Ann Volmer

Selgitused Ann Volmeri ja Vana-Nõo mõisa kohta on kirja pandud juba minu eelmises selleteemalises postituses, sestap ei hakka ma kõike uuesti ümber jutustama.

Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus.

           +--- 5-Matu Volmer - 11
        +--+ 4-Matu Volmeri Margus (-1795) - 8
     +--+ 3-Märt VOLMER (1765-1831) - 4
     |  +--- 4-Eeva (1737-1807) - 9
  +--+ 2-Margus VOLMER (1797-1862) - 2
  |  +--- 3-Liis (1775-1821) - 5
--+ 1-Ann VOLMER (1828-1893) - 1
  |     +--- 4-Sautri Laur (-1795) - 10
  |  +--+ 3-Sautri Lauri p. Märt (1760-1807) - 6
  +--+ 2-Sautri Märdi t. Mari (1799-1854) - 3
     +--- 3-Viiu (1760-1805) - 7

I põlvkond

1. Ann VOLMER /Ann Wolmer, An/, isa Margus Volmer – vt. nr. 2, ema Mari – vt. nr. 3, sündis 08.07.1828 Volmri talus Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas /Alt-Nüggen/. Ristiti 10.07.1828, vaderid: Lauri Andrese naine Ann, Pauri Samuli naine Mari, Ennu Märt. 1834. a. revisjoni ajal elas Volmri talus nr. 13. Anni isa oli taluperemees ja vallakohtu kohtunik. Ann käis leeris Nõos novembris 1845. Suri 65-aastaselt 18.12.1893 Tartus ja maeti 23.12.1893 Kambja kalmistule perekond Hanko hauaplatsile. Surmapõhjus – ajurabandus.

Laulatati Nõo kirikus pastori poolt 09.12.1848 Illi veski möldri Mihkel Grossberg-iga Pangodi mõisapiirkonnast /Spankau/ Nõo kihelkonnast.

Abikaasa Mihkel GROSSBERG /Lokku Jaani poeg Mihkli, Mihkli Grossberg, Lokko Jani p. Mihkli/, sündis kaksikuna 15.12.1812 Haaslava mõisapiirkonnas /Haselau/ Kambja kihelkonnas, isa Jaan Grossberg, ema Mari. Ristiti 22.12.1812, vaderid: Labi Jüri poeg Mihkli, Labi Jaak, Jakabi Lillo naine Kirsti. Kaksikõde sai nimeks Ann, vaderid: Labi Jaagu naine Ann, Viru Jüri tütar Ann, Johan Müller. Mihkel sündis arvatavasti Hiljamõisas (Haaslava mõisa kõrvalmõis) Kliima talus nr. 76, kuhu tema isa oli tulnud Aardla külast peremeheks. Samas talus elas 1811. ja 1816. a. revisjonide ajal Päkste külas asuva Sillaotsa kooli kunagine koolmeister Kliima Jaan. Mihkel käis leeris Kambjas 1830. 1826. a. vaherevisjoni ajal sai perekonnanimeks GROSSBERG /kirikuraamatutes ka GROSBERG/. 1834. a. revisjoni ajal elas endiselt Hiljamõisas Kliima talus. 1850. a. revisjoni ajaks oli pere läinud elama Aardla külla Lokku tallu, kuid Mihkel läks 1847. a. hoopis möldriks Illi vesiveskisse Pangodi mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas. Illil elades abiellus ja läks peagi koos naisega Puhja kirikumõisa piirkonda /Pastorat Kawelecht/ Puhja kihelkonda. Võttis rendile Süti talu, kuid üsna varsti, 1852. a. siirdus elama Suure-Kambja mõisa /Groß-Kamby/. Oli pikka aega Kambja mõisniku von Knorringi teenistuses – mõisa aidamehena, kutsarina, mõisa metsavahina. Kambja koguduse personaalraamatutest selgub, et Mihkel oli vahetanud 1844. a. kogudust ning siirdunud Tartusse. Esimese poja sündimise ajal oli Puhja koguduse liige. Suure-Kambjasse elama asudes naases Kambja koguduse liikmeskonda. Mihkli peres elas kasutütrena naise Anni vennatütar Viiu Volmer. Elu lõpuaastatel elas koos naisega väimehe Jüri Hanko juures Robi talus Kaatsi külas, oma talu jättis vanemale pojale. Mihkel oli koos naisega Kambja vennastekoguduse liige. Mihkel suri 76-aastaselt 11.11.1889 hommikul Suure-Kambja mõisapiirkonnas ja maeti 16.11.1889 Kambja kalmistule perekond Hanko hauaplatsile. Surmapõhjus – vanadusnõrkus /Altersschwäche/.

