuraamatust võib aga lugeda, et Suitsu Märdi poolt haritavate maade juurest on juba Rootsi ajal eraldatud veerand adramaad koolmeistri jaoks /Beneben diesem Lande ist zu Schwedischen Zeiten ein Viertel Schulmeisters Land abgemeßsen worden/. Siit võib järeldada, et kooliharidust anti Võnnu talupoegade lastele juba nn. Rootsi ajal. Märt suri ja maeti umbes 61-aastaselt oktoobris 1761.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev abikaasa oli Ann. Märdi ja Anni abielukanne ei ole leitav, kuid laualatus pidi toimuma hiljemlat 1726. a. Pärast Anni surma abiellus Märt teadaolevalt teist korda Võnnus 27.06.1743 Peetri Märdi tütre Mari-ga /Petri Märti T. Marri/ Poka mõisapiirkonnast /Heidohof/ Võnnu kihelkonnast. Mari sündis umbes 1723 arvatavasti Poka mõisapiirkonnas, isa Märt. Tema ristimiskanne ei ole leitav. Mari suri ja maeti umbes 36-aastaselt novembris 1759.

31. Ann /Suitsu Märdi naine Ann, Suitso Märti N. An/, täpne sünniaeg ja päritolu teadmata. Arvatavasti sündis 1700. a. paiku. Suri umbes 40-ndatel eluaastatel enne 01.03.1743 ja maeti 01.03.1743.

Võnnu koguduse abielumeetrikas on kirjas kellegi Suitsu Märdi poja Lilu /Suitso Märti P. Lillo/ abielukanne. Lähemal uurimisel osutub siiski tõenäoliseks see, et Lilu ei olnud mitte Suitsu Märdi poeg, vaid ühe teise Märdi poeg. Abiellumise ajal elas Lilu nähtavasti lihtsalt Suitsu talus ja seepärast nimetas kirikuõpetaja teda sellele talunimetusele viidates. Lilu oli edaspidi alati kirjas kui Roosa Lilu ja nähtavasti oligi ta Roosa Märdi poeg. Ka on umbes samal ajal mainitud tema venda Roosa Hansu kord või paar kui Suitsu Hansu.

Märdi ja Anni teadaolevad lapsed:
1) tütar Mari
2) poeg Hindrik – vt. nr. 16
3) poeg Hans
4) poeg Jaagup
5) poeg Paap
6) poeg Jaan

Märdi ja Mari teadaolevad lapsed (sündimise järjekord ei ole teada):
7) tütar Anu
8) tütar Mari

32. Hans /Tennokese Peedu poeg Hans, Tennokese Hans, Tennokesse Pedo P. Hans, Tennokesse Hans/, sündis umbes 1706 arvatavasti Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas, isa Peedu – vt. nr. 48, ema Kreet – vt. nr. 49. Hansu laste ristimiskannetes kirja pandud sündimiskohtade järgi saab jälgida Hansu liikumist Ahja mõisapiirkonna erinevate külade vahel. Kui esimene laps Juhan sündis Ibaste külas, siis 1734. a. sündinud teise lapse sünnikohaks oli juba Imste küla. 1740. a. elas Hans Vanamõisa külas. Ahja mõisa 1744. a. adramaarevisjoni ajaks oli Hansust saanud talu peremees (veerandmaamees) Kärsa külas, kus elas elu lõpuni. Hans suri umbes 65-aastaselt 20.12.1771 Kärsa külas Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 21.12.1771.

Laulatati Võnnus 28.11.1729 Kurika Mangu tütre Ell-iga.

33. Ell /Kurika Mangu tütar Ell, Kurrika Mango T. Hel/, sündis umbes 1709, isa Mangu – vt. nr. 50. Suri umbes 77-aastaselt 28.01.1786 Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 31.01.1786. Surmakandes on ta nimi kirjas kui Tennokese Hansu lesk Els.

