Minu vanaonu tütre abikaasa oli Jevgeni Petuhhov. Teadsin, et Jevgeni oli sündinud nn. Eesti ajal ehk siis kahe ilmasõja vahel Narvas. Ma ei lootnud tema kohta kirikuraamatutest suurt midagi leida, aga igaks juhuks lappasin läbi Narva õigeusu koguduste meetrikad. Ja ennäe imet – Jevgeni ristimiskanne oligi kirja pandud Narva Kreenholmi koguduse meetrikaraamatusse. Asi hakkas mind […]
Äia vaarisa Märt Buschi lugu pakub üsna ohtralt uurimisseiklust läbi mitme kihelkonna – tema esivanemad on pärit Viljandi, Kolga-Jaani ja Kõpu kihelkondadest, järglasi tuleb otsida aga peamiselt Saarde ja Halliste kihelkondadest. Just sellest Märdist sai alguse traditsioon, et vähemalt üks poisslaps igas järgmises põlvkonnas saab nimeks Märt. Märdi isa Mihkel oli üks näide selle kohta, […]
Ämma emapoolne vaarema Mai Suits sündis Võnnu külas Kurista mõisapiirkonnas. Tema juured ulatuvad lisaks Võnnule veel ka Rasina ja Ahja küladesse, aga ka Emajõe Suursoos asunud Kastre mõisale kuulunud küladesse. Üks haru läheb aga otsapidi hoopis teisele poole Emajõge Vara valda. Enne aga kui minna vaatama Mai sugupuud, pean õiendama ühe asja. Teatavasti oli Gustav […]
Ämma isapoolne vaarema ning ühtlasi emapoolne vaarvanaema Liis Paagut oli pärit Sarakuste mõisapiirkonnast Võnnu kihelkonnast. Võnnu kihelkonnale omaselt ulatuvad tema juured aga nii mitmessegi erinevasse mõisa üle kogu kihelkonnas, sealhulgas Kaagverre, Pokasse, Kiidjärvele ja Kuristasse. Üks haru viib uurimise otsapidi Kambja kihelkonda Kuuste mõisa aladele ja tagatipuks selgub, et osa esivanemaid on katku- ja Põhjasõja […]
Hindrik Mutso – ämma isapoolne vaarisa – juurte otsimine pakkus üksjagu üllatusi. Võnnu kihelkonnas Mäksa mõisas perekonnanime saanud Mutsod ei põlvnegi sugugi mitte Võnnu kihelkonnast, vaid meesliini pidi hoopistükkis Karula kihelkonnast Vana-Antsla mõisale kuulunud Jaugamõisa aladelt. Perekonnanimi ise oli tuletatud Mutsu talu nimtusest, mis oli Tammevaldma külas olemas juba 18. sajandi alguses – nagu kirjalikud […]
Ämma vaarema Mari Laabus oli samuti nagu vaarisa Aadu Vassuski, pärit Tarvastu kihelkonnast. Tuleb tunnistada, et tema sugupuu tuvastamine tekitas erakordselt palju kõhklusi ja kahtlusi hoolimata sellest, et Tarvastu kandi allikad on üsna hästi säilinud ja neid on päris rikkalikult. Ent 18. sajandi algupooles elanud inimeste käekäigu jälgimine ja nende omavaheliste seoste väljaselgitamine võib kohati […]
Ämma vaarisa Aadu Vassus on pärit Tarvastu kihelkonnast. Nii nagu paljud teised mulgid, rändaski temagi 19. sajandi keskpaiku Mulgimaalt välja Tartumaale. Ent tema juured olid Tarvastus. Tarvastust pärit inimeste perekonnaajaloo uurimisel on omad nüansid – nagu õigupoolest igal pool. Esiteks peab ütlema, et Tarvastu on tänuväärne kihelkond selles mõttes, et allikad on rikkalikud ja võrdlemisi […]
Minu sakslasest esiisa. Olen mõelnud, et mismoodi ta küll koos naise ja väikeste lastega sealt kaugelt Poolast Eestisse tuli – on ju teekond pikk ka tänanpäevases mõistes – üle 1000 km. Hobuvankriga annab alles tulla – autosid ju 1877. a. paiku veel ei olnud. Samas ei olnud kaugete maade taha rändamises saksa kolonistide jaoks mitte […]
Minu sakslastest esiema, tulnud Eestisse Poolast. Üks omapäraseim nüanss minu sugupuus. Olen endalt mitu korda küsinud, mis võis ajendada Poola sakslastest elanikke välja rändama siia „karupõrgusse“ – Ravila mõisa Kose kihelkonda. Vastus sellele võib peituda asjaolus, et Ravila mõisa tollane omanik oli Elise von Kotzebue, Varssavi kindralkuberneri Paul Demetrius von Kotzebue abikaasa. Näib nii, et […]
Äia vaarema Kadri Meltsas kasvas nagu teine Saarde kihelkonnast pärit vaarema Rõõt Tönnergi, üles ilma isata, kes suri varsti pärast tütre sündi. Kadri ema abiellus uuesti lapsena Viljandi kihelkonnast Saarde kihelkonda kolinud mehega. Saarde rahva põlvnemist uurides hakkab üsna tuntavalt silma sealsete perede omavaheline läbipõimumine – naisi võeti ja mehele mindi enamasti oma kihelkonna ja […]