Äia vaarisa Hendrik Suure sugupuu ei saanud väga suur – põhjuseks taas andmete nappus, mis tingitud Saarde koguduse ürikute hävimisest 18. sajandi lõpus. Hendriku isa Jaan oli ainus mees Voltveti mõisas, kelle pere sai perekonnanimeks SUUR – ei tea, kas oli tegemist tõepoolest suurekasvulise mehega või oli see nimevalik lihtsalt juhuslik. Jaan ei olnud aga […]
Äia vaarema Rõõt Tönner (võib-olla hääldati seda nime hoopis kui Tõnner) kasvatajaks oli nähtavasti tema ema. Rõõt oma isa ilmselt ei näinudki, sest isa võeti vist juba enne esiklapse sündi nekrutiks. Kohustus, mis toona oli eluaegne… Ema teist korda ei abiellunud (mida nn. nekrutilesed toona sageli tegid), mis tahes-tahtmata annab ainet mõtisklusteks – miks ometi? […]
Äia vaarisa Peeter Ruukel on selle poolest huvitav isik, et teda võib lugeda täiesti üheselt Ruukelite suguvõsa esiisaks. Kõik Ruukeli-nimelised põlvnevad temast. Peeter oli pärit Saarde kihelkonnast Voltveti-Kärsu mõisapiirkonnast. Õigupoolest võib suguvõsa esiisaks samahästi pidada ka Peetri isa Mihklit – Peeter oli Mihkli ainuke järeltulija, kes täisikka jõudis, abiellus ja lapsi sai. Ja neid lapsi […]
Minu äia isapoolne vaarema Kirsti Pullin sündis Saarde kihelkonnas Saarde kirikumõisas /Pastorat Saara/ Küpsi /Kipso/ või teise nimega Kiinioja talus. Kuid Pullinite suguvõsa meesliini juured ulatuvad hoopiski Kilingi mõisa /Kurkund/ Sooba ehk Pullina tallu. Nimetatud taluga on jälle selline lugu, et vakuraamatu järgi kuulus ta Laiksaare mõisale /Laiksaar/, kuid kirikuraamatutes käsitleti Sooba rahvast Kilingile kuuluvatena. […]
Selgitused Ann Volmeri ja Vana-Nõo mõisa kohta on kirja pandud juba minu eelmises selleteemalises postituses, sestap ei hakka ma kõike uuesti ümber jutustama. Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus. +— 5-Matu Volmer – 11 +–+ 4-Matu Volmeri Margus (-1795) – 8 +–+ 3-Märt VOLMER (1765-1831) – 4 […]
Minu isapoolse vanaema vanaema ehk vaarvanaema Mari Veibergi sugupuu sisaldab kõige rohkem küsitavusi – rohkem kui teistes minu sugupuu harudes. Päris mitme esivanema juures ei suutnud ma iseenda jaoks veenvalt tõestada, et asi oli just nii ja mitte teisiti. Need kahtlased kohad olen allpool ka ära märkinud. Põhjused, miks nii palju küsitavusi tekkis, on suuresti […]
Jaan Osberg – isapoolse vanaema vanaisa – põlvneb põhiliselt Kullamaa kihelkonnast Teenuse kandist, sekka segatud ka Vigala ning Märjamaa kihelkonna verd. Ning õhkõrn ja tõestamata seos Saare- või Hiiumaaga. Muidu olen ma igatepidi mandri-Eesti juurtega ehk täitsa aus maarott. Kullamaa sugupuude uurimine on selles mõttes põnev, et kirjalikud allikad algavad juba 1690. aastast peale ning […]
Ämma vaarema Mari Poki juured istuvad Kambja kihelkonnas Vana-Prangli mõisale kuulunud Poka külas. Enam-vähem kõik tema sugupuus esinevaid isikuid põlvnevadki valdavalt Vana-Prangli ümbrusest – suur osa alljärgneva jutukese tegelastest toimetas Taraski ehk vanema nimetusega Matukme külas, sekka ka Vissi, Pusu jt. külade rahvast. Üks haru jõuab siiski ka Põlva kihelkonda Tõdu mõisa, mis tegelikult oli […]
Ämma vaarisa oli Jaan Nutt, kes oli pärit Vana-Prangli mõisavallast Kambja kihelkonnast. Kui 19. sajandi algupoolel hakati perekonnanimesid panema, siis Kambja kihelkonnas said päris paljud pered selliseid nimesid, mis olid tuletatud või vähemasti mõnevõrra meenutasid talude nimetusi. Sestap sai Nuusa Tooma pere endale liignimeks Nutt, mida algselt pandi kirja kas Nut või Nuut. Aja jooksul […]
Mihkel Grossberg – minu isapoolne vaarvanaisa – oli pärit Aardla külast Haaslava vallast. Tema suguvõsa oli seotud Sillaotsa kooli kunagiste koolmeistrite Tootsi Juhani Jaagu ja Kliima Jaaniga. Need seosed näitavad üpriski kujukalt, kuidas ühe mõisapiirkonna pered omavahel mitmeid niite pidi läbi põimunud olid. Tootsi Juhan oli Mihkli esiisa Tootsi Jaani – vt. nr. 12 – […]