Lapsed:
1) poeg Juhan
2) tütar Ann – vt. nr. 17
3) poeg Räman
4) tütar Mari
5) tütar Ann
6) poeg Mikk
7) poeg Jaagup

34. Jaak /Villaku Paabu poeg Jaak, Villaku Jaak, Willako Pabo P. Jaak, Willako Jaak/, sündis umbes 1709 arvatavasti Ahja mõisapiirkonnas, isa Paap – vt. nr. 51, ema Piret – vt. nr. 52. Jaak elas Mõtskõnnu külas Ahja mõisapiirkonnas, kuid nähtavasti ta taluperemees ei olnud – vähemasti ei ole teda kirjas ei 1731. ega 1744. a. adramaarevisjonides. Jaak suri ja maeti umbes 47-aastaselt aprillis 1756.

Laulatati Võnnus 14.12.1729 Poltraga Pendi tütre Els-iga Uue-Kastre mõisapiirkonnast /Kaster/.

35. Els /Poltraga Pendi tütar Els, Poltara Pendo T. Els/, sündis umbes 1709, isa Pent – vt. nr. 53. Els suri ja maeti umbes 50-aastaselt jaanuaris 1760.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Peep
2) poeg Kärsna – vt. nr. 18
3) tütar Anu
4) tütar Mari

36. Mikk /Peedu Hansu poeg Mikk, Peedu Hansu Mikk, Pedo Hanso p. Mic, Pedo Hantso Mik/, sündis umbes 1706, isa Hans – vt. nr. 54. Elas Imste külas Ahja mõisapiirkonnas. Ahja mõisa 1744. ja 1758. a. adramaarevisjonide ajal oli taluperemees (poolemaamees) Imste külas. Mikk suri umbes 70-aastaselt 06.11.1775 Imste külas Ahja mõisapiirkonnas ja maeti 07.11.1775.

Mikk oli kolm korda abielus. Esimest korda laulatati Võnnus 10.12.1727 Tennokese Peedu tütre Anni-ga. Pärast Anni surma laulatati teist korda Võnnus 27.11.1739 Leegu Rämani lese Ell-iga /Lego Rämmani Läsk Hel/ Uue-Kastre mõisapiirkonnast. Ell oli pärit Peratammiste külast Meeksi mõisapiirkonnast /Meeks/ Räpina kihelkonnast, ta oli Kunni Peedu tütar /Kunni Pedo T. Hell/. Ta laulatati Mehikoormas 29.12.1733 Leegu Märdi poja Räman-iga /Lego Märti P. Rämman/ ja lesestus augustis 1738. Ell suri ja maeti detsembris 1752. Mikk laulatati kolmandat korda Võnnus 21.02.1753 Peetsu Jaani Märdi lese Epu-ga /Peetso Jani Märti Lask Hebbo/. Epu päritolu ei ole teada – Võnnu koguduse abielumeetrikas ei leidu kannet tema laulatuse kohta Peetsu Jaani Märdiga. Seega võib oletada, et Epu oli pärit väljapoolt Võnnu kihelkonda.

37. Anni /Tennokese Peedu tütar Anni, Tennokesse Pedo T. Anni/, sündis umbes 1706, isa Peedu – vt. nr. 55, ema Kreet – vt. nr. 56. Leeritati Võnnus 10.05.1724. Suri umbes 33-aastaselt enne 19.01.1739 ja maeti 19.01.1739.

Miku ja Anni lapsed:
1) poeg Peep
2) tütar Ellu
3) poeg Hans
4) tütar Epu – vt. nr. 19
5) poeg Mikk

Miku ja Elli lapsed:
6) poeg Märt
7) poeg Peep
8) tütar Ann
9) poeg Hindrik

Miku ja Epu lapsed:
10) poeg Kärsna
11) tütar Pabu
12) poeg Peeter

38. Henn /Leegu Hansu poeg Henn, Leegu Henn, Sorruka Henn, Lego Hanso poig Henn, Lego Henn, Sorroka Henn/, sündis umbes 1695 tõenäoliselt Leegu külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas, isa Hans – vt. nr. 57. Hennul sündis 1712. a. vallaslaps Toots, kelle ema oli Epp. Henn käis esimesel armulaual Võnnus alles 10.05.1713. Uue-Kastre mõisa 1721. a. adramaarevisjoni ajal oli Henn taluperemees (poolemaamees) Pühajärve ehk Leegu külas. 1731. a. adramaarevisjonist saab teada, et teotöö ja tavapäraste naturaalkoormiste kõrval maksid Leegu küla talumehed oma makse ka haugides – iga neljandiku adramaa pealt 10 kuivatatud haugi /In diesem Dorfe wird über die ordinaire Arbeit und Gerechtigkeit von jeden Viertel 10 truckene Hechte bezahlet/. Henn suri ja maeti umbes 58-aastaselt mais 1753.

