Jaan Osberg – isapoolse vanaema vanaisa – põlvneb põhiliselt Kullamaa kihelkonnast Teenuse kandist, sekka segatud ka Vigala ning Märjamaa kihelkonna verd. Ning õhkõrn ja tõestamata seos Saare- või Hiiumaaga. Muidu olen ma igatepidi mandri-Eesti juurtega ehk täitsa aus maarott. Kullamaa sugupuude uurimine on selles mõttes põnev, et kirjalikud allikad algavad juba 1690. aastast peale ning […]
Ämma vaarema Mari Poki juured istuvad Kambja kihelkonnas Vana-Prangli mõisale kuulunud Poka külas. Enam-vähem kõik tema sugupuus esinevaid isikuid põlvnevadki valdavalt Vana-Prangli ümbrusest – suur osa alljärgneva jutukese tegelastest toimetas Taraski ehk vanema nimetusega Matukme külas, sekka ka Vissi, Pusu jt. külade rahvast. Üks haru jõuab siiski ka Põlva kihelkonda Tõdu mõisa, mis tegelikult oli […]
Ämma vaarisa oli Jaan Nutt, kes oli pärit Vana-Prangli mõisavallast Kambja kihelkonnast. Kui 19. sajandi algupoolel hakati perekonnanimesid panema, siis Kambja kihelkonnas said päris paljud pered selliseid nimesid, mis olid tuletatud või vähemasti mõnevõrra meenutasid talude nimetusi. Sestap sai Nuusa Tooma pere endale liignimeks Nutt, mida algselt pandi kirja kas Nut või Nuut. Aja jooksul […]
Mihkel Grossberg – minu isapoolne vaarvanaisa – oli pärit Aardla külast Haaslava vallast. Tema suguvõsa oli seotud Sillaotsa kooli kunagiste koolmeistrite Tootsi Juhani Jaagu ja Kliima Jaaniga. Need seosed näitavad üpriski kujukalt, kuidas ühe mõisapiirkonna pered omavahel mitmeid niite pidi läbi põimunud olid. Tootsi Juhan oli Mihkli esiisa Tootsi Jaani – vt. nr. 12 – […]
Mari Anon oli minu isapoolne vaarvanaema. Erinevalt teistest nõnda kaugetest esivanematest on mulle teada Mari haua asukoht – see asub Kambja kalmistul. Veelgi enam – säilinud on ka hauda tähistav raudrist niisugusena, nagu ta arvatavasti algselt sinna asetati. Muidugi on ajahammas teda üksjagu purenud, kuid kiri on ristilt veel täiesti loetav: „Siin hingab Mari Kolk“. […]
Kambja kalmistul asub perekond Hanko hauaplats. See on tähistatud vaid ühe graniitkiviga, kuid aegu tagasi olid seal raudristid, mis tähistasid platsile maetuid. Neist ristidest on tänaseni säilinud vaid kolm ja neist kolmest vaid üks asub oma õigel kohal. Hauaplats peaks olema viimane puhkepaik kaheksale inimesele. Mul on olemas minu isa joonistatud plaan maetute tegeliku asetsemise […]
Hans Hanko on minu isapoolne esivanem, kelle sugupuu ulatub tagasi päris mitmesse Tartumaa Kambja kihelkonna mõisa, sh. Kuuste, Vana-Prangli, Tõdu, Kammeri ja Haaslava. Ent Hankode kaugeim teadaolev esiisa näikse olevat pärit hoopis Laiuse kihelkonnast. Kambja kihelkonnast pärit esivanemaid on üldiselt üsna hea uurida – meetrikad on hästi säilinud ja olemas on ka personaalraamatud, millest vanima […]
1835. a. pandi Eestimaa kubermangus kirja talupoegade perekonnanimed. Üldiselt käis nimede panemine kindlate põhimõtete järgi, millest peamine oli ehk see, et ühe ja sama mõisa piires anti sama nimi vaid ühe pere liikmetele. Sellest reeglist kalduti kohati ka kõrvale, ent vähemalt nende perede puhul, keda ma seni uurinud olen, pidas see põhimõte enam-vähem paika ja […]
Liisu Kalsbert oli minu isapoolne vaarvanaema, pärit Hageri kihelkonnast. Tema juured ulatuvad Kirna, Kohatu ja Ruila mõisapiirkondadesse. Liisu sugupuu kokkupanemisel tuli eriti selgelt välja Hageri meetrikate 55 aasta pikkuse „augu“ mõju – naisliinide uurimine oli sama hästi kui võimatu andmete puudumise tõttu. Sestap sai see sugupuu üsna napp – ainult meesliini pidi oligi võimalik 17. […]
Perekonnanimi Simsivart pandi 1835. a. vaid ühes kohas Eestimaa kubermangus – Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Oma isapoolse vanaema kaudu põlvnen ma Simsivartidest. Tänaseks on see nimi vist sama hästi kui kadunud – minule teadaolevalt on veel elus vaid üks seda nime kandev inimene ja temagi sai selle abiellumise kaudu. Veel enne II Maailmasõda olid Simsivartid […]