Ämma vaarisa Aadu Vassus on pärit Tarvastu kihelkonnast. Nii nagu paljud teised mulgid, rändaski temagi 19. sajandi keskpaiku Mulgimaalt välja Tartumaale. Ent tema juured olid Tarvastus. Tarvastust pärit inimeste perekonnaajaloo uurimisel on omad nüansid – nagu õigupoolest igal pool. Esiteks peab ütlema, et Tarvastu on tänuväärne kihelkond selles mõttes, et allikad on rikkalikud ja võrdlemisi […]
Minu sakslasest esiisa. Olen mõelnud, et mismoodi ta küll koos naise ja väikeste lastega sealt kaugelt Poolast Eestisse tuli – on ju teekond pikk ka tänanpäevases mõistes – üle 1000 km. Hobuvankriga annab alles tulla – autosid ju 1877. a. paiku veel ei olnud. Samas ei olnud kaugete maade taha rändamises saksa kolonistide jaoks mitte […]
Minu sakslastest esiema, tulnud Eestisse Poolast. Üks omapäraseim nüanss minu sugupuus. Olen endalt mitu korda küsinud, mis võis ajendada Poola sakslastest elanikke välja rändama siia „karupõrgusse“ – Ravila mõisa Kose kihelkonda. Vastus sellele võib peituda asjaolus, et Ravila mõisa tollane omanik oli Elise von Kotzebue, Varssavi kindralkuberneri Paul Demetrius von Kotzebue abikaasa. Näib nii, et […]
Äia vaarema Kadri Meltsas kasvas nagu teine Saarde kihelkonnast pärit vaarema Rõõt Tönnergi, üles ilma isata, kes suri varsti pärast tütre sündi. Kadri ema abiellus uuesti lapsena Viljandi kihelkonnast Saarde kihelkonda kolinud mehega. Saarde rahva põlvnemist uurides hakkab üsna tuntavalt silma sealsete perede omavaheline läbipõimumine – naisi võeti ja mehele mindi enamasti oma kihelkonna ja […]
Äia vaarisa Hendrik Suure sugupuu ei saanud väga suur – põhjuseks taas andmete nappus, mis tingitud Saarde koguduse ürikute hävimisest 18. sajandi lõpus. Hendriku isa Jaan oli ainus mees Voltveti mõisas, kelle pere sai perekonnanimeks SUUR – ei tea, kas oli tegemist tõepoolest suurekasvulise mehega või oli see nimevalik lihtsalt juhuslik. Jaan ei olnud aga […]
Äia vaarema Rõõt Tönner (võib-olla hääldati seda nime hoopis kui Tõnner) kasvatajaks oli nähtavasti tema ema. Rõõt oma isa ilmselt ei näinudki, sest isa võeti vist juba enne esiklapse sündi nekrutiks. Kohustus, mis toona oli eluaegne… Ema teist korda ei abiellunud (mida nn. nekrutilesed toona sageli tegid), mis tahes-tahtmata annab ainet mõtisklusteks – miks ometi? […]
Äia vaarisa Peeter Ruukel on selle poolest huvitav isik, et teda võib lugeda täiesti üheselt Ruukelite suguvõsa esiisaks. Kõik Ruukeli-nimelised põlvnevad temast. Peeter oli pärit Saarde kihelkonnast Voltveti-Kärsu mõisapiirkonnast. Õigupoolest võib suguvõsa esiisaks samahästi pidada ka Peetri isa Mihklit – Peeter oli Mihkli ainuke järeltulija, kes täisikka jõudis, abiellus ja lapsi sai. Ja neid lapsi […]
Minu äia isapoolne vaarema Kirsti Pullin sündis Saarde kihelkonnas Saarde kirikumõisas /Pastorat Saara/ Küpsi /Kipso/ või teise nimega Kiinioja talus. Kuid Pullinite suguvõsa meesliini juured ulatuvad hoopiski Kilingi mõisa /Kurkund/ Sooba ehk Pullina tallu. Nimetatud taluga on jälle selline lugu, et vakuraamatu järgi kuulus ta Laiksaare mõisale /Laiksaar/, kuid kirikuraamatutes käsitleti Sooba rahvast Kilingile kuuluvatena. […]
Selgitused Ann Volmeri ja Vana-Nõo mõisa kohta on kirja pandud juba minu eelmises selleteemalises postituses, sestap ei hakka ma kõike uuesti ümber jutustama. Sugupuutabelis nimede ees olev number tähistab põlvkonda, nime järel olev arv tähistab järjekorranumbrit loetelus. +— 5-Matu Volmer – 11 +–+ 4-Matu Volmeri Margus (-1795) – 8 +–+ 3-Märt VOLMER (1765-1831) – 4 […]
Minu isapoolse vanaema vanaema ehk vaarvanaema Mari Veibergi sugupuu sisaldab kõige rohkem küsitavusi – rohkem kui teistes minu sugupuu harudes. Päris mitme esivanema juures ei suutnud ma iseenda jaoks veenvalt tõestada, et asi oli just nii ja mitte teisiti. Need kahtlased kohad olen allpool ka ära märkinud. Põhjused, miks nii palju küsitavusi tekkis, on suuresti […]