Laulatati arvatavasti 1713 Epu-ga.

39. Epp /Sorruka Hennu naine Epp, Sorroka Henno N. Heb, Heep/, sündis samuti umbes 1695, päritolu teadmata. Vallaslapse Tootsi ristimiskandes on kirikuõpetaja teda ajastu kombe kohaselt nimetanud hoor Epuks /horan Heep/. Epp suri ja maeti umbes 50-aastaselt novembris 1745.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Toots – vt. nr. 20
2) tütar Mai
3) tütar Els
4) poeg Jaak

40. Andres /Teppani Andres, Vorsti Andres, Teppani Andresso (om.), Worsti Andres/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Võõbste külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas. 1721. a. adramaarevisjoni ajal oli äsja kohale pandud taluperemees Võõbste külas. Uue-Kaste mõisa 1731. a. adramaarevisjonis oli kirjas kui poolemaamees (haris maid kahasse Viira Hansuga). Andres suri enne 09.01.1743 ja maeti 09.01.1743.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Anu. Pärast Anu surma laulatati Andres teist korda Võnnus 18.02.1733 Möldri Hansu naise ema Liis-iga /Möldri Hantso Naise Emma Liis/. Möldri Hans – vt. Liis Paaguti sugupuu nr. 45 – oli sel ajal abielus Männi Mihkli tütre Mariga, järelikult oli Liis Poka mõisapiirkonnas elanud Männi Mihkli lesk.

41. Anu /Teppani Andrese naine Anu, Teppani Andresso N. Anno, Ano/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 20.05.1731 ja maeti 20.05.1731.

Andrese teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Peep
2) poeg Markus
3) tütar Mai
4) poeg Peedu

Andrese ja Anu teadaolevad lapsed:
5) tütar, kaksik Anu – vt. nr. 21
6) tütar, kaksik Epp

42. Jaagup /Tsirna Peetri poeg Jaagup, Tsirna Jaagup, Zerna Petri poig Jacob, Zirna Jakob/, sündis umbes 1703 arvatavasti Rasina mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 58. Leeritati tõenäoliselt Võnnus 25.10.1719 – kirjas on ta kui Tsirna Peebu poeg Jaagup /Zirna Pepo poig Jakkob/. Rasina mõisa 1731. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Sikuta külas, Jaagup oli ametilt kubjas, mistõttu ta oli vabastatud teotööst ja koormistest. 1744. a. adramaarevisjonis on ta Sikuta külas kirjas kui peremees Luuna Jaagup /Luna Jacob/, kes harib Tsirna Peetri maid koos Peebu Jüriga. Jaagup suri umbes 60-aastaselt enne 1767. a. (sel aastal suri tema lesk), tõenäoliselt ajavahemikus 1761-1763, mil Võnnu surmameetrikad puuduvad või on lünklikud.

Laulatati Võnnus 24.11.1723 Hanni Jaagupi Peetri tütre Epp-uga Rasina mõisapiirkonnast.

43. Epp /Hanni Jaagupi Peetri tütar Epp, Hani Jacabi Petri T. Heep, Heb/, sündis umbes 1703 arvatavasti Rasina mõisapiirkonnas, isa Peeter – vt. nr. 59. Suri umbes 65-aastaselt 28.09.1767 Rasina mõisapiirkonnas ja maeti 29.09.1767.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaan – vt. nr. 22
2) poeg Märt
3) poeg Peedu
4) poeg Toots
5) tütar Ann
6) poeg Hans
7) poeg Mikk