Lapsed – vt. Mihkel Grossbergi sugupuu.

II põlvkond

2. Margus VOLMER /Volmre Märdi Margus, Wolmer Merdi Markus, Markus Wolmer, Margus Wolmer/, isa Märt Volmer – vt. nr. 4, ema Liis – vt. nr. 5, sündis 02.09.1797 tõenäoliselt Vana-Nõo mõisapiirkonnas. 1811., 1816. ja 1826. a. revisjonide ajal elas Volmeri talus, kus tema isa oli peremees. 1834. a. oli samas talus peremees. 1850. a. elas endiselt samas talus, kuid peremeheks oli saanud poeg Jaan. Nõo koguduse personaalraamatus on märkus, et Margus oli kohtunik /Richter/ – ilmselt tegutsus ta mingil ajal Vana-Nõo vallakohtunikuna. Margus suri 64-aastaselt 13.08.1862 õhtul Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja maeti 17.08.1862. Surmapõhjus – sisemised valud /innerl. Schmerzen/.

Margus oli kaks korda abielus. Esimene abielu sõlmiti 10.11.1818 Nõos Sautri Märdi tütre Mari-ga Vana-Nõo mõisapiirkonnast. Pärast Mari surma abiellus Margus teist korda 03.07.1855 Nõo kirikus kellamees Peeter Kellamovi tütre Ann Kellamov-iga /Ann Kellamow/ Vastse-Nõo mõisapiirkonnast. Ann sündis 01.07.1834 ennelõunal Nõo külas Vastse-Nõo mõisapiirkonnas /Neu-Nüggen/ Nõo kihlekonnas, isa kellamees ja peremees Peeter Kellamov /Peter Kellamow/, ema Mari, sünd. Soonvald /Marri Soonwald/. Ann ristiti 08.07.1834, vaderid: mõisa õllepruulija Juhan Koppeli naine Ann, soldatinaine Eeva Katterfeldt, sünd. Krootmann, sulane Juhan Luik. Pärast abikaasa Marguse surmas abiellus Ann 10.03.1863 Juhan Tõnnov-iga. Juhan suri 16.10.1865 ning Ann abiellus 29.01.1867 Jaan Tosso-ga. Ann suri 71-aastaselt 02.12.1905 hommikul Vana-Nõo mõisapiirkonnas ning maeti 06.12.1905. Surmapõhjus – marasm.

3. Mari /Sautri Märdi tütar Mari, Sautri Merdi T. Marri/, isa Märt – vt. nr. 6, ema Viiu – vt. nr. 7, sündis 21.01.1799 tõenäoliselt Vana-Nõo mõisapiirkonnas. 1816. a. revisjoni ajal elas Sautri talus nr. 24, kus peremeheks oli vanem vend Jaan. Mari oli perekonnanimede paneku ajaks abielus, kuid tema vennad said 1826. a. perekonnanimeks SAUTER. Mari suri 55-aastaselt 24.09.1854 õhtul Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja maeti 27.09.1854. Surmapõhjus – koolera /Cholera/. Surmameetrika järgi võib arvata, et 1854. a. levis Nõo kihelkonnas kooleraepideemia.

