Sugupuu-uurimine on üks lõputu tegevus – ikka ja jälle ilmuvad lagedale uued andmed, olgu see siis arhiivist või elavate inimeste käest või kunagi kellegi poolt jäädvustatud mälestustest. Nii lisandus Johannese sugupuusse veel üks killuke – see Laekvere kõrtsmik Gustav Stern, kelle kohta ma esialgu kuidagi informatsiooni ei leidnud. Olgu see viga nüüd parandatud. V põlvkond […]
Siinkohal pühendan pisut ruumi Toomas ja Reet Egeli järglastele, lugedes nüüd nende lapsed esimeseks põlvkonnaks, lapselapsed teiseks ja nõnda edasi (erinevalt eelmisest postitusest, kus ma läksin põlvkondi pidi ajas tagasi). I põlvkond 1. Ann EGEL (Toomas0) /An Eggel, Анна Томасова Еггель, Анна Ѳомина Эгель/, sündinud 31.10.1820 Abja mõisapiirkonnas. Sünnikandes on Anni vanemateks märgitud Mulgi Hennu […]
1826. a. vaherevisjoni ajal sai üks väike pere Halliste kihelkonnas Abja mõisapiirkonnas /Abia/ perekonnanimeks EGEL /ÄGEL, EGGEL/, teiste hulgas ka äia vaarema Ann, kes sellal oli viieaastane tüdrukutirts. Pere oli kirjas Ennu talus nr. 159. Arvatavasti asus see talu praeguse Sarja küla territooriumil Tõõtsimõisa ja Ruukle talude vahel. Abja mõisa 1689. a. vakuraamatus, samuti 18. […]
Ühe minu kaheksast vanavanavanaemast kandis nime Ann Volmer. Tegemist oli minu isapoolse vanaisa emapoolse vanaemaga – kui nüüd keegi sellest jadast ikka aru sai… Naisliinid kipuvad sugupuu-uuringutes ikka kuidagi tahaplaanile jääma – ehk on see veel üks meestekeskse maailma üks väike ilming? Naised said/saavad abielludes mehe perekonnanime ja tema enda päritolu ja nimi hääbub põlvkondade […]
Mul on olemas üks kanne Pabianice luteri koguduse meetrikaraamatust, mille mulle lahkesti saatis Al Muth – Society for German Genealogy in Eastern Europe liige. Ja mul on olemas ka selle kande üleskirjutus ning tõlge. Poola tolle aja kirikuraamatute kanded erinevad neist, millega meie siin Eestis luteri ja õigeusu kirikuraamatutest tuttavad oleme. Nimelt kehtestas Napoleon 1808. a. […]
Perekonnaajaloo allikates leidub nii eesti-, saksa- kui ka venekeelseid tekste, sekka ka ladina ning rootsi keelt. Et keelt mittevaldaval inimesel võib olla keeruline neis tekstides ja mõistetes sotti saada, siis püüan siia kokku koguda väikese seletava sõnastiku. Täiendan seda sõnastikku pidevalt sedamööda, kuidas uutele väljenditele satun. Sulgudes „Idiotikon“ viitab sellele, et mõiste selgitus pärineb August […]
Kose koguduse personaalraamatuid uurides selgub, et 1870-ndatel aastatel tuli Poolast Kose kihelkonda Palvere valda elama 3-4 perekonda. Nad olid välja rännanud nn. Kongressi-Poola aladelt ning olid rahvuselt sakslased. Mis neid ajendas just nimelt Eestimaale rändama ning kuidas nad just Palveresse sattusid, jääb vist saladuseks. Praeguse Poola aladel oli olemas võrdlemisi rohkearvuline saksa elanikkond, mis oli […]
Johannes Talveti (enne perekonnanime eestistamist Tichanov) sugupuu koostamise võtsin ette ühe sugulase palvel ja nii kujunes üsna kenake näide sellest, mida on võimalik Ajalooarhiivi Saagas avaldatud materjalidest välja peilida. Kogu selle töö peale kulus päris mitu nädalat, kuid nagu öeldakse – „aega läks, aga asja sai“. Johannes oli minu emapoolse vanaema õe Juuli ehk minu […]
Sugupuust kirjutamisel tekib varem või hiljem küsimus, mida ja kuidas avaldada. Pole ju mingit tolku sellest, kui ma ainult enda jaoks suure hulga materjali kogun ja siis seda kiivalt endale hoian. Internet on hea vahend oma uurimuste avaldamiseks, kuid mina ilmselt ei kuulu nende hulka, kes vabalt kõike endast ja oma eraelust avalikkuse ette laotab. […]
Minu vanavanavanaisa Christian Laufer tuli 1877. aastal koos oma naise Ernestine ja kuue lapsega Poolast Eestisse. Mis teda just siia tulema ajendas, seda ma ei tea ega vist saagi teada. Igatahes maandus ta Kose kihelkonda Palvere mõisa ja temast sai puidutööline (Holzarbeiter) – niimoodi võib lugeda seitsmenda, juba siin sündinud lapse sünnikandest 1879. aastal. Huvitaval […]