44. Hans /Muuga Hans, Muga Hans, Muja Hans, Muja Hantso (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Hansu elukäigu uurimisel osutub ületamatuks takistuseks see asjaolu, et Rasina talupoegade andmeid Võnnu meetrikates napib. Seepärast on tema pere koosseis üsna oletuslik – ei saa lõplikult välistada ka võimalust, et Muuga Hansu-nimelisi isikuid oli rohkem kui üks. Muuga talunimetust esines mitmes külas, sh. Sikuta ehk Rasina külas ja Kastmekoja külas. Ja tundub, et neis taludes elas suur hulk isikuid, kes tihtipeale kandsid üht ja sama eesnime. Võnnu kirikuõpetaja näib siiski vahet tegevat erinevatel Muuga Hansudel – näiteks 1725. a. abiellunud Muuga Jaagu poeg Hans on ka edaspidi kirjas Muuga Jaagu Hansuna. Seepärast – usaldades kirikuõpetaja kirjapandut (tegelikult tuleb paraku taas tunnistada, et Võnnu 18. sajandi algupoole meetrikad on puudulikud ja vigaderohked) tegin siinkohal eelduse oli üks ja ainumas Muuga Hans. Siiski, ka armulaualiste nimekirjad pigem toetavad seda seisukohta. Hans oli Rasina mõisa 1731. a. adramaarevisjoni järgi taluperemees Sikuta külas. Hans suri enne 21.04.1737 ja maeti 21.04.1737.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimese teadaoleva naise nimi oli Ellu. Ellu suri 28.07.1718 Kastmekoja külas Rasina mõisapiirkonnas ja maeti 28.07.1718. Seejärel abiellus Hans umbes 1718 Epu-nimelise naisega.

45. Epu /Muuga Hansu lesk Epu, Muja Hantso Läsk Hebbo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 10.07.1738 ja maeti 10.07.1738.

Hansu ja Ellu teadaolevad lapsed:
1) tütar Epp
2) tütar Kade
3) poeg Peeter
4) tütar Ellu
5) poeg Peedu
6) poeg Hindrik

Hansu lapsed, kelle ema on tõenäoliselt Epu:
7) poeg Jaagup
8) tütar Ann
9) poeg Juhan
10) tütar Liis – vt. nr. 23

46. Mats /Kubja Tooma Mats, Kubja Toma Mats/, sündis umbes 1718, päritolu teadmata. Elas Vara mõisapiirkonnas, oli arvatavasti 1770-ndatel aastatel Vara külas Kubja Tooma talu peremees. Mats suri umbes 70-aastaselt 04.02.1788 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 05.02.1788.

Oli abielus Katsa-ga /ka kujul Kaitsa/. Ei ole teada, kas Katsa oli Matsi ainus naine ja kõikide laste ema. Surmakannete järgi arvutatava umbkaudse vanuse järgi võib arvata, et enne Katsat oli Matsil veel naisi. Katsa sündis umbes 1741 ja suri umbes 60-aastaselt 10.07.1801 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 13.07.1801.

Matsi lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Jüri MATSI – vt. nr. 26
2) poeg Jaan, järglased said perekonnanimeks MATSI
3) tütar Mari
4) poeg Peeter, järglased said perekonnanimeks MATSI
5) tütar Ann

Matsi lapsed, kelle emaks oli tõenäoliselt Katsa:
6) poeg Jaan
7) tütar Mari

Matsi ja Katsa teadaolev laps:
8) poeg Aadu

47. Jaan /Tagati Jaan, Stagate Jani (om.), Taggati Jan/, sündis umbes 1709, päritolu teadmata. Vara abikoguduse armulaualiste nimekirjas on Jaani esimest korda mainitud alles 1780. a. 5. pühapäeval pärast kolmainupüha, varasemad kanded tema kohta puuduvad, ka ei ole sellenimelist talu kirjas Vara mõisa 1758. a. adramaarevisjonis. Nimekuju Stagate viib mõttele, et Jaan võis olla Varasse toodud Lätimaalt, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Huvitav on veel ka see, et ühel korral kirjutas Maarja-Magdaleena pastor Jaani tütre Elsi nime üles kui Ilse – sellist nimekuju esineb eelkõige Läti alade kirikuraamatutes, mitte aga eestikeelsel Liivimaal. Ja hilisematel aegadel, kui Vara mõisa omanikeks olid juba Sieversid, toodi Varasse tõepoolest päris mitu lätlast. Jaan suri umbes 72-aastaselt 21.03.1781 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 25.03.1781.