Marguse ja Mari lapsed:
1) tütar Ann
2) tütar Viiu
3) poeg Juhan VOLMER
4) poeg Jaan VOLMER
5) tütar Ann VOLMER – vt. nr. 1
6) poeg Peeter VOLMER
7) tütar Leena VOLMER
8) tütar Viiu VOLMER
9) poeg Samul VOLMER

Marguse ja Anni laps:
10) poeg Margus VOLMER

III põlvkond

4. Märt VOLMER /Volmeri Marguse Märt, Mert Wolmer, Wolmeri Markusse Mert/, isa Margus – vt. nr. 8, ema Eeva – vt. nr. 9, sündinud 18.01.1765. Sai pärast Volmeri Juhani surma Volmeri talu peremeheks. 1811. a. revisjoni järgi oli enne Volmeri tallu üleminekut oma venna Matu Volmeri (Olli) Jaani juures. 1826. a. revisjoni ajal sai perekonnanimeks VOLMER /WOLMER/. Suri 16.02.1831 Tamsa külas, maetud 20.2.1831.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Liis. Pärast Liisi surma abiellus uuesti detsembris 1821 Semeni Marguse tütre Anu-ga /Semmeni Markusse t. Anno/ Tõõraste külast Vana-Kuuste mõisapiirkonnast /Alt-Kusthof/ Kambja kihelkonnast. Laulatati Kambjas kolmandal advendil. Anu sündis 07.04.1801 Vana-Kuuste mõisapiirkonnas, isa Semeni Margus /Semmeni Markus/, ema Mai. Ristiti 09.04.1801, vaderid: Peebu Jaani tütar Anu, Koordi Jaagu naine Ellu ja Uti Jaagu poeg Jaak. Perekonnanimede paneku ajaks oli Anu juba abielus ning isa Margus surnud, kuid ema Mai sai perekonnanimeks SEMMEL /ka kujul SEMMEN/. Pärast abikaasa Märdi surma abiellus Anu 11.04.1832 Nõos Jaan Soonberg-iga Vana-Nõo mõisapiirkonnast. Anu suri 01.10.1865 Vana-Nõo mõisapiirkonnas.

5. Liis /Lies, Liso/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1775, suri umbes 46-aastaselt 08.06.1821 Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja maeti 12.06.1821. Nõo koguduse surmameetrikas on tema vanuseks märgitud 57 aastat, kuid see ei saa vastata tegelikkusele, sest Liisi viimane teadaolev laps sündis kolm aastat enne tema surma. Seega pidi ta olema kümmekond aastat noorem kui surmakandes kirjas.

Märdi ja Liisi teadaolevad lapsed (üsna kindlalt oli Liis Sohvi ja Miku ema, kindlalt Samuli ja järgnevate laste ema, enne Sohvit sündinud laste ema võis siiski olla ka keegi teine):
1) tütar Mari
2) tütar Liis
3) tütar Els
4) poeg Juhan VOLMER
5) poeg Margus VOLMER – vt. nr. 2
6) tütar Sohvi
7) poeg Mikk
8 ) poeg Samul
9) tütar Ann
10) poeg Jaan
11) tütar Ann
12) tütar Viiu VOLMER
13) tütar Leena

Märdi ja Anu lapsed:
14) poeg Jüri VOLMER
15) poeg Jaan VOLMER
16) tütar Mari VOLMER
17) poeg Samul VOLMER

6. Märt /Sautri Lauri poeg Märt, Sautri Märt, Sautri Lauri P. Mert, Sautri Mert/, sündis umbes 1760 arvatavasti Vana-Nõo mõisapiirkonnas. Suri umbes 47-aastaselt 17.12.1807 Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja maeti 19.12.1807. Märdi järglased said 1826. a. perekonnanimeks SAUTER. Ka naabruses asuvas Pangodi mõisale kuulunud Uuta külas pandi ühele perele sama perekonnanimi, ent tõenäoliselt neil kahel perel omavahel sugulussuhe puudub.

Oli vähemalt kaks korda abielus. Esimene teadaolev naine oli Viiu. Pärast Viiu surma laulatati uuesti Nõos Lesta Jaani tütre Mari-ga /Lesta Jani T. Marri/ Luke mõisapiirkonnast /Lugden/ Nõo kihelkonnast. Mari sündis umbes 1783. a. tõenäoliselt Luke mõisapiirkonnas. Pärast abikaasa Märdi surma abiellus uuesti Nõos 10.07.1810 Peenemäe Hendriku poja Juhan-iga /Pehnema Hendrikko p. Johann/.

7. Viiu /Wijo/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1760. Suri umbes 45-aastaselt 19.10.1805 Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja maeti 22.10.1805.

