Perekonnanimi Simsivart pandi 1835. a. vaid ühes kohas Eestimaa kubermangus – Kohatu mõisapiirkonnas Hageri kihelkonnas. Oma isapoolse vanaema kaudu põlvnen ma Simsivartidest. Tänaseks on see nimi vist sama hästi kui kadunud – minule teadaolevalt on veel elus vaid üks seda nime kandev inimene ja temagi sai selle abiellumise kaudu. Veel enne II Maailmasõda olid Simsivartid […]
Selle loo kirjutamine langes kokku ajaga, mil ilmus trükist Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamat „Karla küla läbi sajandite“. Et kogu alljärgnev seltskond minu sugupuust on Karlast või selle naaberküladest pärit, siis loomulikult uurisin toda raamatut suure põnevusega. Kui vaid rohkem oleks neid külasid, mille kohta sedavõrd sisutihedaid raamatuid ilmuks! Et ma ise omaette olen […]
Aprilli alguses toimus Kose-Uemõisa Külakeskuses Ülo Roosnurme ja Tõnu Meldre raamatu „Karla küla läbi sajandite“ esmaesitlus. Õigupoolest ootasin selle raamatu ilmumist põnevusega, sest olin kuulnud Ülo Roosnurme aastatepikkusest uurimistööst ja rikkalikust andmekogust. Ulatuvad ju minugi juured Karla külla Kõlli tallu – Meetuate suguvõsa algkoju. Tuleb kohe avaldada täit tunnustust autoritele tehtud töö eest – raamatu […]
Leenu Tender oli minu emapoolse vanaisa emaema, kelle esivanemate juured viivad Kose kihelkonda Paunküla, Uue-Harmi ja Habaja mõisatele kuulunud aladele. Tema sugupuus on nii Paunküla mõisa kupjaid kui ka Uue-Harmi ja Habaja kõrtsmikke. Põnevaimateks uuritavateks osutusid kunagise Soosaare kõrtsi elanikud – vabaks lastud talupojad, kes ühe allika järgi võisid olla hoopis venelased või ingerlased. Et […]
Anu Pruun oli minu emapoolse vaarisa ema, pärit Väike-Maarja kihelkonnast Unikülast. Osa tema esivanemastest olid omakorda Uniküla naabermõisa Triigi talupojad ning minule üllatuseks viisid jäljed üht haru pidi hoopis Järvamaale Paide kihelkonda Mäo ja Prääma mõisa. Perekonna mälus oli põlvnemine Väike-Maarjast võrdlemisi hägusalt teada. Ema käest teadsin, et Spiegelid ja Müllerbeckid olid pärit „sealt kuskilt […]
Minu emapoolse vaarema ema oli Leenu Pärn, kes põlvnes Vaimastvere Pärnadest. Vaimastvere mõis asus Laiuse kihelkonnas. Õnneks on Laiuse kirikuraamatud säilinud ilma „aukudeta“ alates 1739. a. kuni 20. sajandi alguseni välja. Nii nagu paljudes teistes kogudustes, tabas ka Laiuse esimest kirikuraamatut hukatus – nimelt puhkes 9. veebruaril 1739. a. öösel pastoraadis tulekahju ning muu hulgas […]
Minu emapoolne vanavanaisa oli Jüri Spiegel. Nii nagu Müllerbeckidki, põlvnesid Spiegelid Salla ja Koila kandist, üht haru pidi ka Avanduse mõisale kuulunud Katkukülast, mis on nüüdne Simuna. Ja nii nagu Müllerbeck, on ka Spiegel unikaalne nimi, mida pandi vaid Salla mõisapiirkonnas. Perekonnanimede eestistamise kampaania käigus võeti Spiegeli asemel mitmesuguseid eestipäraseid perekonnanimesid – Arula, Kasemägi, Kullisaar, […]
Minu emapoolne vanavanaema oli Marie Spiegel, sündinud Müllerbeck. Müllerbeck on unikaalne perekonnanimi, mida Eestis pandi vaid ühes kohas – Salla mõisas Simuna kihelkonnas. Nimi ise viitab arvatavasti möldri ametile, mida esivanemad olid mitme põlvkonna jooksul pidanud. Müllerbecki-nimelisi isikuid, kelle juured samas suguvõsas, leidub tänapäevalgi, kuid et nimi oli saksapärase kõlaga, siis eestistamise kampaania käigus vahetati […]
Marie Kleitsmanni abikaasa oli Jaan Tilk, kes põlvnes Tori Tilkadest. Tema sugupuu sai mul selline: +— 5-Levi Jüri (1714-1804) – 16 +–+ 4-Mihkel TILK (1763-1821) – 8 +–+ 3-Jüri TILK (1794-1886) – 4 | | +— 5-Mannare Andres (1740-1792) – 17 | +–+ 4-Mannare Andrese t. Els (1774-1844) – 9 | | +— 6-Tölba Tiit […]
Marie Kleitsmanni sugupuu on samuti koostatud ühe mu sugulase palvel. Minu enda suguvõsast on Marie abielude kaudu seotud Spiegelitega. Kuid mitte ainult – uurimise käigus tuli välja, et Marie VII põlve esivanem Matsi Hannus Suure-Tammiku külast Simuna kihelkonnast on ka minu esivanem. +— 8-Tõnu Jaak (1653-) – 52 +–+ 7-Tõnu Jaagu p. Tõnu (1681-1754) – […]