Oli abielus Ann-iga, kuid ei ole teada, kas Ann oli Jaani ainus naine. Ann sündis umbes 1709 ja suri umbes 85-aastaselt 09.11.1794 Vara mõisapiirkonnas ja maeti 11.11.1794.

Jaani teadaolevad lapsed:
1) tütar Els – vt. nr. 27
2) poeg Hans, järglased said perekonnanimeks TAGAT /ka kujul TAGATI, TAGGAT/.

VII põlvkond

48. Peedu /Tennokese Peedu, Tenokeise Pedo, Tennokesse Pedo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli taluperemees Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas. Suri märtsis 1744 ja maeti samal kuul. Tennokese Peedu esineb siinses sugupuus veelkord – vt. nr. 55 ja samuti on ta Hindrik Mutso sugupuus – vt. nr. 42.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet. Pärast Kreeda surma abiellus Peedu uuesti Võnnus 06.06.1736 Möldri Hansu lese Mari-ga /Möldri Hantso Läsk Marri/ Poka mõisapiirkonnast. Mari oli Männi Mihkli tütar /Männi Mihkli T. Marri/ arvatavasti Poka mõisapiirkonnast, ta abiellus 21.06.1730 Möldri Hansuga ja lesestus jaanuaris 1734. Kolmandat korda abiellus Mari Võnnus 11.11.1744 Tennokese Juhkam-iga /Tennokesse Juhkam/ Ahja mõisapiirkonnast.

49. Kreet /Krötta (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 14.12.1733 ja maeti 14.12.1733.

Peedu lapsed, kelle ema oli arvatavasti Kreet:
1) tütar Anni
2) poeg Hans – vt. nr. 32
3) poeg Jaan
4) poeg Jaak

Peedu ja Kreeda lapsed:
5) poeg Räman
6) poeg Märt
7) poeg Peeter

50. Mangu /Kurika Mangu, Kurrika Mango/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Võnnu koguduse meetrikaraamatu järgi käis 1713. a. leeris ning 1714. a. abiellus Kurika Peedu poeg Mangu, kuid tema ei saanud olla vanuse poolest Elli isa – Ell abiellus 1729. a. Vanema Kurika Mangu kohta mingit teavet ei leidu, seega võib oletada, et ta suri katku ajal või varem.

Teadaolev laps:
1) tütar Ell – vt. nr. 33

51. Paap /Villaku Paap, Willako Paap/, sünniaeg teadmata. Ahja mõisa 1721. a. adramaarevisjoni ajal oli taluperemees Mõtskõnnu külas. Tema kohta on kirjas, et ta oli pärit Räpina mõisapiirkonnast, kuid juba 13 aastat oli ta elanud Ahja mõisapiirkonnas. Paap suri enne 21.02.1731 ja maeti 21.02.1731.

Oli abielus Piret-iga. Ei ole teada, kas Piret oli Paabu ainus naine.

52. Piret /Pirrit, Pirita (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 01.02.1742 ja maeti 01.02.1742.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Jaak – vt. nr. 34
2) poeg Jaan
3) poeg Peeter
4) tütar Kade
5) poeg Jüri
6) poeg Andres

53. Pent /Poltraga Pent, Paltrock Pent, Poltraka Pend/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Poltraga külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas. Kastre mõisa 1731. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees (poolemaamees) Poltraga külas. Pent suri enne 31.01.1735 ja maeti 31.01.1735.

Teadaolevad lapsed:
1) tütar Eeva
2) tütar Els – vt. nr. 35
3) poeg Räman

54. Hans /Peedu Hans, Pedo Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Ahja mõisa 1721. ja 1731. a. adramaarevisjonide ajal oli taluperemees Imste külas. Suri enne 21.08.1740 ja maeti 21.08.1740.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mikk – vt. nr. 36
2) poeg Jüri