Märdi ja Viiu teadaolevad lapsed:
1) tütar Tiiu
2) poeg Jaan
3) poeg Samuel
4) poeg Andres SAUTER
5) tütar Mari – vt. nr. 3

Märdi ja Mari laps:
6) tütar Viiu

IV põlvkond

8. Margus /Volmeri Margus, Wolmeri Markus/, isa Volmer – vt. nr. 11, sündis tõenäoliselt Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas. Suri arvatavasti enne 1795. a. Marguse ja Volmeri talu kohta võib lugeda põhjalikumalt siit.

Oli abielus Eeva-ga.

9. Eeva /Volmeri Marguse lesk Eeva, Wolmeri Markusse Lk. Ewa/, päritolu teadmata. Sündis umbes 1737. Suri umbes 70-aastaselt enne 14.03.1807 Tamsa külas Vana-Nõo mõisapiirkonnas Nõo kihelkonnas ja maeti 17.03.1807.

Marguse teadaolev tõenäoline laps, ema teadmata:
1) poeg Juhan

Marguse teadaolev laps, ema teadmata:
2) poeg Jaan

Marguse ja Eeva teadaolevad lapsed:
3) poeg Märt VOLMER – vt. nr. 4
4) tütar Ann

10. Laur /Sautri Laur, Sautra Laur/, päritolu ja sünniaeg teadmata. Elas Vana-Nõo mõisapiirkonnas ja oli vesiveski mölder. Lauri vesiveski asus Vana-Nõo mõisale kuulunud Tamsa külasüdamest edela suunas Illi oja ääres. Vesiveski oli olemas juba 17. sajandil – arvatavasti 1687. a. pärit vakuraamatus on veskil möldriks Sautri Lauri-nimeline mees /Sautur Laur/ (muidugi mitte siin käsitletav Laur), ka 1684. a. pärit Unipiha mõisa maade kirjeldusraamatus on kirjas mölder Sautri Laur. Huvitav kombel oli ka Pangodi mõisa Uuta külas olemas veski, seal omakorda möldriks Sautri Pärtel /Sautur Bertell/. Unipiha mõisa 1721. a. vakuraamatu järgi on Tamsa külas möldriks Sautri Margus /Sautur Marcus/, kes harib 1/8 adramaa suurust maad, kuid maksab maa ja veski eest 6 rubla. Muid koormisi Margusel ei olnud. 1731. a. adramaarevisjoni ajaks on Margusele lisandunud veel ka Sautri Tanni-nimeline mees /Sauter Tanni/, kelle kohta on kirja pandud, et ta on asunud küla metsamaadele ning tal on ette kohustustevabad aastad kuni 1734. aastani /wird neu gesetzet und genießet vor 1/8 drey frey Jahr bis 1734. Dieser hat sich auch auf Dorfe Buschländer gesetzet/. Veski kohta saab teada, et tegemist on veskiga, mis töötab vaid suurvee ajal. 1744. a. adramaarevisjoni ajaks on möldri ameti üle võtnud juba Sautri Laur. Laur võis olla Tanni poeg või väimees, sest Nõo koguduse personaalraamatust võib leida Sautri Tanni Lauri-nimelise mehe /Sautri Tanno Laur/, kes nähtavasti on personaalraamatu alustamise ajaks 1802. a. surnud ning kes pastori märkuse põhjal oli vana mees /alt/. Vana-Nõo mõisa 1811. a. revisjoni järgi pidi Laur surema juba enne 1795. a.

Oli abielus Liis-iga /Lies, Sautre Lauri Lk Liso/, kes suri umbes 85-aastaselt 30.09.1812 Tamsa külas ja maeti 02.10.1812.

Teadaolevad lapsed:
1) poeg Mikk
2) poeg Jaan
3) poeg Märt – vt. nr. 6

V põlvkond

11. Volmer /Matu Pärdi Volmer, Matu Volmer, Matto Perti Wolmar, Matto Wolmer, Matto Wallmar/, mainitud Unipiha mõisa adramaarevisjonides aastatel 1721, 1731, 1744, 1750 ja 1758.

Teadaolev tõenäoline poeg:
1) Margus – vt. nr. 8

Kirjuta vastus