Minu emapoolse vaarema ema oli Leenu Pärn, kes põlvnes Vaimastvere Pärnadest. Vaimastvere mõis asus Laiuse kihelkonnas. Õnneks on Laiuse kirikuraamatud säilinud ilma „aukudeta“ alates 1739. a. kuni 20. sajandi alguseni välja. Nii nagu paljudes teistes kogudustes, tabas ka Laiuse esimest kirikuraamatut hukatus – nimelt puhkes 9. veebruaril 1739. a. öösel pastoraadis tulekahju ning muu hulgas […]
Minu emapoolne vanavanaisa oli Jüri Spiegel. Nii nagu Müllerbeckidki, põlvnesid Spiegelid Salla ja Koila kandist, üht haru pidi ka Avanduse mõisale kuulunud Katkukülast, mis on nüüdne Simuna. Ja nii nagu Müllerbeck, on ka Spiegel unikaalne nimi, mida pandi vaid Salla mõisapiirkonnas. Perekonnanimede eestistamise kampaania käigus võeti Spiegeli asemel mitmesuguseid eestipäraseid perekonnanimesid – Arula, Kasemägi, Kullisaar, […]
Minu emapoolne vanavanaema oli Marie Spiegel, sündinud Müllerbeck. Müllerbeck on unikaalne perekonnanimi, mida Eestis pandi vaid ühes kohas – Salla mõisas Simuna kihelkonnas. Nimi ise viitab arvatavasti möldri ametile, mida esivanemad olid mitme põlvkonna jooksul pidanud. Müllerbecki-nimelisi isikuid, kelle juured samas suguvõsas, leidub tänapäevalgi, kuid et nimi oli saksapärase kõlaga, siis eestistamise kampaania käigus vahetati […]
Marie Kleitsmanni abikaasa oli Jaan Tilk, kes põlvnes Tori Tilkadest. Tema sugupuu sai mul selline: +— 5-Levi Jüri (1714-1804) – 16 +–+ 4-Mihkel TILK (1763-1821) – 8 +–+ 3-Jüri TILK (1794-1886) – 4 | | +— 5-Mannare Andres (1740-1792) – 17 | +–+ 4-Mannare Andrese t. Els (1774-1844) – 9 | | +— 6-Tölba Tiit […]
Marie Kleitsmanni sugupuu on samuti koostatud ühe mu sugulase palvel. Minu enda suguvõsast on Marie abielude kaudu seotud Spiegelitega. Kuid mitte ainult – uurimise käigus tuli välja, et Marie VII põlve esivanem Matsi Hannus Suure-Tammiku külast Simuna kihelkonnast on ka minu esivanem. +— 8-Tõnu Jaak (1653-) – 52 +–+ 7-Tõnu Jaagu p. Tõnu (1681-1754) – […]
Sugupuu-uurimine on üks lõputu tegevus – ikka ja jälle ilmuvad lagedale uued andmed, olgu see siis arhiivist või elavate inimeste käest või kunagi kellegi poolt jäädvustatud mälestustest. Nii lisandus Johannese sugupuusse veel üks killuke – see Laekvere kõrtsmik Gustav Stern, kelle kohta ma esialgu kuidagi informatsiooni ei leidnud. Olgu see viga nüüd parandatud. V põlvkond […]
1826. a. vaherevisjoni ajal sai üks väike pere Halliste kihelkonnas Abja mõisapiirkonnas /Abia/ perekonnanimeks EGEL /ÄGEL, EGGEL/, teiste hulgas ka äia vaarema Ann, kes sellal oli viieaastane tüdrukutirts. Pere oli kirjas Ennu talus nr. 159. Arvatavasti asus see talu praeguse Sarja küla territooriumil Tõõtsimõisa ja Ruukle talude vahel. Abja mõisa 1689. a. vakuraamatus, samuti 18. […]
Ühe minu kaheksast vanavanavanaemast kandis nime Ann Volmer. Tegemist oli minu isapoolse vanaisa emapoolse vanaemaga – kui nüüd keegi sellest jadast ikka aru sai… Naisliinid kipuvad sugupuu-uuringutes ikka kuidagi tahaplaanile jääma – ehk on see veel üks meestekeskse maailma üks väike ilming? Naised said/saavad abielludes mehe perekonnanime ja tema enda päritolu ja nimi hääbub põlvkondade […]
Mul on olemas üks kanne Pabianice luteri koguduse meetrikaraamatust, mille mulle lahkesti saatis Al Muth – Society for German Genealogy in Eastern Europe liige. Ja mul on olemas ka selle kande üleskirjutus ning tõlge. Poola tolle aja kirikuraamatute kanded erinevad neist, millega meie siin Eestis luteri ja õigeusu kirikuraamatutest tuttavad oleme. Nimelt kehtestas Napoleon 1808. a. […]
Perekonnaajaloo allikates leidub nii eesti-, saksa- kui ka venekeelseid tekste, sekka ka ladina ning rootsi keelt. Et keelt mittevaldaval inimesel võib olla keeruline neis tekstides ja mõistetes sotti saada, siis püüan siia kokku koguda väikese seletava sõnastiku. Täiendan seda sõnastikku pidevalt sedamööda, kuidas uutele väljenditele satun. Sulgudes „Idiotikon“ viitab sellele, et mõiste selgitus pärineb August […]