55. Peedu /Tennokese Peedu, Tenokeise Pedo, Tennokesse Pedo/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Oli taluperemees Ibaste külas Ahja mõisapiirkonnas. Suri märtsis 1744 ja maeti samal kuul. Tennokese Peedu – vt. ka nr. 48 ja Hindrik Mutso sugupuu – vt. nr. 42.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Kreet. Pärast Kreeda surma abiellus Peedu uuesti Võnnus 06.06.1736 Möldri Hansu lese Mari-ga /Möldri Hantso Läsk Marri/ Poka mõisapiirkonnast. Mari oli Männi Mihkli tütar /Männi Mihkli T. Marri/ arvatavasti Poka mõisapiirkonnast, ta abiellus 21.06.1730 Möldri Hansuga ja lesestus jaanuaris 1734. Kolmandat korda abiellus Mari Võnnus 11.11.1744 Tennokese Juhkam-iga /Tennokesse Juhkam/ Ahja mõisapiirkonnast.

56. Kreet /Krötta (om.)/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Suri enne 14.12.1733 ja maeti 14.12.1733.

Peedu lapsed, kelle ema oli arvatavasti Kreet:
1) tütar Anni – vt. nr. 37
2) poeg Hans
3) poeg Jaan
4) poeg Jaak

Peedu ja Kreeda lapsed:
5) poeg Räman
6) poeg Märt
7) poeg Peeter

57. Hans /Leegu Hans, Leegu Tootsi Hans, Lego Hans, Lego Tootsi Hans/, sünniaeg ja päritolu teadmata. Elas Leegu külas Uue-Kastre mõisapiirkonnas. 1721. a. adramaarevisjonis teda mainitud ei ole, kuid 1731. a. adramaarevisjoni järgi oli taluperemees Taimetsa ehk Tasa külas – ta oli pandud harima Leegu Tootsi ja Poltraga Peetri maid koos Leegu Mikuga. Nagu Leegu küla talupojad, pidid ka Tasa küla mehed lisaks tavapärasele teotööle ja koormistele andma lisaks 10 kuivatatud haugi iga veerand adramaa kohta. Hans suri Uue-Kastre mõisapiirkonnas ja maeti detsembris 1744.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimese naise nimi ei ole teada, ta suri tõenäoliselt katku ajal. Hans laulatati uuesti Võnnus 19.07.1713 Näpi Iivani tütre Annik-aga Leegu külast. Abielukandes on pruut kirjas kui Näpi Iivani tütar Anu /Näppi Iwans Tochter Ano/, kuid kõikides edaspidistes kannetes ta Annik. Annik suri ja maeti umbes 52-aastaselt jaanuaris 1747. Surmakandes on tema nimi ekslikult kirjas kui Leegu Hansu lesk Epu /Lego Hantsi Läsk Hebbo/, kuid ei ole mingeid andmeid, et Leegu Hansul oleks olnud sellenimelist naist ja et Annik oleks juba varem surnud.

Hansu teadaolevad lapsed, kelle ema ei ole teada:
1) poeg Henn – vt. nr. 38
2) poeg Märt
3) poeg Toots
4) tütar Liis

Hansu ja Annika teadaolevad lapsed:
5) tütar Eeva
6) tütar Ann
7) poeg Hindrik
8) poeg Viilip
9) poeg Aadu

58. Peeter /Tsirna Peeter, Zirna Petter/, sündis umbes 1640. Elas Rasina mõisapiirkonnas. 24.06.1713. a. on ta käinud armulaual ja Võnnu kirikuõpetaja on pannud kirja Peetri vanuse – 73 aastat. Peetri surmakanne ei ole leitav, arvatavasti suri ta ajavahemikus 1726 – 1731. 1726. a. on Tsirna Peeter veel armulaualiste nimekirjas olemas.

Teadaolev laps:
1) poeg Jaagup – vt. nr. 42

59. Peeter /Hanni Jaagupi Peeter, Hani Jacabi Petri (om.)/, sünni- ja surmaaeg ning päritolu teadmata. Tõenäoliselt elas Rasina mõisapiirkonnas ja ei elanud katkuaega üle.

Teadaolev laps:
1) tütar Epp – vt. nr. 43

Kirjuta vastus


Warning: Undefined variable $user_ID in /data03/virt22435/domeenid/www.ojamaa.ee/saaga/wp-content/themes/rugged/comments.php on line 77